Inkhulumo Leyetfulelwa Sive nguLohloniphekile Mengameli Jacob G Zuma, weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, Emhlanganweni weliPhalamende Loyinhlanganisela, eKapa

Somlombo Lohloniphekile weLibandla Lavelonkhe ,
Sihlalo weMkhandlu weTifundza waVelonkhe (i-NCOP);
Sekela Somlomo weLibandla Lavelonkhe naSekela Sihlalo we-NCOP;
Sekela Mengameli weRiphabhuliki, Lohloniphekile Kgalema Motlanthe;
Mengameli Wangaphambilini Thabo Mbeki naNkt. Mbeki,
Mengameli Wangaphambilini De Klerk naNkt. De Klerk,
Bosekela Mengameli Bangaphambilini Nkt. Phumzile Mlambo-Ngcuka naMake Baleka Mbete,
Lijaji Lelikhulu Lelihloniphekile leRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, kanye nemalunga eTebulungiswa lahloniphekile;
Lohloniphekile Peeroo, Sihlalo Wenhlangano yeLiphalamende Yekutfutfukiswa Kwemphakatsi We-Afrika LeseNingizimu (SADC),
Tindvuna Letihloniphekile Nabosekelandvuna Labahloniphekile,
Bondvunankhulu naboSomlomo betifundza labahloniphekile;
Sihlalo We-Salga, nabo bonkhe buholi babohulumende basekhaya;
Sihlalo Wendlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko;
Tinhloko Tetikhungo Tahulumende Letesekela Intsandvo Yelinyenti;
Mphatsi Welibhangesilulu; Nkt. Gill Marcus,
Sekelasihlalo Wekhomishini Yekuhlela Yavelonkhe naSekela Mengameli we ANC, Mnu. Cyril Ramaphosa kanye nato tonkhe Tikhulu te ANC,
Baholi betemabhizinisi, temidlalo, tendzabuko, tenkholo kanye nayo yonkhe imikhakha lekhona,
Malunga langemancusa alamanye emave, Tivakashi Letikhetsekile naletihloniphekile,
Malunga lahloniphekile,
Bantfu baseNingizimu Afrika,
Sanibonani nonke, molweni, dumelang.

Ngitsandza kubonga Sikhulu Lesengamele ngekunginiketa lelitfuba lekutsi ngabelane nemhlangano loyinhlanganisela weLiphalamende ngeluhlelo lwetfu lwekusebenta lolutawulandzelwa lwanga-2013.

Siyanibingelela nonkhe lenibukele loluhlelo lolusakatwako emakhaya nasetikhungweni tekubukela te-GCIS letikhona eveni lonkhe, kufaka ekhatsi leto letiseKhayelitsha, eNyanga naseGugulethu khona lapha eKapa.

Angiphindze ngendlulise kubonga bonkhe labafake sandla kumalungiselelo alenkhulumo. Ngitfole imilayeto leminyenti nge-imeyili, Twitter kanye ne Facebook.

Ngiphindze ngachitsa sikhatsi nebafundzi beliBanga 12 lababelane nami ngemibono yabo mayelana naloko lokumele kucukatfwe ngulenkhulumo. Emagalelo abo akhombise kuba nelwati lolubanti futsi abe nekukhutsata.

Malunga lahloniphekile,

Bantfu bakitsi nani bangani,

Ngamhlaka 15 Ingci emnyakeni lowengcile, Ikhomishini Yekuhlela Yavelonkhe yetfula kuMengameli Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP), lokungumbononchanti walelive waleminyaka lengema-20 letako, kuyo lendlu lehloniphekile.

I-NDP icuketse tiphakamiso tekubukana netinkinga tebuphuya, kungalingani kanye nekungasebenti.

Loluhlelo luyinkhombandlela eNingizimu Afrika lapho bonkhe bantfu batakuba khona nemanti, gezi, tindlela tekuhanjiswa kwemangcoliso, imisebenti, tindlu, tekutfutsa tesive, kudla lokunemphilo lokwenele, imfundvo, kuvikeleka kutenhlalo, temphilo letisezingeni, kukhibika kanye nendzawo yekuhlala lehlobile.

Kuphumelela kwaletinhloso kubonakele kumatima esikhatsini lesisandza kwengca, ngenca yekuhhohloka kwemnotfo wemave emhlaba.

Inkinga yemave aseYurophu inemtselela emnotfweni wetfu njengobe emave aseYurophu abahwebi labakhulu lesihwebelana nabo, lokuluhwebo lolwenta emaphesenti langema-21 emphahla lesiyitfumela kulamanye emave.

Umkhicito Lomkhulu Wasekhaya (i-GDP) wetfu ulindzeleke kutsi ufinyelele esilinganisweni semaphesenti lama-2.5, lokungukwehla kuya kumaphesenti lama-3.1 nakucatsaniswa neleso semnyaka lowengcile. Sidzinga emazinga ekukhula lawengca emaphesenti lasihlanu kute kwakheke leminye imisebenti.

I-NDP ichaza kungenelela lokungabeka temnotfo ezingeni lelingcono. Umgomo lobekiwe wekusungulwa kwemisebenti ubekwe etigidzini letili-11 ungekafiki umnyaka weti-2030 kantsi umnotfo kudzingeka kutsi ukhule ngetigaba letintsatfu kute kwakheke imisebenti ledzingekako.

Emhlanganweni lowengcile lebenginawo nabosomabhizinisi, lomkhakha wetemabhizinisi uphawule kutsi kute temnotfo tikhule ngetigaba letintsatfu, kumele sisuse tivimbela letitsite.

Sitawubandzakanya temabhizinisi, tetisebenti kanye nalabanye lesibambisene nabo kutenhlalo ekutfoleni tisombululo. Akukho umkhakha lowodvwa lotisebentela ngawodvwana longakhona kufeza tinjongo lesitibekele tona.

Malunga lahloniphekile,

Ngitsandza kubika ngenchubekelembili leseyentiwe kusukela Ngenkhulumo Leyetfulelwa Sive leyengcile ngiphindze ngikhulume ngeluhlelo lwekusebenta lwanga-2013.

Ngitawubuka tintfo letisihlanu letisetulu eluhlwini – temfundvo, temphilo, kulwa nebugebengu, kwakha imisebenti lenesitfunti nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemakhaya kanye nekuhlelwa kabusha kwemhlaba.

Kulomnyaka lowengcile, ngakhuluma nesive ngeluhlelo lwahulumende lwekwakha sakhiwonchanti. 

Ekupheleni kweNdlovulenkhulu kulomnyaka, kusukela nga-2009, hulumende utakube asebentise cishe tigidzigidzi letingema-R860 kusakhiwonchanti. Kwetfulwa imiklamo lehlukahlukene eliveni lonkhe. Ngitawukhuluma ngalembalwa nje.

Kwakhiwa kwesigaba sekucala sekutfunyelwa kwemanti kanye nekwaNdziswa Kwemanti Wemfula i-Mokolo ne Crocodile kucalile kantsi loku kutawuniketela ngemanti ladzingekako etikhungweni tekuphehla gezi iMatimba kanye neMedupi.

Kwakhiwa kweluhlelo lwekusabalalisa emanti ngebunyenti kwelidamu iDe Hoop kwacala ngeMphala 2012, kute kuphakelwe emanti kubomasipala betigodzi i-Greater Sekhukhune, eWaterberg kanye naseCapricorn.

Kumele sigucule kutfutfwa kwemalahle ngemgwaco kuye ekutfutfweni ngaloliwe eMpumalanga, kute kuvikelwe imigwaco yesifundza. Ngaloko kwakhiwa kwemzila wekuhanjiswa kwemalahle iMajuba Rail kutawucala madvute nje.

Sitibophetele futsi ekwenteni ncono kuhanjiswa kwemphahla kanye nekuhlanganiswa kwemnotfo ngekusebentisa tinhlelo letisebenta emkhatsini we Durban-Free State-Gauteng kanye nangemzila wetetimboni.

Kuloku, mkhulu umsebenti lochubekako kute kutfutfukiswe i-City Deep leyincenye lesenkhabeni yelidolobha laseGauteng.

Umsebenti wekucala wacala ngekwelulwa kwePier 2 Echwebeni laseThekwini.

Kwesitsatfu, sewutsengiwe umhlaba wekwakhiwa kwelichweba lelingaphasi kwemhlaba esikhumulweni setindiza Lesidzala saseThekwini.

Emphumalanga Kapa, ngivule ngalokusemtsetfweni lichweba laseNgqura kantsi kwakha kuyachubeka nyalo kute kwakhiwe sikhungo lesisha semikhumbi lesibalulekile.

Lidamu Umzimvubu libaluleke kakhulu etimphilweni tebantfu basetindzaweni tasemakhaya. Umsebenti wemalungiselelo sewucalile kute kutewucalisa kwakha emnyakeni lotako.

Kutfutfukiswa kwesikhumulo setindiza eMthatha nekwakhiwa kwemgwaco kanye nelibhuloho lelingumlandvo weNkosi Dalibhunga Mandela kuyachubeka njenganyalo.

Ngicele kutsi kuleminyaka lemibili letako kunonophiselwe embili umsebenti eNyakatfo Nshonalanga ngenca yekusalela emuva lokukhulu kulesa sifundza, ikakhulukati gezi, tikolo, imitfolamphilo kanye nemanti.

Kute kwentiwe ncono kutfutfwa kwelitje lensimbi kanye nekuvula lugu lolungasenshonalanga nelive, sandzise umtsamo wekutfutsa ngaloliwe ngekwetfula tincola letili-11.

Sigaba sekucala salokwandzisa – kute kwenyuswe umtsamo welichweba lelitje lensimbi eSaldanha uyewufinyelela kumtsamo longemathani langema-60 etigidzi ngemnyaka – saphotfulwa ngalokusemtsetfweni ngeNyoni nyakenye.

Umsebenti wekwakha uyachubeka emadolobheni lamakhulu lasihlanu – eKapa, eNelson Mandela Bay, eRustenburg, eThekwini naseTshwane kute kuhlanganiswe tinhlobo tetitfutsi letehlukene – lokungemabhasi, ematekisi kanye netitimela.

Emkhakheni wetemandla, nyalo sesendlale tintsambo tekuchumana tagezi letingemakhilomitha langema-675 kute kuchunyaniswe tikhungo tetemnotfo letfutfukisa ngesivinini lesikhulu kanye nekuletsa gezi etindzaweni tasemakhaya.

Ngetulu kwaloko, hulumende usayine tinkontileka letifinyelela kumabhiliyoni langema-R47 eluhlelweni lwemandla lavuseleleka kabusha. 

Loku kufaka ekhatsi imiklamo lengema-28 yethekhinoloji yemoya, yelilanga neyemanti, letawutfutfukiswa eMphumalanga Kapa, eNshonalanga Kapa, eNyakatfo Kapa kanye naseFreyistata.

Kulomnyaka lowengcile sisungule sikhwama sekusita kungacekelwa phasi kwemvelo lesibita tigidzi letingema-800 temarandi. Kudzimate kube lamuhla, sekuvunywe kusiswa kwemali lengemarandi latigidzi letingema-400 emiklameni lesita kungacekelwa phasi kwemvelo kubomasipala, kuletinye tinhlaka tembuso, etinhlanganweni temmango kanye nasemkhakheni wangasese kuto tonkhe tifundza.

Siphindze setfula emagiza emanti lashisako langema-315 000 lasebentisa emandla elilanga kusukela ngaBhimbidvwane kulomnyaka, bunyenti bawo laniketwe emakhaya laphuyile, linyenti lawo belikadze lite emanti lashisako etimpompini.

Sitfole imphumelelo ekwandziseni tinhlelonchanti ngekusebentisa luhlelo lwesakhiwonchanti. Emakhaya lacishe abe ti-200 000 afakelwe gezi nga-2012.

Nitawukhumbula futsi kutsi Kubalwa Kwebantfu kwanga-2011 kuvete imphumelelo ekwelulweni kwetinhlelonchanti. Umbiko uvete kutsi linani lemakhaya latfola gezi nyalo selifike kutigidzi letili-12.1, lokusho ema-85%. Emakhaya layimfica kulalishumi anemanti. 

Kute kulungiselelwe umnotfo losembili kumele sitfutfuke, sitakwandzisa luhlelochumano lolubanti.

Nyakenye, umkhakha wangasese newesive bendlala emakhebuli lamasha emucu langemakhilomitha lati-7 000. Inhloso kufinyelela kumaphesenti lali-100 ekuchumana nge-intanethi nga-2020.

Mayelana nesakhiwonchanti setenhlalo, kutabe kwakhiwe tikolo letisha letingema-98 ekupheleni kweNdlovulenkhulu, letingetulu kwaletingema-40 tato tiseMphumalanga Kapa lokunguleto letitakwakhiwa esikhundleni saleto teludzaka.

Kwakhiwa kulindzeleke kutsi kucale ngeNyoni etindzaweni lokutakwakhiwa kuto emanyuvesi lamasha lamabili eNyakatfo Kapa kanye naseMpumalanga.

Evikini lelengcile, sishicilele Umtsetfosivivinywa Wekutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti kute ummango uphawule ngawo.

Silwa nenkhohlakalo, kukhwabaniswa kwemathenda kanye nekugucuguculwa kwemanani labitwako eluhlelweni lwesakhiwonchanti.

Umbuso ugcogce lwati lwembiko lolwenele mayelana nekungatiphatsi ngalokufanele kwetinkampani tekwakha letinkhulu.

Nyalo sekusikhatsi sekutsi kulandzelwe tinchubo letisemtsetfweni telikhomishini letekuncintisana kanye naletinye tiphatsimandla temtsetfo.

Luhlelo lwekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti lube ngumtfombo lowatiswako wekufundza kukahulumende. Emnyakeni lotako, sitawunonophisa tinhlelo letinyenti letimenyetelwe yiKhomishini yaMengameli Yekuhlelwa Kwesakhiwonchanti.

Sifundvo lesitfolakele ngukutsi kumele sihlele, sihlanganise siphindze sigcile ekwetfuleni.

Malunga lahloniphekile,

Iminyaka lemibili leyengcile ikhombise kutsi lapho hulumende angenelela khona ngemandla nangalokufanako, kungagucula timboni letibalulekile letibukene nebumatima bangephandle nobe bangekhatsi njengobe kwentekile emkhakheni wetfu wekukhicita.

Sikubonile kuvuselelwa kwekukhicitwa kwetitimela nemabhasi eNingizimu Afrika, ikakhulukati ngenca yemkhankhaso wekutsengwa kwemkhicito wasekhaya. 

I-PRASA kanye neTransnet banikele ngetigidzigidzi letingemakhulu temarandi ekwenteni ncono luhlelo lwetfu lwekutfutfwa kwebagibeli kanye nekutfwalwa kwemphahla ngetitimela.

Imboni yetimphahla, indvwangu kanye neticatfulo nyalo seyisimeme ngemuva kweminyaka leli-15 yekuncipha kancane kancane kwemisebenti. Luhlelo lwekwesekelwa kwemphahla luniketa kwesekela ngemali lokubanti, lokuyintfo lesindzisa tinkampani kanye nemisebenti leminyenti.

Ekugucukeni kwetemnotfo lokubanti, Umtsetfo Wekufukulwa  KwalabaMnyama Kutemnotfo Ngalokubanti lobuyeketiwe uyaphotfulwa. Kutfutfukiswa kwemabhizinisi alabamnyama kanye netimboni talabamnyama kutawubekwa etulu eluhlwini.

Hulumende unetinhlelo letinyenti tekwesekela emabhizimisi lamancane. Kwanyalo umklamo losembili eLihhovisi laMengameli ngukutsi ematiko ahulumende akhokhele Emabhizimisi Lamancane Nalasemkhatsini kungakapheli tinsuku letingema-30.

Ematiko kulindzeleke kutsi angenise imibiko njalo ngenyanga kute sitewukwati kucapha inchubekelembili kuloku.

Sitsetse sincumo sekutsi tiphatsimandla letehluleka kulandzela lesicondziso, kumele babukane nemphumela waloko.

Enkhulumeni Leyetfulelwa Sive yanga-2010, ngamemetela Sikhwama Semisebenti, kantsi kuvunywe tigidzigidzi letintsatfu temarandi temiklamo letawukwakha imisebenti.

Malunga lahloniphekile,

Ngetulu nje kwalokutsatsu kubahlali bangaphasi kweminyaka leli-15. Live letfu, njengalamanye lamanyenti, linenkinga yekungasebenti kwelusha.

NgeNkhwenkhweti nyakenye ngacela kumalunga eNEDLAC kutsi kukhulunywe ngetikhutsato tekucasha lusha. Ngiyajabula kutsi tinkhulumiswano tiphotfuliwe nekutsi kufinyelelwe etivumelwaneni emigomweni lesembili. Emacembu latsintsekako atawusayina sivumelwano ekuhambeni kwalenyanga.

Tikhutsato titawengeta kuloko Hulumende lasavele sacalile kukwenta ekuhlomiseni lusha.

Tinkampani tahulumende tifundzisa labafundzela imisebenti nalabaceceshelwa kwenta imisebenti yemakhono latsite kantsi sicela kutsi loku kwandziswe. Sincenga umkhakha wangasese kutsi wemukele bafundzi labati-11 000 labaphotfule tifundvo tabo Emakolishi Emfundvo Lechubekako Nekucecesha labalindzele kufakwa emisebentini.

Litiko Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemakhaya Nekuhlelwa Kabusha Kwemhlaba lichuba tinhlelo Tetinhlangano Letiniketela ngeTinhlelo Tekutfutfukisa Lusha Lwasetindzaweni Tasemakhaya, lokuluhlelo lolubhalise bantfu labasha labati-11 740 etinhlelweni tekucecesha letahlukene.

Litiko futsi lihlela Tikhungo Telusha Lwasetindzaweni Tasemakhaya letiyimfica esifundzeni ngasinye, lokufaka ekhatsi tigodzi letingema-23 letiphuye kakhulu kulelive.

Sitawuphindze sisebentise Luhlelo Lwekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi kanye neluHlelo Lwemisebenti Yemmango kute kungene bantfu labasha.

Ngekusebentisana sitawutfola sisombululo senkinga yekungasebenti kwelusha.

Malunga lahloniphekile,

Sikhombe tekuvakasha njengalomunye umkhakha wetfu lohola embili imisebenti.

Kufika kwetivakashi kwenyuke ngalokujabulisako ngemaphesenti lali-10.7 emkhatsini waBhimbidvwane neNyoni 2012, lokulinani lelisetulu kulelo lemhlaba wonkhe lemaphesenti lamane lemnyaka lowengcile.

Ngalokuphukutako, imphumelelo yemtamo weNingizimu Afrika wekulondvolota kuvelonkhe lokube ngetulu kwema-73% kwetibhejane temhlaba letilondvolotwe lapha, iholele ekutsaneni live letfu kube ngilo lelihloswe imishoshaphansi yebatingeli emhlabeni wonkhe.

Sisebentisana nebemukeli kanye nemave lasetjentiselwa kushushumbisa lanjenge Vietnam, Thailand neShayina siphindze sicinise imitamo yetfu yekulwa nekwandza kwalesihlava.

Somlomo Lohloniphekile

Sihlalo Lohloniphekile,

Tetimayini, letingumgogodla wetemnotfo ngekwemlandvo, betibukene nebumatima etinyangeni letimbalwa letengcile.

Emnyakeni lowengcile lomkhakha wagubetelwa yimvula yetiteleka kanye nembangalusizi yaseMarikana lapho kwabulawa khona bantfu labangetulu kwema-44.

Sasungula Likomiti Letindvuna lelakhiwe Tindvuna tekhabinethi lesetimkantjubovu kute tisite imindeni ngalesa sikhatsi lebesimatima. Ikhomishini Yetebulungiswa Lephenyako leholwa liJaji Ian Farlam isachubeka nemsebenti wayo.

Ngekusebentisana sikhonile kuletsa lutinto kutenhlalo kuleya ndzawo.

Hulumende, tetisebenti letimelwe yiCOSATU, NACTU neFEDUSA, Bunye Bemabhizinisi aseNingizimu Afrika, Umkhandlu Wemabhizinisi Alabamnyama kanye nemkhakha wemmango bahlangana ngeMphala bafinyelela esivumelwaneni lesaba sisekelo sekubuyela emsebentini kuwo wonkhe umkhakha wetetimayini.

Ikakhulukati, savuma kubambisana kute kuciniswe tinkhulumiswano temiholo; kusombulula tinkinga tetindlu emadolobheni lanetimayini; kwesekela Luhlelo Lwavelonkhe Lwesakhiwonchanti; kubukana nekungasebenti kwelusha kanye netindlela tekunciphisa kungalingani.

Umsebenti uyachubeka kantsi nelitsimba litawubika madvute nje mayelana netinhlelo letitsite taseRustenburg, Lephalale, Emalahleni, West Rand, Welkom, Klerksdorp, Burgersfort/Steelport, Carletonville kanye naseMadibeng.

Emavikini lamabili lengcile, ngibe nemhlangano ePitoli na Sir John Parker, longusihlalo we-Anglo-American Plc kute sikhulume ngetinhlelo letibikwako tekuhlelwa kabusha kanye nekudendvwa kwetisebenti letiti-14 000 emayini i-Anglo American Platinum.

Bantfu bakitsi,

Malunga lahloniphekile,

Sikholwa kutsi ezingeni lenchubomgomo sikhonile kuletsa sicinisekiso emkhakheni wetetimayini. Inkhulumomphikiswano yekufakwa kwetimayini ngaphasi kwahulumende yacedvwa ngeNgongoni kunkomfa yavelonkhe yelicembu lelibusako.

Kucinisekisa kutsi tinhlelo tesive lesitiniketa bantfu bakitsi lamuhla tisatawuchubeka tiniketwe nakusasa, kudzinga kutsi sibe netinchubomgomo tentsela letifanele kute sikwati kungenisa imali leyenele yekukhokhela letinhlelo.

Ngaso sonkhe sikhatsi, senta lucwaningo kutinchubomgomo tetfu tentsela, kute sihlole sikwati kubuka kutsi sifinyelela kanganani ekuhlangabetaneni netidzingo temali yahulumende.  

Ekuhambeni kwalomnyaka, iNdvuna Yetetimali itawunikwa umsebenti wekwenta lucwaningo mayelana netinchubomgomo tentsela yetfu letisebenta njenganyalo, kute kucinisekiswe kutsi sinemali lengenako leyenele yekwesekela imali leyo hulumende layisebentisa esiveni.

Incenye yalolucwaningo, itawuhlola kuphatfwa kwenzuzo yetetimayini lokusebenta kungunyalo, mayelana nelikhono layo lekusebentela bantfu bakitsi.

Malunga lahloniphekile,

Tivakashi letihloniphekile,

Enkhulumeni yanyakenye saphakamisa ludzaba lweligebe etimakethe, bantfu labahola kakhulu kutsi bangalungela kutfola tindlu tema-RDP kanye nalabahola kancane kakhulu kutsi bangabolekwa ngemabhange imali yekutsenga tindlu.

Kusukela ngaMabasa kuya kuNgongoni 2012, Ematiko Etifundza abeka sabelotimali setigidzi letili-R126 emalini Yesibonelelo Sekutfutfukiswa Kuhlaliswa Kwebantfu ibekelwa loluhlelo, leyatiwa ngekutsi luhlelo Lwekuchasa Ngetimali Tetindlu Kwemuntfu Ngamunye.

Lemali isetjentiselwa Kuchasa Ngetimali Umkhakha Wetimali Tetindlu Kuvelonkhe, lokungumkhakha lokhetselwe kwetfula tindlu kubantfu emkhakheni wetetindlu kulemiklamo lelishumi nakubili lebhalisiwe.

Kudzimate kube ngunyalo sekusetjentiswe tigidzi letingema-70 temarandi kulemali.

Lemiklamo ifaka ekhatsi iWalmer Link eMphumalanga Kapa, iLady Selbourne, iNelmapius, iBohlabela Borwa, iCosmo City neFleurhof eGauteng, Intabazwe Corridor Housing eFreyistata kanye neSeraleng eNyakatfo Nshonalanga.

Kwetfulwa kwalemiklamo lesiphohlongo yekwakhiwa kwetindlu lebitwa i-GAP kuyachubeka njenganyalo.

Bantfu bakitsi nani bangani,

Malunga lahloniphekile,

Kutemfundvo, siyajabula kutsi lizinga lekuphumelela Libanga 12 ligcine selisemzileni lowenyukako. Sihalalisela Bafundzi banga-2012, bothishela babo, batali kanye nemimango ngekuchubeka nekwenta ncono.

Sihalalisela sifundza lesihambe embili nga-2012, lokuyiGauteng kanye nemfundzi lobahlule bonkhe bafundzi beliBanga 12, longuNks. Madikgetho Komane, lovela esigodzini saseSekhukhune, eLimpopo, losivakashi setfu lesikhetsekile.

Malunga lahloniphekile,

Luhlolo Lwavelonkhe Lwemnyaka (i-ANA) etikolweni tetfu, selube lithulusi lelinemandla lekuhlola kusebenta kahle kweluhlelo lwetfu lwetemfundvo. 

Semukela kwenta ncono emnyakeni ngamunye kumiphumela ye-ANA, kodvwa kunyenti lokusamele kwentiwe kute kwentiwe ncono emkhakheni wetibalo, isayensi nethekhinoloji.

Litiko Letemfundvo Lesisekelo litawusungula litsimba lavelonkhe lelitawucinisa kwetfulwa kweLisu leTibalo, iSayensi neThekhinoloji.

Sincusa umkhakha wangasese kutsi usebentisane nahulumende ekusunguleni, ekwemukeleni nobe ekuchaseni tikhungo tetibalo nesayensi nobe kufundza kwangeMigcibelo.

Bantfu bakitsi,

Siyakujabulela kukhula kwetinhlelo temfundvo yalabancane, lokufaka ekhatsi liBanga R.

Siphindze sijabule ngeluhlelo lwemfundvo yetfu yalabadzala, i-Khari Gude, leseyifinyelele kubantfu labangetulu kwetigidzi leti-2.2 emkhatsini wa-2008 na-2011. 

Siyachubeka futsi nekukhutsata bantfu kuto tonkhe tinkhalo kutsi bangakuyekeli kufundza. Labanyenti batfola lugcozi ngalesikhatsi umculi weludvumo nalosivakashi sami lesikhetsekile, uMnu. Sipho Hotstix Mabuse aphumelela matikuletjeni wakhe kulomnyaka lowengcile, aneminyaka lengema-60.

Malunga lahloniphekile,

Siphawule imfundvo njengalesembili eluhlwini nga-2009. Sifuna kubona wonkhe umuntfu kulelive abone kutsi imfundvo ingumsebenti losembili wesive setfu.

Ngekutsi imfundvo ingumsebenti losembili asitsatsi lilungelo lelikuMtsetfosisekelo labothishela njengetisebenti letinelilungelo lekuteleka.

Kusho kutsi sifuna umkhakha wetemfundvo kanye nemmango wonkhe kutsi unake kakhulu imfundvo kunaloko lokwentekako nyalo.

Yonkhe imimango lephumelelako inentfo yinye lefanako – basisa emfundvweni. Imiholo lencono kanye netimo tekusebenta kutawudlala indzima lebalulekile ekuheheni, ekukhutsateni nasekugcineni bothishela labanemakhono.

Ngaloku, sitawusungula Ikhomishini YaMengameli Lebukene Nemiholo letawuphenya ngekufanela kwemiholo kanye netimo tekusebenta letiniketwa nguMbuso kuto tonkhe tisebenti tawo.

Ngibeke kutsi kwekucala lokusembili eluhlwini kumele kube bothishela.

Lekhomishini itawuphindze ihlole inzuzo yaloku kusisa.

Ekukhuphuleni temfundvo kutsi tibe sendzaweni lefanele, sifuna kubona buncono ezingeni lekufundza nekufundzisa kanye nasekuphatfweni kwetikolo. Sifuna kubona buncono kutimongcondvo, timo kanye nemiphumela.

Ngekusebentisana nabothishela, batali, ummango kanye nalabatsintsekako labehlukene, sitawukwati kugucula tikolo tetfu tibe tikhungo tekusebenta kahle kakhulu.

Malunga lahloniphekile,

Eminyakeni lesihlanu leyengcile, iNingizimu Afrika beyinelizinga leliphasi lesikhatsi sekuphila kwebantfu ngendlela yekutsi tati taphawula kutsi nga-2015, sikhatsi sekuphila kwetfu sitakuba lapho besikhona nga-1955.

Bekusizatfu lesikahle kutsi besijabulile ngasekupheleni kwalomnyaka lowengcile ngalesikhatsi lucwaningo Lwemkhandlu Lophenya Ngetekwelashwa, ijenali yetekwelapha iLancet kanye nalabanye bacala kubika ngekwenyuka lokukhulu esikhatsini sekuphila kusukela eminyakeni yebudzala lengema-56 nga-2009 kuya eminyakeni lengema-60 nga-2011. Lemibiko iphindze yaphawula kwehla lokukhulu ekushoneni kwemaswane kanye nebantfwana labangephasi kweminyaka lesihlanu.

Kwenyuka kwesikhatsi sekuphila kuyintfo lesembili ekutfutfukeni kwalelive. Bantfu babuyela emsebentini, bayakhicita, kutemnotfo nakutenhlalo. Kuhleleka kwemindeni kuya ngekusimama kantsi nebatali baphila sikhatsi lesidze futsi bakwati nekunakekela bantfwana babo.

Akukameli sitikhobose kakhulu, ngenca yaletimphumelelo.

Ngenca yelizinga lekutselelana emkhatsini weSandvulelangculazi (i-HIV) neSifo Sesifuba, sitihlanganisile letinhlelo.

Umsebenti nawo usachubeka eluhlangotsini lwelucwaningo. INingizimu Afrika itfole likhambi lekwelapha Malaleveva.

Ngetulu kwaloko, bacwaningi eSikhungweni Seluhlelo Lwekucwaninga ngeNgculazi eNingizimu Afrika nabo batfole likhambi lemasotja latakulwa ne-HIV emtimbeni.

Sekela Mengameli Motlanthe ukhetse emalunga lamasha eMkhandlu Wavelonkhe weNgculazi eNingizimu Afrika. Sihalalisela litsimba leliholwa liJaji leselatsatsa umhlalaphasi Zac Yacoob, longusihlalo walo.

Tifo letibangwa yindlela yekuphila tiya ngekwenyuka ngemandla. Kumele silwe siphindze sinciphise emazinga ekubhema, imitselela lelimatako yekunatsa tjwala, kungadli kudla lokunemphilo kanye nekukhuluphala.

Malunga lahloniphekile,

Nga-2014 sitawusungula Sikhwama Semshwalense Wetemphilo Wavelonkhe . Litiko Letemphilo litawunonophisa liphindze licinise inchubekelembili etifundzeni lekuhlolwa kuto loluhlelo. 

Ngaloko, kusukela ngaMabasa kulomnyaka, licembu lekucala labodokotela bangasese labangema-600 litawuniketwa tinkontileka tekutsi baniketele ngetinhlelo tekwelapha emitfolamphilo lengema-533 etindzaweni letisemakhaya kanye nasemalokishini etifundzeni letilishumi lekuhlolwa kuto loluhlelo. 

Bantfu bakitsi nani bangani,

NgeNhlaba kutakube kuhlangana iminyaka lelikhulu yeMtsetfo Wetemhlaba wanga-1913 lokungumtsetfo lowagucula labamnyama wabenta tihambi, tisebenti nalabadzingisiwe endzaweni yabo.

Mengameli wangaphambilini we ANC Sefako Makgatho waphawula ngalendlela kunkomfa ye ANC yanga-1919 yekwetfulwa kwenkhulumo ngumengameli.

Watsi;

“UMtsetfo Wemhlaba Webemdzabu usasebenta ngephandle kwekuba nemusa etincenyeni letehlukene taloBunye, kantsi ngenca yaloko imindeni leminyenti yebantfu bemdzabu isasebentela balimi labamhlophe kute itfole kudla nje kuphela." 

Sitiva sihloniphekile futsi, kulomnyaka wekugubha iminyaka lelikhulu yeMtsetfo Wetemhlaba wanga-1913, kutsi phakatsi kwetfu sibe naNkt. Nomhlangano Beauty Mkhize, longulomunye wetigayigayi lokwatsi yena nemyeni wakhe, Saul Mkhize, bahola umzabalazo lobewulwa nekususwa ngenkani eDriefontein naseDaggaskraal, esifundzeni lesatiwa lamuhla ngeMpumalanga.

Ludzaba lwemhlaba luludzaba lolulumelako kakhulu.

Kumele silusombulule ngekuvana nangekulandzela luhlaka lweMtsetfosisekelo kanye nemtsetfo.

Ngitfole umlayeto ku-Facebook lovela kuThulani Zondi lovete kukhatsateka kwakhe ngekuhamba ngelunyawo kwelunwabu kwekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo. Utsite: “Babe Mengameli, njengoba sigubha iminyaka leli-100 kwetfulwa Umtsetfo Wetemhlaba wanga-1913 kute linyenti lema-Afrika litsatselwe umhlaba.

“Ngikucela kutsi unonophise kwabiwa kabusha kwemhlaba kuma-Afrika late umhlaba.

“Ngalesikhatsi saba kabusha umhlaba kumele sikhumbule kuba khona kwekudla lokwenele. Kumele kube khona kuceceshwa nekufundziswa kwebalimi labamnyama labasacala labalimela kungena emakethe.”

Kusukela nga-1994, besisolomane sisombulula inkinga yekuhlelwa kabusha kwemhlaba ngekuncesitelisa labo labatsatselwako, ngekwabiwa kabusha kanye nangekuhlela kabusha kuba nemhlaba.

Njengobe kuphawuliwe ngaphambilini, ngete sakwati kuhlangabetana nemgomo lesitibekele wona wekwabiwa kabusha kwemhlaba.

Kubuyeketa kwahulumende kwasemkhatsini nemnyaka kwangemnyaka lowengcile kuvete tinkinga letinyenti mayelana neluhlelo lwetfu lwekuhlelwa kabusha kwemhlaba. Sitawusebentisa leto tifundvo kute sente ncono kwetfulwa kwaloluhlelo.

Kwekucala, kumele sinciphise sikhatsi lesitsatfwako ekuphotfulweni kwesicelo. Kuloku, Hulumende nyalo utawuchuba umgomo wekwenta ‘ngalokufanele nangekulinganisa’ lapho kuncesiteliswa khona, njengoba kubekwe kuMtsetfosisekelo esikhundleni sekusebentisa umgomo wekutimisela kwemtsengi, kutimisela kwemtsengisi”, lokungumgomo lophocelela umbuso kutsi ukhokhele umhlaba linani lelingetulu kunalelo lalowo mhlaba.

Kwesibili kunetichibiyelo letihlongotwako eMtsetfweni Wekuncesiteliswa Kwemalungelo Emhlaba wanga-1994 kute kuniketelwe kuvulwa kabusha kwekufakwa kweticelo tekuncesiteliswa, lokutakwentiwa bantfu labahluleka kuhlangabetana nemncamlajucu wamhlaka 31 Ingongoni 1998.

Lokunye lokusamele kubukwe, ngulokukhishelwe ngaphandle kumncamlajucu wangeNhlaba 1913 kute kucatjangelwe ticelo telusendvo lwemaKhoi nemaSan netindzawo temagugu kanye netindzawo temlandvo.

Lesinye sifundvo lesibalulekile kuniketela kwesekela lokwenele kwangemuva kwekuhlaliswa kwebaniyo bemhlaba labasha kute umhlaba uchubeke nekukhicita.

Kusamele futsi sinikete sikhutsato lesincono kubalimi labangena etimakethe labatimisele nalabanelikhono lekufundzisa balimi bemapulazi lamancane.

Lenye inselele lesibukene nayo ngulokukhetfwa kwemali esikhundleni semhlaba lokwentiwa ngulabanye bafakiticelo, lokuphindze kungasisiti ekuguculeni tindlela tebuniyo bemhlaba.

Njengencenye yeluhlelo lweLihhovisi LaMengameli lekubandzakanya labatsintsekako ngembi nje kweNkhulumo Leyetfulelwa Sive, Lisekela Mengameli Motlanthe libambe umhlangano nebalimi kanye netisebenti tasemapulazini ePaarl ngeLesibili.

Labatsintsekako bavumile kutsi kumele kube nekuthula nelutinto emkhakheni wetekulima nekutsi timo tekusebenta tetisebenti tasemapulazini kumele tentiwe ncono ngekushesha.

Kuyakhutsata futsi kutsi, ngisho nebalimi imbala babite kunonophiswa kwekuhlelwa kabusha kwemhlaba kanye nekwesekela lokuniketwa balimi labasacala.

Sitawuchubeka nekukhulumisana nebalimi kanye netisebenti tasemapulazini.

Bantfu bakitsi nani bangani,

Kumele futsi sihlale sati  ngekutfutseleka kwebantfu etindzaweni tasemadolobheni lokwenteka ngesivinini lesikhulu. Tibalobalo Tekubalwa Kwebantfu tivete kutsi emaphesenti langema-63 ebantfu bahlala etindzaweni tasemadolobheni. Loku kungenteka kwenyukele kuma-70% ungekafiki umnyaka weti-2030.

Kuhleleka ngekwetindzawo lokwabangwa lubandlululo kusachubeka emadolobheni nasemadolobheni lamakhulu. Bomasipala babodvwana ngete bakwati kubukana naletinselele. Sidzinga kungenelela ezingeni lavelonkhe.  

Nakhona kutfutfukiswa kwetindzawo tasemakhaya kuhlala kusembili eluhlwini lwahulumende, kubalulekile futsi kutsi sakhe luhlaka lwavelonkhe loluhlanganisile lwekutfutfukiswa kwetindzawo tasemakhaya kute kusitakale bomasipala kutsi basingatse ngalokuyimphumelelo kutfutseleka kwebantfu emadolobheni lokusheshako.

Njengencenye yekwetfula i-NDP, tonkhe totintsatfu tinhlaka tahulumende kumele tisingatse lomoya lophephetelako wekutfutseleka kwebantfu emadolobheni ngetindlela letitawuphindze tifake sandla ekutfutfukisweni kwetindzawo tasemakhaya. 

Malunga lahloniphekile,

Kwenta ncono simo sabomake kuhlala kusembili eluhlwini lwalohulumende.

Umtsetfosivivinywa Wekulinganisa Ngekwebulili Nekuhlonyiswa Kwabomake uvunywe yiKhabhinethi kute ummango uphawule ngawo. Lomtsetfosivivinywa uphawula kutsi tento letinemtselela lomubi kubomake nakumantfombatane tilicala.

Uphindze wente ube semtsetfweni umgomo wekulinganisa nga 50/50 tikhundla mayelana nekumelwa kwabomake etinhlakeni letitsatsa tincumo.

Malunga lahloniphekile,

Lokugagadlelwa licembu lemadvodza lokunelunya nekubulawa kwa Anene Booysen kanye nalabanye bomake nemantfombatane kamuva nje kwente kube khona sidzingo sekugcila lokukhaliphile ekubambisaneni kute kucedvwe lesihlava.

Lolunya nesihluku lokucondziswe kubomake labangakwati kutivikela akumukeleki futsi akunandzawo eliveni lakitsi. Kulomnyaka lowengcile kwasungulwa Umkhandlu Wavelonkhe lobukene Nebudlova  Ngekwebulili. 

Lomkhandlu wakhiwe Tinhlangano tahulumende, naleto letingekho ngaphasi kwahulumende, Tinhlangano Temmango, tinhlangano tetenkholo, tifundziswa, tikhungo telucwaningo, hulumende, tinhlangano talabadvuna, labamele bomake, bantfwana kanye nalabanekukhubateka.

Sicela loluhlaka loluchumanisako kutsi lwente umkhankhaso wekulwa nebudlova lobucondziswe kubomake kube ngumkhankhaso wemalanga onkhe.

Sishayela lihlombe yonkhe imkhakha ngemikhankhaso lesevele yentiwe, siphindze sivete kutsi tento letifana naleti ngete tabeketelelwa.

Ngente tincondziso letibhekiswe etikhungweni temtsetfo kutsi tiphatse lamacala ngekuphutfuma nekubaluleka lokukhulu. Tikhungo Teludlame Emindenini, Tekuvikelwa Kwebantfwana kanye Nemacala Etemacansi, letaphindze tasungulwa kabusha nga-2010, setenyuse linani letisebenti tato.

Kulomnyakatimali lowengcile, leTikhungo tikhonile kugidlabeta bodzilikajele labangetulu kwema-363, lizinga letigwebo lelingema-73% lemacala lacondziswe kubomake labaneminyaka yebudzala lengetulu kweli-18 kanye nalelingemaphesenti langema-70 emacala lacondziswe kubantfwana labangephasi kweminyaka yebudzala leli-18. 

Asibhukule sisebente sonkhe, silwe nalenkinga lesibhekene nayo yebantfu labagagadlela bomake nebantfwana, ngisho netalukati imbala. Loku labakwentako kulihlazo nebutulujane lobesabekako. Tigilamkhuba kumele tibikwe emaphoyiseni tiboshwe.

Hulumende wengeta letinye tindlela tekuvikela bomake, letinjengeMtsetfosivivinywa Wekuvikela Ekuhlukunyetweni. Nanobe nje uMtsetfo Weludlame Lwasemakhaya nawo uvikela, kepha wona usebenta kuphela etinkingeni tebudlelwane basemakhaya.

LoMtsetfosivivinywa Wekuvikela Ekuhlukunyetweni uphindze ubukane nekuhlukunyetwa lokwentiwa bantfu labalandzelela labo lababahlukumetile ngekuchumana nabo ngendlela ye-elekthroniki. 

Ngetulu kwaloko, uMtsetfosivivinywa Wekulwa Nekushushumbiswa Kwebantfu waphasiswa Libandla Lavelonkhe emnyakeni lowengcile kantsi nyalo sewukuMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe.

Nasewuphotfuliwe, lomtsetfo utawusita bomake nebantfwana, labavame kuba tisulu kulobugebengu lobetfusako.

Bantfu bakitsi nani bangani,

Kunekwenyuka kwekubonakala kwemaphoyisa lokuyintfo lefaka sandla ekuncipheni kwemazinga ebugebengu lobutsatselwa etulu.

Tento letigcile kutikhali letingekho emtsetfweni, timoto letintjontjiwe naletitsatselwe bantfu, tjwala netidzakamiva lokutsatfwa njengetimbangela letinkhulu tebugebengu tisitile ekunciphiseni bugebengu.

Bantfu bakitsi nani bangani,

Hulumende uyachubeka nekuphaka imphi yekulwa nenkhohlakalo.
Emandla eSikhungo Lesikhetsekile Sekuphenya (i-SIU) nyalo enyukile kusukela kutisebenti letingema-70 kuya kuleto letingetulu kwema-600 esikhatsini sanyalo.

Kusukela nga-2009, sengisayine timemetelo letingema-34 leticondzisa i-SIU kutsi iphenye ngetinsolo tenkhohlakalo, kukhwabanisa nobe kungaphatsi ngalokufanele ematikweni ahulumende lahlukahlukene kanye nasetinkampanini tembuso.

Kuphenywa Kwebugebengu kwacalwa kwabhekiswa kubasolwa labangema-203 emacaleni laphenywako lasembili eluhlwini langema-67 ngasekupheleni kweNyoni 2012.

Selilonkhe linani lemacala lalungiselelwe kutekwa acondziswe kubantfu labali-191. Sebabonkhe, bantfu labangema-66 labaphenywako labasolwa ngekwemukela inzuzo yetigidzi letisi-R5 nobe ngetulu ngenkhohlakalo. Kwakhishwa Imiyalo Yekwemiswa Kwema-akhawundi lokubhekiswe kubantfu labangema-46.

Kuletinye timphumelelo, kulomnyakatimali lowengcile, tikhulu letili-107 letisebenta ngekhatsi eluhlelweni lwetebulungiswa tatfolakala tinemacala. 

Sikhungo Sekutsatselwa Imphahla sitsetse imphahla yelinani lelingetulu kwetigidzi letingema-R541. Tigidzi letingema-R61 talemphahla leyatsatfwa seyivele ibuyiselwe kuMbuso. Lemphahla ibuyiselwa emuva ngenhloso yekusetjentiselwa kulwa nebugebengu kanye nenkhohlakalo kusetjentiswa i-Akhawundi Yemali Yemphahla Letfolakele Ngebugebengu.

Kulomnyaka lowengcile, kwemukelwa lenye imali letigidzi letili-R150 levela ku-Akhawundi Yemali Yemphahla Letfolakele Ngebugebengu ngemsebenti lowentiwe Litsimba Lelilwa Nenkhohlakalo lelifaka ema-Hawks, i-SIU kanye neMkhandlu Wetebushushisi Wavelonkhe . 

Letikhungo nemitfombolusito kuloswe ngato kucinisa emandla aletikhungo tekugcinwa kwemtsetfo emtameni wetfu wekulwa nenkhohlakalo.

Sicela umkhakha wangasese kutsi nawo ubeke embili kulwa nenkhohlakalo kute sikwati kubhekana naloku etinhlangotsini tonkhe.

Kute kufakwe lamanye emandla ekulweni nenkhohlakalo, sitawugcwalisa tikhala temsebenti letivulekile emazingeni lasetulu eluhlelo lwetebulungiswa.

Bantfu bakitsi nani bangani,

Malunga lahloniphekile,

Kunetifundvo letitsite esehlakalweni saseMarikana nakuletinye tehlakalo lesingete savuma kutsi tichubeke nekwenteka eliveni lakitsi.

UMtsetfosisekelo wetfu unguletinye tetimphumelelo tetfu letinkhulu kuvelonkhe. Konkhe lesikwentako njengahulumende kulandzela uMtsetfosisekelo wetfu kanye nembononchanti wawo wemmango lesiwakhako.

Sibita bonkhe bahlali kutsi babungate, bathobele futsi bavikele uMtsetfosisekelo wetfu.

Umculu wetfu Wemalungelo ucinisekisa kutsi “bonkhe bantfu banelilungelo, lekuhlangana, kukhombisa tikhalo, kuveta kunganetiseki kanye nekwetfula tincwadzitikhalo, ngekuthula futsi kungahlonywa ngetikhali.” 

Ngaloko sibita bantfu bakitsi kutsi basebentise lilungelo labo lekukhalata ngendlela lenekuthula nalelandzela umtsetfo.

Akwemukeleki uma emalungelo ebantfu ahlukunyetwa benti betento letineludlame, letinjengetento letiholela ekulimaleni nasekufeni kwebantfu, ekuphulweni kwemphahla kanye nasekonakalisweni kwesakhiwonchanti lesibalulekile sesive.

Siphocelekile kutsi sithobele, sivikele siphindze sihloniphe uMtsetfosisekelo njengemtsetfo lomkhulu waseRiphabhuliki. Sitakwenta yonkhe imitamo kuphumelelisa loko.

Ngaleso sizatfu, nginikete umyalelo eSikhungweni Setebulungiswa, Kuvimbela Bugebengu kanye neTekuphepha (i-JCPS) kutsi sente tindlela ngalokuphutfumako, kute kucinisekiswe kutsi nobe ngutiphi tehlakalo tekubhikisha letineludlame titsatselwa tinyatselo, tiyaphenywa nekutsi tiyashushiswa.

Tinkantolo titawubukana nemacala lanjalo ngekutsi abekwe etulu eluhlwini. Umtsetfo kumele ucindzetelwe kantsi kumele ubonakale ucindzetelwa – ngalokufanele, ngalokuyimphumelelo nangekushesha.

Bahlali belive lakitsi banelilungelo lekulindzela kutsi umbuso wabo wentsandvo yelinyenti utawusebentisa emandla awo ekuvikeleni uMtsetfosisekelo lozabalazelwe waphindze wasetjentelwa kamatima linyenti lebantfu. Ngete sakwati kudvumata loko lokulindzelwe.

Ngaleyo ndlela Sikhungo se-JCPS sente taba ezingeni lavelonkhe, lesifundza nelwasekhaya letitawukwati kubhekana naletehlakalo ngemphumelelo.

Angisheshe ngengete kutsi ematiko ahulumende emazingeni onkhe kumele asebentisane nemimango kuphindze kucinisekiswe kutsi kubukanwa nato tonkhe tikhalo ngembi kwekutsi tindlulele kulelinye lizinga. Leso sibopho asigucuki. Singuhulumende lonakekelako.

Malunga lahloniphekile,

Kulomnyaka sibungata iminyaka lengema-50 yekubunjwa kweNhlangano yeBunye base-Afrika (OAU) leyabese ilandzelwa Bunye base-Afrika (AU).

Sindlulisa kubonga ku-OAU ngemzabalazo wayo longenakukhatsala wekulwa nekubuswa betive kwelivekati lakitsi, lokufaka ekhatsi kufaka sandla enkhululekweni yetfu.

Sitawuchubeka nekusebentela inhlangano yeBunye betfu lecinile nalesebenta ngalokuyimphumelelo.

Luhlelo lweBudlelwane  Lobusha Bekutfutfukiswa kwe-Afrika (NEPAD) kanye neLisu Lekuhlolana Kwemave ase-Afrika tisandza kubungata kucedza kwato iminyaka lelishumi  tikhona.

Njengemgcugcuteli Wemtamo Wesakhiwonchanti Loholwa Bomengameli be-NEPAD, iNingizimu Afrika iyachubeka nekusebentisana naletinye tingcwele ekwetfulweni kwemiklamo yesakhiwonchanti leneligalelo lelikhulu kulelivekati.

Mayelana nekuthula netekuphepha, sima nebantfu baseMali emtameni wabo wekufuna nekucinisa sitfunti saleya ndzawo eliveni labo.

Sicela buholi eCentral African Republic, Guinea Bissau naseSomalia kutsi buchubeke nemtamo wabo wekuletsa kuthula lokusimeme bentele bantfu bakubo. Sisaphikisana ngemandla nekuguculwa kwahulumende lokungekho kumtsetfosisekelo. 

Sikhutsatwa kugucuka kwesimo lokwenteka emkhatsini weSudan kanye neNingizimu Sudan. Sidvumisa Mengameli wangaphambilini wakitsi Thabo Mbeki kanye nalamanye emalunga eLitsimba Lelisetulu le-AU ngekutinikela ngalesikhatsi basebenta ngeludzaba lwaletinhlangotsi letimbili. 

Sivelana ne Democratic Republic of Congo njengelive lelinebumatima bekubekwa kwetekuphepha kwalo engcupheni.

INingizimu Afrika itawuchubeka nekwesekela imitamo yekuthula e-Afrika kufaka ekhatsi kulamula, kwelekelela ngemasotja ekugcina kuthula nangelusito lwemphahla kanye nemali.

Kuloku sibuke ngemehlo labovu kuphotfulwa kwetinkhulumiswano tetembusave eZimbabwe naseMadagascar. 

Umbononchanti wetfu we-Afrika lencono emhlabeni loncono utawutfola kukhutsatwa ngemandla ngalesikhatsi sibamba Umhlangano wesihlanu weBrazil, Russia, India, China, iNingizimu Afrika (BRICS) enyangeni letako eThekwini.

Sikhutsatwa kukhula ngekushesha kwetinkhulumiswano tebudlelwano, kutebuncusa nakutemnotfo emkhatsini weNingizimu Afrika kanye nalamanye emave e-BRICS.

Kucinisa budlelwane emkhatsini wemave laseNyakatfo neNingizimu kuhlala kusenkhabeni yenchubomgomo yetfu yemave angephandle.

Siyaphindza sicinisa kubambisana kwetfu nemave aseNyakatfo, ikakhulukati iMelika, iYurophu neJapan.

Kugubha iminyaka lengema-70 kwaMhlabuhlangene kuniketa litfuba lekuchubekisela embili tingucuko Emkhandlwini Wetekuphepha Wamhlabuhlangene.

Sitawuchubeka sisebentise i-G20 kwetfula tinshisakalo tebantfu base-Afrika siphindze sichubekisele embili ingucuko etikhungweni teBretton Woods.

Kusebentisana nemave emhlaba kweNingizimu Afrika kunencenye lecinile yekuvelana. Sima nebantfu basePalestine njengobe betama kwakha sicalo lesisha emzabalazweni wabo welilungelo lekutiphatsa; kungako sasekela siphakamiso sabo sembuso lotimele.

Kwandza kwemaSirayeli ngekutingenela etindzaweni tasePalestine kusivimbo lesikhulu ekusonjululweni kwekungevani.

Lilungelo lekutiphatsa kwebantfu beSahara leseNshonalanga kumele kufezekiswe.

Sihlala sibambelele elubitweni lwetfu lwekucedvwa kwelunswinyo lwetemnotfo lolubhekiswe eliveni laseCuba.

Ngekusebentisana singenta lokunyenti ekwakheni i-Afrika lencono kanye nemhlaba loncono.

Bantfu bakitsi,

Emnyakeni wanga-2012, sigcile ekulondvoloteni nasekutfutfukiseni emagugu emasiko elive letfu ngekugcila kakhulukati emlandvweni wenkhululeko yetfu.

Siphindze sabamba Umhlangano Wavelonkhe Wekugcugcutela Moya Wekuvana Ebantfwini, sigcila kakhulu ekwakheni sive lesihlanganisile kutenhlalo, lesinakekelako nalesitigcabhako.

Ekwetfulweni kweluhlelo lwetfu sitawusebentisana Nebameli Bekugcugcutela Moya Wekuvana Ebantfwini; bosatiwako baseNingizimu Afrika labavela etinhlakeni letahlukene emmangweni wetfu.

Siyajabula kutsi emkhatsini wetfu kulobusuku balamuhla, sinebameli lababili labatiwako ngemoya wekuvana ebantfwini, lokuboJaji Yvonne Mokgoro kanye na-Advocate George Bizos.

Bantfu bakitsi,

Lomnyaka ngewema-50 kwaba nekuGaselwa epulazini i-Liliesleaf, kwaba neKubaleka eMarshall Square kanye Nekucala Kwelicala LaseRivonia.

Kuhlelwe luchungechunge lwemicimbi emnyakeni wonkhe kute kukhunjulwe letehlakalo letintsatfu, lokutawucala ngembungato wavelonkhe ngamhlaka 11 kuKholwane.

Malunga lahloniphekile

Sicedza nje kuphotfula ngemphumelelo umcudzelwano weNdzebe Yemave ase-Afrika. Sihalalisela tinkhunzimalanga tase-Afrika, Umbuso weRiphabhuliki yaseNigeria kanye nawo onkhe emacembu labambe lichaza kutewukhombisa lizinga lelibhola letinyawo lase-Afrika.

Sibonga bonkhe bantfu bakitsi ngekuba bemukeli nebalandzeli labatiphetse kahle kakhulu.

Ngibe nelitfuba lekutibongela matfupha kuMengameli Lohloniphekile we-CAF, Issa Hayatou ngenhlonipho yekusiniketa litfuba lekubamba imidlalo ye-AFCON.

Bantfu bakitsi nani bangani,

Njengobe ngishito ngaphambilini, loluhlelo lwekusebenta lutakwetfulwa ngalokwehlukene njengobe imisebenti yematiko kumele ihambisane ne-NDP.

Bantfu bakitsi,

Ngembi kwekutsi ngicedze, angitsatse lelitfuba ngindlulise emavi endvudvuto emndenini wesishoshovu semzabalazo nemmeli lodvumile wemalungelo eluntfu, Licabane Phyllis Naidoo lodlule emhlabeni lamuhla.

Kamuva nje, silahlekelwe Licabane Amina Cachalia.

Sidzabuke kakhulu ngalokulahlekelwa.

Malunga lahloniphekile,

Bantfu bakitsi,

Njengebahlali baseNingizimu Afrika, kumele sichubeke nekuba nenhloso leyodvwa lebalulekile - yekwenta live lakitsi libe sive lesihle nalesichubekelembili mbamba.

Lusuku Lwetitsandzani Loluhle kini nonkhe!

Ngiyabonga.

Issued by: The Presidency

Related information

 

Share this page

Similar categories to explore