IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ali-17 kuMhlolanja wee-2016

1. UkuPhunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko  

1.1. IKhabinethi iyayithokozela iKulumo yobuJamo beNarha  eyethulwe nguMengameli u-Jacob Zuma ngeLesine wamhlana ali-11 kuMhlolanja.  IKulumo le ihlahle indlela eyelelako yokuphunyeleliswa kwegadango likarhulumende lokuphumelelisa  amahlelwakhe. UMengameli ubawe urhulumende, iinhlangano, amayuniyoni kunye namabhizinisi ukuthi basebenzisane kobanyana bazokuthola iindlela zokuhlumisa umnotho ngendlela ebambelelako. IKhabinethi iyazisekela iindlela zokuphungula iindleko ezimenyezelwe nguMengameli, ezizakuhlathululwa ukuya phambili nguNgqongqotjhe wezeeMali mhlana ama-24 kuMhlolanja. 

IKulumo yeSabelo seeMali somnyaka wee-2016/17 izakubuye ihlathulule ukuthi amahlelo karhulumende ahlukahlukeneko azakwabelwa njani imithombo yamandla njengobanyana kugandelele uMengameli.  

1.2. IKhabinethi iyithokozele Indaba NgeeMayini ebe yipumelelo, ebeyibanjelwe eKapa ukusukela mhlana abu-8 ukuyokufika mhlana ali-11 kuMhlolanja. Abajameli abaphambili beemayini nababorhulumende abambadlwana bamazwe we-Afrika babonisene ngelwazi labo elimalungana nokuthi iimayini zingawasekela njani amasiso zibe zisizakale ngamathuba akhona e-Afrika. IKhabinethi isithokozele nesibopho sikarhulumende weJapan sokwandisa amasiswakhe awaletha lapha eSewula Afrika.                                                                                                                                       

IKhabinethi ivuselele isibopho sayo ekorweni yeemayini ephumelelako nenzinzileko. IsiVumelwana soMtlamo weeMayini eziBambelelako sisekela ibubulo leemayini kilobubujamo bobudisi bakhathesi. Urhulumende uragela phambili ngokuqinisekisa ukulawuleka kwezinto, begodu uzakwenza iqiniso lokuthi uyaqedelelwa umThethomlingwa wokuThuthukisa imiThombo yeemBaseli (ye-Petroleum) neyamaMinerali, osese phambi kwePalamende njenganje.                                                                                    

2. Iinqunto Zekhabinethi eziQakathekileko

2.1. IKhabinethi iphasise umThethokambiso wesiGaba sokuGcina  wezokuGembula weliZweloke, oqalene neentjhijilo eziliya ipumelelo yomThetho wezokuGembula weliZweloke womNyaka wee-2004 ( umThetho 7 wee-2004).  Umthethokambiso lo sekukhe kwabonisanwa ngawo nomphakathi. Umthethokambiso lo uphakamisa amatjhuguluko emtlameni wokulawula amabhodi wezokugembula, ubuye uqinise neendlela zokulawula kobanyana kuzokuncipha ukusetjenziswa ngokungakafaneli kokugembula.

Umthethokambiso lo usebenza emakhasino, emidlalweni yamakarada ibhingo, emitjhinini ethileko ebhadala imali yokugembula kunye nekubhejeni iimpera. Umthethokambiso lo uzokungena endaweni yeBhodi yezokuGembula, ube mLawuli wezokuGembula eliZweni lOke, ozakuba ngaphasi komNyango wezeRhwebo namaBubulo.                                                                                                                                         

2.2. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komBiko wokuBuyekeza ubuNcani bemiNyaka yokweNza Icala lobuLelesi, ofuneka ngokomThetho wee-2008 wezoBulungiswa babaNtwana ( umThetho 75 wee-2008). Umbiko lo uphakamisa ukuthi ilizwe lekhethu lithathe libe lilandele iimbopho zamazwe ngamazwe neze-Afrika ezimalungana nobuncani beminyaka evumela ukuthi umntwana athweswe icala lobulelesi nakephule umthetho.                                                                                  

