IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ama-24 kuMrhayili 2017

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu, mhlana ama-24 kuMrhayili 2017, e-Tuynhuis, eKapa.

1. Iindaba ezingundabamlonyeni

1.1. IKhabinethi itshwenyekile ngokurhagala kwezehlakalo zokuhlukunyezwa nenturhu eqaliswe kibomma elizweni lekhethu. Izehlakalo zamhlapha ezifaka hlangana inturhu ebangelwa balingani ziveze abomma abakhuluma ngesibindi sokulwisana nokuhlukunyezwa kwamalungelwabo.

1.2. Ikhabinethi iyavuma bonyana njengelizwe sisaqalene nobudisi bomphakathi olawulwa ngebembaji kanti ikhuthaza bonyana kusetjenzwe ngamandla ukulwisana nepehla yokubulawa kwabomma nokukhukhuthiswa kwabantu.

1.3. Ikhabinethi ikhombela yoke imikhakha yomphakathi ibambisane ekulwisaneni nepehla le, kuphikiswane nalo loke ihlobo lenturhu eqaliswe kibomma nabentwana, nokusebenzisana nesipholisa nehlelo lezobulungiswa bonyana iinlelesi zibotjhwe bezigwetjwe.

1.4. UMengameli uZuma ukhombele ukupheliswa kokuhlukunyezwa kwabomma nabentwana. IKhabinethi iyalele isiQhema sokuPhepha kezeHlalakuhle nesokuThuthukiswa komPhakathi nabaNtu ukwethula ihlelo lokulwisana nokuhlukunyezwa kwabomma nabentwana.

1.5. IKhabinethi yemukela imiphumela yomnyaka wee-2016 yeHlolomazizo ngemiNiningwana yezamaPhilo wamaSewula Afrika elenziwe liZiko leemBalombalo leSewula Afrika (i-Stats SA) elilinganisa ikhwalithi yezamaphilo wamaSewula Afrika nokufikelela kwamahlelo wezamaphilo. Lelihlolomazizo liveza ukwehla ngama-20% wokuhlongakala kwabentwana nama-11% wesibalo sabomma namadoda ababhemako.

Lemiphumela itjengisa bonyana imithethomgomo yokungenelela eyethulwe ngurhulumende kaMengameli uZuma iletha imiphumela emihle.

IKhabinethi itshwenyekile ngesibalo samaSewula Afrika esiraga nokuya emsemeni ngaphandle kokuzivikela begodu balale nabalingani abanengi. Ama-32% wabomma nama-42% wabobaba batjho bonyana akhange khebahlolelwe iNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) nanyana urhulumende enze imizamo yokuyelelisa ngokuhlolelwa i-HIV.

IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthatha amagadango wokuziphendulela ngamaphilo wabo, bazivikele nabaya emsemeni begodu bahlolelwe i-HIV njalonjalo namanye amalwele asulelanako nangasulelaniko.

1.6. IKhabinethi ikhombela boke ababelethi nabatlhogomeli ukuqinisekisa bonyana abantwanare bajovelwe amalwele atshwenya abantwana. IKhabinethi ihlala izimisele ukuqinisekisa ukuhlatjwa kwabentwana ngomnqopho wokuphelisa  amalwele asulelanako nayingozi. IKhabinethi inikela ababelethi nabatlhogomeli isiqiniseko bonyana imitjhoga enikelwa mNyango wezamaPhilo iphephile.

1.7. IKhabinethi yemukele isigaba sokuthoma sokuvuselelwa kwe-Vulindlela Heights Industrial eMthatha, ePumalanga Kapa. Le yingcenye yeHlelo lokuVuselelwa kwamaPhaga wamaBubulo lelizwe. Ingeyesibili ePumalanga Kapa begodu ingenye yamaphaga wamabubulo asithandathu avuselelwako elizweni mazombe.

Urhulumende uvuselela amaphaga wamabubulo ukufukula ukuvulwa kwemisebenzi nokukhulisa umnotho ngokuhlanganyela. Ukususa amaziko wezomnotho eenkabeni zamadorobho nakho kuyingcenye yamano karhulumende wokutjhugulula zomnotho.

Imininingwana mayelana nokuzifumanela amathuba akhona kumaphaga wamabubulo, ukufumana isekelo likarhulumende namahlelo wokubonelelwa kanti namathuba wetjalomali emikhakheni ehlukileko ayafumaneka ku-www.thedti.gov.za nanyana ngokuthintana neZiko lezokuThintana lomNyango wezeRhwebo namaBubulo (i-dti) ku-0861 843 384.

1.8. IKhabinethi itjheje ngokudana isiqunto se-General Motors South Africa (i-GMSA) (Pty) Ltd sokuphelisa ukukhiqizwa nokuthengiswa kweenkoloyi ze-Chevrolet elizweni.
Lokhu kuzokuza nemithelela ebudisi kilabo abazokulahlekelwa misebenzabo nemnothweni welizwe lekhethu.

Urhulumende uhlala azibophelele ukusekela ibubulo lezeenkoloyi, eliqakatheke khulu emnothweni nekuvuleni imisebenzi.

I-dti iyaraga nokusebenzisana nabo boke ababambisani ukwehlisa umthelela lo. Ukuze kukhuliswe umkhiqizo, ukuvulwa kwemisebenzi nokufukula ukuthengisela ipahla ngaphandle kwemikhawulo, kuhlonywe mhlapha isigaba sethoba somThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo (i-IPAP) ukuhlahla amagadango wethu. IKhabinethi itjheje bonyana ikhampani ye-Isuzu, egade ibambisene ne-GMSA eminyakeni edlulileko eSewula Afrika, izakuthatha imisebenzi ye-GMSA.

1.9. IKhabinethi itjheje ukuthuwelela kwesomiso eTjhingalanga Kapa nePumalanga Kapa. IKhabinethi ikhombela imiphakathi ukuthobela imithetjhwana yokonga amanzi emenyezelwe ziimfunda.

Isiqhema seemphathimandla zomNyango wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila, iKomiti yokuPhathwa kweHlekelele yeliZweloke, ngokusebenzisana neemfunda ngorhulumende weendawo zemakhaya, basebenza ngamandla ukurhabisa iinqunto zesikhathi esiphakathi ukuze kugcine kufumaneke amanzi esifundeni.

IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika, kufaka phakathi izakhamuzi, amabhizinisi, umkhakha weemayini, zamandla nezokulima bonyana babambisane ekongeni amanzi.

1.10. IKhabinethi yemukele umtlolokulumiswano weQhinga lokuLwisana neKohlakalo, ozakuba yingcenye yeQhinga leliZweloke lokuLwisana neKohlakalo. IKhabinethi imema umphakathi ukuthumela iimphakamiso ezitloliweko kubunzinzolwazi bomNyango wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga: www.dpme.gov.za.

Ipi yokulwisana nekohlakalo ingenye yamaqaloqangi karhulumende. Ikohlakalo nokulahlekelwa sithunzi embusweni nakumakhampani wangeqadi kuba nomthelela omumbi etuthukweni yelizwe lekhethu.

1.11. IKhabinethi iveze ukutshwenyeka kwayo ngokusahlelwa mhlapha okwenziwe ngethungelelwanohlanganiso, okubikwe njengokusahlelwa ngethungelelwanohlanganiso okukhulu okukhe kwenzeka khona.

IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuthatha amagadango afaneleko nabasebenzisa iindlela zokuthintana nge-inthanethi nanyana basebenzisa ngeemali. Kunyulwa begodu kuphakanyiswa ukobana abasebenzisi bamahlelo-thungelelwano womtjhiningqondo basebenzise ihlelo lomtjhiningqondo lesimodeni elihlala lilwisana namavayirasi ahlasela amahlelo we-inthanethi

1.12. IKhabinethi itshwenyekile ngezehlakalo zamhlapha e-Eskom. IKhabinethi ithabela bonyana indaba le yokuqatjhwa kabutjha kukaNom. u-Brian Molefe njengesiPhathiswa esiyiHloko sesiGungu (i-CEO) se-Eskom  iseenthebeni zekhotho nePalamende, ngalokho-ke iKhabinethi izokuhlonipha ikambiso le. 

UMengameli uhlome iKomiti yaboNgqongqotjhe (i-IMC) enoNgqongqotjhe wezamaBubulo kaRhulumende, wezaMandla nowezoBulungiswa nokuVuselelwa kweeMilo. I-IMC ikhonjelwe ukubuthelela imininingwana yokuhlahla iKhabinethi ukuqalana nendaba efana nale ngokuzako. Usihlalo nguNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuVuselelwa kweeMilo, uNom. Michael Masutha.

2. Iinqunto zekhabinethi

2.1. IKhabinethi iphasisise ukukhutjhwa komTlolo oBuyekeziweko wokuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima weBubulo leeMayini neZenjiwa ngomnyaka wee-2017.
UNgqongqotjhe wemiThombo yezeNjiwa uMosebenzi Zwane uzakunikela umbiko nasele umtlolo lo ukhutjhwe kugazede.

2.2. IKhabinethi ivumele ukusetjenziswa kweQhinga leliZweloke lamaGagasi woMmoya wezokuThintana lomnyaka wee-2017 eliphasiswe mNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso. Umthamo wamagagasi wommoya la abelwe ilizwe lekhethu kileKhonferensi yezokuThintana yePhasiloke azakubamba indima ebonakalako ekuhlumiseni umnotho weSewula Afrika.

IQhinga leliZweloke lamaGagasi woMmoya wezokuThintana lomnyaka wee-2017 limthombo onzinzileko ohlathulula indlela ekwabelwe ngayo imikhakha ehlukahlukeneko amagagasi wommoya aqakathekileko emisebenzini yayo yezokuthintana. 

IQhinga leliZweloke lamaGagasi woMmoya wezokuThintana lomnyaka wee-2017 lizakuqinisekisa bonyana iSewula Afrika ithobela imiThetho eLawula ukuSetjenziswa kwamaGagasi woMmoya eyamkelwa kukhonferensi yomnyaka wee-2015 yeHlanganyela yezemiThangalasisekelothintano yamaZwe ngamaZwe.

2.3. IKhabinethi ivumele iQhinga lokuPhepha kwaDamu nemiLambo Emikhulu. Leliqhinga elitlanywe liZiko lezokuPhepha kweliGu, libeka ikomba begodu liqinise indlela yokukhutjhwa kwelayisensi yeenkepe ezisebenzisa amadamu nemilambo emikhulu. Lokhu kuzakuqinisekisa ukuphepha kweenkepe ezincani emadamini nemilanjeni emikhulu yeSewula Afrika.

2.4. IKhabinethi ivumele iQhinga lokuKhambisa iPahla eeNdleleni. Leliqhinga linqophe ukutlama itlhatlha elihlangeneko lokulawula elizakusiza iSewula Afrika ukufikelela emazingeni weentjhabatjhaba wokukhanjiswa kwepahla eendleleni.

IIntjhukumiso zaleliqhinga zizakuqinisa ukusebenza ngefanelo, ukukhuphula ukuphepha eendleleni, ukuvikelwa komthangalasisekelo, ukwehlisa umthelela kezebhoduluko nokutlama iqhinga elihlangeneko lephaliswano elilawulwako lapho umkhakha wezebubulo lepahla yeendlela uraga nokutjheja iindingo zomnotho weSewula Afrika.

2.5. IKhabinethi ivumele imigwalo yomnyaka wee-2017 newee-2018 yeKhampani yeSewula Afrika eGadangisa iinhlamvu zemali ezizokusatjalaliswa nezisikhumbuzo.

Ngokusebenzisana neKhabinethi, kutlanywe ithungelelwano elitjha elijamele amasiko, itjhaphuluko nentando yenengi ngaphasi kwesihloko esithi; “Ukugidinga iSewula Afrika”. Iminyanya yokugidinga iminyaka elikhulu yokubelethwa kweKutani yomzabalazo u-Oliver Reginald Tambo yakhethwa njengomgwalo wokuthoma.

Ukwethulwa kwemali ema-R50 etjha R50 (i-1oz, sterling-silver) ihlamvu, i- R500 (i-1oz, 24-carat gold) ihlamvu ne-R50 (i-base metal alloy) ihlamvu kugidingwa umnyaka wama-100 wokubelethwa kuka-OR Tambo.

2.5.1. Imigwalo yeenhlamvu zeethungelelwano elilandelako lokugidingwa kweminyaka ye-2017 newe-2018 sele yenziwe:

a. Ithungelelwano lweenhlamvu zomnyaka wee-2017:Umnyanya wokuGidinga imiNyaka eliKhulu yokuBelethwa kuka-Oliver Reginald Tambo;
b. Ihlamvu ezosatjalaliswa yomnyaka wee-2017: ihlamvu yama-R5 etjengisai-Order of the Companions of OR Tambo;
c. Ithungelelwano leenhlamvu ze-Protea zomnyaka wee-2017: IPilo yeSithwalandwe – u-Nelson Mandela;
d. Ithungelelwano leenhlamvu zomnyaka wee-2017 zehlamvu ye-R1: IinRhurhubi zeSewula Afrika – iBulubulu;
e. Ithungelelwano leenhlavu zomnyaka wee-2018 lomuNtu neMvelo leHlangano yezeFundo, zeSayensi nezobuKghwari ye-UN (i-Unesco): IPhaga yeMvelo yeWaterberg;
f. Ithungelelwano leenhlavu lomnyaka wee-2018: IHlelo laboKatsu Abakhulu beeMangweni - iBhubezi;
g. Ithungelelwano lomnyaka wee-2018: i-2018 FIFA World Cup RussiaTM.

3. Iminyanya ezako

3.1. IKhabhinethi ikhombela woke amaSewula afrika ukusekela iVeke yokuVikela abaNtwana ukusukela nakama-28 kuMrhayili ukufika nakama-4 kuMgwengweni ngaphasi kwesihloko esithi: Asivikele abeNtwana ngomnqopho wokuragela iSewula Afrika phambili”. Ukuphepha kwabentwana bethu kumsebenzi nokuziphendulela kwawo woke amaSewula Afrika; ababelethi; abatlhogomeli, abantu nemiphakathi.

Njengelizwe sinomsebenzi wokwenza okunengi ukuqinisekisa bonyana labo abaqalene nengozi emphakathini bangahlukunyezwa. Kusemnandlenethu ukuphelisa umlandelande wokungatjhejwa, ukuhlukunyezwa, inturhu nokudlelezelwa kwabantwana.

IKhabinethi ikhuthaza yoke imikhakha yomPhakathi ukubambisana ukwakha imiphakathi ephephileko lapho abantwana bethu bangathuthuka khona bakhule kuhle.

3.2. Eminyakeni wekhulu wokugidinga amabeletho ka-OR Tambo, iSewula Afrika izakugidinga iNyanga yeLutjha ngoMgwengweni wee-2017 ngaphasi kwesihloko esithi: “UmNyaka ka-OR Tambo: UkuThuthukisa ukuZibandakanya kweLutjha kezomNotho.”

Inyanga yoke urhulumende uzakubamba imikhulumiswano ebalwako ukufaka hlangana nemikhangiso yelutjha, imikhulumiswano, iintala zabosomabhizinisi ukutjengisa amathuba ilutjha elingawafikelela, nokubakhuthaza ukulandela ifundo noburholi buka-OR Tambo.

IKhabinethi ikhuthaza boke abantu abatjha ukufikelela amahlelo asekelako newefundo bakhuphule amathuba wokubandakanya emnothweni.

3.3. IKhabinethi ikhombela boke abaqatjhi ukufaka isandla ejimeni elibizwa ngokuthi yi-Take a girl child to work mhlana ama-25 ukuya nakama-26 kuMrhayili. Umnqopho wejimeli kutjengisa abentazana abakuGreyidi ye-10 ukufikela keye-12 amabizelo ahlukahlukeneko.

3.4. NgeLesine, mhlana ama-25 kuMrhayili wee-2017, uMengameli uZuma uzokubamba umnyanya womnyaka wee-2017 weLanga le-Afrika weliZweloke e-Sefako Makgatho Presidential Guesthouse ePitori. Lokhu kusitlhori seminyanya namahlelo wokugidinga iNyanga ye-Afrika ngaphasi kwesihloko esithi: “UmNyaka ka-OR Tambo: UkwaKha i-Afrika engcono nePhasi eliNgcono”.

Umgidi waqobe nyaka weLanga le-Afrika kukhunjulwa ngalo ukuhlonywa kweHlangano yoBunye be-Afrika (i-OAU) ngomnyaka we-1963.

Njengalokha siqeda iNyanga ye-Afrika, iKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika  ukubambisana nama-Afrika ahlala ngeSewula Afrika nofana kukuphi kukhonthinenti kobana amazwe wethu ne-Afrika yoke ayaphumelela. 

Kufuze bonyana boke abahlala ngaphakathi kwemikhawulo yethu, amaSewula Afrika nabavela ngaphandle bathobele imithetho yelizwe. Kufuze soke silwe nehlekelele yokukhukhuthiswa kwabantu, ukwetjiwa nokuhlukunyezwa kwabomma nabentwana.

4. Imilayezo yokuthokozisa

4.1. IKhabinethi ithokozisa isiqhema esilaphako se-Stellenbosch University ne-Tygerberg Academic Hospital kufaka hlangana isiqhema sezokwelapha sikaPhrof. Andre van der Merwe, uDorh. Alexander Zuhlke, uPhrof. Rafique Moosa, uDorh. Amir Zarrabi no Dorh. Zamira Keyser. Mhlaphanje bahlinze kwehlandla lesibili ngomnqopho wokufakela umuntu wembaji isitho sobudoda okwenze leliziko lokwelaphela  libe ngelokuthoma ephasini ukwenza ngepumelelo ukuhlinza kwalomhlobo ngepumelelo amahlandla amabili.

Ipumelelo yalokhukuhlinza okwenziwe siqhema sethu sezokwelapha ibufakazi bezinga eliphezulu lamakghonofundwa nelemuko elikhona eminyangweni yombuso yezamaphilo eSewula Afrika.

4.2. IKhabinethi ithokozise iSimangaliso Wetland Park ngokufumana uNongorwana i-Audit Excellence Award emnyanyeni we-South African Institute of Chartered Accountants (SAICA) Public Sector Excellence Awards ekuthomeni kwenyanga le. UNongorwana lo uhlonipha iiicwadi zeemali ezifunyenwe zinganamraro iminyaka emihlanu ngokulandelana. 

iSimangaliso yamenyezelwa njengeNdawo yokuthoma yeSewula Afrika eliGugu eliliFa lePhasi ngoNobayeni  we-1999.

4.3. IKhabinethi ithokozisa ihlelo le-Working on Fire ngokufumana uNongorwana wokuThokoza obuya kuRhulumende we-Alberta e-Canada olitshwayo lokuthokoza isizo elanikelwa lihlelolokulawulwa komlilo esiFundeni se-Alberta ngomnyaka wee-2016. I-Working on Fire iliHlelo lemiSebenzi eNatjisiweko yomPhakathi (i-EPWP) elinqophe ukunikela ilutjha amathuba wemisebenzi.

5. Amezwi wokutjhiriya

5.1. IKhabinethi nayo njengoMengameli uZuma neentjhaba zephasi loke inyefula ngobukhali ukusahlela kwamavukelambuso e-Manchester Arena, e-England, lapho ngetjhudu elimbi kuhlongakele begodu kwakhubala inengana labentwana nelutjha.

IKhabinethi idlulisela amezwayo wokutjhiriya o kurhulumende nebantwini be-United Kingdom, khulukhulu imindeni neenini zabahlongakeleko begodu ifisela abakhubeleko ukuphola kwamsinyana. Izenzo zenturhu nokurhagala kobuphekula akwamukeleki emiphakathini yethu godu ziphazamisa ukuthula, ivikeleko netuthuko. 

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Mma. uPhumla Williams
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore