UNongorwana wobuKutani we-Mendi

UNongorwana wobuKutani we-Mendi unikelwa izakhamuzi zeSewula Afrika ezenze isenzo esihle khulu sobukutani ebesibeka amaphilo wabo engozini ekulu namkha ezilahlekelwe maphilo wazo ngesikhathi zilinga ukusindisa ipilo yomunye umuntu namkha ngokusindisa ipahla, ngaphakathi namkha ngaphandle kweRiphabhligi yeSewula Afrika.

Ikambiso Akhutjhwa Ngayo

UNongorwana lo anganikelwa emikhakheni emithathu:

  • Umkhakha wokuThoma = weGolide
  • Umkhakha wesiBili = weSiliva
  • Umkhakha wesiThathu = weBhronzi namkha weThusi.

AmaTshwayo/ Izakhi zokutlama

Itshwayo elikhulu /ukusetjenziswa kwamatshwayo

Isihlangu esenziwe ngesikhumba sesilwana, khulu khulu sekomo. Isikhumba sikhuhlwa, sitjhukwe beselukwe sibe sihlangu esisaqanda besiqedelelwe ngokufakwa isiphatho sesigodo.  Intonga nomkhonto zizaliselela isihlangu, esinikelwa iimvakatjhi eziza enarheni yekhethu zibuya kilo loke iphasi njengetshwayo lommoya wobungani.

Ibheji yentanyeni

I-Lapel rosette

I-Miniature

Izakhi

Isihlangu

  1. I-SS Mendi – ijamele isibindi senengi lamasotja ababantu abanzima beSewula Afrika kanye neemphathiswa zawo ezimakhuwa abakghanywa mamanzi ngaphetjheya bakhwele i-SS Mendi. Isikebhesi sacwila ngemva kobana sibethwe begodu sapheze saquntwa phakathi sikebhe esinye i-SS Darro elwandle elimakhaza le-English Channel hlanu kwe-Isle of Wight mhlana ama-21 kuMhlolanja we-1917. Babesendleleni eya e-France ukuyokusiza amaNgisi ngesikhathi sePi yokuThoma yePhasi.
  2. Udoyi – ukuphapha kukadoyi esibhakabhakeni selwandle ngehla kwe-SS Mendi kujamele imimmoya yamasotja anesibindi akghanywa mamanzi. Iinsiba zikadoyi ngokwesiko zadluliselwa ekukghabiseni amasotja anesibindi ngesikhathi sezipi zokulwa nokubuswa ngebeentjhaba.
  3. Ilitje le-emerald – lilunga elikhulu ekusuka kilo amatlobo ajamele indlela esasilindileko ekusizeni labo abasemrarweni ngesikhathi seenhlekelele zemvelo kanye nobudisi obukhulu obenzeka kwesinye nesinye isikhathi ephasini loke.

Isibumbeko sokubamba

  1. Ibhubezi – litshwayo lobuhle, amandla nesibindi. Ibhubezi lona lijanyelwe mitlhala yalo magega nemiphetho yesibumbeko sokubamba. Lokhu kutjengisa ukukhambakhamba emikhawulweni, ngaphakathi nangaphandle kwelizwe lekhethu, maSewula Afrika azimiseleko nanesibindi. Imitlobo emithathu yejiyografi ijanyelwe kuhlanganiswa kwamathuthumbo wesikghopha esibabako, ekusitjalo sendabuko seSewula Afrika esijamele ukujamelana nobudisi obukhulu, ukusinda nokuqakatheka kwaso kwezokwelapha.
  2. Intonga nomkhonto – zizaliselela isihlangu njengamatshwayo wokuvikela nehlonipho.

Share this page