IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi Wamhlana ali-18 kuKhukhulamungu wee-2019

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu, mhlana ali-18 kuKhukhulamungu wee-2019, e-Tuynhuys eseKapa

A. Ezingundabamlonyeni

1. ITlhatlha lomFuziselo weZenzelwa eliDoswaphambili ziimFunda 

1.1. IKhabinethi yemukela ukuhlonywa ngokomthetho nguMengameli u-Cyril Ramaphosa kweTlhatlha lomFuziselo weZenzelwa eliDoswaphambili ziimFunda elethulwe kuMasipala wesiYingi i-OR Tambo, ePumalanga Kapa. Itlhatlheli lihlanganisa imikhakha karhulumende yomithathu ukubambisana, ukutjhebisana nokuhlanganisa imisebenzi yayo lapho isiyingi kungiso ekufuze sitjhejane neentjhijilo ezimayelana netuthuko kwenziwe ngcono nokulethwa kwezenzelwa, ukuthengwa kwePahla yangeKhaya nokuvulwa kwemisebenzi. Itlhatlheli livunyelwe yiKhabinethi, izakhiwo zikarhulumende wekhaya, iimphathimandla zendabuko noMkhandlu kaMengameli wokuLungelelanisa (i-PCC).  
1.2. Nanyana isiYingi se-OR Tambo ingesokuthoma ukuhloma itlhatlheli, lizokusatjalaliswa kizo zoke ezima-44 namadorobha amakhulu abunane elizweni loke.  Liletha urhulumende ebantwini ngokubandakanya izakhamuzi ekuthuthukisweni komtlamo wokulethwa kwehlanganisela yezenzelwa nokuvula amathuba wezomnotho nababambindima ekuthuthukisweni komtlamo wokuletha ihlanganisela yezenzelwa ezingeni eliphasi lesiyingi.
1.3. UMengameli u-Ramaphosa uvule ngokusemthethweni umtholapilo olungele ukusebenza ngehlelo leTjhorensi yezamaPhilo yeliZweloke (i-NHI) esabelweni seLusikisiki odosa phambili ukunikelwa kweensiza zezamaphilo ebantwini boke.  Umtholapilo lo ufakelwe ngeensetjenziswa ezisezingeni eliphezulu, zesizo elirhabako newadi yokubelethisa esebenza ama-iri ama-24.
1.4. UMengameli u-Ramaphosa ukhulumisene nomphakathi kamasipala wesiYingi se-OR Tambo ngeNturhu eQothele ubuLili watshwaya nesidingo esiqakathekileko sokungezelelwa kwamaSentha weThuthuzela endaweni leya nokuhlonywa ngokurhabako kwelabhorathri ye-DNA ePumalanga Kapa.

2. IPi eLwisana neNturhu eQothele Ubulili (i-GBV)

2.1 IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Cyril Ramaphosa ekukhuthazeni kwakhe amaSewula Afrika woke ukuphelisa umonyani wokubulawa kwabomma nabentwana.  KuHlalohlanganyela lezindlu zePalamende izolo, uMengameli wethule amagadango arhabako wokukhandela inturhu eqothele ubulili nokuqinisa ukusetjenziswa kwemiphumela yomButhano kaMengameli nge-GBV.
2.2  Amagadango arhabako amenyezelwe nguMengameli azokusetjenziswa eenyangeni ezisithandathu ezizako, afaka hlangana amagadango wezomthetho arhabako ukukhandela  i-GBV, ukubandulwa kwamapholisa ngokurhabako, abatjhutjhusi nabomarhastrada/amajaji abaqalene nemilandu ye-GBV, ukuqiniswa msinya kwehlelo lezobuLungiswa, ukufakwa msinyana kwesifundo se-GBV kukharikhyulamu yeenkolo, ukuhlonywa msinyana nokusekelwa kwamasentha weThuthuzela. Ukungenelela lokho kufaka hlangana nokutjhejwaqangi kwezenzo zamadoda zokukata, abaphehli bezenzo zokuhlukumeza nokubulawa kwabomma nabentazana.
2.3  Amagadango arhabako la azokuthathwa yiKomiti yokuLawula zoBulili etjhukunyisiweko, ezokusebenza nge-Ofisini kaMengameli, izokufaka hlangana urhulumende neenhlangano ezizijameleko (ama-NGO) azokulawula ukuphunyeleliswa kwamahlelo la.
2.4  UMengameli umemezele bonyana iinsetjenziswa, ngokulungelelaniswa kwezabelomali zeminyango, zizokuqinisekisa ukuphunyeleliswa kwehlelweli eenyangeni ezisithandathu ezizako.   
2.5  IKhabinethi ikhombela imiphakathi yoke ukuraga nokubambisana ekukhuliseni ngefanelo abentwana ababesana bafundiswe ukuba nezwelo bebahloniphe abomma nabentazana.

3 Ukusahlelwa ngelunya kwamaphandle namaSewula Afrika

3.1 IKhabinethi ikhalima godu inturhu edlangileko emiphakathini nokungathotjelwa komThetho okukhambisana nemiraro yabantu bekhethu. Sizokuhlala simbuso wentando yenengi enzinze kumthethosisekelo nokulawulwa mthetho.
3.2 Nanyana iKhabinethi izwisisa iintjhijilo zezehlalakuhle nezomnotho eziqalene nemiphakathi, ukungabekezelelani nenturhu eqothele amaphandle namanye amaSewula Afrika angeze kwararulula iintjhijilwezi.
3.3 Samukela omunye nomunye umuntu ongena ngelizweni ngokomthetho begodu athobele imithetho yelizwe lekhethu. Ngokufanako, sililizwe elibumbeneko ngokwahlukahlukana kwethu nofana ngiliphi ihlobo lobunaba eliqaliswe kubafowethu nabodadwethu bamazwe we-Afrika angeze labekezelelwa.
3.4 IKhabinethi izimisele ukuqinisa isandla ekuqalaneni nabonobangela bokusahlelwa kwamaphandle namanye amaSewula Afrika. Sizokuqinisa isandla khudlwana phezu kwezenzo eziqhulana nomthetho njengokukhukhuthisa iindakamizwa, ukurhwebelana ngepahla engasisemthethweni, ukwebela abaniniintolo ipahlabo, kunye nokoniwa kwePahla nekohlakalo. Amagadango la azokuthathwa ngaphandle kokwesaba nokuthenga amehlo kungaqalwa kobana ubulelesobu buphehlwa mSewula Afrika nofana liphandle.                                                                                                                                                                                                Ukudlelezelwa kwamaphandle makhampani athile nakho kuyanyefulwa. IKhabinethi ikhombela imiphakathi ukusebenzisana neHlangano eTjheje ukuPhepha komPhakathi (ama-CPF) neButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) ukuqalana nezenzo zobulelesi nakho koke okungasisemthethweni.
3.5 UmThethomlingwa we-Ejensi eLawula imiKhawulo (i-BMA) uyapheleliswa kumKhandlu weNarha owengamele iimMfunda (i-NCOP); lokhu kuzokurhabisa igadango lokuqinisa ukuvikeleka kwemikhawulo yethu. 
3.6 UMengameli uthumele isiqhema sabajameli abakhethekileko emazweni we-Afrika abalidlanzana ukuyokunikela ama-Afrika isiqiniseko sokobana ilizwe lekhethu lizibophelele ekambisweni yobunye nebambiswano le-Afrika, kufaka hlangana ukuzibophelela kwe-Afrika ngaphasi kwelawulo lomthetho nokuvikelwa kwamalungelo wabantu bonke abangaphakathi kwemikhawulo yethu. 
3.7 UMengameli ukhethe godu isiqhema sezazi nabosomaqhinga ukuba sekomitjhini yephenyo, uMengameli wangaphambilini we-Tanzania, uNom. Jakaya Kikwete noMengameli wangaphambilini we-Mozambique, uNom. Mr Joaquim Chissano. Bazokukhulumisana neenqhema ezahlukahlukeneko ngelizweni lekhethu ngomnqopho wokufumana umsuka wenturhu nokusahlelwa kwamaphandle nezakhamuzi, esele kubizwa ngehloyo lama-Afrika. Imiphumela yekomitjhini le izokwabelanwa neHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU) godu izosisiza kwamambala egadangweni lokukhandela ukubuyelelwa kwezenzo zenturhu yokusahlelwa kwamaphandle nezakhamuzi zekhethu. 

4. Ukusahlelwa Kweenkumba zamaKhansela

4.1 IKhabinethi inyefula ngamagama abukhali ukutjhiswa kweenkumba zamaKhansela weDorobha le-Matlosana, e-Khuma, esifundeni seTlhagwini Tjingalanga. Intando yenengi yethu esathuthukako idinga ukukhuliswa ingasi imikhuba yokuziphatha ngendlela le.   IKhabinethi ikhombela amaPholisa weSewula Afrika ukusebenza ngamandla kubotjhwe abaphehli bobulelesobu. Sikhombela izakhamuzi ze-Khuma ezithobela umthetho bona zisebenzisane nama-ejensi aqinisekisa ukuthotjelwa komthetho ngokusiza emizameni ezakwenza bona kubotjhwe abaphehli benturhu. Bangasiza ngelwazi ngokudosela umtato wasimahla godu ngaphandle kokuzazisa ku: 0860 10111.
4.2 NjengamaSewula Afrika asiphumele tjhatjhalazi ekunyefuleni ubulelesi emiphakathini yethu.  Intando yenengi yethu inehlelo lezomthetho lapho abantu banelungelo lokukhetha nokwehlisa abajameli bomphakathi esikhundleni ngaphandle kwenturhu. Sitlhoga ukuzimisela ekuvikeleni intando yenengi yethu esayifumana kabudisi.
4.3 IKhabinethi ikhombela umphakathi ukujama ngeenyawo ulwisane nobulelesi usize nangelwazi elizokusiza iimphathimandla zomthetho ngephenyo lazo. ISewula Afrika iyintando yenengi kanti abaphehli benturhu, yananyana ngiwuphi umhlobo, kufuze baqalane nemiphumela yezenzo zabo ngokuqalana namandla womthetho. 

B. IinQunto zeKhabinethi

1. UmBiko wokuBuyekeza wemiNyaka ema-25

1.1 IKhabinethi ivumele ukukhutjhwa koMbiko wokuBuyekeza wemiNyaka ema-25, 1994–2019. UmBiko lo uhlolisisa iragelophambili likarhulumende (abambisene neminye imikhakha neenhlangano asebenzisana nazo emphakathini) ukuphumelelisa isibopho sakhe sepilo engcono yawo woke amaSewula Afrika.  
1.2 Ukuhlola lokhu okudoswe phambili mNyango wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga (i-DPME) ufaka imininingwana yokufumana imibono yababambisani abahlukahlukeneko. Kufaka hlangana bamabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi, bezefundo, iinhlangano ezizijameleko neminyango karhulumende ehlukahlukeneko. Kwabanjwa nemihlangano yeemfundiswa nabosolwazi, eyafaka hlangana neentatanyiswa zekhonthinenti yethu.
1.3 Umbiko lo utshwaya iindawana zetuthuko njengokufikelelwa kwefundo esisekelo babantu boke; ukunatjiswa kwefundo ephakemeko, ukufikelela zamaphilo simahla embusweni nokuphunyeleliswa kwesibonelelo sesondlo.  Iveza godu iintjhijilo ezimbalwa ezikhandela ukutjheja ngokwaneleko ukutlhayela kwemisebenzi, ukupheliswa komtlhago nokungalingani.  Isitjhijilo esikhulu kubhalelwa kwethu ukuqalana nokutjhuguluka kobujamo bomnotho welizwe lekhethu. 
1.4 IKhabinethi ivumele kobana iminyango yelizweloke neemFunda nabo bakhuphe imibiko yabo ezeleko yokubuyekezwa kweminyaka ema-25.
1.5 Esikhathini esingaqedi ihliziyo, uMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokuhloma ngokusemthethweni i-SA 25 Year Review 1994 – 2019.

2 UmBiko wamaZwe wemiNqopho yeTuthuko Enzinzileko (i-SDG) womnyaka wee-2019 

2.1 IKhabinethi ivumele ukunikelwa komBiko wamaZwe wemiNqopho yeTuthuko eNzinzileko womnyaka wee-2019 kuHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN). Lombiko uzokufakwa emHlanganweni we-SDG ekumHlangano weHlandla lama-74 we-General Assembly ye-UN ngoKhukhulamungu wee-2019. 
2.2 Lombiko umphumela wokuzibandakanya ngokunabileko kweminyango yamaziko, i-StatsSA, bezefundo neenhlangano zomphakathi. Inikela ngeragelophambili yelizwe ekuphumeleliseni iminqopho ye-SDG, ekhambisana nomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) yethu. Ngemva kokuthumela umbiko welizwe ku-UN, umbiko loyo uzakufakwa kubunzinzolwazi be-United Nations khona umphakathi uzakghona ukuwufunda. 
2.3 ISewula Afrika izibophelele ukufaka isandla mayelana ne-ajenda yephasiloke i-2030 ukuletha ukunzinza kwetuthuko yephasi. I-SDG ineminqopho eli-17 namaqothelo ali-169 ukulandelela imikhakha enabileko ukuthoma ngezefundo, umtlhhago nezebhoduluko, ukukhula komnotho nokungalingani ngokobulili ephasini.

3 UmThethokambiso we-Cartagena wezokuPhepha Eendleleni Nokhunye Okukhambisana  Nazo Okunobungozi (i-Cartagena Protocol) 

3.1 IKhabinethi ivumele umBiko weliZweloke weSewula Afrika wesiNe ngokuPhunyeleliswa kwe-Cartagena Protocol.  Lombiko uzokwethulwa ePhikweni laboNobhala besiVumelwano sokuHlukahlukana kweziNto eziPhilako mhla li-1 kuSewula wee-2019.
3.2  I-Cartagena Protocol ilawula ukukhamba kokuphilako kwesimanje okwaziwa ngokuPhilako okuTjhugululwe iFuzo ngeThekhnoloji (i-GMO), ngelizweni nakamanye amazwe.
3.3 ISewula Afrika izithobela ngokuzeleko iinqalelelo ze-Cartagena Protocol. Itlhatlha lelizwe lokulawula okuphilako lilawula imikhiqizo ye-GMO engenako nephumako.  ISewula Afrika iyasiza ngokulawulwa kwabasebenzisi boke be-GMO ngelizweni nemazweni abomakhelwane.

4  ITlhatlha lokuThoma kweKambiso yokuSebenzela ukuBuyisa isiThunzi sabeNgubo Nehlanzeko (i-SDIF)
4.1 IKhabinethi yemukele iTlhatlha eliBuyekeziweko lokuThoma kweKambiso yokuSebenzela ukuBuyisa isiThunzi sabeNgubo Nehlanzeko.  Ukuphunyeleliswa kwalelitlhatlha kukhambisana nelungelo lomthethosisekelo ngesithunzi nelungelo lokuphila labomma nabentazana abanganabuyo namkha abadosa emhlweni.   
4.2  I-SDIF ihlahla ukuthengwa kwamathawulana wabengubo namkha imikhiqizo yalokha nabasemalangeni; indlela yokusatjalaliswa kwamathawulana wabengubo la; ukulahlwa kwalayo asebenzileko netlhatlha lokuqalelela ukusatjalaliswa kwawo. Linikela nethuba lokubandula nokulawulwa kwezamaphilo wabazuzi bemikhiqizo yamathawulana wabengubo.

4.1    Ngehlelo leZiko leeMali leliZweloke, sekubekelwe ngeqadi imali emnyakeni weemali lo nakelandelako. Ukungabhadeliswa umthelo wamathawulana wabengubo la kuthome mhlana li-1 kuSihlabantakana wee-2019. 

5 Zokurhwebelana 

5.1 IKhabinethi ifumene umbiko ngomphumela wemikhulumiswano ne-UK ngesivumelwano sokulawula ukurhwebelana lokha nakungenzeka i-UK iphume ku-European Union (i-EU), okubizwa nge-Brexit.
5.2 I-UK isebujameni besine emazweni amakhulu arhwebelana neSewula Afrika, lapho kwatlikitlwa khona isivumelwano sokurhwebelana samabhiliyoni ali-R142 ngomnyaka wee-2018.
5.3 IKhabinethi itjheje isivumelwano esitjhukunyisiweko esibuyelele iingcenye ezikhambelana nesivumelwa sokurhwebelana kwamazwe amabili, njengokuhlelwa kwaso kusiVumelwano seHlangano yamaZwe weYurobhu ngeTjhebiswano lezomNotho (i-EPA) namazwe we-SADC asithandathu.  Kuzokuba siVumelwano seTjhebiswano lezomNotho esitjha hlangana ne-UK neSewula Afrika, i-Namibia, i-Botswana, i-Lesotho, Eswatini ne-Mozambique. Sizokuthoma ukusebenza nakungenzeka i-UK iphume ku-EU ngaphandle kwesivumelwano sokuphelisa ubulunga esanelisako.
5.4 Ngemva kokutjhejwa kombiko, iKhabinethi ivumele isiVumelwano seTjhebiswano lezomNotho esitjha.  I-EPA etja le izokulonda ikambiso yokuzikhethela umthelo wepahla, iinlinganiso, amazinga wezokuphepha nezamaphilo nezinye iingcenye eziqakathekileko ezizokuqinisekisa ukuraga kwerhwebelano leSewula Afrika ne-UK ngaphandle kokuphazamiseka. Lokhu kuzokuvikela ikareko yelizweloke leSewula Afrika. 
5.5 IKhabinethi ivumele isivumelwano esitjhukunyisiweko, nokobana nasele boke ababambisani batlikitle isivumelwanesi sizakwethulwa ePalamende kobana sisekelwe.

6. IKhamphani yeSewula Afrika egadangisa iinhlamvu zemali

6.1. IKhabinethi ivumele iKhamphani yeSewula Afrika egadangisa imiGwalo yeenhlamvu zeMali ukukhupha imigwalo elandelako yemali yesikhumbuzo yomnyaka wee-2020 - 2020 fine-silver R2 (2oz.) I-Krugerrand; ne-2020 fine-silver ye-R25 (1oz.) i-Natura. Ummongondaba weenhlamvu lezi zemali uthi “Rise of dinosaurs - Archosauria.  Isimemezelo sizokufakwa kugazede mayelana neehlamvu lezi zesikhumbuzo.

C. ImiNyanya eZako 

1.  INyanga yeenThuthi 

1.1  IKhabinethi ivumele iHlelo lokuSebenza leNyanga yeenThuthi kaSewula yomnyaka wee-2019 neJima lamaLanga ama-365 ngaphasi kommongondaba othi: “Sisoke asiKhuphule umDlandla wokuLethwa kweZenzelwa besiKhulise umNotho”.  Ukuphepha eendleleni zethu kutlhoga imikhulumiswano yamalanga ama-365 nokuragela phambili ngokuyelelisa boke abasebenzisi beendlela; abatjhayeli nabakhambi ngeenyawo.
1.2 Ijimeli lizokutshwaya ukungenelela kukarhulumende ngomnqopho wokwenza ngcono ihlelo leenthuthi ngelizweni, amahlelo womthangalasisekelo ahlongozwako ekuzokusiswa kiwo iimali kunye nesibopho somphakathi sokuvikela umthangalasisekelo womphakathi.

D. Imilayezo
1.  Amezwi Wokutjhiriya

IKhabinethi ithumele amezwi wokutjhiriya:
1.1. Emndenini nakubangani beSekela likaNgqongqotjhe weZenjiwa, uMm. uBavelile Hlongwa, ohlongakele engozini yekoloyi kunye nemindenini elahlekelwe malunga wawo amane abahlongakalele endaweni yengozi lapho gade bazama khona ukusiza abakhweli ebebavelelwe yingozi. 
1.2. Abantu norhulumende weRiphabhliki ye-Zimbabwe ngokudlula ephasini kukaMengameli wangaphambilini u-Robert Gabriel Mugabe. Ngaphasi koburholi bukaMengameli Mugabe, i-Zimbabwe yaraga nomzabalazo olwisana namakoloniyali, lokho kwakhuthaza wethu umzabalazo hlangana nebandlululo, wasinikela nethemba lokobana iSewula Afrika nayo izakutjhaphuluka.
1.3.  Umndeni nabangani bomdlali wangeqadi we-Springbok kamakhakhulararhwe u-Chester Mornay Williams owaduma ngekhaya nangaphetjheya ngokufaka kwakhe isandla ekuthumbeni kweSewula Afrika iBhegere yePhasiloke yomnyaka we-1995. Imimangaliso yakhe etatawini yakhuphula irhuluphelo namabhudango weenzukulwani zelutjha. UMengameli u-Cyril Ramaphosa uhloniphe ikutani le kamakhakhulararhwe engasekho ngokumemezela bona uzakubulungwa ngomNgcwabo oKhethekileko ebujameni besiFunda (wesiGaba sesi-2).
1.4. Umndeni nabangani bebanjwa le-Robben Island elingasekho nomakadabona weTjingalanga Kapa u-Vincent Diba. UMengameli u-Ramaphosa umemezele bona uzakubulungwa ngomNgcwabo oKhethekileko ebujameni besiFunda (wesiGaba sesi-2), ofaka hlangana Ikambiso yangokomthetho enikelwa liButho lamaPholisa weSewula Afrika.
1.5. Umndeni nabangani bomtjhotjhozeli owalwisana nebandlululo u-Adelaine Hain – unina likasopolotiki omkhulu we-Britiain u-Lord Hain – odlule ephasini aneminyaka ema-92. U-Adelaine Hain waziveza ngokuqalela phasi ibandlululo nokusiza imiphakathi eyayigandelelwe – isibopho esenza umBuso weBandlululo umvale umlomo yena nomlinganakhe, u-Walter ngokukhamba kwesikhathi, ngaphambi kokubakatelela bona baye ekudingisweni namkha baphalalele e-United Kingdom.

2.  Ukuthokozisa Neemfiselabuhle

2.1. IKhabinethi ihlanganyela nesitjhaba ne-Afrika ukuthokozisa i-Ndlovu Youth Choir, ngokufikelela emzombeni wokugcina wephaliswano le-America's Got Talent. Ikhwaya le yenze bona isitjhaba nekhonthinenti sizikhakhazise ngayo ekuthomeni bekube sekupheleni kwephaliswano.
2.2. U-Oratilwe AJ Hlongwane owaziwa khulu njengo-DJ Arch Jnr owathumba unongorwana we-South Africa’s Got Talent ngomnyaka wee-2015 nagade aneminyaka emithathu. I-The Guinness World Records imtlole ngokomthetho njengo-DJ ongomncani ephasini loke ngomnyaka wee-2017.  Umenyelwe ukuyokutjengisa ngobukghwari bakhe bokudijeya namkha bokudlala iingoma emazweni ahlukahlukeneko begodu uphaphisela phezulu iflarha yelizwe lekhethu ngokuyokukhangisa ngekghono lakhe elimangalisako etjhewini ye-Britain’s Got Talent: The Champions. Simfisela okuhle kodwa.

Imibuzo Ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – umJaphethe womNqophisi Zombelele (e-GCIS)
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore