Kgalema Motlanthe, kuHlala kweliPhalamende lokuPhelele, Ekapa
6 Indlovana 2009
Make Sikhulumi sesiShayamtsetfo;
Sihlalo weMkhandlu wetifundza tavelonkhe;
Make lisekela lamengameli waleli;
Lisekela lesikhulumi nelisekela lasihlalo weMkhandlu wetifundza
tavelonkhe;
Mengameli wemajaji Babe Langa;
Lobekalisekela lamengameli weleNingizimu Afrika nalokanguMengameli we
ANC;
Bondvunankulu betifundza;
Malunga ekhabinethi netikhulumi tetishayamtsetfo tetifundza;
Mengameli wemajaji wangaphambili kanye netikhulu letengamele ephalamende;
Makhosi, Mancusa nabonkhomishani labakhulu kanye netivakashi letisembili
letivela emaveni angephandle;
Baholi labahloniphekile bemacembu etepolitiki nemalunga eliphalamende, baholi
bendzabuko;
Mhlonishwa sodolobha welidolobha lase Kapa;
Baholi betenkholo kanye nalabamele tinhlangano nemphakatsi;
Bangani nebangani emzabalazweni;
Tihambi letimcoka:
Nginenhlanhla yekuba ngitowetfula inkhulumo kulokuhlala lokuphelele
kweliPhalamende laseNingizimu Afrika ekucaleni kwemlente wekugcina
weliPhalamende letfu lesiTsatfu leNtsandvo yeliNyenti.
Ngima embi kwebantfu baseNingizimu Afrika ngekutitfoba ngelitfuba
lenginiketwe lona lekubamba sikhundla lesisetulu nakangaka eliveni lokube
yintfo lelandzele simo lesehlukile lesilandzele sincumo selicembu lelibusako
kuhulumende sekushiyisa phasi sikhundla loyo lobekangumengameli welive.
Wami umsebenti, etinyangeni letimbalwa, kuhola sigungu lesisetulu kutsi
siphotfule kutfunywa kwaso yi-African National Congress elukhetfweni
lwanga-2004, kanye nekubeka sisekelo sekuphatsa ngemuva kwelukhetfo kute kube
khona kusebenta ngalokushelelako.
Kutsi sikwatile etinyangeni letisihlanu letengcile kucinisekisa
kwendluliselwa kwetintsambo lokungenatihibe nekuchubeka kwetinhlelo
tahulumende, sibonga kukhula kweluhlelo lwemtsetfosisekelo, lokukhonjiswe
ngalokuyincenye ekubambisaneni kwemalunga esigungu lesisetulu lamadzala
nalamasha kanye nesandla sekuphatsa lesikahle sebaphatsi betikhungo
temphakatsi.
Njengobe sibuka emuva eminyakeni lelishumi nesihlanu leyengcile, ngitsandza
kubonga kutibophetela nekusebenta kamatima kwabomengameli Nelson Mandela
naThabo Mbeki kanye nelinyenti labomake nabobabe labadlale indzima yabo
ekucondziseni lomkhumbi wembuso ngaphasi kwentsandvo yelinyenti: esigungwini
lesiphakeme nasekuphatseni, tishayamtsetfo kuto totintsatfu tinhlaka
tahulumende netebulungiswa; lobekuholwa yinshisekelo yekwenta ncono lizinga
lemphilo yabo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika.
Ngetulu kwako konke, ngima embi kwenu ngekutigcabha nangekutetsemba kwekutsi
iNingizimu Afrika lesiyigubhako lamuhla imihlaba ngaphandle kwekwehlukana,
kungevani nekukhishelwa ngaphandle kweminyaka lelishumi nesihlanu leyengcile
ngumkhicito wemsebenti nemshikashika webahlali baseNingizimu Afrika bomake
nabobabe kuto tonkhe tinkhalo temphilo.
Labahlali baseNingizimu Afrika bamele litsemba nekuma ucine lokuluphawu
lwesive setfu.
Lapha ngekhatsi embutsanweni webahlali baseNingizimu Afrika labahle
nakangaka kunemalunga eliphalamende entsandvo yelinyenti lesibe buhlungu
kuwavalelisa kwekugcina kusukela ngeNdlovana yalomnyaka lowengcile. Bafaka
ekhatsi Brian Bunting, Billy Nair, Ncumisa Kondlo, John Gomomo, Joe Nhlanhla,
Cas Saloojee, John Schippers naJan van Eck.
Kulaba, ngitsandza kwengeta Nks Helen Suzman, umhlali waseNingizimu Afrika
lohloniphekile, lowamela kubaluleka kweliphalamende letfu lelisha
kuliphalamende lelidzala.
Ngulaba nalabanye emzabalazweni lokumele babelane ngetihalaliso letinkhulu
ngalesikhatsi sikumemetela loku nome ngutiphi tivunguvungu tetemnotfo
letihlaseIa leli lakitsi, nekungaciniseki kahle kutepolitiki lokuvakashela simo
setfu sonkhe ngalesikhatsi sengucuko sive setfu sisesimeni lesikahle.
Nanobe kunjalo, kumele singatibukeli phasi tinchabhayi lesibukene nato. Kuwa
kwemnotfo emhlabeni wonkhe kuletsa ingoti lenkhulu emnotfweni wetfu
ngekulahleka kwemisebenti kanye nelizinga lemphilo lebantfu bakitsi.
Kungabi nesiciniseko sengucuko leyenteka kutepolitiki kungaletsa imibuto
leminyenti kunetimphendvulo letikhona kungunyalo.
Ngenca yaloko, labanye betfu bangatsatfwa ngulesimo sesikhashana lesimatima
babeke emahlombe etfu ebusweni baletivunguvungu tetemnotfo lesibukene nato
kanye nekungatinti kutepolitiki.
Kwetfu nje luhambo lolulubangise elitsembeni nasekumeni kahle kwetintfo.
Singasho nekusho kutsi, ekujikeni kwetintfo lokumangatako, tincenye
letinyenti temtsetfosisekelo wetfu setike tavivinywa; tonkhe tiphumelele
tivivinyo tekuveta intsandvo yelinyenti lenetitselo letinhle kakhulu.
Intsandvo yetfu yelinyenti ingulenhle. Iya ngekukhula njalo, yesekelwe
ngaphasi kwemtsetfosisekelo lotsi awufane newemave emhlaba.
Nembala, kucina kwekutibandzakanya kwetfu kutepolitiki ngalesikhatsi
sekukhankhasela lukhetfo lesivumelana sonkhe kutsi kumele kube
ngulokunesitfunti nalokunekuthula siciniseko lesiphelele sekusebenta nekujula
kwentsandvo yetfu yelinyenti.
Bantfu baseNingizimu Afrika labacinisekise inchubekelembili yayo; kantsi
futsi kuyindlela lesitawuvikela ngayo intsandvo yetfu yelinyenti eminyakeni
letako.
Ngivumele, make sikhulumi nalokangusihlalo, kuloku kutsi ngicele bonkhe
bahlali baseNingizimu Afrika labakulungele kuvota kutsi babhalise baphindze
bavote elukhetfweni lolutako lwavelonkhe nelwetifundza, kute sitewukwati
kuticabela tsine indlela lesilibangise kuyo.
Loku kumele sikwente ngawo onkhe emalanga ekusebenta emahhovisi amasipala,
ngembi kwekuvalwa kwemabhuku eluhlu lwebavoti. Kodvwa kumele futsi sisebentise
lemphelasontfo lesipesheli yekubhalisela kuvota lehlelwe liKomishani lelukhetfo
laseNingizimu Afrika (IEC) kusasa nangelisontfo, mhlaka 7 na 8 kuyo lenyanga
yeNdlovana.
Ngitsatsa lelitfuba futsi ngisho kutsi kuletinsuku letimbalwa letitako
ngitawube ngiphotfula tinkhulumiswano nelikomishani lelukhetfo kanye
nabondvunankhulu betifundza kute ngimemetele lusuku lwelukhetfo.
Malunga laHloniphekile;
Kumele sibhekise kubonga bukhona betfu njengentsandvo yelinyenti kubantfu
baseNingizimu Afrika, labatsi ngamhlaka 27 Mabasa 1994, kwekucala emlandvweni
batsatsa indlela lababhekise kuyo bayibeka etandleni tabo.
Ngalesento lesimalula kodvwa lesibaluleke nakangaka sekuvotela hulumende
wabo bonkhe bantfu belive lakitsi, sigucuka sibuke esikhatsini lesengcile
lokusikhatsi lapho tsine sonkhe besingentiwa khona bantfu.
Ngaloko kufanele kutsi ngalesikhatsi sibungate iminyaka lengemashumi
lamabili ekuvunywa kwesivumelwano selikomiti lesikhashana le-OAU e-Afrika
leseNingizimu eludzabeni lweNingizimu Afrika lesavunywa ngeNgci, 1989 lesatiwa
kakhulu nge-Harare Declaration.
Leso sinyatselo sekuhamba embili sakha sisekelo sekuvumelana ngalivi linye
kwemave emhlaba, ngekuhlelwa ngumhlabuhlangene, ngendlela lokwachutjwa ngayo
tinkhulumiswano eNingizimu Afrika.
ENingizimu Afrika, kuphindze kucinisekiswe lokwakucuketfwe yingcungcutsela
yanga-1989 yelikusasa lentsandvo yelinyenti kuhlanganisa ndzawonye
labanenshisekelo yelive labo labavela kuwo onkhe emagumbi emhlaba.
Konkhe loku kuholele eluhlelweni lwetinkhulumiswano letaholela elukhetfweni
lwetfu lwekucala lwentsandvo yelinyenti nga-1994.
Kuloku, kumele sibonge mengameli longasekho we-African National Congress,
Oliver Reginald Tambo, ngekusungula luhlelo lwekutfola luvo lwebantfu
kusetjentiswa imitimba yemavekati kanye nemitimba yemhlaba lokwaba yinkhomba
yekusombulula kungevani eliveni lakitsi ngalokunekuthula.
Leso sento lesigcugcutelako sekwakha luhlaka lwelucolo nekubuyisana,
esikhundleni sekulwa nekungevani, sabuyisela emuva unomphela bubi beminyaka
lelikhulu leyengca: lokusiphetfo nga-1909 sembutsano wavelonkhe lesaholela
ekwakhiweni kwelubumbano lwaseNingizimu Afrika.
Ngalesikhatsi loyo mbutsano ucacisa kuma kwesitfunti seNingizimu Afrika
njengobe siyati lamuhla, bewesekelwe ekucindzeteleni ngekwebuhlanga kanye
nasekukhipheleni labanye ngaphandle.
Ngako, eminyakeni lengu-15 yentsandvo yetfu yelinyenti, singacinisa kutsi
loko kwesaba, kungavikeleki kanye nekwenyanya kwekutsi iminyaka leli-100
leyengca yaletsa kuthula lokukhohlisako nekwelikhetselo emkhatsini kwebaphatsi
bekufika, bekungasiko loko kuphela, kodvwa bekubekwe endzaweni
lengakafaneli.
Loko kwesaba nekungavikeleki kwenta kutsi kube neminyaka yekuphikisa.
Kuloku, sibonga lichawe lakitsi lelaba nesibindzi, Solomon Kalushi Mahlangu
lowatiphanyeka eminyakeni lengu-30 leyengca inhloko yakhe ibheke etulu,
ngelwati lwekutigcabha kutsi ingati yakhe itawutselisa sihlahla
senkhululeko.
Ngivumele ngibonge kuba khona kwa Lucas Mahlangu, mnakabo Kalushi, lomele
umndeni wakaMahlangu.
Solomon Mahlangu bekachubekisela embili setayeti semachawe akutsanti,
emkhatsini kwawo sibala lawo labeholwa yiNkosi uCetshwayo lowatsi ngemnyaka
wa-1879 wancoba libutfo lebaseBrithani e-Isandlwana, ngekuvikela inkhululeko
yebantfu bemdzabu belive lakitsi kanye nekutimela kwendzawo yabo.
Iminyaka lengemashumi lamatsatfu (130), singamangala ngelitsemba
nasekutsambeni lokwahlanganisa leto tinhlitiyo leticinile.
Etikhungweni temfundvo, kuphikisa lokufanako kwacubuka kwandzisa kuphikisa
kwesive ngesikhatsi sekubandza kwasebusika ngemuva nje kwekuvalwa umlomo
kwetinhlangano tenkhululeko kanye nekuboshwa kwebaholi bato labasetulu.
Licembu lebafundzi labanesibindzi lahlukana ne-NUSAS layewukwakha inhlangano
yebafundzi i-South African Students Organisation (SASO) eminyakeni
lengu-40 leyengca.
Kulabafundzi singabala baholi bakucala be-SASO, labebafaka ekhatsi: Strini
Moodley, Professor Barney Pityana, Steve Biko, Onkgopotse Tiro, Harry
Nengwekhulu, Themba Sono, Mapetla Mohapi, Mosioua Lekota, Johnny Issel na
Mthuli ka Shezi. Siyababonga, ngelitsemba leligcugcutelako esikhatsini
sekuphelelwa litsemba. Kuloku, sitsandza kubonga kuba khona kwemzala wa
Onkgopotse Tiro, longuPat Tlhagwana.
Kuloku sitsandza futsi kubonga Ephraim Mogale longasekho, lobekangumengameli
lowasungula inhlangano yebafundzi i-Congress of South African Students
(COSAS) eminyakeni lengu-30 leyengca, abambisene nabontsanga yakhe.
Ekukhumbuleni labafundzi bakutsanti kuhleti umcabango longesuki, wekutsi
koma kwenkhululeko nelwati kuvutsa nakakhulu phakatsi kwelusha lwakitsi.
Umlayeto wetento tabo tebuchawe uvakala uliciniso lamuhla njengobe wenta
kuleyo minyaka leminyenti leyengca, wekutsi kumele sisonkhe sandzise ematfuba,
loku kumele sikwente nakanjani, emagameni eshatha yenkhululeko, sivule kakhulu
iminyango yemfundvo nemasiko!
Sikhumbula letinhlangano nebaholi sigcizelela umoya welitsemba nekwakheka
kabusha lokwahlanganisa kulwela inkhululeko ngisho nangetikhatsi lapho konkhe
bekubukeka kufiphele; kubukela phasi umsebenti losemahlombe etfu
wekuchubekisela embili imibono leyalwela linyenti, yekwala kwetfuswa tinkinga
nebumatima bangaleso sikhatsi.
Ngako, Make Sikhulumi nalokanguSihlalo loHloniphekile, kumele sitibute
tsine: kutsi tento tetfu tiyichaze kanjani indlela yengucuko emphakatsini
waseNingizimu Afrika kuleminyaka lelishumi nesihlanu kusukela ekucalisweni
kwentsandvo yelinyenti; nekutsi siyichubekisela kanjani embili inhloso
yekutfutfukisa bantfu kanye nesitfunti sebantfu kusukela ekutfunyweni
kwentsandvo yelinyenti kwanga-2004!
Lamuhla sinalo luhlelo lwentsandvo yelinyenti lolusebenta kahle,
lolwesekelwe ngaphasi kwemigomo yekubeka tintfo ebaleni nekuvuleleka,
netinhlelo letinyenti tekubamba lichaza kwemphakatsi kanye netikhungo
letitimele letitfunywe ngumtsetfosisekelo kutsi tesekele intsandvo
yelinyenti.
Eminyakeni leyengcile, sitame kwenta ncono tinhlaka tekuphatsa. Sakhe
luhlelo lolukahle lwebudlelwane etinhlakeni tahulumende kuyo yonkhe imikhakha,
sabuye senta ncono kuhlanganiswa phakatsi nasemkhatsini kwayo.
Nembala, hulumende angatigcabha ngekutsi sigucule kuma kwetinhlelo
temphakatsi, lokuyintfo lekhombisa iphindze ivete ngato tonkhe tindlela bunjalo
bemphakatsi wetfu.
Nanobe kunjalo, njengobe labasikati bahlanganisa 34% wato tonkhe tikhundla
letisetulu emisebentini yahulumende, loku kusengaphasi kwesibalo lesitibekele
sona.
Kuwo onkhe emazinga esishayamtsetfo savelonkhe newetishayamtsetfo
tetifundza, tinkhomba titsi sive kulomnyaka sengca 32% welizinga lekumelwa
ngulabasikati lokwatfolakala nga-2004 setsemba nekutsi futsi kwengce na 40%
lowatfolwa elukhetfweni lwabohulumende basemakhaya lwanga-2006.
Setsemba kutsi tonkhe tinhlangano tetepolitiki, njengobe kuphotfulwa
kwentiwa kweluhlu lwato lwelukhetfo, nato titawufaka sandla kulomtamo lomuhle
nakangaka!
Nanobe kunenchubekelembili leseyentiwe, lokungaba ngu 0,2%, simo asenetisi
kahle nakubukwa kucashwa kwebantfu labakhubatekile kuhulumende, nakucatsaniswa
nesibalo lesitibekele sona sa 2%.
Kuloku kokubili, emabhizinisi angasese asalele emuva kakhulu.
Kwentiwe tinhlelo letinyenti tekwenta ncono kusebenta ngalokuphemelelisako
kwemisebenti letfulelwa umphakatsi, kufaka ekhatsi kuphatfwa kwetimali,
tikhungo telusito (Thusong Service Centres) kanye naletinye tinhlelo
tekwetfulela bantfu lusito, izimbizo, kanye nebuholi lobucinile njengobe
kwenteka kungunyalo elitikweni letindzaba tasekhaya.
Nanobe kunjalo, kunyenti lokusamele kwentiwe kute kwentiwe ncono kwetfulwa
kwetinhlelo kanye nekufundziswa kwaletinye tisebenti tahulumende, ikakhulukati
kuleto letibukene ngco nekusebentisana nemphakatsi.
Njengobe eMalunga laHloniphekile ati, hulumende wetfu sewususe imphi yekulwa
nenkhohlakalo lokuyintfo lesemcoka lokubukenwe nayo.
Loku kukhonjiswe, phakatsi kwalokunye, kusishayamtsetfo, kumitsetfo
nakumigomo lelawula tisebenti tahulumende kanye netikhulu tetepolitiki
ngalokufanako, kubambisana netinhlangano temphakatsi nabetemabhizinisi, kanye
netikhungo letilwa nenkhohlakalo.
Encenye kungaba ngukutsi tinhlelo tekuvimbela nekujezisela inkhohlakalo
tisengakeneli kahle; kodvwa ngaseluhlangotsini lwetinhlelo tahulumende,
singadvudvuta ngekutsi ngetulu kwa 70% wemacala enkhohlakalo labikwe betindzaba
etfulelwa umphakatsi ngobe hulumende nguye lovumbululile lokungasebenti
ngalokufanele kanye nekutsi uphikisana nayo.
Tinchabhayi letifanako tibukana nemabhizinisi angasese. Ekugcineni,
kubukanwa nemtsetfo; njengobe wona umayelana nekucindzetelwa kwemtsetfo
ngalokufanako.
Malunga laHloniphekile;
Ngicinisekile kutsi sivumelana sonkhe kutsi kusebenta kahle kwemphakatsi
wetfu kuncike, kakhulu, kunchubekembili lesiyentako ekwandziseni umnotfo wesive
nasekucinisekiseni kutsi imbuyeketo yekukhula kwemnotfo kwabelanwa ngayo
emkhatsini webantfu bonkhe.
Kuyintfo levamile kutsi, ngemuva kwekuma kwemnotfo ngasekupheleni kweminyaka
yangabo-1980 nasekucaleni kwabo-1990, iNingizimu Afrika ibe nesikhatsi lesidze
sekukhula kwemnotfo losimeme kusukela kwacala tibalo letinjalo nga-1940.
Emnyakenilishumi wekucala wenkhululeko, kukhula kwemnotfo bekume ku 3%
ngemnyaka, loku kwenyuka kwayewufika ku 5% ngemnyaka kusukela nga-2004 kuya
ku-2007.
Njengobe kutsenga kwenyukile, lokudalwa kwenyuka kwemisebenti nemaholo
nemandla emali lehlile kanye nentalo yemali lebolekiwe, kudlale indzima yako
kuloku, sigcugcutelwa ngematfuba labanti lavulekile ekwandza nekuchubekela
embili.
Loku kufaka ekhatsi, kwekucala, yintalo lesetulu yekusisa leletfwa tinhlaka
tahulumende netangasese. Kuloku, eminyakeni lesihlanu leyengcile, besidlalela
ku-16% welinani lelingagucuki njengeliphesenti lemkhicito wemphahla lekhicitwa
lapha ekhaya - Gross Domestic Product (GDP). Lapho kube nekunonopha
ekusiseni lokwenta kutsi lamuhla linani lime ku-22%, lokusondzele ku 25%
lesabiketela kuwutfola nga-2014.
Loku kuyincenye yemphumela wetinhlelo letihloswe nguhulumende tekwandzisa
sakhiwonchanti semphakatsi.
Kuphindze kube ngumphumela wetinchubomgomo tekwenta ncono simo sekusisa
kwetinhlaka tangasese; kanye nekuhambisa inchubomgomo yetetimali ngendlela
letakwandzisa kufinyelela etinhlelweni kanye nekunciphisa umtfwalo wekuwa
kwemandla emali kube ngakulolunye luhlangotsi kucinisekisa kucina nekusimama
kwemabhizinisi lamakhulu.
Kubhekisa ekwakhiweni kabusha kwemabhizinisi lamancane kumnyakalishumi
lowengcile, nemitamo, ikakhulukati nga-2004 yekususa tintfo letahlukahlukene
letivimbela kukhula kube nemtselela lomuhle.
Kungaleso sizatfu kwetfulwa luhlelo lwekukhuliswa kwemnotfo (AsgiSA),
kucinisekisa kutsi tonkhe tivimbela letimcoka letinjengekucineka
kwesakhiwonchanti, inchubomgomo netinhlelo tetimboni letihlanganisako,
tinchabhayi temakhono, lokuvimbele kusebenta kwetintfo leticondzisako kanye
nekusebenta kahle kwetinhlelo tahulumende kubukanwa nako ngendlela lecondzile
nalehlelekile.
Umnotfo wetfu ube ngulovulekile kakhulu, kantsi kusukela nga-1994 bewuya
ngekuya uhlanganiswa neluhlelo lwemave emhlaba. Tikhungo tetfu tetetimali
tisibonelo lesihle lesisivikele kuletivunguvungu letikhungetse umnotfo wemave
emhlaba.
Kodvwa bubanti bawo emphakatsini wetfu solomane bungephasi kakhulu kuloko
lesikulindzele. Umnotfo wetfu usancike kakhulu ekutsengiselweni kwemikhicito
yetetimayini netekulima itsengiselwa emave angephandle. Ngaphandle kweluhlaka
lwetinhlelo, sisengakaboni kwandza lokukhulu etinhlakeni letibalulekile,
ikakhulukati ekwakhiweni kwetintfo letitsite.
Ngalokunjalo lizinga lekukhula kwemphahla letfunyelwa kulamanye emave
akukenyuki nakucatsaniswa nalamanye emave. Ngulobutsakatsaka lobenta kube
nesikweleti lesikhulu setimali letibolekwako ikakhulukati nasingena
etinhlelweni tekukhula letiphakeme.
Kantsi sinelizinga leliphasi lekonga, bekumele sitsembele ekusebenteni
kwemali yesikhatsi lesifishane kute sikwati kukhokhela tikweleti kanye
netinhlelo tetfu tekusisa.
Leti tinchabhayi live letfu lokumele nakanjani libukane nato libheke
embili.
Lokubaluleke kakhulu ngumbuto: kukhula kwemnotfo kahle kahle kumele kube
mayelana nani? Kwakhiwa umnotfo kute kwentiwe ncono lizinga lemphilo
yebantfu.
Ngako, ludzaba lwekutsi ingabe umnotfo kwabelanwa ngawo ngalokulinganako
yini lwakha sisekelo lesibalulekile sako konkhe kubhekelwa kwemnotfo.
Ngalokubalulekile, kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kumele kubonakale
ngekuba khona kwemisebentini, lokucinisekisa kutsi kunemisebenti lemihle.
Nembala, ludzaba lwelirekhodi lekutigcabha ngekutsi emkhatsini kwa-1995
na-2003, umnotfo usungule ematfuba emisebenti lemisha lacishe abe sigidzi sinye
nahhafu; nangetulu kwaloko lokuhle nakangaka, kwaba nemisebenti lecishe ibe ngu
500 000 ngemnyaka emkhatsini kwa-2004 na-2007.
Kulesikhatsi lesibalwe kamuva, kwekucala solomane kwatfolwa intsandvo
yelinyenti, kwasungulwa imisebenti leminyenti nakucatsaniswa nelinani lalabo
labangena etimakethe tetisebenti, lokungako kunciphe lizinga lekutfolakala
kwemisebenti lisuka ku 31% nga-2003 layewufika ku 23% nga-2007.
Yebo, loku akukameli kusente sihoce emsebentini wetfu wekuchubeka nekubukana
neludzaba lwelizinga lalemisebenti, kufaka ekhatsi emalungelo netimbuyeketo
tisebenti letititfolako.
Kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kwemnotfo kumele kufake ekhatsi kwetfulwa
kwesinyatselo sekubonelela ngetikhundla labo bebancishwe ematfuba, lokufaka
ekhatsi kuhlonyiswa lokubanti kwalabamnyama kutemnotfo (Broad-based Black
Economic Empowerment).
Loku akusiko kuchubekisela embili luhlelo lwebuhlanga. Ngalokungiko, live
lelingacinisekisi kubandzakanyeka kwabo bonkhe bahlali balo kuwo onkhe emazinga
etemnotfo ngalokucinisekisekile litawuzuza ngephasi kwaloko lelinemandla
ekukuzuza.
Licinisa lekutsi timboni tangasese tisalele emuva ekuguculeni simo
setekuphatsa kanye nemisebenti yalabaceceshiwe, ekutfutfukisweni kwemabhizinisi
nalokunye kunaso sandla kancane lesenta live letfu lisalele emuva ekukhuleni
lokusetulu.
Kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kuphindze kusho indzima yembuso
lephumelelisako nalelinganako ekusebentiseni sikhwama sembuso njengesikhali
sekusabalalisa kabusha nekwabelana ngemtfwalo wekuhlintekela umphakatsi
ngemphahla.
Malunga laHloniphekile asayetayele imininingwane yeludzaba lolutsintsa
emaholo ebantfu. Nanobe kunjalo ngitawuphindze ngibale tehlakalo letimbalwa
kukhombisa bunjalo benchubekelembili leseyiyentile kanye netinchabhayi
lesisabukene nato.
Hulumende wati ngalokuneluvelo kutsi buphuya busasabalele emphakatsini
wetfu, nekutsi emazinga ekungalingani asetulu kakhulu.
Kuleminyaka lengu-15 leyengcile setame ngalokusemandleni kubukana
nalesihlava ngemaholo emphakatsi. Kucaphuna umsebenti lowentiwe litsimba
letifundziswa e-University of Stellenbosch, lelaliholwa nguPhulofesa Servaas
van der Berg:
Kwekucala, buphuya eluhlangotsini lwemali behlile kakhulu
eminyakenilikhulu yakamuva. Lokwehla kubangelwe ikakhulukati kwandza
kwetindleko tetibonelelo temphakatsi kusukela nga-2002 kuta nganeno. Lokwenta
ncono kukhonjiswe ekufinyeleleni etinhlelweninchanti kwehla ngekushesha
kubuphuya bekuba nemphahla kwandvulele kwehla kwebuphuya bemali. Kwesibili,
nanobe kwehla kwebuphuya kube ngulokukhulu, linani selilonkhe lekungalingani
lenyukile ngeminyaka yabo-1990. Kwesitsatfu, kugucugucuka lokukhungetse buphuya
nemigudvu yekungalingani ngiko lokuncuma kubukeka kwenchubomgomo lebanti[B]
buphuya bunciphile kusukela ngesikhatsi sengucuko, kodvwa kungalingani
akukentiwa kwaba ncono.
(Poverty since the transition: What we know, lik.8: van der Berg et al, Ingci
2007)
Eludzabeni lolubalulekile lwemininingwane, bacwaningi baphindze babona:
Emkhatsini kwemakhaya lafaka ekhatsi bantfwana (labachazwa njengalabo
labaneminyaka lengu-17 nangaphasi), linani lemakhaya labika kulamba
kwebantfwana lehle kakhulu (kusukela ngetulu nje kwemaphesenti langu-31 kuya
kumaphesenti langu-16) emkhatsini kwa-2002 na-2006. Loku kusho kutsi simo
sebuphuya sibe ncono kakhulu, ikakhulukati phakatsi kwebantfu labanemazinga
lasetulu ekuncishwa kwetenhlalakahle. Kuba khona kwendlala ebantfwaneni
kwehliswe ngahhafu esikhatsini lesiminyaka lemine.
(Poverty since the transition: What we know, lik.25: van der Berg et al, Ingci
2007)
Nembala, loku lokuboniwe kucinisekiswe lucwaningo lwetfu, lolukhombisa kutsi
buphuya bemaholo ikakhulukati phakatsi kwemiphakatsi yalabamnyama nemakhaladi
kwehlile, ngalokuyincenye ngenca yemphumela wemazinga emisebenti lasetulu kanye
nasekufinyeleleni kutibonelelo tahulumende. Njengobe linani letibonelelo
tahulumende belitigidzi letingu 2,5 nga-1999, nga-2008 lenyuke layewufika
kutigidzi letingu 12,4.
Loku kubangelwe kwandza kwelinani lalabafinyelela etibonelelweni
tebantfwana, lokwenyuke kusukela kulabatinkhulungwane letingu-34 nga-1999 kuya
etigidzini letingu 8,1 nga-2008.
Njengencenye yekufaka sandla emalini yalabaphuyile, silinganiso
lebesitibekele sona sematfuba emisebenti lasigidzi sinye ngeluhlelo
lwahulumende lwemisebenti sizuziwe nga-2008, umnyaka munye ngembi kwaloyo
bewuhlosiwe ekutfunyweni lukhetfo lwanga-2004. Loku kudale ematfuba lamanyenti
ekwandzisa loluhlelo kanye nekulwenta libe ncono.
Mayelana nekufinyelela kwemakhaya etinhlelweninchanti, emanani ayatichaza
wona ngekwawo. Sibonelo, kufinyelela emantini lakhiwako kwentiwe ncono kusuka
ku-62% nga-1996 kuya ku-88% nga-2008; gezi (58% kuya ku-72%0; tinhlelo
tekutfutsa emangcoliso (52% kuya ku-73%).
Bufakazi bemaholo ebantfu bubonakala ekwenteni ncono kufinyelela
etikhungweni tetemphilo. Bahlali baseNingizimu Afrika labangu-95% nyalo
sebahlala dvutane netikhungo tetemphilo ngelibanga lelingaphasi kwemakhilomitha
lasihlanu; satiswe nekutsi yonkhe imitfolamphilo nyalo seyinemanti lakhiwako.
Kugonywa kwebantfwana kwenyuke kahle kwayewufika ku-85%; kantsi netehlakalo
tamalaleveva tehlile kakhulu.
Sikhutsatekile futsi kutsi lucwaningo lwetehlakalo te HIV tikhombisa
kusimama kuphindze futsi kube nekwehla ezingeni lekwesuleleka.
Ngale kwaloko, tinhlelo tetfu temakhambi ekudzambisa ligciwane akusilo nje
lelikhulu kuphela emhlabeni; kodvwa luyandza ngaso sonkhe sikhatsi, tiguli
letingetulu kwa 690 000 selicalise kwelashwa ngaloluhlelo.
Kodvwa linyenti letikhungo tetemphilo atinayo imitsi lefanele ngaso sonkhe
sikhatsi, tisebenti letinemazinga ekusebenta lafanele, kantsi futsi atetfulelwa
njalo tidzingonchanti letinjengemanti nagezi. Kuletinye tikhungo, kuphatsa
akuhambi kahle kantsi nendlela tisebenti letiphatsa ngayo bantfu tidzinga
kwentiwa ncono.
Kutemfundvo, sibone kwehla elinanini lebafundzi kumfundzisi ngamunye; cishe
kuyefana ekufinyeleleni lokumayelana nemazinga ekubhalisa etikolweni temabanga
laphasi; nekwenta ncono elinanini lebafundzi labaphumelela imathematiki, kwenta
nje tibonelo letimbalwa.
Ngalokunjalo, kwentiwe imitamo leminyenti yekwenta ncono sakhiwonchanti
etindzaweni letiphuyile.
Yebo siyati kutsi lizinga lekungaphumeleli ikakhulukati etikolweni temabanga
lasetulu nasetikhungweni temfundvo lephakeme lisetulu ngalokungamukeleki,
kantsi luhlelo lwetemfundvo kusamele likhicite emakhono lanhlobonhlobo
ladzingwa ngumphakatsi.
Ngetulu kwaloko, tindlela tekusebenta, ekufundziseni nasekufundzeni,
tihombisa kukhatsateka lokuchubekako lokubangwa kwehlukana kwesikhatsi
lesengcile kutenhlalo.
Ngalokulutsako, etindzaweni lapho imfundvo idzingeka khona kute isite
ekucedzeni umjikeleto webuphuya, kulapho sakhiwonchanti, emandla ekuphatsa
nekufundzisa kunganetisi khona.
Tinhlelo tahulumende tetenhlalo nato tente ncono simo salabaphuyile,
ngekuniketela ngetindlu tindlu teluchaso letiniketiwe letitigidzi letingu
2,6.
Kumele sibonge kutsi luhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba kanye nekwesekelwa
kwalabo labatsintsekile ngemuva kwekususwa etindzaweni kwentiwe ngekushesha
nangendlela lengcono.
Kuko konkhe, siyatigcabha ngalosesikwentile etinhlelweni tetfu
tetenhlalakahle. Kodvwa ngete satenetisa tsine ngengucuko lengasho lutfo.
Kungaba kutemfundvo, kutemphilo, kutemanti nome kutekutfutfwa kwemangcoliso,
umbuto lobalulekile lesibukene nawo onkhe emalanga ngukutsi siyenta njani
ikhwalithi yaletinhlelo ibe ncono! Kuloku sisenalokukhulu lokusamele
sikwente.
Malunga laHloniphekile;
Sihlava sebugebengu solomane singumtfombo wekungavikeleki kwebahlali
baseNingizimu Afrika. Tindleko temalanga onkhe, etindzaweni letiphuyile
nakubomakhelwane labaphila kahle tiyefana, nguleto teluvalo lwekuhlaselwa
lokuneludlame.
Etikhungweni temphakatsi netangasese, emacebo ekutsatfwa kwetinsita ngekweba
ahlala aletsa kukhatsateka lokukhulu.
Yebo, lizinga selilonkhe lebugebengu, njengeobe belenyukile nga-2002,
selehlile. Tonkhe tinhlobo tetibalo telucwaningo tingabalwa kute kufakazelwe
loku.
Kodvwa siyati kutsi kwehla akukasheshi ngalokwenele, akubanga ngisho
nangelizinga la 7-10% lesatibekela lona kutinhlobonhlobo tebugebengu
bekutsintsana. Liciniso lekutsi tehlakalo tekubamba inkunzi ngalokuneludlame
emakhaya nakumabhizinisi lenyukile; nekutsi bugebengu lobubhekiswe kulabasikati
nebantfwana abukanciphi, yintfo lekhatsatako.
Loku kukhomba butsakatsaka kubomakhelwane betfu, ikakhulukati ekwakhiweni
kwelubumbano lwemimango lolutawusisita ekuvimbeleni nasekucedzeni bugebengu.
Kukhomba kubutsakatsaka beluhlelo lwetebulungiswa, kusukela ekuphenyweni
kwemacala kuye ekuhlunyelelisweni kwetimilo tebabanjwa. Kukhomba kubutsakatsaka
ekusebenteni lokuphumelelisako kweluhlelo lwetinkantolo, emisebentini
leyentiwako nalesinye sakhiwonchanti kanye nekuphatsa.
Leti tindzaba loluhlelo lwetebulungiswa lolwakhiwe kabusha naloluphelele
loselucalise kutilungisa.
Kodvwa, ngalesikhatsi sitihlatiya tsine ngekwetfu, kumele singakhohlwa kutsi
sihlola luhlelo lwetemtsemtfo loluncono kakhulu kunalolo loseluke lwaba khona
eliveni letfu.
Loku kwentiwa tingucuko letentiwe nguletikhungo, bantfu labehlukahlukene
labasebenta kuto kanye netinhlelo tekutiphendvulela kwaletikhungo.
Kodvwa asingatikhohlisi: njengobe kwenteka emphilweni yetfu kutenhlalo,
lengucuko isesetigabeni leticalisako. Luseludze luhambo lesisataluhamba.
Ngicinisekile kutsi eMalunga laHloniphekile atawuvuma kutsi buntfu
besikhatsi sentsandvo yelinyenti yetfu kumele buvetwe ngendlela lesibhekela
ngayo umphakatsi losengotini.
Kuloku, sicinisekise kutsi kwentiwa imitamo yekwenta ncono timo tebantfwana,
labasikati, bantfu labakhubatekile nalabadzala ngekusebentisa imitsetfo
leshaywako, tivumelwano temave emhlaba, imigomo nemikhankhaso.
Ngemikhankhaso wekukhulumela labanye nangemiphumela yebudlelwane sisungule
tinhlangano letimele lamacembu lasengotini, sente ncono tinhlelo tekwatisa
ngetindzaba letibatsintsako; sachubeka futsi kugcugcutela kutsi kubukanwe
nalokukhatsateka lokukhona.
Ludzaba lwekutigcabha kutsi, ngekwesibonelo, emakhaya laphetfwe bomake
atfole sabelo lesikhulu kunaleso lesivamile setibonelelo tahulumende kufaka
ekhatsi tindlu kanye netinhlelo tetemphilo; nekutsi emkhatsini wetinhlelo
letiyimphumelelo kube nemikhankhaso lemayelana nekugonywa kwebantfwana kanye
nekudla ngalokufanele.
Kodvwa kutfola imisebenti kuba matima kulabasikati basemakhaya, kulabasha
nakubantfu labakhubatekile. Ligciwane i-HIV linemtselela lomkhulu kulabasikati
labasebancane. Ludlame lolubhekiswe kulabasikati nebantfwana lusetulu
kakhulu.
Konkhe lonkhe tinchabhayi lokubukenwe nato kulesikhatsi lesitako.
Make Sikhulumi nalokanguSihlalo loHloniphekile;
Leti nguletinye tintfo letiletfwe yintsandvo yelinyenti; kanye
nenchubekelembili hulumende lasayentile ekufezeni kutfunywa kwakhe
elukhetfweni.
Akunanzuzo letfokalako ngekusho kutsi, inchubekelembili leseyentiwe kusukela
nga-1994 ibe ngulebabatekako. Kodvwa futsi ngete kwaba nekungabata kutsi
tinchabhayi tisesetinkhulu.
Ngako kufanele kutsi sitikhumbute ngemyaleto lesiwubonile welitsemba
nekuvuseleleka, inchubekelembili nelushintjo, kwamengameli wangembili Nelson
Mandela, encwadzini yakhe, Long Walk to Freedom:
Ngiluhambile loluhambo loludze lolubangise enkhululekweni. Ngitamile
kutsi ngingangabati; ngibe netinyatselo letiphumako endleleni. Kodvwa ngitfole
imfihlo ngemuva kwekukhwela intsaba. Lapha ngitsatse sinyatselo sekuphumula,
kute ngikwati kubona buhle betintfo letingitungetile, kubuka emuva lapho
ngivela khona. Kodvwa ngingaphumula nje kwesikhashana, ngobe ngenkhululeko
kunetibopho, ngako angikatimiseli kulibala, ngobe luhambo lwami loludze
alukafiki esiphelweni.
Etinyangeni letimbalwa kusukela nyalo bantfu belive lakitsi batawumemetela
buholi lababufunako kute bachubekisele embili umsebenti webuntfu
walesishikashiki lesalwela inkhululeko kanye nalabanye basunguli bentsandvo
yetfu yelinyenti.
Nanobe tindlela tetfu tingafani, tinhloso lokumele siphokophele kuto tibekwe
ngalokucacile nangalokungagucuki kumtsetfosisekelo wetfu: kwakha umphakatsi
lobumbene, longenabuhlanga, longenabulili, wentsandvo yelinyenti
nalonenchubekelembili lodlala indzima lenhle ekwakheni umhlaba loncono.
Eminyakeni lesitfupha leyengcile, baholi bebantfu bakitsi bahlangana
engungcutseleni yentfutfuko bafinyelela esivumelwaneni semisebenti sonkhe
lokumele siyente kute sente ncono lizinga lemphilo yebahlali baseNingizimu
Afrika, ikakhulukati kwehlisa lizinga lekungasebenti nebuphuya ngahhafu
nga-2014. loku kufaka ekhatsi:
* kusungula imisebenti leminyenti, imisebenti lencono nalekahle yawo wonkhe
umuntfu ngemazinga ekusisa lasetulu, tinhlelo temisebenti yahulumende,
budlelwane naletinye timboni kanye nemasu, kutsengwa kwetintfo ekhaya,
kutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane kanye nekwesekelwa kwemabhizinisi
labumbene;
* kubukana nenchabhayi lebukene nekusisa ngekwenta ncono konga,
ngekusabalalisa ngalokufanele tinsita letivela etikhwameni temphesheni
netesikhatsi lesitako, tetindlu, timali letifakwa tikhungo tetimali kanye
nekuhlomisa labamnyama kutemnotfo;
* kuchubekisela embili kulingana, kutfutfukisa emakhono, kusungula ematfuba
etemnotfo kanye nekwandzisa tinhlelo; kanye
* nesinyatselo sasekhaya sekwetfulwa kwentfutfuko, kufaka ekhatsi
kuhlintekelwa kwesakhiwonchanti kanye nekufinyelela kutinhlelonchanti.
Ngicinisekile kutsi, njengencenye nangetulu, letinhloso bahlali
baseNingizimu Afrika bangatitfola kumatima kuphikisana nato mayelana nesidzingo
sekwenta ncono luhlelo lwetfu lwetemfundvo; kuhlintekela ngalokwenele, lokuhle
nalokulinganako kutemphilo; kutfutfukisa tindzawo tetfu tasemakhaya
nekucinisekisa kuvikeleka ekudleni; kanye nekucinisa imphi yekulwa nebugebengu
kanye nenkhohlakalo.
Ngibala letintfo hhayi ngobe tonkhe tihlangene futsi kungabi ngoba kutakutsi
ngemuva kwekuba tibalwe bese kulungiswa konkhe lokungakelungi emphakatsini
wetfu. Ngikhetse kwenta njalo kute ngigcizelele liphuzu lekutsi iNingizimu
Afrika ayititfoli seyisenkingeni yebuphuya. Inchabhayi lesibukene nayo kugucula
lemibono ibe tinhlelo nemiklamo kute yetfulwe ngalokuphumelelisako.
Lemibono kwabelanwa ngayo ngibo bonkhe bantfu, njengobe ibekwe kutinhloso
tamhlabuhlangene tekutfutfukisa bantfu (United Nations Millennium
Development Goals).
Kodvwa lamuhla luntfu lusengotini yekutsi kufezeka kwaletinhloso kungephuta
ngeminyaka leminyenti, uma kungephuti ngemashumiminyaka, ngenca yetinkinga
tetemnotfo letikhungetse umhlaba wonkhe.
Loko ekucaleni lokucale njengetinkinga tetimali emkhatsini kwetikhungo
letimbalwa tekubolekisa ngetimali sekwandze kwayewufika etikweleteni temhlaba,
lokunemiphumela lemibi emkhicitweni nasekuhwebelaneni.
Singakhala ngemhobholo, sikhatsi lesifishane kanye nebudedengu bebaphatsi
betinkapani letinkhulu lokungiko lokubangele letinkinga. Singasola
tinchubomgomo tabohulumende labasuse emehlo abo kuloko lokumele babuke kuko
baniketa imvume letihulako kutimakethe letingalandzeli imigomo kutsi tiletse
tincushuncushu etinhlelweni tetimali. Singakwenta konkhe loku; futsi sitawube
senta lokufanele.
Kodvwa umsebenti losemcoka nalosheshako ngulowo wekwatisa imiphumela
yaletintfutfuko emnotfweni wetfu nasesifundzeni setfu, bese sita netimphendvulo
letitawunciphisa umtselela wato ikakhulukati etincenyeni temphakatsi wetfu
letisengotini.
Lesikwatiko ngukutsi simo lesisemukele lesilawulako eliveni letfu kanye
netinchubomgomo letiphikisana nekusaphatwa kweluhlelotimali sisisitile kutsi
sigweme umtselela lomkhulu waletinkinga.
Kodvwa sonkhe sati kahle kutsi, ngenca yekutsi sihlanganiswe ngalokucinile
emnotfweni wemhlaba, kufunwa kwemphahla letfunyelwa ngaphandle kwehlile;
kufinyelela etimalini kanye nekungena nekuphuma kwetimali kube ngulokubi
kakhulu; kwehla kwemphahla lefunwako kubangele kwehla kwemkhicito; kusungulwa
kwemisebenti kuphatamiseke kakhulu kantsi kuletinye tincenye tetimboni
kudzilitwa kwebantfu emisebentini kube yintfo bantfu lababukana nayo
mbamba.
Lobumatima bucondzene nesikhatsi lapho kuwa kwemandla emali kanye nentalo
yemali lebolekiwe kusesetulu kakhulu.
Kuhlangene, loku lokwentekako kuletsa tinkinga etimalini leticokelelwako
ngako sidzinga kwelula kuhlintekelwa kwetinhlelo kanye nekwetfula imiklamo
yetfu yesakhiwonchanti. Ngalokunjalo, siphocelelwe kutsi sehlise kubiketela
kwetfu mayelana nekukhula kanye nekusungula imisebenti.
Siyati futsi kutsi iNingizimu Afrika iphatamiseke kancane nakucatsaniswa
nalamanye emave. Nembala, esikhatsini lapho labanye batitfola nome babiketela
tinkinga tekuhlehlela emuva kutemnotfo, iNingizimu Afrika nelivekati lonkhe
tisabukene nekukhula, nanobe kuhamba ngelizinga lelincane.
Kuloku, Malunga laHloniphekile, ngiyajabula kubika kutsi ekukhulumisaneni
emkhatsini kwebungameli kanye nebaholi betinhlangano letahlukahlukene
tetenhlalo, sivumelene sonkhe ngekungenelela lokutawunciphisa umtselela
waletinkinga emphakatsini wetfu. Litsimba lelibukene naletindzaba
lisaphishanekile emsebentini; kantsi letincenye letibanti letilandzelako
tetimphendvulo kusakhulunywa ngato:
Kwekucala, hulumende utawuchubeka nemiklamo yakhe yekusisa emphakatsini,
linani leselenyuke layewufika kumabhiliyoni emarandi langu-690 kuleminyaka
lemitsatfu letako. Kuloku, uma kunesidzingo sitawutfola tindlela letinekucamba
tekwenyusa timali.
Loku kutawufaka ekhatsi kwesekela kutfutfukiswa kwetfu kwetikhungo tetimali
netimali letibolekwako etikhungweni temhlaba wonkhe, kanye nebudlelwane
netinhlangano tangasese nekusetjentiswa kwetinsita letilawulwa tisebenti
letinjengetikhwama temphesheni.
Kwesibili, sitawucinisa tinhlelo temisebenti yahulumende. Eluhlangotsini
lunye, tinhlelo tekwandzisa timboni temisebenti njengetemphilo, tenhlalakahle,
temfundvo kantsi netikhungo tekucindzetelwa kwemtsetfo titawuchubeka.
Ngakulolunye luhlangotsi, sitawunonophisa kwetfulwa kwesigaba lesilandzelako
seluhlelo lwemisebenti yahulumende (Expanded Public Works
Programme).
Kwesitsatfu, kungatsatfwa tinyatselo letitsambisako etimbonini tangasese
kute kuphikisanwe nekwehla lokukhulu ekusiseni kanye nekuvalwa
lokungakadzingeki kwetindlela temikhicito nome tetitjalo.
Ngaseluhlangotsini lwakhe, hulumende utawemukela indlela yetimali
lesetjentiswa timboni kanye netindlela tekuklomelisa letitawusita ekubukaneni
naletinchabhayi etihlakeni letahlukahlukene, aphindze agcugcutele tikhungo
tetimali kutsi tisite emafemu labukene nebumatima ngenca yaletinkinga.
Kutawubukwa telinye tindlela letingasetejentiswa, kufaka ekhatsi emaholideni
lamadze, kuceceshwa lokwandzisiwe, sikhatsi lesifishane kanye nekwabelana
ngemisebenti. Loku kutawuhlanganiswa nekutfutfukiswa kwemkhankhaso wekuba
ngumhlali waseNingizimu Afrika lotigcabhako kanye netinyatselo leticinile
ekungenisweni kwemphahla ngalokungekho emtsetfweni.
Kwesine, hulumende utawusimamisa aphindze andzise etimalini letichitfwa
kutenhlalakahle, kufaka ekhatsi kwelula sandla lokuchubekako ekufinyeleleni
kutibonelelo tekwesekelwa kwebantfwana labaneminyaka lengu-18 kanye
nekunciphisa iminyaka yebudzala yalabadzala labatfola imali yemhlalaphasi
kuhulumende kutsi ifike eminyakeni lengu-60 kubobabe.
Kwengeta kuloku, sitawelula kakhulu ekusebentiseni imali yesibonelelo
sekucosha likati etiko kanye netindlela tekuvikela kudla ikakhulukati siphindze
sibuke leto letingakavikelwa sikhwama salabangasebenti (Unemployment
Insurance Fund) nome labo lasebacedze timali tabo tetimbuyeketo.
Sitawuphindze sichubeke nekubhekisisa tinchabhayi tekungatiphatsi kahle
ekuncintsisaneni lokwentiwa nguletinye tetimboni tetfu. Kuloku, sitsandza
kuhalalisela likomishani lelibukene nekuncintsisana (Competition
Commission) ngesandla salo lesicinile lelisikhombisako kucinisekisa kutsi
benti balokubi bayajeziswa.
Setsemba kutsi umphakatsi wetfu utawenyusa lizinga lawo lekutibandzakanya
kute ucinisekise kutsi, phakatsi kwalokunye, imbuyeketo itfolwa ngibo bonkhe
bantfu ngalesikhatsi emanani etintfo letingena kulelive ehla.
Letindlela letiphutfumako titawulandzela umtsetfo wenchubomgomo
yekuphikisana nemjikeleto wetimali. Nanobe kunjalo, sitawucinisekisa kutsi
emazinga ekuboleka ahulumende asebaleni futsi asimeme. Loku kuphindze kusho
kuncipha emazingeni etikweleti tahulumende ngalesikhatsi timo tigucuka tiba
ncono.
Imitamo yetfu itawuya ngekutsakasela kutsi tindlela tekuvikela imvelo
nekutsambisa umtselela wekugucuka kwesimo tingabuye tifake sandla ekusungulweni
kwemisebenti.
Emhlanganweni we G20 nasekuhlanganeni naletinye tikhungo letahlukahlukene,
hulumende wetfu ucele kutsi kube khona kungenelela lokufanele nalokusheshako
ikakhulukati emaveni latfutfukile lapho letinkinga tivela khona nalapho
titinkhulu khona. Sikholwa ngukutsi sikhatsi sesifikile sekucinisa umtsetfo
walapha ekhaya kanye nekubhekwa kweluhlelo lwetetimali; kodvwa ngetulu kwaloku,
kubheka ngeliso lelibukhali kanye netinyatselo esilinganisweni semhlaba wonkhe
kube yintfo lengagwemeki futsi naledzingekako.
Ngeliso lelihlatiyako, kumele futsi silondvolote sitfunti seluhlelo
lwekuhwebelana emhlabeni, siphotfule tinkhulumiswano letichubekako
tekuhwebelana kwemhlaba i-Doha Round, siphindze sicinisekise kutsi lusito
lwentfutfuko aludvoselwa phasi.
Sifundvo lesakhako kuloku lesesikufundzile ngukutsi sidzinga budlelwane
lobucinile emkhatsini walabadlala indzima kutemnotfo ezingeni lasekhaya
nelemhlaba, kungabi kugcizelela umtselela wetinkinga letikhona kuphela; kodvwa
kube nangukubeka tindlela letitawuvimbela kuchubeka kwato.
Eliveni letfu, sitawucalisa ngalokutibophetela njengencenye yeluhlelo
lwekubeka umphakatsi wetfu endleleni lekhula kakhulu naletfutfukako. Budze
besikhatsi ekutfolweni kuhamba ngesivinini lesikhulu kweluliwe ngandlelatsite.
Kodvwa asinako kungabata kutsi sikhatsi sitawufika madvute nje.
Kuloku, indlela lesibeka ngayo live lakitsi kutsi lisebentise ematfuba
layimvelakancane lesebusweni betfu, kutawuba ngulebaluleke kakhulu. Ngibhekise
lapha ikakhulukati kuNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 kanye neNdzebe
yelUbumbano letawudlalwa etinyangeni letimbalwa kusukela nyalo. Ngalokungiko
yonkhe imiklamo netinhlelo sekuphotfuliwe nome sekusedvute nekuphotfulwa
kusukela etinkhundleni temidlalo, sakhiwonchanti setekutfutsa, tindlela
tekuphepha, tindzaba tetindzawo tekuhlala, kuya kutemphilo netinhlelo tebantfu
bakulamanye emave kucinisekisa kutetsemba kwencenye yemdlalo welibhola
letinyawo emhlabeni wonkhe kutsi umchudzelwano wetfu utakuba
ngulonemphumelelo.
Sikholwa futsi ngukutsi, ngemuva kwekuncoba imidlalo lesihlanu
ngekulandzelana, licembu lesive nyalo selinekutetsemba lokukhulu
litilungiselela kusebenta ngetulu kwaloko lokulindzelekile!
Kodvwa ngetulu kwaloko, lifa lelikhulu lalomchudzelwane litawuba
selikhonweni letfu lekukhombisa umoya lomuhle nebuntfu beNingizimu Afrika
kugucula unomphela yonkhe lemicabango lekhona ngelive lakitsi nangelivekati
lakitsi kubo bonkhe bantfu bemhlaba. Loku kuncike kitsi sonkhe; loko akusiyo
intfo ledzinga imali!
Kuloku futsi sitsandza kuhalalisela onkhe emacembu etfu etemidlalo labeke
iNingizimu Afrika ekusebenteleni imphumelelo kulomnyaka lowengcile.
Kuhalalisela lokukhulu kubhekiswe elicenjini letfu lekhilikithi lelenyuke
intsaba yekukleliswa kwemave emhlaba.
Nembala siboshampeni bemhlaba kuteragbhi; Giniel de Villiers nelicembu lakhe
bancobe i-Dakar Rally; licembu letfu lalabakhubatekile liyachubeka nekusenta
sitigcabhe; kanye nelicembu letfu lelibhola letinyawo lalabangaphasi kweminyaka
lengu-20 lisebente kahle kakhulu ekuchudzelaneni.
Make Sikhulumi nalokanguSihlalo loHloniphekile;
Emavikini nje lamabili lengcile, iNingizimu Afrika iphotfule incenye
yemilandvo yesintfu ye-Mali kute kugcinwe emaphepha lamadzala lacuketse lwati
lwe- Timbuktu.
Lamagugu esive akhomba e-Afrika njengayo indzawo yesayensi netemibhalo,
tenjulalwati netemabhizinisi, leyaphatanyiswa kuhwebelana ngebugcili kanye
nekuphangwa kwemnotfo wase-Afrika.
Loku lokucaliswako kumele kusihlahlele kutsi sihlangane nalamanye emave
kulelivekati letfu kanye nemave amshiya lowa kute sente ncono timo tekuphila
tebantfu.
Nembala, ngetulu kweminyaka lengu-15 sente yonkhe imitamo kucinisekisa kutsi
i-Afrika itfola kuvuselelwa kabusha kuloko lokumele ngalokungiko kube
ngumnyakalikhulu we-Afrika. Kancane kancane, kodvwa ngalokucinisekile, live
letfu lichubekelembili nekutalwa kabusha kwalo, ngenshisekelo yebantfu balo
labenyukela etulu kweluhlelo lwebaholi balo, kucinisekisa litsemba lalo
nekuvuseleleka kwalo emhlabeni.
Nguloku, futsi nguloku kuphela, lokwente kutsi sichubeke nekusita bantfu
baseZimbabwe kutsi batfole sisombululo saphakade etinkingeni letikhungetse lela
live. Kuloku sitsandza kuhalalisela onkhe emacembu eZimbabwe ngekuphetsa
tinkhulumiswano, kwetfula umklomelo wekugcina lobesolomane kuyinshisekelo
yebantfu balela live kanye nayo yonkhe incenye yelivekati lelingaseNingizimu:
lokunguhulumende losimeme losemtsetfweni lolungele kubukana netinchabhayi
letibhekene nebantfu. Sikhutsatekile kutsi, itolo, liphalamende laseZimbabwe
liphasise sichibiyelo 19 semtsetfosisekelo, lakha sisekelo sekubunjwa
kwahulumende lofaka ekhatsi tonkhe tinhlangano.
Kubonga kwelikhetselo kubhekiswe kumlamuli we-SADC, loyo lobekangumengameli
walelive Thabo Mbeki nelitsimba labasebente ngaphandle kwekuphumula basita
ngesineke ekuletseni luhlelo loluphetse ngalokuyimphumelelo.
Nyalo umsebenti wekuvuselela kabusha sewungacala ngekutimisela; kantsi
neNingizimu Afrika seyime ngemumo kusita lapho ingakhona khona. Njenganyalo
sekuvele kunesidzingo lesiphutfumako sekusita ekubukaneni netinkinga
letikhungetse bantfu bakulela live. Sinelitsemba lekutsi, ngobe uyanakekela,
umphakatsi wemave emhlaba utawubambisana nebantfu baseZimbabwe njengobe bacala
bavutsa endleleni lensha.
Siphindze futsi sigcugcutelwe ngukutsi, konkhe lokulungile nalokucalako
kungabukeka kukhombisa inchubekelembili yebantfu base-Democratic Republic of
Congo eluhambeni lwabo loluya ekusimameni nasemphumelelweni, kwekutsi
inchubekelembili ayincengeki.
Budlelwane lobakhiwe esikhatsini lesicedza kwendlula emkhatsini kwebuholi
base-DRC nebase-Rwanda bucuketse setsembiso sekuchubekela embili etindzabeni
tekuvikela nasekubukaneni netinkinga letitsintsa bantfu; kodvwa,
ngalokwetsembisako, nangalokumayelana nekukhulumisana kutepolitiki.
Ngalokunjalo sitawuchubeka nekusebentisana nalamanye emave kanye neLubumbano
lwase-Afrika ekuchubekiseleni embili letinhloso e-Burundi, Sudan, Western
Sahara, Cote Divoire, Somalia nakuletinye tindzawo.
Njengobe bekutawube kufakazelwe tintfutfuko letehlukahlukene etinyangeni
letimbalwa letengcile, iNingizimu Afrika itawusebentisa litfuba lekuba
ngusihlalo we-SADC kute icinise lesikhungo sesifundza lesibaluleke nakangaka,
ngekugcizelela ikakhulukati kutincumo tengcungcutsela kanye nekucinisa
kusebentisana kwesifundza eluhlangotsini letemasu.
Esikhatsini lesifanako sitakwenta ncono kukhulumisana kwe-SADC netimakethe
taseMphumalanga nase-Afrika leseNingizimu (COMESA) kanye netimakethe
letiseMphumalanga ne-Afrika (EAC). Letinkhulumiswano leticaliswako
titawusungulwa kute kwandziswe kunekutsi kwentiwe butsakatsaka budlelwane
lobungenelele lesibutfolako elubumbanweni lwemincele yase-Afrika leseNingizimu
(SACU).
Ngalesikhatsi sitsandza kwendlulisa kuhalalisela kwetfu bantfu kanye
nebuholi base-Zambia, Ghana ne-United States of America ngelukhetfo lokuluphawu
lwekugucula imincele yemibuso yesive sabo.
Sitawuhlala ngaso sonkhe sikhatsi sicinisa kusebentisana nalamave kanye
nalamanye kute sichubekisele embili loko lokuhle kubantfu.
Sinenhlanhla yekutsi kulomnyaka sicedzela imibungato yemnyakalishumi
yekucala yebudlelwane betfu babosomasu ne-Peoples Republic of China.
Kuleminyaka leyengcile, kucace kahle futsi kukhona kuzuza lokukhulu
lokutawutfolakala ngalobudlelwane betfu.
Sitsandza futsi kucinisa kutibophetela kwetfu kulobudlelwane lesibucale
ne-Brazil ne-India nge-IBSA; kanye nekucinisa budlelwane live lakitsi lelinabo
nemave ase-Asia, e-Middle East, kanye ne-Latin ne-North America.
Sivete kukhatsateka kwetfu etikhatsini letinyenti mayelana nekungevani
lokuchubekako e-Middle East yonkhe ikakhulukati i-Israel ne-Palestine.
Kudana kwetfu lokujulile ekubhebhetsekeni kwekungevani kanye nekulahleka
kwetimphilo, ikakhulukati tebahlali kufaka ekhatsi bantfwana, labasikati
nalabadzala akuchazeki nekuchazeka.
Ngete kwaba khona kufakazela letento tebubheva leticekela phasi kanye
nelunya. Sitsemba kutsi ngalesikhatsi, imitamo leyentiwe kabusha yimiphakatsi
yemave emhlaba yekuletsa tisombululo taphakade kulokungevani itawutsela tiselo,
kute ema-Sirayeli nemaPhalestina atewuba nekuthula nekuvikeleka emaveni emibuso
yawo.
Kuhalalisela kwelikhetselo kubhekiswe kuhulumende wase-Cuba ekubungateni
iminyaka lengemashumi lasihlanu latfola kutimela, ngayo, inkhululeko yekukhetsa
indlela leya entfutfukweni.
Emnyakeni lowengcile sikwatile kuphotfula letinye tinkhulumiswano
nelubumbano lwaseYurophu ebudlelwaneni betfu kutemasu; sitsemba futsi kutsi
umoya lokhonjiswe ngalesikhatsi setinkhulumiswano utawuba khona nangalesikhatsi
siphotfula tinkhulumiswano letahlukahlukene etivumelwano tekwakha budlelwano
kutemnotfo nalamanye emave esifundza sakitsi.
Sibheke ngemehlo labovu kucinisa lobudlelwano ngalesikhatsi sibamba
ingcungcutsela nemave elubumbano lwaseYurophu i-South Africa-EU Summit
ngasekupheleni kwalomnyaka losetulu.
Kanye nalamanye emave aseNingizimu sitawuchubeka nekuchubekisela embili
tinhloso tekwakhiwa kabusha kwamhlabuhlangene, sikhwama semali yemave emhlaba
kanye naletinye tikhungo letahlukahlukene kute tikhombise ingucuko nengucuko
lengiyo yemhlaba wonkhe tibuye tisebente ngendlela yentsandvo yelinyenti,
lefanako nalesebaleni.
Siphindze sitibophetele ekuhlangabetaneni netinhloso tetivumelwano temave
emhlaba, lokufaka ekhatsi i-Kyoto Protocol kanye netangembili kwato kute kuzuze
titukulu letitako phakatsi kwebantfu bakitsi kanye nebantfu bemave emhlaba.
Make Sikhulumi nalokanguSihlalo loHloniphekile;
Lokuchuba lemitamo yetfu yimigomonchanti lemibili: sidzingo setfu
sekucedzela kutfunywa lokutfunywe lohulumende nga-2004; kanye nekubaluleka
kwekucinisekisa kutsi hulumende lotawungena ngemuva kwelukhetfo utfola indzawo
seyilungisiwe yekwetfula tinhlelo tawo ngaphandle kwekwephuta
lokungadzingeki.
Etinyangeni letimbalwa letitako kuye ngelukhetfo lwavelonkhe nelwetifundza,
sitawutama kuphotfula loko lesitfunywe kona. Njengencenye yemiklamo leminyenti
lecuketfwe eluhlelweni lwekusebenta kwahulumende, sitawubhekisa ikakhulukati
kuloku:
* kusungula emandla ladzingekako ekwetfulwa kwetinhlelo letincono kanye
nekuhlanganisa lokuncono ngekhatsi nakuto tonkhe tinhlaka tahulumende, kufaka
ekhatsi lisu lekuplana kuvelonkhe;
* kuchubeka nemkhankhaso wekulwa nebuphuya kanye nekucedzela luhlaka lwelisu
lwekulwa nebuphuya kusetjentiswa tinkhulumiswano nemphakatsi letichubekako
kungunyalo;
* ekwetfuleni luhlelo loluphelele site netindlela tekucedza tehlakalo tesifo
sensheko etincenyeni letahlukahlukene telive;
* lucwaningo kanye netinkhulumiswano letichubekako eluhlelweni loluphelele
lwetekuphepha kufaka ekhatsi ludzaba lwemshwalense wetemphilo (National Health
Insurance);
* kucinisa umkhankhaso wekonga gezi, kute kukwati kubukwana nalobumatima
lobukhona kungunyalo nekugucula kutiphatsa kwetfu, ngakulolunye luhlangotsi
sibe sinonophisa imiklamo yekwakha emandla lamasha nekusebentisa leminye
imitfombo yekutfola emandla agezi sibona kutsi ngetulu kwemiphumela yekugucuka
kwesimo selitulu, imitfombo lefana netibasa letitimbiwa kanye nemanti
kuyancipha kantsi sidzingo sako siyenyuka;
* kuhlanganisa imiphumela yelucwaningo ibe ngumsebenti wesicuku lesifanele
ekungeneleleni emnotfweni wesibili lokunjengeluhlelo lwemsebenti wemphakatsi,
kwesekelwa kwemabhizinisi lamancane nalamakhulu etinhlelweni tekutfutfukisa
tindzawo tasemakhaya;
* kucinisa imitamo yekwakha kabusha luhlelo lwetebulungiswa, kufaka ekhatsi
luhlolo lwetesayensi, kwenyuka lokusheshako elinanini lebaphenyi, kusetjentiswa
ngalokuphelele kwebuchwepheshe belwati nekuchumana, kanye nekuphatfwa
kwetinkantolo ngalokuncono; kanye
* nekuchuba luhlelo loluhlose ekuciniseni tinhlaka letibukene netindzaba
tekulingana ngekwebulili njengekumelwa nga 50/50 etinhlakeni tekutsatfwa
kwetincumo, kutfutfukiswa kwelusha, emalungelo ebantfu labakhubatekile kanye
nemalungelo ebantfwana kufaka ekhatsi kuphotfulwa kwetinkhulumiswano
tenchubomgomo yelusha (National Youth Policy), kulungiselelwa
kwetfulwa kweshatha yelusha lwase-Afrika naseyivunywe yiphalamende, kanye
nekucalisa sikhungo lesitawubukana nekutfutfukiswa kwelusha (National Youth
Development Agency); kungenisa luhlelo lolubukene nebulili kanye
nekutfutfukisa (SADC Protocol on Gender and Development) ephalamende;
kucinisa kumelwa kumalungelo ebantfu labakhubatekile; kanye nekwenyusa linani
labomasipala labacalise ngetinhlelo letibukene nemalungelo ebantfwana
(Childrens Rights Focal Points) kutsi lengce kulo 60% lelime kulo
kungunyalo.
Leti naletinye tinhlelo, kufaka ekhatsi i-Apex Priorities
letikhonjwe ngumbuso enkhulumeni letfulwelwa sive yangenyanga yeNdlovana
emnyakeni lowengcile, takha umsuka wemitamo yetfu yekuphotfula kutfunywa kwetfu
lokwatiwako kanye nekubeka sisekelo sesikhatsi lesitako.
Sitawucinisa imitamo yetfu lekhutsatwa ngumdlandla, litsemba nekuvuseleleka
kwebantfu baseNingizimu Afrika ekuphokopheleni kutfola loko lokusilungele tsine
sonkhe. Loku, kantsi kungulokubalulekile, kungumtfombo wekutetsemba kwetfu
nasitsi sive sisesimeni lesikahle. Intsandvo yetfu yelinyenti ingulekahle. Iya
ngekukhula njalo icina.
Ngaloko, ngemavi emengameli wangaphambilini Mandela, [asi] katimiseli
kulibala, ngobe luhambo [lwetfu] loludze alukafiki esiphelweni.
Ngiyabonga.
Issued by: The Presidency
6 February 2009