INkhulumo Leyetfulelwa Sive nguLohloniphekile Mengameli Jacob G Zuma, Mengameli WeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika, kuMhlangano Loyinhlanganisela wePhalamende, eKapa

09 Feb 2012

Somlomo Lohloniphekile Welibandla Lavelonkhe,
Sihlalo Wemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe (NCOP),
Sekelasomlomo Welibandla Lavelonkhe naSekelasihlalo We-NCOP,
Sekelamengameli WeRiphabhuliki, Umhlonishwa Kgalema Motlanthe,
Sekelamengameli Waphambilini FW de Klerk,
Sekelamengameli Waphambilini Baleka Mbete,
Lijaji Lelikhulu Lelihloniphekile LeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika, kanye nawo onkhe emalunga eTebulungiswa Lahloniphekile,
Sihlalo Lohloniphekile Wenhlangano Yemaphalamende Yekutfutfukiswa Kwemphakatsi We-Afrika LeseNingizimu kanye naSomlomo Wephalamende YaseZimbabwe, Umnu Lovemore Moyo,
Tindvuna Letihloniphekile Nabosekelandvuna Labahloniphekile,
INdvuna Lehloniphekile Yebudlelwano Nemave Emhlaba YeRiphabhuliki Yase-Angola, uMnu Rebelo Chikoti,
INdvuna Lehloniphekile Yetindzaba Tangaphandle YeRiphabhuliki YaseMozambique, uMnu Julio Baloi,
Bondvunankhulu Nabosomlomo labahloniphekile Betifundza takitsi,
Sihlalo We-Salga, nabo bonkhe buholi bahulumende wasekhaya,
Sihlalo Wendlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko,
Tinhloko Tetikhungo Tahulumende Letesekela Intsandvo Yelinyenti,
Umphatsi weLibhangingodla,
Baholi bayo yonkhe imikhakha kusukela kubaholi betemabhizimisi, temidlalo kuye kubaholi betendzabuko nebetenkholo,
Emalunga langemancusa alamanye emave,
Tivakashi letikhetsekile netitatanyiswa,
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Dumelang, good evening, goeienaand, molweni, thobela, xewani!

Ngitsandza kunibingelela ngemoya webungani nine nonkhe ngalolusuku lolubaluleke kakhulu nakangaka.

Ngitiva ngimkhulu kutsi ngikhulume nebantfu baseNingizimu Afrika kuleNdlu kanye nasemakhaya abo nasetindzaweni lababukela kuto eveni lonkhe.

Angiphindze futsi ngemukele ngemoya webungani Emancusa neTitfunywa Takulamanye Emave letimelele emave la-146 lawo iNingizimu Afrika inebudlelwano nawo. Siyakujabulela kuba khona kwenu eveni lakitsi.

Bantfu bakitsi nani bangani,

Lenkhulumo Leyetfulelwa Sive yentiwa ngemnyaka loyincophamlandvo emlandvweni welicembu lelibusako, i-African National Congress (ANC).

Njengendlela yekuhlonipha lesikhatsi lesi, sibonga umsebenti lowentiwe ngibo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ekuletseni live lelikhululekile, lelingabandlululi ngekwebuhlanga, lelinentsandvo yelinyenti nalelinemphumelelo.

Sitsandza kubaphakamisa sibagagule ngemabito bomengameli bangaphambilini be-ANC lekungibo lebahola umzabalazo wetfu wenkhululeko newekuletsela bantfu labadzala nalabancane imphilo lencono. Sitfulele sigcoko John Langalibalele Dube, Sefako Makgatho, Zac Mahabane, Josiah Gumede, Pixley ka Isaka Seme, AB Xuma, JS Moroka, iNkhosiAlbert Luthuli, Oliver Tambo, Nelson Mandela na-Thabo Mbeki.

Semukela emalunga emindeni yaBomengameli bangaphambilini be-ANC lativakashi teftu letiphuma embili lamuhla kusihlwa.

Siphindze futsi siphakamise naletinye tinhlangotsi tembutfo wenkhululeko ? uMbutfo Wekutigabatisa Ngekuba Mnyama, lowawuholwa nguMnu Steve Biko, loyo indvodzana yakhe Samora naye asivakashi setfu lesiphuma embili, kanye ne-Pan-Africanist Congress, leyayiholwa nguMnu Robert Sobukwe.

Sibonga nesandla lesafakwa ngulosewasishiya emhlabeni Lilunga Lephalamende langaphambilini Make Helen Suzman, loyo livi lakhe kwakungilo vo kuyo leNdlu le, akhuluma aphikisana nemitsetso yencindzetelo.

Malunga lahloniphekile,
Bantfu bakitsi nani bangani,

Umnyaka wa-2012 uphindze futsi ube ngulokhetsekile ngobe uluphawu lwesikhumbuto semnyaka we-16 uMtsetfosisekelo weRiphabhuliki waba khona, lekungiwo lovakaliso ngalokuphelele emaphupho etfu entsandvo yelinyenti.

Umtsetfosisekelo usitatimende seliphupho lesibalulekile lekungiso lesihola tinchubomgomo tetfu netento tetfu. Sitibophelela kabusha ekuchubeleni embili loko lokungemaphupho eMtsetfosisekelo welive lakitsi ngaso sonkhe sikhatsi.

Bantfu bakitsi nani bangani,

Emhlanganweni weKhabhinethi (Lekgotla) ngaBhimbidvwane satsatsa sincumo sekutsi sitawenta lubuyeketo lwasemkhatsini nemnyaka sibuke inchubekel `embili lebe khona kusukela nga-2009 kuze kube ngunyalo esikhundleni salolubuyeketo lwemnyaka nemnyaka lolwetayelekile.

Lolubuyeketo lwasemkhatsini nemnyaka lwakhombisa inchubekel `embili leya ngekukhula etindzaweni letehlukahlukene letinjengetemphilo, temfundvo, kulwa nebugebengu, kuhlaliswa kwebantfu, temandla, kuphakelwa kwemanti, kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni kanye nalokunye.

Nobe kunjalo, inselele lephindvwe katsatfu yekweswelakala kwemsebenti, buphuya nekungalingani kwebantfu kubelesele njalo, ngisho naloku kunenchubekel `embili lebe khona. Ema-Afrika, bomake kanye nelusha bachubeka nekukhungatfwa kakhulu kunalabanye ngulenselele.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo Lohloniphekile,

Tsine njengeKhabhinethi yavelonke sitsetse sincumo sekutsikufanele sisebente ngalokwendlulele kukhulisa umnotfo welive kuze sicedze letinkinga tekweswelakala kwemsebenti, buphuya kanye nekungalingani eveni.

Nguleto tintfo letintsatfu lesitawubukana nato ngco kulomnyaka lo naseminyakeni letako.

