Inkhulumo Yebunjalo Belive Leyetfulwa NguMengameli Cyril Ramaphosa Mhla ti-8 Indlovulencane 2024

Inkhulumo Yebunjalo Belive Leyetfulwa NguMengameli Cyril Ramaphosa Mhla ti-8 Indlovulencane 2024, Ehholweni Yelidolobhakati LaseKapa

Somlomo weLibandla Lavelonkhe, Mk. Nosiviwe Mapisa-Nqakula,
Sihlalo weMkhandlu Wavelonkhe Wtifundza, Mnu. Amos Masondo,
Sekelamengameli weRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika, Mnu. Paul Mashatile kanye naNkkt. Mashatile,
Mengameli Waphambilini Thabo Mbeki,
Sekelamengameli waPhambilini Phumzile Mlambo-Ngcuka,
Somlomo waphambilini weLibandla Lavelonkhe Mk. Baleka Mbete,
Mphatsi WeMajaji Lomkhulu Raymond Zondo,
Lisekelamphatsi WeMajaji Lomkhulu, Mk. Mandisa Maya,
Majaji lamanengi lehlukene lakhona lapha namuhla,
Sodolobha laseKapa, Khansela Geordin Hill-Lewis,
Nhloko Yemancusa kanye neNhloko yeMancusa Esifundza,
Tinhloko Tetikhungo Letesekela Intsandvo Yelinyenti,
Bantfu labakhulu labamelele tifundza totiyimfica,
Malunga ePhalamende, kanye
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ngesikhatsi silungiselela leNkhulumo Yebunjalo Baelive (i-SoNA), sidzabuke kakhulu kuva ngekusishiya emhlabeni ngalokungakalindzeleki kwaDkt. Hage Geingob, Mengameli weRiphabhlikhi YaseNambia.

Mengameli Geingob bekangumngani lomkhulu wami newebantfu baseNingizimu Afrika futsi bekaphindze abe sishikashiki   eMzabalazweni wetfu wenkhululeko. Bekangushampeni wekuthula kwase-Afrika, welubumbano, wenchubekelembili kanye newentfutfuko.

Ngicela kutsi sitsi kubindza kancane sikhombise kumhlonipha.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika, LeSoNA lena yetfulwa ngemnyaka we-30 wentsandvo yetfu yelinyenti.

Mhla tinge-27 Mabasa 1994, tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika bavota elukhetfweni lwentsandvo yelinyenti, linengi labo bekukwekucala-ngca etimphilweni tabo.

Lelo langa lebelibalulekile laba sicongo semzabalazo wemakhulu eminyaka, Umzabalazo wekukhulula bantfu bakitsi ekuhluphekeni nasekucindzetelweni, ekwemukweni umhlaba nasekucashatweni, ebuphuyeni kanye nasesimeni sekukungalingani.

Njengoba besime etindvwendvweni letindze, letijikeletako silindzele kuvota, besigucukela lomunye kulomunye sikhuluma ngentfokoto yetfu futsi ngaletinye tikhatsi tinyembeti betigeleta etihlatsini tetfu.

Samukela bangani nebantfu lesingabati ngalokufanako, sikhutsatwa ngumcondvowelikusasa lelifanako lebesitawukulincuma mayelana nelive letfu ngelivoti.

Kulawo mabhokisi emaphepha ekuvota asifakanga-nje livoti kuphela, kepha liphupho lelive lebesifuna kulakha.

Bekuliphupho leNingizimu Afrika kutsi, ngawo wonkhe umcondvo, ibe yabo bonkhe labahlala kuyo, sibumbene ngekwehlukahlukana kwetfu.

Umhlaba ubuke Nelson Mandela, babe wesive sakitsi avota eNanda KwaZulu-Natal; eveni laShaka, lichawe ligama lalo lelidvuma ngato tonkhe tikhatsi; indzawo lokwatalelwa kuyo John Langalibalele Dube, Mengameli wekucala we-ANC, leyahlanganisa bantfu base-Afrika; kanye nelikhaya leSikhulu Albert Luthuli, umuntfu wekucala wase-Afrika lowahlonishwa ngeNdondo Yemklomelo Wekuthula YaNobel.

Ngetindlela letinengi kuvota kwakhe eNanda lapho kwangcwatjwa khona John Langalibalele Dube, bekuluphawu ngoba ngekuvota kwakhe lapho, bekabika kuMengameli wekucala we-ANC mayelana nekutsi indzaba yemzabalazo seyichubeke yadzimate yafinyelela kulesiphetfo.

Ngemuva kwekuvota, Madiba watsi:

“Loku kucala kwesikhatsi lesisha. Sesisukile esikhatsini sekungabi nelitsemba, seluchekeko, sematfuba lanemkhawulo, setincushucushu kanye nesekungcubutana. Sicala sikhatsi lesisha selitsemba, sekubuyisana kanye nesekwakha sive.”

Nguleliphupho leli, lebantfu labakhululekile nalababumbene, lelihlanganiswe neMtsetfosisekelo wetfu wentsandvo yelinyenti.

NguloMtsetfosisekelo lokhombe imitamo lehlangene yetfu indlela ngekubambisana kuleminyaka lengemashumi lamatsatfu leyendlulile yekugucula lelive libe ncono, futsi kufanele kutsi ugcile emisebentini lesiwentako nyalo wekwakha imphilo lencono yabo bonkhe bantfu.

Kuleminyaka lengemashumi lamatsatfu leyendlulile, besiseluhambeni, siphokophela ndzawonye kute sitfole ummango lomusha silwela ngekubambisana kute sizuze lomusha – ummango wavelonkhe wentsandvo yelinyenti.

Silulahlile lubandlululo lwencindzetelo futsi sakhe umbuso wentsandvo yelinyenti lowesekelwe entsandvweni yebantfu.

Sisungule tikhungo leticinile tekuvikela tinkhululeko letibalulekile kanye nemalungelo abo bonkhe bantfu.

Sigucule timphilo tebantfu labatigidzibaseNingizimu Afrika, setfula tidzingo temphilo futsi sakha nematfuba langakate asabekhona ngaphambilini.

Sente umnotfo lohlukahlukene lakhona timbiwa tawo, imikhicito yetekulima kanye nemphahla lekhicitiwe ifinyelela kuwo onkhe emagumbi emhlaba, kodvwa sibe sivula ematfuba emisebenti eNingizimu Afrika.

Njengelive, sesibuyele emmangweni wetive, selulela sandla sekuthula nebungani kuwo onkhe emave nakubo bonkhe bantfu.

Njengoba-nje singeke siyiphike inchubekelembili lentiwe bantfu baseNingizimu Afrika kuleminyaka lenge-30 ledlulile, akukafaneli futsi kutsi sinciphise tinsayeya letimatima letimatima lesichubeka nekubukana nato.

Sibeketelele tikhatsi letimatima kakhulu lapho emandla entsandvo yetfu yelinyenti yemtsetfosisekelo avivinywe khona kamatima.

Kuke kwaba nesikhatsi lapho tehlakalo letingaphandle kweminyele yetfu tibambelele inchubekelembili yetfu.

Simobucayi lesikhulu setetimali emhlabeni wonkhe yanga-2007 kanye na-2008 yacedza, lishumi leminyaka lekukhula lokunemandla kanye nekuvulwa kwemisebenti ngekushesha.

Kamuva-nje, kungcubutana kweRussia ne-Ukraine kube nemtselela ekukhuphukeni kwentsengo yaphethiloli, kudla kanye naletinye timpahla emhlabeni wonkhe - futsi, ngenca yaloko, kwente kuphila kwaba matima kakhulu kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Kuke kwaba netikhatsi lapho tehlakalo tasekhaya tinyakatise khona sisekelo sentsandvo yetfu yelinyenti yemtsetfosisekelo.

Mhlawumbe umonakalo lomkhulu wadaleka ngesikhatsi sekubanjwa kwembuso ngabhongwane.

Kube yiminyaka lelishumi, bantfu emazingeni laphakeme eMbuso bakha emacebo nebantfu labatimele kutsi batsatse baphindze futsi basebentise tinkampani tahulumende, tikhungo temtsetfo kanye naletinye tikhungo tahulumende.

Kuletinye timo, lemisebenti yentiwa tinkampani tendzawo kanye netemave ngemave.

Kwebiwa tigidzigidzi temarandi lebekuhloswe ngatokuhlangabetana netidzingo tebantfu labatayelekile baseNingizimu Afrika.

Kutetsemba eveni lakitsi kwalimala kabuhlungu kabi. Tikhungo tahulumende tentiwa taba butsakatsaka kakhulu.

Imitselela yekubanjwa kwembuso ngabhongwane isachubeka nekuvakala kuyo yonkhe imimango, kusukela ekuswelakaleni kwetitimela letetfwala imphahla kuya ekufadabalaleni kwetinsita temmango, kusukela ekusebenteni kabi kwetiphehligezi tetfu kuya kumiklamo yetentfutfuko leyehlukene.

Kodvwa bantfu baseNingizimu Afrika, kufaka ekhatsi tikhulu letinkhulu tahulumende  letinengi letetsembekile naletitinikele, balwa futsi basebenta ngekubambisana kute kuncotjwe kubanjwa kwembuso ngabhongwane.

Ngisho nalapho, imitamo yekuvimbela kuvuseteleleka kabusha kwalelive yachubeka.

Sitikhumbula ngelusizi lolukhulu tehlakalo tangenyanga yaKholwane 2021, lapho bantfu labebacotfo etimfunweni tabo  labafuna kususa luvuko lwekucitsa  umbuso, lokwaholela ekushoneni kwebantfu lokudzabukisako kanye nekusabalala kwekubhujiswa kwemphahla.

Nalapho futsi, abaphumelelanga.

Lemitamo yekubuyisela emuva loko lokuzuzwe kamatima yinkhululeko yetfu yehluleka  ngoba bantfu baseNingizimu Afrika bema bacina, ngekubambisana, ​​bavikela Umtsetfosisekelo wetfu kanye nesitsembiso sawo semphilo lencono yabo bonkhe bantfu.

Kwaba nguloko kutimisela lokufananako lokwenta lelive lakitsi kutsi limelane nemonakalo lomkhului welubhubhane lwe-COVID-19, lubhubhane lolubi kakhulu emhlabeni wonkhe lolungamange selubekhona esikhatsini lesingetulu kwelikhulu leminyaka.

Bantfu baseNingizimu laba-100 000 bafa babulwa ngulesifo kwatsi labatigidzi letimbili balahlekelwa yimisebenti yabo.

Yebo, ngabe kwaba kubi kakhulu kube asizange sasebentisana salwa nalokubhebhetseka kwaleligciwane, sisekele basebenti betfu betemphilo, sivikele labasengotini lenkhulu, futsi sikhiphe luhlelo lwekugoma lolungakaze selube khona phambilini.

Sakhona kuhlanganisa ummango emitameni lefanako yekusindzisa timphilo kanye netindlela tekutiphilisa.

Ngitsandza kwetfulela sigcoko ngibonge tinkhulungwane tebantfu balapha eNingizimu Afrika labanikela ngetimali esiKhwameni Seluvelwano (se-Solidarity Fund), kubasebenti labakhicita tinsita tekwelapha, kanye nakubahlengikati, bodokotela nalabanye basebenti betemphilo lababeka timphilo tabo engotini kute banakekele labo bebagula.

Lenye insayeya lenkhulukati lesabukana nayo kwadzingeka kutsi siyilungise kwaba budlova lobucondziswe kubulili lobutsite kanye nekubulawa kwebesifazane  (i-GBVF), lesesikuchaza ngekutsi lubhubhane lwesibili.

Singuhulumende, setfule imitsetfo saphindze futsi sacondzisa tinsita letengetiwe ekushushiseni benti balokubi, sesekela kancono labo labasindzile, kanye nekutfutfukisa kufukulwa kwebesifazane kutemnotfo.

Singummango, kufanele kutsi sicinise imitamo yetfu lehlangene yekucedza i-GBVF.

Kuleminyaka yakamuva-nje, lelive libe nensayeya yekutsi libukane nemiphumela lemibi yekugucuka kwesimomvama selitulu.

Sibe nemililo yemadlelo lebhubhisako eNshonalanga Kapa, tikhukhula letibhubhisako KwaZulu-Natal, emagagasi ekushisa langabeketeleleki eNyakatho Kapa, ​​somiso lesichubekako eMpumalanga Kapa, ​​kanye netiphepho letinemandla eGauteng.

Umsebenti lomnengi walolulawulo kwaba kwenta live letfu kutsi likhone kwendlula letinsayeya letinkhulu kangaka siphindze futsi sisebente ngekutikhandla kute kutsi siphindze futsi sitfole indlela yetfu.

Nanoma-nje ngasinye saletehlakalo sishiye luphawu lwaso, live lakitsi likhonile kumelana nato tonkhe letivunguvungu.

Yebo, sinato tibati letibonakalako. Kodvwa kuto tonkhe letimo, bantfu baseNingizimu Afrika batimisele.

Asikabeketeli-nje kuphela, kepha sivukile futsi ngemandla nangekutimisela lokukhulu.

Yonkhe lemitamo ikhombisile indlela bantfu baseNingizimu Afrika labayatisa ngayo inkhululeko leyatfolwa ngemuva kwemashumishumi eminyaka yemzabalazo.

Indzaba yeminyaka yekucala lenge-30 yentsandvo yetfu yelinyenti ingacocwa kahle ngemphilo yemntfwana ligama lakhe lokunguTintswalo, lowatalwa ekucaleni kwenkhululeko nga-1994.

Tintswalo – ngumntfwana wentsandvo yelinyenti – lokhule emmangweni lowehluke kakhulu kuleNingizimu Afrika yebatali bakhe, bogogo namkhulu kanye nabokhokho bakhe.

Wakhulela emmangweni lobuswa ngumtsetfosisekelo logcile ekulinganeni, emtsetfweni lolawulako, kanye nasekucinisekiseni sitfunti semuntfu latalwa naso sato tonkhe takhamuti.

Tintswalo, kanye nalabanye labanengi labatalwa nabo, baba bazuzi kumitsetfomgomo  yekucala yeMbuso wentsandvo yelinyenti yekunika bantfu besifazane labakhulelwe kanye bebantfwana labaneminyaka lengaphasi kwalesitfupha lusito lwetemphilo lwamahhala.

Iminyaka yekucala yekukhula kwaTintswalo wayicitsa endlini leyakhiwe nguMbuso, lenye yetindlu letitigidzi letakhelwe kukhoselisa labaphuyile.

Tintswalo ukhulele ekhaya lelitfola emanti nagezi losisekelo, endlini lapho khona batali bakhe bekungenteka baphile ngaphandle kwagezi ngembi kwa-1994.

Tintswalo bekabhalise esikolweni lapho khona batali bakhe bebangayikhokhi imali yesikolwa, futsi onkhe malanga  esikolweni bekatfola kudla lokunemsoco njengencenye yeluhlelo namuhla lolusita bantfu labatigidzi letiyimfica labaphuma emindenini lephuyile.

Umbuso wentsandvo yelinyenti uniketa Sibonelelo Sahulumende Sesosndlo Sebantfwana kute kutsi kuhlangabetanwe nesidzingo lesisisekelo. Lesibonelelo, sikanye naletinye tinhlobo tetibonelelo tetenhlalakahle, tiyachubeka nekuba lusito kubantfu baseNingizimu Afrika labangetulu kwetigidzi letinge-26 njalo ngenyanga.

Ngenca yalokwesekelwa, Tintswalo – umntfwana wentsandvo yelinyenti – wakhona kucedza sikolwa semabanga laphakeme.

Ngelusito lweSikhwama Savelonkhe Selusito Lwetetimali, Tintswalo waya kulenye yeMakolishi Emfundvo Yemisebenti Yebuciko Betandla kanye Nekucecesha (i-TVET) futsi watfola ticu.

 Ngesikhatsi Tintswalo angena emkhakheni wetekusebenta, wakwati kutfutfuka futsi waphumelela ngekwesekelwa tinchubomgomo teMbuso tetekucashwa ngekulingana kanye netinchubomgomo teKutfutfukiswa Kwalabamnyama Kutemnotfo.

Ngalemali layitfola, wakhona konga, kucala likhaya, watfutsela endlini lencono futsi waphila nemphilo lencono.

Lena yindzaba yetinkhulungwane tebantfu labatalwa ekucaleni kwentsandvo yetfu yelinyenti. Kepha loko kuyincenye-nje yendzaba.

Ngoba, nanoma-nje sinalokunengi lokuhle lokuzuziwe kuleminyaka lenge-30 leyendlulile, linengi lebantfwana bentsandvo yelinyenti basabukene netinsayeya letinkhulu.

Tigidzi tebantfu labasha labaneminyaka le-15 kuya kulenge-24 kwanyalo abakacashwa, abafundzi noma-ke abakaceseshwa.

Banengi labanamatikuletjeni, labaneticu noma labaneticu labangawutfoli umsebenti, noma labete emandla ekucala emabhizinisi.

Nanoma-nje kukhula kwemnotfo kubalulekile kute kwehliswe kweswelakala kwemisebenti, asikhoni kulindza kuphakela imisebenti leminengi ledzingwa kakhulu bantfwana bentsandvo yelineynti.

Singuhulumende, sitsetse tinyatselo tekubukana nensayeya yekungasebenti kwelusha.

Eminyakeni lemitsatfu leyendlulile, sakhela etikwempumelelo yeLuhlelo Lolukhulisiwe Lwetemisebenti Yemmango, setfula luhlelo lweSikhutsati SaMengameli Sekucashwa.

Ngaloluhlelo lolu, sesakhe imisebenti lengetulu kwaletigidzi leti-1.7 kanye nematfuba ekutiphilisa.

Ngekusebentisa lesikhutsati,  sesifake etikhundleni labangetulu kwesigidzi kutsi babe basiti etikolweni letingetulu kwaleti-23 000, sanika bahlanganyeli sipiliyoni semsebenti lesibalulekile babe futsi ngaso sona leso sikhatsi batfutfukisa imiphumela yekufundza.

Ngekusebentisa lokusebentisa Kungenelela KwaMengameli Ekucashweni kwelusha, sisungule i-SAYouth.mobi njengenkhundla lelinganiselwe yelusha lolungasebenti kute lukhone kufinyelela kutfola ematfuba  ekufundza nekuhola.

Bantfu labasha labangetulu kwetigidzi leti-4.3 nyalo bakuwo onkhe emanethiwekhi futsi labatigidzi leti-1.6 sebawatfolile ematfuba emisebenti.

Sisebente ngekubambisana ne-Ejensi Yavelonkhe Yetekutfutfukiswa Kwelusha (i-NYDA), sente imitamo leminengi yekubonelela bantfu labasha ngematfuba, lokufaka ekhatsi Luphiko Lwavelonkhe Lwetemisebenti Yelusha kanye neLuphiko Lwetekucashwa Kwelusha.

Letinhlelo tibalulekile ngoba umsebenti ubalulekile kubantfu. I-NYDA  idlale indzima lenkhulu ekusiteni bantfu labasha labanengi kutsi bacale emabhizinisi abo.

Kuba nemsebenti akungenisi-nje kuphela imali – kusisekelo semcondvo webantfu wekutibona balulekile, banesitfunti, banelitsemba, banenhloso kanye nekutivela bangakalahlelwa ngephandle..

Kusukela ekujuleni kwekuncishwa ematfuba kanye nekungalingani, sisebente iminyaka lengetulu kwalenge-30 sicinisekisa kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika banelitfuba lelilinganako lekuphumelela.

Akukaneli kucaphela kungabi nebulungiswa kwesikhatsi lesendlula; sidzinga kukulungisa loko.

Setfule imitsetfo saphindze futsi senta tinhlelo tekwenta bantfu laBamnyama baseNingizimu Afrika kanye nebesifazane kutsi batfutfuke emisebentini, babe banikati nebaphatsi, batfole umhlaba futsi bakhe imphahla.

Linani lemisebenti yetikhundla letiphakeme letiphetfwe bantfu laBamnyama likhule cishe ngalokuphindvwe kasihlanu emkhatsini wa-1996 na-2016.

Letinye tinsayeya letinkhulu hulumende lokusamele abukane nato  ngesikhatsi atsatsa tintsambo kwaba kubanjwa kwembuso ngabhongwane.

Lesakubeka embili kutsi sicale ngako sikwente kuphelisa nya kubanjwa kwembuso ngabhongwane, kuhlakata inethiwekhi yebugebengu ngekhatsi kuhulumende kanye nekucinisekisa kutsi labenta balokubi babukana nesandla sebulungiswa.

Bekufanele sikwente loko kute kutsi sikwati kubuyisela tikhungo tetfu esimeni sato lesifanele siphindze futsi sakhe kabusha nemnotfo wetfu.

Sacasha bantfu labanemakhono futsi labacotfo kutsi bahole ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo, ematiko ahulumende, tekuvikeleka kanye netinkampani tahulumende, ikakhulu ngekusebentisa tinchubo letitimele naletingafihli lutfo.

Kwetsembeka nekusebenta kahle kwetikhungo letinengi letifana neLuphiko Lwekugcogcwa Kwemtselo LwaseNingizimu Afrika (i-SARS) sekubuyisiwe futsi nekusebenta kwalo sekwentiwa kwaba ncono.

Sisungule Lihhovisi Letekuphenya njengeluphiko lolukhetsekile neyunithi lemkhakhaminengi ngekhatsi kweLuphiko  Luphiko Lwavelonkhe Lwetekushushisa (i-NPA) kutsi luphenye ngalenkhohlakalo kanye nalobunye bugebengu lobubucayi.

Yinkhulu inchubekelembili leseyentiwe mayelana nekuletsa ngembi kwemtsetfo wetebulungiswa labo labatsintsekako kulokubanjwa kwembuso ngabhongwane.

Bangetulu kwalaba-200 bantfu labasolwa ngalelicala labashushiswako kwanyalo. Labanye labanengi bayaphenywa.

Timali letebiwa tiyatfolakala.

Luphiko lwe-NPA Lwekudla Imphahla selunikwe imiyalo yekutsi luvimbe tigidzigidzi leti-R14 temacala laphatselene nekubanjwa kwembuso ngabhongwane, kantsi imali lelinganiselwa etigidzigidzini leti-R8.6 lezuzwe enkhohlakalweni seyibuselwe kuhumbuso.

I-SARS leseyibuyiselwe esimeni sayo lesifanele naleseyivusetelwe kabusha seyigcogce tigidzigidzi leti-R4.8 temitselo lebeyingakakhokhwa lokube ngumphumela webufakazi lobetfulwe kuKhomishini, kantsi Luphiko Lwetekuphenya Lolukhetsekile lona selufake simangalo sekusombulula tincabano emkhatsini wemacembu lesilinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R64.

Sesitsatse tinyatselo, lokufaka ekhatsi kwenta simangalo lesisha, kute kutsi sicinise kukhona kwetfu kuvikela kushushunjiswa kwemali nekukhwabanisa futsi senta kutsi sisuswe “eluhlwini lwemave lolweluswako ngekushushumbisa imali” lokwentiwa yi-Financial Ation Task Force.

Ngelusito lwetemabhizinisi, sisungule likhono leteforensiki yetedijithali kutsi lesekele Luphiko Lwetekuphenya Lwe-NPA, lolutawukhuliswa ngekuhamba kwesikhatsi kute kutsi lusekele kucinisekisa kugcinwa kwemitsetfo ngalokubanti.

Kunemtsetfo losetandlenitePhalamende njenganyalo wekutsi  kusungulwe Lihhovisi Letekuphenya libe sikhungo sesiphelane futsi sibe nemandla laphelele.

ekuphenya

Kepha kusasenemsebenti lomkhulu lofanele kutsi wentiwe kute kutsi kucedvwe inkhohlakalo ngalokuphelele.

Ngekuya ngetincomo teMkhandlu Wavelonkhe Wekweluleka Lomelene Nenkhohlakalo, sitimisele kwetfula letinye tinyatselo tekucinisa ema-ejensi etfu ekulwa nenkhohlakalo, sivikele tinhlabamkhosi, silawule kuncenga kuvotelwa kanye nekuvimbela umtselela longafanele webameleli bemmango ekutsengweni kwemphahla.

Angeke siyekele kudzimate kube ngulapho wonkhe umuntfu lobukene nemacala enkhohlakalo atiphendvulele.

Angeke siyekele kudzimate kube ngulapho sekuvunjululwe yonkhe imali lebeyebiwe.

Angeke siyekelekudzimate  kube ngulapho inkhohlakalo iba ngumlandvo .

Lusizi lwangempela lwekubanjwa kwembuso ngabhongwane kutsi kwaphambukisa lunako kanye nemitfombolusito yakhwesha kuloko bekufanele kutsi hulumende akwente, lokukhulisa umnotfo wetfu kanye nekwakha imisebenti.

Kuleminyaka lesihlanu leyendlulile, sisebentele kuvuselela umnotfo wetfu eminyakeni lelishumi yekuma ungakhuli futsi siwuvikele kutehlakalo letinemtselela letenteka kuko kokubili ekhaya nasemhlabeni wonkhe.

Sente inchubekelembili.

Umnotfo wetfu namuhla mkhulu ngalokuphindvwe katsatfu kunaseminyakeni lenge-30 lendlulile.

Linani lebantfu baseNingizimu Afrika labacashiwe likhuphuke lesuka etigidzini letisiphohlongo nga-1994 laya ngetulu kwetigidzi leti-16.7 nyalo.

Kuleminyaka lemibili leyendlulile, linani lemisebenti leyakhiwako liloku liyakhula njalo ngekota, futsi manje sesinebantfu labanengi labacashwako kunangaphambilini kwalolubhubhane.

Kepha, lizinga letfu lekweswelakala kwemisebenti liphakeme kakhulu ngendlela lelingatange seliphakame ngayo phambilini.

Ngisho nanoma lizinga lekucashwa likhuphuka, banengi bantfu labangena emakethe umnyaka ngamunye kunematfuba emsebenti.

Sesakhe sisekelo sekukhula ngekusebentisa tindlela tekwenta tingucuko letinsha tetemnotfo letinemtselela lolufinyelela khashane kutemnotfo, umkhankhaso wekutjala timali lonemfutfo, kanye neluhlelo lwesakhiwonchanti loselucala kutsela titselo.

Tinkampani tiyachubeka nekutjala imali, umhlaba longemahektha latinkhulungwane emhlaba wekulima uyalinywa, kuvulwa, kuvulwa amafekthri lamasha futsi nemkhicito nawo yakhuliswa.

Sisendleleni yekusombulula tihibe letibaluleke kakhulu letiphatselene nekukhula kwemnotfo ngekutsi sisimamise kuphakelwa kwemandla agezi wetfu kanye nekulungisa luhlelo lwetfu lwekutfutfwa kwemphahla.

Njengoba tisuswa letihibe, emandla mbamba emnotfo wetfu ayavuka.

Sabeka lisu lelicacile lekucedza kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga, lebesiloku silisebentisa sigcile emcondvweni munye ngekusebentisa Likomidi Lavelonkhe Lesimobucayi Sagezi.

Sesitifezile tibopho tetfu tekuletsa emandla agezi lamasha lamakhulu ngekutjalwa kwetimali kwalabatimele kugridi, lesevele kusita kunciphisa kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga.

Kulomnyaka lowendlulile, sacala kusebentisa luhlelo lolukhulu lwemaphakheji ekuhhamuleka etikweletini, lolutawenta kutsi i-Eskom ikwati kutjala timali kusakhiwonchanti sekunakekela nekundluliswa kwemphahla futsi acinisekise kusimama kwayo kuya embili.

Kusukela savusetela luhlelo lwetfu lwemandla agezi lavusetelekako eminyakeni lesihlanu leyendlulile, sesichume emandla agezi langetulu kwe-2 500 MW emandla elilanga nawemoya kugridi futsi ngalokuphindvwe katsatfu lesamba lesi sesivele sisekutsengweni noma esakhiweni.

Ngetinikamdlandla temtselo nekusekelwa ngetimali, seliphindzeke kabili linani lemtsamo wemaphaneli emandla elilanga labekwa eluphahleni lofakwe kulo lonkhe lelive kulomnyaka nje lowendlulile.

Sesicalise tingucuko tekulawula letinemandla kute kutsi kube nelutjalomali lwemkhakha lotimele ekuphehlweni kwagezi, njengoba sekutfutfukiswe imiklamo letimele lengetulu kwalenge-120.

Lena yintfutfuko lemangalisako lechuba kuhlelwa kabusha kwemkhakha wetfu wagezi ngalokuhambisana naloko lokwentiwa nguleminye iminotfo leminingi kute kukhuliswe lizinga lekuncintisana nekwehlisa emanani entsengo.

Ngato tonkhe letento leti, siyaciniseka kutsi lokubi kakhulu sekwendlulile futsi siphetfo sekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga sesingafinyeleleka.

Kodvwa asigcini lapho.

Kucinisekisa kutsi ngeke siphindze sibukane nenkinga lefanako, senta tingucuko eluhlelweni lwetfu lwemandla kute kutsi silwente lukwati kuncintisana, luchubeke futsi lutsembeke esikhatsini lesitako.

Sitakwakha tintsambo tekuhambisa gezi letinsha letingetulu kwe-14 000km kute kutsi  kufakwe emandla lavusetelekako eminyakeni letako.

Kute kutsi sisheshise lenchubo, sitawuvumela kutjalwa kwetimali kwangasese esakhiweninchanti sekuhambisa gezi ngekusebentisa tinhlobo letehlukahlukene letinsha tekutjala imali.

Kulomnyaka lophelile, setfula Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekulawulwa Kwagezi kute kutsi kusekelwe kuhlelwa kabusha kwe-Eskom futsi kusungulwe imakethe yagezi lencintisanako.

Njengoba senta letingucuko, sibeka umnotfo wetfu endzaweni lefanele kute kutsi ukhule esikhatsini lesitako emhlabeni loguculwa kuntjintja kwesimomvama selitulu kanye nengucuko kutebuchwepheshe lobungabangi kungcola.

Eminyakeni lemitsatfu leyendlulile, live lakitsi libone kwandza kwetimo letibi kakhulu telitulu, letivame kuba nemiphumela letinhlekelele.

Kungako-ke sisebentisa ingucuko yemandla lakhipha ikhabhona lencane, hhayi-nje kunciphisa kukhishwa kwekhabhoni nekulwa nekugucugucuka kwesimomvama selitulu, kodvwa nekudala kukhula nemisebenti yebantfu bakitsi.

Sitawenta lengucuko ngesivinini, nangelinani lelidzingekako lekusombulula lenkinga kanye nangetindleko lelive letfu lelingakwati kutikhokhela futsi ngendlela lecinisekisa kubakhona kwemandla agezi.

Ngemandla elilanga etfu lamanengi, umoya kanye netimbiwa, sitawuvula tinkhulungwane temisebenti kutemandla agezi lavusetelelekako, emandla langa langangcolisi, insimbi lengangcolisi, timoto letihamba ngagezi kanye naleminye imikhicito lengangcolisi umkhatsi.

Inyakatfo Kapa, lenetimo tayo telilanga lelikahle, seyivele ihehe tigidzigidzi temarandi ekutjalweni kwetimali.

Sitawusungula Indzawo Yetemnotfo Lekhetsekile etubukweni lase-Boegoebaai kute kutsi sichubekisele embili kutjalwa kwetimali kugezi longangcolisi umkhatsi. Kunenshisekelo lenkhulu levela kumkhakha lotimele wekudlala indzima wekutimbandzakanya kulokwandza kwentfutfuko letawukhicitwa yimiklamo yemandla  lakhicita ikhabhoni lencane.

Sesincume kuniketa kugcila lokukhetsekile ekwakhiweni kwetimoto tagezi lapha  la[ha eNingizimu Afrika kute kutsi sikhulise umkhakha wetfu wetimoto, lonika basebenti tinkhulungwane temisebenti lemihle.

Sesincume kunaka kakhulu ngalokukhetsekile tifundza letifana neMpumalanga kute kutsi kwakhiwe timboni letinsha, ematfuba lamasha emnotfo kanye nemisebenti lesimeme.

Lokunye futsi lesikwentile kulomnyaka lophelile, sinyuse titsembiso tekusita ngetimali teLisu letfu Lelutjalomali Lekuntjitjela Emandleni Lakhipha Ikhabhon Kancanesasuka etigidzigidzini leletinge-R170 taye tacishe taba tigidzigidzi letinge-240.

Kute kutsi sibukane nemitselela lephikelele njalo yekufutfumala kwemhlaba wonkhe jikelele, lokutibonakalisa ngetikhukhula letichubekako, imililo kanye netomiso, sincume kusungula Sikhwama Sekubukana Nekugucuka Kwesimomvama Selitulu.

Loku kutawufaka ekhatsi yonkhe imikhakha yahulumende kanye netinkampani letitimele emitameni wekubambisana wekwakha kucina kwetfu nekubukana nemitselela yekugucugucuka kwesimomvama selitulu.

Kute kutsi sibukane nekungasebenti kahle lokukhulu eluhlelweni lwetfu lwekutfutfwa kwemphahla, sitsatsa sinyatselo sekutfutfukisa ematubuko etfu kanye nemanethiwekhi ekuhamba kwetitimela futsi sitibuyisele emazingeni  emhlaba.

Sesibeke inkhombandlela lecile yekusimamisa kusebenta  kwe-Transnet futsi sigucule luhlelo lwetfu lwekutfutfwa kwemphahla.

Ngekusebentisana dvute nemabhizinisi nebasebenti, sisungule ematsimba latikele kute kutsi agucule imigwaco lesihlanu lebalulekile letfutsa imphahla ngetinjongo tekutitfumela emaveni langephandle.

Linani lemikhumbi lelindze kuma etubukweni laseThekwini – lelibenesiminyaminya lesikhulu kuletinyanga letisandza kwendlula – sesehlile sisuka emikhunjini lengetulu kwalenge-60 emkhatsini weLweti saya emikhunjini le-12 ekupheleni kwaBhimbidvwane.

I-Transnet ibeke umlawuli wesikhumulo wemave emhlaba kutsi asite kwandzisa nekutfutfukisa sikhumulo sayo lesikhulu kunato tonkhe etubukweni laseThekwini

Futsi silungisa kabusha luhlelo lwesitimela lesitfwala imphahla ngekuvumela banikati betitimela letingekho ngaphasi kwahulumende kutsi  bafinyelele kunethiwekhi yetitimela.

Njengaloku kunekungcubutana nyalo eMpumalanga Lesemkhatsini lokunemtselela ekuhambeni kwemikhumbi lencamula i-Suez Canal, iNingizimu Afrika isendzaweni lenhle yekutsi inike imikhumbi tinsita tekugcwalisa emafutsa imikhumbi letawucondziswa futsi kabusha ngekusebentisa lugu lwetfu.

Sikuphotfulile kudayiswa kwe-broadband spectrum ngemuva kwekubambeleleka lokungetulu kweminyaka lelishumi, lokuholele ekutjalweni kwetimali lokusha, tindleko letiphasi tedatha nekukhona kufinyelela kunethiwekhi letfutfukisiwe kanye nakulizingasimo.

Letingucuko tinemtselela lomkhulu emmangweni lapho kufinyelela ku-inthanethi kukhuphuke kakhulu kuleminyaka lelishumi lendlulile.

Abe ngaphasi kwehhafu yawo onkhe emakhaya lakhona kufinyelela kutfola i-inthanethi nga-2011, uma kucatsaniswa ne-79% yemakhaya nga-2022.

Kuleliviki-nje, sishicilele imitsetfosimiso lemisha yekugucula luhlelo lwetfu lwema-visa, lokutawenta kutsi kube lula kuheha emakhono ladzingwa ngumnotfo wetfu futsi kwakhiwe luhlelo lolugucugucukako lwetebudlelwane betintfo letiphilako lwekusungula tintfo letinsha kanye netemabhizinisi.

Sigcogce tigidzigidzi tetigidzigidzi temarandi la-R1.5 etibopheni telutjalomali lolusha ngeTikhomfa Telutjalomali tase-Afrika letisihlanu, lapho khona tigidzigidzi letingetulu kwaletinge-R500 setivele tingenile emnotfweni.

Kute kutsi sisekele kukhula kwemboni yetimayini, sichubekela embili nekwenta luhlelo lwetfu lwekuniketa imvume yemalungelo etimayini kutsi lube lwesimanjemanje futsi setfula sikhwama sekuhlwaya kute kutsi sisekele bembi bentimayini labasakhasa kanye nekumba tindzawo letinsha tetmbiwa.

Ngaloku-ke, timayini, letaba sisekelo lokwakhelwa etikwato umnotfo  waseNingizimu Afrika, titawuphindze futsi tibe timboni letinsha naletikhulako.

Kuyandza kudlala indzima kwebantfu labamnyama labebancishwe ematfuba phambilini.

Emazinga ebuniyo bebantfu labamnyama eme cishe ku-39% uma acatsaniswa ne-2% anga-2004.

Lutjalomali kusakhiwonchanti kuyadlondlobala.

Tindlelakwenta letinsha netingucuko letinsha tekusita ngetimali titawusetjentiswa kute kukhuliswe kwakhiwa kwesakhiwonchanti.

Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle lihlose kutfutfukisa kuphatfwa kwemitfombo yemanti ngekusungula imiklamo yesakhiwonchanti kute kutsi kutfolakale emanti kanye nekuhlukanisa imitfombo yemanti kute kutsi kwehliswe kuphila ngemanti lagijima ngetulu.

Imiklamo yemanti lamanyenti seyicalile kwakhiwa kulo lonkhe lelive kute kutsi kutfutfukiswe kuphakelwa kwemanti kutigidzigidzi temakhaya, emadolobheni kanye nasemadolobheni lamakhulu.

Lemiklamo lelandzelako yesakhiwonchanti semanti isachubeka noma seyaphotfulwa:

ILesotho Highlands Water Project, Umzimvubu, Hazelmere Dam, uMkhomazi Water Project, Clanwilliam Dam, Tzaneen Dam, Loskop, Mandlakazi, liphayiphi lelisuka eDamini iJozini, eGiyani, lipayiphi lelisuka eDamini iNandoni liphayiphi leliya Damini iNsami, Pilanesberg Water, Vaal Gamagara kanye neliphaayiphi lelisuka Emfuleni iVaal River leliya eHothazel.

EMphumalanga Kapa, libhuloho iMsikaba nelaseMtentu selicala kuphakama, kantsi litawuba ngulelinye lalaphakeme kakhulu e-Afrika uma seliphelile kwakhiwa.

Insimbi lesetjentiswa njengencenye yalomklamo yakhiwe eMpumalanga, kantsi insimbi, litjensimbi lona liphuma eNyakatho Kapa.

Kuleminyaka lesihlanu lendlulile, i-Ejensi Yavelonkhe YaseNingizimu Afrika Yetemgwaco, lephetse imigwaco lecishe ibe nge-25 000 km, iklomelise ngemiklamo lengetulu kwe-1 200 leyenta tigidzigidzi leti-R120.

NgeLweti emnyakeni lophelile, Ikhabhinethi yagunyata luhlakamsebenti lwesitimela lesihamba ngelitubane lelikhulu, lolugcile emhubheni waseGoli loya eThekwini.

Njengoba sikhulisa umnotfo, siwenta  ufake ekhatsi wonkhe umuntfu.

Ngalokwabiwa kabusha, cishe 25% wemhlaba wemapulazi lapha eveni letfu manje sewebantfu labamnyama baseNingizimu Afrika, lokusisondzeta ekufinyeleleni umgomo wetfu we-30% nga-2030.

Kuleminyaka lesihlanu leyendlulile, sesekele bosotimboni labamnyama lababalelwa e-1 000 ngetimali nangaletinye tindlela tekwesekelwa. Letinkampani talabamnyama ticashe basebenti labangetulu kwalaba-90 000 futsi tifaka tigidzigidzi temarandi emnotfweni wetfu.

Ngaso sona leso sikhatsi, labanye basebenti labacishe babe ngetulu kwee-200 000 batfola bunikati bemashezi etinkampanini labasebenta kuto, lokwente samba sebuniyo kutemnotfo wetinkampani emnotfweni waseNingizimu Afrika kwaba  basebenti labangetulu kwalabayihhafu yesigidzi.

Sibona lendlelamkhubaa iyachubeka iyakhula njengoba tinkampani tiya ngekuya tibona kutsi kunenzuzo ekusebenteni kwato kutsi basebenti bato babe nesabelo semashezi emabhizinisini labawasebentelako.

Letingucuko lesesiticalile kanye nemsebenti lochubekako titawusebenta kutsi sikwati kucedza kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga, sente kancono luhlelo lwetfu lwekuhlela, kute kutsi sizuze kuvikeleka kwemanti futsi sidale nematfuba emisebenti.

Nanoma-nje tinsayeya tetfu atikake taba tinkhulu kakhulu, kusabela kwetfu kuletinsayeya kusiholele emphumelelweni lenkhulu lesingakate sayibona phambilini.

Lokunye lokubi kakhulu kungabikhona kwebulungiswa ngesikhatsi selubandlululo yindlela imfundvo lebeyisetjentiswa ngayo njengelithulusi lekuchubekisela embili kungalingani.

Kuleminyaka lenge-30 lendlule, sifune kusebentisa imfundvo njengelithulusi lekwakha kulingana.

Imiphumela yetfu yetemfundvoo lesisekelo iya ngekuya iyatfutfuka kuto tonkhe tinyatselo.

Lizinga lekuphasa lakamatikuletjeni lakamuva, lelinge-82.9%, liphakeme kunawo onkhe.

Futsi umnyaka ngamunye lomusha, bafundzi labavela etikolweni letingakhokhisi babala linani lelikhulu lekuphasa ngendlela yekuyowufundzela ticu temfundvo lelizuziwe.

Ngesikhatsi lesifanako, bambalwa bafundzi labashiya sikolwa ekhatsi.

Sikhuphule kakhulu lusito lwetetimali lwebafundzi labaphuyile nalabasebentako emanyuvesi kanye ne-TVET kuleminyaka lesihlanu leyendlulile.

Eminyakeni lesihlanu letako, sitawugcilisa kunaka kwetfu ekwandziseni kufinyelela ekukhuleni kweminyaka yekucala yemntfwana kanye nekwenta kancono kufundza emabangeni laphasi, lapho sesicala khona kubona inchubekelembili.

Kuhanjiswa tekutfutfukiswa kweinyaka yekucala yemntfwana tiyiswe eTikweni Letemfundvo Lesisekelo (i-DBE) kube ngulesinye sincumo lesibaluleke kakhulu ngoba manje sesikhonile kunikela ngetinsita letinengi ekutfutfukisweni kwebantfwana eminyakeni yekucala yekukhula kanye nekucinisekisa kutsi ngekubusa ngekubambisana ematiko ahulumende lehlukene adlala indzima ekutfutfukisweni kweminyaka yekucala yekukhula kwebantfwana  lokwentiwe ncono yi-DBE.

Tinchubomgomo netinhlelo tetfu, kuleminyaka lenge-30, tikhiphe tigidzi tebantfu ebuphuyeni lobukhulu.

Namuhla, bambalwa bantfu baseNingizimu Afrika labalambile futsi bambalwa labahluphekako.

Nga-1993, iNingizimu Afrika yabukana nensayeya lenkhulu yebuphuya, lapho khona bantfu labange-71.1% bebaphuyile.

Nanoma kunjalo, ngaphasi kwahulumende wentsandvo yelinyenti, kuye kwaba nekwehla lokuchubekako kwalamanani.

Nga-2010, lizinga lebuphuya beselehle laya ku-60.9%, futsi lachubeka lehla, laya ku-55.5 % nga-2020, njengoba kubika i-World Bank. Lenchubekelembili ibe khona ngenca yekwesekelwa lokubanti kwalabo labasemmangweni labakudzinga kakhulu.

Kuleminyaka lesihlanu leyendlulile, sachubeka setfula lesinye sinyatselo sekubukana nebuphuya ngekutsi setfule Lizingancane Lemholo Wavelonkhe lohlongotwe nguMculu Wenkhululeko.

Lesincumo lesatsatfwa badlalindzima labamcoka, lokungemabhizinisi nebasebenti kanye nemimango, sekwetfula linanincane lemholo ngekushesha sakhuphula imiholo yebasebenti labangetulu kwetigidzi letisitfupha.

Ngesikhatsi sisahlaselwelubhubhane, setfula Sibonelelo Sahulumende Lesikhetsekile Sekusita Enhluphekweni, lokukungumaje sifinyelela kubantfu labangaba tigidzi letiyimfica njalo ngenyanga tebantfu labangasebenti. Sitibonile tinzuzo talesibonelelo futsi sitawuselula sikhatsi saso siphindze futsi sisente ncono njengesinyatselo lesilandzelako sibe sekwesekela labo labangasebenti.

Letibonelelo netelekelelomali tenta lokukhulu kunekunika bantfu loko labakudzingako kute kutsi baphile.

Tilutjalomali lwesikhatsi lesitako.

Lolusito lwetenhlalakahle lubonakale ngekukhula kwelizinga lekubhalisa esikolweni nekuya kwebantfwana esikolweni, lizinga lalabashiya phasi sikolwa phasi lehlile, futsi nelizinga lekuphasa selincono.

Bantfu baseNingizimu Afrika baphila sikhatsi lesidze kunasekucaleni.

Iminyaka yekuphila seyandzile lesuka eminyakeni le-54 ynga-2003 laya eminyakeni lenge-65 nga-2023.

Lizinga lekufa kwabomake nebantfwana labancane lehle kakhulu.

Sakhe tibhedlela nemitfolampilo leminengi, ikakhulukati etindzaweni letiphuyile, letisita ngekunakekelwa kwelizinga lelincono kwebantfu baseNingizimu Afrika.

Namuhla, 95% webantfu labatfolwe bane-HIV bayasati isimo sabo, 79% walabo labatfola tidzambisigciwane, kantsi 93% walabo ligciwane labo selicedvwe emandla.

Lizinga lekwesuleleka nge-HIV lokusha emkhatsini welusha kwehle kakhulu.

Futsi-ke, nalapho luhlelo lwetfu lwetemphilo lube nemtselela lomkhulu etimphilweni tebantfu, sisebentela kutfutfukisa kokubili lizinga lekunakekelwa kwetemphilo kanye nekufinyelela ngekulingana.

Umshwalensi Wetemphilo Wavelonkhe (i-NHI) utawuniketa luhlelo lwetekunakekelwa ngetemphilo lwamahhala endzaweni yekunakekelwa kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, kungaba kusetikhungweni tetemphilo tahulumende noma kuletitimele.

Sihlela kusebentisa i-NHI ngelizinga lelikhulako, sibukene netindzaba letifana nekusitwa ngetimali kweluhlelo lwetemphilo, basebenti betemphilo, imikhicito yetekwelapha, imigomo nebuchwepheshe, kanye netinhlelo telwati lwetemphilo.

Lenye yetimphumelelo lebonakalako, lenemtselelalovakalako kuleminyaka lengemashumi lamatsatfu yekucala yenkhululeko kusitwa bantfu ngekubanika emakhaya.

Namuhla, cishe imiti letigidzi letiyimfica etigidzini letilishumi bantfu bahlala emakhaya lahlelekile.

Lapho bekukadze kunemikhukhu khona netindlu teludzaka, sekunemakhaya lakhiwe ngetitini tasemende.

Lawa ngemakhaya lanemanti ekunatsa kanye newekuwasha, emakhaya lanagezi wekukhanyisa nekupheka.

Ekupheleni kwelubandlululo, bantfu labasitfupha kulabalishumi bebafinyelela kutfola emanti ekunatsa lahlobile. Lamuhla, lelo nani likhuphuke lafika cishe kubantfu baseNingizimu Afrika labayimfica kulaba-10.

Sisebentela kucinisekisa kutsi tindlu tesibonelelo takhiwe dvute nalapho bantfu basebenta khona, bafundza khona nalapho batfola tinsita khona.

Kodvwa mayelana nekwetfulwa kwetinsita, hulumende wasekhaya ufanele kutsi asebente.

Bomasipala labanengi kakhulu bayehluleka ekwengameleni, etinyatselweni tetimali netekwetfulwa kwetinsita.

Letihibe titsintsa tinhlangotsi letinengi tetimphilo tebantfu tamalanga onkhe.

Sesicalile kuphumelelisa tinyatselo letinengi kute kulungiswe lenkinga ngekunika bohulumende basekhaya lusito, lokufaka ekhatsi nekwenta umsebenti wakhulumende ube webungcweti kanye nekucinisekisa kutsi bantfu labanemakhono lafanele babekwa etikhundleni letibalulekile.

Lihhovisi laMengameli, Umgcinimafa Wavelonkhe kanye neLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko basebenta ngekubambisana kute kutfutfukiswe emakhono etebuchwepheshe kuhulumende wasekhaya kanye nekuhlela kancono, nekuhlela kanye nekwenganyelwa kwetimali tahulumende.

Ngekusebentisa timbizo taMengameli lebetibanjwe kulo lonkhe lelive, sibone indlela Imodeli Yetekutfutfukisa Tigodzi (i-DDM) lehlanganise yonkhe imikhakha yahulumende kanye nebadlalindzima lababalulekile kute kutsi kulungiswe tinsayeya tekuletfwa kwetinsita emimangweni.

I-DDM ikhombise kuba lithulusi lelisebentako lekutfutfukisa kubusa ngekubambisana nekusebentisana. Sitawuchubeka nekwandzisa kabanti kanye nekujulisa lenchubo.

Kubukana nebugebengu kanye netekungavikeleki kuyintfo lemcoka kakhulu.

Bantfu baseNingizimu Afrika bafanelwe kuphepha nekutiva baphephile, kuhamba ngekukhululeka nekungasabi lutfo etindzaweni tabo kanye nasetindzaweni temmango.

Ngesikhatsi salokuphatsa umbuso, sigcile ekuhlomiseni ema-ejensi etfu lacinisekisa kugcinwa kwemtfetfo, letentiwa taba butsakatsaka ngalokuhlelekile, kute kutsi ente umsebenti wawo ngemphumelelo.

Sesicinise tikhundla temaphoyisa ngekucasha emaphoyisa la-20 000 kuleminyaka lemibili lendlulile kanye nalamanye la-10 000 emnyakeni lotako.

Emaphoyisa langetiwe la-5 000 afakwe eLuphikweni Lwetekutinta Kwemmango

Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu lwetfule luhlelo lwe-Operation Shanela njengendlela lensha yekubukana netindzawo letinebugebengu, lokuholele ekuboshweni kwabantfu labangetulu kwe-285 000 kusukela ngeNkhwekhweti kulomnyaka lophelile.

Emacembu Ekusebenta Tesakhiwonchanti Setemnotfo lasebenta kuto tonkhe tifundza abe nemphumelelo lenkhulu ekulweni nekwebiwa kwemakhebuli agezi, kumoshwa kwesakhiwonchanti lesibalulekile kanye nekumba timbiwa ngalokungekho emtsetfweni.

Ngekusebentisana lokuhle nemkhakha lotimele, sibone kuncipha kwetigameko tekungavikeleki kunethiwekhi yekuhamba kwetitimela.

Setfule Luphiko Lwekulawula Teminyele kulomnyaka lowendlulile kute kutsi sente kancono kuvikeleka kweminyele yetfu, futsi sesimise bantfu labangetulu kwe-100 000 labatame kungena lapha eveni letfu ngalokungekho emtsetfweni.

Ngekubambisana netinhlangano temmango, sakhe Luhlelolisu Lwavelo lwe-GBVF, njengenhlangano lebanti yekubukana nalolubhubhane.

Cishe tigidzigidzi temali letinge-R21 tihlelelwe lethemu lesemkhatsini kute kutsi kufezekiswe letinsika letisitfupha taloluhlelo, lokufaka ekhatsi kuhlomisa bomake emakhono etemnotfo.

Imitsetfo lemisha yetfulelwa kucinisekisa kuphendvula kweluhlelo lwetebulungiswa bebugebengu i-GBV  kanye nekwesekelwa lokuncono kwalabo labasindze kulobo budlova.

Umgomo wetfu lomkhulu kucedza i-GBV ngalokuphelele ngekuhlanganisa wonkhe ummango. Njengencenye yaloku, siyaseseka lesifungo sekutsi emadvodza aseNingizimu Afrika amenye kutsi asitsatse kute kutsi akhombise kutibophelela kwawo ekucedzeni lesihlava.

Besifazane nabo baseluhlelweni lwekutakhela sabo sitsembiso.

Iseseyindze indlela lesafanele kutsi siyihambe kute kutsi sakhe imimango lephephile, sivimbe bugebengu lobunebudlova, sivikele nesakhiwonchanti setfu.

Kodvwa akungabateki kutsi umbutfo wemaphoyisa loceceshiwe, loceceshwe kahle futsi lonetinsita letifanele, losebentisana nemimango, utawukwenta live letfu libe yindzawo lephephile.

Namuhla, wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika angaphakamisela inhloko takhe etulu, ngekuciniseka kutsi sesiyitsetse indzawo yetfu lefanele emhlabeni.

Sisatibophelele ekudlaleni indzima leyakhako evenikati letfu kanye nasemhlabeni wonkhe kute kutsi sitfole i-Afrika lencono kanye nemhlaba loncono.

Sitawuchubeka nekudlala indzima lebalulekile yekuthulisa tibhamu ko lonkhe livekati letfu.

Kucocisana kwetfu nemacembu ekungcubutaneni kweRussia ne-Ukraine ngekusebentisa Umtamo Wekuthula Wase-Afrika kuyachubeka. Siyangenelela kulemitamo yetekuthula ngoba sikholelwa ekutsini ngisho netincabano letingasombululeki tingasonjululwa ngetingcoco.

Sikhonjwa indlela ngumgomo losisekelo wemalungelo ebantfu nenkhululeko, sitsetse ludzaba lwasePalestine kute sivimbe kutsi kungachubeki kufe bantfu kanye nekubhujiswa kweGaza.

Sisemukele sincumo seNkantolo Yetebulungiswa Yemave Emhlaba sekutsi i-Israel kumele itsatse tonkhe tinyatselo letisemandleni ayo ivimbe sento sekucotfulwa kwebantfu basePalestine.

Siyakugceka kubulawa kwetakhamuti kuto tonkhe tinhlangotsi futsi sincusa tonkhe tinhlangotsi letitsintsekako kulolungcubutana kutsi titibophelele eluhlelweni lwekuthula lesitawuletsa sisombululo semibuso lemibili.

Sitawusebentisa inchubomgomo yetfu yekubukana nalamanye emave kute kutsi sivete tinhlose tetfu tetentfutfuko. Ngesikhatsi sebuholi betfu be-Brazil, Russia, India, China kanye neNingizimu Afrika (i-BRICS) kulomnyaka lophelile, sabona sehluko lesisha semndeni wemave e-BRICS.

Lokukhula kwalelicembu kusuka emalungeni lasihlanu liye emalungeni lalishumi kuveta ematfuba eluhwebo kanye nekuciniswa kwebudlelwano betembusave kanye netekuchumana emkhatsini wemave laseNingizimu yemhlaba.

Sitakwakhela etikwalenchubekelembili lesesiyentile ekusunguleni Indzawo Yelivekati Lase-Afrika Yetekuhwebelana Ngalokukhululekile (i-AfCFTA), letawugucula umnotfo waseNingizimu Afrika kanye newelivekati lonkhe ngekwakha ematfuba emisebenti lemisha kanye nekukhulisa lizinga lekuhlanganyela kutemnotfo.

Futsi sitawubeka kutfutfuka kwe-Afrika etulu ku-ajenda ngesikhatsi singenisa i-G20 ngo-2025.

Timphumelelo taleminyaka lengemashumi lamatsatfu leyendlulile tibufakazi bekutsi bemandla ekubambisana nekusebentisana ekubukaneni netinsayeya tetfu leticindzetela kakhulu.

Live letfu linemmango lonemandla nemdlandla, umbutfo wetinyonyana lonamandla kanye nemkhakha lotimele lohlanganyelako.

Kuleminyaka lesihlanu leyendlulile, sisebente ngekutikhandla nalabalingani betenhlalakahle mayelana nekubukana netinsayeya letifanana nekugcina bantfu baphephile kanye nekusabalalisa imitsi yekugoma ngesikhatsi sekubukana nelubhubhane lwe-COVID-19, kanye nekuhlanganisa imphendvulo yemmango wonkhe yekubukana ne-GBV.

Kulomnyaka lowendlulile, sihlangane nebalingani betenhlalakahle kute sicedze kucishwa kwagezi ngenhlosoyekuwonga, kulungisa tinsayeya emkhakheni wetekutfutsa, kuliwe nebugebengu nenkhohlakalo, futsi kusheshiswe kuvulwa kwematfuba emisebenti.

Lena yindlela yaseNingizimu Afrika yekwakha inhlanganisela yetenhlalo ngekubambisana etindzabeni letibambekako, futsi kutawubaluleka ekwakheni ummango lomusha eminyakeni letako.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Lena yi-SoNA yekugcina yembuso yentsandvo yelinyenti wesitfupha.

Leminyaka lesihlanu leyendlulile kube sikhatsi sekululama, sekwakha kabusha kanye nekuvusetela.

Kuye kwadzingeka kutsi sivusetele umnotfo wetfu ngemuva kweminyaka lengetulu kwalelishumi yekusebenta kabi kwemnotfo.

Kudzingeke kutsi sakhe kabusha tikhungo tetfu temmango ngemuva kwesikhatsi sekubanjwa kwembuso ngabhongwane.

Kuye kwadzingeka kutsi selulame kulolubhubhane lolubhubhise umhlaba wonkhe futsi lolubange lusizi nebumatima lobukhulu, lolwavala emabhizinisi lwaphindze futsi lwaba yimbangela yekulahleka kwemisebenti.

Futsi kute kwadzingeka kutsi sibukane-ngco nesimobucayi  sagezi lefadabalako siphindze futsi siyisombulule, lokutsi, nanoma-nje kunentfutfuko lenkhulu leyentiwe kuletinyanga takamuva, iyachubeka nekubamba umnotfo wetfu.

Sihambe libanga lelidze kuleminyaka lesihlanu leyendlulile. Sakhele etikwetintfo letizuziwe kuleminyaka lengemashumi lamatsatfu lendlulile futsi sitsetse tinyatselo letincumako tekubukana nensayeya letikhona nyalo bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika lababukene nato.

Sesikubuyisele esimeni sako lesifanele ukutimela kanye nemandla etikhungo tetfu leticinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo tekulwa nenkhohlakalo nebugebengu.

Sisebentele kutfutfukisa emalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka. Satigcabha kakhulu ngekwenta Lulwimi Lwetimphawu LwaseNingizimu Afrika kutsi lube lulwimi lolusemtsetfweni lwe-12.

Sivikele futsi sakhutsata emalungelo lasisekelo kuMtsetfosisekelo wetfu, njengenkhululeko yekukhuluma, kutihlanganisa kanye nekukholwa. Sivikele inkhululeko yebetindzaba kanye nekutimela kweluphiko lwetebulungiswa.

Sivikele futsi satfutfukisa emalungelo emalungu emmango webesifazane labatsandzana nalabanye besifazane, labadvuna labatsandzana nalabanye labadvuna, labanebudlelwane nebantfu labanebulili lobubili, labantjintje bulili babo, labangatayeleki/lababuta  imibuto kanye nebulili lobehlukile, futsi siyachubeka nekulwa nato tonkhe tinhlobo tekubandlululwa kanye nekungabeketelelani.

Sente inchubekelembili lebonakalako etinyatselweni tekukhulisa umnotfo, kwakha ematfuba emisebenti kanye nekunciphisa buphuya.

Nanoma-nje sesiyicalile inchubo yekuvusetela kanye netingucuko, usesemkhulu umsebenti lokufanele kutsi wentiwe kute kutsi letingucuko tiphetseke.

Sitawucinisekisa kuphotfulwa kwalomsebenti lowentiwako sinkanye nebalingani betfu kucedvwe kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga siphindze futsi sivusetele kusebenta kwematubuko etfu kanye nenethiwekhi yekuhamba kwetitimela.

Sitawuchubeka nekucinisa tikhungo tetfu tekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo, sibukane ne-GBV futsi silwe nenkhohlakalo kute sente iNingizimu Afrika ibe yindzawo yawonkhe muntfu.

Sitawuchubeka nekucinisa bohulumende basekhaya, sente Litiko Lebasebenti  libe lebungcwenti futsi sicinisekise kutsi tikhulu tahulumende tetfweswe sibopho sekutiphendvulela mayelana netento tato.

Sitawuchubeka nekubeka umnotfo wetfu endzaweni lefanele kute ukhule futsi uchudzelane emhlabeni lontjintja ngekushesha, kwesekela emabhizinisi lamancane, ukunika bantfu labasha ematfuba etemnotfo kanye nekusita ngekuvikelwa ngekwetenhlalo labo labasengotini yekuhlaseleka kalula.

Sitawuchubeka nekusebentela kwenta kancono simo setetimali tahulumende walelive siphindze futsi sibambelele endleleni lebonakalako yetemnotfo lobhadlile.

Sitawusebentisa lamatfuba laniketwa yi-AfCFTA sikhulise luhwebo siphindze futsi sikhulise netimboni tetfu .

Sitawuchubeka nekwakha umnotfo lofaka ekhatsi wonkhe umuntfu, sigcile ekutfutfukisweni kwebantfu labamnyama nebesifazane baseNingizimu Afrika, kutfutfukiswa kwemalungelo ebasebenti, kucinisa kulungiswa kabusha kwemhlaba kanye nekulandzela kugucukela emandleni lakhicita ikhabhoni lencane lengahlukumeti ummango kungashiywa muntfu emuva.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Njengoba sigubha iminyaka lenge-30 yenkhululeko, kufanele sihlale sicinile ekutinikeleni kwetfu entsandvweni yetfu yelinyenti yemtsetfosisekelo kanye nakusetsembiso sayo semphilo lencono.

Akukafanele sivumele labo labamelana nesibopho Umtsetfosisekelo losibeka emahlombe etfu sonkhe sekulungisa kungabi nebulungiswa kwesikhatsi lesendlulile futsi sigucule umnotfo wetfu kanye nemmango wetfu.

Kufanele kutsi sibakhumbute labantfu ngesibopho Umtsetfosisekelo losibeka emahlombe eMbuso kutsi uchubeke ufezekise emalungelo awo wonkhe umuntfu kutsi atfole indlu, kunakekelwa kwetemphilo, kudla, emanti, kuvikeleka kwemmango, kuphepha kanye nemfundvo.

Ngesilinganiso lesifanako, akukafanele sivumele noma ngubani kutsi entele phasi tikhungo letibalulekile tentsandvo yelinyenti, alulate tebulungiswa noma anike ligunya lemtsetfosisekelo lePhalamende incabhayi.

Akukafanele sivumele labo labafuna kwehlukanisa sive sakitsi, babhebhetele budlova babukele phasi intsandvo yetfu yelinyenti.

Njengasesikhatsini lesedlulile, njengasesikhatsini lesitako, bantfu baseNingizimu Afrika kufanele bahlangane bamelane nanoma yimiphi imitamo yekuhlehlisa imphumelelo yentsandvo yetfu yelinyenti.

NjengaSihlalo Wemkhandlu Wemtsetfosisekelo, ngasebenta nebaholi labanengi labakhulu belive lakitsi sibhala Umtsetfosisekelo lokhombisa ngempela intsandvo yabantfu baseNingizimu Afrika.

 NjengaMengameli, ngikubona kungumsebenti wami lohamba embili kuvikela Umtsetfosisekelo wetfu, nekusebenta onkhe emalanga kute kufezeke setsembiso sawo.

Lapho sichubekela embili, asikhumbule kutsi kukitsi – hhayi kulomunye umuntfu – kuncuma likusasa leNingizimu Afrika.

Asisito tibukeli-nje temlandvo.

Sibabhali bawo.

Ngitsi bomakhi balelive lesilibita ngekutsi likhaya.

Njengoba sicondze eminyakeni letako lenge-30 yenkhululeko, kufanele sikhetse luhlobo lwelive, futsi ngempela luhlobo lwemhlaba, lesifuna kutentela lona kanye nebantfwana betfu.

Sitibophelele eNingizimu Afrika lapho khona kutatisa kwetfu lokufananako kusekubobeni nasekwemukeleni buntfu bangamunye wetfu.

Sifuna live lapho khona wonkhe umuntfu ukhululekile kutsi abe nguloko langiko, kungakhatsaleki kutsi waluphi luhlanga, bulili, inkholelo yetebulili, buhlanga noma inkholo.

Sifuna live lapho khona ematfuba lafananako atfolwa nguye wonkhe umntfwana, akukhatselekile kutsi utalwa eSandton, eMdantsane, eSekhukhune, eMitchell’s Plain noma ePhoenix.

Sifuna live lapho khona umtsetfo usebenta kuwo wonkhe umuntfu, kungakhatsaleki kutsi ucebe kangakanani noma uphetse siphi sikhundla.

Njengoba sichubeka neluhambo lwetfu sindzawonye kute sente lombononchanti uphumelele, sifakwa inshisekelo bantfwana bentsandvo yelinyenti, ngemandla abo, ngebuhlakani babo bekucamba kanye nemdlandla wabo.

Sifakwa inshisekelo bantfu labasha labafake ematsemba etfu emhlabeni jikelele, kusuka kuMabhokobhoko kuya kuBanyana Banyana, kusuka kumachawe eBafana Bafana kuya kulabawine Tindondo te-Grammy njengaTyla.

Njengaloku sigubha iminyaka lenge-30 yenkhululeko yetfu, sikhunjutwa emavi eMengameli Nelson Mandela, lowatsi ngemuva kwekukhuphuka ligcuma lelikhulu, umuntfu lakutfolako-nje kuphela kutsi kunalamanye emagcuma lamanengi lafanele kukhushukwa.

Watsi:

“Ngike ngatsatsa sikhashana kute kutsi ngiphumule, ngibuke kubukeka kwematsafa langitungeletile lamahle kakhulu, ngibuke emuva libanga lesengilihambile.

"Kodvwa ngingaphumula sikhashana-nje, ngoba inkhululeko ifika netibopho, futsi angeke ngicale ngibambeleleke, ngoba luhambo lwami loludze alukapheli."

Njengoba sesihambe libanga lelidze kangaka, sisasalelwe yindlela lendze lekufanele kutsi siyihambe.

NjengaMadiba, kufanele sichubeke, njalo siye embili, sihlale njalo siya embili, siye eveni lemaphupho etfu. Sihlale njalo sikholelwa ekutsini kuncoba kucinisekile.

Ngiyabonga.

Issued by
More from

Share this page

Similar categories to explore