Lomhlobiso unikwa takhamiti taseNingizimu Afrika letikhombise kuba nesibindzi ngalokwecile lokwafaka timphilo tato engotini lenkhulu, nobe labalahlekelwa timphilo tabo kufaka ekhatsi kwetama kuphephisa imphilo yalomunye umuntfu, nobe ngekuphephisa imphahla, ngekhatsi nobe ngaphandle kweNingizimu Afrika.
Indlela Yekuklomelisa
Lomklomelo weKuhlonipha ungaklonyeliswa ngemikhakha lemitsatfu:
- Umkhakha we-1 = Ligolide
- Umkhakha we-2 = Isiliva
- Umkhakha- 3 = Litfusi.
Kufanekisa ngetimphawu/tincenye tekudizayina
Luphawu lolusemkhatsini/kufanekisa ngetimphawu
Lihawu, lelakhiwe ngesikhumba sesilwane, sekhomo, liyasikwa lakhiwe libe libe ngubunjwa losalicandza futsi licinile bese liepheleliswa ngekuba nesibambo sesigodvo. Lesagila nesikhali kuphelelisa lelihawu, lelinikwa tivakashi letingene kulelive letfu, letivela mhlaba wonkhe njengeluphawu lwenkhomba yelucolo nenhlitiyo lenhle.
Tincenye
Ibheji yasentsanyeniIrozi yempheco(Simendlela) lesincane kakhulu |
Lihawu
- I-SS Mendi – imelela kuba nesibindzi kwemasotja lamnyama lamanyenti aseNingizimu Afrika nebalingani bawo labamhlophe labacwila bagibele umkhumbi i-SS Mendi. Lomkhumbu wacwila ngemuva kwekushaywa wacishe wajubeka emkhatsini yi-SS Darro emantini labandzako eMsele wemaNgisi, eceleni kwe-Isle of Wight mhla tinge-21 Indlovana 1917. Bebasendleleni yabo leya e-France bayosita baseBhrithane ngesikhatsi seMphi yeMhlaba yeKucala.
- Dvoye – kundiza kwadvoye esibhakabhakeni ngetulu kwelandle kwe-SS Mendi kukhombisa imiphefumulo yemasotja lanesibindzi lacwila. Tinsiba tadvoye ngekwesintfu betentelwa kuhlobisa emabutfo lanesibindzi ngetikhatsi tetimphi tabomadlengwenya.
- I-emerald – inkhaba lapho kusuka khona letinkhomba letintsatfu, kumelela indlela lengembili yekuniketa lusito kulabo labaludzingako ngetikhatsi temonakalo yemvelo nalobunye bulukhuni lobacakile lobubakhona ngetikhatsi letehlukene kowo onkhe emave emhlaba.
Bunjwa lobambile
- Libhubesi – njengeluphawu lwebuhle, emandla nesibindzi, lumelelwe tidladla talo letitungelete imingcengcema yabunjwa lowubambile. Loku kukhombisa kwelusa iminyele, ngekhatsi nangephandle kwelive letfu, bantfu baseNingizimu Afrika labatinikele nalabasibindzi. Letikhomba tendzawo letintsatfu timelele timbali letihlanganisiwe tenhlaba lebabako, sihlahla semvelo saseNingizimu Afrika lesiluphawu lwemandla nekubeketela, kuphila nemagugu etemitsi.
- Sagila nesikhali – kuphelelisa lihawu njengeluphawu lwekuvukela nekuhlonipheka.