IKulumo yesiTjhaba ngomHlonitjhwa u-JG Zuma, uMongameli weRiphabhliki yeSewula Afrika kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende, eKapa

11 Feb 2010

Somlomo ohloniphekileko;
Sihlalo womKhandlu weNarha oweNgamele iimFunda;
Sekela likaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha neSekela;
likaSihlalo womKhandlu weNarha oweNgamele iimFunda;
Sekela Mongameli weRiphabhliki yeSewula Afrika, umHlonitjhwa Kgalema Motlanthe;
Mhlonitjhwa omPhathi wamaJaji eRiphabhliki yeSewula Afrika nawowoke amalunga wezobuLungiswa;
Isithwalandwe uMongameli Nelson Rolihlahla Mandela;
UMongameli wangaphambilini u-FW de Klerk;
Ubabethu, uMongameli walngaphambilini uKenneth Kaunda weZambia;
Abosekela Mongameli bangaphambilini;
AboNdunakulu abakhethekileko naboSomlomo beemFunda zethu;
Usihlalo weSALGA noburholi boke bukarhulumende wemakhaya;
Usihlalo weNdlu yeNarha yabaRholi beNdabuko;
IinHloko zamaZiko aSekela iNtando yeNengi;
UmPhathi weBhanka eKulu yeNarha;
Abayeni beentjhabatjhaba abakhethekileko, khulukhulu uSihlalo weKomitjhini yeBumbano le- Afrika, uNom. Jean Ping;
Iimbotjhwa zalokha zezepolotiki naboMakadebona bepi;
Amalunga wobuzenda;
Iimbikiindaba zeSewula Afrika nezangaphetjheya;
Zakhamizi zeSewula Afrika,
Dumelang, molweni, goeienaand, good evening, lotjhani noke emakhaya!
Sithabela ukuba nani entambameni eqakatheke kangaka.

Somlomo ohloniphekileko

Ngijame phambi kwenu namhlanjesi entambama, ngemva kweminyaka ema-20 selokho uMongameli Nelson Rolihlahla Mandela aphuma ejele.

Sikhethe ilangeli njengalelo lokubiza iHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende ukwethula iKulumo yesiTjhaba, ukugidinga umzuzu womlando owatjhugulula inarha yekhethu.

Ukutjhatjhululwa kwakaMadiba kwabamphumela wokungabuyeli emva kwabantu beSewula Afrika. Iimbotjhwa naboMakadebona bepi balokha esinabo namhlanjesi bakubona lokho ngombana babeyingcenye yalokho egade kwenzeka.

Nizakukhumbula ukobana iinqubuthu zenarha le, ngokweenhlangano zabo ezihlukeneko, baziphendulela ngokuyelela ibizelo lokwenza inarha ingabuseki nokuthi ibandlululo lingaphumeleli. Sigidinga ilangeli neembotjhwa zalokha esizimeme ngokukhethekileko kobana zizohlanganyele nathi namhlanjesi. Samukela ngokukhethekileko labo abathethe ikhambo lokusuka ngaphetjheya beza lapha, uHelene Pastoors, uMichael Dingake beBotswana, uNom. Andimba Toivo ya Toivo wehlangano yeSwapo eNamibia.

Sithaba khulu ngobukhona besiqhema sezomthetho esasijamele iimBotjhwa emlandwini wokuvukelwa kombuso weRivonia ? uLord Joel Joffe, osele anzinze eLondon neJaji u-Arthur Chaskalson. Begodu sikhumbula besidlulise ihlonipho yethu kuNom.Harry Schwartz, ngetjhudwelimbi ositjhiye ephasini ngeveke ephelileko.

Hlangana nokhunye, bekalilunga labajameli bezomthetho emlandwini weRivonia. Sidlulisa ukuthokoza kwethu kubangani bethu namakhomreyidi eentjhabatjhabeni, ngokusizana nathi kobana sithole ikululeko.
Samukela ngokukhethekileko umndeni wakwaMandela.
Babe sibonelo ngokuzinikela kwabanengi abaqalana nobukhali bebandlululo.
Silotjhisa uburholi behlangano ebusako nabalingani boMfelandawonye, labo umnyanya lo ongokhetheke khulu nakibo.

Bakwethu nabangani,

Elangeni elikhethekilekweli, kufunele sikhumbule indima yalabo ababebarholi be-National Party, abaphetha ngokubona bonyana ibandlululo lalingenalo ikusasa. Ngivumelani ngitshwaye indima eyadlalwa nguMongameli wangaphambilini u-PW Botha. Nguye owathoma imikhulumiswano ngekghonakalo yokutjhatjhululwa kweembotjhwa zezepolotiki. UMongameli uBotha wayegade asebenza noNgqongqotjhe walokha wezobuLungiswa, uNom. Kobie Coetzee, owayesizwa nguDorhodere Neil Barnard noNom. Mike Louw. Badlala indima eqakathekileko eyarholela ekutjhatjhululweni kwakaMadiba.

Bakwethu abahloniphekileko,

Kusafanele iSewula Afrika ivume ngokuzeleko, indima eqakathekileko eyadlalwa nguMongameli walokha we-ANC, uKhomreyidi Oliver Tambo, owakha isisekelo esenza kobana inarha le ibe sibonelo esihle sekululeko nentando yenengi.

Kwaba ngonobangela woburholi bakhe obuhle khulu, ukubonelaphambili ngokunqopha kwebhudango lakhe okwarholela i-ANC kobana iqiniselele bekufikelelwe esiphethweni semikhulumiswano. Ukuhlakanipha kwakhe kwabonakala ngesiVumelwano seHarare, esatlolwa besajanyelwa nguye. Kwabangiso isenzo lesi esadosela esisekelweni sesimemezelo esabamlando sakaMongameli u-FW de Klerk, eminyakeni ema-20 eyadlulako.

Kilokhu, uMongameli u-de Klerk watjengisa isibindi esikhulu noburholi obuqakathekileko. Ngelangeli elikhulu, asikhumbuleni nendima eyadlalwa yihloko leya uMm. u-Helen Suzman. Kwathatha isikhathi eside inguye kwaphela ngePalamende owayefuna kubenetjhuguluko. Sikhumbula nendima yomrholi we-Inkatha Freedom Party, iKosi uMangosuthu Buthelezi, naye owenza ibizelo lokutjhatjhululwa kwakaMadiba nezinye iimbotjhwa zezepolotiki nokubuyiselwa ngenarheni kwalabo abagade basekudingisweni.

Sibuye sithokoze khulu kwamanikelela emphakathini weentjhabatjhaba ngesekelo labo elinganakuzaza emzabalazweni wethu. Iinkhathezi emlandweni wethu zitjengisa ikghono lethu lobunye, nangaphasi kobuJamo obubudisi, nokutjheja qangi itjisakalo yenarha ngaphambi kwezinye.

Ngokusebenzisana, singenza okunengi.

Malunga ahloniphekileko,

Enyakeni wona lo, sizokukhumbula kwe iHlangano yoBunye beSewula Afrika, eyahlonywa ngonyaka we-1910. Lokhu kwakha inarha ebumbeneko.
Ngokuqakathekileko, Ukuninwa kwabantu abanzima kuHlangano yoBunye le, kwaba ngunobangela omkhulu wokutlanywa kwe-African National Congress ngonyaka we-1912. Njengalokha sitshwaya isikhathesi ngokukhamba konyaka, kufuze siqale emva sitjheje kobana lingangani ibanga esilikhambileko njengenarha.

Malunga ahloniphekileko,

Sikhumbula amezwi kaMadiba mhla atjhatjhululwako, nakasithi, ngiyamdzubhula:

"Ngijame phambi kwenu ngingasuye umporofidi, kodwana njengesisebenzi senu esizithobako, nina bantu.

Ukuzinikela kwenu nokungaphelelwa ngokuzinikela ngikho okukghonakalise ukubakhona kwami lapha namhlanjesi.

Ngalokho-ke ngibeka iminyaka yepilo yami eseleko ezandleni zenu."

Amezwi la asikhuthaza kobana singaliseleli bekufike lapha sifikelela khona emazingeni womphakathi ongakabhodwa mtlhago nokudinywa amathuba.
Eminyakeni ematjhumi amabili kusukela uMadiba atjhatjhululwa, inarha yekhethu itjhuguluke khulu. UMongameli uMandela wabumba inarha le ngerhuluphelo leSewula Afrika engabandlululi ngobulili nangobuhlanga kodwana kube yinarha ephumelelako yentando yenengi.

Njengalokha sigidinga ukutjhatjhululwa kukaMadiba namhlanjesi, asizibophelele kabutjha ukwakhela amaSewula Afrika ikusasa elihle, abanzima nabamhlophe. Asilandele irhuluphelo elalwelwa nguMadiba ubuphilo bakhe boke ? irhuluphelo yomphakathi wentando yenengi nokhululekileko, lapha boke abantu bahlala ngokuthula banamathuba alinganako.

Malunga ahloniphekileko,

Sibize ukuhlala ngokuhlanganyela entambama ngombana sifuna bonyana inengi labantu enarheni yekhethu, abasebenzi nabentwana besikolo babeyingcenye yomnyanya lo. Siyawathabela amajadu atjengiswe lilutjha ngomnyanya lo.
Abentwana abamakhulu amabili namatjhumi asithandathu nesithandathu abasuka kizozoke iimfunda bazibandakanye kuKulumopikiswano eyandulela ukwethulwa kweKulumo yesiTjhaba ngendima yeLutjha epini yokulwa nomtlhago.

Sithokozisa umfundi obabethe ehloko, uCharlotte Le Fleur wesiKolo seseKhondari se-Worcester, naboboke abangenele iphaliswaneli ngokusebenza kabudisi.

Bakwethu nabangani,

Sihlangene ngaphasi kobujamo bokufadalala komnotho ephasini zombelele.
Unyaka ophelileko, sathomana nokwehla kwamandla womnotho ngemva kweminyaka eli-17. Ukufadalala komnotho wethu kwenza bonyana kulahleke imisebenzi engaba ma-900 000. Inengi lalabo abalahlekelwa misebenzi babantu abondlako ngekhaya.

KuMhlolanja wonyaka ophelileko, abajameli bakarhulumende, amabubulo, abasebenzi nomphakathi bavumelana ngamagadango wokwehlisa izinga lobudisi. Inengi lamagadango la siyawasebenzisa. Sithome ukusebenzisa indlela enamandla elwa nokwehla komNotho ekusetjenzisweni kweemali ngurhulumende, khulukhulu kumthangalasisekelo.

Ukwenzela abatlhagako ubulula, singezelele isikhathi sokukhulisa iMali yesiBonelelo sabeNtwana, begodu sadlulisela isibonelelwesi ebantwaneni abaneminyaka engehla kweli-14. Eminyakeni emithathu ezako, abeNtwana abaziingidi ezimbili abavela emindenini etlhagako, beminyaka eli-15 ukuya kweli-18, bazakuzuza emalini yesiBonelelo sabeNtwana.

IHlangano eThuthukisa amaBubulo ibekele ngahlanye iingidigidi ezi-R6 ukusiza iinkampani ezisebudisini. Urhulumende wethula ?ihlelo lokubandula abaphelelwe msebenzi? ukunikela abasebenzi ithuba lesikhathi sokubandulwa kunokurhirizwa. Imizamo le ithuthukiswa liHlelo lethu lezemisebenzi yomBuso.

Isitjhaba sizakukhumbula bonyana eKulumeni yesiTjhaba yonyaka we-2009, ngamemezela bonyana iHlelo eLandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba lizakuveza amathuba wemisebenzi ema-500 000 kuNobayeni enyakeni we-2009.

Amathuba wemisebenzi la avezwa ngomnqopho wokusiza abantu abangasebenziko ukuthola ingeniso, ilemuko lomsebenzi namathuba wokubandulwa.

Malunga ahloniphekileko, Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Kulithabo kithi ukumemezela bonyana ekupheleni kukaNobayeni, besele siveze amathuba wemisebenzi yombuso adlula ama-480 000, ekumaphesente ama-97% wesibalo ebegade sisinqophile. Imisebenzi le isemikhakheni enjengeyokwakha, amahlelo wetjhejo lemakhaya nelemphakathini namaphrojekthi wezebhoduluko.

Silemuke imikhakha etlhoga ukuthuthukiswa, esizasebenza ngayo ngokukhamba kwesikhathi, ukufaka hlangana amathuba angezelelelweko wamaphrojekhthi wemisebenzi. Siyazi kobana imizamo le namanye amagadango ngeze yarhobhisa ngokuzeleko umthintela wokwehla komnotho. Sithokoza ummoya wobuntu wemindeni, imisebenzi yomphakathi neyokuzinikela ekhuthaza inengi labantu ukusiza labo abathintwa budisobu bomnotho, eenkhathini ezibudisi.

Malunga ahloniphekileko,

Iinkomba zezomNotho zitjengisa bonyana sekuba ngcono.
Imisebenzi yezomnotho iyanda eSewula Afrika begodu silindele ukukhula komnotho okuragela phambili. Iimbalobalo zemisebenzi ezikhutjhwe ngelesiBili, zitjengisa bonyana njenganje umnotho uveza amathuba wemisebenzi kunokuyiphelisa. Kusesemsinya, nokho, ukobana singabanesiqiniseko ngebelo letuthuko.

Urhulumende ngeze awalisa amagadango wokusekela. Gadesi kusikhathi sokwenza isisekelo sokukhula komnotho begodu ukukhula okuveza imisebenzi.

Ihlelo lethu lomthangalasisekelo wesikhathi eside lizakusiza umnotho wethu bonyana uhlume ngebelo. Amahlelo wethu wefundo namakghono azakwandisa umkhiqizo wethu nekghono lephaliswano.

UmThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo netjhejo lethu elitjha lemiSebenzi yezebhoduluko, lizakwakha amabubulo aqinileko nakghona ukuqatjha abasebenzi. Ihlelo lethu lokuthuthukisa iindawo zemakhaya, lizakuthuthukisa umkhiqizo wemakhaya namaphilo wabantu. Isisekelo samano wethu wokuvuselela umnotho, kulihlelo lethu lokutjala iimali.

Eminyakeni emithathu ezako urhulumende uzokusebenzisa iingidigidi ezima-R846 ukulungisa umthangalasisekelo womphakathi. Mayelana neeenthuthi, sizakutjheja begodu sinabise ithungelelwano lethu leendlela. Sizakwenza isiqiniseko sokobana iimporo zethu zeentimela ziyathembeka,zisebenza kuhle begodu zihlanganiswa namadoyelo weenkepe. Ukuqinisekisa ukutholakala kuhle kwegezi, sihlome iKomiti yaboNgqongqotjhe eQalene nezaMandla ukuthuthukisa ihlelo leensetjenziswa leminyaka ema-20.

