UMengameli Cyril Ramaphosa: IKulumo yobuJamo beliZwe yomNyaka wee-2023

IKulumo Yobujamo Belizwe (i-SoNA) KaMengameli u-Cyril Ramaphosa, EHolweni yeDrobha leKapa, NgeLesine, 9 kuMhlolanja wee-2023 

Somlomo wesiBethamthetho seliZweloke, Mma. Nosiviwe Mapisa-Nqakula,   
Sihlalo woMkhandlu weeMfunda, Nom. Amos Masondo,       
Sekela likaMengameli David Mabuza,              
Meyara oPhetheko weDrobha leKapa, Nom. Geordin Hill-Lewis, 
Mengameli waphambilini Thabo Mbeki,     
Sekela likaMengameli waphambilini Baleka Mbete,     
Mengameli we-Pan African Parliament, Mhlonitjhwa Ikosi Fortune Charumbira,          
Jaji eliKhulu Raymond Zondo namaLunga wePhiko lezoBulungiswa,  
Nhloko zamaZiko aSekela iNtando yeNengi,              
Sekela likaMengameli wesiqhema esibusako, Nom. Paul Mashatile kunye nabarholi bazo zoke iinqhema,             
Malunga wePalamende,       
MaSewula Afrika wekhethu,   
 
Ngizwa ngihlonipheke khulu ukujama phambi kwenu kilentambama ngizokwethula iKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA).                
 
Ngoba sililizwe elingahlathululwa malwandle nemilambo emikhawulo yelizwe lekhethu.            
 
Ubuthina abuhlathululwa ngezenjiwa ezisemathunjini wephasi lelizwe lekhethu namkha ubuhle besakheko selizwe lekhethu. Ngitjho namalimi ahlukahlukeneko esiwakhulumako imbala namkha iingoma esizivumako namkha umsebenzi esiwenzako akusizinto ezihlathulula ubuthina.             
 
Ubuthina obusihlathulula mbala lithemba nekghono lokukhambisana nokuqinisela kinanyana ngibuphi ubujamo bezinto.          
 
Lithemba elathwala umzabalazo wethu wekululeko, lithemba godu elikhambisa ikhambo lethu lelwandle lokhuya nasisiphalazela ukukhupha ilizwe lekhethu emawuruwurwini wamanzi kuyiwe emanzini wakopholephole.          
 
Ngitjho nangaleziinkhathi zobudisi, lithemba elisiqinisa idolo  libe libasele itjisakalo yethu yokwehlula ngitjho nobudisi obubudlula boke.              
 
Eminyakeni emithathu edlulileko, ilizwe lekhethu ligutjuzeswe lilifu lesifo esimbi kinazo zoke ezakhe zabonwa ephasini loke solo kwathi ndi. Babalwa ngeenkulungwana abantu ababhubhako, kwavalwa iinkhampani, kwalahleka imisebenzi.           
 
I-COVID-19 isithusele ukuthi siyithothobalele namkha sidane.         
 
Ngokusebenzisana, sabehlula lobo budisi, begodu sebe sithomile nokululama.           
 
Namhlanje umnotho welizwe lekhethu sewuhlume wadlula ngaphambi kokusahlela kwe-COVID-19.               

Kuvuleke imisebenzi emitjha elinganiselwa esigidini esinamakhulu amahlanu weenkulungwana hlangana kwamakota wesithathu wee-2021 nawee-2022 emnothweni welizwe lekhethu.             
 
IHlelo likaMengameli lokuKhuthaza ukuVulwa kwemiSebenzi livulele abantu abangaphezulu kwesigidi imisebenzi namathuba wemisebenzi.             
 
Nyakenye abafundi bethu bakwamethrikhi baweqise amehlo umonakalo obangwe ngilesisifo esikhe sarhagala baphasa ukufikela ema-80%, begodu siyabathokozisa ngalepumelelo ekulu.                      
 
Sibona lommoya wokuncama nokuzimisela ebantwini bekhethu bemisebenzi yobugwali  nobukghwari, ebavumini, ebatlolini nebadlalini, abasikinya umuntu woke ekhethwapha, nekhonthinenthini ye-Afrika kunye nangaphetjheya.                    
 
I-Banyana Banyana isenze sazitjhaya lokhuya nayithumba unongorwana wephaliswana lebholo labasikazi  i-Women’s Africa Cup of Nations, yaba ziinkutana ze-Afrika.                    
 
U-Zakes Bantwini, noNomcebo Zikode kunye no-Wouter Kellerman basenze sazitjhaya kuma-Grammy Awards ngengoma yabo abayihlanganyeleko ethi Bayethe.              
 
Esikghone ukuphumelela kikho njengelizwe esikhathini esimnyaka esisandukudlula, ngitjho nanyana besiqalene neentjhijilo ezingaka nje, kusikhumbuza ukuthi isithembiso seSewula Afrika siyaphila.                 
 
Indima esele siyibonile kufuze isikhuthaze nasisasebenzela ingomuso elingcono nje.           
 
Nanyana kunjalo, kodwana kilentambama ngikhuluma nani, emakhaya ngamakhaya elizweni loke, banengi abantu abatlhagako, banengi abaphatheke kumbi emmoyeni, banengi abazazako, kanti abanengi abanathemba.                    
 
Kodwana ngalokhu-ke nginesiqiniseko. Nanyana budisi bani esiqalene nabo njenganje, nanyana mraro bani esiqalene nawo njenganje, kodwana sizakusikima siqalane nakho ndawonye, begodu sindawonye sizakwehlula.                   
 
Lokhu-ke sizakukghona ukukwenza nasisebenzisanako begodu singatjhiyi namunye ngemva.           
 
Sihlangene nje lapha sihlangene ngesikhathi semiraro emaphorodlha.            
 
Sekuziinyanga ezinengi ilizwe lekhethu libhesele ukutlhayelelwa yigezi okungabekezelekiko, esele kubange umonakalo owesabekako elizweni emnothweni welizwe lekhethu.               
 
Eminyakeni emibili ngaphambi kwalokho, umphakathi wekhethu wawenganywe sisifo esasirhagele, i-COVID-19 eyadlula nabantu abanengi yatjhiya kulilwa isimayemaye.                  
 
Isifesi sathuwelelisa ukutlhogakala komsebenzi ebesele vele kubabazeka, njengoba ilizwe lekhethu lalahlekelwa misebenzi eziingidi ezimbili nje. Isifesi somisa imithombo yokuziphilisa kwabantu sathuwelelisa umtlhago wobuchaka.                    
 
 NgoVelabahlinze wee-2021 sehlelwa miguruguru emimbi khulu eyenza umonakalo ongakhange khewubonwe ngaphambilini emlandweni wentando yenengi, kwabhubha abantu abangaphezulu kwama-300.               
 
Nyakenye, iingcenye zePumalanga Kapa, KwaZulu-Natala kunye neTlhagwini Tjingalanga zasahlelwa ziinkhukhula ezibhubhisako ezabulala isitjhaba sabantu, zagiriza izindlu nemizi kunye nomthangalasisekelo.                 
 
Kwanjesi-ke, ukuqinteliswa kwegezi okuphikeleleko kuliya imizamo yethu yokuvuka ngobutjha ngemva kwaloyo monakalo.                 
 
Siyazi ukuthi amabhizinisi angeze ahluma ngaphandle kwegezi ethembekileko, amahlelo wokuhlanganisa ipahla emafemini angeze asebenza, iintjalo angeze zasezelwa kanti nezenzelwa ekuphilwa ngazo ziyaqinteliseka.                  
 
Ukuqinteliswa kwegezi kutjho ukuthi amakhaya namasuphamakethe akakwazi ukubeka ukugoma ngeenqandisini, ukukhamba kwamanzi kuvamise ukuqinteliseka, amarobothi awasebenzi kanti namalerhe wesitradeni awakhanyi ebusuku.                  
 
Ngaphandle kokutholakala kwegezi ngokuthembeka, angeze yaphumelela imizamo yethu yokuhlumisa umnotho ngendlela eqalelela umuntu woke, umnotho ovula imisebenzi uphungule nomtlhago wobuchaka.     
Ngalokho-ke, njengoba sethula ihlelo lethu lomnyaka esiwuthomako lo nje, umsebenzi wethu wakhona nje kuphungula umthamo wokuqinteliswa kwegezi ngomthamo obonakalako eenyangeni ezizako, besigcine sikuqede kwaphela nya ukuqinteliswa kwegezi.                  
 
Ngaphasi kwalobubujamo esikibo njenganje angeze sakghona ukuragela phambili njengemhleni.                       
 
Abantu beSewula Afrika bafuna kube nento eyenziwako, bafuna iinsombululo, begodu bafuna urhulumende abasebenzele.                   
 
Abafuna ukukwazi nje kukuthi umraro onjengokuqinteliswa kwegezi uzakuqedwa nini.                 
 
Ngalokho-ke siqale lawo magadango azakwenza umehluko nje, azakukghonakalisa ukuthuthukiswa kwendima yamambala esikhathini esimnyaka ukusuka nje, azakwendlala isendlalelo samambala ekuzakusetjenzelwa phezu kwaso umsebenzi ozakubambelela wokubuyisela izinto endimeni ngomuso.               
 
Asizi namahlelo amatjha, begodu asethuli ihlelo elipheleleko likarhulumende lapha.                        
 
 Kunalokho,siqale lemiraro egugunya amaSewula Afrika khulu:                
 
 Ukuqinteliswa kwegezi.               
 
Ukutlhogeka komsebenzi.             
 
Ubuchaka nokukhuphuka kweendleko zepilo.                
 
Ubulelesi nobukhohlakali.  
 
Akunasisombululo esilula kizo zoke leziintjhijilo.                  
 
Kodwana sinamandla, sinendlela nemithombo yamandla yokwehlula leziintjhijilo.              
 
Nasisebenzisanako besenze izinto ngesibindi nangendlela enganakuzaza, singatjhiyi muntu ngemva, sizakuphumelela ukurarulula iintjhijilo zethu.               
 
I-SoNA le imalungana nokubona ithemba lapho besele lilahleke khona.                   
 
Simalungana nokukhomba indlela yokuphuma kilemiraro yokubhajwa.                   
 
Kilentambama sizokubika ngendima esele siyenzile ekuphumeleliseni iimbopho esazithembisako ku-SoNA yanyakenye.                            
 
Esikhathini esimnyaka esidlulileko sethule isendlalelo esiqinileko ngeenthembiso esazenzako zokukhambisa ituthuko msinyana ngehlelo lethu lamasiso, namatjhuguluko wokuhlela ngobutjha iindaba zomnotho, amahlelo wokuqatjhwa komphakathi kunye nehlelo lomthangalasisekelo elinabako.                         
 
Okukhanyako ngalokho esikubone eminyakaneni edlulileko le – emlandweni wethu wentando yenengi – kukuthi asisibantu abaphelelwa bebalahle ithemba lula.                    

Lokhuya nasisaqalene nesitjhijilo sombuso webandlululo, azange sagobela ukugandelelwa umbuso webandlululo owawusigandelela ngakho.                       
 
Sajama saqina salwa emzabalazweni, ngethemba lokuthi umzabalazo wethu uzakwehlula. Nangambala wehlula. Saphumelela ukwehlula ihlelo lombuso webandlululo siqalene nabo boke ubudisi esasiqalene nabo.                  
 
Singakghona, begodu sizabutjhugulula ubujamo esizithola sikibo namhlanjesi.        
 
Sizakukghona besizimisele nokuzimisela ukwehlula lobubudisi besibeke umnotho welizwe lekhethu endleleni enamandla yokuvuka komnotho.                    
 
Iqalontanzi lethu lamsinyana nje kuvuselela nokuphephisa amandla wegezi.                   
 
Senganywe mraro wegezi omaphorodlha, imbewu yawo eyatjalwa eminyakeni eminengi edlulileko.                  
 
 Angeze sakghona ukuyibuyisela emva imitjhapho eyenziwa esikhathini  esidlulileko, amandla akhange akhiwe, umonakalo owenziwa emaphawa welizwe lekhethu ngenca yokuthi ayengalungiswa namkha umphumela wokuthunjwa kombuso eenjamisweni zelizwe lekhethu.                      
 
Esingakwenza kurarulula umraro lo namhlanje, kobanyana kusasa kuzokuhlala kukhanya, kukhanyele neenzukulwani ezizako.                            
 
NgoVelabahlinze nyakenye ngamemezela ihlelo lamagadango elizwakalako lokulungisa umraro wegezi.                  
 
Lokhu-ke kwakungekokulungisa umraro wokutlhayela kwegezi ngee-4 000 ukuyokufika een-6000 zama-megawatts (MW).                 
 
Ihlelwelo lethula amagadango amahlanu aqakathekileko:                          
 
Kokuthoma, kulungisa amaphawa wakwa-Eskom abaselwa ngamalahle bekwenziwe ngcono nokutholakala kwegezi ekhona njenganje.                
     
Kwesibili, kukghonakaliswa bekukhanjiswe msinyana ihlelo lokuvumela abaphehli begezi bangeqadi ukuthi baphehle igezi nabo.                
 
Kwesithathu, kukhanjiswa msinyana komsebenzi wokutholakala kwamandla amatjha wegezi evuselelwako, nerhasi kunye negezi ebekwako/ebulungwako.                  
 
Kwesine, kukhuthazwa kwamabhizinisi namakhaya ukuthi asebenzise iinsetjenziswa eziphehla igezi ngomtjhiso welanga zihlezi phezu kwezindlu (ama-solar).                
 
Kwesihlanu, kutjhugululwa bekuhlelwe ngobutjha ikoro yezegezi kobanyana igezi izokutholakala isikhathi eside.              
 
Izazi ziyavumelana ukuthi lelihlelo ngilo elinamandla namathuba amahle khulu wokuqeda ukuqinteliswa kwegezi.                
 
Eenyangeni ezintandathu ezidlulileko sibe nendima eqakathekileko esiyenzileko yokuphumelelisa ihlelweli.                          
 
Sithethe amagadango wokwenza ubungcono bokusebenza kwalamaphawa wakwa-Eskom akhona njenganje, kobana amaphawa abaselwa ngamalahle lawa aphehla ama-80% wegezi yelizwe lekhethu azokwazi ukuphehla umthamo wegezi akhelwa ukuwuphehla.                  
 
Ngaphasi kwebhodi etja, i-Eskom ithuma abantu imisebenzi ngemisebenzi ikhuphe nemithombo yamandla weensetjenziswa ngomnqopho wokukhuphula izinga lokuthembeka kwalamaphawa amathandathu abe nesandla khulu ukudlula amanye ekuqintelisweni kwegezi.                           
 

I-Eskom irhabisa umsebenzi wokwakhiwa kwesisombululo sesikhatjhana sokubuyisa imitjhini emithathu ephawa iKusile, njengoba kuwe itjhimela nyakenye, ukube ngahlanye, ngasikhathi sinye, kulungiswa isijamiso sikanomphela.                        
 
Sivuselela amakghonofundwa alahlekileko;  nje-ke sebe siqatjhe abasebenzi abanamakghonofundwa beenkhundla eziphezulu abazakusebenza emaphawa aphaphela phasi ngezinga lomsebenzi.                  
 
UmKhandlu wezobuNjiniyera weSewula Afrika uzibophelele ukusisiza ngendlela okungafuneka ngayo ngokuthumela abosonjiniyera bayokusebenza neenqhema zabaphathi emaphawa.                 
 
Sinamakghonofundwa nelwazi elikhethekileko khona lapha eSewula Afrika –  ekufuze sikwenze nje kukuwasebenzisa.                    
 
IZiko leeMali leliZweloke liqedelela isisombululo sesikwelede se-Eskom esima-R400 wamabhiliyoni ngendlela elungileko nelinganako kibo boke ababelani, okuzakwenza yihlangano yegezi le ikghone ukwenza imisebenzi ekufuze iyenze yokulungisa nokukhambisa igezi.                     
 
Urhulumende uzakusekela i-Eskom ukungezelela imali yokuthenga idizela kiwo woke lomnyaka weemali. Lokhu-ke kufuze bona kuwehlise umthamo wokuqinteliswa kwegezi ngoba i-Eskom izakukghona ukusebenzisa amaphawa wayo asebenza ngedizela lokhuya ithungelelwano legezi nalithwele kabudisi.                        
 
I-Eskom ivule ihlelo lokungezelela igezi ngokuyithenga kubaphehli begezi bangeqadi begodu seyithole ama-300 wama-MW emazweni akhelene nathi.                  

IButho lamaPholisa leSewula Afrika (i-SAPS) selisungule isiqhema esizakuqalana nokweba nobukhohlakali emaphawa ambadlwana okwenze ukuthi umsebenzi wamaphawa lawo uphaphele phasi. Imisebenzi elawulwa buhloli emasayidini wakwa-Eskom seyenze ukuthi kubotjhwe abasolwa abama-43 bekube nje.                                 
 
Njengengcenye yehlelo elinabileko lamatjhuguluko nokuhlela ngobutjha, umsebenzi wokuhlela i-Eskom ngobutjha esiwumemezele emalangeni usaragela phambili, kanti neKhampani yezokuKhanjiswa kweGezi eliZweni Loke izokuthoma ukusebenza khona duze nje nebhodi ezijameleko.                   
 
Ekukhambeni komnyaka lo sizokwethula umThethomlingwa oTjhugulula ukuLawulwa kweGezi onqophe ukuhlela ngobutjha ikoro yezegezi bewuvule imakethe yezegezi engalilisiko ngemali.                   
 
Njengoba sikhe satjho ngoVelabahlinze nyakenye, nangomnqopho wokulungisa umraro wokuqinteliswa kwegezi, sizokuragela phambili ngokusabalalisa iinsetjenziswa eziphehla igezi ngomtjhiso welanga ezibekwa emfulelweni.                 
 
EKulumeni yakhe yeSabelo seeMali, uNgqongqotjhe wezeeMali uzokuhlathulula ukuthi amakhaya azakusizwa bunjani nokuthi amabhizinisi azakusizakala njani ngehlohlomezelo yomthelo.                      
 
IZiko leeMali leliZweloke lisebenza ngamatjhuguluko wehlelo lokuboleka abosomabhizinisi abancani iimali kobanyana babuyele ebhizinisini, ngokuthenga iinsetjenziswa eziphehla igezi ngomtjhiso welanga, kuvunyelwe namabhanga neenhlangano zeemali zokuthuthukisa ukuthi ziboleke imali kilelihlelo kobanyana zizokuvula amathuba wokubolekisa ngeensetjenziswa zegezi yomtjhiso welanga emakhastameni wazo.                    
 
Elinye lamahlelo anamandla wokuhlela ngobutjha esilithomileko kuvumela abaphehli begezi bangeqadi ukukuthi baphehle igezi.  Nje sekunamaphrojekthi angaphezulu kwe-100 ekulindeleke bona aphehle igezi yomthamo ongaphezulu kwee-9000 yama-MW ngokukhamba kwesikhathi.                    
 
Iinkhampani ezimbadlwana ezifake isandla ehlelweni legezi evuselelwako khona duze nje zizokuthoma ukwakha, beziphehle igezi etja ezii-2800 yama-MW.                            
 
I-Eskom izokuthenga igezi egade isimetjhe engathoma ukusebenza kungakapheli iinyanga ezintandathu kobanyana kuzokuvaleka itlhayelo ekhona khonokho.                   
 
Sifakela imikhungo yokukambisa igezi emitjha, sakha neenteyitjhana ezincani zegezi ezitja eendaweni ezinjengePumalanga Kapa, neTlhagwini Kapa kunye neTjingalanga Kapa.                          

Woke amagadango lawa azoyingezelela khulu igezi ethungelelwaneni legezi elipheleleko eenyangani  ezili-12 ukuya kezili-18, nokudlula lapho.                       
 
Igezi le-ke izokukhambisana nehlelo lethu lemithombo yegezi emvango, ekubalwa hlangana nayo nalamaphawa abaselwa ngamalahle akhona njenganje, negezi ephehlwa ngomtjhiso welanga, nerhasi, ne-nuclear, negezi ephehlwa ngamanzi kunye namabhethri anecwephetjhe yokubulunga igezi.                    
 
Ukuphumelelisa ihlelweli lisebenze ngokupheleleko, kufuze sibe neendlela ezinamandla zokulungelelanisa umsebenzi nezokuthatha amagadango angazaziko.                  
 
Ngesikhathi sobudisi, kufuze sibe neziko linye lapho sizakukhuphela khona imilayelo, ezakulandelwa ngendlela yinye.                      
 
Njengoba silungisa abonobangela bomraro/bobudisi nje, kuyafuneka nokuthi silungise negalelo lawo.                       
 
Umraro lo usabalele kancani kancani wagcina ucaphazele zoke iingcenye zomphakathi.                   
 
Kufuze sithathe amagadango wokuphungula igalelo phezu kwabalimi nabafuyi, nabosomabhizinisi abancani, nomthangalasisekelo wethu wamanzi kunye nethungelelwano lethu lezokuthutha.                       
 
IZiko lezeHlekelele yeliZwe selimemezele umraro wegezi negalelo lawo njengehlekelele.                 
 
Ngalokho-ke, simemezela ukuthi ilizwe lekhethu lisahlelwe yihlekelele, kobanyana sizokukghona ukuthatha amagadango wokulungisa umraro wegezi negalelo lawo.             
 
UNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko usandukugazeda isimemezelo somlayelo wehlekelele, ozakuthoma ukusebenza khona nje.                         
 
Ubujamo nomlayelo wehlekelele kuzasisiza ngokuthi sikghone ukuthatha amagadango akghonekako ukusekela amabhizinisi ekukhiqizeni ukugoma okwaneleko, ekubulungweni kwepahla nokugoma nethungelelwaneni lokukhanjiswa kwepahla ethengiswa eentolo, sekubalwa nokusatjalaliswa kwamajenereyidi, iinsetjenziswa zomtjhiso welanga kunye nokusatjalaliswa kwegezi ngaphandle kokuyiqintelisa.                    
 
Lapho kukghonakala khona, kuzasenza sikghone ukukhetha umthangalasisekelo oqakathekileko onjengeembhedlela nobutsengelo bamanzi ukuthi ungaqinteliselwa igezi.                 
 
