ISitatimende Somhlangano WeKhabinethi Wamhlana ama-3 kuKhukhulamungu 2014

1. UkuPhunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko

1.1. IKhabinethi yemukela ukuvulwa ngokomthetho kwesiBhedlela i-Dr Harry Surtie  nguMengameli u-Jacob Zuma e-Upington, ngeTlhagwini Kapa, mhlana ama-2 kuKhukhulamungu 2014. Lokhu kwenzeke ngemva kwamalanga amane uNgqongqotjhe wezamaPhilo uDorh. Aaron Motswaledi avule esinye isibhedlela esitjha e-Natalspruit, nge-Gauteng. Lokhu kuhlangana nepumelelo yehlelo lelizwe likarhulumende lomthangalasisekelo lokwakhiwa kweembhedlela ezima-43 nemitholapilo ema-213 eminyakeni emihlanu ezako ngomnqopho wokuhlangabezana neendingo zerherho leTjhorensi yokuQalelela zamaPhilo yeNarha.

1.2. IKhabinethi ibuka ukubotjhwa kwamhlapha nokudliwa  kwepahla yegenge ngaphasi kwejima le-Project Darling nokubotjhwa kwegenge esolwa ngokwemuka abantu amatrogo. I-Project Darling iphumelele ukudla amadayimani angasi semthethweni nepahla ebalelwa eengidini ezima-R50, amakhaya ali-15 nemali yeenarha zangaphandle eziingidi ezima-R43.  

Ngokukhamba kwenyanga le amapholisa azakukhupha iimbalobalo zeliZweloke zaqobe mnyaka zobulelesi. Iimbalwezi zisuselwa esibalweni semilandu eyabikwako emaPholiseni begodu zizakutjengisa ipumelelo neentjhijilo.

Ukukhutjhwa kweembalobalwezi kusipha ithuba lokukhulumisana ngento ephathekako kobana singaliqinisa bunjani itjhebiswano nomphakathi ngamaqhinga adephileko karhulumende wokulwisana nobulelesi. IKhabinethi ikhuthaza imiphakathi ukobana idlale indima yawo ngokubika ubulelesi nokusekela amaforamu atjheja ukuphepha kwemiphakathi kobana kuphunyelelwe ekulwisaneni nobulelesi nokusekela iinqhema zemiphakathi ezitjheja ukuphepha komphakathi njengombana ukulwa nobulelesi kutlhoga ukubambisana komphakathi .

Urhulumende unyefula ngobukhali ukusahlela ngesihluku esikubonileko okuqaliswe kumalunga weButho lamaPholisa weSewula Afrika lokha nabasemsebenzini. Mhlana ali-7 kuKhukhulamungu urhulumende uzakuhlonipha amapholisa ahlongakalele emsebenzini. IKhabinethi ikhuthaza isitjhaba ukobana sihloniphe amapholisa ahlongakala ngesikhathi enza umsebenzawo wokuqinisekisa ukuthotjelwa komthetho.

1.3. IKhabinethi yemukela isimemezelo samaBhiliyoni ama-R2 wesisetjenziswa  sokuthiya iimfesi neembandana zemanzini esiZindenisokuThuthukiswa kwamaBubulo se-Coega ePumalanga Kapa esizakunikela ngamahagere ama-80 ukwenzelela bona kubhurwe ngefesi i-Abhaloni ungakafiki umnyaka wee-2020 okuzakuvula imisebenzi yasafuthi ezii-2 080. Iphrojekthi le iyingcenye ye-Operation Phakisa enqophe ukuvula amathuba wezomnotho ngokusebenzisa amalwandle weSewula Afrika.  Iphrojekthi le inekghono lokukhulisa umnotho weSewula Afrika ngamaBhiliyoni ali-R177 beyivule amathuba wemisebenzi esigidi ungakafiki umnyaka wee-2033. IKhabinethi ikhuthaza abatjalimali ukobana babambisane noRhulumende emathubeni amatjha wokukhulisa umnotho.

1.4. IKhabinethi ithabela ukukhambela kwesiqhema seSewula Afrika sabosolwazi bezokwelapha emaZweni we-Afrika eseTjingalanga i-Guinea, i-Sierra Leone ne-Liberia abayokusiza epini yokulwa nokurhatjheka kobulwele be-Ebola. Isiqhema sabosolwazi lesi ababandulwe ngokwezinga eliphezulu sisebenzisa ilabhorathri kamakhambangendlwana begodu sesiqede iimveke ezimbili sisiza ngokuphengula ubulwelobu emaZweni layo. 

1.5. IKhabinethi yemukela ukuhlonywa kwesiGaba 1A, iphrojekthi ebizwa kobana yiphrojekthi ye-Pongolapoort eNikela ngomThamo omKhulu  waManzi. Umsebenzi lo ulinganiselwa kumaBhiliyoni ali-R1,5 okuzakunikela amanzi nokufakelwa kwethungelelwano lamanzi atsengileko ukufikela eenkulungwaneni ezili-134 864 zabantu emakhayeni azii-16 200. Iphrojekthi le izakuletha amanzi emphakathini kaMasipala weNdawo yeJozini, KwaZulu-Natala.

2. IinQunto eziQakathekileko zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi iphasise ukukhutjhelwa emphakathini komtlamo oHlanganyelweko wokuThuthukiswa kwamaDorobha nehlanganyela yeminyango karhulumende. Lokhu kuzakuba yindlela yokufuna ukuzwana ngokuthuthukiswa kwamadorobha weSewula Afrika. ITlhatlheli liyipendulo yebizelo likaMengameli u-Jacob Zuma lokwethulwa kwetlhatlha lelizweloke lokutjhugulula isakhiwo samaphetheni webandlululo nokusiza abomasipala ukulawula ukuthuthukiswa kwamadorobha ngefanelo. Inembombono yeTlhatlheli kuthuthukisa amadorobha amakhulu namancani angahlaleka, wabantu boke. Lizakuqalana nobujamo bokuhlukaniswa kwabantu ngokomnotho nangobuhlanga bese lakha amadorobha ahlangeneko.

2.2. IKhabinethi ivumelene nomBiko wezeZindlu wokuThuthukiswa kwamaDorobha ozakuthulwa kuKhonferensi yeenTjhaba eziBumbeneko (i-Habitat III) ngomnyaka wee-2016. Ikhonferensi yeenTjhaba eziBumbeneko yokuthoma izakubanjwa mhlana ali-17 ukuya nakali-18 kuKhukhulamungu 2014. Kulindelwe kobana umbiko lo ube sisekelo se-‘Ajenda  yamaDorobho weSentjhuri yama-21 ngomnqopho wokuqalana neentjhijilo zamazwe asathuthukako nathuthukileko ngokwamukela indima eqakathekileko yamadorobha eendabeni zokutjhuguluka kobujamo bezulu, iinhlekelele, ukuthuthuka komnotho namalungelo wobuntu. Amalungiselelo wekhonferensi ye-Habitat III  enzeka ngesikhathi lapho iSewula Afrika iphumelelisa khona iTlhatlha layo lomThethomgomo  wokuthuthukiswa kwamaDorobha aHlanganyelweko nokuthoma ngamalungiselelo womThethomtlamo wezokuHlaliswa kwaBantu.

2.3. IKhabinethi Yemukele ukutlanywa kwe-Ejensi yokuLawulwa kwePahla yomBuso ezakutjheja ukuphathwa kwepahla karhulumende. Le kuzakuba yiNgcenye kaRhulumende ngaphasi kwetjhejo likaNgqongqotjhe wezemiSebenzi kaRhulumende. Ungqongqotjhe uNxesi uzakunaba ngendaba le.

2.4. IKhabinethi yemukele umThethomgomo oKhitjelelweko wokuqatjhwa kwabaSebenzi abaLawula Iinkolodo nomTjhono okuzakumenyezelwa ngokutlolwa kuGazede kaRhulumende. Umnqopho womThethomgomo lo kukhuthaza ukwenza izinto ngendlela efanako, elungileko, esetjhatjhalazini nokufikelela ukulingana kwabantu abagade badinywe amathuba ngesikhathi sombuso webandlululo. Itjhuguluko elikhulu elethulwa sikhibelelwesi kususwa kwehlelo lokuThenga kobana kurhatjiswe amatjhuguluko. Umthethomgomo lo uzakusebenza kwaphela ekuqatjhweni okwenziwe ngokomThetho womTjhono, umThetho wamaKhampani nomThetho wmaKoporasi aBumbeneko.

3. Imithethomlingwa

3.1. IKhabinethi yemukele kobana umThethomlingwa wokuThathelwa ipahla ngaphandle kokuliliswa  womnyaka wee-2014 wethulwe ePalamende. UmThetho wokuThathelwa ipahla womnyaka we-1975 wabethwa ngaphambi komThethosisekelo omutjha. Ungqongqotjhe uNxesi uzakunaba ngendaba le.

4. UbuJamo beKhabinethi ngeeNdaba zesiKhathi saNje

4.1. Ikhabinethi ikhuthazwa kukhula komnotho okuhle okubonakele ngekotara yesibili emnyakeni ngaphasi kobujamo bomnotho obubudisi ngelizweni nangaphetjheya. Izinga lokukhula komnotho lisese buthakathaka kobana bungaqalana neentjhijilo zethu zomtlhago, ukungalingani nokutlhayela kwemisebenzi. Urhulumende urhabisa ukuphunyeleliswa komTlamo  wokuThuthukiswa kweliZweloke ngomnqopho wokuqalana neentjhijilo ezisidingo, ukukhuliswa komnotho wasafuthi nokuvulela abantu bekhethu imisebenzi. Ngalendlela,  ukusisa kumthangalasisekelo, igezi, iinthuthi, amanzi, iindlela, iinkolo neembhedlela – kusisekelo sokwakha  umnotho okhula msinyana, ohlanganyelweko nozuzisa abantu boke.

Umthamo wengeniso yaqobe mnyaka yamabubulo  wombuso ukhule ngaphezu kwama-260% eminyakeni elitjhumi edlulileko. Imali esetjenziswe nguRhulumende weeNdawo zemaKhaya kezomthangalasisekelo ukusukela ngeminyaka ye-1990 ibuyelelwe kabili. Iminyango yombuso itjale ngaphezu kwethriliyoni yamaranda kumthangalasisekelo ukusukela ngomnyaka weemali wee-2009 newee-2010. Silindele kobana ukukhula komnotho engcenyeni  yesibili yomnyaka kuzakuba namandla njengalokha imikhakha yeemayini neyemikhiqizo ithoma ukuhluma. Urhulumende uzakuragela phambili nokusebenzisana nabamabhizinisi neenhlangano zabasebenzi ukwakha ubujamo obukhambisana nokutjalwa kweemali nokukhula komnotho.

4.2. IKhabinethi inyefula izenzo zamhlapha neentatimende ezithuwelelisa inturhu ekuyinto etjhayisana neemfundiso zomThethosisekelo wethu begodu zingarhayila inzuzo yethu njengelizwe. Izehlakalo zamhlapha zokulinyazwa kweembhesi eTjhingalanga Kapa nazo zikhalinywe khulu.

IKhabinethi ibuka ababelethi abaqinisekisa bona abentwana beTlhagwini Kapa babuyele esikolweni. IKhabinethi ithokoza ababelethi ngokungenelela kwabo endabeni yekusasa labentababo begodu ikhombela kobana kungatjhatjalaliswa ikusasa labentwana namkha basetjenziswe ekulweleni iindaba zomphakathi. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi avikele isithunzi seSewula Afrika nokobana bakhulumisane kuhle ekurarululeni imiraro nananyana ngubani othintekako kobana kuragelwe iSewula Afrika Phambili.

4.3. IKhabinethi yemukela iiinqunto zekoro yeHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC) yezokuThula nokuVikeleka emrarweni wamhlapha wezepolitiki e-Lesotho begodu ibuyelela ukusekela kwayo okunganamkhawulo isiqunto se-SADC begodu iKhabinethi irarha yoke imizamo yokukghuthula urhulumende ngeemphanga ngangendlela engasi semthethweni. IKhabinethi yenza isimemezelo kibo boke abathintekako kobana basebenzisane ngomnqopho wokubuyisela ukubusa kwentando yenengi nokuphumelelisa ngokuzeleko umZila ekuvunyelenwe ngawo ne-SADC.

4.4. IKhabinethi itjheje ukuthokozwa komsebenzi kukaSihlalo weKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko, u-Advocate Pansy Tlakula. Ukuthokoza kwakhe umsebenzi kuza ngemva kwepumelelo yamaKhetho weliZweloke womnyaka wee-2014 agade enganyelwe nguye. Wasebenza khulu ukuqinisekisa kobana intando yenengi yethu ihlala inzinzile. IKhabinethi idlulisa ukuthokoza kwayo ngokuzinikela kuka-Advocate Tlakula begodu idlulisa ukuthokoza kwayo ngokuzinikela kwakhe ngentando yenengi yethu beyimfisela okuhle.

4.5. IKhabinethi yemukela isiqunto seKhotho yomThethosisekelo esiqinisekisa kobana umthethomgomo wokuqalelela ngobulili nangombala ulungile. Urhulumende uzimisele ngehlelo lakhe lokubuyisela emva ukungalingani kezehlalakuhle kwekadeni khulukhulu emkhakheni wemisebenzi. Isiquntwesi siqinisekisa kobana kwamambala imithetho yokuqalelela ngokobulili nangokombala ikhuthaza amatjhuguluko begodu isiza abantu abagade badinywe amathuba.

5. Iminyanya ezako

5.1. UmNyango wezeFundo esiSekelo uzokubamba ukuHlolwa kweliZweloke koNyaka (i-ANA) okungekwehlandla lesine ukusukela mhlana ali-16 ukufikela nakali-19 kuKhukhulamungu 2014 ukulandelela iragelophambili lemiphumela yokufunda hlangana nabafundi beGreyidi yoku-1 ukufikela keyesi-6 neGreyidi ye-9 njengengcenye yemizamo yokuthuthukisa izinga lezefundo. Enyakeni lo  (wee-2014) umNyango wezeFundo esiSekelo uzakuthoma ukuhlola ngedlanzana labafundi kuGreyidi ye-7 neyobu-8 kanti isiqunto sokuhlola lokhu sizakuthathwa ngomnyaka wee-2015.

I-ANA iveza ubufakazi obusezingeni elihle ukulandelela ipumelelo yamahlelo karhulumende wokungenelela ukuthuthukisa ukufunda nokubala hlangana nabafundi begodu nokukghonakalisa abotitjhere ukobana babone iindawana ezitlhoga ukuqiniswa. IKhabinethi ikhuthaza ababelethi nabatlhogomeli bona basekela abentababo bebaqinisekisa kobana imiphumela isetjenziselwa ukutjheja iindawana ezitlhoga ukuqalisiswa. Iinsetjenziswa nerhelo lokuhlolwa le-ANA zonyaka wee-2014 ziyatholakala ku: www.education.gov.za

5.2. UNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kweeNdawo  zemaKhaya nokuTjhugululwa kweNarha uGugile Nkwinti uzakubamba umHlangano wobuNini beNarha womNyaka wee-2014 e-Birchwood Hotel ne-OR Tambo Conference Centre, e-Boksburg ukusukela mhlana ama-4 ukuya nakasi-6 kuKhukhulamungu 2014. Umhlangano lo uzakunqophana nokubuyisela emva ubujamo bebandlululo obabangela kobana abantu abanzima abangaphezulu kwama-75% bangabi nenarha, ipahla, batlhoga amakghono begodu abanamalungelo wobunini benarha. IKhabinethi ikhuthaza ababambisani bona basebenzisane noRhulumende ekuphumeleliseni iinthembiso zokuqalana nendaba yamalungelo wobunikazi.

5.3. Ihlelo leNyanga yabaSebenzi bomBuso ukusukela mhla li-1 ukuya mhlana ama-30 kuKhukhulamungu 2014 ngaphasi kommongo esithi  “Ukuvuselela iNdlela yokuSebenza kwabaSebenzi bomBuso: I-Batho Pele ‘UkuTjheja abaNtu Qangi’”, lizakunqopha ukuqinisa isizo lezenzelo ekungeneni ngemakhiweni yombuso. IKhabinethi yenza isimemezelo kumaSewula Afrika kobana ahloniphe abasebenzi bombuso abasebenza ngokuveleleko namkha amaziko karhulumende ngokutjhukumisa amagama wabo ukulungiselela umNyanya waboNongorwana we-Batho Pele ngaphambi kwelanga lokuvala mhlana ama-30 kuKhukhulamungu 2014.

5.4. INyanga yamaGugu igidingwa ukuthoma mhla li-1 ukuya nakama-30 kuKhukhulamungu  2014 ngaphasi kommongo othi “UkuGidinga imiNyaka ema-20 yeNtando yeNengi: Coca iNdabakho eRagela iSewula Afrika Phambili”. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi agidinge amagugu wethu anothileko newemvelo, ikolelo ehlukileko namasiko njengabantu abahlanganiswe kulwela ubunye. INyaga yamaGugu yomnyaka lo iraga kanyekanye nokugidinga imiNyaka ema-20 yeKululeko eqinisa nokukhumbula kwethu umzabalazo wokuphumelelisa ubuzwe bethu.

IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika, khulukhulu ilutjha ukwamukela amagugu weSewula Afrika bekasebenzise ukuhlukahluka kwamasiko wethu ngomnqopho wokwakha ubunye bobakhamuzi nokuhlalisana komphakathi obuyiseneko. AmaSewula Afrika ayakhuthazwa bona avakatjhele amaphaga wezemvelo lapha kuzabe kungenwa khona simahla ukuthoma mhlana abu-8 ukuya nakali-12 kuKhukhulamungu 2014 njengengcenye yoMnyanya weThoba weVeke yamaPhaga weSewula Afrika wezemVelo weliZweloke (SANParks). Ikhabinethi isekela isimemezelo sePalamende kobana woke amaSewula Afrika avikele amagugu wethu welizwe.

5.5. IKhabinethi ifisela i-Bafana Bafana okuhle ngaphambi komdlalo wabo oqakathekileko ne- Sudan mhlana ama-5 kuKhukhulamungu e-Khartoum ekumidlalo ehlungela iphaliswano lomnyaka ozako lenarhakazi begodu badlala ne-Nigeria mhlana ali-10 kuKhukhulamungu 2014 eKapa. IKhabinethi ithokozisa iBanyana Banyana namaJita begodu ibafisela okuhle basazokudlala emaphaliswaneni ezako. IBanyana Banyana izakube idlala kuPhaliswano leThoba le-African Women’s Championships elizokubanjelwa ngeNamibia ngenyanga kaSewula, kanti kusele kancani bangenele iPhaliswano laboMma lePhasi leBhegere ye-FIFA e-Canada. Kanti Amajita, isiqhema  seliZwe sabeminyaka engaphasi kwama-20 sidlulele ephaliswaneni leenKutani zomnyaka wee-2015 le-Afrika elizabe libanjelwe e-Senegal. IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukobana asekele iinqhemezi emizameni yazo yokufuna ipumelelo.

IKhabinethi yemukela abadlali bephasini zombelele abazokukhambela iPhaliswano lesiNe likaNongorwana wePhasi we-Kyokushin Karate  ozokubanjwa mhlana asi-6 kuKhukhulamungu 2014 e-Luthuli International Convention Centre, e-Durban. Iphaliswaneli lizakuvulwa ngokomthetho nguMengameli uJacob Zuma begodu linqophe ukukhuthaza ukuziphatha kuhle, ukuzivikela, ukunqopha nokuphumelelisa ukukhandelwa kobulelesi obenzeka emphakathini.

5.6. IKomitjhini yezamaPhaliswano izakubamaba iKhonferensi yoBunane yoMnyaka nokuGidinga imiNyaka eli-15 ukusukela mhlana ama-4 ukuya nakama-5 kuKhukhulamungu  2014. Ikhonferensi izakuvulwa ngokusemthethweni nguNgqongqotjhe u-Ebrahim Patel ngokwamukela abajameli, abafaka hlangana ama-ejensi wephaliswano neKomitjhini yezePhaliswano yeMakethe ye-Afrika engePumalanga nengeSewula.

6. Ukuqatjhwa

6.1. IKhabinethi ivumelene nokuqatjhwa kukaNom. Attwell Sibusiso Makhanya esikhundleni sokuba mPhathi oyihloko weMhlathuze Water.

Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore