Isitatimende Somhlangano Wekhabinethi WangeLesithathu Womhla Wama-24 KuMrhayili Wee-2023

A. Ezingundabamlonyeni  

1.  Zegezi  
1.1.  IKhabinethi iyitjhejile indima eyenziwako ekuphumeleliseni iHlelo lamaGadango weGezi, ithi itjhejile njalo ibe ivuma nokuthi kusese kunengi okuliya ukusebenza kwethungelelwano legezi lelizwe loke.       
1.2.  Njengoba kungena ubusika nje, iKhabinethi ithokozele ukuqedelelwa kweGontraga yokungezelela amandla wegezi ngama-400 wama-megawatts (ama-MW) ngehlelo i-Standard Offer Programme elizokuthoma ukusebenza ngaphambi kokuphela kukaMrhayili wee-2023.                    
1.3.  Ukudlula lapho, umNyango wezePilo ukhombe iimbhedlela ezima-213 ekungasafanelanga ziqinteliswe igezi; kileziimbhedlela, ezima-76 zazo vele azisaqinteliselwa igezi, kanti-ke kusasetjenzelwa ukungezelela ezinye ezima-46 ngokukhamba kwesikhathi.          1.4.   IKhabinethi ibuye yathokozela nokuvulwa okuseduze kwesiTolo seGezi esiPhethe Koke ngomhla wama-31 kuMrhayili esizokuvulwa yi-Invest SA kobanyana kuzokhanjiswa msinyana amahlelo wokulawula azokusiza iinkhampani eziphehla igezi ezitja ezizako.   1.5.   Itjheje godu nendima eyenziwako ePhawa iKusile yokubuyisela igezi ezii-3 200 MW, ngamaziko 1, 2, 3 ne-5 ethungelelwaneni legezi lelizwe, nakuphela umnyaka wee-2023.              
1.6.   IKhabinethi iphatheke kumbi ngeendaba ezimamanga esele ziphikelele, eenkundleni zeendaba ezithi batjho kuseduze ukuthi ithungelelwano legezi lifadalale kuphele ngalo bese sisala emnyameni.  U-Eskom uqinisekise urhulumende ngamahlelo akhona ekuzakukhandelwa ngawo ukuthi kungafiki lapho igezi iphela khona yoke sisale emnyameni ilizwe loke.                
1.7.  IKhabinethi ibuyelela isibawo ebantwini boke beSewula Afrika ukuthi baragele phambili ngokunconcosela igezi.  Umnqopho kukuthi kulondwe i-1 000 MW yegezi qobe lilanga; lokhu-ke kulingana nokulonda igezi elingana nehlandla linye lokuqinteliswa kwegezi ilanga nelanga.          
1.8.  UNgqongqotjhe wezeGezi uDorh. Kgosientsho Ramokgopa uzokubikela ilizwe emhlanganweni wembikiindaba ngokuphunyeleliswa kweHlelo lamaGadango weGezi ngeLesihlanu nakama-26 kuMrhayili wee-2023.                  

2.  Zepilo    
2.1.  Urhulumende usungule ikomidi yomsebenzi ethwelwe mNyango wezePilo weliZweloke, ezakuqalana nokwehla kwesifo sekholera e-Hammanskraal esiphandeni se-Tshwane, ekuthe kufika umhla wama-24 kuMrhayili wee-2023 sabe sesithethe abantu abali-15.                
2.2.  Sikhuluma nje mkhulu umsebenzi owenziwako wokuhlola yoke imithombo engahle ibe kulapho kucabheleke khona, kungaba kusemithonjeni yamanzi ngokwayo, kungaba sematankeni adiliva amanzi, kungaba seempompeni namkha ebuTsengelweni baManzi i-Rooivaal Wastewater Treatment Works (i-WWTW).  Bekube nje, akunabufakazi bomulwana wekholera esele butholakele kilemithombo; lokhu-ke kungatjho khona ukuthi mhlambe ukwehla kwesifesi kusukele esehlakalweni sinye sokusilaphazeka, abantu base bayathelelana ukusukela lapho bekufike kilobubujamo banje.                 
2.3. Njengoba kuthathwa lamagadango nje, izakhamuzi ze-Hammanskraal zikhuthazwa ukuthi ziwabilise amanzi wazo wepompo bese ziwanunga ngetsherwana yetshwayi ngaphambi kobana ziwasele.  Ngaphezu kwalokho, umuntu ogijinyiswa yindeni, osililekako namkha onamatshayo wokuthi kunento engakalungi ngendeni akarhabele kudorhodere namkha etlinigi yangekhabo.                 
2.4.  UNgqongqotjhe wezaManzi nezokuHlwengisa uNom. Senzo Mchunu uzokubonana noMeyara we-Tshwane uKhansela Cilliers Brink ngeLesihlanu womhla wama-26 kuMrhayili wee-2023 emzameni wokutlama ihlelo elihlanganyelweko lokuvuselela i-Rooiwal WWTW, esele kukade seqa isikhathi sokuyivuselela.                      
2.5.  Eminye imininingwana ungayithola ngokufowunela iZiko leziFo eziThathelwanako (i-NICD) enomborweni yesizo ethi-082 883 9920.  Iinlimukiso ngokuthi ikholera ilapheka njani ungazithola kubunzinzolwazi i-www.nicd.ac.za.                    

3.  Ihlolo Ngabantu Abasebenzako Yaqobe Kota (i-QLFS) 
3.1.  IKhabinethi ikhuthazekile ngokuthi i-QLFS yokuthoma yee-2023 itjengise ihlandla lesithandathu ngokulandelana lokukhuphuka ngenani lemisebenzi qobe kota nangokuthi inani labantu abasebenzako abaziingidi ezili-16.2 likhakhabela eduze neengidi ezili-16.4 zabantu ababesebenza ngaphambi kokusahlela kwesifo sengogwana ye-Corona (i-COVID-19).  Lesi-ke sitjengiso esikhanyako esifakazela ukuthi umnotho weSewula Afrika uhluma ngobutjha ngamandla ngemva kwalesisifo esikhe sarhagala.             
3.2.  Inani labantu abasebenzako ngekota yokuthoma litjengisa ukuthi imisebenzi ezii-209 000 ibe sekorweni ehlelekileko, kwathi imisebenzi eli-107 000 yavuleka ekorweni engakahleleki ngekota yokuthoma yomnyaka.                   

4.  Ubudlelwano BeSewula Afrika Ne-United States (i-US)
4.1.   IKhabinethi ifakazile ukuthi nangambala ubudlelwano beSewula Afrika ne-US busese buhle, buqinile, begodu buwahlomulisa womabili amazwe la, ngemva komhlangano hlangana kwakaNgqongqotjhe wezeTjhebiswano lamaZwe ngamaZwe nokuSebenzisana, uDorh. Naledi Pandor noMzenda we-US eSewula Afrika uNom. Reuben E. Brigety, ngamagama akhe awakhuluma athi batjho iSewula Afrika ihlomisa i-Russia (ngeenkhali).            
4.2.  IKhabinethi ibuyelele yaqinisa ukuthi iindlela zokusebenzisana ngabosomaqhinga zikhona zisetjenziswa kiwo woke amazwe, hlangana nawo ekubalwa nayo i-US, la kungakhulunyelwa khona imiraro yokulawula ubudlelwano bobubili bamazwe lawa.                
4.3.   IKhabinethi isithokozele isimemezelo sikaMengameli Cyril Ramaphosa sokusungulwa kwephenyo elizijameleko elizakuphenya izwangobatjho ethi iSewula Afrika ihlomisa i-Russia.  Imininingwana yephenyweli izakumenyezelwa khona duze nje.           

5.  Ubudlelwano BeSewula Afrika Ne-Singapore 
5.1.  UMengameli Ramaphosa usingethe ivakatjho likaNdunakulu u-Lee Hsien Loong weRiphabhligi ye-Singapore ngeLesibili womhla we-16 kuMrhayili wee-2023.          
5.2.  I-Singapore ililizwe eliqakathekileko elisisisa lapha eSewula Afrika, njengoba amasiso wayo adlula imali emabhiliyoni ama-R5 emakorweni anjengewokukhiqiza, zeemali kunye nezokwakhiwa nokuthengiswa kwemakho. Iimvumelwano ezitlikitliweko hlangana namazwe amabili la zinqophe ukuqinisa ukusebenzisana kezerhwebo, zamasiso, zefundo nezokuvikela.         

6.  Imbizo KaMengameli Ngesibonelo Sokuthuthukiswa kwesiyingi SeTjingalanga Kapa  (i-DDM)
6.1.   UMengameli uRamaphosa ubize iMbizo yesithandathu yobeNgameli nge-DDM eTjingalanga Kapa, kuMasipala we-Drakenstein, esiYingini se-Cape Winelands, ngeLesihlanu womhla we-19 kuMrhayili wee-2023.            
6.2.  UMengameli uthwele ibandla leenthunywa elijamele zontathu iingaba zikarhulumende, ngaphasi kommongondaba othi: “Akungasali Muntu Ngemva.” Ngaphambi kweMbizo, uMengameli ukhe wavakatjhela ihlelo lokwakha izindlu eliseduzapho, i-Vlakkeland Catalytic Human Settlement Development, elilihlelo lokwakhela umphakathi elingelikhulu ukuwadlula woke akhe aba khona kuMasipala weNdawo ye-Drakenstein.  Zizii-2 556 izindlu ezizokutholwa babantu abalungele ukuzithola naliphelako lelihlelo lokwakhela abantu izindlu elathoma ngomnyaka wee-2017.                  
6.3.   Uthomile umsebenzi wokwakha izindlu ezima-942 esiGabeni sokuthoma sokwakha, lapha sekuphele ezima-454, ukube kanti ezima-301 zisakhiwa.  Ukuqakatheka kwehlelweli kukuthi lakha izindlu zemihlobo ehlukahlukileko, ezilungele imirholo ehlukahlukileko, ukusukela ku-R0 ukuyokufika ku-R3 500 (ngaphasi kwe-Breaking New Ground) ukuya ehlelweni lokusizwa ngemali elibizwa ngokuthi yi-Finance Linked Individual Subsidy Programme, elenzelwe labo abarhola hlangana kwe-R3 501 ne-R22 000 ngomnyaka.  Kilelihlelo lokwakha kunamathuba wokwakhelwa komphakathi ojayelekileko (i-Social Housing) kunye namathuba wokwakhelwa kwaboMakadabona bePi.                 

7.  Ivakatjho Lokuhlola Ukusebenza kuMasipala weDorobha leThekwini NeweSiyingi seMgungundlovu  Ngomhla We-18 Nowe-19 KuMrhayili Wee-2023      
7.1.   ISekela likaMengameli u-Paul Mashatile ukhe wacocisana nabahlanganyeli kezefundo nokuthwasisa, kezokulima, zerhwebo nezamabubulo lokhuya nakasevakatjhweni lokuyokuhlola kwaMasipala weThekwini Methro nakuMasipala wesiYingi weMgungundlovu njengengcenye yamavakatjho wokuhlola ukusebenza kwehlelo le-DDM.               
7.2.   Enye yamaphrojekthi aqakathekileko avakatjhelweko kube yiNtshongweni Catalytic Project lapho kwakhiwa khona i-Smart City hlangana kweTheku noMgungundlovu.  IPhojekthi le izakuvuselela imisebenzi yomnotho kilendawo, ngaleyindlela kungene imali elinganiselwa kumabhiliyonini ali-R15 ngamasiso, eminyakeni eli-10 ukuya keli-15 ezako.              

8.  Umthangalasisekelo Wezamanzi   
8.1.   UMengameli Ramaphosa uvakatjhele ihlelo lokuphakela amanzi i-Lesotho Highlands Water Project ngeLesibili womhla wama-23 kuMrhayili wee-2023 lapho abe khona nesandla ekambisweni yokuphendulwa kwesoyi yesiGaba 2 salelihlelo.  Ngemva kobana sekuminyaka satlikitlwa lesisivumelwano salelihlelo nangemva kobana seliriyade kangaka, ikambiso yamva le ibe lithemba lokuliphakamisa iinyawo lelihlelo eliqakathekileko.  I-Lesotho Highlands Water Project iqakathekile ekuqinisekiseni ukutholakala kwamanzi e-Gauteng, eFreyistata, eMpumalanga, eTlhagwini Tjingalanga kunye neTlhagwini Kapa.                    
8.2.  Ukusetjenziswa kweensetjenziswa nemithombo yamandla emthangalenisisekelo ukuphakamisa ipilo yamaSewula Afrika kusaragela phambili njengoba abomasipala sebabelwe imali engaphezulu kwamabhiliyoni ali-R14 kobanyana balungise imiraro yokusalela emva komthangalasisekelo, ngesiBonelelo somthangalasisekelo i-Regional Bulk Infrastructure Grant (i-RBIG) nese-Water Services Infrastructure Grant (i-WSIG).  I-RBIG izokusetjenziswa emaphrojekthini ali-130 bese kuthi i-WSIG ihlukaniselwa amaphrojekthi angaphezulu kwama-400 elizweni lokeli.                  
8.3.   IKhabinethi ithokozile nangokuthi umNyango wezaManzi nezokuHlwengisa (i-DWS) wenza indima ebonakalako ekulwiseni ubukhohlakali, njengoba pheze seyihlanganisa ama-R600 weengidi imali esele ibuyiswe ziinkhampani ezahlomula ngamathenda ayeragwe ngokungasimthetho. IKhabinethi itjhejile nokuthi sekunamagadango abekiweko wokukhandela abekwe mnyango wezamanzi ukuqeda ukusetjenziswa kwemali ngokungakafaneli, nangendlela engabuyiseliko nekudlala ngemali.              

9.  UNongorwana Wezokuvikeleka Komphakathi  
9.1.  ISewula Afrika ithokozwe ngonongorwana orhanyazelako wamazwe ngamazwe  wokuvikeleka komphakathi nokusebenza kuhle ngeendaba zomphakathi emazweni we-Afrika emnyakeni wee-2023 – i-International Social Security Association (i-ISSA) Good Practice Award in Social Security for Africa 2023 – othokoza umsebenzi karhulumende wokusiza epilweni yabantwabethu, khulukhulu labo ababuya emakhaya anganalitho nanganabuyo.                
9.2.  ISewula Afrika ingene kilonongorwana orhanyazelako ngesihloko esithi: “Kancanikancani Selula Isandla Sokuvikela Abantwana Abacaphazeka Lula Emphakathini: Indaba YesiBonelelo SabaNtwana, ESewula Afrika.” Babe li-138 abebaphalisana bavela eenjamisweni ezima-48 ezimalunga emazweni we-Afrika angaphezulu kwama-30.                     
9.3.  Isizo lethu lokwenyula umphakathi liyisika yehlelo likarhulumende lokwethula abantu umtlhago nokubuyisa isithunzi sabantu bekhethu.  Ihlelo lokuvikela umphakathi eSewula Afrika libalwa hlangana namahlelo angamakhulu khulu ephasini, njengoba lihlomulisa abantu abangaphezulu kweengidi ezili-18 nje.                 

10.   Amavowudi Ngesabelo Seemali    
10.1.   IKhabinethi ithokozile ngokuthi amaVowudi ngeSabelo seeMali weminyango karhulumende akhamba kuhle. Nanti irherho elizako lamaVowudi ngeSabelo seeMali nemihlangano yeendaba eliphekelelako:             
10.1.1.  ULesihlanu womhla wama-26 kuMrhayili wee-2023 nge-iri le-13:00, uNgqongqotjhe womNyango wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko (i-CoGTA), uMm. uThembi Nkadimeng uzokubamba umhlangano nembikiindaba ngeVowudi yeSabelo seeMali se-CoGTA ezakubeka amagadango anqophe ukuqinisa ukusebenza kwabomasipala.              
10.1.2.  NgeLesibili womhla wama-30 kuMrhayili wee-2023, uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa koMphakathi uMm. uLindiwe Zulu banoNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa nezokuVuselelwa kweSimilo uNom. Ronald Lamola bazokubamba amaVowudi ngeSabelo seeMali seminyangwabo, nje-ke imininingwana yemihlangano yeendaba yakhona izakumenyezelwa khona duze nje.                  
10.1.3.  IVowudi ngeSabelo seeMali ye-Ofisi kaMengameli izokwethulwa ngeLesithathu womhla wama-31 kuMrhayili wee-2023 kanti-ke umhlangano nembikiindaba ngeNdima yamaTjhuguluko aQakathekileko nangamaGadango wemiSebenzi ahlanganiswe nge-Operation Vulindlela uzokubanjwa ngeLesibili womhla wama-30 kuMrhayili wee-2023.                  

11.  ILanga Le-Afrika Nomnyaka Wama-20 WeHlelo LokweLusana Kwamazwe We-Afrika (i-APRM) 
11.1 IKhabinethi nawo woke amaSewula Afrika ahlanganyela nelizwekazi le-Afrika nephasi loke ekugidingeni iLanga le-Afrika ngeLesine womhla wama-25 kuMrhayili. Umnyaka lo uqakatheke ngokukhethekileko njengoba phela ukuhlangana kwama-60 weminyaka kwatlikitlwa umtlolo wokusungulwa kweHlangano yoBunye be-Afrika, esele yaziwa njengeHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU). Ummongondaba wemigidingo yaNonyaka uthi – “Ukuphunyeleliswa Kwamsinyana Kwekundla Yokurhwebelana Ngekululeko Elizwekazini Le-Afrika” ¬– uvuma imizamo eyenziwako yokuwenza asebenze amagadango wokurhweba kilekundla engekulu ephasini ekurhwebelaneni ngekululeko.                
11.2 Ukugidingwa kweNyanga Ye-Afrika nonyaka kuthomana nokuhlangana kwama-20 weminyaka we-APRM, enqophe ukwakha ikambiso ehle yokusebenza elizwekazini le-Afrika ngehlelo lokufundisana namanye amazwe nelokuzinuka amakhwapha.                

B. Iinqunto ZeKhabinethi  

1.  Isizinda Esikhethekileko Sezomnotho LeNamakwa  (i-SEZ)
1.1.   IKhabinethi ivumele ukukhethwa kwesizinda esikhethekileko sezomnotho i-Namakwa SEZ e-Aggeneys eTlhagwini Kapa. Ukukhethwa nokuthukwa kwendawo le njengeSizinda esiKhethekileko sezoMnotho kwenziwe ngokomThetho weeZinda zoMnotho aziKhethekileko wee-2014 (umThetho Nomboro 16 wee-2014) kanti-ke lendawo ekuphakanyiswe ukuthi ibe sizinda somnotho iyingcenye yeHlelo lamaSiso likaMengameli.                        
1.2.  INamakwa SEZ izokuvula ihlelo lokuhlengwa kwezenjiwa zemayini, ukukhiqizwa kwehayithrojini ehlaza, ukwakhiwa nokuthuthukiswa komthangalasisekelo, ukuvuseleleka kwegezi kunye nokulungiselelwa ukusetjenziswa kwemikhiqizo.  Amakoro lawa aqakathekile ekuvulweni kwemisebenzi nekuthuthukisweni komnotho weTlhagwini Kapa newelizwe loke.                       
1.3.   Ngewemali engaphezulu kwamabhiliyoni ama-R29 amasiso esele athenjiswe ukufakwa esigabeni sokuthoma se-SEZ. Lapha-ke kubalwa iinthembiso zokuzibophelela kwe-Vedanta Zinc (amabhiliyoni ali-R16), kwe-Frontier Rare Earth (amabhiliyoni ali-R13), kwe-Hive Energy (iingidi ezima-R200) kunye nokwe-RRS Trade and Investment (iingidi ezili-R100).           

2.  Umgadangiso Wesithathu Wehlelo Lamanzi Lelizwe (i-NWRS-3) 2023   
2.1.  IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kwe-NWRS-3 2023 begodu ihlelweli lisibopho kizo zoke iimphathimandla neenjamiso eziphumelelisa umThetho wezaManzi womnyaka we-1998 (umThetho Nomboro 36 we-1998).                 
2.2.  Ihlelweli lisekelwe libuyekezo leminyaka emithathu le-NWRS-2, eliveze ipumelelo eyenziweko neendawo ekusamele zitjhejwe.               
2.3.  I-NWRS-3 yakhiwe minqopho emithathu yommongondaba ihlelo lamanzi nokuhlwengisa ekumele bona liyisekelele ukwakhiwa nokuthuthukiswa, kuqedwe ubuchaka nokutjhiyana ngendima ngokomnotho, kufakwe isandla sokuhlumisa umnotho nokuvulwa kwemisebenzi, amanzi avikelwe, asetjenziswe, atsengwe ngefanelo, aphathwe abe alawulwe ngendlela ebambelelako nelinganisekileko.            
2.4.  Ihlelweli lenza iimphakamiso ezizwakalako zokwandisa amanzi atholakalako, kuphunguke umthamo wokufuneka kwamanzi, amanzi nokuhlwengisa kuphathwe ngcono, kube nelawulo lekoro yamanzi nokuhlwengisa, amanzi asatjalaliswe ngobutjha ngokulandela ukuhlela ngobutjha, kukhuthazwe ukusebenzisana kwamazwe ngamazwe, kulawulwe zamanzi nezokuhlwengisa ebujameni betlayimethi obutjhugulukatjhugulukako.                       
2.5.  I-NWRS-3 igadangiswe kubunzinzolwazi be-DWS ku-www.dws.gov.za.               

3.  Umbiko Ngamagadango Athethwe Mnyango Wezokuvikela (i-DoD) Ukukhalima Ukuziphatha Kwamalunga Webutho Lamajoni Wezokuvikela (i-SANDF) Athunywe Ukuyokusebenza Emahlelweni Wokuncengelela Ukuthula.
3.1.   IKhabinethi ithole umbiko wendima yokusebenza eyenziwa yiSewula Afrika ukukhalima ukuziphatha Kwamanye Amalunga we-SANDF athunywe ukuyokusebenza emahlelweni wokuncengelela ukuthula elizwekazini le-Afrika.              
3.2.  I-SANDF beyisijamiso esizikhakhazisa ngaso njengoba sinesandla esisiza ngaso emajimeni wokuncengelela ukuthula elizwekazini le-Afrika ngomnqopho wokwakha ukunzinza nokuthula emazweni we-Afrika aragelelwe zizipi ngaphasi kwephiko leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN).                   
3.3.   Kwathi nakuzwakala izwangobatjho yokuthi amajoni wokuncengelela ukuthula amagamawo abalwa ezenzweni zokugangela abantu abasikazi ngezomseme ngomnyaka wee-2015, ngomnyaka wee-2019 kwasungulwa isiQhema saboNgqongqotjhe kobanyana siphenye ngezwangobatjho yamacala wokugangelwa nokukhahlunyezwa ngezomseme (i-SEA) ngaphakathi kwe-DoD.                     
3.4.  IKhabinethi iyathokoza ngamagadango asele athethwe ukukhalima izehlakalo ze-SEA emsebenzini we-SANDF wokuncengelela ukuthula.  I-UN ithatha iSewula Afrika njengelizwe elinemikghwa emihle khulu begodu iyalibuka ilizwe lekhethu ngendima esele yenziwe yokucitha i-SEA kwa-SANDF.                   
3.5.  IKhabinethi ikhulume yagandelela ukuthi ukuziphatha kwe-SEA angeze kuvunyelwe ukona igama elihle le-SANDF elizwekazini le-Afrika.                   

4.  INyanga YeLutjha Yee-2023 
4.1 IKhabinethi ivumele iHlelo leNyanga YeLutjha lomNyaka wee-2023 ngaphasi kommongondaba othi: “Sirhabisa Ukukhululeka Kwelutjha Kezomnotho Ngomnqopho Wengomuso Elibambelelako.”                  
4.1.   ISekela likaMengameli u-Mashatile uzokukhuluma embuthanweni weLanga leLutjha weliZwe Loke nonyaka elizokuthatha amalanga amabili ukusukela ngomhla we-16 ukuyokufika kumhla we-17 kuMgwengweni wee-2023 e-Mangaung Outdoor Centre, e-Mangaung, e-Bloemfontein, eFreyistata. Kilamalanga amabili, ilutjha lizokuthola ithuba lokukhulumisana naboNgqongqotjhe, namaSekela waboNgqongqotjhe kunye nabanye abahlanganyeli abangaphakathi kwakarhulumende nebomphakathi.                         
4.2.  INyanga yeLutjha izokuvulwa ngomhla wo-01 kuMgwengweni, ivulwa nguNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli oqalelele zaboMma, zeLutjha nezabaNtu abanokuKhubazeka, uDorh. Nkosazana Dlamini-Zuma e-Hector Pieterson Memorial and Museum e-Soweto.                   
4.3.   IKhabinethi ikhwezelele umphakathi ukuthi uqinise imizamo yokuqinisekisa ukuthi abantu abatjha bathola amathuba azabavulela amasango wokungena babe nelitho abalenzako emnothweni welizwe lekhethu.                     
4.4.  Urhulumende, njengomqatjhi oyena oqatjhe abantu abanengi khulu ukudlula koke laphokhunye, usiphendulile isidingo sokwakhiwa nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa nesokuqatjhwa kwelutjha ngokuvumela iimfundiswa ezingasebenziko kodwana zibe zineziqu zefundo ukuthi zizitholele ilimuko lomsebenzi ngeHlelo lokuFundiselwa umSebenzi zibe ziRhola emBusweni (i-Public Service Graduate Internship and Learnership Programme).  Urhulumende godu uphumelelisa namagadango wokwakhiwa kwemisebenzi wesiKhwama seeMali sokuSiza ukuQatjhwa komPhakathi (i-Social Employment Fund [i-SEF]) neHlangano eQalelela ukuSebenzela iLutjha (i-NYS), adosa iinkulungwana zelutjha zingene emnothweni.                           
4.5.  IHlelo likaMengameli lokuSiza iLutjha ngemiSebenzi (i-Presidential Youth Employment Intervention) seliphumelele ukusekela ukuvuleka kwamathuba wamatorho asigidi si-1.5, nokuqatjhelwa imisebenzi esigidi, namathuba wokufundela umsebenzi azii-250 000, namathuba womsebenzi orholelwako azii-250 000, nazii-500 000 wabantu abatjha abafakwe emathubeni abambelelako wengeniso/womrholo. Njengoba singena eNyangeni yeLutjha nje, urhulumende ukhumbuza abantu abatjha ukuthi bazitlolise ekundleni i-SAYouth.mobi njengoba abangani babo abaziingidi ezine sele benzile nje, la kungatholakala khona amathuba womsebenzi.                    

5.  Ukusingathisana Ikundla Yerhubhululo Lezokulima E-Afrika (i-FARA) Elingelehlandla LobuNane Lamabhizinisi Wezokulima Nekhonfrensi Yeveke Yesayensi Nomhlangano Wayo Ojayelekileko Wehlandla LeThoba. 
5.1.   IKhabinethi ivumele iSewula Afrika ukusingathisana ikhonfrensi yehlandla lobunane i-FARA African Agri-Business and Science Week kunye nehlandla lethoba lomHlangano wayo oVamileko ezokubanjelwa eThekwini ukusukela ngomhla we-05 ukuyokufika kumhla we-09 kuMgwengweni wee-2023.            
5.2.  I-FARA isiqongolo seenhlangano zelizwekazi le-Afrika eziqalene nokukghonakalisa nokulungelelanisa imisebenzi yerhubhululo lezokulima neyokuthuthukiswa kwamandla wokusungula elizwekazineli.                    
5.3.  Ngokusingatha umbuthano lo, iSewula Afrika izokuhlomula ngokusebenzisana nangokubambisana nemisebenzi yezokulima neyeenjamiso zerhubhululo ngokusebenzisana ngekambiso ehle esayensini yezokulima nerhubhululweni. ISewula Afrika ilithathela phezulu irhubhululo lezokulima kezetuthuko, khulukhulu njengoba siqalene netlayimethi etjhugulukatjhugulukako nje nezinye izinto eziliya ikghono lelizwe lekhethu ukuba sezingeni eliphezulu lokutholakala kokudla, ukuthuthukiswa komnotho nemisebenzi.   Ikhonfrensi le kulindeleke ukuthi idose abantu abama-800 baye KwaZulu-Natala ne-Gauteng, kanti-ke lokhu kulindeleke nokuthi kuvuse imisebenzi yomnotho.                           

6.  Iindaba Zerhwebo  
6.1.   IKhabinethi ithole umbiko otjengisa ukuthi kube nobungcono ehlelweni lokurhwebelana nelokuthengisela amazwe wangaphandle ipahla. Umbiko lo utjengisa ukuthi iSewula Afrika ipahla eyithengisele amazwe wangaphandle ibe ngeyamabhiliyoni ama-R300 ngomnyaka wee-2022; lapha-ke iSewula Afrika ithengisele amazwe ali-12, yanzinzisa imisebenzi elinganiselwa ema-57 300.                   

C. Ukuqatjhwa  

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1.  UNom. Bernard Scelo Duma, oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele:  ImiSebenzi yaboRhulumende beeNdawo neSekelo emNyangweni wezokuBusa ngokuBambisana.              

2.  Ibhodi Yabanqophisi Bomkhandlu Wethekhnoloji Yezenjiwa 
(a)  UMm. uNtombifuthi Zikalala-Mvelase (obuyiselwe esikhundleni sokuba liSekela likaSihlalo      
(b)  UMm. u-Pontsho Maruping (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
(c)  UNom. Rudolf Heydenrich (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
(d)  UDorh. Siyabonga Simayi;
(e)  UDorh. Takalani Madzivhandila;
(f)  UMm. u-Azwinndini Mavis Thomani;
(g)  UNom. Livhu Nengovhela; kunye
(h)  NoMm. u-Faith Ntokozo Ngcwabe (ojamele umNyango wezeNjiwa nezeemBaseli)   

3.  Ibhodi Yabanqophisi Yomkhandlu WeJiyosayensi 
(a)  UNom. Kelepile Dintwe (uSihlalo);
(b)  UNom. Xolisa Mvinjelwa (iSekela likaSihlalo);
(c)  U-Adv. Ntika Maake;
(d)  UDorh. Mayshree Singh;
(e)  UDorh. Siyanda Mngadi;
(f)  UDorh. Ntombifuthi Nxumalo;
(g)  UMm. uThobeka Njozela;
(h)  UNom. Andries Moatshe;
(i)   UDorh. Moloko Matlala;
(j)   UNom. Mandla Malindisa; 
(k)  UDorh. Mmboneni Muofhe; kunye no-
(l)   Nom. Mosa Mabuza [umPhathi oyiHloko (u-CEO)]. 

D.  Imithethomlingwa  

1.  Umtlamo Womthethomlingwa Wee-2023 Wokutjhugulula UmThetho WePhiko Elizijameleko Eliphenya Ngamapholisa (i-IPID)   
1.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komtlamo womThethomlingwa wee-2023 wokutjhugulula umThetho we-IPID.                  
1.2.  UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho we-IPID wee-2011 (umThetho 1 wee-2011), begodu wenza iimphakamiso ezinqophe ukunzinzisa ukusebenza ngokuzijamela kwe-IPID, ngaleyindlela kusebenze “isahlulelo ngo-McBride.”          
1.3.  Amatjhuguluko la atjheja godu nemiraro ephakanyiswe yiKhotho yezomThethosisekelo, yona ethe ililize imibandela ethileko yomThetho we-IPID wee-2011, yona enikele uNgqongqotjhe wezamaPholisa amandla wokujamisa emsebenzini umNqophisi oPhetheko, athathele umNqophisi oPhetheko amagadango wokumkhalima ngemva kokujanyiswa kwakhe, abe amqotjhe emsebenzini umNqophisi oPhetheko lo.                
1.4.  UmThethomlingwa lo uphakamisa ikambiso eyenzelwa emkhanyweni ngcono nevulekileko yokuqatjha umNqophisi oPhetheko kunye nekambiso ephelele ngemininingwana neyenzisisa ikambiso yokuhlola ukuthembeka kweemphathimandla ze-IPID. Ukudlula lapho, umThethomlingwa lo uvula nethuba lokutjhugululwa kweminye imibandela yomThetho oBusako, kobanyana kuzokuqinisekiswa ukuthi i-IPID iwenza kuhle nangepumelelo umsebenzi ethunywe wona. Umtlamo womThethomlingwa ungawuthola kubunzinzolwazi obuthi- www.policesecretariat.gov.za.                     

2.  Umtlamo Womthethomlingwa Wee-2023 Wokutjhugulula Imithetho Yezobuhloli Obujayelekileko (i-GILAB)   
2.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komtlamo we-GILAB yee-2023.       I-GILAB iphakamisa ukuthi kwenziwe amatjhuguluko emThethweni wamaHlelo wezobuHloli we-1994 (umThetho 39 we-1994). UmThethomlingwa lo unikela amandla wokusebenza eemphakamisweni zeBandla eliPhakemeko lokuBuyekeza kezobuNgameli ngesiJamiso sezokuVikeleka komBuso (i-SSA) kunye nehlelweni lokuphunyeleliswa kweemphakamiso zeKomitjhini yePhenyo lamaJaji ngeZwangobatjho yokuThunjwa komBuso, ubuKhohlakali nokuKhwabanisa eKorweni yemBusweni, ekubalwa kiyo nesiGungu somBuso.                       
2.2.  Hlangana nokhunye, umThethomlingwa lo unqophe: (a) ukuhlela ngobutjha imisebenzi yobuhloli kobanyana kuzokghonakaliswa ukuphumelela kokusebenza ngokuvula isijamiso sobuhloli sangekhaya kunye nesijamiso sobuhloli sangaphandle; (b). ukwelapha uburhole bokusebenza kwaMandla wamaTshayo wobuHloli njengobanyana kufakazelwa yiKhotho yezomThethosisekelo;  (c) ukulungisa ubuthakathaka obutholakele ngehlelo lezeemali i-Financial Action Task Force, eliphethe namagadango wokulwa namacala wemali eyenziwe ngobukirikitjani yase iyahlanjululwa nezenzo zokusekela amaphekula ngeemali ngokuhlomisa iinjamiso zokuphepha kobanyana ziphenye bezihlole nobujamo bokuvikeleka nakube umuntu namkha ihlangano isijamiso esiqalwe mumuntu woke elizweni;  (d). ukuqinisa amagadango wokulawula nokulungelela ibubulo langeqadi lezokuphepha nokuvikeleka njengengcenye yehlelo lokuphepha nokuvikeleka elipheleleko; kunye (e). nokubeka amagadango wokulawula ukuziphatha kwamalunga walokhuya nabanye abakghona ukuthola ilwazi lobuhloli nemininingwana yalo.      
2.3.  Ukudlula lapho, umThethomlingwa lo uzakuqinisekisa ukuthi umsebenzi owenziwa yi-SSA akudlalwa ngawo namkha usetjenziswe ngendlela engakafaneli yokuphumelelisa iinrhuluphelo neminqopho yabantu abathileko.                  
2.4.  Amatjhuguluko la azakuqinisa ukuhlolwa kweenjamiso zobuhloli ziinhlangano ezinjengomHloli Zombelele wezobuHloli, iKomidi eHlanganyelweko yaSafuthi ngezobuHloli kunye nomHloliincwadi Zombelele weSewula Afrika.  UmThethomlingwa lo uyatholakala kubunzinzolwazi obuthi-www.gov.za.             

3.  Umtlamo Womthethomlingwa Wee-2023 Wekomitjhini Yezabasebenzi Bembusweni (I-PSC)  
3.1.  IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo womThethomlingwa we-PSC wee-2023 kobanyana umphakahi uphefumule ngawo. UmThethomlingwa lo ubulala umThetho we-PSC we-1997 (umThetho 46 we-1997) womThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika womNyaka we-1996.                  
3.2.  UmThethomlingwa lo uvumela ukuvulwa kwe-ofisi lezokuphatha elizijameleko elizakwenza i-PSC iqinise ukuzijamela nokusebenza ngaphandle kokuthatha ihlangothi kwehlangano. UmThethomlingwa lo uzakuthi ungatlikitlelwa ukuba mthetho, umsebenzi othunywe ukwenziwa yi-PSC udluliselwe nakibomasipala neenjamisweni zombuso.                        
3.3.  Ukutjhugululwa komthetho lo kuzakwenza i-PSC iqalane ngcono nokwenza umsebenzi wokutjheja kuhle nokusikimela phezulu, nokwenza izinto ngemikghwa nemithetho emihle ekhuthazela ubuhle bemisebenzi yombuso. UmThethomlingwa lo uyatholakala kubunzinzolwazi obuthi-www.dpsa.gov.za.               

4.  Umtlamo Womthethomlingwa Wee-2023 Wokutjhugulula Umthetho Olawula I-Nuclear  
4.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komtlamo womThethomlingwa wokutjhugulula umThetho oLawula i-Nuclear. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho oLawula i-Nuclear (i-NNR), we-1999 (umThetho 47 we-1999).               
4.2.  UmThethomlingwa lo unqophe ukukhibelela itlhayelo ekhona njenganje emThethweni we-NNR we-1999.  Ngalendlela ongayo njenganje umThetho lo, awukhambisani nekambiso ehle yamazwe ngamazwe osetjenziselwa ukuphepha kwe-nuclear ngoba awunasisombululo semiraro abantu abasebenza nge-nuclear abaqalana nayo ngengozi yomtjhiso wemisebe yomhlaba.                
4.3.  UmThethomlingwa lo godu wenzelelwe ukuthomanisa umThetho we-NNR yomNyaka we-1999 nemithetholawulo nekambiso yemikghwa emihle ye-International Atomic Energy Agency, (i-IAEA).    
                  
E.  Iminyanya Ezako  

1.  Ukugcotjwa KwakaMengameli We-Federali Riphabhligi Ye-Nigeria
1.1.  NgoMvulo womhla wama-29 kuMrhayili wee-2023, uMengameli Ramaphosa uzokuya emnyanyeni amenywe kiwo wokugcotjwa kwaloyo okhethelwe ukuba nguMengameli, uNom. Bola Ahmed Tinubu we-Federali Riphabhligi ye-Nigeria.               
1.2.  Ukuhlanganyela kwakaMengameli wekhethu nabanye ekugcotjweni kwakaMengameli we-Nigeria kuzakuba sitjengiso sokuraga kobudlelwano bokusebenzisana ngezobuzenda hlangana kweSewula Afrika ne-Nigeria.            
1.3.  I-Nigeria imrhwebelani weSewula Afrika omkhulu esiphandeni seTjingalanga ye-Afrika. Manengi amafemu wemihlobohlobo asebenzela e-Nigeria, ukube ngahlanye namafemu we-Nigeria nawo athoma ukunzinza eSewula Afrika.             

2.  IVeke YokuVikelwa KwabaNtwana 
2.1   ISewula Afrika izokutjheja iVeke YokuVikelwa KwabaNtwana ukusukela ngomhla wama-28 kuMrhayili ukuyokufika kumhla wesi-04 kuMgwengweni wee-2023, ngaphasi kommongondaba othi: “Asivikele Abantwana Ngesikhathi se-COVID-19 Nangemva Kwayo.” Ijimeli likhwezelela woke amakoro nomphakathi ukuthi ukhuthalele ukwakha nokuthuthukisa, nokutjheja kunye nokuvikela abantwana.              
2.2   Ijima lanonyaka lizokuqalana ne-RISHA, elihlelo lomphakathi lokuvikela nokuthatha amagadango msinyana, elinqophe ukuphephisa abantwana ekucatjhazweni, babe nekghono lokujamelana nemihlobohlobo yobujamo bezinto.           

3.   Ivakatjho Lokuhlola Isibonelo Sezetuthuko (i-DDM) SePumalanga Kapa 
3.1   ISekela likaMengameli uNom. Paul Mashatile ngomhla wama-26 nowama-27 kuMrhayili wee-2023 uzokuya e-OR Tambo District ne-Buffalo City Metro ePumalanga Kapa ngevakatjho lokuyokuhlola ukusebenza kwe-DDM.                
3.2  Ivakatjhweli liyingcenye yomzamo karhulumende wokuqinisekisa ukuthi ukuthuthukiswa kweendawo zabantu kwenzeka ngendlela elungelelekileko, esekelwa yikambiso ye-DDM.           

4.  Ihlandla Lesithandathu LePalamende Ye-Afrika (i-PAP|) 
4.1   Abarholi abavela eendaweni ngeendawo zelizwekazi le-Afrika bahlangene ukusukela ngoMvulo womhla we-15 kuMrhayili e-Midrand, eSewula Afrika, bahlanganela ihlandla lesiThandathu lePalamende ye-Afrika (i-PAP).  Umhlangano wePalamende lo uzokuphela ngomhla we-02 kuMgwengweni wee-2023.               
4.2  I-PAP inqophe ukulungisa iintjhijilo ezifanako elizwekazini le-Afrika, kanti-ke ijanyelwe barholi be-Afrika abavela kilo loke ilizwekazeli.              

5.  Ikomitjhini Eyihlanganisela Yaborhulumende Ngezesayensi Yelwandle (i-IOC) 
5.1  ISewula Afrika izokuhlanganyela namanye amazwe emhlanganweni wama-56 womkhandlu ophetheko ozokubanjelwa e-Paris, e-France, ukusukela ngomhla we-16 ukuyokufika kumhla wama-30 kuMgwengweni wee-2023.            
5.2  I-IOC yeHlangano yezeFundo, zeSayensi nezamaSiko (i-IOC-UNESCO) ngaphasi kwe-UN isijamiso se-UN ephethe umsebenzi wokusekela imisebenzi yesayensi yelwandle ephasini loke.                     
5.3  ISewula Afrika iyakulimuka ukuqakatheka kwerhubhululo nokulawulwa kwamalwandle wayo neendawo zeligu lamalwandle, nakuzakuba netuthuko ebambelelako. Irhubhululo lesayensi yelwandle libuye lisize nangokuyelelisa kusese nesikhathi nakuza ihlekelele yelwandle, lisiza naborhulumende ukuthi bathathe iinqunto ngokulandela amaphuzu welwazi.             

6.  ISewula Afrika Isingatha Imidlalo Emikhulu Yamaphaliswano Weenkutani  
6.1  Abalandeli bemidlalo ephasini loke bangalindela ukwamukelwa ngommoya woBuntu omuhle nokuphathwa ngezandla ezifuthumeleko ngokwezinga lamazwe ngamazwe lokhuya nabeza emiDlalweni yeBhigiri yePhasi yeenKutani ze-Netball neye-Kimura Shukokai International (i-KSI) Karate World Championship ezokudlalelwa eSewula Afrika.  ISewula Afrika inomlando omuhle wokusingatha imibuthano yemidlalo emikhulu.                     
6.2   Solo kuya ngokuphakama ukuthakasa njengoba sekusele isikhathi esingaphezudlwana kwama-60 wamalanga ukuthi kuthome imiDlalo yePhaliswano leBhigiri yePhasi ye-Netball eKapa ukusukela ngomhla wama-28 kuVelabahlinze ukuyokufika kumhla we-06 kuRhoboyi wee-2023. Kungekokuthoma ukuthi iphaliswano lalemidlalo ekara amehlo woke lizokudlalelwa ehlabathini ye-Afrika.                    
6.3  IKhabinethi ikhombela woke umuntu ukuthi asekele ijima le-Netball Fridays ngokwembatha izambatho zabasekeli namkha ngokuhlobisa ngemibala yelizwe, kusekelwa isiqhema se-Netball seSewula Afrika.                  
6.4  I-KSI South Afrika godu izokusingatha ihlandla lama-20 lemidlalo yekaradi i-KSI Karate World Championship eKapa ukusukela ngomhla we-10 ukuyokufika kumhla we-15 kuVelabahlinze wee-2023, kanti iimfiselabuhle zethu sizithumela esiQhemeni seSewula Afrika (i-Team SA) njengoba sizilungiselela lombuthano wemidlalo erhanyazelako yephasiloke nje.                 
6.5  ISewula Afrika isingethe ngokuzikhakhazisa iPhaliswani lamaFayinali leenKutani leBholo ePhayelwa eTafuleni elidlalelwa e-Durban Internationl Convention Centre njenganje. Balinganiselwa ema-600 abadlali abavela emazweni ngamazwe wephasi loke abezwana amandla njenganje kilemidlalo, kanti-ke lemidlalo inikela abadlali bekhethu ithuba lokuveza ithalentha labo. Imidlalo le ithome ngomhla wama-20 kuMrhayili wee-2023, kanti-ke izabe iyokuphela ngomhla wama-28 kuye uMrhayili wee-2023.                  

F.    Imilayezo  

1.  Siyabathokozisa 
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:

  • KuNgqongqotjhe wezeeMali u-Enoch Godongwana, owethweswe unongorwana orhanyazelako waboNgqongqotjhe bezeeMali e-Afrika ku-2023 (i-African Banker 2023 Finance Minister of the Year Award),   e-Sharm El Sheikh, eGibhithe, ngeLesithathu womhla wama-24 kuMrhayili wee-2023, ngemizamo yakhe yokuwulawula kuhle umnotho weSewula Afrika, ngitjho nanyana iminotho yephasi neyakhona ekhethwapha beyiqokeme nje esikhathini esimnyaka esisandukuphela. Unongorwana lo uthande ukusebenzisa kwakaNgqongqotjhe umthethokambiso weemali ukurhabisa ukusekelwa kwehlelo legezi evuselelekako ekorweni yeembaseli.                 
  • Ku-Hana Gammon, umtloli weSewula Afrika onama-20 weminyaka yobudala ngokuthumba kwakhe unongorwana wokutlola iindatjana ngaphasi kwe-Commonwealth (i-2023 Commonwealth Short Story Prize) esiphandeni se-Afrika, ngaleyindlela waba ngomncani kinabo boke abakhe bethweswa unongorwana lo.       
  • EsiQhemeni sikamaKhakhulwararhwe se-Stormers ngokungena kumafayinali wephaliswano i-United Rugby Championship. I-Stormers izokudlala ne-Irish Musters e-Cape Town Stadium ngoMgqibelo womhla wama-27 kuMrhayili wee-2023.                  
  • KuNom. Zakes Mda, umtloli wamanoveli weSewula Afrika no-Phrof. Tshilidzi Marwala, owakhe waba liSekela likaTjhansela noPhrinsipali we-Yunivesithi yeJwanisbhege (i-UJ), amagamabo aphakanyiselwe ukufakwa hlangana nalabo abangathweswa unongorwana i-African Genius Awards yomNyaka wee-2023.  UNom. Mda noPhrof. Marwala amagamabo aphakanyiswe newamanye ama-Afrika ali-19 avela emakorweni ngamakoro lapho enze khona ubuhle obubabazekako.         


2.    Silila Imbiko  
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:  

  • UMzenda weSewula Afrika obekanzinziswe eRiphabhligi ye-Algeria, uNom. Billy Masetlha, osebenzele iSewula Afrika emisebenzini neenkhundleni zombuso ezihlukahlukileko, hlangana nazo ekubalwa nesokuba mNqophisi Zombelele wezobuHloli.  Wangena waphelela emZabalazweni wekululeko yeSewula Afrika, lapho akhe aba nanga lilunga loMkhonto weSizwe khona.       
  • UNom. Murthi Naidoo, owanikela ipilwakhe yoke emzabalazweni wekululeko yelizwe lekhethweli.  Wabotjhwa wavalewa mapholisa wezokuphepha ukusukela ngoSinyikhaba womnyaka we-1965 ukuyokufika kuSihlabantangana womnyaka we-1966 ngaphandle kokuvulelwa icala ayebotjhelwe lona, walima indima ebonakalako ngeminyaka la umthetho wobujamo obuqokamileko wawusesiqongolweni khona, ngekupheleni kweminyaka yabo-1980.  
  • UNom. Barry Dwolatzky, owaba yihlahlandlela ekorweni yethekhnoloji yelwazithintwano. BekanguPhrofesa oHlonitjhwe ngemiSebenzakhe esiKolweni sezobuNjiniyera bezeGezi nezokuThintana kunye nakezokwAkha e-Yunivesithi i-Wits.           
  • Abantu abali-15 ababulewe yikholera eyehle e-Hammanskraal engaphasi kwakaMasipala we-Tshwane (e-City of Tshwane).          

 
Imibuzo ingathunyelwa: kuNom. Michael Currin – uMjaphethe woMkhulumeli weKhabinethi         
Iselifowuni: 082 462 7896

Share this page

Similar categories to explore