Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-23 Inkhwekhweti 2018

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla tinge-23 Inkhwekhweti 2018, eTuynhuys, eKapa.
    
A. Tindzaba Letimcoka Telive
1. Budlova lobuCondziswe kuBulili (i-GBV)

1.1. Ikhabhinethi ibuhlaba kakhulu budlova lobucondziswe kubomake nebantfwana. Tehlakalo letisandza kwenteka taNonkululeko Mpanza naNompumelelo Mhlongo eThokoza, Ekurhuleni; Katlego Joja eMamelodi, Tshwane; Promise Mthembu KwaZulu-Natal; naJabulile Nhlapo, sitjudeni saseNyuvesi yaseNingizimu Afrika (i-Unisa), tenta kutsi kubukwe ngeliso lelibukhali lizinga lebudlova lobubeka engotini timphilo tabomake nebantfwana betfu.  
1.2. Ikhabinethi ivakalisa kudzabuka kwayo lokukhulu emindenini nakubangani balabomake nalabantfwana. Loludzaba lwebugebengu lobentiwa kubomake nebantfwana lusidzinga sonkhe kutsi sihlanganyele ngemandla ekulweni nabo.
1.3. Ikhabinethi iyachubeka nekucinisa ema-ejensi ebacinisekisi bekugcinwa kwemtsetfo ekulweni nekutsi kuvinjwe lobudlova lobucondziswe kubulili (i-GBV). Emkhatsini weMitsetfosivivinyo levunywe yiKhabhinethi leyendlulile kuneMtsetfosivivinyo weKuchibela Inchubo yeKubukana neBugebengu wanga-2018, lochibela Umtsetfo weNchubo yeKubukana neBugebengu, wanga-1977 (Umtsetfo-51 wanga-1977). LoMtsetfosivivinyo utawelula luhlu lwemacala etemacasi mayelana nekushushiswa futsi lokubaluleke kakhulu kutsi utawuvumela emacala etemacasi kutsi ayiswe etinkantolo noma ngabe sekungemuva kweminyaka lenge-20 entiwe.
1.4. Letinyatselo tekungenelela tengeta kutinhlelo nome-ke tinyatselo letinyenti hulumende lasevele atihlelile, atimise ngemumo. Sekuvulwe tikhungo tetunakekela, emaThuthuzela Care Centres, letinge-54 kulo lonkhe lelive letisebenta njengetikhungo lotfola kuto tonkhe tinsita lotidzingako, letinciphisa kuhlukubeteka lokuchubekako tiphindze futsi tinciphisa nesikhatsi sekuphetfwa kwemacala ebugebengu betemacasi.
1.5. Hulumende sewusungule Tinkantolo teMacala eTemacasi letinge-75 letitawubukana tiphindze futsi tephetse emacala ebudlova betemacasi lobentiwa kubomake. Ngetulu kwaloko, Luphiko Lwemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika (i-SAPS) selusungule tikhungo leti-1 047 etiteshini temaphoyisa kulo lonkhe lelive letitawubukana netidzingo tiphindze tisite bahlukunyetwa be-GBV.
1.6. Liviki leKuvikela Bantfwana litawubanjwa kusukela mhla tinge-27 Inkhwekhweti kuya kumhla ti-2 Inhlaba 2018. Ikhabhinethi imema batali, banakekeli bebantfwana kanye nemimango kutsi isebentisane nema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo nome emaphoyisa kutsi bavikele bantfwana. Ikhabhinethi igcizelela kutsi uma ngabe usola kutsi umntfwana wakho unyamalele, ufanele kutsi ubike masinyane esiteshini semaphoyisa.
1.7. Sifanele kutsi sisebentisane njengelive lelitsandza kuthula kanye futsi neligcina umtsetfo kulwa nabo bonkhe bugebengu lobentiwa kubomake nebantfwana. Ikhabhinethi imema bonkhe labanelwati nganoma ngubuphi bugebengu lobentiwa kubantfwana kutsi bashayele lucingo lwe-Childline lwamahhala ku: 0800 055 555 noma lucingo lwe-Crime Stop ku: 086 0010111. Uma ngabe ungumake lohlukubetwako noma uma ngabe kukhona make lomatiko lohlukubetwako, inombolo yamahhala yeSikhungo seLusito se-GBV ngu: 0800 428 428 noma (0800 GBV GBV).  
1.8. Ikhabhinethi isimema sonkhe kutsi sisebentisane sente lokunyenti kuvikela budlova lobentiwa kubomake nebantfwana, sesekele labasindze ekuhlukunyetweni sibuye futsi sente kutsi bahlukubeti bajeziswe. Kungumsebenti wawonkhewonkhe kubika labo labalimata, basebentise ngalokungafanele babuye futsi bahlukubete bomake nebantfwana kute kutsi lababhebhetseli bangabanjwa, baboshwe babuye futsi bagwetjwe.

