Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla ama-25 kuMgwengweni 2014

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1. IKhabinethi ithabele iKulumo yobuJamo beNarha yehlandla lekhomba eyethulwe nguMengameli uJacob Zuma ngelesiBili mhla ali-17 kuMgwengweni 2014. Amahlelo atshwaywe nguMengameli adoswa phambili mTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) ozakuhlathululwa ngokuzeleko eemvekeni ezizako ziinqhema zeminyango yaboNgqongqotjhe. Ngommoya wokuRagela iSewula Afrika Phambili, iKhabinethi yenza isimemezelo kizo zoke iinkoro zomphakathi bona zisebenzisane noRhulumende ekuphumeleliseni iHlelo lokuSebenza  elitjha elakhela phezu kwepumelelo efikelelwe emiNyakeni ema-20 yeKululeko. 

1.2  IKhabinethi yemukela ukuphela  kokunghalwa komsebenzi okudose iinyanga ezihlanu eeMayini zePlathinamu. Ukunghalwa komsebenzi lokhu okudose isikhathi eside kube nemiphumela ehlubayezako kubasebenzi, abaqathji nemnothweni wethu. Nanyana ilungelo lokunghala umsebenzi lisekelwa mThethosisekelo wethu nemithetho yezabasebenzi, iKhabinethi ikhombela abaqatjhi neenhlangano zabasebenzi bonyana baqede imikhulumiswano msinyana ngomnqopho wokubalekela ukunghalwa komsebenzi okudosa isikhathi eside njengalokhu okwenzekileko.  Ipumelelo yamahlelo wethu wetuthuko iyame emnothweni onzinzileko nophumelelako. Sisoke simaSewula Afrika sinomsebenzi wokukhulisa umnotho welizwe.

1.3 IKhabinethi iyelele ukwehliswa kwezinga lomnotho weSewula Afrika ma-Ejensi ahlola amazinga womnotho i-Standard and Poor’s, ne-Fitch ngeveke edluleko. IKhabinethi iyabuyelela iyatjho bona urhulumende uyazazi iintjhijilo zokukhula komnotho eziqalene neSewula Afrika. Urhulumende ubeke phambili ukurhabisa ukuphunyeleliswa kwe-NDP, ngamatjhuguluko azokutjhaphulula ikghono lokukhula komnotho weSewula Afrika.

Urhulumende uzibophelele ekwenzeni ngcono ubujamo bemithetho, kwehliswe    ukutlhayela kwamakghono nokurhabisa ihlelo lakhe lokutjala kumthangalasisekelo njengengcenye yokususa iinqabo ezikghama ukukhula komnotho.

1.4  Ikhabinethi yemukela imiphumela yerhubhululo lomnyaka wee-2013 yokuHlolwa okuVamileko kwamaKhaya ekhutjhwe   liZiko leemBalobalo leSewula Afrika.  Imiphumela le iqinisekisa indaba emnandi yokobana imithethomgomo namahlelo karhulumende kuzizinto ezitjhugulula amaphilo wamaSewula Afrika abe ngcono.

Ukuhlola lokhu kuqinisekisa bona ukufunyanwa kwezenzelo zomphakathi ezinjengamanzi, ukukhanjiswa  kwesila, ukuhlaliswa kwabantu nefundo yasimahla kumatshwayo wokukhula kweragelophambili kunangesikhathi esidluleko. Isibalo samaSewula Afrika anamanzi wangekhaya sikhule safikelela ema- 89,9% kanti isibalo samakhaya afakelwe igezi besele kuma-85% ngomnyaka wee-2013.

Imali yesibonelelo sezehlalakuhle sikarhulumende siyaraga nokusiza imindeni nemiphakathi egade izokurhayilwa libhebhedlho lomonyani womtlhago nokungasebenzi. 

Isibalo sabantu abakhongozela  imali yesibonelelo sezehlalakuhle sikhule ukusukela ku-13,7% ngomnyaka wee-2003 sayokufika ema-45,5% ngomnyaka wee-2013. Amaphesende wamakhaya abulawa yindlala ehlile ukusukela ema-29,3% ngomnyaka wee-2002 ayokufika ku-13,4% ngomnyaka wee-2013. 

1.5 IKhabinethi yaziswe ngesiqhema seSewula Afrika sezinga eliphezulu esidoswa phambili nguMengameli uJacob Zuma esikhambele  umButhano wamaZwe woBunye be-Afrika weHlandla lama-23 ngaphasi kommongo othi: “ZokuLima nokuFumaneka kokuGoma okwAneleko e-Afrika”. Umbuthano lo uzokuthoma mhlana ama-20 ukuya nama-27 kuMgwengweni 2014 e-Malabo ngeRiphabliki ye-Equatorial Guinea.

Njengengcenye yenarhakazi, iSewula Afrika izakubeka lobubodlhani emikhulumiswaneni nge-ajenda yetuthuko ye-Afrika nokufakela amazwe la ummoya wokwamukela aqinise amahlelo wokuthuthukisa iSewula Afrika.

1.6  IKhabinethi ibuka  uMnyango wezobuKghwari maSiko ne-Ejensi  yesiTjhaba yokuThuthukiswa kweLutjha ngokudosa phambili iminyanya yeNyanga yeLutjha ngaphasi kommongo othi “iLutjha liRagela iSewula Afrika Phambili”.

Njengoba siraga nokugidinga iNyanga yeLutjha, iKhabinethi ibuyelela ihlelo likarhulumende lokusebenzisana nelutjha ekutjhugululeni amaphilo wabo nelizwe.  Eminyakeni emihlanu kwaphela edluleko, kwabekelwa ngeqadi amabhiliyoni ama-R2, 7 azokusetjenziselwa ukusekela ilutjha elibosomabubulo, kanti imifundalize ibuyelelwe kabili, namaHlelo wokuThuthukiswa kwabeNtwana abaNcani bekasize khulu abentwana abasesigabeni esisisekelo.  Ukungenelela lokhu kuzakuhlala kumnqopho karhulumende begodu kungakho simema ilutjha ukobana libambisane nathi emsebenzini wokuragela iSewula Afrika phambili.  

2. Iinqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi ibikelwe ngeragelo phambili esilenzileko ekuthuthukisweni komThethomgomo weliZwe wokuQalana nokuTjhugutjhuguluka kobuJamo beZulu (i-NCCRP): ITsengo lokuLwisana neRhasi eSilaphaza uMmoya (i-GHG). Umbiko lo utsenga ukusebenza kweSewula Afrika ekulawulweni ngefanelo kwemiphumela yokutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu, begodu wethula neentjhukumiso zesizo leSewula Afrika lokwehlisa ukurhagala kwe-GHG.

2.2. IKhabinethi yemukele umbikomtlamo weRhelo leRhasi eSilaphaza uMmoya leSewula Afrika lesikhathi somnyaka wee-2000 ukuya kewee-2010.  Lokhu kukhambisana nesivumelwano selizwe  seTlhatlha loBunye  lokuTjhugutjhuguluka kobuJamo beZulu esamukelwa yiSewula Afrika ngomnyaka we-1997. NgokwesiVumelwanesi kufanele amazwe la athumele imibiko yawo qobe minyaka emibili.   Umbikomtlamo wagadesi uthunyelwe emphakathini bona uzokwazi ukuveza imibono.  Uzakulungela ukwethulwa ngokukhamba komnyaka.

2.3. IKhabinethi yamukela ukuphasiswa kwesivikelamkhawulo seSizinda samaGugu sePhasi iMapungubwe yiKomiti yamaGugu yePhasi ye-Unesco eyabamba umButhano wayo wehlandla lama-38 e-Doha, e-Qatar, ukusukela mhlana ali-15 ukuya nama-25 kuMgwengweni  2014. Isivikelamkhawulo esitjhesi simphumela wemikhulumiswano edose isikhathi eside efaka hlangana abanini benarha, abajameli bomphakathi, iinhlangano ezizijameleko, amakhampani weemayini, nabahlanganyeli bakarhulumende abahlukileko. Ukuphasiswa kwesivikelamkhawulwesi esitjha kuyituthuko eyamukelekako yemizamo yeSewula Afrika yokuthuthukisa ukulawulwa nokuvikelwa kweendawo zamagugu zephasi kodwana kuvunyelwe ituthuko enzinzileko netjhejako.

3. Iminyanya ezako

3.1. ISewula Afrika izokusingatha ngokuhlanganyela umHlangano weForamu yabaBambisani nabaBambisani bezamaPhilo waboMma abaBelethako, amaSana, nabeNtwana e-Sandton Convention Centre, eGauteng, ukusukela mhlana ama-30 kuMgwengweni ukuya nalili-1 kuVelabahlinze 2014. Ihlangano yaBabambisani le, ingeyephasiloke engaphasi kweHlangano yezamaPhilo yePhasiloke.

Ukusingatha ngokuhlanganyela iForamu le kunikela ikundla yokuqalana nokuqakatheka kokuqinisa amaphilo wabomma ababelethako, wamasana newabentwana ngeSewula Afrika nokukhuthaza  zoke iinkoro zomphakathi ukobana zifake isandla emzameni lo.

Ukukhutjhwa kwesiKhathi esibekiweko sePhasiloke mayelana nokwenziwa liphasi ukobana liphumelelise  imiGomo yeTuthuko yeKulungwana miNyaka yesiNe neyesiHlanu kungakghonakalisa bona ababambisani bezamaphilo nebeenhlangano ekungasizo zamaphilo  bakghone ukubona iragelo phambili nokufunda isifundo esithileko.

Kuzakukhuphula khulu ukuziphendulela nokuzibophelela mayelana nabomma, amasana, abentwana kunye nabantazinyana nabesanyana, kobana bakghone ukufikela ilungelo labo lezinga eliphezulu lezamaphilo ukuya eminyakeni yee-2015 nangaphezulu.

3.2 ISewula Afrika izokusingatha iPhaliswano leemBalo leenTjhabatjhaba (i-IMO).  I-IMO liphaliswano laqobe mnyaka labafundi beenkolweni zamabanga aphezulu lokurarulula imiraro yeembalo, elibanjelwa emazweni ahlukahlukeneko qobe mnyaka. Leli lithuba lokukhangisa ngekghono lelizwe lekhethu lokusingatha iminyanya yephasi yezinga eliphezulu nokuveza ubujamo bezinga eliphezulu labosomBalo beSewula Afrika.  Inani lamazwe asele azitlolisele i-IMO ali-109.

4. Ukuqatjhwa

Ikhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwabantu abalandelako:
4.1. Nom. GO Hollamby esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele: Zeemali nezokuThenga iPahla nemiSebenzi emNyangweni wezangeKhaya.

4.2.  IBhodi yeKoporasi yokuTjalwa kweeMali zomBuso
a) Nom. Mcebisi Hubert Jonas, esikhundleni sokuba mnqophisi ongathathi iinqunto nesokuba nguSihlalo  (ehlandleni lakhe lokuba liSekela likaNgqongqotjhe wezeeMali); no
b) Nom. Roshan Morar esikhundleni sokuba liSekela likaSihlalo (isikhathi esiminyaka emithathu).

4.3. IKomidi yaboSiyazi bomThetho oLawula amaKhamphani (isikhathi esingeqi iminyaka emihlanu)
a) Ilunga elijamiselelako, uDorh. Johannes Erasmus; no
b) Ilunga linye eliJamiselelako, uKsz Juanita Steenkamp.

Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore