Inkhulumo Leyetfulelwa Sive Ngumhlonishwa JG Zuma, Mengameli WeRiphabhliki YaseNingizimu Afrika Umhlangano WeliPhalamende Loyinhlanganisela, eKapa

11 Feb 2010

Somlomo Lohloniphekile;
Sihlalo Wemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe;
Lisekela laSomlomo WeLibandla Lavelonkhe kanye naSekela Sihlalo Wemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe;
Lisekela Mengameli weRiphabhliki, Kgalema Motlanthe;
Mhlonishwa Lijaji Lelikhulu leRiphabhliki yaseNingizimu Afrika kanye nemalunga Etebulungiswa lahloniphekile;
Isithwalandwe Mengameli Nelson Rolihlahla Mandela;
Mengameli Wangembili FW de Klerk;
Babe wetfu, Mengameli Wangembili Kenneth Kaunda weleZambia;
Bosekela mengameli bangembili;
Bondvunankhulu nabosomlomo betifundza tetfu labahloniphekile;
Sihlalo Wenhlangano Yabohulumende Basekhaya eNingizimu Afrika nabo bonkhe buholi babohulumende basekhaya;
Sihlalo Wendlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko;
Tinhloko Tetikhungo Tahulumende Letesekela Intsandvo Yelinyenti;
Mphatsi Welibhangi Lelikhulu;
Tivakashi Telikhetselo letivela emaveni angephandle, kakhulukati Sihlalo Wekhomishini Yelubumbano lwe-Afrika, Mnu Jean Ping;
Tiboshwa tetembusave tangembili kanye netigagayi tetemphi;
Malunga langemancusa alamanye emave;
Betindzaba baseNingizimu Afrika nabemave angephandle;
Takhamiti taseNingizimu Afrika;
Dumelang, molweni, goeienaand, good evening, sanibonani nonkhe emakhaya!
Siyatfokota kuba nani kulobusuku belikhetselo.

Somlomo Lohloniphekile,

Ngima embi kwenu kulobusuku balamuhla, iminyaka lengema-20 kusukela Mengameli Nelson Rolihlahla Mandela akhululwa ejele.

Sikhetse lolusuku njengelusuku lekubita loMhlangano Weliphalamende Loyinhlanganisela kute Setfule Inkhulumo Yesive, ngenhloso yekubungata sehlukanisamanti lasagucula live letfu.

Kukhululwa kwaMadiba kwaba ngenca yemzabalazo locinile webantfu beleNingizimu Afrika. Tiboshwa tetembusave tangembili kanye netigagayi tetemphi letikanye natsi lamuhla takufakazela loko ngobe tatiyincenye yaloko lokwenteka.

Nitawukhumbula kutsi linyenti lebantfu bakulelive, ngekwehlukana kwabo, basabela ngekutimisela elubitweni lwekwenta lelive libe ngulelingabuseki nalekungasebenteki kahle kulo ngenca yelubandlululo. Sibungata lolusuku netiboshwa tangembili tetembusave lesitimeme ngalokulikhetselo kutsi tihlanganyele natsi. Semukela labo labavela emaveni langesheya, Helene Pastoors, Michael Dingake baleBotswana, Mnu Andimba Toivo ya Toivo weSwapo eNamibia.

Siyajabula kuhanjelwa ngemalunga elitsimba letemtsetfo elicaleni lekuvukela umbuso laseRivonia ? Lord Joel Joffe, nyalo losahlala eLondon naJaji Arthur Chaskalson. Sikhumbula siphindze sihloniphe Mnu Harry Schwarz, losishiye ngekudzabuka lokukhulu elivikini lelengcile.
Phakatsi kwalokunye, bekalilunga lelitsimba lebammeli ecaleni laseRivonia. Sendlulisa kubonga kubangani kanye nakubembutfo wemmango wemhlaba, ngekulwa kanye natsi kute sitfole inkhululeko.
Semukela ngalokulikhetselo umndeni wakaMandela.
Babe luphawu lwekutinikela lwalabanyenti labatfole bumatima ngenca yelubandlululo. Sibingelela buholi belicembu lelibusako kanye nabelidlelandzawonye, lokungumcimbi wabo welikhetselo lona.

Bakitsi nebangani,

Ngalolusuku lwelikhetselo, kumele sikhumbule ligalelo lebuholi be-National Party, labagcine babonile kutsi lubandlululo alusanandzawo.
Ngivumeleni ngisho indzima leyadlalwa nguMengameli wangembili PW Botha.
Nguye lowacalisa tinkhulumiswano letimayelana nekukhululwa kwetiboshwa tetembusave. Mengameli Botha wasebentisana Nendvuna Yetebulungiswa yangembili, Mnu Kobie Coetzee, naye lowasitwa nguDkt. Neil Barnard kanye naMnu. Mike Louw. Badlala indzima lebalulekile eluhlelweni lolwaholela ekukhululweni kwaMadiba.

Bakitsi labahloniphekile,

INingizimu Afrika kusalindzeleke ivume ngalokuphelele, indzima lebalulekile leyadlalwa nguMengameli wangembili we-ANC, Licabane Oliver Tambo, lowabeka sisekelo salelive kutsi libe sibonelo lesigcamile senkhululeko nentsandvo yelinyenti.

Bekubuholi bakhe lobuvelele, kubonela tintfo embili kanye nekucacisa kahle umbono lokwaholela ekutsaneni i-ANC icinise silandzelelo sayo sekusombulula tintfo ngekukhulumisana. Buhlakani bakhe baphindze babonakala Esivumelwaneni saseHarare, lokunguye lowasibhala waphindze wasichuba. Nguloku lokwabeka sisekelo setimemetelo letingumlandvo taMengameli FW de Klerk, eminyakeni lengema-20 leyengca.

Kuloku, Mengameli de Klerk wakhombisa sibindzi lesimangalisako kanye nebuholi lobucinile. Ngalolusuku lolukhulu kangaka, asengiphindze ngibonge indzima leyadlalwa ngulongasekho Nkt. Helen Suzman.
Sikhatsi lesidze, bekanelivi lemuntfu munye ePhalamende, afuna kube khona ingucuko. Siphindze sibonge indzima leyadlalwa ngumholi we-Inkatha Freedom Party, Inkhosi Mangosuthu Buthelezi, naye lobekafuna kukhululwe Madiba, kanye naletinye tiboshwa tetembusave nekubuya kwalabasekudzingisweni.

Sendlulisa kubonga kwetfu kummango wemave emhlaba ngekwesekela umzabalazo wetfu ngendlela lengenakunyakatiswa. Letikhatsi emlandvweni wetfu tikhombisa likhono letfu lekuhlangana, ngisho nangaphansi kwetimo letimatima, kanye nekubeka tifiso telive ngetulu kwato tonkhe letinye.

Ngekusebentisana singenta lokunyenti,

Malunga lahloniphekile,

Kulomnyaka, sitawube sicedza iminyaka lelikhulu kwasungulwa Inhlangano yeleNingizimu Afrika, leyasungulwa nga-1910. Loku kwasungula umbuso lohlangene. Kakhulu, kukhishwa kwalabamnyama kuleNhlangano bekusizatfu lesikhulu sekusungulwa kwe-African National Congress nga-1912.
Njengobe sitawube sicedza iminyaka lelikhulu ngasekupheleni kwalomnyaka, kumele sibuke kutsi sesihambe kanganani njengelive.

Malunga lahloniphekile,

Sikhumbula emavi aMadiba nakakhululwa ejele, ngicaphuna emavi akhe ngalesikhatsi atsi:

"Ngima embi kwenu, hhayi njengempholofethi kodvwa njengesisebenti senu lesititfobile.

Kutinikela kwenu nalokunebuchawe ngiko lokwente kutsi ngikwati kuma embi kwenu lamuhla.

Ngaloko ngibeka iminyaka lesele yekuphila kwami etandleni tenu."

Lamagama asikhutsata kutsi singaphumuli sidzimate sifinyelele embonweni wemmango longenabuphuya nalongasweli. Kuleminyakalishumi lemibili kwakhululwa Madiba, live letfu seligucuke kakhulu. Mengameli Mandela wahlanganisa lelive ngaphansi kwembono weNingizimu Afrika lengacwasi ngekwebulili, lengacwasi ngekwebuhlanga, yentsandvo yelinyenti nalenemphumelelo.

Njengobe sibungata kukhululwa kwaMadiba lamuhla, asesitibophetele ekwakheni likusasa lelincono lato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika, letimnyama naletimhlophe. Asesichubele embili lombono Madiba lawulwela imphilo yakhe yonkhe ? umbono wemmango wentsandvo yelinyenti nalokhululekile, lapho bonkhe bantfu bahlala ndzawonye ngekuthula futsi banematfuba lalinganako.

Malunga lahloniphekile,

Sibite umhlangano loyinhlanganisela ebusuku kute labanyenti eliveni letfu, basebenti, bantfwana besikolo, batewuba yincenye yalomhlangano.
Sitsatsekile ngemdlandla welusha mayelana nalomhlangano. Bantfwana labangemakhulu lamabili nemashumi lasitfupha nesitfupha labavela kuto tonkhe tifundza babambe lichaza kunkhulumomphikiswano leyandvulela Inkhulumo Leyetfulelwa Sive mayelana nendzima yelusha ekulweni nebuphuya.

Sihalalisela lobahlule bonkhe, Charlotte Le Fleur Wesikole Lesiphakeme saseWorcester, kanye nabo bonkhe lababambe lichaza kulomsebenti lomatima.

Bakitsi nebangani,

Sihlangana ngemuva kwetiyaluyalu tetemnotfo emhlabeni wonkhe.
Kulomnyaka lowengcile, sihlangabetane nekufadalala kwemnotfo kwekucala eminyakeni leli-17. Lenkinga iholele ekutseni umnotfo wetfu ulahlekelwe imisebenti lengu-900 000. Linyenti lalabalahlekelwe yimisebenti yabo ngilabo labondla imindeni lephuyile.

NgeNdlovana kulomnyaka lowengcile, hulumende, emabhizimisi, tisebenti nalabamele ummango bavumelana ngetindlela letihlanganisile tekunciphisa umtselela waletiyaluyalu tetemnotfo. Sibeke linyenti laletindlela.
Silandzele tincumo leticinile tekulwa nekufadalala kwemnotfo ngekucondzisa emalini lechitfwa nguhulumende, kakhulukati kusakhiwonchanti. Kucinisekisa kuphepha kwalabaphuyile, sichubekisele embili kwandziswa kwemali yetibonelelo, saphindze selula iminyaka yeLuhlelo Lwesondlo Sebantfwana yayewufika eminyakeni yebudzala lengu-14.

Kuleminyaka lemitsatfu letako, labanye bantfwana labatigidzi letimbili labavela emindenini lephuyile, labaneminyaka lengu-15 kuya ku-18, batawuhlomula kuLoluhlelo Lwesondlo Sebantfwana. Inhlangano Yekutfutfukiswa Kwetimboni ibekele eceleni imali lengemarandi langemabhiliyoni lasitfupha kute kusitwe tinkampani lesetidvonsa matima.
Hulumende wetfule ?luhlelo lwekucecesha? lolutawuniketa tisebenti litfuba lekukhetsa kuceceshwa endzaweni yekudzilitwa emsebentini.
Lemitamo itfutfukiswe Luhlelo Lwemisebenti Yemphakatsi.

Sive sitawukhumbula kutsi ngesikhatsi Senkhulumo Leyetfulelwa Sive nga-2009, ngimemetele kutsi Luhlelo Lwekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi lutawusungula ematfuba emisebenti langu-500 000 ngeNgongoni 2009.

Lawa ngematfuba emisebenti lasungulwe kute anikete bantfu labangasebenti liholo, lwati lwemsebenti kanye nematfuba ekuceceshwa.

Malunga lahloniphekile, Takhamiti teleNingizimu Afrika,

Kuyintfokoto kumemetela kutsi ekupheleni kweNgongoni, besesisungule ematfuba emisebenti yemmango lengu-480 00, lokungemaphesenti langema-97% elinani lesitibekele lona.
Lemisebenti isemikhakheni yekwakha, kunakekela bantfu emakhaya nasemmangweni, kanye nemiklamo yetemvelo. Sibone letinye tindzawo lesingenta ncono kuto, letitawukhomba kuchubekela embili, kufaka ekhatsi kucinisekisa imiklamo lebukene netisebenti. Siyati kutsi leti naletinye tindlela tanciphisa ngalokuphelele imitselela yekufadalala kwemnotfo.
Siyabonga ngemoya wekusebenta kwemndeni, kwemmango nekutitsandzela lokhutsata bantfu labanyenti kutsi basite labo labakhungetfwe nguletiyaluyalu tetemnotfo, ngaletikhatsi letimatima.

Malunga lahloniphekile,

Tinkhomba tetemnotfo tikhomba kutsi sesigucule simo nyalo.
Umnyakato wetemnotfo uyenyuka eNingizimu Afrika, kantsi silindzele kukhula lokuya embili. Tibalo tetisebenti letikhishwe ngeLesibili, tikhombisa kutsi nyalo umnotfo sewusungule ematfuba emisebenti kunekutsi ilahleke. Nanobe kunjalo, kusesemasinya kakhulu kucinisekisa litubane lekubuyela esimeni sangembili. Ngako hulumende ngete atihocisa tindlela takhe tekwesekela. Nyalo sesikhatsi sekubeka sisekelo sekukhula lokucinile lokuya embili, kanye nekukhula lokuletsa imisebenti leminyenti.

Tinhlelo tesakhiwonchanti setfu sesikhatsi lesidze titasisita kutsi sikhule ngekunonopha. Tinhlelo tetfu tetemfundvo netemakhono titakwandzisa kukhicita kanye nekuncintsisana kwetfu.

Luhlelo lwetfu Lwenchubomgomo Lesebenta Kutetimboni nekugcila kwetfu lokusha emisebentini lephelele, kutakwakha timboni leticinile naletemukela tisebenti letinyenti. Luhlelo lwetfu lwekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya titakwenta ngcono umkhicito wasemakhaya, kanye netemphilo tebantfu labahlala etindzaweni tasemakhaya. Lokwesekela lisu letfu lekubuyisela umnotfo esimeni lesetayelekile nasekukhuliseni, luhlelo lwetfu lwekusisa ngetimali.

Kuleminyaka lemitsatfu letako, hulumende utawuchitsa imali lengemabhiliyoni emarandi langu-846 kusakhiwonchanti semmango. Kutekutfutsa, sitawugcina siphindze senabise umsebenti wetfu wekuchumanisa tindzawo ngemigwaco. Sitawucinisekisa kutsi kuchumanisa kwetfu kwetindzawo ngaloliwe kuyetsembeka, futsi kuhlanganiswe kancono nemachweba etfu. Kute kucinisekiswe kuniketwa kwemandla agezi, sisungule liKomiti letiNdvuna Lelibukene neteMandla, kute kwentiwe luhlelo loluhlanganisile lweminyaka lengama-20.

Phakatsi kwaletinye tintfo, loku kutawubuka ekutibandzakanyeni kwebakhiciti bemandla labatimele, nasekuvikeleni labaphuyile ekwenyukeni kwemanani agezi. Sitawusungula luhlelo lwekusebenta ngagezi lolutimele, lolwehlukile ku-Eskom Holdings. Eskom utawuchubeka nekwakha lamanye emandla ekukhicita emandla agezi aphindze ente ncono simo setiteshi takhe tagezi. Kucinisekisa kukhuliswa kwemnotfo lohlanganisako, kute sisite kukhula nentfutfuko, sisungule Umkhandlu Loweluleka Ngeluhlelo Lolwenabile Lwekuniketa Labamnyama Emandla Kutemnotfo, loluholwa nguMengameli. Kugcila kwetfu lokukhulu ekuguculeni inchubomgomo kumele kube kungenela ekusunguleni imisebenti yebantfu labasha.

Emazinga ekungasebenti kwebantfu labasha angetulu kakhulu kunelizinga lelilingene. Tiphakamiso titawubekwa kute kusitwe ngetimali etindlekweni tekucasha tisebenti talabasha, kute kukhutsatwe emafemu kutsi atsatse tisebenti letite lwati lwemsebenti lolwenele. Lokunye kwelulwa kwetinhlelo temisebenti yemmango nako kuyachutjwa. Loku kufaka ekhatsi sakhiwonchanti ezingeni lasekhaya nemiklamo lemikhulu kanye nemiklamo yekukwati kufundza nekubhala, kunakekela kwasemakhaya, kugcinwa kwetikolo kanye nemitamo yekukhulisa bantfwana labasebancane.

Kulomnyaka lowengcile sisukumise Sikhungo Sekutfutfukisa Lusha Lwavelonkhe. Siyalele loluphiko kutsi lusungule imitimba yalo, eliveni lonkhe, kute lutewukwati kusita ekucondziseni tinhlelo tekutfutfukisa ngekhatsi kuhulumende.

Malunga lahloniphekile,

Ngalesikhatsi baphatsi bacala kuphatsa emnyakeni lowengcile, sitsembise kusebenta ngemandla kute sakhe umbuso lotfutfuke ngemandla.
Sitsite kutakuba ngumbuso lophendvula etidzingweni nasetifisweni tebantfu, nalosebenta kancono nangekunonopha. Lomnyaka, wa-2010, kutakuba ngumnyaka wekwenta. Luphawu loluchaza lokuphatsa kutakuba ngulolo lwekutsi kuyati lapho bantfu bahlala khona, kuvisisa tidzingo tabo futsi kuphendvula ngekunonopha. Hulumende kumele asebente ngekunonopha, ngemandla nangekuhlakanipha.

Sitawulindzela Sigungu lesiphetse kanye Nemsebenti waHulumende kutsi bahambisane nalombono. Sakha umbuso logcile ekusebenteni, ngekwenta ncono kuhlela kanye netinhlelo tekulandzelela kusebenta nekulinganisa. Kumele futsi sihlanganise tindlela tekulinganisa kutebulili Eluhlelweni lwaHulumende Lwekwenta. Loluhlelo lwekwenta lutawucinisekisa kutsi bomake, bantfwana nebantfu labakhubatekile bakwati kufinyelela kumatfuba ekutitfutfukisa.

Sinentfokoto yekumemetela indlela lensha yekwenta tintfo kuhulumende.

Umsebenti wematiko utawukalwa ngemiphumela, letfutfukiswe ngeluhlelo lwetfu lwekulandzelela kusebenta nekulinganisa. Tindvuna letibukene nemphumela lotsite, titawusayina naMengameli sivumelwano lesichaza ngalokubanti ngekusebenta kwato. Lesivumelwano sitawuchaza kutsi yini lokumele yentiwe, kanjani, ngubani, esikhatsini lesinganani nekutsi ngutiphi tindlela tekukala kanye netinsita letitawusetjentiswa.

Njengobe nati, sitibophetele etintfweni letisihlanu letisetulu eluhlwini: imfundvo, temphilo, kutfutfukisa tindzawo tasemakhaya, kusungula imisebenti lemihle kanye nekulwa nebugebengu. Ngetulu kwaloko, sitawusebentela kwenta ncono kusebenta kahle kwahulumende wasemakhaya, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kanye nekuhlaliswa kwebantfu. Sitsembisa kwenta iminyakato leyinsika lelibangise ekutfolweni kwalemiphumela.

Sibeke imfundvo nekutfutfukiswa kwemakhono enkhabeni yetinchubomgomo talohulumende. Eluhlelweni lwetfu lwa-2010, sifuna kwenta ncono likhono lebantfwana betfu lekukwati kufundza, kubhala nekubala eminyakeni lesisekelo. Ngaphandle kwekwenta loku, singete sakwati kwenta ncono lizinga lemfundvo. Tibalo temfundvo lesitibekele tona timalula kodvwa tinebungoti. Sifuna bafundzi nemathishela babe sesikolweni, eklasini, ngesikhatsi, bafundza futsi bafundzisa ema-awa lasikhombisa ngelusuku.

Sitawusita bothishela ngekubanikela luhlelo lwetifundvo lwemalanga onkhe loluchaza kabanti. Kubafundzi, sitawuniketela ngetincwadzi temsebenti lokumalula kutisebentisa letibhalwe ngato tonkhe tilwimi letili-11. Kusukela kulomnyaka kuya embili, onkhe emabanga lesi-3, 6 nele-9 batawubhala tivivinyo tekukwati kubhala nekubala kanye netenyumeresi lokutivivinyo letitawenganyelwa ngalokutimele. Sihlose kwenyusa lizinga lekuphumelela laletivivinyo kwanyalo lelisemkhatsini kwama-35 na-40% kuyewufinyelela lokungenani kuma-60% nga-2014. Imiphumela itawutfunyelwa kubatali kute balandzelele inchubekelembili.

Ngetulu kwaloko, ngasinye setikolo tetfu letingu-27 000 sitawuhlolwa tikhulu Telitiko Lemfundvo Lesisekelo. Loku kutawurekhodwa embikweni lobhaliwe locwaningekako. Sihlose kwenyusa linani lebafundzi bamatikuletjeni labakhona kwemukelwa emanyuvesi kutsi lifinyelele ku-175 000 ngemnyaka nga-2014.

Sicela kutsi batali babambisane natsi ekwenteni loku kube yimphumelelo.
Semukela sitatimende semnyaka lowengcile lesakhishwa tinhlangano temathishela letintsatfu, NAPTOSA, SADTU ne-SAOU, sekucinisa futsi nekutibophetela kwabo Emkhankasweni Wekufundza Nekufundzisa Lokusezingeni Leliphakeme kusukela ekucaleni kwa-2010.

Malunga lahloniphekile,

Kumele sisise kulusha lwetfu kute sicinisekise kutsi sinetisebenti letinemakhono naletikwatiko kusebenta kute kwesekelwe kukhula nekusungulwa kwemisebenti.

Ngaloko sihlela kwandzisa kuceceshwa kwalabaneminyaka yebudzala lengu-16-25 etikhungweni temfundvo nekucecesha. Loku kutasenta sikwati kuniketa imfundvo litfuba lesibili, kulabo labangakulungeli kuya emanyuvesi. Sisebentisana netikhungo temfundvo lephakeme kute kucinisekiswe kutsi bafundzi labakulungele batfola lusito lwetimali, ngeLuhlelo Lwavelonkhe Lwekusita Bafundzi Ngetimali. Siphindze satibekela emanani ekutfutfukiswa kwemakhono, kute kukhicitwe labanye bonjiniyela nabochwepheshe, kuphindze kwenyuswe linani labothishela labakufanele kufundzisa Tibalo neSayensi.
Kumele futsi senyuse linani lalabasha labangenela tinhlelo tekufundza ngemisebenti emikhakheni letimele nasemkhakheni wahulumende.

Lomunye umphumela lobalulekile kucinisekisa imphilo lendze nalekahle yato tonkhe takhamiti teleNingizimu Afrika. Sitawuchubeka nekwenta ncono luhlelo lwetfu lwetemphilo. Loku kufaka ekhatsi kulungisa tibhedlela nemitfolamphilo, kanye nekwenta ncono timo tekusebenta tetisebenti tetemphilo. Sibambisene neLibhange Lekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu kute kwentiwe ncono kusebenta kwetibhedlela temmango kanye nemahhovisi ato etifundza. Siphindze sisebentisane neLibhange Lekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu kanye neNhlangano Letfutfukisa Timboni, eluhlelweni lwebudlelwane kuhulumende nalabatimele kute kwentiwe ncono tibhedlela kanye nekusita imiklamo ngetimali.

Malunga lahloniphekile,

Kumele sibukane nekutsi umjikeleto wemphilo kusukela esikhatsini sekutalwa, wehle kusukela eminyakeni lengama-60 nga-1994 kuye wufinyelela ngephansi kweminyaka lengama-50 lamuhla. Ngako siyangenelela ngenhloso yekunciphisa emazinga ekufa kwebantfwana lababelekwako, kute kuncishiswe kwesuleleka ngeSandvulelangculazi lokusha kanye nekwelashwa kweSandvulelangculazi nesifo sesifuba ngalokuyimphumelelo.

Sitawuphindze sinciphise kufa kwetinswane ngeluhlelo lwekugonywa kwetinswane letinyenti. Sitawubuyisela tinhlelo tetemphilo etikolweni.
Sitakwenta tonkhe tetsembiso lesatenta Ngelusuku LweNgculazi LweMhlabawonkhe letimayelana netindlela letinsha tekuvikela nekwelapha Sandvulelangculazi. Umsebenti uyachubeka kute kucinisekiswe kutsi umsebenti uhambisana nesikhatsi lesibekiwe. Sitawuphindze sichubeke nemalungiselelo ekusungula luhlelo lwemshwalense wetemphilo velonkhe.

Takhamiti taseNingizimu Afrika,

Sisebenta kamatima kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu eNingizimu Afrika utiva aphephile kanye nekutsi kuphephile. Sitawuchubekisela embili umsebenti wetfu wekunciphisa bugebengu lobukhulu nalobuneludlame, siphindze sicinisekise kutsi luhlelo lwetebulungiswa lusebenta kahle.
Setfula tinhlelo tekwenyusa linani lemaphoyisa ngemaphesenti lalishumi kuleminyaka lemitsatfu letako.

Sikhombe kulwa nekutsatselwa timoto, kwebelwa kwemabhizimisi netindlu, kanye nebugebengu lobenteka ngekutsintsana lobunjengekubulala, kuhlukumeta ngekwelucansi kanye nekushaya, njengetintfo letisetulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile. Sonkhe sinendzima lokumele siyidlale.
Asitibandzakanye netinkhundla temmango letibukene nekuphepha. Asesiyekele kutsenga timphahla letintjontjiwe. Asilungele kuniketa emaphoyisa lwati lolumayelana netento tebugebengu.

Ngekusebentisana sitabehlula bugebengu.

Bakitsi netivakashi letihloniphekile,

Bohulumende basekhaya kumele basebente.
Bomasipala kumele bente ncono kuniketelwa kwetindlu, emanti, tekuhanjiswa kwemangcoliso, gezi, kutfutfwa kwetibi kanye nemigwaco. Sibambe umhlangano nabosodolobha kanye nebaphatsi babomasipala emnyakeni lowengcile.

Loku kunikete litfuba lekubona tintfo letingabonakali ngetincabhayi lebanato bohulumende basekhaya. Siphindze savakashela imimango nabomasipala labehlukehlukene, kufaka ekhatsi iBalfour eMpumalanga kanye neThembisa eGauteng. Ngemuva kwekuvakashela eBalfour, sitfumele litsimba lemalunga layimfica etindvuna kutsi avakashele lendzawo kute ayewubukana netindzaba letiphakanyiswe ngummango.

Tindzaba letinyenti setivele tiyabukisiswa.
Ngiyalele tindvuna kutsi tibukane netindzaba letisasele.
Sisasho futsi kutsi atikho tikhalo letivumela ludlame nekucekelwa phansi kwemphahla. Siyalele tikhungo letibukene nekulandzelwa kwemtsetfo kutsi titsatse tinyatselo leticinile kulabo labangahloniphi umtsetfo eBalfour nakuletinye tindzawo. NgeNgongoni 2009, ikhabinethi ivume lisu lekugucula kusebenta kwetintfo kubohulumende basekhaya. Loku kutawucinisekisa kutsi bohulumende basekhaya banebuphatsi lobufanele, nemakhono ekuphatsa kanye newebuchwepheshe.

Kulomnyaka wekwenta, asibambisaneni ekwenteni bohulumende basekhaya babe ngumsebenti wakhe wonkhe umuntfu. Sisebentela kwenta ncono tindzawo tekuhlala letingakahleleki kanye nekuniketela ngetinsita letifanele kanye nebunini bemhlaba lokungenani kumakhaya langu-500 000 nga-2014. Sihlela kubekela eceleni emahektha langetulu kwa-6 000 emhlaba losedvutane nemmango kute kwakhiwe kuwo tindlu talabahola kancane naletingabiti kakhulu.

Umtamo lomusha loyinsika kutawuba kucabangela bantfu labahola kakhulu kute batfole kusitwa ngetimali nguhulumende, kodvwa lokubonakala bahola kancane ngendlela yekutsi abakulungeli kusitwa ngemabhange kutsi batsenge tindlu. Sitawubeka sikhwama sesicinisekiso semali lengemarandi layibhiliyoni yinye kute sikhutsate bemabhange latimele kanye neluphiko lwetetindlu, kutsi basungule umkhicito lomusha lotawuhlangabetana netimfuno tetindlu.

Bakitsi,

Emnyakeni lowengcile sitsite, bantfu basemakhaya nabo banelilungelo lekuba nagezi, emanti, imithoyi lehanjiswa ngemanti kanye nemigwaco.

Satsi kumele babe netindzawo tetemidlalo kanye netindzawo letinetitolo tekutsenga letinkhulu letincono njengaleto tasemadolobheni.

Kuloku, sisukumise indzawo yekucala lokutawuhlolwa kuyo Luhlelo Loluphelele Lwekutfutfukisa Tindzawo Tasemakhaya eGiyani, eLimpopo, ngeNgci emnyakeni lowengcile. Kusukela ngaleso sikhatsi, sekwakhiwe tindlu letingama-231. Kuphindze kwaba nenchubekelembili ekuniketelweni kwesakhiwonchanti kute kwesekelwe kutfutfukiswa kwetekulima, kanye nekuceceshwa kwemalunga emmango. Kufinyelela etikhungweni tetemphilo netemfundvo kwentiwe ncono.

Senta tinhlelo letinjengaleto etindzaweni letisikhombisa eliveni lonkhe, letizuzisa emawadi langu-21. Nga-2014, sihlose kuba netindzawo letinjalo kumawadi langu-160. Sifuna emakhaya langu-60% kuletindzawo kutsi ahlangabetane netidzingo tawo tekudla emkhicitweni wabo nga-2014.

Kancane kancane kutawulunga, njengobe kusho sisho, tintfo letinkhulu ticala ngaletincane.

Kumele futsi sihlanganise kancono tinhlelo teluhlelobusha lwemhlabatsi kanye netinhlelo letesekela tekulima. Imphumelelo yetfu kulomkhakha itawukalwa ngekwenyuka kwelinani lebalimi labalima etindzaweni letincane labagcina sebakwati kutimela kutemnotfo.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo Wemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe,

Asisilo live lelinemanti lamanyenti.
Kodvwa sisalahlekelwa ngemanti lamanyenti ngemaphayiphi lavutako nangesakhiwonchanti lesingakalungi. Sitawube sibeka tindlela tekunciphisa kulahlekela kwetfu ngemanti ngelinani lelinguhhafu nga-2014.

Malunga lahloniphekile,

Njengencenye yemitamo yetfu yekukhutsata kukhula kutemnotfo, sisebentela kunciphisa tindleko tekuchumana. Ummango weleNingizimu Afrika ungabuka embili kulokunye futsi kunciphisa ngalokubanti, emanani abomakhalekhikhini, lucingo lwasendlini kanye netincingo temmango. Sitawusebentela kwenyusa sivinini siphindze sicinisekise emazinga lasetulu etinhlelo te-intanethi, ngekuhambisana nenkhambiso yemave emhlaba.

Takhamiti teleNingizimu Afrika,

Lohulumende utawucinisekisa kutsi imphahla yendalo netinsita letitfolakala endalweni tivikeleke kahle, nekutsi tiyachubeka nekukhuliswa.

Ngekubambisana neleBrazil, Indiya neChina, kuhlanganisa neleMelika, lemele emave latfutfukile, sifake ligalelo lelivakalako ekwemukelweni kwesivumelwano Emhlanganweni Wekugucuka Kwesimo Selitulu waseCopenhagen ngeNgongoni kulomyaka lowengcile.

Nanobe kungakefiki lapho kudzingeka khona, kodvwa kusinyatselo lesibalulekile njengobe onkhe emave aphendvula kulokugucuka kwesimo selitulu. Sitawusebenta ngemandla nebalingani betfu bemave emhlaba ngenhloso yekufinyelela esivumelwaneni lesibophako nalesisemtsefweni. njengeNingizimu Afrika, sitibophetele ngekutitsandzela emananini lesitibekele wona ekunciphisa kungcoliswa kwemoya, kantsi sitawuchubeka nekusebentela kuhlangabetana nendlelasu yetfu yesikhatsi lesidze yekunciphisa kugucuka kwesimo selitulu.

Malunga lahloniphekile,

Sitawucinisa imitamo yetfu yekuchubekisela embili tinhloso teNingizimu Afrika emhlabeni wonkhe. Sitawesekela imitamo yekunonophisa kuhlangana kutembusave nakutemnotfo kwesifundza se-SADC, kanye nekukhutsata kuhwebelana nekusisa emkhatsini kwemave akulesifundza. INingizimu Afrika iyachubeka nekudlala indzima lesembili emitameni yelivekati kute kuciniswe Lubumbano Lwe-Afrika netinhlaka talo, kanye nekusebentela bunye. Sitawugcila kutemandla ekuniketeni kabusha emandla Budlelwane Lobusha Bekutfutfukiswa kwe-Afrika, njengendlelasu yekutfutfukisa temnotfo kulelivekati.

Takhamiti teleNingizimu Afrika,

Umsebenti waHulumende kumele usabele elubitweni lwekwenta lesigamu sibe ngulesinye sekusebenta ngekunonopha kanye nekusebenta kwembuso lokwentiwe ncono. Sidzinga kusebenta ngalokuncomekako nangemandla. Sidzinga tisebenti tahulumende letitimisele, letinemakhono naletinakekela tidzingo tetakhamiti. Hulumende sewuvele usebentela ekutfutfukiseni nasekwetfuleni luhlelo lwekutfutfukisa umsebenti wahulumende, lolutawubeka inkhambiso necophelo etisebentini tahulumende kuyo yonkhe imikhakha.

Malunga lahloniphekile,

Sichubekisa imitamo yetfu yekucedza inkhohlakalo nekweba eluhlelweni lwekuniketwa kwemisebenti nemathenda, naseticelweni tetincwadzi tekushayela, kutibonelelo tahulumende nakubomatisi, phakatsi kwalokunye. Siyajabula ngenchubekelembili hulumende lasayentile kuleminye imikhakha. Kuleliviki, sicedze kukhokhelwa kwetibonelelo tahulumende letinenkhohlakalo letingu-32 687, letibita imali lengemarandi latigidzi letingu-180. Likomiti letiNdvuna Lelibukene neNkhohlakalo lisabuka tindlela tekucedza nya inkhohlakalo.

Ngekusebentisana singenta lokunyenti.

Bakitsi,

Njengobe nati, setfule Inombolo Yekutsintana Nelihhovisi LaMengameli kute sente hulumende nelihhovisi laMengameli lifinyeleleke kummango, kanye nekusita kuvulela kweftulwa kwetinsita letivalelekile. Lenombolo yamengameli imele kutimisela kwetfu ekwenteni tintfo kuhulumende ngalokwehlukile.

Kwente umehluko etimphilweni tetakhamiti letinyenti teleNingizimu Afrika.
Singabala Nkt. Buziwe Ngaleka waseMount Frere, lowaba nesicelo sekucala lesasitsatsa lebesimayelana nemphesheni yemyeni wakhe longasekho, lolu kwaba lucingo lolwatsatfwa elusukwini lwekucala kwekusebenta kwalenombolo. Sinaye emkhatsini kwetfu lamuhla.

Emkhatsini kwetfu sinaMnu. Nkululeko Cele, lowasitwa kutfola tincwadzi tamatisi, lokwamenta wakwati kubhalisa eNyuvesi yeThekhinoloji yaseTshwane.

Leti tindzaba letimbili nje kuphela temphumelelo emkhatsini kwaletinyenti. Kuleti naletinye tibonelo, sibona butsakatsaka lokumele bulungiswe tinhlaka tahulumende letahlukahlukene. NgaSomlomo, simeme titfunywa temacembu lahlukene ePhalamende kutsi avakashele sikhungo setincingo, kute Emalunga Ephalamende atotibonela umsebenti lowentiwako.

Bakitsi nebangani,

Ngichaze tincenye letimbalwa teluhlelo lwetfu lwa-2010, kutibophetela kwetfu sisonkhe njengahulumende kubantfu beleNingizimu. Inkhulumo Leyetfulelwa Sive iniketa sibutsetelo lesibanti seluhlelo lwetfu lwekwenta. Tindvuna titawuniketa umbiko lowenabile ngalesikhatsi tetfula tinkhulumo tawo Temcombelelotimali.

Malunga lahloniphekile, takhamiti teleNingizimu Afrika,

NgeLweti kulomnyaka, sitawube sigubha umnyaka wa-150 wekufika kwemaNdiya eNingizimu Afrika. Kuniketa litfuba lekubona kubaluleka kwesandla lesifakwe ngummango wemaNdiya emikhakheni yetemisebenti, temabhizimisi, tesayensi, temidlalo, tenkholo, tebuciko, temasiko kanye nasekutfolweni nasekuhlanganisweni kwentsandvo yetfu yelinyenti.

Bakitsi nebangani,

Asengitsatse lelitfuba ngiphindze ngendlulise emavi endvudvuto kuHulumende kanye nebantfu baseHaiti ngenhlekelele nekufa lokubuhlungu lokubavelele. Siyajabula kutsi litsimba lebasiti betfu likwatile kuyewusita. Ngitsandza kubonga sakhamuti seleNingizimu Afrika lesihlala singahluleki kusita njalo etikhatsini tetinhlekelele, siphindze sisite tsine ekukhuliseni umbono wekuba ngummango lonakekelako. Semukela Dkt. Imtiaz Sooliman we-Gift of the Givers lesinaye lapha lamuhla.

Bakitsi beleNingizimu Afrika,

Kubanjwa kwemidlalo Yendzebe Yemhlaba ye-FIFA kwenta 2010 abe ngumnyaka wekwenta mbamba. Sichitse iminyaka leminyenti sihlelela leNdzebe Yemhlaba. Sisalelwe tinyanga letintsatfu kuphela. Kantsi sitimisele kwenta lemidlalo ibe yimphumelelo. Sakhiwonchanti, tekuvikeleka kanye naletinye tinhlelo setikhona kute kucinisekiswe umchudzelwano loyimphumelelo. Njengesive, kumele sibonge Likomiti Leligcugcutelela Imidlalo ya-2010 ngemtamo wabo lomuhle. Sifisela Sihlalo weLikomiti Leligcugcutelela Lemidlalo, Irvin Khoza, Sikhulu Lesisetulu Danny Jordaan kanye nemceceshi weBafana Bafana, Carlos Alberto Parreira, konkhe lokuhle kuletinyanga letilandzelako.

Mengameli Mandela bekasembili ekusiteni lelive kutsi litfole emalungelo ekubamba lomdlalo lomkhulu nakangaka. Ngako kumele sente leNdzebe Yemhlaba ibe yimphumelelo kute sihloniphe yena. Bakitsi, asesisekele licembu lesive i-Bafana Bafana. Ngingulomunye walabakholwelwa ekutseni i-Bafana Bafana itawugila timanga. Lokukhulu, tsenga lithikithi lakho!
Sonkhe asitsengeni emathikithi kusenesikhatsi kute sikwati kuhambela lemidlalo.

Bakitsi beleNingizimu Afrika,

Njengobe sibungata kukhululwa kwaMadiba lamuhla, siyaphindza futsi sitibophetela ekubuyisaneni, kulubumbano lwavelonkhe, eliveni lelite buhlanga kanye nasekwakheni likusasa lelincono sisonkhe njengetakhamiti teleNingizimu Afrika, labamnyama nalabamhlophe.

Siholwa nguloko Madiba lakusho ngalesikhatsi asebhokisini atekiswa licala, nakatsi:

"Imphilo yami yonkhe ngiyinikele kulomzabalazo webantfu base-Afrika.

Ngilwe nekubuswa ngulabamhlophe, ngalwa nekubuswa ngulabamnyama.

Ngilondvolote umcondvo wemmango wentsandvo yelinyenti nalokhululekile, lapho bonkhe bantfu batewuhlala ndzawonye ngekuthula, futsi banematfuba lalinganako.

Lona ngumbono lengifuna kuwuphilela nekutsi ngiwubone.

Kodvwa nakunesidzingo, ngumbono lengitimisele kuwufela."

Ngikhutsatwa luphawu lwetfu Madiba, kuyinhlonipho kimi kuniketela Lenkhulumo Leyetfulelwa Sive yanga-2010 kuwo onkhe emachawe nemachawekati, ladvunyiswako nalangakadvunyiswa, latiwako nalangatiwa.
Asibambisane kute sente lomnyaka wekwenta ube nguloyimphumelelo eliveni letfu.

Ngiyabonga.

Issued by: The Presidency
11 February 2010

 

Issued by: The Presidency

Share this page

Similar categories to explore