2.3. IKhabinethi ivumele ukugazedwa  kokwAkhiwa kweeNdawo   ezizakuPhehla iGezi eVuselelwako (i-REDZ). Leziindawo-ke zizakuhlela ngobutjha ihlelo lokulawula, zithole neendawo  la kungaphehlwa khona igezi ngommoya nangomtjhiso welanga, nalapho ithungelelwano legezi elidephileko lingasetjenziselwa khona.                                                                                                                                            

Ama-REDZ la azakuqinisekisa ukuthi kuncipha ummoya nentuthu esilaphazako ephuma eenjamisweni ezisekele umnotho, kukhanjiswe msinyana umsebenzi wokwakha nokuthuthukisa umthangalasisekelo, bekulekelelwe nomtlamo wokulawula ophungula ubuthobothobo obuphathelene neendleko zokukhambisana nemithetho nemibandela.                                                                                                                                                               

2.4. IKhabinethi ibikelwe ngokurhujululwe mBiko wee-2014 wezeSayensi, iTheknoloji kunye neKomba yaMandla wokuSungula eSewula Afrika, okhutjhwe Mkhandlu oLuleka ngezaMandla wokuSungula. Umbiko lo uveza imitlhala nemikhambo ngokusebenza kweRherho   laMandla wokuSungula leliZweloke (i-NSI). Ulinganisa ukusebenza nesandla esifakwa yi-NSI kumaqalontanzi aqakathekileko avezwa mTlamo  wokuThuthukisa weliZweloke (i-NDP).                                                 

2.5. IKhabinethi ivumele ukusetjenziswa kweensebenzi zembusweni esele zithethe umhlalaphasi  nezisasebenzako ukuthi zibe botitjhere esiKolweni  seliZweloke sikaRhulumende (i-NSG).                                                                                                                                         

I-NSG yasungulwa ngowee-2013, yajamiselela isiKolo sokuFundisa ngobuRholi bokuPhatha nokuLawula umSebenzi wemBusweni (i-PALAMA), kanti-ke ithunywe ukukhuthaza ukuphunyeleliswa kancanikancani kwamagugu nekambisolawulo elawula imisebenzi yombuso, iphakamise nezinga, inabise negalelo lokuthuthukiswa kwemithombo yamandla yeensebenzi eenjamisweni.                                                                                                                                              

Leligadango-ke lizokulingelelwa ngokuphunyeleliswa kweHlelo eliKatelelekileko lokuJayeza iinsebenzi zembusweni umsebenzi.                                                                                                                                         

Lendlela-ke yenza iinsebenzi zombuso zikghone ukuba nobuhle ezibufaka  emsebenzini owenziwa ziinsebenzi zombuso. Zizakudlulisela ilemuko lazo, ilwazi lazo namakghonofundwa eensebenzini zembusweni, ngaleyindlela-ke zilimukise, zibandule bezikhanyisele leziinsebenzi zembusweni indlela. Leligadango-ke lizakubuye lenze ubuhle bokuwenza ube muhle, ube ngewekhwalithi engcono,  bewubulunge neendleko umsebenzi esiwenzela umphakathi.                                                                                                                                           

2.6. IKhabinethi iphasise umBiko weliZwe wesiGaba sokuGcina sesi-3  ngokuPhunyeleliswa kweHlangano YokuSebenzisana nokuThuthukiswa komNotho (i-OECD) (isiVumelwano esiLwa nokuFunjathiswa ).

LomBiko-ke uzokudluliselwa esiQhemeni se-OECD esiLwa nokuFunjathiswa.                                                                                                                                   

Umbiko lo wendlala indima eyenziwe mbuso emagadangweni wawo wokukhalima umukghwa wokufunjathiswa owenziwa maphandle; lokho-ke umbuso ukwenza ngokuthola izenzo ezinjalo, uziphenye, zivulelwe amacala namkha zibotjhiswe. Ukudlula lapho, umbiko uphakamisa negadango elithethweko lokulemukisa ngalomhlobo wecala.                                                                                                                                           

2.7. IKhabinethi ivumele ukuthi umNyango wezangeKhaya ufakwe ngaphasi kweKoro eyiHlanganisela yezoBulungiswa, zokuVikelwa koBulelesi nezokuPhepha.

Umsebenzi owethweswe umNyango wezangeKhaya kuhlala uphethe irejista enembako yemininingwana nobujamo babo boke abantu abahlala ngaphakathi kweSewula Afrika, njengoba phela lokho kuyinto eqakatheke khulu khulu embusweni ngoba yoke eminye imisebenzi yombuso iphunyeleliswa ngilelilwazi elinje.

UmNyango wezangeKhaya godu uthweswe umsebenzi wokulawula ihlelo lokungena kwabantu eSewula   Afrikapha, njengoba lokho phela kuqaphazela ubujamo bezokuphepha elizweni loke,nokubumbana komphakathi kunye nokuphunyeleliswa kweminqopho yetuthuko.                                                                                                                                        

Phambilini umNyango wezangeKhaya bewuwela ngaphasi kweHlanganisela yezokuPhatha nokuLawula.                                                                                                                                 

3. Imithethomlingwa                                

3.1. IKhabinethi iphasise ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wezokuVikelwa, nokuKhuthazwa, nokuThuthukiswa nokuPhathwa kweLwazi leNdabuko. UmThethomlingwa lo ngewokuvikela, nokukhuthaza, nokuthuthukisa nokuphatha ilwazi namahlelo namarherho welwazi lendabuko wabantu balapha eSewula Afrika.

UmThethomlingwa lo-ke uvula ithuba lokuvulwa kwe-ofisi elizakuphatha belisebenze ngamahlelo weLwazi leNdabuko labaNtu beSewula Afrika, liphathe lilawule namalungelo wabantu abanelwazi lendabuko, livule beliphathe nemisebenzi nesiGungu esizakuLimukisa ngamahlelo welwazi lendabuko. UmThethomlingwa lo godu uvumela nokutholakala kwelwazi ngabantu bendabuko belizwe leSewula Afrikeli, nendlela yokutholaka kwelwazi elinjalo, nokuvulwa kwamahlelo wamarekhodi welwazi lendabuko lelizwe loke nokubulungwa kwalo, nokurejistarwa, nokunikelwa amaphepha/iincwadi kwabantu abaraga imisebenzi yelwazi lendabuko, nokulungelelwa kwemisebenzi ephathelene nelwazi lendabuko. UmThethomlingwa lo uzakungezelelwa ugcwaliselele umThetho oTjhugulula imiThetho yobuNikazi beLwazi yomNyaka wee-2013 ( umThetho 28 wee-2013).

IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa embikiniindaba komThethomlingwa wee-2015 oTjhugulula iLungelo lobuNikaziNdawo kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho wobuNikaziNdawo wee-1937 (umThetho 47 wee-1937).  UmThethomlingwa lo unqophe ukutjhugulula umThetho wobuNikaziNdawo wee-1937 ( uMthetho 47 we-1937 ) kobanyana kuzokuliswa ukusebenza ngamaphepha ema-ofisini wezobuNikaziNdawo, kuthonywe ukusetjenzwa ngamaKhomphiyutha. Uqalelela zokuphepha ngokurejistara izazi zokutransfera njengabantu abanelungelo lokusebenzisa ihlelo lokurejistara ubunikazindawo ngamakhomphiyutha.                                                                                                                                             

3.2. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wee-2015 wePilo yeenTjalo.  UmThethomlingwa lo uthomanisa ukubethwa komthetho eSewula Afrika neembopho namazinga afaneleko ukukghonakalisa irhwebo elihle neliphephileko kobanyana ilizwe leSewula Afrika lizokukghona ukurhweba kuhle ngeentjalo nangemikhiqizo yazo khona lapha ekhethu kunye nemazweni wangaphandle. UmThethomlingwa lo nasele uphasisiwe, iSewula Afrika izakukghona ukukhandela izifo zeentjalo ezithwalwa ziinunwana ezilithswenyo ezivela emazweni wangaphandle, ezingarhatjha izifo ezingabhubhisa iintjalo zalapha ekhethu.          

3.3. IKhabinethi ivumele  ukudluliselwa ePalamende  komThethomlingwa wee-2015 oTjhugulula zamaKhotho. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho we-1944 wamaKhotho waboMarhistrada (umThetho 32 we-1944), nomThetho wee-2013 oTjhugulula umThetho wamaKhotho amaKhulu ( uMthetho 10 wee-2013).                                           

Amatjhuguluko la anqophe ukuphungula umtlhago wabantu abadisibezwa ziinkwelede, ekudlalwa ngabo ngamahlelo wokubuyisa iinkwelede emakhotho wabomarhistrada, nokunikela indawo iphrojekthi yomNyango wezeRhwebo namaBubulo yokucima imininingwana emimbi yabathengi ngeenkwelede zabo. UmThethomlingwa lo unqophe ukutjhugulula iingatjana zomThetho we-1994 wamaKhotho waboMarhistrada (umThetho 32  we-1994) ( i-MCA ), wokulungisa umukghwa wokudlala ngabantu   ngemiLayelo yokuTjhugululwa kwemiRholo {i- (EAO).

UmThethomlingwa lo unqophe ukuqeda izahlulelo zamakhotho ezenziwa ngendlela engakalungi, ezenziwa kanenginengi bomabhalana bemakhotho  ngaphandle kobanyana ziqalwe yikhotho ntanzi, okuvamise ukuthi bazenze ngenca yokutlhayelelwa lilwazi namkha bazenze ngokuvumelana ngokungakalungi nabakweledisi, amagcwethabo namkha ababuyisi beenkwelede. UmThethomlingwa lo uzakwenza iqiniso lokuthi abantu abaneenkwelede banikelwa izahlulelo ezikhambisana nomlayelo wesikwelede namkha umLayelo wokuDoselwa iMali emRholweni okhambisana nomthetho nesilinganiso sesitolimende esisemthethweni.

4. Iminyanya Ezako                                            

4.1. Ipelaveke yokuthoma yokuzitlolisela ukuvowuda eKhethweni laboRhulumende beeNdawo lomNyaka wee-2016 izokuba mhlana ama-5 ukuyokufika mhlana asi-6 kuNtaka wee-2016. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi asizakale abe ahloniphe idemokhrasi eyatholakala nzima kangaka le, ngokuthi asebenzise ilungelo lawo lentando yenengi lokuzitlolisela ukuvowuda abe avowude ekhethweni elizakweli.                                           

4.2 UMengameli uZuma uzokuthatha ivakatjho lomBuso lokuvakatjhela i-Islamic Republic of -Iran ukusukela mhlana ama-28 ukuyokufika mhlana ama-29 kuMhlolanja wee-2016. Ivakatjhweli lizakuqinisa imikhulumiswana yezepolitiki neyezomnotho eragela phambili     hlangana kweSewula Afrika ne-Iran, libe liqinise nobudlelwana hlangana kwamazwe wancangeSewula yeKabazwe.                                                                                                                                     

NjengesiKhulu esiNgamele iButho lamaJoni weSewula Afrika (i-SANDF), uMengameli uZuma uzabe engamele isigaba sesihlanu seLanga lamaButho eBhayi, ePumalanga Kapa, mhlana ama-21 kuMhlolanja wee-2016. Lomgidingo owenziwa qobe mnyaka utjengisa isekelo nokuthokoza amalungu we-SANDF woke.                                                                                                                                                   

4.3 UMengameli uZuma uzokukhuluma  ekuvulweni kweNdlu yabaRholi beNdabuko ePalamende, eKapa mhlana ama-26 kuMhlolanja wee-2016. Buqakathekile ubudlelwna hlangana kwakarhulumende nabarholi bendabuko njengoba womabili amahlangothi la asebenzela ukwenza ipilo yabantu ibe ngcono nje.                                                                                                                                          

4.4 NgoMgqibelo wamhlana ama-20 kuMhlolanja kowee-2016, iSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokuthwala ibandla leenthunywa zaboNgqongqotjhe   kuyiwe eMQalisweni We-Ofisi LikaMengameli WokuThuthukisa ILutjha, ozabe ubanjelwe esontweni i-Grace Bible Church, e-Pimville e-Soweto. Umqaliso lo usekelwa mNyango wezangeKhaya, namayuniyoni weensebenzi, nomNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi, nomNyango wezokuVikela kunye neKhabinethi. IKhabinethi ibawa ilutjha esiphandenesi ukuthi liye kilombukiso, ozakuphakisa ngelwazi lokuthi lingenza njani ukuraga ifundo yalo, lingazivulela njani amabhizinisi walo, namkha lingasizakala njani ngamahlelo wesekelo likarhulumende.                                                                                                                                           

4.5 IKhabinethi ivumele ukuthi iKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yalapha eSewula Afrika ingabamba umHlangano wokuBonisana ngokuVikelwa kwabaNtu abeNyula zomSeme ngeNdlela yabo, ubuNjalo boBulili kunye naMandla wokuZwakalisa lokho abangikho; umhlangano lo uyokubanjwa mhlana ama-3 ukuyokufika mhlana ama-5 kuNtaka wee-2016. Umhlangano wokubonisana lo uzakuvula ikulumiswano yokwakha ukuzwana okungcono kwabonobangela nokuziveza kweentjhijilo ezimalungana naleziindaba esizitjho ngehla, kobanyana kuzokutholakala iindlela zokurarulula iintjhitjilwezi, kutholakale neendlela imiBuso engaba nazo engakhalima ngazo ukwephulwa kwamalungelo akhambisana nalokhu.                                                        

4.6 IKhabinethi ibafisela itjhudu boke abafundi abatlola iinhlahlubo zokuKhibelela zakwaMethriki. Abafundi bakhuthazwa ukuthi bathole iHlelo elitjha elibanikela ithuba lesibili lokwenza uMethriki, elitholakala kizo zoke iimfunda, nelilekelela abafundi eemfundweni zabo ngemithombo yesizo ehlukahlukileko.

Umnqopho weHlelo leThuba lesiBili likaMethrikhi kunikela abantu abatjha abangakhange baphumelele ukuzalisa imibandela yokuthola isiTifikethi sakwaMethrikhi ukuthi bakghone ukuthola uMethrikhi, ngaleyindlela-ke bazokuba nethuba elingcono lokwenza ipilwabo ibe ngcono Iinhlahlubo zokukhibelela ziyingcenye yomNyango wezeFundo yeHlelo leThuba lesiBili likaMethrikhi, begodu zinikela abafundi abangakhange bagcwalise imibandela yobuncani bokuthola isitifikethi sikaMethrikhi ithuba lokuthola lesisitifikethi;  kodwa laba bafundi abatlhayela ngeemfundo ezimbili, ubunengi bakhona, ukuthi bathole isitifikethi sikaMethrikhi. 

IKhabinethi ithokozela isimemezelo esenziwe nguMengameli, samabizo wamalungu weKomitjhini yePhenyo ngezeFundo ePhakemeko. Ibawa boke abanekareko nerhuluphelo eFundweni ePhakemeko ukuthi bafake imibono neemphakamiso emsebenzini weKomitjhini le, kobanyana kuzokutholakala isisombululo sikanomphela eentjhijilweni eziqalene neFundo ePhakemeko.                                                                                                                                            

5. Ubujamo BeKhabinethi Ngeendaba EziQakathekileko EBhodulukweni    

5.1 UNgqongqotjhe wezeNjiwa u-Mosebenzi Zwane, noNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli u-Susan Shabangu, noNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi uBathabile Dlamini -  abakhethwe nguMengameli Zuma ukuthi balekelele ngokusekela urhulumende wesifunda, abanikazi beemayini kunye nemindeni ethintekako ngebangamatlhuwo eyenzeke emayini yegolide i-Lily e-Barberton, eMpumalanga -- bakhe babikela iKhabinethi ngobujamo bezinto bamva nje kilemayini yeMpumalanga. IKhabinethi ihlanganyele noMengameli babawa isizwe seSewula Afrika soke ukuthi sibeke leziinsebenzi zemayini ezintathu ezisadibezeseke ngaphasi komgodi nemindeni yazo emthandazweni nemikhumbulweni yaso.                                                                                                                                  

5.2 IKhabinethi solo isahlezi maquphe ngesomiso esisagabhe ezinye zeendawo zelizwe lekhethweli. Izwakalise ukuthokoza kwayo kiwo woke amaSewula Afrika asekela imizamo yokuletha ubungcono emrarweni wesomiso.                                                                                                                                    

IKhabinethi izwakalisa ukuthokoza kwayo kilabo abasilaleleko isibawo sokubika izehlakalo zokuvuza kwamanzi, ngokusekela iJima lokuLwa nokuVuza kwaManzi, elidoswa phambili nguNgqongqotjhe wezaManzi uNomvula Mokonyane. IKhabinethi ithokoza nommoya wobuNtu otjengiswe ligadango leHlelo lokuLetha aManzi emPhakathini – i-Operation Hydrate – elenze umehluko ebantwini abasesihlengeleni ngenca yesomiso.                                                                                                                                    

5.3 IKhabinethi ibambe ikulomopikiswano, yabe yaqalisisa nemiphumela epheleleko yokuthonywa kokusetjenziswa komThetho wee-2014 oTjhugulula imiThetho yezomThelo. NgokomThetho lo, ukusukela ngomhla woku-1 kuNtaka wee-2016 bekufuze iimali zesikhwama sokuzibekela (i-provident fund) zithome ukubhadalwa kancani kancani ngenyanga, kunobanyana umuntu ayithathe yoke ngasikhathi sinye imalakhe.

Lokho-ke kutjho ukuthi ukusukela ngalelilanga bekufuze imali yesikhwama sokuzibekela ( i-provident fund )   neyepentjheni   zithome ukuphathwa ngokulingana, ngokuthi amalungu wesikhwama sokuzibekela nakathatha umhlalaphasi azakuvunyelwa ukuthatha isiquntu sokuthathu (i-⅓)   semali esikhwameni sokuzibekela, bese kuthi imali esala lapho, eziinquntu ezimbili kokuthathu ( i-⅔ ) , ayithole kncani kancani. Njenganje amalungu wesikhwama sepentjheni    ayithola ngayo lekambiso enje imalawo.                                                                                                            

Amatjhuguluko womthetho la athinta abantu bemirholo ephezulu kunye nabo boke abanye abamalungu wesikhwama sokuzibekela ( yona phela i-provident fund ). Iinhlangano eziimbadlwana nabantu ngamunye ngamunye bezwakalise iinlilo zabo ngamatjhuguluko amatjha la, babe bazikhulumela ngeenlilo zabezi kurhulumende. Kubonakala unga nanyana kuphunywe ijima lokwazisa umphakathi nokubonisana nawo ngamatjhuguluko la ngaphambi kokuphasiswa komthetho omutjha lo, kodwana nokho iinlilo zona solo zisekhona, begodu kunesidingo sokuthi leziinlilo zitjhejwe ngokurhabekileko ukuqinisekisa ukuthi umthetho lo nawuthoma ukusebenza, amatjhuguluko wesikhwama sokuzibekela iimali akhamba kuhle ngaphandle kokuliyeka.                                                                                                                                 

Ngenca yalokhu-le, iKhabinethi iqunte ukuthi itshwilise ukuthoma kokusebenza komthetho omutjha, ungasathomi ukusebenza ngomhla woku-1 kuNtaka wee-2016 njengoba bekuhleliwe, kodwa kuyokuthoma ukusebenza ngomhlaka woku-1 kuNtaka wee-2018, kobanyana kuzokuba nesikhathi esaneleko sokuthi kubonisanwe ukuya phambili nabo boke ababelani. Ukubonisanokho-ke kungahle kwenze ukuthi umthetho omutjha lo ugcine utjhugululwe ukuya phambili. Malungana nalokhu-ke kuzokwendlalwa umThethomlingwa wamaTjhuguluko ePalamende emalanganeni ezako la.  

6. Imbiko                                                  

6.1 Ikhabinethi ilila imbiko  ngokulala komBhitjhobhi omKhulu u-Glayotn Modise weBandla i-International Pentecostal Holiness Church, obhubhe mhlaphanje. UBhitjhobhi u-Modise ongasekho lo bekaphethe ibandla lesonto lamalungu angaphezulu kweengidi ezintathu emazweni we-Afrika eseSewula. UBhitjhobhi Modise solo athoma ukuphatha ibandleli ukusukela ngo-1996 ngemva kokulala kukayise umBhitjhobhi omKhulu u-Frederick Modise.                                                

6.2 IKhabinethi ilila imbiko nangokulala kwakaNobhalaZombelele walokhuya weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko u-Boutros Boutros-Ghali.

U-Boutros-Ghali wathatha isikhundla sokuba nguNobhalaZombelele weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngomnyaka we-1992, ngesikhathi sokuqina kwamandla wayo iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko le, ngemva kokuthatha kwayo igadango elingumahlukanisa ngePi ye-Middle East. Wasebenza ithemu yinye yeminyaka emihlanu. Ubhubhele esibhedlela se-Cairo eGibhithe ngeLesibili, selaneminyaka ema-93.  UBoutros-Ghali uzakukhunjulwa ngendima abe nayo kezokuthula nehlelo lokuphila ngentando yenengi.                               

7. Siyabathokozisa                                 

7.1 IKhabinethi ithokozisa uNom. Kevin Govender we-Ofisi leKapa lezokuThuthukisa ngezomKayi neHlangano yamaZwe ngamaZwe kezomKayi (i-International Astronomical Union), ozakuthokozwa ngonongorwana ohlanganyelweko weMendlela ka-Edinburgh erhanyazelako emnyakeni wee-2016 ngokuvula kwakhe i-Ofisi lezokuThuthukisa ngezomKayi eKapa.  U-Govender umSewula Afrika wokuthoma ukuthola lonongorwana wezinga eliphezulu epumelelweni yesayensi netheknoloji, elekelela ukukhuphula ilwazi ngomuntu nangehlalakuhle yakhe umuntu.                                                                                 

IKhabinethi ibuka beyithokozisa umdansi we-ballet u-Leroy Mokgatle oneminyaka yobudala eli-16, othumbe unongorwana i-Audience Favourite, wathumba nomfundalize ephaliswaneni lamazwe ngamazwe le-ballet,  i-Prix de Lausanne International Ballet e-Switzerland. U-Mokgatle umSewula Afrika wokuthoma ukuthumba lonongorwana eminyakeni ema-28, kanti-ke ungowesibili emlandweni welizwe leSewula Afrika.                                                    

IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uZuma ekuthokoziseni abathumbi baboNongorwana bobuNtu bomNyaka wesiBili. Abonongorwanaba bathokoza abadosiphambili bamabubulo nabantu bamagama aziwako  eSewula Afrika   ngendima ababe nayo ekukhuthazweni iinrhuluphelo namagugu welizwe ephasini zombelele. 

IKhabinethi ithokozisa umbethi wefleji u-Wouter Kellerman, nesiqhema sesicathamiya i-Ladysmith Black Mambazo, kunye nomvumi weengoma zekolo u-Neville D ngokuphakanyiswa kwamagama wabo ukuthi babe hlangana nalabo abangaqalelelwa ukuthumba unongorwana wezokuvuma we-Grammy. Lababavumi babakhuthazi, begodu baliphaphisela phezulu iflarha leSewula Afrika.                                                                                                                                      

8. Ukuqatjhwa       

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.          

8.1 IBhodi YezaManzi yeTlhagwini Ye-Lepelle:

a) IKosi u-Thovhele Tshivhase (Usihlalo);
b) UNom. Matsebe Ivor Phasha (iSekela likaSihlalo);
c) UMm. uThandeka Thembekile Celiwe Hlongwa (ilunga);
d) UNom. Boxing Phillemon Sebola (ilunga);
e) UNom. Ntale Herold Matsepe (ilunga);
f) UMm. u-Mankone Mabataung Ntsaba (ilunga);
g) UMm. u-L. Malamba (ilunga);
h) UMm. u-Josephine Mampheri Letsoalo (ilunga); no-
i) UMma. uMakgetsi Annabelle Mphahlele (ilunga).

8.2 U-Advocate JB Skosana uqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela likamNqophisiZombelele (i-DDG): ZamaKhotho emNyangweni wezoBulungiswa nezokuThuthukiswa komThethosisekelo ( i-DoJ&CD).

8.3 UMm. u-GB La Foy uqatjhelwe ukuba liSekela likamNqophisiZombelele : ZokuThuthukiswa komThethosisekelo emNyangweni wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.                                                                       

Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Mma uPhumla Williams (UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore