Lomklomelo weKuhlonipha uklonyeliswa bantfu baseNingizimu Afrika labafake ligalelo lelibonakalako ekulweleni intsandvo yelinyenti, emalungelo ebantfu, kwakha sive bulungiswa nekuthula, nekusombulula tincabano.
Indlela Yekuklomelisa
Lomklomelo ungaklonyeliswa ngemazinga lamatsatfu:
- Umkhakha we-1 = Ligolide
- Umkhakha we-2 = Isiliva
- Umkhakha we-3 = Litfusi
Kufanekisa ngetimphawu/tincenye tekudizayina
Luphawu lolusemkhatsini/umfanekiso weluphawu
Lelitje lemlilo lelungicalantsatfu limelele emathulusi lasisekelo ekutiphilisa labekasetjentiswa ngemadloti/bokhokho bakudzala imilandvo isengakabhalwa phansi, bahlindza ngawo tilwane, bakha emadlangala futsi basika ngawo imichilo yetikhumba kute bakhe tembatfo.
Kukhombisa umbononchanti wemufi Chief Albert Luthuli – umholi wemzabalazo wetenkhululeko nalowaba ngumuntfu wase-Afrika wekucala lowatfola umklomelo wekuthula i-Nobel Peace Prize nga-1961 – kute bantfu base-Afrika bahlanganyele ngalokuphelele kutenhlalo nemnotfo nekutfutfuka kwetepolitiki yaseNingizimu Afrika.
Tincenye
Ibheji yasentsanyeni |
|
(Simendlela) lesincane kakhulu |
Irozi yempheco |
Lithe lemlilo
- Ligcuma -Isandlwana – likhombisa kuthula nekubindza ngemuva kweMphi yaseSandlwana nga-1879.
- Umjeka waseNingizimu Afrika – umelele kufika kwenkhululeko nentsandvo yelinyenti.
- Tebucwepheshe – tigcizelela kutfutfuka kwemikhicito yetebucwepheshe lobusetulu.
Ludziwo lwase-Afrika
- Timphondvo letimbili – inhloso yakhe yembononchanti weNiningizimu Afrika yentsandvo yelinyenti, lengabandlululi ngekwelibala, futsi lengabandlululi ngekwebulili.
- Emabala engwe – imelele sidlodlo saChief Luthuli lesiluphawu lwakhe lwekutatisa.
- Buhlalu –ngumhlobiso lokhombisa buhle be-Afrika bese kutsi lenkunzi yase-Afrika imelela kutihlomisa nentfutfuko nekuphumelela kubantfu base-Afrika.