Hlangana nokhunye, ikomiti le izakutjheja ukuzibandakanya kwabakhiqizi begezi abazijameleko, nokuvikela abatlhagako emananini wegezi akhuphukako. Sizakuhloma umsebenzisi wegezi ozijameleko, onganatjhebiswano ne-Eskom Holdings. I-Eskom izakuragela phambili nokwakha amandla angezelelweko nokuthuthukisa itjhejo leentetjhi zegezi.
Njengendlela yokuqinisekisa ukuthuthukiswa kokukhula komnotho ohlanganyelweko, sihlome umKhandlu wokweLuleka ngokuThuthukiswa komNotho oNabileko wabantu abaNzima.

Umnqopho omkhulu norhabako mayelana nokutjhugululwa kwemithethomgomo kufanele kube kungenelela okunqophe ukuvezela ilutjha amathuba wemisebenzi.
Amazinga weLutjha elingasebenziko aphezulu kunokulindelekileko.
Kuzakwendlalwa iimphakamiso mayelana nokusekela ngeemali ijima lokuqatjha ilutjha, ukukhuthaza iinkhampani bonyana ziqatjhe abasebenzi abanganalemuko. Kunehlelo elizako lokunabisa ukuqatjhwa komphakathi.
Lokhu kufaka hlangana amaphrojekthi womthangalasisekelo weendawo zemakhaya, iinkolo, ifundo ephakemeko nehlelo lokusiza ngokufundisa, amakhaya wetjhejo, ukutjhejwa kweenkolo namahlelo wokuthuthukisa abeNtwana abasaKhulako.

Ngonyaka ophelileko sahloma i-Ejensi yesiTjhaba yokuThuthukisa iLutjha.
Silayele i-ejensi le bonyana isebenze ngokurhabileko ukuhloma izakhiwo zayo enarheni mazombe, ukwenzelela bonyana ikghone ukusisiza ukulinganisa amahlelo karhulumende anqotjhiswe ekuthuthukiseni ilutjha.

Malunga ahloniphekileko,

Lokha umbuso lo nawungenako ngonyaka ophelileko, sazibophelela ukusebenza ngamandla ukwakha inarha ethuthukako. Sathi uzakuba mbuso oqalelela iimfuneko neenrhuluphelo zabantu begodu osebenza ngcono norhabako. Unyaka lo, wee-2010, uzakuba ngunyaka wokwenza. Itshwayo elibonakala khulu ngombuso lo kukobana wazi lapha abantu bahlala khona, uzwisisa iimfuneko zabo begodu uphendula msinya. Urhulumende kufanele asebenze msinya, khulu begodu kuhle.

Sizakulindela isiGungu nemiSebenzi yomPhakathi ukukhambisana nenembombono le. Sakha inarha enzinze ekusebenzeni ngokuthuthukisa ukuhlela kunye nokutjhejisisa ukusebenza nokuhlolisisa. Ufanele sihlanganise neenlinganiso zobulili eHlelweni likaRhulumende lokuSebenza.
Isenzwesi sizakuqinisekisa bonyana abomma, abeNtwana nabantu abaKhubazekileko bathole amathuba wetuthuko.

Siyathaba ukumemezela indlela etjha karhulumende yokwenza izinto
Umsebenzi weminyango uzakulinganiswa ngemiphumela, ezabe itlanywe ngehlelo lethu lokuhlolisisa nokutjhejisisa. Abongqongqotjhe abaqalene nomphumela othile, bazakutlikitla isivumelwano sokwenza imisebenzi noMongamel.

Sizakuhlathulula okufanele kwenziwe, bunjani, ngubani, esikhathini esingangani begodu kusetjenziswe ziphi iinlinganiso neentlabagelo.

Njengalokha nazi, sizibophelele kumaqalontangi amahlanu:
Ifundo, zamaphilo, ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya nokutjhugululwa kwenarha, ukudala imisebenzi enetlha, nokulwa nobulelesi.
Ngaphezu kwalokho, sizokusebenzela ukuthuthukisa ukusebenza ngefanelo kwaborhulemende bemakhaya, ukuthuthukiswa komthangalasisekelo nokuhlaliswa kuhle kwabantu. Sizakwenza imisebenzi ethile eqakathekileko kobana sifikelele kumiphumela le.

Sibeke ifundo nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa ekabeni yemithethomgomo karhulumende lo. Ehlelweni lethu lonyaka we-2010, sifuna ukuthuthukisa ikghono lokufunda ebantwaneni bethu, ukuthi bakghone ukutlola nokubala eminyakeni yesigabasisekelo. Ngaphandle kokobana senze lokhu, ngeze sakghona ukuthuthukisa ikhwalithi yefundo. Iminqopho yethu yefundo ilula kodwana iqakathekile. Sifuna abafundi nabotitjhere babe sesikolweni, ngetlasini, ngesikhathi, bafunde begodu kufundiswe ama-iri alikhomba ngelanga.

Sizakusiza abotitjhere ngokubanikela amahlelo weemfundo wamalanga woke anemininingwana epheleleko. Sizakunikela abafundi iincwadi zokusebenzela ezisetjenziswa lula ezitlolwe ngawo woke amalimi ali-11. Ukuthoma unyaka lo kuya phambili, boke abafundi bebanga lesi-3, 6 nele-9 bazakutlola ukuhlola kokufunda neembalo ezilinganiswe ngokuzijameleko.
Sinqophe ukungezelela izinga leenhlahlubo lezi ukusukela ezingeni lagadesi elihlangana namaphesente ama-35 kuya kama-40 ukufikela okungasenani kumaphesente ama-60 ngonyaka wee-2014. Imiphumela izakuthunyelwa kubabelethi ngomnqopho wokutjheja iragelophambili.

Ngaphezu kwalokho, isikolo ngasinye eenkolweni zethu ezima-27 000 sizakuhlolwa ziimphathimandla ezibuya kumNyango wezeFundo esiSekelo.
Lokhu kuzakurekhodwa eembikweni otloliweko begodu ohlolekako.
Sihlose ukungezelela isibalo sabafundi bebanga letjhumi nambili abaneemfanelo zokwamukelwa eyunivesithi bafike eenkulungwaneni ezili-175 000 qobe ngonyaka bekube ngunyaka we-2014.

Sikhuthaza ababelethi ukusebenzisana nathi ukwenza lokhu kubey ipumelelo.
Samukela isitatimende senyanga ephelileko esikhutjhwe ziihlangano zabotijhere zontathu, i-NAPTOSA, i-SADTU ne-SAOU, baqinisekisa ukuzibophelela kuJima leKhwalithi yokuFunda nokuFundisa ekuthomeni konyaka we-2010.

Malunga ahloniphekileko,

Kufanele sitjale kulutjha lethu ukuqiniseka ukuba nabasebenzi abanamakghono ukusekela ukukhula komnotho nokudala amathuba wemisebenzi.

Ngalokho-ke sihlela ukungezelela ibandulo labaneminyaka ehlangana ne-16 ukuya kuma-25 eenkhungweni zefundo nebandulo. Lokhu kuzasisiza ukubanikela ithuba lesibili lefundo, labo abanganamfanelo zokufunda eyunivesithi. Sisebenzisana namaziko wefundo ephakemeko ukuqinisekisa bonyana abafundi abafaneleko bakghone ukuthola isizo leemali elivela kusiKhwama seSizo leeMali labaFundi beNarha. Sibeke neminqopho ephezulu yokuthuthukiswa kwamakghonofundwa, ukuthola abosonjiniyera nabasebenzi besiterhiniki nokungezelela isibalo sabotijhere abaneziqu zeemBalo neSayensi. Sifanele singezelele isibalo selutjha elizakuthola umsebenzi wokufunda basebenza emikhakheni yombuso nemabubulweni wangeqadi.

Omunye umphumela oqakathekileko kuqinisekisa ipilo ehle kiwowoke amaSewula Afrika. Sizakuragela phambili nokuthuthukisa ihlelo lethu lezamaphilo. Lokhu kufaka hlangana ukwakha nokulungisisa iimbhedlela nemitholapilo, begodu nokuthuthukisa ubujamo bomsebenzi kubasebenzi bezamaphilo. Sihlanganyele neBhanka yeTuthuko ye-Afrika engeSewula ukuthuthukisa ukusebenza ngokuzeleko kweembhedlela zombuso nama-ofisi weeyingi. Begodu sisebenzisana neBhanka yeTuthuko ye-Afrika engeSewula neHlangano eThuthukisa amaBubulo ngetjhebiswano ehlelweni lamabubulo wangeqadi nombuso ukuthuthukisa iimbhedlela nokusekela amaphrojekhthi ngeemali.

Malunga ahloniphekileko,

Kufanele siqalane neqiniso lokobana isikhathi sokuphila kusukela ekubelethweni, sehlile ukusuka eminyakeni ema-60 ngonyaka we-1994 ukuya ngaphasi kweminyaka ema-50 namhlanjesi. Ngalokho-ke senza amano wokungenelela ukwehlisa ukuhlongakala kwabantwana nababelethwako ngokwehlisa ukuthelelana okutjha kweNgogwana yeNtumbantonga, nokwelapha ubulwele besifuba ngokuzeleko.

Sizakwehlisa nokuhlongakala kwamasana ngehlelo elidephileko lemijovo.
Sizakuvuselela amahlelo wezamaPhilo eenkolweni. Sizaphetha zoke iinthembiso ngeLanga lePhasi leNtumbantonga mayelana neendlela ezitjha zokuvikela iNgogwana yeNtumbantonga namagadango wokwelapha. Sewuthomile umsebenzi ongeneleleko ukuqinisekisa kobana lokhu kwenziwe ngesikhathi.
Sizakuragela phambili namalungiselelo wokuhlonywa kwehlelo letjhorensi yezamaphilo yenarha.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Sisebenza ngamandla ukuqinisekisa ukobana woke umuntu eSewula Afrika uzizwa aphephile begodu uphephile. Sizakuragela phambili nomsebenzi wethu ukwehlisa ukurhagala kobulelesi obunenturhu, siqinisekise kobana ihlelo lezobulungiswa lisebenza ngefanelo. Sihloma amano wokungezelela isibalo samapholisa ngamaphesente ali-10 eminyakeni emithathu ezako.

Sitshwaye ipi eqalene nokuthathelwa iinkoloyi, ukungenelwa emakhaya nemabubulweni,nobulelesi bokuthintana njengokubulala, ukukata nokulimaza, njengamaqalontangi. Soke sinendima ekufanele siyidlale.
Asizibandakanye eenhlanganweni zomphakathi zokuphepha. Asilise ukuthenga ipahla eyetjiweko. Asilungele ukunikela amapholisa ilwazi ngezenzo zobulelesi.

Ukusebenzisana kuzakulwisana nobulelesi.

Bakwethu neemvakatjhi ezihloniphekileko,

Kufanele urhulumende wemakhaya asebenze. Kufanele abomasipala bathuthukise ukunikelwa kwezindlu, amanzi, ukukhanjiswa kwendle, igezi, ukulawulwa kweenzibi neendlela. Ngonyaka ophelileko saba nomhlangano nabosodorobha nabaphathi babomasipala. Lokhu kwasinikela ilwazi elidephileko ngeenkinga zikarhulumende wemakhaya. Savakatjhela imiphakathi ehlukahlukeneko nabomasipala, ukufaka hlangana neBalfour eMpumalanga neTembisa eGauteng.

Ngemva kwevakatjho leBalfour, sathumela isiqhema saboNgqongqotjhe abalithoba ukuvakatjhela indawo leya ukobana bayokutjheja iminako eyayivezwe mphakathi. Iinkinga ezimbalwa kilezo ezavezwako sele zitjhejiwe. Ngiyalele abongqongqotjhe kobana baqalane nezisasaleleko.
Siyabuyelela ukobana akunamiraro enikela ilungelo lokwenza inturhu nokoniwa kwepahla.

Siyalele abasebenza ngomthetho ukuthatha amagadango aqinileko lokha nakwephulwa umthetho eBalfour nakezinye iindawo. KuNobayeni enyakeni wee-2009, isiGungu saphasisa amano wesikhathi esibekiweko mayelana norhulumende wemakhaya. Lokhu kuzaqinisekisa bonyana urhulumende wemakhaya unamakghonofundwa afaneleko wokuPhatha, wekambiso newesiterhiniki.

Enyakeni lo wokwenza, asisebenzeni soke ukwenza urhulumende wemakhaya abemthwalo wethu soke. Sisebenzela ukuthuthukisa iindawo zemitlhatlhana eziseendaweni ezihle besinikele ngeemfuneko ezifaneleko nelungelo lobunini bestandi emindenini engaba ma-500 000 ngonyaka wee- 2014.
Sihlela ukubekela ngeqadi amahekthara azi-6 000 wenarha yomphakathi esendaweni ehle ukusiza abantu abarhola kancani kobana bathole izindlu.

Umzamo omkhulu kuzaba kutjheja abantu labo imirholo yabo ephezulu khulu kobana bangathola isizo leemali lakarhulumende, kanti ngakelinye ihlangothi umrholwabo mncani kobana bangathola isizo leemali lebhanka.
Sizakuhloma isikhwama sesiqinisekiso se-R1 bhiliyoni ukusiza ukubulunga imali kwangeqadi nebubulo lezindlu , ukuthuthukisa iindlela ezitjha zokuhlangabezana neemfuneko zezindlu.

Bakwethu,

Enyakeni ophelileko sathi, abantu bemakhaya nabo banelungelo lokuba negezi, amanzi, ukukhanjiswa kwendle neeendlela.

Sathi kufanele babe neendawo zemidlalo neentolo ezikulukazi ezenziwe ngcono njengezemadorobheni.

Mayelana nalokhu, sahloma isiza sokuthoma sokulinga, iHlelo eliDephileko lokuThuthukisa iinDawo zemaKhaya eGiyani, eLimpopo, ngoRhoboyi unyaka ophelileko. Emva kwalokho, sekwakhiwe izindlu ezima-231.
Sekube neragelophambili ekunikelweni komthangalasisekelo ozokusekela ituthuko kezokulima nokubandula amalunga womphakathi.

Ukufikelela iintlabagelo zezamaphilo nefundo sekwenziwe ngcono.
Sihloma amahlelo afanako eentandini ezilikhomba enarheni mazombe, lapho kuyokuzuza amawadi ama-21. Nakufika unyaka wee-2014, sinqophe ukuba neentandi emawadini ali-160. Sifuna imindeni emaphesente ama-60 eentandinezi ikghone ukuhlangabezana neemfuneko zabo zokudla njengemikhiqizo yabo ngonyaka wee-2014.

Kancani kancani kuzabe kulunge, kambe bakwethu, kuthiwa nepandla ithoma ngeenhlohla.

Sifuna begodu ukuhlanganisa kuhle ukutjhugululwa kwenarha namahlelo asekela zelimo. Ipumelelo yethu emkhakheni lo izakulinganiswa ngokungezeleleka kwesibalo sabalimi abasakhasako abangakghona ukungenelela kezomnotho.

Somlomo ohloniphekileko noSiHlalo womKhandlu weNarha oweNgamele iimFunda,

Asisiyo inarha enamanzi amanengi. Nofana kunjalo, silahlekelwa mamanzi amanengi ngonobangela wamaphayiphi avuzako nomthangalasisekelo ongasi sezingeni elinetlha. Sizakuthatha amagadango wokwehlisa ngengcenye ukulahlekelwa mamanzi ngonyaka wee-2014.

Malunga ahloniphekileko,

Njengengcenye yemizamo yethu yokuthuthukisa ukukhula komnotho, sisebenzela ukwehlisa iindleko zokuthintana. Umphakathi weSewula Afrika ungalindela ukwehliswa khulu kwehlawulo yesithintanisi, ufunjathwako, umtato wemakhiwo nowemiphakathi. Sizakusebenzela ukungezelela ibelo lesithintanisi begodu siqinisekise izinga eliphezulu le-inthanethi, ukukhambisana nekambiso yeentjhabatjhaba.

MaSewula Afrika,

Urhulumende lo uzaqinisekisa ukobana amagugu webhoduluko newemvelo ayavikelwa, begodu athuthukiswe.

Ngokusebenzisana neBrazil, i-India neChina, begodu kubalwa hlangana ne-Amerikha, eyayijamele iinarha ezithuthukileko, sadlala indima eqakathekileko kusivumelwano esamukelwa e-Copenhagen emhlanganweni wokuTjhuguluka kobuJamo Bezulu ngoNobayeni enyakeni ophelileko.
Nanyana singangeneleli khulu njengokulindelweko, nokho kuligadango eliqakathekileko ngombana sibophelela zoke iinarha ukuziphendulela ngokutjhuguluka kobuJamo bezulu. Sizasebenza ngamandla nabalingani bethu bangaphetjheya ukufikelela esivumelwaneni esinesibopho sangokomthetho.
NjengeSewula Afrika, sizibophelele ekuhlangabezeni iinlinganiso ezilindelweko ukwehlisa ukusilaphazeka kommoya, begodu sizakuragela phambili ngamano wethu wokwehlisa ukutjhuguluka kobuJamo bezulu.

Malunga ahloniphekileko,

Sizakuqinisa imizamo yokuthuthukisa ikareko leSewula Afrika ephasini zombelele. Sizakusekela imizamo yokurhabisa ukuhlanganiswa kwesifunda se-SADC ngokwepolotiki nezomnotho. ISewula Afrika iragela phambili ukubamba indima edosa phambili emizameni yekhontinenthi ukuqinisa iHlangano yoBunye be-Afrika nezakhiwo zayo, ukusebenzela ubunye. Sizakunqophisa amandlethu ekuvuseleleni iTjhebiswano eliTjha leTuthuko ye-Afrika, njengeqhinga lokuthuthukisa umnotho kukhontinenthi.

MaSewula Afrika,

ImiSebenzi yomBuso kufanele iphendule ngokurhabileko yenze isikhathesi kube ngesithuthukisa ukusebenza kombuso.
Sitlhoga ikghono elidluleleko nokusebenza ngamandla.
Sitlhoga abasebenzi bombuso abazinikeleko, abanekghono nabatjheja iimfuneko zezakhamuzi.
Urhulumende uqalene nokuthuthukiswa nokusebenzisa ihlelo letuthuko lombuso, elizakubeka ikambiso namazinga wabasebenzi bombuso kiyo yoke imikhakha.

Malunga ahloniphekileko,

Siragela phambili nemizamo yethu youkuruthula ukukhohlakala nokukhwabanisa emisebenzini yokuthenga neyamathenda, nekwenzeni iimbawo zeencwadi zokutjhayela, iimbonelelo zesondlo, iimpasa, hlangana nokhunye.
Siyathaba ngengepumelelo urhulumende ayenzako keminye imikhakha.
Iveke le, siphelise imbadela yesondlo ekhwayanisiweko ezii-32 687, elinganiselwa eengidini ezi- R180 . IKomiti yethu yaboNgqongqotjhe eQalene nokuKhohlakala, itjheja iindlela zokuruthula ukukhohlakala.

Ngokusebenzisana, singenza okunengi.

Bakwethu,

Njengalokha nazi, sethula iNomboro yokuRhabako kaMongameli ukwenza urhulumende ne-Ofisi kaMongameli bafikeleleke emphakathini, nokusiza ukususa iinqabo zokulethwa kweensetjenziswa ebantwini. Umtato lo ujamele ukuzimisela kwethu ukwenza izinto ngokuhlukileko kurhulumende.
Wenze umahluko epilweni yamaSewula Afrika amanengi. Singabala uKsz. Buziwe Ngaleka weMount Frere, umtatwakhe wawubika ngemali yomhlalaphasi womyenakhe owalalako. Loyo kwaba mtato wokuthoma esawubambako ngelanga lokuthoma lomsebenzi lo. Ukhona hlangana nathi entambama namhlanje.
Begodu hlangana nathi kunoNom. Nkululeko Cele, owasizwa ukuthola ipasa, eyamsiza ukobana azitlolise njengomfundi eYunivesithi yeThekhnoloji eseTshwane.

Lezi ziimbonelo ezimbili hlangana nezinengi ezibe yipumelelo.
Kilezi nezinye iimbonelo, sitshwaya ubuthakathaka ekufanele bulungiswe mikhakha karhulumende ehlukeneko. Ngokukhulumisana noSomlomo, simeme abajameli beenhlangano abasuka ePalamende ukuvakatjhela iziko lemitato ukobana amaLunga wePalamende ayozibonela ngokwawo umsebezi owenziwako.

Bakwethu nabangani,

Ngendlale amaphuzu aqakathekileko wamahlelo wethu wonyaka ka-2010, ngokuzibophelela kwethu ngokuhlanganyela njengorhulumende wabantu beSewula Afrika. Ikulumo yesiTjhaba inikela isithombe esinabileko sehlelo lethu lomsebenzi. AboNgqongqotjhe bazakwethula imininingwana eseleko eenkulumeni zabo zesAbeloMali.

Malunga ahloniphekileko, maSewula Afrika,

KuSinyikhaba kilonyaka ophezulu, sizatshwaya ilanga lokukhumbula unyaka we-150 selokho kwafika amaNdiya eSewula Afrika. Lokhu kunikela ithuba lokutjheja ukuqakatheka komnikelo womphakathi wamaNdiya emiKhakheni yemisebenzi, amabubulo, isayensi, imidlalo, ikolo, ubukghwari ngepumelelo yokuqinisa intando yenengi yethu.

Bakwethu nabangani,

Angithathe ithubeli ngidlulise amezwi wethu wokutjhiriya okunezwelo kuRhulumende nabantu beHaiti ngehlekelele ebaveleleko. Siyathaba ukobana iinqhema zethu zokuhlenga zakghona ukuyokusiza.
Ngithanda Ukuhlonipha ngokukhethekileko umSewula Afrika ohlala alisizo ngeenkhathi zehlekelele, athuthukise nenembombono yomphakathi otjhejako. Samukela ngeNdlini le namhlanjesi uDorh Imtiaz Sooliman we-Gift of the Givers.

MaSewula Afrika,

Ukubanjwa kwephaliswano leBhegere yePhasi yeFIFA kwenza unyaka wee-2010 ubengewokwenza kwamambala.

Kusithethe iminyaka eminengi sihlelela iBhegere yePhasi. Sisalelwe ziinyanga eentathu.

Begodu sizimisele ukwenza iphaliswaneli libe yipumelelo. Umthangalasisekelo, zokuphepha nokuhlelwa kwemininingwana sekulungisiwe ukuqinisekisa iphaliswano eliyipumelelo.
Njengesitjhaba, sinesikolodo sokuthokoza iKomiti yeKhaya yamaLungiselelo ngomsebenzabo omuhle.Sifisela uSihlalo weKomiti yeKhaya yamaLungiselelo, u-Irvin Khoza, isiKhulu, uDanny Jordan nombanduli weBafana Bafana, uCarlos Alberto Parreira okuhle kodwa eenyangeni ezizako.

UMongameli uMandela wadlala indima eqakathekileko ekusizeni inarha bonyana ithumbe amalungelo wokubamba umnyanya omkhulu lo. Ngalokho-ke kufanele senze iphaliswano leBhegere yePhasi libe yipumelelo ekulu ngokumhlonipha. Zakhamuzi, asisekele isiqhema senarha iBafana Bafana.
Ngingomunye walabo abakholwa bonyana iBafana Bafana izokweza iimanga. Okuqakatheke khulu, ithikithi esandleni bakwethu! Asithengeni amathikithi soke ngesikhathi senzelele ukuya emidlalweni.

MaSewula Afrika,

Njengalokha sigidinga ukutjhatjhululwa kukaMadiba namhlanjesi, sizibophelela kabutjha ekubuyisaneni, ubunye besitjhaba, ukungabandlululani ngobuhlanga nokwakha ikusasa elihle njengamaSewula Afrika, abanzima nabamhlophe.

Sihlahlwa ngilokho uMadiba akukhulumako ekhotho, ukuthi, ngiyamdzubhula:

"Ngesikhathi sepilo yami yoke ngizinikele ekuzabalazeleni abantu be-Afrika.

Ngilwe nokuba ngehla kwabamhlophe begodu ngalwa nokuba ngehla kwabanzima.

Ngithabela ibhudango lomphakathi wentando yenengi nokhululekileko, lapho boke abantu baphila ngokuthula, begodu banamathuba alinganako.

Kulibhudango engithemba ukobana ngizaliphilela, begodu ngilifikelele.

Kodwana nakukghonakalako, kulibhudango engizimisele ukulifela."

Njengokukhuthazwa yikutani yethu uMadiba, kuyihlonipho kimi ukunikela iKulumo yesiTjhaba yonyaka wee-2010 kizozoke iinkutani zethu, ezidumileko nezingakadumi, ezaziwako nezingaziwako. Asisebenzeni soke ukwenza unyaka lo wokwenza ube ngonepumelelo enarheni yekhethu.

Ngiyathokoza.

Issued by: The Presidency
11 February 2010

 

Issued by: The Presidency

Share this page

Similar categories to explore