Umklomelo Wekuhlonipha waLuthuli

Lomklomelo weKuhlonipha uklonyeliswa bantfu baseNingizimu Afrika labafake ligalelo lelibonakalako ekulweleni intsandvo yelinyenti, emalungelo ebantfu, kwakha sive bulungiswa nekuthula, nekusombulula tincabano.

Indlela Yekuklomelisa

Lomklomelo ungaklonyeliswa ngemazinga lamatsatfu:

  • Umkhakha we-1 = Ligolide
  • Umkhakha we-2 = Isiliva
  • Umkhakha we-3 = Litfusi

Kufanekisa ngetimphawu/tincenye tekudizayina

Luphawu lolusemkhatsini/umfanekiso weluphawu

Lelitje lemlilo lelungicalantsatfu limelele emathulusi lasisekelo ekutiphilisa labekasetjentiswa ngemadloti/bokhokho bakudzala imilandvo isengakabhalwa phansi, bahlindza ngawo tilwane, bakha emadlangala futsi basika ngawo imichilo yetikhumba kute bakhe tembatfo.

Kukhombisa umbononchanti wemufi Chief Albert Luthuli – umholi wemzabalazo wetenkhululeko nalowaba ngumuntfu wase-Afrika wekucala lowatfola umklomelo wekuthula i-Nobel Peace Prize nga-1961 – kute bantfu base-Afrika bahlanganyele ngalokuphelele kutenhlalo nemnotfo nekutfutfuka kwetepolitiki yaseNingizimu Afrika.

Tincenye

Ibheji yasentsanyeni

(Simendlela) lesincane kakhulu

Irozi yempheco

Lithe lemlilo

  1. Ligcuma -Isandlwana – likhombisa kuthula nekubindza ngemuva kweMphi yaseSandlwana nga-1879.
  2. Umjeka waseNingizimu Afrika – umelele kufika kwenkhululeko nentsandvo yelinyenti.
  3. Tebucwepheshe – tigcizelela kutfutfuka kwemikhicito yetebucwepheshe lobusetulu.

Ludziwo lwase-Afrika

  1. Timphondvo letimbili – inhloso yakhe yembononchanti weNiningizimu Afrika yentsandvo yelinyenti, lengabandlululi ngekwelibala, futsi lengabandlululi ngekwebulili.
  2. Emabala engwe – imelele sidlodlo saChief Luthuli lesiluphawu lwakhe lwekutatisa.
  3. Buhlalu –ngumhlobiso lokhombisa buhle be-Afrika bese kutsi lenkunzi yase-Afrika imelela kutihlomisa nentfutfuko nekuphumelela kubantfu base-Afrika.

Share this page