IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi WangeLesithathu Wamhla Ama-5 KuVelabahlinze wee-2023

A.    Ezingundabamlonyeni
1.       Zegezi 

1.1.    Ikhabinethi   ithokozele ubungcono bomThamo weGezi oTholakalako, njenganje olalamela ama-70%. Ithungelelwano legezi lingezelelwe ngegezi elinganiselwa ema-400 wamamegawathi (MW), kanti-ke umsebenzi wokulungisa ohlelelweko ube ngcono ngesikhathi esifitjhani.        
1.2.    IKhabinethi isitjhejile godu isiqunto sesiPhathimandla seKhwalithi yoMmoya emNyangweni wezamaHlathi, zokuThiya iinHlambi nezeBhoduluko, sokunikela i-Eskom imvumo yokutshwilisa isikhathi esibekiweko sokuhlangabezana neenLinganiso zamaZinga wokuKhutjhelwa eMmoyeni kweRhasi kusiPhehligezi i-Kusile esiseMpumalanga,  ngokulandela imibandela ethileko eqinileko.   
1.3.    Ukutshwiliswokhu kuzokunikela i-Eskom ithuba lokulungisa itjhimela eyephukako mhlana ama-23 kuSewula wee-2022. Izikweli legezi lizokwakha amatjhimela wesikhatjhana amathathu azokubuyisela amamegawathi wegezi azii-2 100 ethungelelwaneni legezi lelizweloke godu  kuphungulwe ukuqinteliswa kwegezi ngamazinga amabili. 
1.4.    IKhabinethi ijamile kelokuthi urhulumende uzibophelele ngehlelo lamaTjhuguluko aLungileko kezeGezi (i-JET) godu uzimisele ukukhandela umthelela wamatjhuguluko wetlayimethi. Ihlelo i-JET, elahlonywa ngomnyaka wee-2020, linqophe “ukuPhelisa Nya” ukukhutjhelwa emmoyeni kwerhasi esilaphaza ummoya ngomyaka wee-2050.  
1.5.    IKhabinethi ithokoze amaSewula Afrika ngokonga igezi, khulukhulu ngeenkhathi zokusetjenziswa kwayo khulu. Imizamo yethu ehlanganyelweko yokubabalela igezi isize ngokwehlisela phasi amazinga wokuqinteliswa kwegezi.              
1.6.    IKhabinethi ithokozele ukuzibophelela okwenziwe emHlanganweni wesiVumelwano sokuSekela ngeeMali sePhasiloke egade ubanjelwe e-Paris, e-France, ukusukela mhla ama-22 ukufikela nakama-23 kuMgwengweni wee-2023. UMengameli u-Cyril Ramaphosa gade akhona emhlanganweni lo onqophe ukwakha isivumelwano esitjha hlangana namazwe angeTlhagwini nalayo angeSewula ukusizana ngokulwisana neentjhijilo zokutjhuguluka kwetlayimethi, ituthuko nesikolodo selizwe.  

2.    Ubujamo Bezulu Obumbi Khulu   
2.1.    IKhabinethi idlulise ukuthokoza kwayo eenqhemeni zesiFunda eziQalelela iHlekelele ngokweqa msinyana ekusizeni imiphakathi ehlaselwe ziinkhukhula mhlapha KwaZulu-Natala neTlhagwini Kapa. Ukutlhuwa kwethu kusuka emrajini wehliziyo ngebangamatlhuwo yokuhlongakala kwabantu KwaZulu-Natala, godu sidlulisa amezwi wokutjhiriya emindenini nebanganini balabo abahlongakeleko. 
2.2.    Umthangalasikelo weendlela, wegezi, wamahlelo wokuthuthwa kwekhucukhucu yezindlu zokuphumela newezindlu eendaweni ezithintekileko KwaZulu-Natala ugirike wangaba nobubono; kanti iindlela eengcenyeni ezithileko zeTlhagwini Kapa zikhukhulekile, umonakalo wafikelela esisekelweni sazo.  
2.3.    Urhulumende neenhlangano zesizo lezehlalakuhle bayaraga nokuletha isizo lamsinyana emiphakathini ethintekileko KwaZulu-Natala, kufaka hlangana amaphasela wokudla, iingubo, amasenke weplastiki namabhoksi wesizo lobujamo oburhabako.  
2.4.    I-Eskom neminyango enikela ngegezi kibomasipala inikelwe igunya lokobanyana ivuselele igezi eendaweni ezithintekileko. 

3.    IVakatjho  Lomsebenzi Ohlanganyelweko Le-Netherlands Ne-Denmark  
3.1.    IKhabinethi  ilithokozele ivakatjho  lomsebenzi ebelihlanganyelwe  nguNdunakulu we-Netherlands, uNom. Mark Rutte noNdunakulu we-Denmark, uMm. u-Mette Frederiksen eliqinise isikhozi seSewula Afrika namazwe amabili la emkhakheni wehayidrojini ehlaza,  igezi evuselelwako ne-JET.  
3.2.    Lelikhambo libuthelele abatjalimali ngeSewula Afrika ukuzokuqinisa amazinga aphakemeko wetjhebiswano nesikhozi esihle hlangana nelizwe lekhethu nabatjhebisani ababilaba abaqakathekileko beYurophu.  
3.3.    Lokha negade kubanjwe ehlanganyelweko yangokomthetho le, kutlikitlwe isiVumelwano sokuZwana emKhakheni weHayidrojini eHlaza hlangana neSewula Afrika ne-Netherlands, godu  kwatjhugululwa nesivumelwano hlangana neSewula Afrika ne-Denmark mayelana neHlelo leTjhebiswano yeTuthuko yeHlelo leTjhebiswano lezaMandla lomnyaka wee-2017.  

4.    Imbizo KaMengameli NgeHlelo LokuThuthukiswa KweeYingi (i-DDM)  KwaZulu-Natala
4.1.    UMengameli Ramaphosa uhlanganyele mhlapha nabarholi bemikhakha yomithathu (belizweloke, beemfunda nebeendawo zemakhaya) karhulumende, kwabanjwa IMbizo kaMengameli ye-DDM yeKhomba yomBuso weHlandla lesiThandathu ngeLesihlanu, mhla ama-30 kuMgwengweni wee-2023 kuMasipala wesiYingi soThukela KwaZulu-Natala. Abarholi bakaRhulumende basebenzise ithubeli ukukhulumisana nezakhamuzi mayelana neentjhijilo zokulethelwa kwezenzelwa namahlelo wokuthuthukiswa kwesiyingi. 
4.2.    IKhabinethi ikhombele izakhamuzi bona zibambe indima ebonakalako ekuthatheni iinqunto ngekusasa lazo ngokuzibandakanya ehlelweni le-DDM leMbizo kaMongameli. 
4.3    Zoke izakhamuzi ziyakhuthazwa ukubamba indima ekuthuthukisweni kwemiphakathi yazo ngokuba zizakhamuzi ezinento eziyenzako. Nasibambiseneko singatshwaya imiraro godu sitjhaphulule iinqabo ehlelweni elilungelelweko lokulethela imiphakathi izenzelwa. 

5.    Zomnotho 
5.1.    IKhabinethi yakhele umkhanyo iimBalobalo zokuQatjha zeKota ezikhutjhwe mhlapha liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA) eziveza ukwehla ngesibalo sokuqatjha emikhakheni ehlukahlukeneko nokwanda kwabantu abaqatjhiweko keminye. Nanyana ukukhula komnotho kusagandelelekile, umnotho welizwe lekhethu osimeleleko solo uyaraga nokuvula imisebenzi, nofana ingasi ngebelo esilifunako. 
5.2.    Amano wokungenelela afana nehlelo lesiKhwama se-Ofisi kaMengameli eSandisa imiSebenzi asiza ngokutjhugulula ubujamo. IKhabinethi iyakhuthala ngombana ngoNtaka wee-2023 besele bangaphezulu kwe-1.2 yesigidi abantu ebesele basizakele ngehlelweli solo latlanywa ngomnyaka wee-2020. Ukufikela gadesi, sele kuvulwe imisebenzi yesikhatjhana epheze ibe zii-800 000 lapho inengi labaqatjhiweko ililutjha emikhakheni eqakathekileko yezefundo, ifundo yabasathomako nomkhakha wezokuphepha komphakathi. 
5.3.    Lelihlelo liqinisekise bonyana amaSewula Afrika amanengi anganabuyo ayazibandakanya emisebenzini enetlha godu akhongozele nengeniso enzinzileko. Ihlelweli lethule iinkulungwana zemindeni umthwalo wokudiselwa bujamo bezomnotho.                                                                                                                                                
6.     IHayidrojini EHlaza 
6.1.    IKhabinethi ibuye yathokozela  nesimemezelo esihlanganyelweko sokuhlonywa kwesiQhema seSewula Afrika nese-Germany seHayidrojini eHlaza (i-South African-German Hydrogen Task Force) esitlikitlwe nguNgqongqotjhe wezeGezi nge-Ofisini kaMengameli, uDorh.  Kgosientsho Ramokgopa neSandla seKulu (i-Vice Chancellor) ye-Germany u-Robert Habeck. Isiqhemesi sizokutjheja ukuvulwa nokuthuthukiswa kwemakethe yehayidrojini ehlaza kunye nokuvula amathuba wetjhebiswano lamabhizinisi hlangana namazwe amabili la. Ihayidrojini ehlaza iphehlwa ngegezi ebuyelelweko godu ikhupha irhasi ephasi khulu kunehayidrojini yekanyeni.  
6.2.    Urhulumende selawatlamile amahlelo wokwakha umZila weHayidrojini ozokusuka e-Limpopo, urabhule eJwanasbhege bewuyokufika e-Durban. Umzila lo uzokuvula amathuba wamaphrojekthi azokusungula amaqhinga wokukhulisa umnotho nokuvula imisebenzi.             

7.    UmButhano WeenHloko ZomBuso NaboRhulumende WeHlangano YomThelo  YamaZwe  we-Afrika EngeSewula (i-SACU)                                                         
7.1.    IKhabinethi itjheje iVakatjho lomSebenzi likaMengameli u-Ramaphosa nagade asemButhanweni wobuNane weenHloko zomBuso naboRhulumende emBusweni weSwatini ngeLesine, mhla ama-29 kuMgwengweni wee-2023. I-SACU le, eyasungulwa ngomnyaka we-1910, yiHlanganyela yamaZwe kezomThelo engendala khulu ephasini.   
7.2.    Lomhlangano wakhulumisana bewanikelana ngelwazi lokuphunyeleliswa kweHlelo leQhinga le-SACU lomnyaka wee-2022 ukufikela kewee-2027 (i-SACU Strategic Plan 2022–2027). IQhinga le-SACU lemukelwa ngoMgwengweni wee-2022 njengomhlahlandlela wokuqinisa itjhebiswano lesifunda samazwe kilehlangano yeTjhebiswano lamaZwe kezeNtela (i-Customs Union) nokuqinisa isikhozi hlangana namazwe amahlanu amalunga walehlangano nokusebenzisa amathuba amahle alethwa liTjhebiswano lamaZwe we-Afrika lokuRhwebelana ngaPhandle kwemiKhawulelo.

8.    Zokumayina 
8.1.    IKhabinethi itshwenyekile ngomukghwa wokumayina ngokungasimthetho godu urhulumende uthatha amagadango wokuphelisa ipehla le ngokusebenzisa isiQhema seliZweloke esiLungelela nesiLawula amaQhinga (i-NCSMT). I-NCSMT inqophe ukuhlanganisa imizamo karhulumende yokukhandela ukumayina ngokungasimthetho nokukhukhuthiswa kwezenjiwa eziligugu.   
8.2.    Ukumayina ngokungasimthetho nokukhukhuthiswa kwezenjiwa kulimaza umnotho welizwe lekhethu, godu kuba nomthelela ongasimuhle kezokuphepha nakezepilo emiphakathini  eyakhelene neemayinezo. 

9.    Imitjhagalo Yomphakathi 
9.1.    IKhabinethi ilibuyelele lokuthi inturhu ayisiyo ipengu yemiraro yomphakathi godu ikhombele imiphakathi ukusebenzisa iindlela ezikhona zemikhulumiswano  ukulungisa ekulilwa ngakho. Kuthunyelwe isiQhema saboNgqongqotjhe e-Diepsloot nge-Gauteng ukobana siyokusebenzisana nabarholi bomphakathi ukulungisa ekulilwa ngakho.     
9.2.    IKhabinethi ikhombele umphakathi we-Diepsloot nezinye iindawo ukubambisana norhulumende, amakhansela namapholisa ukurarulula  imiraro efana nobulelesi.    

B.    IinQunto ZeKhabinethi  

1.    UmTlamo WeQhinga LeTjalomali WeliZweloke (i-CIS) 
1.1.    IKhabinethi ivumele ukusetjenziswa komtlamo i-CIS weSewula Afrika.       
1.2.    I-CIS, eyamenyezelwa emphakathini ngomnyaka wee-2022, inqophe ukubeka ilizwe ekabeni yezamasiso ngokobana ilizwe lekhethu lisizakale ngokufumana amasiso anqophileko wakhona ekhethwapha newangaphandle kwemikhawulo.     
1.3.    Iqhingeli linzinze eminqopheni eliqaloqangi letjalomali njengokukhulisa imisebenzi, kuncitjhiswe umtlhago,  kusekelwe namatjhuguluko wokutjhugulukela ehlelweni legezi elihle lerhasi ephasi, nelokuvikeleka kwegezi.      
1.4.    Linikela iindlela zokusisa ukuganukeja amabubulo amancani, aphakathi namakhulu ngokulandelela ukukhula komnotho, khulukhulu umnotho werhasi engasilaphaziko.  Iqhingeli liyazuza eemvumelwaneni ezimikhakhaminengi, zesifunda nezamazwe amabili ezatlikitlwa yiSewula Afrika.   
1.5.    Iqhingeli liyamaniswa neminqopho yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke mayelana namatjhuguluko kezomnotho kunye neHlelo lomThangalaSisekelo leliZweloke lomnyaka wee-2050 (i-National Infrastructure Plan 2050). 
1.6.    Iimfunda zelizwe kunye namadrobha zizokuqakatheka ekudoseni phambili iqhingeli,  elizakunande litjhugululwa kobanyana lizokuthomana nobujamo bomnotho obutjhugulukako.    

2.    Umbiko Wesithathu Welizwe Ngaphasi KwesiVumelwano SeenTjhaba Esilwisana NokuHlukunyezwa, Nenye Ipatho Yelunya Nenganabuntu Namkha Elulaza Isithunzi Somuntu Namkha Esozisako (i-CAT).   
2.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa kuNobhala Zombelele  weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kombiko wesithathu i-CAT. Umbiko lo uhlathulula amagadango athathwa yiSewula Afrika ukukhandela ukuhlukunyezwa nokuphathwa ngelunya kwezakhamuzi.  
2.2.    ISewula Afrika yatlikitla isiVumelwanwesi ngomnyaka wee-2000 godu yasiqinisekisa ngomnyaka wee-2008. Ukuya ngokwesiGatjana se-17 seKambiso yeemVumelwano se-CAT, esinye seembopho esiqalene namaZwe amaLunga (State Parties) kuhloma iindlela zangaphakathi kwelizwe zokukhandela ukuhlukunyezwa okulihlelo elizokwaziwa ngeKambiso yokuKhandela yeliZweloke.  
2.3.    Eminyakeni ema-29 edlulileko, urhulumende wentando yenengi eSewula Afrika usule imithetho yombuso webandlululo namaziko wegandelelo, wakha amaziko amatjha wentando yenengi godu watlama imithetho enzinze phezu kwamalungelo womthethosisekelo netjhaphuluko.  
2.4.    Amalunga womphakathi ayakghona ukubikela bunqopha iPhiko eliziJameleko eliPhenya iiNghonghoyilo ngamaPholisa (i-IPID) ngezwangobatjho yokuhlukunyezwa nokuphathwa ngelunya. ISewula Afrika ineKomitjhini yamaLungelo wobuNtu esebenza ngefanelo ekuliziko lelizweloke elihlonyelwe ukusekela intando yenengi  esekelwe mthethosisekelo. 

C.    Ukuqatjhwa 
Ukuqatjha koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko. 
1.    UMm. uNtomboxolo Mbengashe oqatjhelwe ukuba mPhathi oyiHloko (u-CEO) weBhanga yePosi yeSewula Afrika isikhathi esiminyaka emihlanu. 
2.    UNom. Sibusiso Bukhosini oqatjhelwe ukuba ngu-CEO we-Isimangaliso Wetland Park Authority (ubuyiselwe esikhundleni sakhe).
3.    UMm. u-Tamlyn Bouwer oqatjhelwe ukuba mPhathi weeMali oyiHloko yomKhandlu wokuTloliswa kwaboSogontraga beziNdlu beliZweloke (i-National Home Builders Registration Council).  
4.    UNom. Morongwa Calvin Molongoana  oqatjhelwe ukuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): we-Statistical Support and Informatics e-Stats SA.  
5.    UMm. u-Daphne Yandiswa Morudu oqatjhelwe ukuba ngu-DDG: we-South African National Statistics System kwa-Stats SA. 
6.    UNom. Rory Gallocher oqatjhelwe ukuba mPhathi oyiHloko yemiSebenzi nge-Ofisini kaMengameli.       

ImiThethomlingwa        
1.    UmTlamo  WomThethomlingwa Wamatjhuguluko WomThetho Weenkhampani Wee-2023 

1.1.    IKhabinethi ivumele ukudlulilselwa ePalamende komTlamo womThethomlingwa wamaTjhuguluko womThetho weenKhampani wee-2023 kobanyana iyowusebenza.       
1.2.    Iintjhukumiso ezikilomThethomlingwa zinqophe ukurhunyeza imithetjhwana emthwalo kubanikazi bamabhizinisi godu kuqinise ikghono leSewula Afrika lokukara  abatjalimali. Inengi lamatjhuguluko gade ande ngoburhiyarhiya bethekhnoloji,  godu amayelana nokuhlela ngobutjha nokuhlathulula imiraro yezokuphatha.   
1.3.    Elinye lamaqalontangi kalorhulumende wentando yenengi kuvula imisebenzi begodu lokho angeze kwaphumelela nakungatjhejwa iinqabo ezidisela abantu abafuna ukwenza amabhizinisi ngeSewula Afrika.  
1.4.    Iinkhibelelwezi zinikela ihlathululo eengatjaneni ezithileko kilomThethomlingwa, ezinqophe ukurhunyeza imithetjhwana elawulako emabhizinisini;   ukuvala iinkhala zokukhukhuthiswa kweemali; ukuqinisa iindingo zokuveza nokuqinisa amagunya wabaninimatjhere bekhampani.   
1.5.    Umrholo ophezulu khulu, khulukhulu eenkhundleni   eziphakemeko zekhampani, yinto eyikinga khulu emazweni ngamazwe neSewula Afrika. 
1.6.     Amatjhuguluko emThethwenimlingwa lo  azokuphakamisa ukwenzelwa kwezinto emkhanyweni ngakelinye ihlangothi kuhlathulule kuhle imisebenzi hlangana kwabanqophisi nabaphathi beenkhundla eziphakemeko, nababelani, abe atjheje neenlilo zomphakathi malungana nokutjhiyana ngendima okukhulu kangaka emphakathini.   
  
2.    UmThethomlingwa  Wee-2022   WokuHlolwa Kwehlanganyela Yaborhulumende, ISekelo NokuNgenelela (i-IMSI) 
2.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa emphakathini komtlamo womThethomlingwa i-IMSI wee-2022 kobanyana umphakathi uphefumule ngawo.  
2.2.    LomThethomlingwa uzokusetjenziswa njengepengu yeentjhijilo ezinengi lokha urhulumende nakasebenzisa isigaba se-100 nese-139 zomThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika we-1996 nakakatelelekako ukwenza njalo ngokubhalelwa kusebenza kuhle keminye yemikhakha karhulumende.     
2.3.    Isigaba se-100 sinikela urhulumende amandla wokungenelela lokha isifunda nasibhalelwa kufikelela iimbopho zaso zokuphatha nokuletha izenzelwa, kanti isiGaba se-139 sinikela isigungu esiphetheko sesifunda amandla wokungenelelela umasipala nakabhalelwa kuzalisa iimbopho ngokuya komThethosisekelo namkha umthetho.  
2.4.    UmThethomlingwa i-IMSI wethulwa njengesisetjenziswa sokulawula ukuqalana neentjhijilo nakusetjenziswa isiGaba se-139, ukutjhejisisa nokuhlola nomthelela wokungenelela ebujameni obuthileko.  
2.5.    Lomthethomlingwa uzokulawula ukusetjenziswa kwesiGaba se-139 somThethosisekelo, kufaka hlangana nekambiso efaneleko. Uzokutjheja isekelo elihlosiweko kibomasipala abatlhoga isizo nokuhlola abomasipala ukuphumelelisa iimbopho zabo ngokuya ngokomThethosisekelo namkha umthetho.     

D.    Iminyanya Ezako 
1.    IsiKhathi SomThelo 

1.1.    IKhabinethi ikhumbuza boke abantu bonyana isikhathi sokubuyiselwa kwemitlolo yomthelo kilomnyaka wee-2023 sithoma ngeLesihlanu, mhla ali-7 kuVelabahlinze wee-2023, ukuyokufika nakama-23 kuSewula wee-2023. Ababhadelimthelo bakhuthazwa ukuzalisa imininingwanabo yomthelo ku-eFiling namkha ku-MobiApp yePhiko lemiSebenzi yomThelo leSewula Afrika (i-SARS).    
1.2.    Umsebenzi wokuzalisa imininingwana yomthelo ulula begodu i-SARS izokuraga nokwenzela  ababhadelimthelo ngokubahlolela ngehlelo le-auto assessment  nakiwo umnyaka lo. Phakathi komhla li-1 namhla ali-7 kuVelabahlinze, ababhadelimthelo bazokubikelwa nge-SMS namkha iposommoya nayibe bakhethelwe ukuhlolelwa imininingwana yomthelo ngehlelo i-auto-assessment. Nawufumene i-SMS, igadango elilandelako kukobana ubuyekeze i-auto-assessment ku-MobiApp namkha ku-eFiling. Nawuvumelanako ne-auto-assessment, usuyilisa injalo imininingwana.   
1.3.    Ukuthumela imininingwana yomthelo enembako kusese nesikhathi kuqinisekisa bonyana ababhadelimthelo bahlale basebujameni obufaneleko, kusize norhulumende ukuletha iinsetjenziswa kumaSewula Afrika nokukhulisa umnotho.   

2.    IPhaliswano Le-FIFA LeBhegere YePhasi YaboMma Lomnyaka Wee-2023    
2.1.    Isiqhema i-Banyana Banyana, esiziinKutani ze-Afrika, godu isitjhaba esizibetha isifuba ngaso,  sithwele emahlombaso, amathemba namabhudango weSewula Afrika lokha nasiyokudlala ePhaliswaneni le-FIFA leBhegere yePhasi lomnyaka wee-2023 e-New Zealand ne-Australia ukuthoma mhla ama-20 kuVelabahlinze ukufikela nakama-20 kuRhoboyi wee-2023.    
2.2.    IKhabinethi ibafisela okuhle nabathoma ikhambo eliya epumelelweni. ISewula Afrika inani kiyo yoke indlela yephaliswano, begodu silindele ukunibona nenza umlando omutjha nikhuthaza neenzukulwani zakusasa. 

3.    IPhaliswano Le-Netball LeBhegere YePhasi Le-2023 2023 
3.1.    Emalangeni ezako, amehlo wabalandeli bezemidlalo azokuqala eKapa, eSewula Afrika nakuthoma iPhaliswano le-Netball leBhegere yePhasi lomnyaka wee-2023, ukuthoma mhla ama-28 kuVelabahlinze ukufikela nakasi-6 kuRhoboyi. Kungekokuthoma umnyanya wemidlalo okarisako lo nosezingeni lephasi ubanjelwa e-Afrika.  
3.2.    IKhabinethi ikhombela boke abantu ngelizweni lekhethu bona basekela abantazana bekhethu lokha nabalwela ukwenza umlando ngokuthumba unongorwana werhawuda e-Afrika.     

E.    Imilayezo 
1.    Siyabathokozisa 

IKhabinethi idlulisele amezwi wokuthokozisa neemfiselabuhle kabalandelako: 

  • IYunivesithi yeSewula Afrika ngokufikelela umnyaka we-150 ngepumelelo yefundo ephakemeko nokuba liziko lezefundo elingelikhulu nelidala khulu ukuwadlula woke ncangesewula ye-Sub Sahara e-Afrika, nangokuzimisela ukunikela ngefundo yezinga eliphezulu neyabantu boke nakho koke.    
  • UNom. Edward Kieswetter, uKomitjhinara we-SARS, ekukhethweni kwakhe bona ayokuba ngusihlalo weHlangano yokuRhwebelana yePhasiloke nokuba mSewula Afrika wesibili ukuba ngusihlalo walehlangano.  
  • U-Adv. Pansy Tlakula ekukhethweni kwakhe ihlandla lesibili eKomidini ye-UN, eqalene nokuPheliswa kokuBandlululana ngobuTjhaba. Isikhathi sakhe sizokuthoma ngomnyaka wee-2024 ukufikela kewee-2028.   
  • U-Adv. Thembile Joyini ekukhethweni kwakhe bona ayokuba liJaji lomKhandlu wezomThetho wezeLwandle ePhasiniloke, ukuthoma ngomnyaka wee-2023 ukufikela kewee-2032.  
  • IBhodi yokuKhupha amaFilimu (i-Film and Publication Board) (i-FPB) ngokukhethwa bona iyokuba lilunga elizeleko leThungelelwano eliLwisana nobuNgozi be-Inthanethi (i-Global Online Safety Regulators Network). Ubulungobu buvumela i-FPB ukuba nelungelo lokulwisana nobungozi ku-inthanethi nokukhuthaza ukuphepha ku-inthanethi ngokusebenzisana nabalawuli be-Australia, be-United Kingdom, be-Fiji, be-Ireland nebamanye amazwe.      

2.    Imbiko 
IKhabinethi iyililele imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

  • UMma u-Sally Motlana (obekaneminyaka ema-96), ingorho kezomzabalazo nomtjhotjhozeli olilunga elithulelwa ingwani ngoNongorwana wesiTjhaba i-National Order of the Baobab in Silver.    
  • UMma u-Maggie Mathabatha (obekaneminyaka ema-61), uKosikazi kaNdunakulu we-Limpopo, uNom. Stanley Mathabatha.    
     

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma.  uNomonde Mnukwa
umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende
Inomboro kafunjathwako: 083 653 7485
 

Share this page

Similar categories to explore