Kusasenza godu nokuthi sikghone ukurhabisa amaphrojekthi wegezi siphungule imibandela efunwa mithetho yokulawula, ukube ngahlanye senza isiqiniseko sokuthi ibhoduluko silivikela ngokupheleleko, sibe nemithetholawulo eqinileko yokuthenga ipahla besibe namazinga amahle womsebenzi wecwephetjhe.                 
 
Kuzakufakwa noMhloliincwadi Zombelele kobanyana kuzokuqinisekiswa ukuthi kuhlala kubekwe ilihlo eemalini ezisetjenziswako, kobanyana kuzokukhandelwa ukuthi kungadlalwa ngemali ekufuze isetjenziselwe ihlekelele le.                       
 
Ukuthi sizokukghona ukuphumelela ngcono namsinyana ukulungisa iintjhijilo esiqalene nazwezi, ngizokuvula isikhundla sikaNqgongqotjhe wezeGezi ozakuqatjhelwa ukuqalana neendaba zegezi zoke ngokuphelela kwazo nemiraro yakhona, ekubalwa hlangana nazo nomsebenzi weKomidi yemiRaro yeGezi eliZweni Loke.                     
 
UNgqongqotjhe lo uzokusebenza ukutjheja iindaba zakwa-Eskom ngokupheleleko, asebenzisane nebhodi yakwa-Eskom nabaphathi bakhona basebenzele ukuqeda ukuqinteliswa kwegezi bekuqinisekiswe ukuthi iHlelo lamaGadango weGezi lithoma ukusebenza ngaphandle kokuriyada.                        
 
Ukubalekela ukudideka kweenhloko okungenzeka, angihlathulule bunje;  uNgqongqotjhe womNyango wezamaBubulo kaRhulumende uzakusolo amjameli wombuso njengomabelani kwa-Eskom atjhayele ukuhlelwa ngobutjha kwe-Eskom, enze ukuthi kuvulwa ikhampani yokukhambisa igezi, abeke ilihlo ekuphunyelelisweni komsebenzi olungileko wokweyamisela iindaba zegezi emahlelweni wegezi amatjha, abe abeke nelihlo nomsebenzi wokuvulwa kweKhampani yamaBhizinisi womBuso (ama-SOE) emLawuliinkhampani.                
 
Ihlelo lokuhlela urhulumende ngobutjha lizasinikela ithuba lokuthola nokubeka endaweni efaneleko imisebenzi ehlukahlukileko nokuthi iminyango ngeminyango ingayisebenzela njani iminqopho yelizwe loke ngendlela ehle kinazo zoke.  Njenganje siqalene nomraro wegezi kanti-ke ukuhlelwa ngobutjha kwakarhulumende yinto esizayenza khona duze nje.                     
 
Lokhu kuyafuneka, ngoba igadango elizakuphumelela kilomraro lifuna iminyango yombuso embadlwana ngokuhlukahluka kwayo neenjamiso ezimbadlwana ngokwahlukahluka kwazo, ezifuna ukulungelelaniswa ngurhulumende.                     
 
Sizokufaka nabanye abasebenzisani bomphakathi esijamisweni esifana nalesiya esakhe sasijamisela ukuraga ihlelo lokujova.                     
 
Ubujamo obungakajayeleki bufuna kuthathwe amagadango angakajayeleki.             
 
Umraro wegezi uza nengozi yokufadalalisa umnotho welizwe lekhethu nokutjhabalalisa ihlelo lokuphilisana komphakathi.               
 
Asenze yoke imizamo kungasali namunye, singavumeli ukuriyada ngitjho nokuncazana ekuphumeleliseni amagadango la.                   
 
Njengoba sithatha amagadango la ukurarulula umraro wegezi, siyelele nengozi eza namatjhuguluko wobujamo bezulu phezu komphakathi wekhethu.                     
 
Ubujamo bezulu obumbi, njengesomiso, iinkhukhula kunye nemililo yommango ukuya nokuya kwesikhathi buyanda ngokuba yingozi epilweni, nakuhlalakuhle kunye nekuphepheni kwabantu.                        
 
Sizakusolo sisebenzela ukuphungula irhasi esebhodulukweni lethu ngebelo ilizwe lekhethu elingalikghona nangendlela eqinisekisa ukuvikeleka kwegezi, njengoba siraga umsebebzi wokweyamela ehlelweni legezi elitjha nje.                           
 
Sizakuraga umsebenzi olungileko wokweyamela ehlelweni elitjha ngendlela engavula amathuba amatjha wamasiso, namahlelo amatjha wokwakhiwa kwamabubulo namafemu,  ngaphezu kwakho koke, namathuba wokuvuleka kwemisebenzi emitjha.                   
 
IKomitjhini yobeNgameli ngezeTlayimethi ngiyo ebonisa indima ekulu yendlela yalomsebenzi, begodu ngalokhu-ke yakha isibonelo esitjha sendlela yokuthathisana iinqunto, lapho kuhlanganyela khona abantu ngamunye ngamunye, abasebenzi, kunye nomphakathi owona uthinteka khulu kilomsebenzi wokudlulela ehlelweni elitjha.                   
 
Ngehlelo lamaSiso, i-Just Energy Transition Investment Plan, imali eyi-R1.5 thriliyoni izokusisiswa emnothweni welizwe lekhethu eminyakeni emihlanu ezako le ngemikhakha emitjha enjengegezi evuselelekako, irhasi enganasmogo kunye neenkoloyi ezikhamba ngegezi.                             
 
Ambadlwana amakoro amatjha avelako emnothweni, njengehlelo lerhasi enganasmogo, iinkoloyi ezikhamba ngegezi kunye negezi yamakhemikhali (yama-Fuel Cells).            
 
Ambadlwana amaphrojekthi esele athomile, ekubalwa hlangana nawo nokwakhiwa kweziko  elitjha elakhiwa yi-Sasol e-Boegoebaai eseTlhagwini Kapa, ne-Prieska Power Reserve eFreyistata, ne-Hydrogen Valley ese-Limpopo ne-Gauteng kunye naKwaZulu-Natala.    
 
Isifunda seTlhagwini Kapa sesidose amasiso angaphezulu kweKhulu lamaBhiliyoni wamaRanda ngamaphrojekthi wegezi evuselelekako.                
 
Lawa namanye amasiso amakhulu egezini evuselelekako azakuvula imisebenzi abe akhuthaze nokuhluma komnotho wendawo, hayi eTlhagwini Kapa kwaphela, kodwana nePumalanga Kapa, neTjingalanga Kapa kunye neMpumalanga, ngaleyindlela ngitjho nerhalawumba elome kangangani ligcine liliziko legezi elikhulu.               
 
Ngaphezu kwakho koke, ehlelweni elilungileko lokweyamela ehlelweni elitjha abasebenzi nomphakathi emabubulweni acaphazeka lula  bazakuba maqalontanzi,  ukwenzelela ukuthi kungazokuba namuntu osalela ngemva.                     
 
 MaSewula Afrika wekhethu,             
 
Umnotho wekhethu kufuze uhlume msinyana khulu, nasizakukghona ukwehlisa izinga lokutlhogeka kwemisebenzi ngendlela ebonakalako.               
 
Ku-SoNA yanyakenye, sikhulume ngomnqopho wethu wokuhlanganisa isivumelwano somphakathi esizakuhlangana nabo boke abasebenzisani bomphakathi ehlelweni labantu boke lokuvuselela umnotho welizwe lekhethu besenze nokuthi kuvuleke amathuba wokukhuphukela eenkhundleni eziphezulu.                       
 
Akhange sikghone ukusiqedelela lesisivumelwano somphakathi ngesikhathi esasisibekile, ngenca yezintwanyana ezinengana ezitja ezavumbuka ngokukhamba kwesikhathi, ezenza ukuthi kube budisi ukuthi abasebenzisani bomphakathi bakghone ukuhlanganisa lesisivumelwano.                   
 
 Abasebenzisani bomphakathi bazwakalise umnqopho wabo wokuhlanganisa isivumelwano somphakathesi kanti solo basaragela phambili ngokusebenzela ukuhlanganisa umtlamo ozakukghonakalisa ukusebenzisana emakorweni aqakathekileko anjengewegezi, zokuthutha neentlabagelo zakhona, zokuvulwa kwemisebenzi nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa,  zamasiso nokusebenzela ekhaya, zokuvikeleka komphakathi, ubulelesi nobukhohlakali.                     
 
Njengoba solo sisazibophelele ekuhlanganiseni isivumelewano esitjha samakoro woke womphakathi nje, sizibophelele nangokuhlanganyela laphokhunye. Sezimbadlwana ezinye iimvumelwano esele zenziwe hlangana kwabasebenzisani bomphakathi.                          
 
Sibona ukuncama kwabo boke abasebenzisani eemvumelwaneni esele zenziwe zokulwa nesifo se-COVID-19 nomsebenzi wokuraga ihlelo lokujova elikhulu kinawo woke esakhe sawabona emlandweni welizwe lekhethu.                   
 
Sikubonile emagadangweni afana nesiKhwama sokuZwelana esihlanganise umphakathi, ubutjhotjhozeli bezakhamuzi kunye nokusekelwa kweemali kwemisebenzi yokuphumelelisa iminqopho efanako, sakubona nekusebenzisaneni kokuqeda iNturhu eQothele bobuLili obuThileko nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF), kunye nokuthatha amagadango wemiraro elethwe kutjhugulukatjhuguluka kobujamo bezulu.                   
 
Sibubonile ubuhle balendlela yokusebenza ukukhuthaza amasiso nokutlama amahlelo  engamele amanye amahlelo emakorweni womnotho anjengamabubulo wemitjhini neenkoloyi, wezambatho nepahla ethungwako, wokufuywa kweenkukhu, wokukhiqizwa kwetjhukela, zokulima kunye newamabhizinisi wezenzelwa zephasi loke.                     
 
Amahlelo engamele amanye amahlelo asele aqediwe asekela imisebenzi yokuvuselelwa kwamakoro afaneleko, nokufakwa kwamasiso makoro wangeqadi kunye nokuvulwa kwemisebenzi emitjha neendlela ezitja zokuziphilisa.                 
  
Siyathokoza ukuthi abasebenzisani bomphakathi, khulukhulu amabhizinisi bebasekela ukuphunyeleliswa kweHlelo lamaGadango weGezi ngommoya wokuhlanganisa isivumelwano sokusebenzisana komphakathi.  Ngokunjalo, sesakhe indlela yokusebenzisana ngobuduze la abasebenzi nomphakathi basekela khona ezinye iingcenye zamagadango athathelwa umraro wegezi.                  
 
Njengoba igezi iqakatheke kangaka nje ekuhlumeni komnotho, kunjalo nangokutholakala kwamanzi ngendlela ethembekileko kunye nehlelo lezokuthutha elisebenza kuhle kunye nomthangalasisekelo weendlela oqinileko.                        
 
Ithungelelwano lethu lesiporweni selitlhage khulu njengoba sekuminyaka eminengi nje lingasekelwa ngemali eyaneleko, lingalungiswa, izelelesi zizicaphazela, nomsebenzi wakhona ubhala ukwenziwa kuhle.  
 
Ukulungisa lokhu, nyakenye sithome ukusebenzisa umThethokambiso wezesiPorweni weliZweloke kobanyana uzokulawula ihlelo lesimodeni nelokuhlelwa ngobutjha kwekoro yesiporweni, hlangana nokhunye okwenziwako, kuvuleke namathuba wokuthola nabaphosilihlo bangeqadi ethungelelwaneni lethu lesiporo.   
 