2. Temnotfo 

Ikhabhinethi iyakwemukela kukhula kwemnotfo lokuhle kwemisebenti lenge-260 000 lebonakele ekoteni yekucala yanga-2018, kuLuklayo lweTemisebenti lweKota yakamuva lolukhululwe Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-StatSA). Lokukhula kwemisebenti kwabangelwa kukhula kwetimboni letisitfupha kuleti leti-10. Lizinga lekungasebenti kwebantfu labasha, nanoma kunjalo, liyachubeka nekuba setulu ku-52.4%, bese kutsi lizinga lebatfola misebenti linge-12.2% kuphela. Ikhabinethi iyachubeka nekumema imikhakha yemmango kutsi ichubeke isebentisane ekulweni nekungasebenti kwelusha. 

Ngekwemoya we-'Thuma Mina – Send Me’ loshisekeliswe nguMengameli Cyril Ramaphosa eNkhulumeni yeBunjalo beLive (i-SoNA) yakhe yekucala yangeNdlovana 2018, Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu umkhakha lotimele, kutsi usite wakhe ematfuba emisebenti ubuye futsi utjale imali khona lapha ekhaya kute kutsi bantfu balapha eNingizimu Afrika bangene emnotfweni.

3. Temandla

Ikhabhinethi ikwemukela njengeligcatsi kwetfulwa kwemklamo wemandla elilanga i-Xina Solar One Concentrated Solar Power Project eNyakatfo Kapa. Ungulomunye weMiklamo leSikhombisa yeMandla eLilanga longaphasi kweLuhlelo lweKutsenga Mandla laVusekelwako Kutikhicitimandla letitiMele lelingaphasi kweLitiko Letemandla.

Siphehligezi seXina Solar One sitawunika i-Eskom gezi lohlobile ngaphasi kwesivumelwane sekutsenga gezi seminyaka lenge-20. Loku kutawusho kutsi ati-95 000 emakhaya aseNingizimu Afrika latawutfola gezi lohlobile, ikakhulu ngetikhatsi lapho asetjentiswa kakhulu khona. 

4. INyakatfo nshonalanga 

4.1. Ikhabhinethi itfole umbiko wesibili lovela kuLikomidi leTindvuna (i-IMIC) lomayelana neNyakatfo Nshonalanga futsi iyenetiseka ngenchubekelembili yekutintisa kulesifundza. 
4.2. Emhlanganweni losandza kwendlula, Ikhabhinethi ivumile kutsi iNyakatfo Nshonalanga ibekwe ngaphasi kweSigaba se-100 (1) seMtsetfosisekelo waseRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996. Ikhabhinethi iphindze futsi yakhulisa linani lemalunga e-IMC ngekufaka Indvuna yeTemfundvo Lesisekelo; yeTemisebenti Yahulumende Nekuphatsa; yeTekuhlaliswa Kwebantfu; yeTekutfutfukiswa Kwetenhlalalakahle; yeTekuvakasha; yeTemvelo neyeTekutfutsa.
4.3. I-IMC icelwe kutsi ichubeke nemsebenti kulesifundza iphindze futsi yeluleke Ikhabhinethi mayelana nekutsi ngumaphi ematiko alesifundza lafanele kutsi afakwe ngaphasi kweSigaba se-100 (1) (a) noma sigaba se-100 (1) (b) seMtsetfosisekelo. 
4.4. Ngenca yalomsebenti, Ikhabhinethi ivumile kutsi ematiko lasihlanu alesifundza afanele kutsi afakwe ngaphasi kweSigaba se-100 (1) (b): 
(1) Lihhovisi laNdvunankhulu; 
(2) Litiko Letekuphepha Kwemmango Nekuphatfwa Kwetitfutsi;
(3) Litiko Letemfundvo Lesisekelo Nekutfutfukiswa Kwetemidlalo; 
(4) Litiko Letemphilo;
(5) neLitiko Lemisebenti Yahulumende Nemigwaco. 

Ematiko laSihlanu atawufakwa ngaphasi kwesigaba se-100(1) (a):
(1) Litiko Letetimali, Temnotfo Nekutfutfukiswa Kwetemabhizinisi aHulumende;
(2) Litiko Lahulumende Wendzawo Nekuhlaliswa Kwebantfu; 
(3) Litiko Letekutfutfukiswa Kwetasemaphandleni, Temvelo Netekulima;
(4) Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle;
(5) neLitiko Letekuvakasha.  

Ikhabhinethi ivumile kutsi timbalelwano letifanele tifanele kutsi titfunyelwe kuMkhandlu weTifundza waVelonkhe (i-NCOP) nekutsi kuchumana nalabatsintsekako labafanele eNyakatfo Nshonalanga kufanele kutsi kwenteke. Umsebenti wekuphenya weKlasta yeTebulungiswa, Tekuvikela Bugebengu neTekuphepha ufanele kutsi uchubeke kuto tonkhe letindzaba letidzinga kutsi kungenelele ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo nome emaphoyisa. 

5. Tebudlelwane Bemave Emhlaba

5.1. Ikhabhinethi itihlabe kakhulu tento tekucalana tebudlova lentiwe ngumbutfo lohlomile wema-Israeli emnyeleni waseGaza, letiholele ekushoneni kwebantfu labanyenti labangasiwo emasotja. Ngenca yaloluhlaselo lwakamuva lwema-Israeli lolungenangcondvo naloluyingoti kabi, hulumende waseNingizimu Afrika utsetse sincumo sekubuyisa emuva ekhaya Lincusa Sisa Ngombane kute kube ngulapho kukhishwa satiso lesisha khona.
5.2. Ikhabhinethi incusa Umbutfo weTekuvikela wema-Israeli kutsi uphume uphele eGaza Strip uphindze futsi uyekele lokuhlasela ngesidvumo lokubudlova nalokubhubhisako endzaweni yebantfu basePalestine. Tento tabo tibeka lenye insayeya ekusonjululweni kwalomphelo kwetincabano, lokufanele kwentiwe yimibuso lemibili, iPalestine ne-Israel, baphilisane ngekuthula lomunye ngakulolu luhlangotsi nalomunye ngakulolu lolunye luhlangotsi. 
5.3. Ikhabhinethi igcizelela simemo lesentiwe ngemave lamanyenti langemalunga aMhlabuhlangene (i-UN) kutsi kube neluphenyo lolutimele lwekuphenya ngalokubulawa, ngembono wekutsi labo labatsintsekako batiphendvulele ngalesento. 

6. Kubanjwa inkunzi kwetimoto letitfutsa imali (-CIT)

Ikhabhinethi ikhatsateke kakhulu ngalokukhula kwelizinga lokubanjwa inkunzi kwetimoto letitfutsa imali iphindze futsi iyabala lobugebengu lobenteka emini kalo—bha lobungenahlazo. Siyachubeka nekuncoma ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngekusebenta ngekushesha ekubambeni labasolwa siphindze futsi sibonga nemalunga emmango lasite maphoyisa kutsi kubanjwe labasolwa.
Emalunga emmango langenteka kutsi atfole lwatiso ngebugebengu acelwa kutsi alekelele futsi atsinte ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo.

B. Tincumo TeKhabhinethi

7. Umkhandlu weMabhizinisi eMbuso waMengameli (i-PSEC)

Ikhabhinethi ikuvumile kusungulwa kwe-PSEC kutsi sihlalo wayo kube nguMengameli Ramaphosa. Imigomo lebanti lekutawusetjentelwa etukwayo kuhlela kabusha emabhizinisi embuso (ema-SOE) abe ngemathulusi ekutfutfukisa umnotfo lasebenta ngemphumelelo.

Le-PSEC itawubukana nekwengamela ngekwepolitiki kanye nekuphatsa ngekwendlelalisu lelitsite lelibalulekile. Emkhatsini wetintfo letawugcila kuto itawucinisa luhlakamsebenti lwekwengamela lwalama-SOE kanye nekucinisekisa kutsi tinyatselo tekungenelela letitsite tiyafezekiswa kute tisimamise letinkampani. 

Emalunga e-PSEC atawufaka ekhatsi Tindvuna letifanele, bocwepheshe, tisebenti kanye netinhlangano temmango. Emagama emalunga e-PSEC atawumenyetelwa ekuhambeni kwesikhatsi. Le-PSEC itawakhela etukwemsebenti lowentiwe yi-IMC – SOE lowasungulwa ngeNdlovana 2015, sihlalo wayo bekuLisekelamengameli.

8. Ikhabhinethi iyivumile Inchubomgomo yeMisebenti yeBuciko (ye-IP) yeRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika-Sigaba se-1. Lenchubomgomo ifake ekhatsi emagalelo lavela kutetfulo netinkhulumo letetfulwe ngulabatsintsekako. Iphendvula kusimemo seLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (ku-NDP) lugcizelela kakhulu kucanjwa kwalokusha, kukhicita lokwentiwe kwaba ncono kanye nekufuna ngemandla mnotfo losekelwe kulwati.

Sigaba se-1 seNchubomgomo ye-IP sesekelwa emkhatsini walokunye nguMtsetfosisekelo, yi-NDP, Luhlelo loLukhulu lwaVelonkhe lweTidzakamiva, Luhlakamsebenti lwaVelonkhe lweNchubomgomo yeTimboni kanye neLuhlelo lweKusebenta lweNchubomgomo yeTimboni (i-IPAP). 

Itawusebenta njengelithulusi lenchubomgomo lelibalulekile ekukhutsateni kucamba lokusha, kwendlulisa bucwepheshe, lucwalingo nekutfutfukisa, imisebenti yekucamba, kuvikela batsengi, kutfutfukiswa kwetetimboni kanye nalokubanti kakhulu, kukhula kwemnotfo

9. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi Iphalamende icinisekise Sivumelwane seKwaliwa kweTikhali teNozi. Lesivumelwane singumphumela wemtamo wetinhlangano letitimele  wekulwakukhicitwa kwetikhali tenozi lowetfulwa nga-2010. Sisingenelelo lesibalulekile ekulahlweni phasi kwetikhali tenozi kanye nemnyama longasi lekukudzala ukhona etingcogcweni temave lamanyenti tekulahla phasi tikhali tenozi.

LeSivumelwane sihambisana ngalokuphelele netinchubomgomo taseNingizimu Afrika lekukudzala tikhona tekulahla phasi tikhali, umtsetfo wangekhatsi kuleli kanye netivumelwano temave emhlaba. 

10. Ikhabhinethi ikuvumile kuChitjelwa kweSivumelwane seKuvikelwa ngekuBonakalako kweMikhicito yeNozi, kutsi kwetfulwe ePhalamende. 

Sivumelwane seKuvikelwa ngekuBonakalako kweMikhicito yeNozi ngilo kuphela lithulusi lemave emhlaba lelibophana ngekwemtsetfo kutekuvikelwa ngekubonakalako kwemikhicito yenozi. Lesivumelwane lesichitjelwe siligcatsi lelibalulekile lemitamo yemave emhlaba yekwenta kancono kuvikelwa ngekubonakalako kwemikhicito netikhungo tenozi ngekubeka emazinga lafananako ekuvikela. 

Kufaka ekhatsi emkhatsini waletinye tintfo, kuvikelwa ngekubonakalako kwemikhicito yenozi ekusetjentisweni ngekhatsi kulelive, kulondvolotwa nekutfutfwa, kanye nekuvikelwa kwemikhicito netikhungo tenozi ekuhlaselweni. 

11. Ikhabhinethi ikuvumile kungenisa ngekubambisana Inkhomfa ye-10 yeMave Emhlaba yeTikhungo te-Ombud yeMibutfo Yekuvikela, Lihhovisi le-Ombud yeTemphi, lehlelelwe kubanjwa ngeMphala 2018. 

Lona ngumkhosi longeniswa minyaka yonkhe lohlelwe Sikhungo seKulawulwa ngekweNtsandvo yeLinyenti seMibutfo Yekuvikela, lesotinte eGeneva, eSwitzerland, futsi kutawuba kwekucala ngca kutsi ungeniswe e-Afrika ngekubambisana.

C. Imitsetfosivivinyo

12. Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo wekuChibela Tikimu teTekwelashwa wanga-2018 kutsi ushicilelwe kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango uphawule ngawo. 

LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo weTikimu teTekwelashwa wanga-1998 (Umtsetfo-131 wanga-1998) kuwenta uhambisane Nemtsetfo Lodzingidvwako weMshwalensi waVelonkhe weTemphilo (i-NHI) kanye neLuhlaka lweMtsetfosivivinyo weKusita ngeTimali we-NHI. LoMtsetfosivivinyo ufuna kutsi, emkhatsini waletinye tintfo, wente kancono kulawulwa kwemboni yetikimu tetekwelashwa kanye nekwenta luhlakamsebenti lwekulawula luhambisane netingucuko letenteke kuleminyaka ilishumi leyendlulile kulomkhakha. 

LoMtsetfosivivinyo utawenta siciniseko sekutsi bazuzi bavikeleke kancono uphindze futsi ukhutsata kufinyelela kancono ekusitweni ngetimali ngumkhakha lotimele. 

13. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wekuChibela SiKweliti seMbuso wanga-2018. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo weSikweliti seMbuso wanga-1957. Wenta kutsi kube netimiso tekukhokhela ngalokuphelele ticelonkhokhelo lekudzinga kutsi tikhokhwe nguMbuso letavela ngenca yekutsi kwelashwe kabi bantfu labebalashwa tisebenti teMbuso. Loku kutawenta kutsi kwehle lifutse letikhokhelo letisigadla kubhajethi yetibhedlela tahulumende. 

Letichibelo titawukhulisa imali lengasetjentiswa tibhedlela tetifundza kutsi tinikete tinsita temphilo. 

14. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo waVelonkhe weTingucuko teSimo seLitulu wanga-2017 kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uvumela kuhambisana netinchubomgomo letinemtselela emphendvulweni yaseNingizimu Afrika yekugucuka kwesimo selitulu. Utawucinisekisa, kusuka kwalelive liye kukhabhoni lesezingeni leliphasi kanye nakumnotfo lomelana nekugucuka kwesimo selitulu. 

Lesi sinyatselo lesengetiwe emitameni yeNingizimu Afrika yekufezekisa Inchubomgomo yaVelonkhe yeKubukana neKugucuka kweSimo seLitulu kukhutsata kutfutfuka lokusimeme nekwenetisa lilungelo lekuba nendzawo lengasiyo ingoti kutemphilo nekuphila kahle, njengobe kuvikelekile kuMtsetfosisekelo.  

15. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wekuChibela Tinchubo teBugebengu wanga-2018, lochibela Umtsetfo weTinchubo teBugebengu wanga-1977.  

LoMtsetfosivivinyo wekuChibela lophakanyiswako welula luhlu lwemacala etemacasi mayelana nekushushiswa futsi lokubaluleke kakhulu kutsi utawuvumela kwetfweswa emacala noma ngabe sekwendlule iminyaka lenge-20 entiwe. Letichibelo tinika Inkantolo lePhakeme yaseNtasi neGauteng emandla ekukhipheni sehlulelo selicala laLevenstein.  

Lelicala laveta kutsi Sigaba se-18 seMtsetfo weTinchubo teBugebengu wanga-1977 awuhambisani neMtsetfosisekelo futsi awusebenti kangangobe uvimbela, kuto tonkhe timo, lilungelo lekushushisa mayelana nawo onkhe emacala etemacasi, ngaphandle kwalawo labhalwe kusigaba-18 (f), (h) na-(i) waloMtsetfo ngemuva kwekuphela kweminyaka lenge-20 kusukela ngesikhatsi kwentiwa lelicala.

Letichibelo titawunika Umkhandlu Wetebushushisi Wavelonkhe (i-NPA) indzawo lebanti yekushushisa ngekubona kwawo emacaleni etemacasi ngekuya kweSahluko se-2 seMtsetfosisekelo.  

D. Imikhosi Letako
16. Sifundvo seLilanga le-Afrika seMinyaka Lelikhulu yaNelson Mandela

Mengameli Ramaphosa utawetfula Sifundvo seLilanga le-Afrika seMinyaka Lelikhulu yaNelson Mandela kuNkhomfa yekuVusetelwa kwe-Afrika, mhla tinge-24 Inkhwekhweti 2018 kuSikhungo seTinkhomfa seMave Emhlaba e-Inkosi Albert Luthuli eDurban. 

Lomkhosi uyincenye yemigubho yemnyaka wonkhe yekukhumbula imphilo taMengameli wetfu wekucala wentsandvo yelinyenti, Babe Nelson Rolihlahla Mandela kanye neyesikhonkhwane seMzabalazo Make Albertina Nontsikelelo Sisulu. Lemikhosi yentiwa kulo lonkhe lelivekati kanye nasemhlabeni wonkhe.

17. Lilanga Le-Afrika 

Lilanga le-Afrika libanjwa njalo ngemnyaka mhla tinge-25 Inkhwekhweti kulo lonkhe lelivekati kuhlonipha kuSungulwa kweNhlangano yeBunye be-Afrika (i-OAU)– manje leyatiwa kakhulu ngekutsi Bunye be-Afrika (i-AU) – nga-1963. Lukugujwa kwetive kanye nebantfu labahlukahlukene base-Afrika kanye nesimemo sekubumbana kwalelivekati. 

INingizimu Afrika igubha Lilanga le-Afrika ngemikhosi yekugubha nekufundzisa yenyanga yonkhe yeNyanga ye-Afrika. Lemikhosi inetinzuzo tetepolitiki kanye netetenhlalo nemnotfo kubantfu baseNingizimu Afrika kanye nebaleLivekati. Ingcikitsi yaleNyanga itsi: "Umnyaka waNelson Mandela – Kwakha i-Afrika Lencono neMhlaba Loncono”.

E. Imibiko

18. Kudvudvuta 

Ikhabhinethi yendlulisele emavi endvudvuto emndenini nakubangani besigayigayi lebesingumtfwebulititfombe futsi lowahlonishwa ngendvondvo yeSive, i-Order of Ikhamanga, Mnu. Sam Nzima. Lesigayigayi sasebentisa ikhamera yaso kuveta lunya lwembuso welubandlululo. Utawukhunjulelwa sitfombe sakhe lesisikhonkhwane saHector Pieterson‚ mhla ti-16 Inhlaba 1976, lesaphocelela umhlaba kutsi unake uphindze futsi utsatse tinyatselo utitsatsele lombuso welubandlululo ngalolunya lwawo. 

Ikhabhinethi yendlulisela kudzabuka nemavi ayo endvudvuto emndenini waDkt. Phillip Nchipi Tabane, lowendlule emhlabeni ngemuva kwekugula sikhatsi lesidze mhla ti-18 Inkhwekhweti 2018. Njengemsunguli weMalombo Jazzmen, bekangulomunye webaculi baseNingizimu Afrika labebanesiphiwo lesikhulu. 

Ikhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto emndenini nakubangani baMnu. Sonwabo Eddie Funde lobekaLincusa laphambilini leNingizimu Afrika eGermany lobekaphindze futsi abe nguSihlalo weBhodi yeNhlangano Yetekusakata Ngemoya yaseNingizimu Afrika (i-SABC).

Ikhabhinethi iyadzabuka kakhulu ngekushona kwemantfombatana lamabili ngemuva kwekudzilika kwelubondza eDurban. Sendlulisela emavi etfu endvudvuto emndenini yawo.

19. Tihalaliso

Ikhabhinethi incoma Vusumuzi Ndlovu lophumelele waba wesikhombisa kumiklomelo yemncintiswane wekupheka we-S. Pellegrino Young Chef 2018 losandza kubanjwa eMilan. Kuphumelela kwakhe kwente iNingizimu Afrika yatigcabha.

Ikhabhinethi ihalalisela Hekkie "Hexecutioner" Budler losandza kwetfweswa sicoco sekuba ngushampeni wesibhakela wesisindvo se-junior flyweight ku-International Boxing Federation (i-IBF), i-World Boxing Association (i-WBA) Super kanye na-Ring Magazine. Budler ngumshayisibhakela waseNingizimu Afrika wekucala ngca kutfola ticoco letimbili letinkhulu ngesikhatsi sinye ngemuva kwekwetfweswa ngeticoco te-junior flyweight te-IBF ne-WBA.

F. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

20. Mk. Boitumelo Mosako ubekwe wabaSikhulu leSikhulu seTimali (i-CFO) eBhange leTekutfutfukisa laseNingizimu Afrika (i-DBSA).

21. Bacondzisi labangesibo besigungu lesiphetse beBhodi yeLibhange leKutfutfukiswa kweMhlaba neTekulima:
a. Mnu. Mabotha Arthur Moloto (uyaphindvwa kubekwa abe nguSihlalo);
b. Mk. Dudu Hlatshwayo (uyaphindvwa kubekwa abe nguSekelasihlalo);
c. Mk. Susan Ann Lund (uyaphindvwa kubekwa);
d. Mk. Matome Sydney Makgoba;
e. naDkt. Steven Thomas Cornelius.

22. Ibhodi yeTekuvakasha yaseNingizimu Afrika:
a. Dkt. Tanya Ethel Abrahamse (uyaphindvwa kubekwa);
b. Mnu. Enver Duminy (uyaphindvwa kubekwa);
c. Mk. Michelle Julie Constant (uyaphindvwa kubekwa);
d. Mnu. Thebeetsile Ikalafeng (uyaphindvwa kubekwa);
e. Mnu. Yacoob Abba Omar (uyaphindvwa kubekwa);
f. Mnu Monwabisi Peter Fandeso (Sihlalo);
g. Mk Pamela Bulelwa Yako;
h. Mk. Kathleen Elizabeth Rivett-Carnac;
i. Mk. Dawn Elizabeth Robertson;
j. Mnu. Ravi Nadasen;
k. Mk. Lindiwe Sangweni-Siddo;
l. Mnu. Mohamed Baba;
m. Mk. Nomzamo Bhengu (simeleli seLitiko Letekuvakasha).

23. Mnu. Dinizulu Kumalo Percival Sechemane ubekwe wabaSikhulu leSikhulu (yi-CEO) yakaRand Water.
 
24. Advocate (Dkt.) Seswantsho Godfrey Lebeya ubekwe wabayiNhloko yaVelonkhe yeLitiko yeLuphenyo lweMacala laHamba Embili (Bolohheya).

25. Mnu. Goodman Ntandazo Vimba ubekwe waba ngu-CEO ku-Ejenti yeKwesekela Sakhiwonchanti saMasipala kuLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko.

26. Mnu. Lindokuhle Cedric Mkhumane ubekwe waba  Lisekela leMcondzisi Jikelele: Kutfutfukiswa kweMabhizinisi aHulumende Netemabhizinisi, kuLitiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane.

27. Mnu. Phakamani Hadebe ubekwe waba Sikhulu leSikhulu saka-Eskom Holdings SOC Ltd (Eskom) futsi ngekwesikhundla sakhe uphindze abe lilunga (Umcondzisi loMkhulu) weBhodi.

28. Bacondzisi labangesibo besigungu lesiphetse beBhodi ye-South African Express:
a. Mk. Mmakeaya Magoro Tryphosa Ramano (Sihlalo);
b. Mnu. Ronald Ozzy Lamola;
c. Mnu. Thulani Matiki Norman Kgomo 
d. Nkst Thandiwe January-McLean;
e. Mnu. Kugan Harikrishna Thaver;
f. Mnu. Bongisiwe Mpondo;
g. Mk. Hlengiwe Thandeka Makhathini;
h. Dkt. Thabi Leoka;
i. Mnu. Ahmed Ismail Bassa;
j. Mnu. Trevor Abrahams (uyaphindvwa kubekwa)

29. Bacondzisi labangasibo besigungu lesiphetse beBhodi yeTransnet:
a. Mnu. Popo Molefe (Sihlalo);
b. Mk. Mpho Emily Letlape;
c. Mnu. Louis Leon von Zeuner;
d. Mk. Ursula Nobulali Fikelepi;
e. Mk. Dimakatso Catherine Matshoga;
f. Mk. Ramasela Joyce Ganda;
g. Solw. Edward Christian Kieswetter;
h. Mnu. Aluwani Percy Ramabulana;
i. Dkt. Fholisani Sydney Mufamadi;
j. Mk. Vivien McMenamin;
k. Advokhethi Oupa Motaung;
l. naMk. Gratitude Ramaphaka.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk. Phumla Williams
Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore