Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla ama-30 kuSihlabantakana 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1. Ikhabinethi ithanda ukukhumbuza amaSewula Afrika woke bona umThethosisekelo uqinisekisa amalungelo wabantu wokutjhagala nokwethula iinghonghoyilo ngokuya ngokomkhawulo womthetho.  IKhabinethi seyikutjhejile ukwanda kwenturhu nokutjhagala okungakavikeleki okungaba sithuselo embuswenethu wentando yenengi.   Iinhlamba ezithenyelezwe botitjhere benyonyana ye-South African Democratic Teachers Union (i-SADTU) mvanje ebe zinqotjhiswe kuNgqongqotjhe wezeFundo esiSekelo begodu nokutjengisa ngezambatho zabantu bengubo zangaphasi, kutjho  ukungahloniphi abomma begodu isenzwesi asamukeleki nakancani.  AmaSewula Afrika alwela intando yenengi yethu isikhathi eside begodu kabudisi, ngalokho kufanele sikhambele kude nobujamo bokuziphatha obungakavumeleki ngombana lokho kulingana nokuzilawula inga umbuso awunabubusi obufaneleko.

ISewula Afrika kungasikade izokungena  emikhulumiswaneni  yemirholo begodu iKhabinethi ithanda ukukhombela woke umphakathi, abasebenzi neenyonyana zabasebenzi bona bakhe balise ukwenza izinto ezithathela phasi intando yenengi yethu.  IKhabinethi ibuye yagandelela bona ukulwela kwethu itjhaphuluko nentando yenengi kuqinisekise bona umthetho wenarha yethu ubonelele ngokuhlinzekela ngemitjhagalo evikelekileko nenokuthula. IKhabinethi ibuyelele isibawo sayo sokobana iinsebenzi azisebenzise iindlela ezisemthethweni nezikhona zokwethula iinghonghoyilo nokuraga imikhulumiswano yemirholo ngommoya omuhle ohlathulula bona intando yenengi esinayo le yazuzwa ngokusiphalaza.

1.2. IKhabinethi ikwakwazele ipumelelo yemithethokambiso namahlelo anqophe ekuvikeleni ubujamo beSewula Afrika njengobana kuyindawo yalapho kwenzeka khona amarhwebo nendawo ekulu yokuvakatjhelwa ziintjhabatjhaba. Lokhu kuqinisekiswe ziimBalobalo zeVakatjho laQobe Nyaka  elihlonywe nguMengameli uJacob Zuma. IimBalobalo zitjengise bona ngonyaka wee-2012, iimvakatjhi zeentjhabatjhaba eziziingidi ezili-9.2 zivakatjhele iSewula Afrika, kusukela eengidini ezibu-8.3 ngonyaka wee-2011. Ngonyaka wee-2012 imbalo yeemvakatjhi eSewula Afrika ikhule ngamaphesende ali-10,2 – ngokubuyelelwe kabili esilinganisweni sephasi sama-4%.

Ukukhula kwembalo yevakatjhweli kubufakazi obuphathekako bokwamukela ngezandla ezifuthumeleko nokuveza imvelo yamaSewula Afrika nelwazi elinengi lokuvakatjha elethulwa yinarha le.  Umhlangano we-Tourism Indaba we-2013 ozokubanjelwa eThekwini ukusukela nali-11 ukuya nali-14 kuMrhayili, uzokuba lithuba lokuveza ubuhle beSewula Afrika nabantu bayo. 

1.3. Njengobana iSewula Afrika iyindawo yokusisa nje, ibuye yathola amandla ngokuthumba uNongorwana weNdawo amaBhizinisi aSisa Kiyo woNyaka wee-2013 ngaphasi kwe-European Outsourcing Assosiation (i-EOA). Lokhu  kukghonakaliswe  ngokusisa njalo kubasisi mazombe. UNongorwana uthokoze iindawo nabasisi abenze kuhle ekwenzeni ingcenye yomsebenzi wemaraga yeYurobhu.  UNongorwana uphethe amandla wokungenisa ukusisa okutjha ngonyaka wee-2013 nokutjhinga phambili.

1.4. IKhabinethi ikwakwazelele ipumelelo yeHlelo le-South African Renewable Energy Independent Power Producer Procurement (i-REIPPP) eliye lathokozwa lokha nalithumba i-Green Project Infrastructure of the Year Award  ebiphethwe yi-Foramu yobuRholi bomThangalasisekelo kaZweloke.

1.5. IKhabinethi ithokoze indima edlalwe maSewula Afrika ekusizeni inarha ukubulunga ama-Mega Watts azii-3 586 (ama-MW) wegezi soloko kwangonyaka wee-2005, okulingana nomkhiqizo munye ophuma esitetjhini sinye segezi.

Ngawo-ke lowo mmoya, iKhabinethi isakhombela bona kilobu busika khekuphungulwe  amandla wokusebenzisa igezi njengobana ukuhlinzekelwa ngegezi kuzokuba ngaphasi kwegandeleleko nje. Sisoke asibulungeni igezi ngokucima iinsetjenziswa ezisebenza ngegezi lokha nazingasebenziko. Woke amaSewula Afrika anamandla wokuba sibani ekuphumeleliseni umzamo lo.

Okwanje iKhabinethi iveze bona akunahlelo elenziweko lokucima igezi ngomnqopho wokuyonga. AmaSewula Afrika azokutjelwa kusese nesikhathi nangabe kunesidingo  sokwenza lokho khona abantu bazakunikelwa  isikhathi esaneleko sokuzilungiselela.

IKhabinethi iyabuyelela godu bona, ubujamo obungakaphephi begezi buzokwenzeka lokha nakulungiswa amakhebuli nangesikhathi kulungiswa okungakatjhejeki okungaba yingozi okufaka hlangana ukwetjiwa kwamakhebuli.

IKhabinethi iqinisekisa amaSewula Afrika bona   amahlelo ahlukahlukeneko  wokuqinisekisa bona iindingo zegezi ziyahlangatjezwa asendleleni  nokobana isithunzi samarherho wegezi sisekelwa ngaso soke isikhathi.  Ihlelo lokubumba lomthangalasisekelo linqophe ekuqinisekiseni bona zomnotho zisekelwa ngomthangalasisekelo odingakalako eminyakeni ezako.

1.6. IKhabinethi ithanda ukuletha amezwi wokuthokozisa boke abazuzi baboNongorwana bokuHlonitjhwa beliZwe  begodu ithokoza ukuzikhandla kwabo koke ekuthuthukiseni intando yenengi yethu bona ibe sezingeni eliphezulu nokuthuthukisa ipilo yamaSewula Afrika.

1.7. IKhabinethi ikhombela ababelethi nabatlhogomeli babentwana beSewula Afrika,  abanabentwana ukusukela eenyangeni ezili-9 ukuya eminyakeni emi-5 bona bababalele ipilo yabentwababo ngokusebenzisa ijima lakazweloke lokuhlabela ipholiyo nomungu.

UmNyango wezemaPhilo uthome ijima lokuhlabela amalwele nakama-29 kuSihlabantakana 2013, ngokunikela ithosi kibo boke abentwana abanelungelo lokulithola, ngokuya ngokwehlelo lokuhlabela.

1.8. IKhabinethi isekela ngokuzeleko iVeke yezokuPhepha eNdleleni yeenTjhaba eziBumbeneko ezokwenzeka kusukela nasi-6 ukuya nali-12 kuMrhayili 2013 ngaphasi kwesihloko esithi, “Ukuphepha kwabaKhambi ngeeNyawo”.

IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika khulukhulu abatjhayeli nabakhambi ngeenyawo bonyana babe nokuziphendulela okukhulu, bahlale batjhejile eendleleni zethu. IKhabinethi itjengise bona abakhambi ngeenyawo benza isibalo esiphezulu sabantu ababhubhela eendleleni zeSewula Afrika.

IKhabinethi ibuye godu yakhombela bona amaSewula Afrika atjheje khulu ngalesi sikhathi begodu athobele imithetho yendlela.

1.9. UMengameli weNayijeriya uGoodluck Jonathan uzokuvakatjhela umBuso weSewula Afrika kusukela nasi-6 ukuya nali-7 kuMrhayili 2013 ukuze alandelele ikhambo elibe yipumelelo likaMengameli uJacob Zuma lemBusweni weRephabhliki yeNayijeriya elaba phakathi kukaSihlabantakana 2013. Ngesikhathi sevakatjho, kuzokukhulunyiswana bekukhuthazwe ihlanganyela yeentjhaba ezimbili ngaphasi kwe-South Africa-Nigeria Bi-National Commission.

IKhabinethi ibuye yaqinisekisa ukuzibophelela kobuhlobo phakathi kombuso weSewula Afrika neweNayijeriya ukuze kukhuliswe ukurhwebelana nokuzwana ukuze kube ne-Afrika engcono.

1.10. IKhabinethi yamukele ngokomthetho isincancabezo esivela kuNdunakulu we-Central African Republic, uNom. Nicholas Tiangaye ngobujamo obuvelileko oburholele ekufeni kwamalunga weButho lamaJoni weSewula Afrika (i-SANDF).

IKhabinethi ibuyelela ukuzibophelela ku-Afrika enokuthula, ephumelelako nenzinzileko ngokuhlanganyela okwahlukahlukeneko  nangamahlelo afaka hlangana imizamo yokuletha ukuthula.

1.11. Ehlangothini lomBuso nabantu beSewula Afrika iKhabinethi ithanda ukulilisa abaNtu be- People’s Republic of China ngebangamatlhuwo ebehleleko yokusikinyeka kwephasi okube khona esifundeni se-Sichuan mhlana ama-20 kuSihlabantakana 2013. IKhabinethi ithanda godu ukuzwelana nabantu be-Bangladesh abaye babandakanyeka engozini yefemu.

1.12. IKhabinethi yamukela ivakatjho lehlangano ebusako lokuvakatjhela uMengameli wangaphambilini uNelson Mandela. Ivakatjho belimayelana nokwenza Ubuntu nokuveza bona abantu abadala baqakatheke kangangani emphakathini. Abaphethe iinkhundla baye baveza isifiso sesitjhaba sokufisela uMengameli ukuphola begodu basebenzisa lelithuba ukutjela isitjhaba, inarhakazi kanye nephasi ngobujamo bendoda ekulu yombuso.

2. Imikhulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabhinethi

2.1. IKhabinethi ithokozisiwe ngokwenza iSewula Afrika ihlanganyele beyenze kube yinto yokuthoma eqakathekileko i- World Economic Forum (i-WEF) Africa 2013 ezokubanjelwa eKapa kusukela nabu-8 ukuya nali-10 kuMrhayili 2013 ngaphasi kwesihloko esithi: “Ukwethula imiSebenzi ngokuVumelana nesiThembiso se-Afrika”.

I-WEF-Africa iyiforamu yezomnotho enikela amarhwebo nabasisi esifundeni amathuba wokunikelana nokuthola ihlanganyelo nemibuso.

Ukusingatha umnyanya lo kuzokunikela amaSewula Afrika amathuba angezelelweko wokuzibandakanya nabarholi be-Afrika abahlohlozelako kanye namarhwebo wesifunda neweentjhabatjhaba ukuze kuhlanganiswe bekwenziwe ngcono ukukhula komnotho weSewula Afrika newesifunda se-Afrika.

2.2. IKhabinethi iphasise bona igadangiso lesithandathu leenKomba zeTuthuko (2012)  likhutjhwe nanyana livezwe. IinKomba zeTuthuko (2012) zibe mtlolo wonyaka begodu oligadangiso lonyaka wee-2012 elirhunyeza imininingwana yelwazi lezinto ezenzeka khulukhulu esikhathini esirholela ukuya  phakathi konyaka wee-2012. Iinkomba zisiza ekuzwisiseni amandla alethwa mithetholawulo yombuso ehlukahlukeneko kanye neensungulo zokwethulwa kweensetjenziswa.

Ihlaziyo lezinto ezenziwako ezimumethwe sitjengiso esinye nesinye liqinisekisa ukuzwisisa kwethu kweragelo phambili lokuthuthukisa abantu esilenzako thina njengesitjhaba eendaweni eziqakathekileko zomthetholawulo begodu kusitjengise lapho sifanele ukufaka umfutho.  Kusazokuhlelwa umhlangano okhethekileko neembikiindaba  lapha kuzokuhlathulula umbiko.

2.3. IKhabinethi iphakamise ilanga lama-31 kuRhoboyi 2013 njengelanga leRiphabhliki yeSewula Afrika lehlelo lokuqeda abaphalali be-Angola. Lokhu kukhambisana nehlelo lokuqeda elaphakanyiswa yiKhomitjhini ePhakemeko yabaPhalali yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNHCR) ngoSewula 2009 begodu yanikela ngamandla wokuletha namtjhana wokwenza ngcono ihlanganyela yesifunda.

Kwenzeke amatjhuguluko asisekelo soloko kwaphela ipi yombango e-Angola. Kuqalelelwe bona abaphalali be-Angola kufanele batloliswe ngobutjha ubuzwe benarha lapha badabuka khona ngombana ubujamo benarha yekhabo obebukghonakalisa bona bamukelwe ekhethwapha njengabaphalali abusekho.

Umbuso weSewula Afrika uzokuqinisekisa bona esinye nesinye isakhamuzi se-Angola siyaziswa ngekambiso le yehlelo lokuqeda abaphalali emphakathini othintekako begodu nokukhuthaza abantu be-Angola abathintekako bona bazinikele ngokuvela ukuze babuyiselwe elizweni lekhabo.

2.4. IKhabinethi ithe i-Union Buildings izabe igidinga iminyaka eli-100 ngoNobayeni. Ibuye yaphasisa bona umgidingo we-100 leminyaka wenziwe kumaphrojekthi ahlukahlukeneko njengokugidinga iLanga lokuBuyisana, langomhla we-16 kuNobayeni 2013, ngaphasi kwesihloko esizokuthuthukisa ukuphilisana, ubunye benarha, ukuhlanganiswa kwesitjhaba nokubuyisana.

2.5. IKhabinethi iphasise bona umbiko omayelana nokuSebenza komKhandlu weFundo naMandla wokuThwasisa (ama-SETA) ovela esiQhemeni sokuSebenza saboNgqongqotjhe ukhutjhelwe umphakathi bona ube nombono. Umbiko unikela ngeemphakamiso zokobana ukusebenza kwama-SETA kungenziwa njani ngcono ngokuqala ehlaziyweni leendawo eziqakathekileko, ezifana nokuTlama nokweThula, ukuThobela nokuBusa, nokuSekela ngeeMali nokuLawulwa kweeMali.

2.6. IKhabinedi iphasise umKhombandlela weTheknoloji yeLwazithintano (i-ICT) iRhubhululo, iTuthuko nokuSungula iziNto (i-RDI) njengesiso lesikhathi eside kanye nehlelo lokukghonakalisa le-ICT RDI eSewula Afrika ukuze kusekelwe ukuthuthukiswa komnotho womphakathi.

I-RDI emkhakheni we-ICT iqakathekile ekuvuseleleni iphaliswano kwezomnotho. Njengobana kuhlathululwe kumTlamo wokuThuthukisa weliZwe Loke wee-2012, iSewula Afrika ilahlekelwe sithunzi sayo njengomrholi weentjhabatjhaba ku-Inthanethi  nekuthintaneni okunabileko.
uMkhombandlela lo uliqhinga elifaneleko elinamahlelo namaphahla wokukghonakalisa ukuze ahlahlele iSewula Afrika indlela bekalawule ukusisa ku-ICT RDI eminyakeni elitjhumi ezako.

IQhinga le-ICT RDI selithomile ukuveza ipumelelo ephathekako njengephrojekthi etjengisa ngetheknoloji yomtato wokuthumela umlayezo ngommoya, lisekela ukuthumela imilayezo yokuthintana ngendlela engabiziko eenkolweni ezidlula ema-200 weendawo zemakhaya eziseMpumalanga neLimpopo.

2.7. IKhabinethi ikhulume ngokubanjwa kwe-2014 International Union of Architects (i-UIA) World Congress eThekwini yeHlangano yabaTlami bamaPlani yemAkhiwo yeSewula Afrika (i-SAIA).

I-SAIA ithumbe ibhidi yokubamba i-2008 UIA World Congress egade ibanjwelwe e-Turin, e-Italy. UmButhano wonyaka wee-2014 uzokudlala ekulu indima ekuthuthukiseni ukutlanywa kwamaplani wemakhiwo eenarhakazini begodu nokuveza umphakathi wabatlami bamaplani wemakhiwo  ebhodukulweni  elinamandla nelinomtlamo wamaplani ahlukahlukeneko.

3.  Ukuqatjhwa

3.1. IKhabinethi iphasise ukuqatjhwa kwabantu abalandelako:
a) Nom. Coceko Bambihlelo Johan Pakade esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezokuThuthukiswa komPhakathi.
b) Nom. Fhumulani Peter Netshipale esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: UkuThuthukiswa okuHlanganisiweko emNyangweni wezokuThuthukiswa komPhakathi.
c) Nom. Harold Maloka esikhundleni sokuba liSekela lomPhathi oyiHloko:  iKambisohlaziyo nokuSatjalaliswa kweLwazi   kezokuThintana nokuNikela ngeLwazi komBuso
d) Kkz. Mogogodi Doris Dioka esikhundleni sokuba Mphathi Zombelele (ISekela  lomNqophisi Zombelele) eZikweni lemiSebenzi yokuGadangisa yomBuso.
e) Kkz. Constance Glerah Nxumalo esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: Imisebenzi yezeHlalakuhle emNyangweni wezokuThuthukiswa komPhakathi.

3.2. IKhabinethi yethule nokuqatjhwa kukaNomzana   Asogan Moodley  esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko ku-National Regulator for Compulsory Specifications (i-NRCS) kusukela mhlana li-01 kuMgwengweni 2013 bekube sekupheleni kwesikhathi se-ofisi mhlana ama-31 kuNobayeni 2014.

3.3. IKhabinethi yethule nokuqatjhwa kwamalunga alandelako bona ayokusebenza eBhodini ye-NRCS ukusukela mhlana li-1 kuMgwengweni 2013 bekube sekupheleni kwesikhathi se-ofisi  mhlana ama-23 kuNtaka 2014.
a) Nom. Jeff Molobela (uSihlalo)
b) Nom. Paul Kabelo Kgothatso Serote

3.4. IKhabinethi ivumelene ngokuqatjhwa kweBhodi yaManzi etja i-Sedibeng, isikhathi esiminyaka emine kusukela mhlana ama-30 kuSihlabantakana 2013.
a) Adv Shami Kholong
b) Nom. Derick Mboweni
c) Nom. Maemili J Ramataboe (uSihlalo)
d) Nom. Goitse Griessel Ramakarane
e) Nom. Eric Atlholang Gaborone
f) Kkz. Kgalalelo Gloria Sereko
g) Kkz. Pulane Elsie Molokwane
h) Nom. Moses Mphahlele Mthombeni
i) Nom. Matshedisho David Dikoko (iSekela likaSihlalo)
j) Nom. Deon Daniel Madyo.

3.5. IKhabinethi ikhulume bona iBhanka yokuThuthukisa iiNarha ze-Afrika-  kufanele ibambe umhlangano mazombe wamakhetho wabanQophisi abaKhulu ngesikhathi somHlangano woNyaka wee-2013 e-Marrakech, Morocco ngomhla ama-31 kuMrhayili 2013.
a) IKhabinethi isekela ukukhethwa kwehlandla lesibili kwakaNomzana Shahid Khan njengomNqophisi omKhulu ojamele iSewula Afrika, i-Lesotho neSwazini.

3.6. IKhabinethi ivumelene ngokuqatjhwa kweBhodo etja ye-Technology Innovation Agency isikhathi esiminyaka emine ukusukela  mhlana lili-1 kuMrhayili 2013.
a) Kkz. Khungeka Njobe (uSihlalo)
b) Kkz. Rosetta Xaba
c) Dorh.  Bonakele Mehlomakulu
d) Nom. Mohamed Moolla
e) Kkz. Helen Brown (Uqatjhwe ihlandla lesibili)
f) Phrof. David Ellis Kaplan
g) Adv. Motlatjo Josephine Ralefatane
h) Dorh. Petro Terblanche
i) Nom. Fadl Hendricks
j) Dorh. Steve Lennon

3.7. Ikhabinethi ivumelene ngokuqatjhwa kwamalunga alandelako kiso soke isikhathi esiseleko sanje seBhodo ye-South African National Space Agency , ukufikela mhlana ama-31 kuMrhayili 2014.
a) Kkz. Esther Khambule
b) Nom. Marius Rezelman
c) Phrof. ADM Walker
d) Dorh. Daphney Mayindi
e) Dorh.  Jonas Mphepya

Ikhutjhwe ngezokuThintana nokuNikela ngeLwazi komBuso (i-GCIS)
Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore