IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Wamhlana ama-23 kuMrhayili Wee-2018

IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Wamhlana ama-23 kuMrhayili Wee-2018

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu mhlana ama-23 kuMrhayili Wee-2018 e-Tuynhuys eKapa                                                                                                              

A. IiNdaba Ezingundabamlonyeni            

1. Inturhu Eqothele Ubulili ( i-GBV)        

1.1. IKhabinethi iyisola ngamagama abukhali inturhu phezu kwabantu abasikazi nabentwana. Izehlakalo zenturhu zamva nje phezu kukaNonkululeko Mpanza noNompumelelo Mhlongo eThokoza, Ekurhuleni; u-Katlego Joja we-Mamelodi, eTshwane; u-Promise Mthembu waKwaZulu-Natala; noJabulile Nhlapo omfundi we-Unisa, zoke izehlakalwezi zitjengisa ukuthi seyithuwelele kangangani inturhu eqothele abantu abasikazi nabentwana.

1.2. IKhabinethi izwakalisa ubuhlungu bayo obuphuma ehliziyweni beyitjhiriya imindeni nabangani balababantu abasikazi nabentwana. Umraro wobulelesi phezu kwabantu abasikazi nabentwana ufuna ukuthi sisikime soke sihlanganyele ukucitha lomukghwa.                                                                                                                               

1.3. IKhabinethi solo isatjhotjholoza ngamandla ukuqinisa isandla somthetho ekulweleni ukukhawulisa i-GBV.  Hlangana nemiThethomlingwa ephasiswe kilomhlangano wokugcina weKhabinethi ukobana kuyombondozwa ngayo ePalamende, kubalwa nomThethomlingwa wamaCala woBulelesi womNyaka wee-2018, otjhugulula umThetho wamaCala woBulelesi we-1977 (umThetho 51 we-1977). UmThethomlingwa lo uzokungezelela irhelo lamacala wokukhahlumeza ngezomseme angammangalelwa bekatjhutjhiswe ekhotho, ube uvumele nokuthi amacala wezomseme avunyelwe ukusiwa ekhotho ngitjho nanyana sekudlule ama-20 weminyaka enziwa.                                                                                                                                

1.4. Lokhu-ke kungezelela phezu kwamagadango ambadlwana urhulumende esele awathethe malungana nalokhu kukunje.  Ama-54 wamaZiko weThuthuzela asele avulwe ilizwelokeli asebenza njengesiteyitjhi sinye esenza imisebenzi eminengi; umnqopho walokhu-ke kuphungula izehlakalo namathuba wokuthi umuntu ahlukumezeke kwehlandla lesibili ukube selakhe wahlukumezeka phambilini, nokuphungula isikhathi esithathwako ukuqeda ukusebenza ngamacala wezomseme.                                                                                                                               

1.5. URhulumende selavule amaKhotho wamaCala wezomSeme ama-75 azakuqalana nenturhu ephathelene nezomseme ebantwini abasikazi. Ukudlula lapho, iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) selivule amaziko ayi-1047 wabongazimbi eenteyitjhini zamapholisa elizweni lokeli, la kuzakusizwa khona abongazimbi bokukhahlunyezwa ngezomseme (i-GBV).                                                                                                                             

1.6.  Ukusukela mhlana ama-27 kuMrhayili ukuyokufika nakama-2 kuMgwengweni wee-2018 kuzabe kuyiVeke yokuVikelwa kwabeNtwana. IKhabinethi ikhombela ababelethi, abakhulisi babentwana kunye nomphakathi woke ukuthi basize bomthetho ukuvikela abentwabethu. IKhabinethi iyabuyelela godu ikhombela ukuthi nayibe usola inga umntwanakho ulahlekile, bikela isitetjhi samapholisa sangekhenu namkha esiseduze nawe khonokho nawulemuka ukuthi umntwana akabonakali.                                                                                                                                      

1.7. Kumele sisebenzisane njengomphakathi othanda ukuthula nohlonipha umthetho, silwe nawo woke amacala enziwa ebantwini abasikazi nebentwaneni. IKhabinethi ikhombela labo abanelwazi ngamacala wokugangelwa kwabentwana ukuthi bafowunele inomboro yefowuni yasimahla yokugangelwa kwabantwana, ethi: 0800 055 555 namkha bafowunele iNomboro yokuKhandela ubuLelesi ethi: 086 0010111. Nayibe umumuntu omsikazi osematlhuweni namkha onganabuyo namkha nayibe kunomuntu omsikazi omaziko osematlhuweni namkha onganabuyo, inomboro yefowuni yasimahla yeZiko le-GBV lapha ungathola khona isizo ithi: 0800 428 428 namkha (0800 GBV GBV).

1.8. IKhabinethi isikhombela soke ukuthi sisebenzisane kobanyana sizokuqinisa isandla sokuphephisa abantu abasikazi nabentwana enturhwini eqothele ubulili, sisekele abasinde ekuhlukunyezweni, senze nokuthi izephulamthetho ziyabotjhwa zigwetjwe. Kumsebenzi womuntu woke ukubabika emthethweni abantu abazwisa abantu abasikazi nabentwana ubuhlungu nababakhahlumezako, kobanyana labo ababazwisa ubuhlungu nababakhahlumezako bazokutjhutjhiswa, bagwetjwe bebavalelwe.                                                                                                                               

2. ZomNotho                           

IKhabinethi ithokozela ukwanda kwabantu abathole umsebenzi ngekota yokuthoma yomnyaka wee-2018; kuvuleke imisebenzi ezii-206 000 ngalekota, ngokweembalobalo zeZiko leeMbalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA) ezikhutjhwa qobe Kota.  Ukwanda kwemisebenzi ngalekota kubangelwe kukwanda komkhiqizo emabubulweni asithandathu kalitjhumi.  Nokho-ke basese banengi khulu abantu abatjha abangasebenziko, njengoba basese ma-52.4% nje, ukube isilinganiso sokuqatjhwa kwabo sili-12.2% nje kwaphela. IKhabinethi ikhombela amakoro womphakathi ukuthi aragele phambili ngokusebenzisana, kurarululwe umraro wokutlhogeka komsebenzi ebantwini abatjha.  

Ngommoya ka-‘Thuma Mina – Send Me’ okhuthazwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa ekulumeni yakhe yokuthoma yobuJamo beliZwe ngoMhlolanja wee-2018, iKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika, khulu khulu ikoro yangeqadi, ukuthi asize ngokuvulwa kwemisebenzi abe asisise khona lapha ekhethu, kobanyana kuzokwanda amaSewula Afrika angena emisebenzini ezakunzinzisa umnotho.   

3. Iimbaseli                                           

IKhabinethi ikuthokozela njengeliqha elihle lesilinganisondima ukusikinyiswa kwe-Xina Solar One Concentrated Solar Power Project eTlhagwini Kapa. Leliziko lingelinye lamaziko weembaseli alikhomba enza igezi ngomtjhiso welanga – i-Concentrated Solar Power Projects - ngaphasi kweHlelo leemBaseli eziVuselelwako labaPhehli beGezi abaziJameleko ngaphasi komNyango wezaMandla.  

IZiko le-Xina Solar One lizakuphehlela u-Eskom igezi ehlwengileko ngesivumelwano sokuthengiselana sama-20 weminyaka. Lokhu-ke kuzakwenza ukuthi amakhaya ama-95 000 weSewula Afrika athole igezi ehlwengileko, khulu khulu ngeenkhathi zokusetjenziswa khulu kwegezi.                                                                                                                                         

4. ITlhagwini Tjingalanga           

4.1. IKhabinethi ithole umbiko wesibili weKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe (i-IMC) ngesiFunda seTlhagwini Tjingalanga, begodu yanelisekile ngendima esele yenziwe ngokunzinziswa kwesifundesi.                                                                                                                              

4.2. Emhlanganweni wayo ophelileko, iKhabinethi ivumele ukuthi isiFunda seTlhagwini Tjingalanga sifakwe ezandleni zabaphatheli, ngokwesiGaba se-100(1) somThethosisekelo we-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika. IKhabinethi ibuye yangezelela amalunga we-IMC ngoNgqongqotjhe wezeFundo esiSekelo; noNgqongqotjhe wezabaSebenzi zikaRhulumende nokuPhatha; noNgqongqotjhe wezokuHlaliswa kwabaNtu; noNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi; noNgqongqotjhe wezokuVakatjha; noNgqongqotjhe wezeBhoduluko kunye noNgqongqotjhe wezokuThutha.                                                                                                                                            

4.3. I-IMC ibawiwe ukuthi yenze omunye umsebenzi esifundeni seTlhagwini Tjingalanga, ibikele iKhabinethi ukuthi ngimiphi iminyango yesifundesi ekufuze ifakwe ngaphasi kwesiGaba 100 (1) (a) namkha isiGaba 100(1)(b) somThethosisekelo.  

4.4. Ngenca yomsebenzi lo, iKhabinethi ivumele ukuthi iminyango yombuso emihlanu yesifundesi ifakwe ngaphasi kwesiGaba 100 (1) (b):                                                                                                                                  

  • I-Ofisi kaNdunakulu;
  • UmNyango wezokuPhepha komPhakathi nezokuThutha;
  • UmNyango wezeFundo esiSekelo nezokuThuthukiswa kwemiDlalo;  
  • UmNyango wezamaPhilo kunye
  • nomNyango wezemiSebenzi kaRhulumende nezeeNdlela.   

Mihlanu iminyango ezokufakwa ngaphasi kwesigaba 100(1)(a):                                                                                                                                            

  • MNyango wezeeMali, zomNotho nezokuThuthukiswa kwamaBubulo kaRhulumende;                     
  • UmNyango wezaboRhulumende beeNdawo nokuHlaliswa kwabaNtu;                                                                                                                    
  • UmNyango wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya, zeBhoduluko nezokuLima;                 
  • UmNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi;         
  • UmNyango wezeVakatjho.              

IKhabinethi ivumele ukuthi imitlolo efaneleko ithunyelwe emKhandlwini wamaPhrovinsi (i-NCOP), bekwaziswe nababelani abafaneleko esiFundeni seTlhagwini Tjingalanga.  Umsebenzi wephenyo oragwa yiHlanganisela yezomThethobulungiswa, nezokuKhandelwa koBulelesi kunye nezokuVikeleka kufuze uragele phambili kizo zoke iindaba ezifuna ukungenwa ngabomthetho.                                                                                                                               

5. Ubudlelwano Bamazwe Ngamazwe              

5.1. IKhabinethi izisole ngamagama abukhali izenzo zenturhu ezenziwe majoni wakwa-Israyeli emkhawulweni weGaza, izenzo zenturhu ezenze ukuthi kubhubhe abantu abanengi abangekho epini. Ngenca yobumbi balelisahlelo lakwa-Israyeli, uRhulumende weSewula Afrika ube wabona kungcono abuyise uMzenda weSewula Afrika kelakwa-Israyeli, uSisa Ngombane; kuzakuzwakala ngokukhamba kwesikhathi ukuthi ugcina ngani, uyabuyela namkha njani na.                                                                                                     

5.2. IKhabinethi ibawa amaJoni wezokuVikela wakwa-Israyeli ukuthi aphume e-Gaza Strip, aqede nokusahlela okuphekelelwa yinturhu eendaweni zePalestina. Izenzo esele ziqhelwe ngu-Israyeli zisiliyo esivimba ukurarululelwa safuthi kokurarana kwaleziindawo ezimbili, ukube kanti umraro okhona lo kufuze urarululwe ngokuzwana kweendawo ezimbilezi, yona iPalestina ne-Israyeli, ziphilisane ngokuzwana nangommoya wokuthula. 

5.3.  IKhabinethi ibuyelela isibawo esekhe senziwa mamazwe ambadlwana amalunga weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN), esithi akuphenywe ngokubulawa kwabantu, ngomnqopho wokuthi babotjhwe, bazoziphendulela labo ababange lokhukubulawa kwabantu.                                                                                                                          

6. Ukuhluthulwa Kwemali Ekhanjiswako (i-CIT)                                            

IKhabinethi itshwenyeke khulu ngokuvumbuka ngobutjha komukghwa wokuhluthulwa/wokudlelezelwa kwemali ekhanjiswako (i-CIT), begodu ithi lomukghwa mumukghwa omumbi  wobulelesi ongafunekiko. Ngaphezu kwalokho, sithokoza bomthetho ngokuba kwabo neenyawo ezilula babophe abasolwa, besithokoza nomphakathi, wona olekelele bomthetho ukubopha abasolwa balobubulelesi.                                                                                                                                  

Abantu abavela emphakathini abangaba nelwazi ngaphambi kwesikhathi ngamahlelo wokuhluthulwa/wokudlelezelwa kwemali ekhanjiswako babawiwa ukuthi babikele bomthetho.  

B. Iinqunto ZeKhabinethi                 

7. UmKhandlu WezamaBubulo WomBuso E-Ofisini KaMengameli (i-PSEC).

IKhabinethi ivumele ukuthi kusungulwe umKhandlu wezamaBubulo womBuso usiHlalo wawo ekuzakuba nguMengameli u-Cyril Ramaphosa (i-PSEC). Umkhandlu lo uthunywe ukuhlela ngobutjha amabubulo wombuso (ama-SOE) kobanyana azokuba mathulusi anamandla wokuthuthukisa umnotho.                                                                                                                                

I-PSEC izakuba lilihlo lezepolitiki nokulawulela ipumelelo. Hlangana nokhunye ezokuqalana nakho khulu khulu kuzokuba kuqinisa indlela yokuphathwa nokulawulwa kwama-SOE, ibe iqinisekise nokuthi kuthathwa bekuphunyeleliswe amagadango athileko wokunzinzisa leziinkampani. 

Amalunga we-PSEC kuzakuba boNgqongqotjhe abafaneleko, izazi, iinhlangano zeensebenzi kunye neenhlangano ezijamele umphakathi. Amabizo wamalunga we-PSEC azakumenyezelwa ngokukhamba kwesikhathi. I-PSEC izakwakhela phezu komsebenzi owenziwe yi-IMC-SOE eyasungulwa ngoMhlolanja wee-2015, uSihlalo wayo kwaba liSekela likaMengameli.

8. IKhabinethi ivumele umThethokambiso wobuNikazingqondo (i-IP) weRiphabhligi yeSewula Afrika – IsiGaba 1.  Umthethokambiso lo wakhelelwe ngemibono neemphakamiso zababelani. Uphendula isibawo somTlamo  wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), sokuthi kuqalelelwe khulu amandla wokusungula, kuphakanyiswe izinga lokuveza ipahla, kulandelelwe khudlwana ikambiso yomnotho onothe ngelwazi. 

IsiGaba 1 somThethokambiso we-IP lo sisekelwe, hlangana nokhunye, mThethosisekelo, ne-NDP, neHlelo leliZweloke lokuLawulwa kweenHlahla neenDakamizwa, iSakhelelo somThethokambiso wezamaBubulo eliZweni Loke kunye namahlandla ambadlwana wokuqiniselelwa komThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo (i-IPAP).  

Sizakusebenza njengethulusi eliqakathekileko lokuphakamisa nokukhuthaza amandla wokusungula, ukufundiswa kwetheknoloji, irhubhululo netuthuko, ubugagu bekulumo, ukuvikelwa kwabathengi, ukuthuthukiswa kwezemisebenzi, kunye nokuhlunyiswa komnotho khudlwana nangamandla.    

9. IKhabinethi ivumele ukuQiniswa kwesiVumelwano sokwAlelwa yiPalamende kweenKhali ze-Nuclear. LesisiVumelwano simphumela wamagadango wobuntu athathelwa iinkhali ze-nuclear ngomnyaka we-2010. Siligadango elihlakaniphileko lokulamula endabeni yokubeka phasi iinkhali ze-nuclear kunye nokubhalelana ekade kukhona emikhulumiswaneni yokubekwa phasi kweenkhali ze-nuclear.

IsiVumelwanesi sikhambisana ngokupheleleko nemithethokambiso yeSewula Afrika yokubeka phasi iinkhali ze-nuclear ekade ikhona, nanemithetho yakhona lapha ekhethu kunye naneembopho zamazwe ngamazwe.                                                                                                                                                           

10. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwamaTjhuguluko ngesiVumelwano sokuVikelwa kwePahla ye-Nuclear.                                                                                                                                

IsiVumelwano sokuVikelwa kwePahla ye-Nuclear kuphela kwesisetjenziswa esinesibopho somthetho ekorweni ephathelene nokuvikelwa kwepahla ye-nuclear. Isivumelwano esitjhugululiwekwesi sililiqha eliqakathekileko elisilinganisondima emizameni yamazwe ngamazwe yokwenza ubungcono bokuvikela ipahla ye-nuclear neendawo neesetjenziswa zayo ngokubeka iindlela namazinga wokuvikela afanako.                                                                                                                                

Hlangana nokhunye, isivumelewano esitjhugululiwekwesi, sivikela ipahla ye-nuclear, sivikele nendawo neensetjenziswa ze-nuclear ukuthi ingagiribezwa.                                                                                                                                          

11. IKhabinethi ivumele ukuthwalisana umsebenzi wokusingatha iKhonfrensi yeHlandla le-10  YomJamelimalungelo weenJamiso zamaJoni, yi-Ofisi yomJamelimalungelo wezobuJoni, ehlelelwe inyanga kaSewula wee-2018.                                                                                                                                  

Lo-ke mbuthano waqobe mnyaka, okhwezelelwa liZiko lokuLawula iinQhema eziHlomileko ngeNtando yeNengi – i-Centre for the Democratic Control of Armed Forces -  ese-Geneva, e-Switzerland, kanti-ke kuzabe kungokokuthoma ukuthi usingathisanwe e-Afrika.   

C. ImiThethomlingwa 

12. IKhabinethi ivumele umThethomlingwa wokuTjhugulula umThetho wezokweLapha wee-2018 kobanyana umenyezelwe eGazedeni yomBuso, umphakathi uzokuphefumula ngawo.  UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho weenHlangano zokweLapha we-1998 (umThetho 131 we-1998) kobanyana uzokukhambisana noMbikomthethokambiso weTjhorense yezamaPhilo yeNarha (i-NHI) kunye nanomTlamo womThethomlingwa wesiKhwama se-NHI.   

Hlangana nokhunye, umThethomlingwa lo unqophe ukwenza ubungcono bokulawulwa kweenhlangano zokwelapha kunye nokuthomanisa ikambiso yokulawula namatjhuguluko enzeke etjhumini leminyaka edlulileko le ekorweni yezokwelapha.

UmThethomlingwa lo uzakubuye godu uqinisekise ukuthi abantu ekufuze basizwe ziinhlangano zokwelapha bavikeleka ngcono, kanti godu ukhuthaza nokuthi zitholakale lula iindlela zangeqadi zokwelaphisa. 

13. IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende umThethomlingwa wee-2018 wokuTjhugulula umThetho wesiBopho somBuso. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho we-1957 wesiBopho somBuso. LomThetho-ke ubeka iindlela zokulilisa abantu abanikelwe iinhlahla ezingakafaneli ziinsebenzi zomBuso. Lokhu-ke kuzakuphungula inani lezehlakalo lapho iimbhedlela zombuso zihlawula khona imalikazi esabekako nazisebenzise iinhlahla ezingakafaneli eengulaneni zazo.                                                                                                                                         

Amatjhuguluko la azakwandisa imali ekhona eembhedlela zombuso, kobanyana zizokukghona ukuqalelela zamaphilo ngendlela engcono.  

14. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wee-2018 wezokuTjhuguluka kweTlayimethi eliZweni, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo uvumela ukuthi ikhambisane imithethokambiso enelitho elenzako phezu kwamagadango iSewula Afrika ewathathela iindaba zokutjhuguluka kwetlayimethi. Uzakuqinisekisa ukuthi iSewula Afrika iyatjhuguluka ibe lilizwe lomthamo ophasi werhasi ikhabhoni, libe godu nanga lilizwe lomnotho okghona ukujamelana namatjhuguluko wetlayimethi enzekako.                                                                                                                                   

Leli-ke ngelinye igadango emizameni yeSewula Afrika yokuphumelelisa umThethokambiso wamaGadango aThathelwa amaTjhuguluko weTlayimethi eliZweni, kobanyana kuzokukhuthazeka ituthuko ebambelelako bekugcwaliseke nelungelo lokuhlala ebhodulukweni elihlwengileko, elinganangozi epilweni yabantu nakuhlalakuhle yabo, njengoba kusitjho umThethosisekelo wekhethu.                                                                                                                                       

15. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa wee-2018 wamaCala woBulelesi, otjhugulula umThetho wamaCala woBulelesi we-1977.

UmThethomlingwa ophakanyiswako lo uzokungezelela amacala wokukhahlumeza ngezomseme angammangalelwa atjhutjhiswe ekhotho, ube uvumele nokuthi amacala wezomseme avunyelwe ukuyiswa ekhotho ngitjho nanyana sekudlule ama-20 weminyaka enziwa. Amatjhuguluko la asinikela amandla isahlulelo seKhotho ePhakemeko i-South Gauteng, ecaleni lika-Levenstein.                                                                         

Icaleli laveza ukuthi isiGaba 18 somThetho wamaCala woBulelesi we-1977 awukhambisani nomThethosisekelo, ngalokho-ke awunamandla wokusebenza, ngoba uvimbela ukuvulwa kwamacala kiwo woke amacala wezomseme, ngaphandle kwalawo atlolwe esigabeni 18(f), (h) kunye no-(i) kilomThetho, ngemva kwama-20i weminyaka ukusukela ngesikhathi ekwenzeka ngaso icala.

Amatjhuguluko la azakuvumela iBandla lezokuTjhutjhisa leliZwe (i-NPA ) ukuthi libe namandla angezelelweko wokukhetha ukutjhutjhisa amacala wezomseme ngokweSahluko 2 somThethosisekelo.  

D. Iminyanya Ezako             

16. IsiFundo SeKhulu LemiNyaka Ngo-Nelson Mandela NeseLanga Le-Afrika                                              

UMengameli uRamaphosa uzokwethula isiFundo seKhulu lemiNyaka ngo-Nelson Mandela neseLanga le-Afrika e-Renaissance Conference, ngomhla wama-24 kuMrhayili wee-2018, eNkosi Albert Luthuli International Convention Centre, eDurban.                                                                                                                              

17. Umnyanya lo uyingcenye yemigidingo yomnyaka woke ngepilo kaMengameli wokuthoma wentando yenengi, uTata u-Nelson Rolihlahla Mandela kunye neqhawe lomZabalazo u-Albertina Nontsikelelo Sisulu, ese-Afrika yoke nephasini loke. ILanga Le-Afrika               

ILanga le-Afrika libanjwa qobe mnyaka, ngomhla wama-25 kuMrhayili, e-Afrika yoke, kukhunjulwa ngalo ukusungulwa kweHlangano yoBunye be-Afrika (i-OAU) – namhlanje esele yaziwa ngeHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU ) – ngomnyaka we-1963. Ngalelilanga kuthokozelwa ukuhlukahluka kwabantu be-Afrika, kwenziwe nesibawo sokuthi abantu be-Afrika ababumbane babe munye.  

ISewula Afrika ithokozela iLanga le-Afrika ngeNyanga ye-Afrika yeminyanya yemigidingo yokuthokoza, ukuthakasa nokufundisa, ngaleyindlela abantu beSewula Afrika nabe-Afrika yoke babe nezinto abazizuzako ngepolitiki nangehlalakuhle yomphakathi. Ummongondaba weNyanga ye-Afrika uthi: “UmNyaka ka-Nelson Mandela – Sakha I-Afrika eNgcono nePhasi eliNgcono.”

E. Imilayezo   

17.1. Imbiko                  

IKhabinethi ibalilele imbiko bomndeni nabangani bomfodiinthombe ongasekho u-Sam Nzima owasebenzisa ikhamera ukuveza isihluku sombuso webandlululo, owakhe wathokozwa nangoNongorwana weLizweloke i-Order of Ikhamanga. UNzima uzakukhunjulwa ngesithombe esaziwa khulu ephasini loke asifodako, sika-Hector Pieterson, ngomhla we-16 kuMgwengweni we-1976; lesosithombe-ke ngiso esakatelela iphasi loke ukuthi litjheje izinto ezazisenzeka lapha eSewula Afrika ngeenkhathezo, labe lawuthathela namagadango umbuso webandlululo ngesihluku owawunaso phezu kwabantu abasundu.  

IKhabinethi izwakalisa ubuhlungu bayo behliziyo, iwulilela nembiko umndeni kaDorh.  Phillip Tabane, obhubhe ngomhla we-18 kuMrhayili wee-2018 ngemva kokugula isikhathi eside.  Njengomsunguli webhendi iMalombo Jazzmen, uTabane ube ngomunye wabavumi beSewula Afrika ebebanesiphiwo sokuvuma esihle khulu.

IKhabinethi iwulilela imbiko umndeni nabangani bakaNomzana Sonwabo Eddie Funde, owayeMzenda weSewula Afrika e-Germany, nowakhe waba nguSihlalo weBhodi yeHlangano yezokuRhatjha eSewula Afrika (i-SABC).                                                                                                                              

IKhabinethi izwe ubuhlungu khulu ngokubulawa kwabantazana ababili abasese bancani, ababulewe kukhandiswa mthangala eDurban. Siwulilela imbiko umndeni wabantazanaba. 

18. Siyabathokozisa 

IKhabinethi iyamthokozisa uVusumuzi Ndlovu ophume ubujamo bekhomba ePhaliswaneni lokuPheka i-S. Pellegrino Young Chef 2018.  Abonongorwana bephaliswaneli basandukuthweswa abapheki abakhamba phambili ephasini mhlapha e-Milan. ISewula Afrika izibetha isifuba ngepumelelo kaNdlovu.                                               

IKhabinethi ithokozisa ikutani etja yobudisi obulula kabancani kezamaguduva, i-junior flyweight, ku-International Boxing Federation (i-IBF), ne-World Boxing Association (i-WBA) Super kunye ne-Ring Magazine u-Hekkie “Hexecutioner” Budler, obe mSewula Afrika wokuthoma ukuthwala abonongorwana ababili abakhulu bezamaguduva ephasini ngasikhathi sinye; uthumbe unongorwana we-junior flyweight ku-IBF ne-WBA. 

F. Ukuqatjhwa                      

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

19.UMm.Boitumelo Mosako oqatjhelwe ukuba siKhulu sezeeMali (i-CFO) eBhanga yezeTuthuko eSewula Afrika ( i-DBSA); 

20. Abanqophisi beenkhundla ezingasizo zokuphatha eBhodini yeBhanga  yezokuThuthukiswa kweNarha nezokuLima:  

a. UMm. Mabotha Arthur Moloto (obuyiselwe esikhkundleni sakhe nonguSihlalo);
b. UMm. Dudu Hlatshwayo (obuyiselwe esikhundleni sakhe noliSekela likaSihlalo);
c. UMm. Susan Ann Lund (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
d. UMm. Matome Sydney Makgoba; kunye no-
e. Dorh. Steven Thomas Cornelius.

21. IBhodi YezeVakatjho YeSewula Afrika: 

a. UDorh. Tanya Ethel Abrahamse (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
b. UMm. Enver Duminy (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
c. UMm. Michelle Julie Constant (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
d. UNom. Thebeetsile Ikalafeng (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
e. UNom. Yacoob Abba Omar (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
f. UNom. Monwabisi Peter Fandeso (uSihlalo);
g. UMm. Pamela Bulelwa Yako;
h. UMm. Kathleen Elizabeth Rivett-Carnac;
i.  UMm. Dawn Elizabeth Robertson;
j. UNom. Ravi Nadasen;
k. UMm. Lindiwe Sangweni-Siddo;
l. UNom. Mohamed Baba; kunye no
m. Mm. Nomzamo Bhengu (Ojamele umNyango wezokuVakatjha).

22. UNom. Dinizulu Kumalo Percival Sechemane oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) ku-Rand Water.

23. U-Advocate (Dorh.) Seswantsho Godfrey Lebeya oqatjhelwe ukuba yiHloko yePhiko lamaQalontanzi wokuPhenya amaCala woBulelesi.

24. UNom. Goodman Ntandazo Vimba oqatjhelwe ukuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) sesiThunywa esiSekela zemiThangalasisekelo kaMasipaladi emNyangweni wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko.                                          

25. UNom. Lindokuhle Cedric Mkhumane oqatjhelwe ukuba liSekela lomNqophisi Zombelele: ZokuThuthukiswa KwamaBhizinisi WomBuso, ngaphasi komNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani.                                 

26. UNom. Phakamani Hadebe oqatjhelwe ukuba siKhulu esiPhethe i-Eskom Holdings SOC Ltd (i-Eskom ), abuye abe lilunga leBhodi ngesikhundla somsebenzi wakhe. 

27. Abanqophisi beenkhundla ezingasizo zokuphatha eBhodini yakwa-South African Express:

a. UMm. Mmakeaya Magoro Tryphosa Ramano (uSihlalo );
b. UNom. Ronald Ozzy Lamola;
c. UNom. Thulani Matiki Norman Kgomo;
d. UKsk. Thandiwe January-McLean;
e. UNom. Kugan Harikrishna Thaver;
f. UNom. Bongisiwe Mpondo;
g. UMm. Hlengiwe Thandeka Makhathini;
h. UDorh. Thabi Leoka;
i. UNom. Ahmed Ismail Bassa; kunye no
j. Nom. Trevor Abrahams (obuyiselwe esikhundleni sakhe).

28. Abanqophisi beenkhundla ezingasizo zokuphatha eBhodini Yakwa-Transnet:         

a. UNom. Popo Molefe (uSihlalo);
b. UMm. Mpho Emily Letlape;
c. UNom. Louis Leon von Zeuner;
d. UMm. Ursula Nobulali Fikelepi;
e. UMm. Dimakatso Catherine Matshoga;
f. UMm. Ramasela Joyce Ganda;
g. UPhrof. Edward Christian Kieswetter;
h. UNom. Aluwani Percy Ramabulana;
i. UDorh. Fholisani Sydney Mufamadi;
j. UMm. Vivien McMenamin;
k. U-Advocate Oupa Motaung; kunye no
l. Mm. Gratitude Ramaphaka.

Imibuzo Ingathunyelwa:
kuMma uPhumla Williams – UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore