IsiTatimende somHlangano weKhabinethi samhlana abu-8 kuMgwengweni wee-2016

1.1. Sikutjhejile ukubuyekezwa kobujamo beSewula Afrika ziinhlangano zamazwe ngamazwe ezilinganisa ubujamo bamazwe ngamandla womnotho, i-Fitch, ne-Standard & Poor’s kunye ne-Moody’s, okufakazele ubujamo beSewula Afrika ngokulungela ukusingatha amasiso, ngaleyindlela kwabe kufakazela nokunzinza kwelizwe lekhethu ngokulungela ukuthwala nokusingatha amasiso. Umphumela walelibuyekezo ufakazela umsebenzi karhulumende osolo uragela phambili ngokutjhugulula ubujamo bomnotho ngaleyindlela anikele ilizwe leSewula Afrika indawo efaneleko yokuraga amahlelo wakhe wokulekelela ukuhluma nokuphakama komnotho.    

1.2. Umsebenzi oqale isiQhema seSewula Afrika amalunga waso anguRhulumende, amabhizinisi kunye neenhlangano zeensebenzi, uqinisekisa ukuthi iSewula Afrika ibalekela ukubekwa ezingeni lesilinganiso elitjho ukuthi akusenamuntu onethemba lokusisa namkha letjalomali kiyo. ISewula Afrika iphumelelisa amahlelo womTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), yona ezakuqinisekisa ukuthi ilizwe lekhethu lihlala lililizwe lapho abasisi bangasisa khona. Lokhu-ke kutjengisa ukuthi nasisebenzisanako singawuvuselela uhlume ngobutjha umnotho wekhethu, ubize amasiso, uvule nemisebenzi edingeke kangaka le ebantwini beSewula Afrika.       

1.3. Nanyana iPahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP) yeSewula Afrika irhunyele nge-1,2% ngekota yokuthoma yomnyaka wee-2016 nje, ngokweembalobalo zeZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-Stats SA), kodwana urhulumende selathomile ngokuphumelelisa amagadango aqakathekileko emakorweni aqaphazeleke khulu, njengekoro yezokulima, zokuthutha, igezi neemayini, woke imiraro yawo elungiswa ngehlelo i-Operation Phakisa kobanyana kuzokutjhidiswa iinqabo eziridilisa ukuhluma komnotho.                                                                                                                                                       

1.4. Umsebenzi wokulinganiswa kwe-GDP kwanje sewuragwa yi-Stats SA. Ngokomlando, i-Stats SA yayithwele umsebenzi wokuhlanganisa iinlinganiso ze-GDP zomnyaka nezekota, bese kuthi iBulungelomali eliKhulu leSewula Afrika (i-SARB) imemezela iinlinganiso zeendleko ze-GDP eziphuma ngekota, emsebenzini wokubuthelela nokusabalalisa imininingwana yama-akhawundi wombuso weSewula Afrika. 

1.5. Thina njengorhulumende siqalelela iindingo zezakhamuzi, kanti-ke ngokusebenzisana kwethu sitjhugulula ipilo yamaSewula Afrika. Ifemu yokuhlwengisa amanzi ebize iingidi ezili-R116 ese-Steytlerville ngaphandle kweBhayi ePumalanga Kapa izakuphungula ukutlhayela kwamanzi. Ifemu le ivulwe mNyango wezeRhwebo namaBubulo (i-dti) ngeHlelo lomThangalasisekelo oQakathekileko, nomNyango wezaManzi nezokuHlwengisa ngaManzi, kunye noMasipaladi weNdawo ye-Baviaans.                                                                                                                                                             

Kilelilizwe lendlala yamanzi, ifemu etja yokuhlwengisa amanzi le izakwakhela umphakathi namabhizinisi amandla wokuthola umthamo wamanzi omalitha ama-24 ngomzuzwana munye, ukube kanti soke isikhathesi umthamo lo bewumalitha abunane ukuya kalitjhumi. Lomthamo omutjha wamanzi ozakutholwa ngilendawo-ke wanele ukuphilisa abantu be-Steytlerville iminyaka eli-15 ukusukela nje.                                                                                                                                     
Ifemu etja le godu iyingcenye yokuhlunyiswa komnotho walelidrobha njengoba iletha ukunzinza komsebenzi wabafuyi nabalimi, newamabhizinisi amancani ngokunjalo nabasisi abancani. Ukusekela kwe-dti umthangalasisekelo wakaMasipaladi weNdawo ye-Baviaans kwenze ukuthi kuvuleke imisebenzi yokwakha ema-238 kilendawo. Lelihlelo liqakatheke khulu ekuhlumiseni umnotho nekuvuleni imisebenzi edingeke khulu kilendawo.        

1.6. Njengengcenye yehlelo likarhulumende lokuvuselela umsebenzi weentimela, iKhabinethi ikuthokozele ukuhlolwa kweenTimela eziTja zabaKhweli zeSewula Afrika, ama-X’Trapolis Mega Commuter trains.                                                                                                                                          

Leziintimela ezitja ezakhiwe ngechwephetjhe lesimodeni, kufuze zithome ukusebenza ngenyanga kaSewula nonyaka; zineminyango ezilawulako, neendledlana zokukhamba kiyo yoke indawo, neensetjenziswa zokupholisa nokufuthumeza ummoya, kunye namaKhamera elusileko, aphakamisa izinga lokuphepha kwabakhweli.  Leziintimela zibumbanisa amaSewula Afrika, kanti zenza umsebenzi oqakathekileko wokusekela ihlelo lezokuthutha umphakathi nelokuhlumisa umnotho.    

1.7. Amabhizinisi amancani, iZiko leeMali zeNarha kunye nomKhandlu wezamaBhizinisi zisungule iziko elizakulekelela amabhizinisi amancani nokuzitlolisa kubuNzinzolwazi bemiNiningwana yOke yabaNikeli ngemiSebenzi nePahla (i-CSD), imibuzo ephathelene namathenda enziwa ngethungelelwano lomtjhiningqondo kunye neminye imisetjenzana yamakhastama eyenziwa liZiko leeMali zeNarha. Lokhu-ke kwenzelelwe ukwandisa nokuphakamisa amathuba wokusiza ukuphumelelisa yoke imisebenzi eyenziwako.                                                                                                                                   

Lokhu kwenza litho likhulu ekuphunguleni ubuthobothobo ekufuze kudlulwe kibo ngaphambi kobana kuphunyeleliswe nanyana yini; ekuphungulweni kobuthobothobobu, kuba lula emabhizinisini, khulu khulu emabhizinisini amancani, ukusizakala ngamathuba wezomnotho afake isandla sokulekelela ekuthuthukisweni komnotho wekhethu kunye nekuthuthukisweni kwelizwe ngokwalo.    

1.8. Sikhuthaza abantu abenza imisebenzi ethileko njenganje, nalabo abasesendleleni yokwenza njalo, ukuthi batlolise ku-CSD, eyona mthombo yayo yoke imininingwana ephathelene nokusabalalisa ipahla namkha imisebenzi kizo zoke iingaba zikarhulumende. Umnqopho wokubuthelela yoke imininingwana yabantu neenjamiso ezenzela urhulumende imisebenzi kuphungula amathuba wokubuyeleleka  kwemisbenzi eyenziwako nokuphungula iindleko kilabo abenza imisebenzi kunye nakurhulumende, ngakelinye ihlangothi ukube kuvuleka nethuba lokuthenga nokuthola ipahla ngokusebenzisa ithungelelwano lomtjhiningqondo.     

1.9. Okhunye okungezelele ekuvulweni kwemisebenzi emihle ngokuhluma komnotho okuqalelela umuntu woke, kube mQaliso wemiSebenzi weliZweloke wamhlaphanje ngaphasi kommongondaba othi: “Umhlangano Weenkhulu Ngezemisebenzi nomQaliso ngemiSebenzi - Umsebenzami, Ingomuso Lami.” Umzamosisungulo lounqophe ukuhlomisa abantu abangasebenziko ngamakghonofundwa alula, ngelwazi nangamathuba wokufuna nokufunelwa umsebenzi mathupha, khulu khulu malungana nokufunda ukuya phambili, nokuzisebenza, namabhizinisi ahlanganyelweko kunye namahlelo wemisebenzi yomphakathi.       

1.10. Ukuphasisa kwePalamende umThethomlingwa ophathelene nokuDla namha uKwemuka iPahla kunikela umBuso isiqiniseko somthetho sokuragela phambili ngokuphumelelisa ihlelo lelizwe lekhethu lokwenza amatjhuguluko adephileko kezomnotho nezehlalakuhle yomphakathi, kobanyana kuzokurarululeka umraro wobunikazinarha bendabakulu yeendaba iPalamende ekhulumisana ngazo.  Ihlathulula “ikambiso elungileko kezokuphatha nokulawula” ekufuze ilandelwe nginanyana ngisiphi isiphathimandla esiphathelene nokudla namkha ukwemuka ipahla.

UmThethomlingwa lo kunye nomThetho ekuqalwe bona uwuveze, uqalelela ukusebenza kuhle ngekambiso, nangokuba nokuqiniseka kunye nokuwenza msinyana – ngaleyindlela kusizakale umphakathi - umsebenzi wokubuyisela abantu ipahla, ekubalwa hlangana nakho nokubuyiselwa kwabantu inarha ababemukwe yona.  Umuntu namkha abantu abemukwa ipahla emakhulukhulwini weminyaka eyadlulako umThethomlingwa lo ubanikela ilungelo lokubuyiselwa inarha leyo namkha baliliswe ngendlela efaneleko nelungileko.                                                                                                                                    

UmThethomlingwa lo godu ubuye ubeke nemithetho urhulumende angafuna ukuthatha ngayo inarha “kobanyana kuzokusizakala umphakathi” ibe “isetjenziselweumphakathi.” UmThethomlingwa lo ulandela iindlela zeVikelamalungelo neNdinyana yomThetho wobuNikazindawo ekufuze uqalelelwe nakuliliswa umuntu ngemali kunobanyana abuyiselwe inarha.  Uzakubuye godu wenze isiqiniseko sokuthi abanikazindawo baliliswa ngendlela elungileko nefaneleko.                                                                                                                                                         

UmThethomlingwa lo nasele utlikitlelwe ukuba mThetho, uzakubulala umThetho wezokuDla nokwEmuka iPahla womNyaka we-1975 (umThetho Nomboro 63 we-1975). 

1.11. Ukuhluma okuqalelela umuntu woke mnqopho womKhandlu we-Ofisi likaMengameli ngezokweLuleka ngokuHlonyiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho (i-B-BBEE), okhe wahlangana mhlaphanje. UmKhandlu lo uzokusebenzisana ngokubambisana nesiQhema somSebenzi se-Ofisi likaMengameli esisungulwe nguMengameli u-Jacob Zuma kobanyana siqalelele ukuthi ziyatjhejwa iindaba zabantu abanzima abafundiselwe umsebenzi.                

 Umhlangano lo ungesinye isitjengiso sommoya webumbano nokusebenzisana ngomnqopho wokuvuselela ukuhluma komnotho okuqalelela umuntu woke, nakwenziwa njalo kube kukhunjulwa umnqopho we-BEE, kobanyana sizokuragela phambili ngokutjhugulula nokuqeda ibandlululo kezomnotho.                                                                                                                                      

1.12. ISewula Afrika iyathoma ukuhlanganyela namanye amazwe eKundleni ye-VIII yeLwazithintano yamaZwe ngamaZwe ethethe amalanga amabili e-Khanty-Mansiysk, e-Russia, la beyijanyelwe khona nguNgqongqotjhe wezokuThintana u-Faith Muthambi. Ikundla le ihlangene ukusukela mhlana abu-8 ukuyokufika nakali-9 kuMgwengweni wee-2016, kanti isebenzisa isayensi nethekhnoloji ukurarulula eminye yemiraro emikhulukhulu emahlelweni wethu wezefudo nezamaphilo.                                                                                                                                                                                                                                   

Hlangana neenthunywa ebe zisemhlanganweni lo kubalwa nezijamele amabhizinisi, neenhlangano zeemfundiswa ezifundele umsebenzi, nabarhubhululi, nezazi zefundo nezethungelelwano lethekhnoloji yezokuthintana kunye nezazi zethekhnoloji yelwazithintano zeHlanganisela yamazwe ebizwa ngokuthi yi-BRICS (I-Brazil, i-Russia, i-India, i-China kne-Sewula Afrika.                                                           

1.13. UmButhano Wesihlanu   Waqobe Mnyaka Ngezokulawulwa Kweenzibi, obizwa ngokuthi yi-Khoro, odoswa phambili nguNgqongqotjhe wezeBhoduluko ngaphasi kommongondaba othi “Sikhuthaza Ikghono Lokusungula Sikhuphule Nokuthuthukiswa Kwamandla Wokusungula” unqophe ukwenza ubungcono ekuphumeleliseni izenzelwa umbuso ozenzela abantu, uqinisekise nokuthi amahlelo wokulawula iinzibi aragwa msinyana kobanyana kuzokukhuthazeka umnotho wokwenza ngobutjha, ukube ngahlanye kwandiswa abantu bekhethu abangena ehlelweni lomnotho ngokuphelela kwalo ngokukhambisa ihlelo lokutholakala kwemisebenzi msinyana ekorweni yezokulawulwa kweenzibi.                                                                                                                                      

1.14. Ukumenyezelwa kwemiphumela yokuhlolwa kweencwadi zaborhulumende beendawo zomnyaka weemali wee-2014/15 kutjengisa ubungcono bemiphumela yeencwadi zabomasipaladi ukusukela emnyakeni wee-2010/11 ukuyokufika kewee-2014/15.                                                                                                                                           

Inani labomasipaladi iincwadi zabo zeemali ezitholwe zinganacaphazi lenyuke ukusukela e-13 layokufika ema-54. Ukudlula lapho, kube nezinye godu iinjamiso zabomasipaladi ezili-18 nazo iincwadi zazo zeemali ezitholwe zinganacaphazi, ngaleyindlela-ke kwenyuka inani leencwadi zeemali ezinganacaphazi layokufika ema-72 kilomnyaka weemali ophezulu.  Lehle khulu nenani lemiphumela yeencwadi zeemali ebe mimbi nebe nemibono engakarisiko, ukusukela ema-30% ngomnyaka wee-2010/11 ukuyokufika pheze e-11% labomasipaladi kilomnyaka weemali ophezulu.                                                                                                                                          

Lobubungcono emiphumeleni yokuhlolwa kweencwadi zeemali zabomasipaladi buvezwe liHlelo lokuBuyela emiRajini, ne-Operation Clean Audit, noburholi obunamandla nobukhanyisa indlela, nokuba ngcono kwesandla sokulawula iimali kunye nezokubulunga amarekhodi.                                                                                                                                            

1.15. IKhabinethi isitjhejile isahlulelo seKhotho ePhakemeko yokuDlulisela imiLandu sangomnyaka wee-2015 esithi awusisemthethweni, ulilize begodu iyawucitha umThethokambiso wokuFudukela ekuRhatjheni buDijithali. I-Ofisi likaMengameli, umNyango wezokuThintana, umNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso, umNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, kunye nomNyango wezeRhwebo nezamaBubulo izakubonisa beyeluleke urhulumende ngehlathululo epheleleko yalesisahlulelo sekhotho.                                                                                                                                       

1.16. Njengoba nanti iKhetho laboRhulumende beeNdawo zemaKhaya lamhlana ama-3 kuRhoboyi wee-2016 seliseduze, zoke iinqhema zepolitiki kufuze bona zithobele umthetho wokuziphatha ngezekhetho, njengoba zoke iinqhema zatlikitlela ukuzibopha ngalomthetho nje.  Lokhu-ke kubophelela zoke iinqhema ezingenele ikhethweli ukuthi zenze okulungileko kobanyana ikhetho lizokuba ngelihle nelikhululekileko. Iinqhema zepolitiki nabasekeli bazo kufuze bona zihloniphe umThethosisekelo; nje-ke labo abazakutholwa bephula imibandela yomThethosisekelo bazakuqalana nesandla somthetho. Malungana nezehlakalo zamhlaphanje zokuphelelana ihliziyo kezepolitiki, uNgqongqotjhe wezamaPholisa ube wasungula isiqhema esithunywe umsebenzi wokusekela inembombono yomPhumela weTlhatlha lamaQhinga wesiKhathi esiPhakathi komNyaka, yona ethi “Boke abantu eSewula Afrika baphephile begodu bazizwa baphephile.”                                                                                                                                   

1.17. Ngendaba yesiyeleliso sobuphekula esikhutjhwe buZenda be-Amerikha obusePitori, iKhabinethi isitjho iyasibuyelela isitatimende esikhutjhwe li-Ofisi likaMengameli esithi iHlanganisela yezokuPhepha ikhe yahlangana izolo ukubonisana ukuya phambili ngendaba le, ngomnqopho wokuthi woke umuntu azokuhlala aphephile elizweni leSewula Afrika.                                                                                                                                          

Ngaphezu kwalokho, uRhulumende weSewula Afrika uzakuragela phambili ngokucocisana ngendaba le noRhulumende we-Amerikha njengengcenye yokusebenzisana okuhlala kukhona kezokuphepha nokuvikeleka hlangana kwamazwe amabili la.  Amazwe amabili la, ekuyiSewula Afrika ne-Amerikha, solo asezwana emakorweni ngamakoro wokusebenzisana, ekubalwa hlangana nawo zepolitiki, zomnotho, zokuhlalisana kwabantu kunye nezokuvikeleka.                                                                                                                                           

1.18. Nonyaka kuhlangana ama-40 weminyaka solo kwamhlana  ali-16 kuMgwengweni we-1976, mhlazana abafundi basikimela ukulwisa ababengakufuni efundweni   yangesikhatheso, ukusikima okwabutjhugulula khulu ubujamo bepolitiki yezokuhlalisana eSewula Afrika. UMengameli uZuma uzabe adosa phambili esiKhumbuzweni seLanga leLutjha leliZweloke e-Orlando Stadium e-Soweto mhlana ali-16 kuMgwengweni wee-2016 ngaphasi kommongondaba othi:  “ILutjha liRagela iSewula Afrika Phambili.”                                                                                                                                        

Hlangana neentlhori zalokho okuzabe kusenzeka mzukwanokho kubalwa nokuthi uMengameli uzakwethula iKulumo yeLanga, bekubekwe namathuthumbo eNdaweni yesiKhumbuzo i-Hector Pieterson Memorial. NgeLesibili mhlana ali-14 kuMgwengweni wee-2016 kuzokubanjwa umhlangano weendaba okhethekileko ozakukhanyisa ukuya phambili ngeHlelo leLanga leLutjha.                                                                                                                                                                                                           
AboNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe kiyo yoke inyanga le bebasolo babonisana nesitjhaba, khulu khulu ilutjha, babakhuthaza ukuthi basebenzise amathuba avelako emakorweni ngamakoro, kobanyana bazokwenza ipilwabo ibe ngcono bebakghone ngcono nokulekelela ekuhlumiseni umnotho nelizwe loke. Amahlelo waboNgqongqotjhe abanesandla eHlelweni leNyanga yeLutjha azokumenyezelwa kubunzinzolwazi bombuso nethungelelwaneni lamacoco nge-inthanethi.

1.19. Njengoba kusikhathi sengoma nje, banengi abesana abalungiselela ukuyokuthatha ubusokana. URhulumende, ngokudoswa phambili mNyango wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko (i-CoGTA), usebenzisana nabaRholi beNdabuko nabo boke ababelani ukuqinisekisa ukuthi ingoma yanonyaka ayibi nacaphazi ngokuphepha kwabantwana abasentabeni, ngaphasi kommongondaba othi “Siyalithanda Isiko Lekhethu, Sinegugu Ngepilo Yelutjha Lekhethu.”                                                                                                                                          

Imindeni, ababelethi kunye nabakhulisi babantwana abasemthethweni kufuze baqinisekise ukuthi abantwababo bawiselwa mabandla asemthethweni, la bazakuhlolwa khona koke ekufuze bahlolwe khona ngaphambi kobana bawele, amabandla wamakhosi namakhosana nabanye abasebenza ngeendaba zengoma abaziwako babelethi ukuthi basebenza ngeendaba zengoma.                                                                                                                                 

Umphakathi uyeleliswa ukuthi ubike izinto eziphambene nokulunga ngokufonela inomboro ethi: 0800 111 166 namkha ubike ku-#zero tolerance on initiation deaths.

2. IinQunto ZeKhabinethi Eziqakathekileko     

2.1. UMengameli we-Riphabhligi yeSewula Afrika uZuma ukhethelwe ukuba lilunga lesiGungu seenKhulu zomBuso ngezaManzi, kwathi umNqophisi-Zombelele womNyango wezaManzi nezokuHlwengisa ngaManzi wakhethelwa umsebenzi wokuba yi-Sherpa (isisebenzi sombuso namkha umzenda owenza umsebenzi wamalungiselelo ngaphambi kwekhonferensi yeenkhulu)  kuMengameli weSewula Afrika njengeLunga lesiGungu esiGungwini seZinga eliPhezulu ngezaManzi.  

IBhodi eLuleka ngezaManzi nezokuHlwengisa ngaManzi ePhikweni likaNobhala-Zombelele weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNSG) iphakamise ukuthi kusungulwe isiGungu esiKhethekileko seZinga eLiphakemeko seenKhulu zomBuso ngezaManzi, kobanyana sizokudosa phambili egadangweni lezamanzi nokuphathelene namanzi, emveni kobana ngoKhukhulamungu wee-2015 kwamukelwa i-Ajenda yezeTuthuko ye-UNSG yomnyaka wee-2030                                                                                                                                           

Isigungwesi sizakukhambisa msinyana umsebenzi wokuphumelelisa umNqopho 6 weHlelo leTuthuko eBambelelako (amanzi amahle nokuhlwengisa ngamanzi ), osele uvuselele izinto eziqaliweko ngegalelo elidephileko lokutjhuguluka kwetlayimethi emzombelezweni wamanzi. Kumalungana nalokhu-ke, namalungana nesomiso esibhokileko, ukuthi isiQhema seSewula Afrika sikhuthazwa ukuthi sibe nesandla naso ekuhlwengisweni kwemilambo, imilanjana nemidzwela mhlana ali-18 kuVelabahlinze, njengengcenye yeLanga likaMandela eliqobe mnyaka  eSewula Afrika.                                                                                                                                           

2.2. Iqhinga lezokuThintana ngeNembombono ye-NDP yomNyaka wee-2030 liphakamisa  ukuphunyeleliswa kwe-NDP begodu lizakwazisa ngegalelo le-NDP phezu kwamaSewula Afrika. Kuzokubizwa umhlangano weendaba okhethekileko kuzokumenyezelwa bekuhlathululwe leliqhinga lezokuthintana, nokusetjenziswa kwesiqubulo salo, nekombandlela yokufaka nokusebenzisa amatshwayo werhwebo, kobanyana kuzokuba neqiniso lokuthi kusetjenziswa indlela yokuthintana efanako kiyo yoke iminyango karhulumende neenjamisweni ezisebenzisa amahlelo wezokuthintana karhulumende.                                                                                                                                                         

2.3. Umbiko ngeNdima yokuTjhuguluka kweeNdawo zifane neRhalawumba eSewula Afrika negalelo lalokho phezu komnotho weendawo zemakhaya namaqhinga asetjenziswako akhambisana nalokho anqophe ukurarulula imiraro enjalo.                                                                                                                                             

Igalelo lokuTjhuguluka kweNdawo ifane neRhalawumba, nokwEhla kobuNjalo beNarha kunye neSomiso kuliya imizamo enqophe ukuphelisa ubuchaka, nokuphakamisa izinga lokutholakala kokugoma, nokuphakamisa izinga lamanzi nomthamo wawo, ukubambelela nokukghona ukujayela ukutjhuguluka kobujamo bezulu kunye nokufika ezingeni letuthuko ebambelelako.                                                                                                                                                   

Malungana nalokhu-ke, iSewula Afrika seyithome ukusebenzisa amathulusi ambadlwana wokubetha umthetho, nemithethokambiso, namaqhinga kunye namahlelo anqophe ukurarulula imiraro yokuphenduka kwenarha ifane nerhalawumba nokwehla kwezinga lobunjalo benarha kiwo woke amazinga. Amagadango la alekelela ekulondeni nekuphakamiseni umnotho womphakathi ukube ngahlanye avula namathuba wemisebenzi, akhuthaze nokwakhiwa kwamakghonofundwa, ngokunjalo kuphakame nemisebenzi, imali namkha lokho abantu abaziphilisa ngakho.                                                                                                                                                      

2.4. Ukumenyezelwa kombiko lo kuqinisa ukwaziwa nokukhunjulwa kwelanga lomhla we-17 kuMgwengweni njengeLanga lokuKhandela ukuTjhuguluka kweeNdawo zifane namaRhalawumba nekuKhandeleni iSomiso, elimenyezelwe liBandla leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko. ILanga lokuKhandela ukwenzeka kweRhalawumba neSomiso nonyaka likhwezelela ukuqakatheka kokusebenzisana komuntu woke kobanyana kuzokuvuseleleka iindawo esele zehlile ngezinga lobunjalo bazo, bekuphumelele imiNqopho yezeTuthuko eBambelelako. Ngokwenza njalo, iSewula Afrika igcwalisa iimbopho zayo ngaphasi kwesiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko sokuKhandela ukuTjhuguluka kweeNdawo zibe maRhalawumba.                                                                       

2.5. Uvunyelwe umBiko ophendula iindaba ezivela eKomidini yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngezamaLungelo wabaNtwana. Lokhu-ke kumalungana nombiko wesibili wokuphunyeleliswa kwesiVumelwano ngezamaLungelo wabaNtwana nesiVumelwano seKambiso yokuziThandela ngokuThengiswa kwabaNtwana, ukuThengisa kwabaNtwana ngeDini kunye nokuBukisa ngeenThombe zabaNtwana abaBulanzi.                                                                                                                                                     
Koke lokhu-ke kuzakuqalelelwa ngeSetjheni yama-73 eyokubanjelwa e-Geneva ukusukela mhlana ali-13 ukuya nakama-30 kuKhukhulamungu wee-2016. IKhabinethi ibuye yatjheja nokuthoma kokusebenza kwehlelo lokubuthelela imininingwana ezakusetjenziswa emibikweni elandelako ye-African Charter ngezamaLungelo neHlalakuhle yomNtwana ekufuze ukuthi ibe seyithunyelwe nakuphela umhla we-7 kuTjhirhweni wee-2017 nesiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngezamaLungelo womNtwana esifanele sifike mhlana ali-15 kuMgwengweni wee-2017.                                                                                                                                            

2.6. Zivunyelwe iimphakamiso ezivela emBikweni oPheleleko ngokuBuyekezwa kokuPhunyeleliswa komBikomthethokambiso wezeHlalakuhle yomPhakathi we-1997. Lokhu-ke kuzowukhambisa msinyana umbikomthethokambiso obuyekeziweko weHlalakuhle yomPhakathi, ekhambisana neqalontanzi likarhulumende lokwakha umphakathi obumbeneko, otjhejako, obambelelako nophephileko.                                                                                                                                                  

Iimphakamiswezi ziqale amaqalontanzi we-NDP, yona ekhomba ukuvikeleka komphakathi nokuthuthukiswa kwehlalakuhle yomphakathi njengeendlela zokuphumelelisa ukuthuthukiswa komphakathi kancanikancani. Ukuphunyeleliswa kwalokhu kuzakuba negalelo elihle epilweni yabantu abasengozini, abaqaphazeka lula kunye nabadosa emhlweni khulu, khulukhulu abantu abasikazi, abantwana kunye nabantu abakhubazekileko. Zizakwenza iqiniso lokuthi leziinqhema esiqeda ukuzitjho ziyakghona ukuthola imisebenzi yokuthuthukisa umphakathi efunekako ngomnqopho wokukhuphula izinga lazo lepilo bekukhuphuke nehlalakuhle yazo.                                                                                                                                                       

2.7. ISewula Afrika izokwenza isiVumelwano esiTjhugululiweko sokuBuyiselana iZakhamuzi ne-Botswana, ngokukhambisana nendinyana 231(1) yomThethosisekelo.         

Umnqopho kukhuthaza ukuya phambili kokusebenzisana hlangana kweSewula Afrika ne-Botswana, kobanyana kuzokukghonakaliswa iimbawo ze-Botswana zokuthi izakhamuzi zayo ezilapha eSewula Afrika kodwana ukube zinemilandu ekhabo e-Botswana, zibuyiselwe khona ekhabo e-Botswana nakube zingahle zithweswe isigwebo sokulengiswa khona le elizweni lekhabo.                                                                                                                                                     

Lokhu-ke kuqinisekisa ukuthi iSewula Afrika asoze ibe buphephelo bokubhacisa iinlelesi ezibaleke imilandu yazo emazweni wemakhabo, kodwana kuzakuqinisekisa ukuthi kwandiswa amathuba wokuthotjelwa komthetho, nokukhandelwa kobulelesi, nokuphenywa kunye nokutjhutjhiswa kwalabo abalelesako. 

2.8. IButho lamaPholisa leSewula Afrika (i-SAPS) khona duze nje izokumemezela umbiko munye opheleleko ngobulelesi ozakuphuma kanye ngomnyaka, bese kuthi qho ngekota kumenyezelwa iimbalobalo zemilandu yobulelesi. Umbiko opheleleko womnyaka uzakubala namatjhuguluko angahle abe khona ngeembalobalo zobulelesi nakuhlolisiswa ikhwalithi yomsebenzi namatjhuguluko aphathelene nobujamo bemilandu engahle yenzeke ngomnyaka oqaliweko.                                                                                        

Isidingo sokuthi kwandiswe ukumenyezelwa kweembalobalo zobulelesi sizakulekelela urhulumende azithathe ngcono iinqunto, kobanyana azokurarulula imiraro eendleleni amacala enzeka ngazo. Lokhu-ke kusiza esikeni ye-NDP, yona ethi abantu beSewula Afrika kufuze bafake isandla sokulekelela ekwakhiweni komphakathi ophephe ngcono.                                                                                                                                                             

3. ImiThethomlingwa                        

3.1.  UmThethomlingwa oTjhugulula umThetho woBunikazi bemiTlolo kunye nomThethomlingwa oTjhugulula umThetho oVikela abaDlali nabaVumi besiTeyiji uzokwethulwa ePalamende. UmThetho wezoBunikazi bemiTlolo wangomnyaka we-1978 ( umThetho 98 we-1978 ) nomThetho we-1967 oVikela abadlali nabaVumi (umThetho Nomboro 11 we-1967) sewuphelelwe sikhathi, begodu awuqaleleli okutjha okwenzeka ngeendlela ezinengi esikhathini sanamhlanje, godu awusebenzi ngeendaba zokulawula iindaba zesiteyiji ngendlela yethungelelwano lemitjhiningqondo.

Lokhu-ke kukhambisanba neminqopho ye-NDP yokukhuthaza amandla nekghono lokusungula, nokuphakamisa umthamo womsebenzi owenziwako, nokulandelela ngamandla umnotho welwazi kunye nokusebenzisa ngendlela engcono ubujamo bokusizakala ngokulinganiswa nokuthonyaniswa kwezinto.                                                                                                                                               

Ukubuyekezwa komthethokambiso okwenziwakokhu njenganje kusekelwe ngesidingo sokukhambisana nomThetho woBunikaziNgqondo, kobanyana kuzokuqalelelwa nesikhathi esikiso namhlanje, sokwenziwa kwezinto ngethungelelwano lemitjhiningqondo nangokusetjenziswa kwemihlobohlobo yeendlela zokuthintana. Lokhu-ke godu kunzinzisa nendlela yomthethokambiso munye elizweni loke nemazweni ngamazwe, ngehlangothini likarhulumende.                                                                                                                                                                          

Ibuyekezweli godu libala nokufakwa kwezinto ezimbadlwana eziqakathekileko ezivumela amatjhuguluko eendabeni zokuvikelwa kobunikazi nokuvikelwa kwabadlali nabavumi besiteyiji. 

4. Iminyanya Ezako

4.1. IKomidi eyiHlanganisela yemiNyango (i-IMC) seyikhambe ibanga nendima ebonakalako ngamalungiselelo wokusingatha iKhonferensi yamaZwe ngamaZwe yezeNtumbantonga yama-21, ezakubanjelwa   eNkosi Albert Luthuli International Convention Centre e-Durban ukusukela ngomhla we-18 ukuyokufika nakama-22 kuVelabahlinze wee-2016, ezakusingathwa ngokuhlanganyelwa ngurhulumende wekhethu lo neHlangano yezeNtumbantonga emaZweni ngamaZwe.

ISewula Afrika seyikulungele ukusingatha ikhonferensi le, ezakubuye ikhuphule nebubulo lezevakatjhobukelo, namabhizinisi amancani, namabhizinisi alingeneko, namabhzinisi amancancani kunye nerhwebo elingakahleleki. IKhonferensi le ivula ithuba elihle lokuthi iSewula Afrika ikwazi ukutjengisa nangokuzikhakhazisa   ngepumelelo yayo ekulu ekurarululeni imiraro yeNgogwana eBanga iNtumbantonga (i-HIV) kunye neNtumbantonga ngokwayo.

Lekhonferensi iqakatheke khulu ephasini loke njengoba ikhanjelwa babantu abahlangana kwee-18 000 nee-20 000 emazweni ali-180 nje. Kilekhonferensi-ke kuzabe kukona abadosiphambili baborhulumende bamazwe ngamazwe, abadosiphambili babosopolitiki emazweni ngamazwe, abadosiphambili emabubulweni, beenhlangano zomphakathi emazweni ngamazwe, ababelani bezetuthuko kunye neemphathimandla nabadosiphambili bezefundo.                                                                                                                                                             

Umhlangano olandelako we-IMC uzokubanjelwa e-Durban, kanti-ke ngesikhatheso kuzabe kuhlolwe neendawo lapho kuyokubanjelwa khona iKhonferensi yezeNtumbantonga le. NgoMvulo wamhlana ali-13 kuMgwengweni wee-2016 kuyokubanjwa umhlangano okhethekileko omalungana nalokhu. 

4.2. UMengameli uZuma bekase-Kwaggafontein eMpumalanga ngeVakatjho lobuNgameli iSiyahlola, ngeLesihlanu wamhlana ali-10 kuMgwengweni wee-2016.  Ivakatjhweli lilandela ukukhulumisana kwakaMengamelil uZuma namaSewula Afrika ngenyanga kaMhlolanjana wee-2016 e-Marabastad ePitori, la abakhweli beenthuthi zomphakathi baveza khona iinlilo ngemiraro yezenzelwa endaweni ye-Kwaggafontein.                                                                                                                                                 

IHlelo iSiyahlola, eliliHlelo lokuBeka iLihlo, linikele uMengameli uZuma nabadosiphambili bakarhulumende ithuba lokuzibonela ngawabo, mathupha okube yipumelelo nemiraro yendawo ye-Kwaggafontein. Evakatjhweneli, uMengameli uzakubuye aphendule izakhamuzi emirarweni eziqalene nayo esiphandeni sikaMasipaladi weThembisile Hani.                   

5. UbuJamo beKhabinethi ngeeNdaba eziQakathekileko eBhodulukweni                                                                                           

5.1. Sithokozisa besidlulisela iimfiselabuhle zethu kilaba abalandelako:                                      

a. U-David Gatebe no-Charné Bosman ngokuthumba kwabo emgijimeni we-Comrades Marathon wanonyaka, i-2016 Comrades Marathon; u-Gatebe uthumbe ekorweni yabagijimi abaduna, kwathi u-Bosman wathumba ekorweni yabasikazi. U-Gatebe ubuye wabeka nomlando omutjha wekoro yabagijimi abaduna ku-Comrades Marathon yomehlela okutjho ukusuka e-Pietermaritzburg kutjhingwa e-Durban, ngokuqeda ibanga ebeligijinywa ngama-awa amahlanu nemizuzu eli-18.          

b. Isimemezelo sokuthi ifemu ye-Volkswagen Group South Africa (i-VWSA) eseTinarha ePumalanga Kapa ithethwe njengefemu ephuma phambili ekukhandweni kweenkoloyi ephasini loke ngomnyaka wee-2015.  I-VWSA ngiyo ethole amaphezulu aphezulu khulu wokukhanda iinkoloyi ukudlula amafemu ali-13 akhanda iinkoloyi ephasini loke; ithole amaphuzu ali-113.2%.                                             

c. Abacimimlilo beSewula Afrika abama-301 bomNyango wezeBhoduluko ngeHlelo lokuSebenza ngoMlilo, abaye e-Canada bayokulekelela iimphathimandla zalapho ukulwa nomlilo wommango obesele unenyanga yoke usitjha uburhangurhangu. IKhabinethi ibafisela okuhle kodwa, nekhambo eliphephileko elibuyako ukuza ekhaya.                                                                                                                                                           

d. Ukunikelwa kwakaNongorwana wokuSebenza Kuhle kwakaNgqongqotjhe u-Derek Hanekom, ekungunongorwana ophezulu ukubadlula boke ilizwe leJarimani elithokoza ngabo abantu abasebenza kuhle kezepolitiki, zomnotho, zehlalakuhle kunye nezokusebenza ngengqondo. Unongorwana lo u-Hanekom wethweselwe umsebenzi omuhle awenzileko omalungana nokusebenzisana hlangana kweJarimani neSewula Afrika lokhuya nakasese nguNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji eSewula Afrika.                                                                                                                                                  

e. Ifisela woke ama-Muslim i-Ramadan ebusisekileko.                                                                

5.2. Sibalilela imbiko laba abalandelako:                                                                                            

a. Izakhamuzi zeSaharawi ngokulambalala kwakaMengameli u-Mohamed Abdelaziz.                                                                                                                                 

b. Umndeni wakwa-Browde ngokulambalala kwaka-Advocate Jules Browde SC owajamela iinkulungwana ngeenkulungwana zabantu ababeqalene nokukhutjhwa eenkumbeni zabo ngaphasi komThetho wokuHlukanisa abaNtu ngokombala nangoBuzwe ngeminyaka yokugandelelwa kwemimmoya nemibono yepolitiki ngesikhathi sombuso webandlululo.

U-Advocate Browde wajamela abatjhotjhozeli abambadlwana ababephikisana nombuso webandllulo, ekubalwa hlangana nabo naboMengameli balokhuya be-African National Congress u-Nelson Mandela no-Oliver Tambo.  Anjalo nje godu ungomunye walabo abasungula ihlangano yamagcwetha alwela amalungelo wobuntu, i-Lawyers for Human Rights.                                                                                                                                                       

c. Umndeni, abangani namakholwa, ngokulala kwakaMfundisi uDorh. Simon Gqubule. Ube ngomunye wabadosiphambili bezekolo abaphambili elizweni leSewula Afrika, angomunye weemfundiswa eziphambili godu angomunye wabalwelikululeko abaphambili. UMengameli uZuma wethwese uDorh. Gqubule uNongorwana weSiliva ekuyi-Order of Luthuli  mhlana ama-28 kuSihlabantangana wee-2016, athokoza umsebenzakhe omuhle awenzileko wokulwela ikululeko, nomsebenzakhe omuhle awenze kezefundo nezekolo.                                                                                                                                             

d. Umndeni nabangani bakamakekere kezokulingisa nokunqophisa imidlalo kamabonakude uNyembezi Kunene, obhubhe ngemva kokugula isikhathi eside. UKunene uwenze kuhle khulu   umsebenzakhe asaphila, waba nanendima ehle khulu ekuthuthukisweni kezamafilimu lapha ekhethu.                                                                                                                                              

e. Umndeni nabangani boMbanduli weiqhema sebholo erarhwako walokhuya we-Bafana Bafana u-Ted Dumitru obe nomsebenzi  okarisa khulu ekubanduleni kwakhe iinqhema zebholo i-Kaizer Chiefs, i-Mamelodi Sundowns ne-Orlando Pirates. Wabuye wabandula ne-Bafana Bafana emidlalweni yeBhigiri yePhasi yamaZwe we-Afrika yangomnyaka wee-2006.                                                                                                                                            

f. Umndeni, abangani nabantu be-Nigeria ngokulahlekelwa ngusaziwako kezebholo erarhwako u-Stephen Keshi. Wathumba iBhigiri yamaZwe we-Afrika njengomdlali nanjengoMbanduli, kanti ngaphezu kwalokho ube nesandla sesizo esihle khulu sokuthuthukisa zebholo e-Afrika nephasini loke.                                                                                                                                             

g. Sihlanganyela godu nomphakathi wephasi loke ekulayeliseni ikutana yalokhuya yobudisi obubudisi kezamaguduva ebuye ibe ngusaziwako kezemidlalo emazweni ngamazwe u-Muhammad Ali.   U-Ali bekayindoda abantu abanengi ephasini loke ebebakhuthazeka ngayo, wasebenzisa ubujamo bakhe ukudosa phambili ngokulwela amalungelo wobuntu, nobulungiswa nokulingana.                                                                                                                                              

6. Ukukqatjhwa 

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.            

6.1. IsiKhwama Seemali ZokuHlomisa (i-National Empowerment Fund): UMm. Philisiwe Mthethwa obuyiselwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO).

6.2. I-Ejensi Yokuthuthukisa Amabubulo Amancani (i-SEDA): UMm. uNondumiso Mandisa Tshikwatamba esikhundle sobu-CEO.

6.3. I-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika ( i-SASSA): UNom. Thokozani William Magwaza esikhundleni sobu-CEO.

6.4.UmNyango wezokuLima, amaHlathi nezeenHlambi: UNom. Michael Mlengana esikhundleni sokuba mNqophisi-Zombelele.

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Mm. Nebo Legoabe (UmJaphethe womNqophisi-Zombelele we-GCIS)
Inomboro Yokumthinta: 082 453 2874

Share this page

Similar categories to explore