Sisebenza kizo zoke iingaba zikarhulumende ukutlama iRherho lemiNqopho yakwa-Transnet (i-Transnet Roadmap) ezakutjhugulula ukuzibophelela kwethu komthethokambiso kube zizinto eziphathekako, ekubalwa hlangana nazo nokuhlelwa ngobutjha kwesiPoro sesiTimela sePahla sakwa-Transnet  (i-Transnet Freight Rail)  ukwakha uMphathi wezomThangalasisekelo wethungelelwano lesiporweni, kungakadluli uSewula wee-2023.                          
 
I-Transnet neemkhampani zangeqadi zizakwenza iimvumelwano zokusebenzisana eenteyitjhini ezimakhontheyina eThekwini neNgqura, kukghonakaliswe amasiso amatjha emakhumulweni wethu bekwenziwe umsebenzi ngcono.               
 
Lokhu kuzakusiza amakhumulo wethu abuyise ukuhlonipheka kwawo ephasini loke njengamanye wamakhumulo asebenza kuhle khulu.                     
 
Kube yipumelelo ekulu ukubuyisela isiteyitjhi seenkoloyi se-Port Elizabeth Automotive Terminal esikhundleni sayo, ekghone ukukhuphuka ngamandla wokusebenza ngaphezu kokubuyelelwe kabili, kanti sebe ukhuphukile nomthamo wepahla eyithengisela amazwe wangaphandle.                    
 
Zinengi ezinye iinkoloyi ezilunge eemakethe zaphetjheya eziphuma kilesisiteyitjhi seenkoloyi i-Port Elizabeth Automotive Terminal.           
 
 I-Transnet nayo ivuselela iintimela zayo ezingasebenziko, beyiyazingezelela nokuzingezelela iintimela zayo.             
 
Sikhe saqalana neentjhijilo ekukhambiseni abantu abakhamba ngeentimela.               
 
Njengoba kuhlelwa ngobutjha nje eHlanganweni yeenTimela ezithutha abaNtu (i-PRASA), sekuvulwe ngobutjha iindlela zesiporo ezili-13, ngaleyindlela zaphunguka khulu iindleko zokukhamba zabasebenzi abanengi.                         
                 
Ukusatjalaliswa kwamanzi ngendlela ethembekileko kuqakathekile, abantu nabazakuhlala banepilo ehle, nomnotho welizwe lekhethu uhlume kuhle.                 
 
Ukuqinisekisa ukuthi amanzi ahlala atholakala nje nangomuso, umNyango wezaManzi nezokuHlwengisa uthwele ihlelo lamaphrojekthi amakhulu wezomthangalasisekelo  elizweni lokeli.                           
 
Ngemva kokuriyada iminyaka embadlwana, uzokuthoma ngokupheleleko nonyaka umsebenzi wesiGaba sesiBili seHlelo laManzi i-Lesotho Highlands.   
 
Iphrojekthi i-Lesotho Highlands iqakathekile ukuqinisekisa ukuthi amanzi ayatholakala e-Gauteng, eMpumalanga, eFreyistata, eTlhagwini Tjingalanga kunye neTlhagwini Kapa.                
 
Ngemva kwamatjhumimnyaka ambadlwana emveni kobana ihlelweli laphakanyiswa kokuthoma, ngemva kweminyaka elithoba kwaphendulwa isoyi lokuvulela umsebenzi lo indlela, isigaba sokuthoma seHlelo laManzi leMzimvubu lizokuthoma emnyakeni weemali ozako.                      
 
Lesisigaba, esiphethe umsebenzi wokwakha iNtabelanga Dam, umthangalasisekelo wokuthelelela ngekasa nokuphakelwa komphakahi weendawo amanzi, sizokusekelwa ngeemali ngurhulumende.                     
 
Isigaba esilandelako kuzakuba ngesokwakha iLilane Dam, lapho kuzakwakhiwa khona nephawa ephehla igezi ngamanzi.                  
 
Amaphrojekthi amakhulu wokungezelela amandla wokusebenza wamadamu i-Clanwilliam Dam, i-Hazelmere Dam kunye ne-Tzaneen Dam azakwenza kube ngcono ukukhanjiswa kwamanzi aya eliGwini leTjingalanga (i-West Coast), naya eThekwini kunye nengcenyeni engepumalanga ye-Limpopo.                            


Nyakenye simemezele ihlelo elinabileko lamatjhuguluko wokuhlela ngobutjha indlela yokufaka iimbawo zamalayisense wokusetjenziswa, ekuyinto eqakathekileko ezakuphakamisa amasiso.                         
 
Ukusukela lokho, sesiliqedile inani labafakiimbawo ebebasalindele ukuphendulwa ngeembawo zabo zamalayisense wokusetjenziswa kwamanzi, saphungula nesikhathi sokuqeda ukusetjenzwa kweembawo sayokuba ma-90 wamalanga.                            
 
Ihlelo lethu lokwakha umthangalasisekelo liya lisiya liphakamisa iinyawo ngomsebenzi wesiKhwama somThangalasisekelo noweHlangano yezomThangalasisekelo eSewula Afrika (i-Infrastructure South Africa), eyavulelwa ukusekela amaphrojekthi aqakathekileko womthangalasisekelo.                             
 
Esinye seenliyo ezikulu khulu eziliya amasiso ngomthangalasisekelo kutlhogeka kwamakghonofundwa wecwephetjhe newokuphatha amaphrojekthi.                            
 
Ukulungisa lokhu, i-Infrastructure South Africa yabelwe imali ema-R600 weengidi ekuzakulungiselelwa ngayo amaphrojekhi, khulukhulu eendaweni zemakhaya neendaweni ezinganamithombo yamandla kuhle.                     
 
Iindlela zokusekela nezokuhlela esizakhe eminyakaneni edlulileko le, nje sezithoma ukuthela iinthelo emasisweni wombuso andisiweko kumthangalasisekelo.                                 
 
NgoTjhirhweni nonyaka, bekwakhiwa amaphrojekthi wemali ema-R232 wamabhiliyoni, kanti amaphrojekthi wemali pheze engaba maBhiliyoni amaNe wamaRanda besele aphelile.                   
 
Amaphrojekthi aphelileko hlangana nawo kubalwa iindawo zokuhlalisa abantu ezitja e-Gauteng, ukulungiswa kweendlela kunye nokwakhiwa kwamakhumulo amancani.                       

Egadangweni elikhulu elibonakalako, iHlangano yezeeNdlela i-SANRAL ikhuphe amakontraga wokwakha iindlela wemali eli-R18 yamabhiliyoni eenyangeni ezintathu ezidlulileko.           
 
Ukwakhiwa kweMsikaba Bridge neMtentu Bridge kuzokuphela, ngemva kokuphela-ke ukukhamba ePumalanga Kapa kuzakuba lula khulu kunaphambilini.                       
 
Lomsebenzi-ke uzakuhlomulisa ibubulo lezokwakha ngomthamo obonakalako, livule nethuba lokuvuleka kwemisebenzi ngobunengi, kwakheke amakghonofundwa kuphunguke nomtlhago wobuchaka, khulukhulu eendaweni zomphakathi wemakhaya owakhelene naleziindawo.                                   
  
Nyakenye sathi sizokungezelela ukwakhiwa kwamabhlorho weendawo zemakhaya njengengcenye yehlelo iWelisizwe, senzelele ukuthi izakhamuzi zikghone ukufika lula nangokuphepha eenkolweni, emisebenzini kunye neendaweni zezenzelwa, neendaweni zokwenza ipilo ibe lula, nezinye.                               
 
Ama-24 amabhlorho akhiwako KwaZulu-Natala njenganje, kanti kunjalo nje sekulungiswa nezinye iindawo lapho kuyokwakhiwa khona amanye amabhlorho ama-24.       
 
Ekorweni yezethintwanoliqha, ukuqedwa kwefandesi yamalungelo wokurhatjha kuvule amasiso amatjha, kwangezelela isikhwama seemali zombuso nge-R14 yamabhiliyoni.                     
 
Ngekukhambeni komnyaka lo, sizokudlulisela amakhaya aseleko ehlelweni lokurhatjhelwa ngomabonakude budijithali, ngaleyindlela kuqedelelwe ukucinywa kwehlelo lokurhatjha nge-analogu.                              
 
Lokhu-ke kuzakuvula indawo eqakathekileko yokungena kwethungelelwano le-5G elizakwehlisa neendleko zedatha.                    
 
Amagadango lawa-ke azasiletha eduze nenembono yethu ye-inthanethi egijima ngebelo eliphezulu kodwana ngeendleko eziphasi, ezakukghona ukutholwa babantu boke.                                                      
 
Ku-SoNA yanyakenye, sathi sizokuqalana nemizamo yokukhuthaza khulu amasiso, wona aqakatheke khulu kangaka ukuhlumisa umnotho nokuvula imisebenzi.                             
 
 Sasithe sizakunikela ihlohlomezelo yokukhuthaza ejimeni esalithoma pheze eminyakeni emihlanu edlulileko, lokubuthelela i-R1.2 thriliyoni ngamasiso amatjha.                                  
 
Nyakenye, iKhonfrensi yesiNe yezamaSiso eSewula Afrika (i-SAIC) yabuthelela ama-R367 wamabhiliyoni ngeenthembiso zamasiso, ngaleyindlela-ke inembombono yethu yamasiso yeminyaka emihlanu yaba seduze khulu nokuphumelela.                            
 
Emnyakeni odlulileko lo, ezinengi zeenthembiswezi zenza ukuthi iinkhampani ezazizithembisile zivule amafekhthri amatjha, ama-call centre, amaphawa aphehla igezi ngomtjhiso welanga, amakheyibuli wethungelelwano lethintanoliqha akhamba ngaphasi kwelwandle, ukungezelelwa kwamahlelo wokukhiqiza kunye nokuthoma ukusebenzisa ithekhnoloji etja.                          
 
Okuqakathekileko kukuthi amasiso lawa aveze imisebenzi emitjha namathuba wemisebenzi amatjha kibosomabhizinisi abancani abasasikimako.                      
 
Ngomhla we-13 kuSihlabantangana sizokubamba i-SAIC yethu yesihlanu.                    
 
Ekhonfrensini le sizokubeka inembombono etja yokubuthelela imali engaphezulu kwe-R2 thriliyoni ngamasiso amatjha, ngaphambi kokuphela komnyaka wee-2028.                        
 
Amasiso asele angene emnothweni welizwe lekhethu bekube nje asize khulu ekuphakamiseni umkhiqizo wekhethwapha.                               
 
Amasiso lawa-ke ayikhuthazile imizamo yethu yokuthi sithenge ipahla eyenziwe khona ekhethwapha.                          
 
Nyakenye ngethule i-SoNA ngembethe isudu namanyathelo enziwe eSewula Afrika ngokuzitjhaya.                      
 
Kilentambama, ngisela amanzi ngerhalasi elenziwe e-Wadeville, lenziwa basebenzi abazizakhamuzi ze-Katlehong, e-Vosloorus ne-Germiston.                        
 
Yoke iminyaka eminengi edlulileko le iSewula Afrika beyisolo ithenga amarhalasi wokusela emazweni wangaphandle.                      
 
Muva nje sesanda ngokuzenzela khona lapha ekhethu.                     
 
Kodwana-ke akusimarhalasi nje kwaphela.            
 
Nawuya esibhedlela uyokuhlinzwa, kunethuba lokuthi ungahlatjwa ngomjovo obulala imizwa kobanyana ungazokuzwa ubuhlungu nawusikwako; loyo mjovo wenziwa eziko leenhlahla lezinga lephasi elisePumalanga Kapa.                        
 
Na ngangisevakatjhweni lami lombuso e-United Kingdom nyakenye, ifemu yalapha eSewula Afrika yathola ilayisense yokukhiqiza isivikelakholera esithontiselwa ngemlonyeni; lokhu-ke bekungekokuthoma ukwenzeka lapha eSewula Afrika.                               
 
Iimvumelwano zokuthomanisa iintengo zenze ukuthi zandiswe iimbaseli ezitsengelwa khona lapha ekhethu, kwandiswe nokudla okuthengwa ebalimini balapha ekhethu.                                        
 
Nyakenye sithembise ukuvula amasiso ekorweni yesangu.                   
 
Sithatha amagadango wokuvula ubujamo obuzakuvumela ikoro le ukuthi ikhule.                             
 
UmNyango wezokuLima, zokuHlelwa  ngobuTjha kweNarha kunye nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nomNyango wezePilo izokulungisa ubujamo banje besangu kobanyana buzokuvumela ukutjalwa kwayo ngaphandle nokuyokuthathwa kwayo ebalimini bendabuko.                      
 
Lokhu-ke kuzakuvula amandla womnotho amanengi eendaweni zemakhaya zelizweli, khulukhulu ePumalanga Kapa, KwaZulu-Natala kunye neMpumalanga.                                 
 
Urhulumende uqedelela ngokurhabekileko umsebenzi wokutlama umtlamo wokulawula ifemu epheleleko, neendlela zoke ezisemthethweni zeenhlahla ezisizanako, zokudla, zeensetjenziswa zokuhlamba kunye nemikhiqizo esetjenziswa emabubulweni, ekhambisana neemvumelwano zephasi kunye nekambiso ehle yokwenza izinto.                                
 
Lapha-ke kubalwa nokuhlelwa ngobutjha kwamaqalontanzi wesabelo seemali emnyangweni ngamunye ngomsebenzi osekela ikoro yezokulima nabalimi bendabuko babantu abanzima, kunye nokuthonyaniswa komsebenzi wokuthobelisa wakwa-SAPS namahlelo wokutjhugululwa kwemithetho yokulawula.                             
 
Umnotho okhulako kufanele nokuthi uhlale uphakama ngokuqalelela umuntu woke.                             

 IKhonfrensi yokuthoma yaboSomabubulo babaNtu abaNzima beSewula Afrika ebanjwe ngoVelabahlinze nyakenye itjengise ipumelelo yamaSewula Afrika anzima ekukhiqizeni ukudla, izakho zeenkoloyi, ifenitjhari, izembatho, isimbi, amakhemikhali neensetjenziswa zemayini, kwavuleka imisebenzi eziinkulungwana ezinengi ekhuphule ipahla epheleleko yangekhaya.                 
 
Njenganje-ke sesinabosomabubulo babantu abanzima abalinganiselwa e-1000 abahlanganyele ehlelweni labosomabubulo babantu abanzima.                    
 
Njengesibonelo samandla wethekhnoloji wabosomabubulwaba,  omunye womthumbi kanongorwana ekhonfrensini le kube yi-Astrofica Technologies, ekuyikhampani esungulwe ngokuhlanganyelwa ngumma womuntu onzima u-Jessie Ndaba, esebenza ngoburhiyarhiya bamasethilayithi.                              
 
Sibe nendima emnyakeni ophelileko lo ekufikeni epumelelweni yezinga eliphezulu yobunikazi babasebenzi emnothweni.                        
 
Nje sekunabasebenzi abangaphezulu kwama-400 000 ababanikazi bamatjhere emafemini abasebenza kiwo.                         
 
Ukwanda nokuvulwa kwemisebenzi emnothweni wekhethu kuzakutjhayelwa bosomabhizinisi abancani nabalingeneko, namabhizinisi ahlanganyelweko kunye namabhizinisi angakahleleki.                          
 
Nyakenye sivule ihlelo  lokubolekisa ngeemali zokubuyisela abosomabhizinisi ebhizinisini eliphethwe mabhanga nezinye iinjamiso zeemali,  eziqinisekiswe ngurhulumende, elizakusiza iinkhampani ezidinge isizo leemali zokuvuka ngemva kwesahlelo lesifo esikhe sasirhagalela i-COVID-19.                   
 
UmNyango wezamaBhizinisi amaNcani uzakusebenzisana neZiko leeMali leliZweloke ngokuthi ihlelweli lingaqiniswa njani ukusiza abosomabhizinisi abancani nabalingeneko kunye namabhizinisi angakahleleki.                          
 
Ukulungisa isitjhijilo sokungasebenzi kwelutjha, kukhuliswe iHlohlomezelo yomThelo womSebenzi, ngomnqopho wokukhuthaza abosomabhizinisi ukuthi bandise ukuqatjha abantu abatjha ngobunengi.                     
 
Nyakenye ngimemezele ukuthi sizokufuna ukugedlisa nokususa imithetjhwana nemibandela yokulawula evamise ukuliya ituthuko elizweni lekhethweli.                    
 
Isiqhema sokugedlisa imithetjhwana nemibandela yokulawula e-Ofisini kaMengameli esiphethwe nguNom. Sipho Nkosi besisebenza neminyango ngeminyango kobanyana kuzokuba lula ukuraga ibhizinisi.                          
 
Isiqhemesi sisebenza ngendlela yokuhlanganyela umsebenzi, sisebenzisana neminyango karhulumende neenjamiso emahlelweni anjengewamalungelo wokumayina, wamalayisense wezinto zokukhamba kezevakatjhobukelo, emahlelweni wokufundiswa nokukhuliswa kwabantwana kwebuncanini kunye nekorweni engakahleleki.                          
 
Nonyaka sizokuqedelela amatjhuguluko emThethweni wezamaBhizinisi we-1991 ( umThetho 71 we-1991) ukuphungula imibandela yokulawula eliya abosomabhizinisi abancani, nabalingeneko kunye nabancancani (ama-SMME) namabhizinisi ahlanganyelweko, ngomnqopho wokwenza ukuthi kube lula kibosomabhizinisi ukuthi bavule amabhizinisi.                        
 
NgeHlangano yokuSekela amaBhizinisi amaNcani ngeeMali (i-Small Enterprise Finance Agency) – sihlelela ukukhupha imali eyi-R1.4 yamabhiliyoni ezakusekela abosomabhizinisi abangaphezulu kwama-90 000.                          
 
Urhulumende, ngokusebenzisana nesikhwama seemali i-SA SME Fund, basebenzela ukuvula isikhwama semali eli-R10 lamabhiliyoni ukukhulisa ama-SMME.  Urhulumende usaqalelela nokuthi angeze kwakghonakala na ukuthi afake i-R2.5 yamabhiliyoni esikhwamenesi, bese kuthi imali esala lapho, eyi-R7.5 yamabhiliyoni ihlanganiswa yikoro yangeqadi.                       
 
Ukunikelwa kwe-PostBank ilayisense kuzakuba sisendlalelo sokusungulwa kwebhanga yombuso ezakusekela ama-SMME ngeemali, namabhizinisi welutjha newabantu abasikazi kunye neendawo ezitlhayela ngesizo lezenzelwa.                          

Njengoba isiBethamthetho seliZweloke sisaqala umThethomlingwa oTjhugulula umThetho we-PostBank nje, i-PostBank ngokwayo ibuyekeza imisebenzi eyenzela amakhastama kobanyana izokuza nehlelo elingcono nelihlukileko lokusiza, kunamahlelo wemabhanga.                             
 
Indlela enamandla khulu nebambelelako yokwakha umnotho kuhlomisa abantu ngamakghonofundwa nelwazi lokutjhayela umnotho loyo.                   
 
Ngalokho-ke besisebenzela ukuqinisa isebenziswano hlangana kwamakghonofundwa esiwakhako namakghonofundwa afuneka emsebenzini.                           
 
Nonyaka isiKhwama sokuSekela amaKghonofundwa sizokusebenzisa ama-R800 weengidi ukwakha amakghonofundwa ekorweni yedijithali neyethekhnoloji, ngehlelo elibhadela umuntu nakafundiselwa umsebenzi.                                
 
Siyasibuyelela isibawo sethu eenkhampanini, eminyangweni karhulumende nakuma-SOE ukuthi babulale isidingo selimuko lomsebenzi esibekwa njengombandela wokuqatjha abantu abatjha nabathoma ukusebenza namkha nabazakuqatjhwa kokuthoma emsebenzini.                        
 
Nyakenye sithe sizakufaka emsebenzini abantu abangaphezulu kwee-10 000 abaneziqu zefundo yamaKholeji aFundisela umSebenzi neCwephetjhe (ama-TVET).                         
 
Sisihlanganise saseqa lesisibalo, nje sesiqothele abafundi abaneziqu ze-TVET abazii-20 000 abazakuqatjhwa emnyakeni wee-2023.                            
 
Inani labafundi abangena emkhakheni wokuthwasisela ubu-athizeni emakholeji we-TVET lizokukhutjhulwa ukusukela e-17 000 ukuyokufika ema-30 000 emnyakeni wezefundo wee-2023.                          
 
Enye yeensika ezifunekako zokuhlumisa umnotho nokuthengeka kwezinto likghono lokuveza amakghonofundwa afunwa mnotho.                  
 
Emveni kokuqeda kwethu ukubuyekeza ngokupheleleko ihlelo lama-visa, sizakwenza msinyana ukuphumelelisa iimphakamiso ezenziweko.                    
 
Lapha-ke sibala nehlelo elilawulekako elisebenza ngamaphuzu ukukara amakghonofundwa wamazwe wangaphandle, nokuphumelelisa ihlelo elithembekileko labaqatjhi kobanyana ikambiso yama-visa izokuba lula ebasisini abakhulu nemsebenzini wokuhlenga iimbawo zawo.                        
 
Sizokuvula ihlelo lama-visa wabasebenzi abakude nomthetho okhethekileko wamabhizinisi asasikimako asebenzela ukuhluma ngezinga eliphezulu.                 
 
Ihlelo lokuhlela ngobutjha nalisaragako njalo sizakusolo sisekela ukuqatjhwa kwabantu embusweni nemisebenzini yomphakathi kobanyana abantu abadinge umsebenzi bazokusebenza.                       
 
 Nyakenye sikhulume ngokuqakatheka kweHlelo lobuNgamelli lokuKhuthaza ukuQatjhwa ngokuvula imisebenzi namathuba weendlela zokuziphilisa.                         
 
Leligadango selivule amathuba womsebenzi angaphezulu kwesigidi, ngokufika kwalo kesinye nesinye isifunda nesiyingi selizwe lekhethweli.                 
 
Ngeveke ephelileko isiqhema esitjha se-150 000 sabasizi beenkolweni sithome ukusebenza eenkolweni ezingaphezulu kwama-22 000, abantu abatjha abebangasebenzi babuyelwa sithunzi, nethemba nethuba lokuzakhela ilimuko eliqakathekileko.                   
 
IsiKhwama sokuVulwa kwemiSebenzi emPhakathini sibutha abantu abazii-50 000 esigabeni saso esilandelako sokuthoma ukusebenza, kwenzelwa abantu boke ubuhle, kanti-ke iHlelo leliZweloke lokuBonelela iLutjha (i-NYS) lizakuvula amanye amathuba ama-36 000 ngeenhlangano zomphakathi nezingasebenzeli inzuzo.                       
  
UmNyango wezangeKhaya uqatjhe isiqhema sokuthoma se-10 000 sabantu abatjha abangasebenziko kobanyana siyokutjhugulula amarekhodi atlolwe ephepheni angaphezulu kwama-340 weengidi wezakhamuzi abulungwe budijithali.                   
 
 Sebangaphezulu kweengidi ezintathu abasebenzisi abatloliswe ku-SAYouth Mobi, eyikundla engabhadalelwako ukuyisebenzisa yelutjha leSewula Afrika kobanyana lizokukghona ukuthola amathuba wokufunda nawokungenisa imali.                    
 
Lokhu kwenziwe ngokusebenzisana ngezandla zombili ne-Ejensi yeliZweloke yokuThuthukiswa kweLutjha (i-NYDA), esolo ibasiza ngezinto eziqakathekileko abosomabhizinisi abasesebatjha nabantu abafuna umsebenzi.  
 
Ngiyiwahlela izandla i-NYDA ngendlela esiza ngayo ilutjha ukuthola umsebenzi.                

IHlohlomezelo yobuNgameli yokuKhuthaza imiSebenzi nayo isiza abantu ukuthi bakghone ukuba nelitho abaziphilisa ngalo.                  
 
Balinganiselwa ee-140 000 abalimi abancani abathole amavawutjha wokuzithengela imbewu, umanyoro neensetjenziswa, ngaleyindlela basekeleka khulu emsebenzini wokwenza ukuthi kuhlale kunemikhiqizo bekuhlale kuphephile, bekwenzeke nemisebenzi yokuhlela zokulima ngobutjha.                       
 
Leligadango-ke lenze ukuthi kulinywe kutjalwe inarha ema-agere ama-640.                    
 
Kilelinani labalimi, abama-68% babo babantu abasikazi.                 
 
Nonyaka sinqophe ukunikela abanye abalimi abasese bancani amavawutjha azii-250 000.             
 
Lezi-ke ziimbonelo zomehluko urhulumende angawenza epilweni yabantu ngokuthatha amagadango wamandla wokusungula, wokwakha newokuzibophelela.                        
 
MaSewula Afrika wekhethu,               
 
Ukukhuphuka kweendleko zepilo kurhagalisa ubuchaka nokutjhiyana ngendima.             
 
Abalwa ngeengidigidi amaSewula Afrika abhalelwa kukuzondla nokondla imindenawo.                      
 
Nanguya umma okhulisa abantwana yedwa e-Alex orarekileko ukuthi uzokwenzanjani njengoba intengo yepuphu neyokukhwela iteksi zisolo ziphikelele ngokukhuphuka nje.                  
 
Nanguya umsebenzi wefekhthri eGqeberha, nje ophumbutha emnyameni ngengomuso lakhe njengoba ukuqinteliswa kwegezi kujamisa umsebenzi lapho asebenza khona nje.                       
 
Kumsebenzi wombuso ukubeka ubuncani bezinga lokuvikeleka ekungafaneli ukuthi kube nomSewula Afrika owehlela ngaphasi kwalo.        
 
 Njenganje lapha elizweni lekhethu, kunabantu abangaphezulu kwama-25 weengidi abarhola  umrholo othileko wesibonelelo.                              
 
Ngaphezu kwalokho, amakhaya alinganiselwa eengidini ezimbili adosa emhlweni ngobuchaka aphiwa amanzi wasimahla, negezi yasimahla, athuthelwe neenzibi simahla.                         
 
Isabelo sethu seemali esilinganiselwa ema-60% sisetjenziswa emrholweni obizwe ngokuthi mrholo wombuso, sisekele ngeendlela ezihlukahlukileko, sisekele izenzelwa ekuphilwa ngazo emakhaya nebantwini ngamunye ukuphungula ubuchaka nokuqotjha iphango.                    
 
Ngoba sifuna ukusekela umsebenzi lo nokuphungula iindleko zepilo ezisolo ziphikelele ngokukhuphuka, sizakuragela phambili ngokusiza abantu ngesiBonelelo sokweThula abaNtu umThwalo womTlhago (i-SRD), njenganje esifika ebantwini abalinganiselwa eengidini ezili-7.8.                             
 
Sizakwenza isiqiniseko sokuthi leziimbonelelo zomrholo wombuso ezikhona njenganje ziyakhutjhulwa ukuqalelela abachakileko ebudisini bokukhuphuka kwentengotjhuguluko.                  
 
Lokhu-ke kuzakumenyezelwa nguNgqongqotjhe wezeeMali ekulumeni yakhe yeSabelo seeMali.                       
 
Uthomile umsebenzi wokutlama ihlelo lokusekela ingeniso umuntu athembele kiyo kilabo abacaphazeka khulu, ngaphakathi kweenlinganiso zamandla wemali esinayo.                
 
Lokhu-ke kuzakwakhelela phezu kwegadango esize nalo ngesiBonelelo se-SRD, sekubalwa nokuthonyaniswa kwemininingwana esinayo kwarhulumende ukwenza isiqiniseko sokuthi sifika kibo boke abadingileko.                                         
 
IZiko leeMali leliZweloke lisacabanga ngamagadango elingawathatha ngokurhabako wokuphungula igalelo lokukhuphuka kwentengo yokugoma ngenca yokuqinteliswa kwegezi.                     
 
 Nonyaka sizokuthatha amagadango wokuveza amandla wamakhaya achakileko, ngokurhabisa ukutholakala kwamathayitlela weenkumba zentengo ephekisiweko.                
 
Isalelomva ekhona njenganje yokulungisa amathayitlela iyadlula esigidini seenkumba, okutjho ukuthi inani lemali leenkumba zamathayitlelezo lilinganiselwa ema-R242 wamabhiliyoni; lezi-ke ziinkumba ekumele zibe sezandleni zamaSewula Afrika achake khulu elizweni lekhethweli.                     
 
Sizokuqalana hayi kwaphela nokuphungula inani labantu abalindele ukuthola amathayitlela lawa, kodwana sizokuqalelela nokuthi ihlelo lamathayitleleli lisebenze ngcono, bekatholakale lula kunalendlela atholakala ngayo njenganje.                   
 
Njengoba sathembisa ku-SoNA nyakenye, umNyango wezemiSebenzi kaRhulumende nezomThangalasisekelo sewuqede umsebenzi wokudlulisela inarha yombuso ema-agere azii-14 000 kobanyana kwakhiwe kiyo iinkumba zokuhlala.                        
      
Ukutholakala kwefundo yezinga elihle kibo boke abantu lithulusi elinamandla ukuwadlula woke emzamweni wokuqeda ubuchaka.                  
 
Kumele sithome ngabantwana basese bancani, sibanikele isisekelo abasidingako ukuthi batlole bebafundele ihlathululo edlulisa umlayezo, bafunde bathuthuke, bakhulele efundweni.                        
 
Kuqakathekile-ke ukwazi ukuthi inani labantwana abathole isiphekiso sokuphungulelwa iindleko zeFundo neFundiso yabaNtwana kwebuNcanini  (i-ECD) lande ukudlula okubuyelelwe kabili ukusukela ngomnyaka wee-2019 nowee-2022, babe bayokuba sigidi esinamakhulu amahlanu weenkulungwana.             
 
UmNyango wezeFundo esiSekelo uhlela ngobutjha iimfuneko zamaziko we-ECD ukuthola isizo lokusekelwa elizakwenza ukuthi ezinye iinkulungwana zithole isizo lokuphekiswa ngeemali kurhulumende.                         
 
Ngakelinye ihlangothi lekhambo lefundo esisekelo, kufuze siwuwahlele izandla umsebenzi omuhle wokuphasa kwabafundi bakamethrikhi ukufika ema-80%, la zoke iimfunda zitjengise ubungcono bemiphumela khona.                         
 
 Lokhu-ke kutjengisa ukuthi amamethrikhi womnyaka ophelileko la aphase ngcono ukusukela ema-76% ngomnyaka ongaphambi kophelileko.             
 
 Abafundi beenkolo ezingabhadalelwako abaphase ngezinga elibavumela ukuyokuraga iimfundo zabo ezingeni leziqu emayunivesithi babe nobungcono ukusukela ema-55%  ngomnyaka wee-2019 ukuyokufika ema-64% ngomnyaka wee-2022.             
 
Lokhu-ke kutjho ukuthi kancani kancani basebenza ngcono abafundi beenkolo ezichakileko, ekuyinto efakazela amandla wesekelo likarhulumende kileziinkolo.                 
 
Okuvezwa miphumela le kukuthi kunetjhuguluko lesidu elenzeka eenkolweni zelizwe lekhethu.                   
 
Iinkolo kumele ziphephe, zivumele ukufunda nokufundisa okuhle.                  
 
Ihlelo i-Sanitation Appropriate for Education Initiative ¬– elaziwa ngokuthi yi-SAFE – ngokusebenzisana nehlelo likarhulumende elaziwa ngomZamosisungulo wokuRhabisa ukwEthulwa kwemiThangalasisekelo yeenKolo (i-ASIDI) lakhe amathoyilethi azii-55 000 afaneleko ngemithombo yamandla efaneleko yembusweni nekorweni yangeqadi.              
 
Ukuthi sithole amakghonofundwa afunwa lilizwe lekhethu, sinabisa ifundo yamabizelo nokuthwasisa ngokuphumelelisa ikharikhyulamu evunyiweko yehlelo lemikhakha emithathu.                    
 
Nonyaka urhulumende ulungiselela ukuqeda iHlelo eliPheleleko lokuSekela abaFundi ngeeMali (i-Comprehensive Student Funding Model) – abafundi abazakufundiswa ngalo emaziko wefundo ephakemeko, khulukhulu abafundi elingabaqaleleliko lelihlelo elisebenza njenganje lokusekela abafundi ngeemali, i-NSFAS. Lelihlelo elitjha lokusekela ngeemali lizakuqalelela lababafundi abaziwa ngokuthi ‘bafundi abasesithubeni’ – ‘i-missing middle.’                  
 
Malunga ahloniphekileko,        
 
Omunye nomunye umSewula Afrika ukholekile ngobulelesi obuphekelelwa yinturhu.                
 
Umphakathi weendawo ngeendawo uhlala uhlezi macuphe, ngevalo lokuthi imindeni yoke ayikaphephi.                    
 
Lobubujamo bezinto obunje abukwazi ukuliselelwa bunjengobanyana bunje.                     
 
Siqinisa i-SAPS kobanyana sizokukhandela ubulelesi besenze nokuthi iBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA) likghone ukusebenza ngcono, namakhotho aqinisekise ukuthi izephulamthetho ziya ejele.                         
 
Lapha-ke sibala nokwandisa amapholisa eentradeni kunye nokusungula iinqhema ezikhethekileko ezizakuqalana namacala athileko kwaphela.                        
 
Nyakenye sithembise ukuqatjha amapholisa amatjha ali-12 000.                  
 
Ukusukela lokho, angaphezulu kwee-10 000 amapholisa aqede ukuthwasela umsebenzi emakholeji wokufundela ubupholisa, kanti-ke amanye azii-10 000 azakufundiselwa umsebenzi nonyaka.                
 
Iinqhema zamapholisa ezikhethekileko eziqalene nemilandu enjengeyokuthumba,  ukwenzisa okuphambene nomthetho nokukatelela kunye nokumayina ngokungamthetho, sezibe nendima ebonakalako emsebenzini wazo ngokubopha amatjhumitjhumi wabasolwa abanengi babo abagcine balahlwe mlandu bayokudosa ejele.                          
 
Kuthathwa amagadango aqinileko ukulwa nemilandu yokugiribeza umnotho neminye ekhambisana nalokho, yona eyenza umonakalo omkhulu emnothweni welizwe lekhethu.                    
 
IinQhema zamaPholisa wemisebenzi yomThangalasisekelo emVango, njenganje sezithomile ukusebenza eendaweni ezima-20 ezikhonjwe njengezidlangelwe bulelesi. 
 
Nyakenye ngakhuluma ngomonakalo omkhulu obangwa kukwetjiwa kwemikhungo yekoporo nesimbi ehlelweni lethu lethungelelwano legezi, esiporweni nakomunye umthangalasisekelo womphakathi.       
 
Ukusukela lokho, amapholisa solo ababopha umlandelande abasolwa bemilandu yokwetjiwa kwemikhungo yekoporo.                    
 
NgoNobayeni urhulumende uvale kwesikhatjhana ukuthengiselwa emazweni wangaphandle iinrhererhere zemikhungo yekoporo nemihlobo yesimbi ethileko; lokhu-ke kwenzelelwe ukudunga  iinqhema zehlanganyela yezelelesi, bese kuvuleka ithuba lokubeka ihlelo elitjha lokurhwebelana.    
 
Njengoba sesithome ukuhlela ngobutjha umsebenzi neendaba zegezi, zamanzi, zethintwanoliqha kunye nezeentlabagelo ngejima le-Operation Vulindlela nje, sithoma ihlelo lokuhlela imisebenzi ngobutjha, ngomnqopho wokuwenza wenziwe ngcono umsebenzi wokulwa nobulelesi.                       
 
Sizakusebenzisa ubunjalo bethu beendleko ezingalilisiko emaziko ama-Call Centre ukusekela ukusebenza kuhle kwefowuni yesizo lemapholiseni i-10111, ngokusebenzisana nekoro yangeqadi.                    
 
Lokhu-ke ngokokuqinisekisa ukuthi lokhuya abantu nabafowunela amapholisa, bayaphendulwa, nemiraro yabo erhabako amapholisa ayayitjheja.               
 
Sizakusebenzisa  iindlela ezisebenza ngedatha ngezinye iindlela ezizasisiza ukuthola iindawo ezidlangelwe bulelesi bese siqothela zona.                   
 
Okuqakathekileko-ke kukuthi kilesisabelo semali izokwandiswa imali ezakusetjenziselwa umsebenzi wobupholisa, newe-NPA kunye newesiQhema sePhenyo eliKhethekileko (i-SIU).                                         
      
Ubulelesi obenziwa ebantwini abasikazi nabantwana solo busese yinto ehlupha khulu epilweni yethu elizweni lokeli.                    
 
NgoSinyikhaba nyakenye sibambe umhlangano weenKhulu wobeNgameli wesibili ngeze-GBVF lapho besilinganisa khona indima  esele ikhanjiwe ekuphunyelelisweni kweHlelo lamaQhinga weliZweloke, elithethe amagadango wokubumbana kwesitjhaba soke kuliwe nalomraro orhageleko.                    
 
Elinye lamaqha wepumelelo ekulu emzameni wethu wokulwa ne-GBV yindima abasebenzisani bethu bomphakathi ababumbene ngayo eHlelweni lamaQhinga weliZwe.                  
 
NgoTjhirhweni nyakenye ngitlikitle imithetho emithathu eqakathekileko evikela abantu abaphunyurhe ezenzweni ze-GBV eqinisekisa ukuthi izephulamthetho azisakghoni ukusebenzisa iintunja zomthetho ukuphunyurha emacaleni.    
 
Siragela phambili ukwenza ukuthi abantu bakghone ngcono ukusebenzisa amaKhotho wemiLandu yezoMseme nokusebenza kwawo, sibe sinabise nethungelelwano lokusebenza kwamaziko abizwa ngokuthi maThuthuzela Care Centre.                 
 
 Iphuzu eliqakathekileko leHlelo lamaQhinga weliZwe ngelokuhlonyiswa kwabantu abasikazi ngamandla.                
 
Solo simemezele umnqopho wethu wokutjheja ukuthengwa kwepahla yombuso ema-40% ubuncani bakhona emabhizinisini wabantu abasikazi, sifune ukwakha ubujamo obuvumela ukusekelwa kwabosomabhizinisi babantu abasikazi.        
Sithwasise amabhizinisi wabantu abasikazi angaphezulu kwee-3 400, sibalungiselela ukuthatha amathuba wokuthengwa kwepahla nofana kweensetjenziswa.                    
 
Nge-Women’s Economic Assembly sibone ukuhlangana kwamabubulo neenkhampani kuthembisa ukuphumelelisa inani eliqothelweko lamatjhuguluko wobulili emabhizinisini. 
 
IHlangano eThuthukisa amaBubulo iqothele ukusebenzisa imali emaBhiliyoni aliThoba wamaRanda emabhizinisini aphethwe babantu abasikazi.                       
 
Ezinye iinjamiso, ekubalwa hlangana nazo yiHlangano yokuTjalwa kweeMali zomBuso (i-PIC)  kunye nesiKhwama seliZweloke sokuHlomisa ngaMandla nazo ezithembise iinkoloyi zemisebenzi ekhethekileko ekuzakusizwa ngazo amabhizinisi wabantu abasikazi.                      
Soke kufuze silime indimethu, njengabantu ngamunye ngamunye, njengeenjamiso nabarholi emphakathini woke, siqede amacala wobulelesi lawa ebantwini abasikazi nabantwana.                 
 
Nyakenye ngithe ubukhohlakali sizobuthathela amagadango abonakalako, kubonakale kuhle ukuthi sihlukene nesikhathi sokuthunjwa kombuso.                             
 
IKomitjhini yokuThunjwa komBuso eyayithwelwe liJaji eliKhulu u-Raymond Zondo iqede umsebenzayo yabe yadlulisela kuMengameli ingcenye yokugcina yombiko wayo ngoMgwengweni nyakenye.                              
 
Njengelizwe-ke, iJaji eliKhulu uZondo, nabasebenzi beKomitjhini yakhe ebeyiPhenya ngokuThunjwa komBuso, nabo boke abethule ubufakazi kumelee sibathokoze singaqedi ngomsebenzabo ongakavami, omuhle okubabazekako abawenzele ilizwe.                      
 
Iimphakamiso zeKomitjhini ziphunyeleliswa ngehlelo engilithumelele iPalamende ngoSewula wanyakenye kobanyana itlhayelo etholwe yiKomitjhini izokulungiswa, ngendlela yokuthi kungasabuyelela kube nesiga sokuthunjwa kombuso godu.   
 
Sewukhona umKhandlu oBonisa ngemiSebenzi yokuLwa nobuKhohlakali (i-National Advisory Anti-Corruption Council), amalunga wawo avela kiwo woke amakoro womphakathi. Lo-ke mKhandlu ozakulayela ngeendlela ezilungileko ezingasetjenziswa ukucitha ubukhohlakali, ekubalwa hlangana nalokho nokulungiswa komsebenzi woke wokucitha ubukhohlakali.                     
 
Sisebenzela ukuhlomisa ngamandla isiQhema sokuVikelwa kwaboFakazi, kanti-ke malungana nalokhu sizokwethula amatjhuguluko emThethweni wee-200 wokuVikelwa kokuVeza (umThetho 26 wee-2000) nomThetho we-1998 oVikela aboFakazi (umThetho 112 we-1998) ukuqinisa ukuvikelwa kwabahlabimkhosi.                           
 
Sewuthomile umsebenzi wokwenza ubulula bokutholakala kwehlelo lokuvikelwa kwabofakazi ebasebenzini bombuso abaveza ubukhohlakali neminye imisebenzi ephambuke endleleni, kunye nokuziphatha okuphambene nokulunga okwenziwa embusweni.                     
Sizakuqedelela umtlamo womThethomlingwa wokuThengwa kweenSetjenziswa zemBusweni ukulungisa itlhayelo evezwe yiKomitjhini yePhenyo ngokuThunjwa komBuso, nokwenza ubungcono bokusebenza, nokuphakanyiswa kwamazinga kunye nokusebenzela izinto emkhanyweni.                                           
 
Abathobelisimthetho bethu bazithathela amagadango aqinileko iinkhampani nabantu ngamunye ekuzwakala ukuthi babe nesandla ekuthunjweni kombuso.
                        
IBandla lePhenyo le-NPA, engalivula ngomnyaka we-2019, selise ekhotho abasolwa abali-187 ngemilandu yokuthunjwa kombuso newobukhohlakali ama-32.                        
 
Bekube nje, ingaphezulu kwamaBhiliyoni aliKhomba wamaRanda imali esele ibuyiselwe embusweni malungana nemilandu yokuthunjwa kombuso.                      
 
Bekube kunamhlanje, ili-R12.9 wamabhiliyoni imali nepahla ekghadzisiweko.                    
 
Nonyaka kuzokuvulwa iBandla eliPhenyako elizakuba sijamiso sikanomphela ngaphakathi kwe-NPA.                    
 
MaSewula Afrika wekhethu,         
 
Ukwenza indima ekulungisweni kweentjhijilo ezirhabako esiqalene nazwezi, kufuze sibe nomBuso oneKghono nosebenzako.                          
 
Itlhayelo noburhole bethu obukhulu busemabhizinisini wombuso nakiborhulumende beendawo.                 
 
Ubunengi bama-SOE wethu adosa emhlweni ngeenkwelede ezikulu, nangomthangalasisekelo otlhayela ngesekelo leemali, nangomphumela wokuthunjwa kombuso kunye nangokutlhayela kwamakghonofundwa.                     
 
Sizokuphumelelisa isiphakamiso somKhandlu wobeNgameli bama-SOE kobanyana sizokusungula ikhamphani yombuso emLawuliinkhampani njengengcenye yehlelo lokwabelana elizakuqinisekisa ukweluswa nokulawulwa kwama-SOE.                       
 
Ngahlanye, ngilayele i-Ofisi lobuNgameli neZiko leeMali leliZweloke ukuthi leziinjamiso zombili zisebenzisane ukulungisa iminyango karhulumende, neenjamiso kunye namahlelo karhulumende ngesikhathi esiminyaka emithathu ukusukela nje.                  
 
IZiko leeMali leliZweloke lilinganisa ukuthi singaba nethuba lokubulunga imali engangama-R27 wamabhiliyoni ngesikhathi esilingeneko, nasisebenza ngemisebenzi eyengamanako esithunywe yona, sivale amahlelo angabuyiseliko, sihlanganise iinjamiso lapho kufanele khona.                       
 
Ukubhalelwa kusebenza kuhle kombuso esigabeni saborhulumende beendawo abanengi solo kusese yinto esihlubayezako.                     
 
Banengi khulu abomasipala bethu, bali-163 kabama-257 abangasebenzi kuhle namkha abadosa emhlweni ngenca yokungaphathwa kuhle, nokungasebenzi kuhle, laphokhunye babhedlhwa bukhohlakali bokudliwa kweemali kunye nokungasebenzeli umphakathi kuhle.               
 
Urhulumende uthatha amagadango ambadlwana ukulungisa lapho aborhulumende beendawo babhalelwa khona, enze nobungcono ekusetjenzelweni kwezakhamuzi ngokuthi ziphethelwe izenzelwa zombuso.                   
 
Lapha-ke kubalwa nokukhutjhulwa kwamandla wabajameli bomphakathi neemphathimandla zakhona, ukulungiswa komthangalasisekelo wendawo, nokusetjenziswa kwamandla karhulumende welizwe loke lapho abomasipala babhalelwa khona kukwenza umsebenzabo.                   
 
Ikoro yembusweni esebenza ngokuzibophelela, enabasebenzi abanamakghonofundwa, enabantu abazibopheleleko nabanemikghwa emihle yokusebenza, iqakathekile embusweni osebenza kuhle nencamele ukuqeda ubukhohlakali, nokuqeda umukghwa wokudlala ngemithombo yamandla kunye nekhuthaza isekelo lokusiza ngobuhle.                        
 
Emagadangweni athathwa ngokulandela umbiko weKomitjhini yePhenyo lokuThunjwa komBuso, kunye nangokhambisana nomtlamo wokwenza abasebenzi bembusweni basebenze njengezazi ezinamakghonofundwa, abantu abafuna umsebenzi embusweni sekuzokuba yikambiso ekatelelekileko ukuthi bahlolwe ukuthi bathembeke kangangani ngaphambi kobana baqatjhwe, ngokunjalo godu labobantu sebazokutloliswa neenhlahlubo zokubahlola ukuthi bawulungele kangangani umsebenzi abawufunako embusweni.   
 
Sitjhugulula umthetho, siqinisa nendima yeKomitjhini yezabaSebenzi bemBusweni ukuqinisekisa ukuthi abantu abaqatjhelwa iinkhundla zokuphatha eziphezulu ngabakufaneleko lokho, sisebenzela godu nokuthi sakhe ikoro yembusweni yinye, elungelelene kuhle ngokuzwana.                        
 
Malunga ahloniphekileko,           
 
Njengoba sizibophelele ekwenzeni ukuthi abantu bekhethu baphile ngcono besithuthukise nomnotho wabo boke, sizimisele kangako nangokwakha i-Afrika eNgcono nePhasi eliNgcono. 
 
Siphatheke kumbi khulu ngesiga samhlapha sokutjhuba kobudlelwana hlangana kwama-Israyeli namaPalestina, nje sikhombela ukuthi kuphele ubutha, kubuyelwe ehlelweni lokuthula eliriyadiswa kuliyeka hlangana nalesisitjhaba.                              
 
ISewula Afrika imlilela imbiko urhulumende we-Türkiye ngehlekelele emveleleko yokuzamazama komhlaba emalangeni kiyo iveke le.                        
 
Njengelizwe, siyazikhakhazisa ngemizamo yehlangano i-Gift of the Givers ngokusiza abazanyazanyelwe mhlaba khona e-Türkiye.                 
 
Solo sisezwa ubuhlungu ngepi ephikeleleko ye-Russia ne-Ukraine, begodu sikhuthaza boke abathinteka kilepi ukuthi babeke iinkhali phasi, bafunisane isisombululo ngokukhulumisana.                 
 
Umnotho weSewula Afrika ulungelelene nowamazwe asekhonthinenthini ye-Afrika le, khulukhulu iHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi yamaZwe ase-Afrika eseSewula (i-SADC).                       
 
Ngoba sincamele ukunzinza netuthuko, sibotjhwa msebenzi ukulandelela amagadango azakuletha ukuthula, ubunzinzo netuthuko ekhonthinenthini yekhethu.                      
 
Sizakusolo siphikelele ngokukhulisa irhwebo namathuba wamasiso nabasebenzisani bethu bephasi loke, kanti sizakufuna ukukara amasiso nokusekelwa ngeemali lapha eSewula Afrika ngokuhlanganyela nabanye eenkundleni ezinjenge-G20, ezakusingatha umhlangano ngomnyaka wee-2025.                 
 
Nonyaka lidlhego leSewula Afrika lokuba nguSihlalo wehlanganisela yamazwe i-Brazil, ne-Russia, ne-Indiya, ne-China kunye neSewula Afrika (i-BRICS).             
 
Kilelihlandla sizabe siqale ukusebenzisana ngemisebenzi yetuthuko ebambelelako, umsebenzi wokweyamela ehlelweni lokusebenzisa igezi elungileko, ihlelo lokwandiswa kwamabubulo kunye nokuphunyeleliswa kwesiVumelwano sokuRwebelana kwamaZwe we-Afrika (i-AfCFTA).                
 
ISewula Afrika, namazwe abomakhelwana bethu ehlanganweni i-Southern African Customs Union, khona duze izokuqedelela isebenziswano lethu lezamabubulo ku-Af CFTA.                        
 
Ingathoma ukusebenza ngokupheleleko, i-Af CFTA izokuvula ithuba elingakhange libe khona phambilini lokunabisa nokuqinisa ukulungelelana komnotho we-Afrika, nokuhlunyiswa kweminotho yamazwe, kuvuleke namathuba nemakethe etja eenkhampanini zeSewula Afrika.                            
 
MaSewula Afrika wekhethu,       
 
Ubunjalo bamambala besitjhaba buvela lokhuya isitjhabeso nasisebudisini.   
 
Isitjhaba sihlathululwa ngokuthi abantu baso bajamelana njani nemiraro ebudisi khulu – nanyana bayasebenzisana baqalane neentjhijilo zabo ngokuhlanganyela bayinyanda yinye, bahlanganiswe mnqopho munye ofanako, namkha bayanyefa bazinikele emrarweni loyo abaqalene nawo.                          
 
Sisitjhaba esibhudungelwe ziintjhijilo zanje, kodwana sinjalo nje godu sisitjhaba esisiphalazela ukugcina isithembiso sengomuso lethu.                         
 
Mhlazana sithatha amagadango wokuthoma wendlela eya ehlelweni lentando yenengi, sasinomkhanyo omuhle wokuthi indlela leyo yayisisaphi.                 
 
Sasibona ilizwe lapho boke abantu bakhona balingana khona.   
 
Sasibona ilizwe lapho umnotho wemithombo yethu yamandla wawuzakujabulelwa khona mumuntu woke. 
 
Sasibona ilizwe lapho sasizokuphilisana khona ngokuthula, lapho sasizakusebenza khona ndawonye ukwakha indlela efanako esaziwa ngayo kunye nengomuso esilihlanganyeleko.                          
 
Isitjhaba sekhethu sakhelwe phezu komThethosisekelo ofakazela amagugu wentando yenengi ngesithunzi, ngokulingana nangekululeko, nangamalungelo womunye nomunye wethu.                     
 
Amagadango esiwethule sabe sawahlathulula kilentambama, ngokwakhelela phezu komsebenzi esele siwenzile, azasitjhideza eduze naleyo nembombono.                                                  
 
Amagadango lawo azasenza sikghone ukusebenzisana ngehloso esiyinqophileko, siphumele ngale komraro lo njengesitjhaba nelizwe elihlelwe ngobutjha.   
 
Sizakuphumela ngale kwalomraro sesinehlelo legezi elisebenza kuhle, elithembekako, nelingalilisiko ngemali.   
 
Sizakuphumela ngale komraro lo ngamakhumulo wemikhumbi nangesiporo esiphalisana nezephasi loke godu, selandile namaSewula Afrika akghona ukurhatjhelwa ngeendlela ezitja zokurhatjha eendaweni ezinengi, sinamanzi ahlala amahle azakuhlala akhona soke isikhathi.   
 
Sizakwamukela iimvakatjhibukeli ezinengi elizweni lekhethu, sakhe besikare amakghonofundwa umnotho welizwe lekhethu owadingileko.                       
 
Sizakuvulela abangasebenziko imisebenzi, sibanikele ithemba labo abalilinde isikhathi eside khulu.   
 
Ngokungezelelwa kwamapholisa eluse iintrada zethu, neenkundla zamapholisa womphakathi ezisebenzako nanebandla lezokutjhutjhisa elisebenza kuhle nelizijameleko, abantu bekhethu bazakukghona ukuthembela emBusweni ukuthi ubavikele.                          
 
Ngokulwa nokugiribezwa komnotho nobulelesi obuhleliweko, umthangalasisekelo uzakuvikeleka ngcono, namabhizinisi asebenze ngokukhululeka ngcono.                      
 
Ngehlelo eliqinisiweko nelinabileko lokuvikelwa komphakathi, bazakuba bancani khulu abantu abazakuphila ngobuchaka, ngokunjalo azakuncipha khulu namakhaya azakulamba.                           
 
Kumele senze zoke izintwezi, hayi ukuqeda iintjhijilo zethu zanje kwaphela, kodwana kumele sizenzele ukuvuselela isithembiso seSewula Afrika.                              
 
Sithembiso esisigcine eenhliziyweni zethu nezenzweni zethu.                      
 
Nonyaka kuhlangana itjhumi leminyaka salayelisa u-Nelson Mandela, uMengameli wokuthoma wehlelo lombuso wentando yenengi eSewula Afrika, uMadiba wethu othandekileko. Godu kuhlangana iminyaka eli-105 abelethwa.                      
 
Njengoba sithokozela ipilwakhe ehle, asithathe amezwi asikhuthazo awakhuluma ekugcotjweni kwakhe ngomnyaka we-1994, lapho athi khona:                  
  
“Ehlekeleleni engakavami yomtlhago womuntu ethethe isikhathi eside khulu kufuze kubelethwe umphakathi loyo boke abantu abazazikhakhazisa ngawo. 
 
 “Ukwenza kwethu kwawokemalannga njengamaSewula Afrika kumele bona kuveze iqiniso lobunjalo bezinto eSewula Afrika elizakuqinisa ikolelo yomuntu  emthethweni wobulungiswa, liqinise ithemba lalo ebuhleni nesithunzini somphefumulo nomoya womuntu, liphilise woke amathemba wepilo ekhazimulako kiwo woke umuntu.”    
    
Ukwakha umphakathi onjalo, ukwehlula ubudisi obukhulu esiqalene nabobu njenganje, kufuze sisebenzisane. Kumele sibambelele kilokho esikwenzako.  
  
Njengesitjhaba, kilesisikhathi esikiso, khona sinesidingo esikhulu sokuveza ubunjalo bethu bamambala, ukudlula zoke ezinye iinkhathi zaphambilini. 

Sinesidingo sokusebenzisana, kungabi namuntu esimtjhiya ngemva.     
 
Ngiyathokoza.   

Share this page

Similar categories to explore