Bantfu bakitsi,

Ngalesikhatsi sitfola inkhululeko nga-1994, iNingizimu Afrika yaba yindlalifa yenkinga yekweswelakala kwemsebenti losekwakhela lesukela emuva le eminyakeni yabo- 1970. Kweswelakala kwemsebenti kwachubeka kwaba kubi kakhulu eminyakeni yabo-1990 nasekucaleni kwabo-2000 ngenca yekukhula kwemnotfo lokuhamba kancane nekwehla kwematfuba emsebenti etimayini tegolide nakutekulima.

Lite imisebenti yakhulu ngelitubane lelisetulu ngalesikhatsi sekukhula kwemnotfo nga-2003 kuya ku-2008, kweswelakala kwemsebenti akumange kwehle kufike ngaphansi kwa-20%.

Ematfuba emsebenti aphindze akhahlameteka ngalesikhatsi sekwehla kakhulu kwelizinga lemnotfo kwanga-2009.

Ngenhlanhla, ngalesikhatsi hulumende angena kulesikhatsi sekwehla kakhulu kwelizinga lemnotfo, timali tahulimende betisesimweni lesihle futsi hulumende anetikweledi letincane.

Loku kwenta kutsi hulumende akwati kubukana nalesimo setemnotfo lesiya ngekuba sibi.

Sibonelo, sakhulisa incintfomali etikhangetweni tekusita bantfu kanye nakutakhiwonchanti kuze sihlahlambise umnotfo, ikakhulukati eluhlelweni lekwakhela imidlalo Yendzebe Yemhlaba Yelibhola Letinyawo YeFIFA yanga-2010 takhiwo.

Ngesifundvo lesisifundziswe ngulobunye balobumatima lobu kanye nesidzingo sekucedza lendlela yekuhlela ngakunye ngakunye, satsatsa sincumo nga-2009 sekusungula Ikhomishini Yekuhlela Kwavelonkhe sase sibacela kutsi abente luhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe lwalo lonkhe lelive, balususele kuMtsetfosisekelo weRiphabhuliki.

Ikhomishini yakhipha luhlaka lwekucala lweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe kutsi lucutjungulwe, lolubuka kwekutsi kukuphi lapho sifuna kuba khona eminyakeni leli-20.

Loluhlelo lubukana ngco nekucedvwa kwebuphuya nekungalingani kwebantfu

njengemaphutu labalulekile lekumele kubukwane nawo.

Ngako-ke sisombululo lesifanele lelive kukhula kwemnotfo lokusetudlwana kanye nekudala ematfuba emsebenti kutewuncishiswa futsi ekugcineni kucedvwe nya buphuya nekungalingani kwebantfu.

Njengembuso lotfutfukako lotitfola uhleti emkhatsini nendzawo wemnotfo locubile, siyibona indzima yetfu kunguleyo yekuhola nekucondzisa umnotfo kanye nekungenelela ngendlela letawusita labo labaphuyile, uma sibuka kutsi umlandvo welive lakitsi ngulonjani.

Ngesifundvo lesisifundziswe ngulomtfwalo losemahlombe etfu, nga-2010 singenise inchubomgomo yeLisuLelisha Lekukhuliswa Kwemnotfo futsi sacobola tinto lesititsatsa njengaleto letidala umsebenti kutsi kutfutfukiswa kwetakhiwonchanti, tekuvakasha, tekulima, timayini, kukhicita kanye nemnotfo webuluhlata.

Simemetele umnyaka wa-2011 njengewekudala ematfuba emsebenti, sakhutsata balingani betfu basemphakatsini, lekubetemabhizimisi, basebenti kanye nemphakhatsi, kutsi basebentisane natsi ekulifakeni kutsi lisebente Lisu Lelisha Lekukhuliswa Kwemnotfo

Imiphumelo iyajabulisa nanobe singakaphumi etinkingeni uma sibuka kusimo semnotfo wavelonkhe.

Tibalo tekota yesine letikhishwe ngeLesibili tiyabonakalisa kutsi lizinga lekweswelakala kwemsebenti lehlile kusuka ku-25% laya ku-23,9% ngesizatfu semisebenti lemisha levelile.

Nga-2011 linani selilonkhe lebantfu labati-365 000 lacashwa. Loku kungumphumela lomuhle kunayo yonkhe lowentiwe ngulelive kusukela kwehla kakhulu umnotfo nga-2008.

Lokunye lokubalulekile kutsi yonkhe lemisebenti lemisha isemnotfweni losimeme, etinhlangotsini letinjengasetimayini, tekutfutsa, imisebenti yemphakatsi netekuhweba, nasibala lokumbalwa.

Timbili tintfo letibalulekile lesitente nga-2011 letifake sandla kuloku lesiphumelele kuko tsine sonkhe sesihlangene.

Kwekucala, sifake kudalwa kwematfuba emsebenti kuto tonkhe tikhungo tahulumende, kufake ekhatsi emabhizimisi ahulumende.

Kwesibili, sicinise kukhulumisana emphakatsini kanye nelubambiswano emkhatsini wahulumende, betemabhizimisi nemphakatsi.

Letivumelwano letisayinwe nguhulumende, betemabhizimisi nebasebenti letiphatselene nekutsengwa kwemphahla netinsita, kutfutfukiswa kwemakhono, imfundvo yemabanga laphasi nemnotfo webuluhlata kungufakazi wenjongo yetfu nekutimisela kwetfu sindzawonye kwakha lelive.

Hulumende ayedvwa ete akwati kutisombulula letinselele lelive lelibukene nato, kepha uma sisebentisana, tisombululo tiyakwati kutfolakala.

Bantfu bakitsi,

Asengitsatse lelitfuba leli nginibikele ngetitsembiso letentiwa Enkhulumeni Leyetfulelwa Sive kulomnyaka lophelile.

Sikhwama Semisebenti lesasimemetela kulomnyaka lophelile sacala kusebenta ngeNhlaba. Kwemukelwa ticelo letingetulu kweti-2 500 esigabeni sekucala. Kuniketwe tabelo temiklamo letingetulu kwebhiliyoni yemarandi.

Besimemetele nekutsi tephulelo letifika ema-R20 emabhiliyoni ngaphansi kwesigaba 12(i) seMtsetfo Wentsela Yamalingena, letentelwe kwesekela imiklamo lemisha yetimboni netekukhicita, futsi kwavunyelwa imiklamo lesikhombisa lenelusisomali lolubita R8,4.

Timiso letiphatselene nekutsengwa kwemphahla netinsita letinika Litiko Letekuhweba Netimboni emandla ekukhetsa timboni letitsite letitawutjelwa kutsi tisebente ngemkhicito lotfolakala kuleli ticale kusebenta ngenyanga yeNgongoni.

Lemikhakha lena ifaka ekhatsi tindvwangu, tibhidvo letisemathinini, sikhumba nekwekugcoka etinyaweni.

Yentiwe futsi inchubekel `embili ekuhlanganiseni tikhungo temabhizimisi letincane, kantsi kutawusukunyiswa umtimba lomusha lomnyaka.

Besimemetele kutsi kubekwe ecadzi imali lemabhiliyoni lalishumi emarandi Yinhlangano Yekutfutfukiswa Kwetimboni (IDC) yekudalwa kwematfuba emsebenti. Kute kube ngulesikhatsi lesi sekuvunyelwe imali letsi ayibe yibhiliyoni nehhafu yemarandi kutsi itfolwe tinkampani leti-60 kutsi tikhutsate kudalwa kwematfuba emsebenti.

Bantfu bakitsi nani bangani,

Imboni yetimayini, lekunguyinye yetintfo letidala umsebenti kule LisuLelisha Lekukhuliswa Kwemnotfo, idlala indzima lebaluleke kakhulu kutekutfutfukiswa kwetenhlalakahle netemnotfo kulelive.

Njengencenye yetaba tekubukana nenselele lephindvwe katsatfu yebuphuya, kungalingani kwebantfu nekweswelakalo kwemsebenti, hulumende sewutfutfukise lichinga lekukhicita kuletimbiwako, lelicondze kubonelela ematfuba esigabeni lesiya ngasekupheleni emkhakheni walokumbiwa phansi.

Solo mane sitinikele ekusunguleni imboni yetimayini letasisebentela kancono nalekwatiko kuchudzelana nalamanye emave emhlabeni wonkhe, kanye nekukhutsata lemboni kutsi ihehe lusisomali futsi iphumelele kuko kokubili; kukhulisa lemboni nekuletsa letingucuko letidzingeke kakhulu nakangaka.

Somlomo Lohloniphekile,
Sihlalo Lohloniphekile we-NCOP,
Malunga lahloniphekile,

Umsebenti lowentiwe kulomnyaka lowengcile uyakhombisa kutsi uma sitawuchubeka nekukhula ngalokwenetisako, sitawucalisa kubhala indzaba lensha ngeNingizimu Afrika ? indzaba yekutsi sikududulele njani emuva, sisebentisana sisonkhe, kweswelakala kwemsebenti nekutsi sikunciphise njani kungalingani kwebantfu kutemnotfo nebuphuya.

Sekucala kuyabonakala shangatsi loko kutakwenteka.

Asingalahlekelwa ngulomfutfo.

Emnyakeni wa-2012 nekuya embili simema sive kutsi asihlanganyele nahulumende emkhankhasweni lomkhulu wekutfutfukiswa kwetakhiwonchanti,

Babe Somlomo naSihlalo,

Sitawucalisa umkhankhaso lomkhulu wekwakha takhiwonchanti eveni lonkhe. Loku kutawuphakamisa lizinga lemnotfo, futsi kuvete ematfuba emsebenti.

Bantfu bakitsi,

Sitawusebentisa buciko bekuphatsa imiklamo lesibufundze ngalesikhatsi semidlalo Yendzebe Yemhlaba Yelibhola Letinyawo Ye-FIFA yanga-2010 ekwenteni kutsi lomklamo uphumelele.

Loluhlelo lwetakhiwonchanti lutawuchutjwa futsi lufakwe ngaphansi kweliso leKhomishini Lecondzisa Takhiwonchanti YaseHhovisi LeMengameli (PICC), leyasungulwa ngenyanga yeNyoni, lapho kwaletfwa khona ndzawonye Tindvuna, Bondvunankhulu naBosodolobha Bemadolobha Lamakhulu ngaphansi kweluholo lweMengameli naSekelamengameli.

I-PICC icobole yaphindze yatfutfukisa imiklamo naloko lokwentiwako mayelana netakhiwonchanti emabhizimisini ahulumende kanye nakumatiko ahulemende wavelonkhe, etifundza nakuhulumende wasekhaya.

Lemiklamo ibutselwe ndzawonye, yalandzelaniswa kwaphindze kwakhetfwa kuyo letakuba ngubocalangaye yafakwa eluhlelweni lwemiklamo lehlanganiswe ngekwelichinga.

Sikhetse tinhlelo lesihlanu letinkhulu letibekwe ngekwetindzawo letehlukene, kanye futsi nemiklamo legcile kutakhiwonchanti tetemphilo netemfundvo yemabanga laphansi, netheknologi yelwati nekuchumana kanye nekuhlanganiswa kwetigodzi.

Lemiklamo ingalendlela lelandzelako:

Kwekucala, sitimisele kutfutfukisa siphindze sihlanganise tonkhe takhiwonchanti tamjantji wesitimela, umgwaco nemati, lokusetindzaweni letimbili eLipmopo: e- Waterberg encenyeni lesenshonalanga yesifundza kanye ne-Steelpoort encenyeni lesemphumalanga.

Letaba leti tihlose kuvula lesihpsha lesikhulukati semalahle, iplathinamu, iphaladiyamu, ikhromu kanye naletinye timbiwa, kuze kutewelekelela kukhulisa imboni yetimayini kanye nekukhuphula kukhicitwa kwemikhicito lephuma etimbiweni.

Ngekusebentisa lentfutfuko leyentekako eLimpopo njengalapho sicalisa khona, sitakwelula tekwekutfutsa ngamjantji wesitimela ekutfutfweni kwemalahle eMpumalanga, lokutawuchumanisa tindzawo letikhicita emalahle netindzawo letiphehla gezi.

Loku kutasenta sikwati kusuka singasabuki emuva ekusebentiseni umgwaco siye ekusebentiseni mjantji wesitimela ekutfutseni emalahle, intfo lebangele konakala kwemigwaco eMpumalanga.

Tindzawo letisemphumalanga nesifundza saseNyakatfo Nshonalanga nato titawusitakala ngalokugcila kakhudlwana kwetfu kutakhiwonchanti lesetichumene nemboni yetimayini kanye nekukhicitwa kwemikhicito lephuma etimbiweni.

Kwesibili, sitakwenta ncono kuhanjiswa kwemphahla kanye nekuhlanganiswa kwetemnotfo ngekusebentisa luchungechunge lwendlela lesemkhatsini weDurban- Free State-Gauteng kanye nendzawo lekwakhiwe kuyo timboni.

Lomklamo kuhloswe ngawo kuchumanisa tikhungo letinkhulu tetemnotfo taseGauteng naseThekwini, kanye nasePinetown, futsi ngaso sona leso sikhatsi, uchumanise leto tikhungo nemtsamo losetentiwe ncono wekutfumela imphahla kulamanye emave ngekusebentisa tikhumulo temikhumbi takitsi.

Nguloku-ke lokungenta ngikujabulele kumemetela Lichinga Letidzingo Temakethe lakaTransnet, lelifaka ekhatsi lusisomali lolunge-R 300 emabhiliyoni lwemiklamo lemikhulu kuleminyaka lesikhombisa letako.

Kulemali leyo, imali lengema-R 200 emabhiliyoni yabelwe imiklamo yamjantji wesitimela, bese kutsi imali lenyenti yemali lesele yona yabelwe imiklamo etikhumulweni.

Emkhatsini waloluhlu lwemiklamo lehleliwe, kukhona kwelulwa kwemgudvu wekutfumela kulamanye emave litje lensimbi kusuka kumathani latigidzi leti-60 ngemnyaka kuye kumathani latigidzi leti-82 ngemnyaka.

Luphindze futsi lufake kwentiwa ncono kwetintfo letimbalwa kuleSihosha Samjantji Wesitimela Emkhatsini weThekwini neGauteng kanye nekutfutfukiswa ngekwesigaba nesigaba kwemgudvu lomusha wekutfumela imanganisi kulamanye emave lotfwala emathani latigidzi leti-16 ngemnyaka yendlule eSikhumulweni saseNgqura e-Nelson Mandela Bay.

Lichinga Letidingo Temakethe litakuba nemphumela wekudaleka kwematfuba emsebenti lamanyenti kutemnotfo weleNingizimu Afrika, kanye nekwenyuka kwekuvuleka kwemabhizimisi lapho bantfu bahlala khona neKutfutfukiswa Kwalabamnyama Kutemnotfo. Litawuphindze futsi libeke iNingizimu Afrika endzaweni lekahle yekuba yindzawo lebalulekile kutekutfutfwa kwemphahla leyendluliselwa kulamanye emave kuleli le-Afrika Leseningizimu Lesentasi, ngaleyo ndlela ifeze inhloso yeLudlelondzawonye Lolusha Lwekutfutfukisa i-Afrika (Nepad) yekuhlanganiswa kwemave akulesifundza.

Siphindze futsi sabukisisa nesidzingo sekwehlisa tindleko letikhokhwa etikhumulweni njengencenye yetindlela tekwehlisa tindleko tekuchuba ibhizimisi. Indzaba yetindleko letisetulu kakhulu tasetikhumulweni ngulenye yaleto labakhale ngato kakhulu bemboni leyakha timoto eBhayi nase-Uitenhage ngalesikhatsi ngiseluhamjweni lwami lwekuhlola indlela hulumende lasebenta ngayo kulomkhakha lomnyaka lophelile.

Nguloku-ke lokungenta ngikujabule kumemetela Balawuli Betikhumulo nebakaTransnet bavumile kuhlelembisa tintfo lokutawuholela labo labatfumela umkhicito wabo kulamanye emave kutsi bakhokhe tindleko tasetikhumulweni letehliswe kakhulu kulomnyaka lotako, letitsi atilingane nebhiliyoni yemarandi setiphelele.

Kwesitsatfu, sitawutfutfukisa indzawo lenkhulu lecobolelwe kutfutfukiswa lensha leseningizimu yemphumalanga letawenta ncono emandla ekutfutfukisa timboni netekulima nekutfumela umkhicito kulamanye emavei kwesigodi saseMphumalanga Kapa, futsi kwelule indlela lesifundza lesikwati kuchumana ngayo kutemnotfo nakuletinye tigaba tekusebentisana neNyakatfo Kapa neKwaZulu-Natal.

Kulencenye yeNshonalanga Kapa lena phambilini bekuyiTranskei sitimisele kwakha lidamu lelo emamnti alo atawubuya eMfuleni Umzimvubu, kuze kwandziswe umkhicito wetekulima.

Kwengeta kuloko, kuhanjiswa kweMklamo Wekuvuselela UMthatha, lekungumklamo lokhetsekile waMengameli, kuhamba kahle kakhulu.

Umsebenti sewusezingeni lelisetulu ekwenteni ncono emanti, gezi, imigwaco, kuhlaliswa kwebantfu, kutfutfukiswa kwetikhumulo tetindiza kanye netindzaba tetikhungo letitsite nendlela lekubuswa ngayo.

Kwesine, eNyakatfo Nshonalanga sitawulula kucaliswa kwekuniketelwa kwebantfu takhiwonchanti temanti, imigwaco, mjantji wesitimela nagezi. Imigwaco lelishumi lebocalangaye itakwentiwa ncono.

Kwesihlanu, sibona lokunyenti lokungentiwa endaweni legudla lugu lwasemphumalanga kulelive, futsi sidzinga kwenta ncono takhiwonchanti kuze sivule ematfuba lesicabanga kutsi angahle abe khona.

Emasu etfu afaka ekhatsi kwelulwa kwamjantji wesitimela lotfutsa litje lensimbi emkhatsini waseSishen eNyakatfo Kapa naseSaldanha Bay eNshonalanga Kapa, intfo letawudala ematfuba lamanyenti emsebenti kuto totimbili tifundza.

Umtsamo lotawenela kutfwala lelitje lensimbi eluhlangotsini lwetekutfutsa utakwenyuswa ufike kumathani latigidzi leti-100 ngemnyaka.

Loku kutakwenta kutsi kumbiwa kwelitje lensimbi kwandze ngekuhamba kwalelishumi leminyaka letako loko lokutawukhuphula lusisomali loluya ngekukhula lwemave latfutfukile emsebentini wetakhiwonchanti netetimboni.

Bantfu bakitsi,

Siphindze sacobola imiklamo yetakhiwonchanti tasekuhlaleni letibalulekile. Lemiklamo ifaka ekhatsi imiklamo lehlose kwakhela sisekelo luhlelo lweMshwalensi Wetemphilo Wavelonkhe lokufana nekuvuselelwa kwetibhedlela nemakhaya ebahlengikati.

Linani selilonkhe ngema-R300 etigidzi labelwe umsebenti wekulungiselela kwakhiwa kwemanyuvesi lamasha eMpumalanga naseNyakatfo Kapa.

Lomunye umklamo wetakhiwonchanti lotakuba nelusito lolukhulu ngumkhankhaso weleNingizimu Afrika, ihlangene nalamanye emave lasishiyagalombili ase-Afrika, wekutsi kwakhiwe kuleli i-Square Kilometre Array radio telescope. Laba labaphumelele kulomkhankhaso batawumenyetelwa kulenyanga letako. Siyanicela kutsi niwesekele lomkhankhaso walelive.

Kwekugcina, umsebenti wetfu wetakhiwonchanti uwelela nangale kweminyele yakitsi. LeNingizimu Afrika ngilo lelihambela embili kwakhiwa kweNdlela Yemgwaco Namjantji Wesitimela Emkhatsini weNyakatfo NeNshonalanga, lekungulenye yetaba Tetakhiwonchanti Letihanjelwa Embili nguMengameli we-Nepad.

Umsebenti lowentiwa lapha ufaka ekhatsi imiklamo lembalwa lehambisanako lephatselene nemigwaco, mjantji wesitimela, kwewela iminyele, emandla kanye netheknoloji yelwati nekuchumana.

Bantfu bakitsi,

Lolusisomali lolukhulu nakangaka kutakhiwonchanti kufuneka lusishiye sinalokunye ngetulu hhayi nje kuphela tindzawo letiphehla gezi, bojantji besitimela, emadamu kanye nemigwaco. Kumele isabalalise timboni letinyenti kulelive, ikhutsate emakhono futsi ifukule nalamatfuba emsebenti ladzingeke kakhulu nakangaka.

Ngitawubita umhlangano wetakhiwonchanti waMengameli kutewukhuluma kucalisa kusebentisa lelisu nalabo labatakuba basisimali nalesibambisene nabo ekuhlaleni.

Somlomo Lohloniphekile,
Sihlalo Lohloniphekile we-NCOP,

Nyalo ngitsandza kukhuluma ngetindzaba letiphatselene nekweluwa kwetinsita tasemasekweni, kucedza kungalingani kwebantfu, kuthula nekuvikeleka kanye nemoya wekuvana emphakatsini.

Ngitfole tincwadzi letinyenti letilusito ngalesikhatsi sekusondzele kutsi kube naleNkhulumo Leyetfulelwa Sive. Lokucocisana nebantfu loku kusenta sihlale sati ngalokwentekako ebantfwini bakitsi kanye netidzingo tabo.

Ngitfole i-imeyili lemayelana nenkinga yetindlu tekuhlala lebuya kuMzukisi Mali, losisebenti sahulumende lohlala eFingo eRhini. Ubhale watsi:

?Nga-1994 liholo lami belisetulu kakhulu kutsi ngingatfola indlu ye-RDP, liphindze ibe lincane kakhulu kutsi libhange lingangiboleka imali yekutsenga indlu. Loku kuchubeke ngalendlela kwaze kwaba kunyalo. Nginebantfwana labatsatfu futsi umkami akasebenti.

?Uma ngenta sicelo sekutfola i-RDP ngitjelwa kutsi angikafaneleki, futsi angikwati kuboleka imali yekutsenga indlu ebhange ngobe libhange lingahle lingayitfoli imali yalo lelingiboleke yona ...?

Lena yinkinga lekhungetse bantfu labasesigabeni lesitsite lapha kulelive. Yintfo leyentekako lena.

Ngenhlanhla-ke sekukhona lesikwentile kubukana nalenkinga lekhungetse uMnu Mali kanye nalabanye labanyenti.

Nga-2010 samemetela sikhwama segaranthi kukhutsata kutsi bantfu batfole imalimboleko.

Kuyasijabuslisa kunibikela kutsi lesikhwama lesi sitawucala kusebenta ngenyanga yaMabasa, siphatfwe beNkapani Yemali Yetindlu Yavelonkhe. Lesikimu lesi sitakwenta kwekutsi emabhange akhone kubolekisa timali kubantfu labasesimweni lesinjengesaMnu Mali.

Kwengeta kuloko, kusukela ngenyanga yaMabasa, bantfu labahola emkhatsini weti-R3 500 ne-R15 000, batawukhona kutfola lusitomali lolufika eti-R83 000 etifundzeni, kuze bakhone kutfola imali yekutsenga indlu ebhange lelineligama lelihle.

Ungalilahli litsemba Mnu Mali nalabanye labanyenti, kutawulunga ngenca yalolusito lolutawutfolakala kubohulumende betifundza, kanye nalegaranthi lensha letakwenta kutsi kube lula kumabhange kutsi aniboleke imali.

Bantfu bakitsi,

Ngicele Eskom kutsi ngekuhamba kwaleminyaka lembalwa letako akafune letinye tindlela tekubuka kutsi angehlisa njani linani lemali lekumele enyuse ngalo letindleko tagezi lekudzingeke kutsi tenyuswe, lekuyindlela leyesekela kukhula kwenotfo nekudala ematfuba emsebenti, bese baletsa kimi tiphakamiso tabo kutsi ngiticubungule.

Sidzinga indlela lapho tindleko tagezi titawuhamba khona, loko lokutakwenta sicinisekiso sekutsi Eskom nalabanye labakulemboni bahleti banato timali futsi nakusasa kutawusa basesekhona, kodvwa tindleko takhona labatawukhona bantfu kutikhokha, ikakhulukati bantfu labaphuyile.

Noko-ke, kuze siphumelele kutsi nakusasa kutawusa sisesekhona, kutawudzingeka kutsi kwentiwe sivumelwano nabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ? kufake ekhatsi bosomabhizimisi, basebenti, bomasipala, imiphakatsi nemakhasimende kanye nalekutsengwa kubo imphahla netinsita.

Kumele simonge gezi.

Kuleminyaka lemibili letako, kuze kube sikhatsi lapho tindzawo tekuphehla gezi iMedupi neKusile tiyacala kusebenta, luhlelo lwagezi lutawucindzeteleka kakhulu.

Sonkhe asidlaleni indzima yetfu kuze sigweme kucinyelwa gezi.

Kuze sengete emandla agezi, sitawuchubeka nekutfungatsa imitfombo levuselelwako yemadla agezi, ikakhulukati gezi lotfolakala emandleni elilanga kanye nemafutseni lakhicitwa kulokulinywako, ngalesekhatsi sisebentisa Sivumelwano Semnotho Webuluhlata lesisente nalabo labaphatsekako.

Kuze kube ngulamuhla, sesifake emagiza lasebentisa emadla elilanga langetulu kweti-220 000 eveni lonkhe. Hulumende ucobole kutsi kufike 2014 kuya ku-2015 abe asafake sigidzi semagiza lasebentisa emadla elilanga.

Malunga lahloniphekile,
Bantfu bakitsi,

Hulumende uyachubeka nekwelula kufinyeleleka kwebantfu ekuphakelweni emanti. Noko-ke, kuyakhanya kwekutsi kufinyelela kwebantfu emantini kusese yinselele kuletinye tindzawo.

Fakazi waloko yi-imeyili lebuya kuMmatsheko Pine wase-Hammanskraal.

Lowekunene utsi: ?Kunendzawo lekutsiwa kuse-Ngobi edvute naseHammanskraal, ngaphansi kwaMasipala Wendzawo YaseMoretele, bantfu labahlahla kulendzawo nyalo sebakhulile, bagugile futsi labanyenti babo bayagula.

?Lendzawo ihleti leminyaka lemibili leyengcile ingenamanti. Bantfu batsembele emvuleni kutsi bakhangetele emanti.

?Kunemaphhayiphi emanti nemishini lokufakiwe kepha kutsiwa inkinga ngumfutfo lompompa emanti. Lingasita yini lihhovisi lakho likhulume nalabo labaphetse??

Ngicele indvuna Yetemanti Netemvelo kutsi iphenye lendzaba ngenjongo yekutfola sisombululo lesiphutfumako.

Kwandziswa kwemanti kubambelelekile kuletinye tindzawo takulelive ngenca yekweswelakala kwetakhiwonchanti. Loku kuyabukwa. Sibonelo, tikumu letisihlanu tekwengeta emanti tisendleleni.

Letikimu leto nguMtfombo Wemanti waseMfuleni i-Olifants eSteelpoort esifundzeni saseLimpopo, Luhleloncane Lolusemphumalanga Lwemfula Lugu eSecunda eMpumalanga, Sikumu Sekwengeta Emanti saseKomati Water eNkangala eMpumalanga, kwenyuswa kweLidamu iHazelmere KwaZulu-Natal kanye neLidamu lase-Clan William eClan William eNshonalanga Kapa. Kwengeta kuloko, kuvuselelwe emadamu layimfica kulange-25.

Mayelana nesimemetelo lesasenta kuNkomfa Yebalingani 17 (COP17) yaMhlabuhlangene yeKhomfa Yekugucugucuka Kwesimo Selitulu, kutawusiswa imali lesamba lesingema-R248 etigidzi ngekuhamba kwaleminyaka lemibili letako kubukana nendzaba yekudvonswa kwe-esidi yetimayini eWitwatersrand.

Asengitsatse lelitfuba leli ngihalalisele Ikomiti Leyinhlanganisela Yetindvuna ye-COP17 ngekutsi bayenta ibe yimphumelelo lenkhulu lenkomfa.

Umphumela wasekugcineni we-COP 17 kwaba yincophamlandvo nesibonelo lesimele kulandzelwa esikhatsini lesitako, lokusezingeni lelilinganako nenkomfa ya-1997 lapho kwemukelwa khona Sivummelwano Sase-Kyoto.

Ngekwakha etu kwemphumelelo ye-COP 17, iNingizimu Afrika itawudlala indzima kuMbutsano we-Rio plus 20 eBrazil, lotakube ugubha iminyaka lelishumi leMbutsano Wemhlaba Mayelana Nekutfutfuka Nekukhatsalela Imvelo.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo Lohloniphekile Wemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe,

Kugcila kwetfu lokunemtfutfo kutemfundvo sekuba nemtselela lomuhle.

Kuyasijabulisa kutsi emaphesenti labaphase ngawo bafundzi baMatekuletjeni solo mane kwenyuke njalo. Sihalalisela bothishela, batali kanye nemiphakatsi ngetaba lebatentile.

Sitawuchubeka sisise imali ekukhiciteni bothishela labanyenti labatawufundzisa iMathemethiki, iSayensi neTilwimi Talabansundvu.

Bantfu bakitsi,

Umkhosi lesiwuhlaba kubothishela kutsi ababe setikolweni, etindlini tekufundzela, ngesikhatsi, bafundzise lokunganani ema-awa lasikhombisa ngelusuku nanyalo usabalulekile ekutsini siphumelele. Siyatibonga tinyonyani tabothishela ngekutsi bawesekele lomkhankhaso.

Lokuyimphumelelo lenkhulu ngulokutsi liphindzeke kabili linani lalababhalisela Libanga R, kusuka eti-300 000 nga-2003 kuya eti-705 000 nga-2011. Kubonakala shangatsi sitawufezeka sifiso setfu sekubhalisa 100% webantfwana eBangeni R nga-2014.

Kuze silwe nebuphuya nekungalingani kwebantfu kanye nekwenta bantfwana bangasiyekeli sikolo, bafundzi labangetulu kwetigidzi letisishiyagalombili bafundza etikolweni letingakhokhisi imali yesikolo, kutsi labangetulu kwetigidzi letisishiyagalombili bona basitakale ngesikimu sahulumende sekupha bantfwana kudla etikolweni.

Kulomnyaka lophelile hulumende wavelonkhe wasebentisa indlela yekungenelela kwesigaba 100 (1)(b) eMphumalanga Kapa ekwelekeleleni Litiko Letemfundvo kwenta ncono kuniketelwa kwetemfundvo.

Tinkinga lebetikhona betifaka ekhatsi kungaletfwa kwetincwadzi tesikolo, kungabhadalwa kwetincola letitfutsa bantfwana besikolo, bothishela labengca sibalo lesidzingekako kanye nalomkhuba wekungafundzi nekungafundzisi lovamile.

Kutsetjentiswa kwalendlela yekungenelela kutawuchubeka, futsi sisebentisana kahle nesifundza kulendzaba. Sitimisele kwenta simo setemfundvo sibe ngcono eMphumalanga Kapa. Sihlaba umkhosi kubo bonkhe labatsintsekako kutsi basebentisane natsi kwenta lelichinga lekugucula simo libe yimphumelelo.

Bantfu bakitsi,

Ngalesikhatsi semidlalo Yendzebe Yemhlaba Yelibhola Letinyawo Ye-FIFA yanga-2010 satsatsa sincumo sekutsi loko lokutawusala kuba lifa leNingizimu Afrika kukhutsata kutsi imfundzo ifinyelele kuwo wonkhe umuntfu.

Kuya kwebantfwana etikolweni kulelive nyalo sekusondzele ku-100% kulabo lababophelelekile kufundza sikolo, kusuka eminyakeni yebudzala lesikhombisa kuye kule-15. Kepha-ke sisakhatsatekile ngalombiko weLuhlololuvo Lwemakhaya Jikelele wanga-2010 lotsi bantfwana labatsi ababe ngetudlwana kweti-120 000 abafundzi.

Labashiya phansi sikolo eBangeni le-10 babonakala bayinkinga, ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni kanye nasemapulazini aseNshonalanga Kapa.

Hulumende wavelonkhe utawusebentisana nahulumende weNshonalanga Kapa kutfungatsa labafundzi laba futsi ubesekele kutsi bangalahlekelwa likusasa labo.

Mayelana neMfundvo Lephakeme, sesendlulele ngale kwalapho besicobole kufika khona. Bafundzi labatsi abafike eti-14 000 bafakwa ematfubeni ekufundza emsebentini kulomnyaka lowendlulile, futsi ngetulu kwe-11 000 emaciko emsebenti wetandla atiphotfulile tivivinyo temsebenti wawo.

Siyajabula kubona kwandza kwelinani lelusha lolufundza emakhono Emakolishi Ekutfutfukisa Temfundvo Nekucecesha.

Siyanicenga batali kutsi nigcugcutele bantfwabenu kutsi bafundze kulamakolishi. Abangacabangi kutsi imisebenti ifundzelwa emanyuvesi kuphela.

Siyawadzinga emakhono latfolakala kulamakolishi.

Kuze selule kufinyeleleka emfundvweni lephakeme njengoba besimemetele kulomnyaka lophelile, kwasetjentiswa ema-R200 etigidzi kwelekelela bafundzi labati-25 000 kutsi bakhokhele tikweledi tabo etikhungweni temfundvo lephakeme.

Bantfu bakititsi nani bangani,

Sihalalisela umkhakha wetemphilo kanye neMkhandlu Wengculazi waseNingizimu Afrika loholwa nguSekelamengameli weRiphabhuliki ngemphumelelo yeluhlelo lweSandvulelangculazi Nengculazi.

Nakuloku senta umsebenti lomuhle mayelana nekwelashwa kanye nekuvinjelwa kwekwesulelwa kwemntfwana ngunina, kumele kunonophiswe taba tekutivikela letetayelekile.

Sifisa nekukhutsata bantfu baseNingizimu Afrika kutsi baphile imphilo lenemphilo kuze kunciphe umonakalo lodalwa tifo letingesulelani letinjengesifo sashukela nekuphakama kwengati.

Bantfu bakititsi nani nebangani,

Umnyaka wa-2013 utasikhumbuta likhulu leminyaka kwaba khona Umtsetfo Wemhlaba Webemdzabu wanga-1913, lowemuka bantfu bemdzabu 87% wemhlaba wabo.

Umtsetfosisekelo udzinga kutsi Umbuso kumele ufeze kubuyiselwa kwemalungelo emhlaba kulabo labemukwa umhlaba ngulomtsetfo wanga-1913.

Sisabele 8% walo-30% wemhlaba lesawucobola tsine ngekwetfu kutsi utakube sewabiwe kabusha nga-2014. Lenchubo ihamba kancane futsi iyabambelela, futsi bantfu labanyenti bayavumelana kutsi lendlela yekutsi umnikati wemhlaba kumele avume kuwutsengisa umhlaba wakhe ngembi kwekutsi utsengwe akusiyo indlela lelungele kusombulula lendzaba.

Kungako sesingenise inchubomgomo lensha, Sihlongotomtsetfo Sekulungiswa Kwemhlaba .

Sikhutsata umphakatsi kutsi udlale indzima kulenchubo yekwenta ncono kwabiwa kabusha nekulungiswa kwemhlaba kutewubuyisela emuva umonakalo waloMtsetfo wanga-1913.

Somlomo Lohloniphekile,
Sihlalo Lohloniphekile,
Bantfu bakitsi,

Mayelana netinguculo kutemnotfo, sichibiyela Umtsetfo Wekufukulwa Kwalabamnyama Kutemnotfo Ngalokubanti. Letichibiyelo, emkhatsini walokunye, tisungula ikhomishini lemiswe ngekwemtsetfo letawubukana nalabo labangawutfobeli nalabawugwemako lomtsetfo.

Lomtsetfo lohlongotwako utawuphindze ukwente kube kwephula umtsetfo kusebentisa lomunye umuntfu kuze utfole ibhizimisi naletinye tinhlobo tekusho lokungesilo liciniso kulenchubo yekufukulwa kwalabamnyama.

Macondzana nendzaba yalabakhubatekile, silayele onkhe ematiko ahulumende kutsi ente sicinisekiso sekutsi siyakufeza loko lesakucobola eminyakeni lembalwa leyengcile kutsi kuna-2% webantfu labakhubatekile labacashiwe kuMsebentihulumende.

Siphindze futsi sisebentela kuletsa Umtsetfosivivinyo Wekufukula Emakhosikati Nekulingana Ngekwebulili , kukhutsata kokubili hulumende nebemabhizimisi latimele kutsi bahambisane nemtsetfo kanye nekwenta kube khona tijesizo uma kunekungahambisani nemtsetfo.

Kusenjalo, Inchubo Ngetindlela Tekucasha Letingakavami Nekutsengisa Umsebenti Yemkhandlu Wekutfutfukiswa Kwemnotfo Kwavelonkhe Nebasebenti iphotfuliwe.

Hulumende ufuna kucedza tonkhe tinhlobo tetindlela tekuphatsa kabi basebenti letikhona kulokutsengisa umsebenti, kutewucinisa kuvikelwa kwebasebenti labasesimweni lesintengantengako. Setsemba kutsi kutakuba nekubona ngaliso linye kulendzaba kulomnyaka.

Bantfu bakitsi,

Nga-2009 satibophelela ekutseni sitawunonophisa kulwa nebugebengu nenkhohlakalo.

Tibalo tebugebengu tangesikhatsi sa-210/11 tibonakalisa kutsi live lakitsi libone kwehla nga-5% etehlakalweni letibikwako tebugebengu lobumatima nawucatsanisa nemnyaka lowendvulela lowo.

Noko, asinawutsatsa shangatsi konkhe sekuhamba kahle. Siyachubeka nekusebentisa tinhlelo tetfu tekwenta bantfu baseNingizimu Afrika beve bakhululekile futsi baphephile.

Siyachubeka futsi nekwenta ncono kusebenta kweMbuso ngetindlela letehlukahlukene, kufake ekhatsi kulwa nenkhohlakalo.

Licembu Lelitawusebenta Leliyinhlanganisela Yetikhungo lelibuke kutsengwa kwemphahla netinsita nguhulumende, leliholwa nguSotikhwama Wavelonkhe, Umsebenti Wamalingena WaseNingizimu Afrika, Sikhungo Sebunhloli Kutetimali, libuyeketa lonkhe seluphelele luhlelo umbuso lotsenga ngalo imphahla netinsita kutewucinisekisa kutsi umbuso utfola loko lokuyifanele imali layikhokhile.

Leto taba tifaka ekhatsi kuphenyululwa kwetisebenti tematiko ahulumende letisebenta kutsengela hulumende imphahla netinsita.

Kuze kwentiwe ngcono ngalokwengetiwe kwetekuvikela, Litiko Letasekhaya lasayina Sivumelwano Sekuvisisana nemboni yemabhange, kutsi kucalise kusetjentiswe Luhlelo Lwagezi Lwekucinisekisa Kutsi Iminwe Yalowo Muntfu Mbamba kuwo onkhe emabhange latsintsekako kuloluhlelo, kute welekelela ekuvimbeni kukhwabanisa nasekutfoleni labetama kuganga.

Bantfu bakitsi nani bangani,

Sisebentisana netifundza letehlukahlukene kwenta ncono tindzaba tekubusa, indlela hulumende lasebenta ngayo kanye netekuphatsa.

Loku kufaka ekhatsi kwenta ncono kweGauteng kuphakelwa kwelusito lwetemphilo, tekutfutsa nemigwaco eFree State, kanye nekwenta ncono kweLimpopo tindzaba tekubusa nekuphatfwa kwetimali kumatiko lasihlanu, kufake ekhatsi Umgcinisikhwama Wesifundza.

Siyakwemukela kusukunyiswa i-Corruption Watch yi-Cosatu, kanye futsi nesivumelwano sakamuva emkhatsini wahulumende nebetemabhizimisi sekusebentisa tinhlelo tekulwa nenkhohlakalo.

Letindlela tekungenelela leti titawugwalisela umsebenti wahulumende ekucedzeni inkhohlakalo.

Bantfu bakitsi nani bangani,

Kukhutsata kuvana emphakatsini, kulomnyaka sitawucalisa futsi sichubeke nemiklamo leminyenti yaloku lokungemagugu esive sakitsi.

Imisamo netikhungo lokutawuvulwa ngalokusemtsetfweni kutawufaka ekhatsi Umsalo Weluhlaselo LwaseMatola nga-1980 eMaputo, Umsamo WaseNcome loKwaZulu-Natal, sigaba sesibili seMsamo Wendzawo Yenkhululeko kanye neSikhungo Semagugu SaSteve Biko eGinsberg eQonce.

Siphindze futsi senta bocalangaye emakhaya nemaliba abomengameli be-ANC baphambilini kanye nalamanye machawe esive, kufike ekhatsi Thomas Maphikela, Lillian Ngoyi, Walter na-Albertina Sisulu, Griffiths naVictoria Mxenge, Robert Sobukwe nalabanye.

Tindzawo tesikhumbuzo letitakuba bocalangaye tifaka ekhatsi leyo yeKuvukela Umbuso KwemaMpondo, tindzawo lapho kwaliwa khona Timphi Teminyele, Kuvukela Umbuso makhosikati Emdzabu eFree State, Kuvukela Umbuso Ngekungawafuni Emapasi makhosikati eZeerus, Sikhungo Semphakatsi waseRocklands eMitchells Plain lapho i-United Democratic Front yasungulwa khona kanye neSikhumbuzo Sebantfu Labasikhombisa baseGugulethu eKapa.

Sesecalisile nekutsenga siphindze sivuselele Indlu yaWinnie Mandela eBrandfort, Indlu yaDokotela Moroka eThaba Nchu kanye neNdlu yaBram Fischer eWestdene.

Leminye imiklamo ifaka ekhatsi kuvulwa ngalokusemtsetfweni kweSikhumulo Sekuhweba saDube nekuvulwa kwelitje lemfanekiso wa-John Dube eSikhumulweni Setindiza Semave Ngemave iKing Shaka kulenyanga letako kanye nekwetsiwa kabusha kwelikhaya lemengameli Indlu Yemakhosi eThekwini ngaDokotela Dube.

INdlu Yetivakashi Temengameli ePitoli itakwetsiwa nga-Sefako Makgatho bese kutsi Indlu Yetivakashi Tasemaveni Angaphandle ePitoli yona yetsiwe ngalongasekho lobekalincusa emaveni lamanyenti uMnu Johnny Makatini.

Hulumende utawuphindze etfule Umtsetfosivivinyo Wetindzaba Tendzabuko Tavelonkhe , lebonelela kwemukelwa kwemiphakatsi yema Khoi-San, baholi kanye netikhungo tayo.

Kubalulekile kukhumbula kutsi bantfu bemaKhoi-San ngibo labahlukunyetwa kwendlula, labanye bahlukunyetwa batfumbi belive lebatama kubacotfula babacedze nya, bacekela phansi lulwimi lwabo nekutsi babobani. NjengeNingizimu Afrika lekhululekile nalenentsandvo yelinyenti lamuhla, ete sakushaya indziva kungahambi kahle lokwenteka esikhatsini lesendlulile.

Lendzaba lena ngikhulumisene ngayo kabanti nemphakatsi wemaKhoi-San ngalesikhatsi sihlangana eKapa kulomnyaka lophelile futsi savumelana kutsi sitawusebentisana kulungisa letento letingenabo bulungiswa letenteka esikhatsini lesengcile.

Bantfu bakitsi,

Kulomnyaka lotako, 2013, sigodlo sahulumende, i-Union Buildings lebabatekako, ihlanganisa iminyaka lelikhulu yaba khona, futsi kutawucalwa lomnyaka kuhlelwe kugubha lesikhatsi lesiminyaka lelikhulu.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kumele sisebente kancono kutemidlalo kulomnyaka! Oscar Pistorius sewulibekile licophelo lekumele kufinyelelwe kulo kulomnyaka ngekutsi awine Indvondvo Yemdlali Lokhubatekile Lovelele Wemnyaka Ya-Laureus yanga- 2012. Siyamhalalisela ngekuphumelela kwakhe.

Siphindze futsi sihalalisele licembu lalabasikati lesive, iBanyana Banyana, ngekutsi iphumelele kungenela imidlalo yema-Olimpiki aseLondon kwekucala ngca. Batawuphumelela kahle kakhulu ingce nje nasibasekela.

Sihlonishwe ngekunikwa litfuba lekubamba imidlalo yeNdzebe Yemave Ase-Afrika kulomnyaka lotako, sitsatsa indzawo yeLibya njengoba bangeke baphumelele kubamba lemidlalo.

Bantfu bakitsi,

Ngivumeleni ngisebentise lendlu kwendlulisa emavi langatentisi ekuhalalisela nekufisela tilokotfo letinhle Make Rebecca Kotane, umka Moses Kotane uMgcinisikhwama-Jikelele we-ANC naLobhala-Jikelele we-SACP waphambilini, lohlanganisa iminyaka lelikhulu ngeLisontfo mhlaka-12 Indlovana.

Labanye labahlanganisa iminyaka lelikhulu nguMbutfo Wemajaha AseWesile e-Afrika LeseNingizimu latiwa ngekutsi, Amadodana aseWesile.

Labanye labahlanganisa iminyaka lelikhulu Omama Besilio beLisontfo i-United Congregational Church of South Africa.

Sibafisela bonkhe imphumelelo kulemigubho yabo.

Bantfu bakitsi,

Sendlale luhlelo lolunemsebenti lomnyenti lwekucalisa umsebenti wetakhiwonchanti kusukela nyalo kuze kube ngu-2014 nangale kwaloko.

Ngitsandza kwenta sicelo kubo bonkhe bantfu bakitsi kutsi ababambisane kanye natsi njengobe bahlale benta ngalesikhatsi sibukana nalenselele lephindvwe katsatfu yekweswelakala kwemsebenti, buphuya nekungalingani kwebantfu. Akekho lotasentela lomsebenti lo, usetandleni tetfu. Futsi siwulungene lomsebenti lowo.

Ngalesikhatsi sibuyela emsebentini kusasa, asiwatsatseni siwente abe ngewetfu nankha emavi emengameni wekucala weMbutfo Wemakhosikati e-ANC, Charlotte Maxeke lowatsi ngalesikhatsi etfula inkhulumo yakhe yeMengameli ayetfulela Umkhandlu Wavelonkhe Wemakhosikati Emdzabu,watsi:

?Lomsebenti akusiwo wenu ? bulalani lomoya wekutsi wena unguwe, futsi ungaphili le ngetulu kwebantfu bakini, kepha phila nabo. Nangabe uyakhona kukhuphuka, khuphuka nalomunye.?

Ngiyabonga.

Issued by: The Presidency

Additional Formats

 

Share this page

Similar categories to explore