IKulumo Yobujamo Belizwe (i-SoNA) kaMengameli u-Cyril Ramaphosa

IKulumo Yobujamo Belizwe (i-SoNA) kaMengameli u-Cyril Ramaphosa, e-Cape Town City Hall

Somlomo wesiBethamthetho seliZweloke, Mma. Nosiviwe Mapisa-Nqakula,

Sihlalo womKhandlu weemFunda, Nom. Amos Masondo,

Sekela likaMengameli weRiphabhligi yeSewula Afrika, Nom. Paul Mashatile kunye noKkz. Mashatile,

Mengameli wangaphambilini, Nom. Thabo Mbeki,

Sekela likaMengameli langaphambilini, Mma. Phumzile Mlambo-Ngcuka,

Somlomo wangaphambilini wesiBethamThetho seliZweloke, Mma. Baleka Mbete,

Jaji eliKhulu Raymond Zondo,

Sekela leJaji eliKhulu, Mm. Mandisa Maya,

Amajaji akhona anathi la ngokwahlukahluka kwawo,

Meyara ye-Cape Town, Khansela Geordin Hill-Lewis,

Mphathi wesiGungu sabaZenda nabaPhathi beemFunda,

BaPhathi beenJamiso eziSekela iNtando Yenengi yethu,

Bahlonipheki abaKhethekileko abajamele iimfunda zethu ezilithoba,

Malunga wePalamende, kunye

namaSewula Afrika wekhethu,

 

Njengoba besilungiselela leKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA) nje, sizwe iindaba zamahlungu wokulambalala kwakaDorh. Hage Geingob, onguMengameli weRiphabhligi yeNamibia.

UMengameli Geingob bekamnganami omuhle newabantu beSewula Afrika begodu amthwalisani wethu ekulweleni ikululeko yethu. Bekamsekeli oqinileko wokuthula, ibumbano, ituthuko kunye nokukhula kwenarhakazi ye-Afrika.

Bengikhombela bona simhloniphe ngesikhatjhana sokuthula.

MaSewula Afrika wekhethu,

I-SoNA le yenzeka ngomnyaka wama-30 wombuso wethu wentando yenengi.

Ngomhla wama-27 kuSihlabantangana 1994, iinkulungwana zamaSewula Afrika avowuda ekhethweni lombuso wentando yenengi, ubunengi babo babethoma ukuvowuda epilwenabo.

Lelolanga eliqakatheke kangaka kwaba lilanga okwaphela ngalo umhlupheko wamakhulukhulu weminyaka, umZabalazo wokutjhaphulula abantu bekhethu emhluphekweni nekugandelelweni, ekwemukweni ipahlabo nekuhlukunyezweni, ebuchakeni nekutjhiyekeni ngendima.

Sathi nasifole emijejeni emide siyokuvowuda, sabe sicoca ngokuthokoza kwethu, laphokhunye sathi sicoca njalo sabe sitshega iminyembezi.

Sasingathana nabangani kunye nabantu abatjhili ngokufanako, sikhuthazwa kukuba mmoya munye ngengomuso elifanako lelizwe lekhethu esabe sizolikhetha ngokuvowuda kwethu.

Ngemabhokisaneni wamavowudu zange saphosela amaphetjhana wethu wokuvowuda kwaphela, saphosela nebhudango lelizwe esasifuna ukulakha.  

Kwakulibhudango leSewula Afrika engeyabo boke abahlala kiyo, sibumbene ngokuhluka kwethu, ngazo zoke iindlela.

Iphasi loke labukela lokha uNelson Mandela, uyise wesitjhaba sekhethu, nakavowudako eNanda, KwaZulu-Natala; ilizwe likaShaka, ikutana ibizo lalo elisolo laba sisilo sinomdumo minyaka yoke; lapho kwasala khona inongo ka-John Langalibalele Dube, uMengameli wokuthoma we-ANC, yona eyabumbanisa abantu be-Afrika; ikhaya leKosi u-Albert Luthuli, umAfrika wokuthoma ukwethweswa uNongorwana we-Nobel Peace Prize.

Ngeendlela ezinengi, ukuvowuda kwakhe eNanda lapho kulele khona uJohn Langalibalele Dube, kwaba siboniso esihle ngoba ukuvowudela kwakhe lapho kwakutjho bonyana wayebikela uMengameli wokuthoma we-ANC ngokuthi ingangani indima yomzabalazo eyasele yenziwe ngalesosikhathi.

Ngemva kokuvowuda kwakhe, uMadiba wathi:

“Leli ligadango lokuthoma lesikhathi esitjha. Sidlulile esikhathini selifu elinganamkhanyo, sokuqalanganiswa, sokulinganiselwa ngokuqinteliswa amathuba, sokudungeka kwezinto nokurarana. Nje sithoma isikhathi esitjha samathemba, sokubuyisana nokwakha isitjhaba sekhethu.”

Libhudangweli, labantu abatjhaphulukileko nababumbeneko, elithungelelene nomThethosisekelo wethu wentando yenengi.

Mthethosisekelo lo okhanyisele imizamo yethu ehlanganyelweko indlela eminyakeni ematjhumi amathathu edlulileko yokutjhugulula ilizwe lekhethu libe ngelingcono khulu, begodu kufuze bona libe yisika yomsebenzi esiwenza njenganje ukwakha ipilo engcono yabo boke abantu.

Ematjhumini amathathu weminyaka adlulileko besisekhambeni, sisiphalazela ukwakha umphakathi omutjha – umphakathi wombuso wentando yenengi elizweni loke.

Silahle umbuso wegandelelo nokubandlulula, sakha umbuso wentando yenengi osekelwe ngilokhu okufunwa babantu.

Sakhe iinjamiso ezinamandla ukuvikela ukutjhaphuluka okusisekelo namalungelo wobuntu wabo boke abantu.

Sitjhugulule ipilo yeengidi ngeengidi zamaSewula Afrika, sawagcinela iimfanelo zawo zepilo, sawakhela namathuba angazange akhe abe khona phambilini.

Sivule amathuba wokwakheka komnotho ohlukileko wezenjiwa, imikhiqizo yokulima kunye nemikhiqizo yokwenziwa ifika khona kiwo woke amagumbi wephasi, ukube ngahlanye lapha eSewula Afrika ivulela abantu imisebenzi.

Njengelizwe, sibuyele sayokuhlanganyela namanye amazwe, selula isandla sokuthula nesingani kiwo woke amazwe nabo boke abantu.

Njengoba singeze sayiphikisa indima yetuthuko eyenziwe maSewula Afrika ema-30 weminyaka edlulileko, ngakelinye ihlangothi akukafaneli nokuthi sizeqise amehlo neentjhijilo ezisolo ziphikelele zisiqale ngemehlweni.

Sibhesele iinkhathi zobudisi obukhulu ngesikhathi lapha kulingwa amandla wehlelo lethu lombuso wentando yenengi yomthethosisekelo.

Kukhe kwaba neenkhathi lapho izinto ezenzeka kamanye amazwe ziliya khona indima yethu yetuthuko.

Umraro weemali wephasi loke wangomnyaka wee-2007 nowee-2008 waqeda indima yetjhumi leminyaka yokukhula okunamandla nokwakheka kwemisebenzi okumsinya.

Mvanyana nje, ipi yeRussia-Ukraine ibe nesandla ekukhuphukeni kwentengo yeembaseli, nokwentengo yokudla nenye ipahla ephasini loke – koke lokho kwabangela bona ipilo ibe budisi khulu kiwo woke amaSewula Afrika.

Kube khona naneenkhathi lapho izehlakalo zalapha ekhethu ezisikinye isisekelo sentando yenengi yomthethosisekelo.

Mhlambe umonakalo omkhulu kinayo yoke kube ngilo owenzeke ngesikhathi sokuthunjwa kombuso.

Itjhumi leminyaka loke, abantu beenkhundla ezisesiqongolweni somBuso bebarerisana nabantu bangeqadi bonyana bazithathele babe banikele neenkhampani zombuso umsebenzi omutjha, neenjamiso zabathobelisimthetho kunye nezinye iinjamiso zombuso.  

Laphokhunye leziziga bezikghonakaliswa ziinkhampani zakhona ekhethwapha nezeentjhabatjhaba.

Ibalwa ngamabhiliyoni wamarandi imali eyetjiwako ekwakufuze isetjenziselwe ukugcina iimfuneko neendingo zezakhamuzi zeSewula Afrika ezimumuntu woke.        

Ukuthembeka kwelizwe lekhethu kwarhurhutjheka kumbi khulu. Iinjamiso zombuso zinyefiswe amandla okwesabekako.

 Umphumela wokuthunjwa kombuso solo usezwakala emagumbini nemakorweni woke womphakathi, ukusukela ekutlhayeleni kweentimela ezithutha ipahla ukuya emisebenzini yombuso erhirikako, ukusuka ekubhalelweni kusebenza kuhle kweentetjhi zegezi zekhethu ukuya emahlelweni wezetuthuko abhalelweko.

Kodwana amaSewula Afrika, ekubalwa hlangana nawo neemphathimandla zombuso ezinengi ezithembekileko nezizinikeleko, boke basikimile balwisana ngokusebenzisana ukwehlula ubukhohlakali bokuthunjwa kombuso.

 Ngitjho nangesikhatheso, beyisolo iphikelele ngekani imizamo yokuliya umsebenzi wokuvuselela ilizwe.        

Sikhumbula ngokudabuka okukhulu izehlakalo zangoVelabahlinze 2021, lapha abantu abenetjisakalo yabo bahlose ukubanga ipikiswano nombuso wentando yenengi, okwadosela ekutheni kufe  abantu bekube netjharagano elirhatjhekileko.

Nalapho, azange baphumelele.

Lemizamo yokubuyisela emva esakuzuza ngamandla wethu wekululeko yabhalelwa ngoba abantu beSewula Afrika bajama basimelela ndawonye, bavikela umThethosisekelo wethu neenthembiso zawo zepilo engcono ebantwini boke.

Kwaba kuzinikela okufanako okwasiza ilizwe lekhethu bona libhesele umonakalo we-COVID-19, umbulalazwe omumbi kinayo yoke eyakhe yaba khona esikhathini esingaphezulu kwekhulu leminyaka edlulileko.

Angaphezulu kwe-100 000 amaSewula Afrika abulawa ngilesisifo, kwathi aziingidi ezimbili alahlekelwa misebenzi.

Nanyana kunjalo, izinto zazingaba zimbi khulu ukudlula lokhu, nangathana azange sisikime sithathe amagadango ngokubambisana simunye ukuvimba ukurhatjheka kwengogwana yesifesi, sisekele abasebenzi bethu bezepilo, sivikele abacaphazeleka lula ukudlula boke, besisebenzise ihlelo lokujova elikhulu okungakhange khelibonwe phambilini.

Sakghona ukuhlanganisa umphakathi ngomzamo ofanako wokusindisa ipilo yabantu nalokho abaziphilisa ngakho.

Ngithanda ukuthokoza iinkulungwana ezinengi zamaSewula Afrika alekelele ngokuphosela imali esiKhwameni sokuZwelana (i-Solidarity Fund), ngithokoze nabasebenzi abebakhiqiza izinto zokwelapha, ngithokoze amanesi, abodorhodere nabanye abasebenzi bezepilo ababeke ipilo yabo engozini kobanyana bahlenge labo ebebagula.

Esinye isitjhijilo esikhulu esiqalene naso kube yiNturhu eQothele bobuLili obuThileko  nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF), esiyithuke sathi ingumabhubhisa wesibili.

Singurhulumende, sibethe imithetho sabe sandisa nemithombo yamandla ezakusebenza ukutjhutjhisa izephulamthetho, abasinde kilobubudisi basekelwe ngcono, sikhuthaze ukuhlomisa abantu abasikazi ngamandla womnotho.

Njengomphakathi, kufuze siqinise imizamo yethu ehlanganyelweko ukuqeda i-GBVF.

Eminyakaneni esandukudlula le ilizwe lekhethu lizithole liqalene nomphumela wokutjhuguluka kwetlayimethi.

Sikhe saqalana nemililo yommango ebhubhisako eTjingalanga Kapa, sathi sizwile kwaba ziinkhukhula ezirhurhulako KwaZulu-Natala, sezwakala nesililo somtjhiso odlhabhileko eTlhagwini Kapa, iPumalanga Kapa nayo yasiphakamisa isililo sayo ngesomiso esibhokileko, i-Gauteng nayo yawuhlaba wezwakala umkhosi ngamawuruwuru atjhujileko.

Ubunengi bomsebenzi wePalamende yalelihlandla bekukudlulisa ilizwe lekhethu kileziintjhijilo ezikulu nokusebenzela ukubuyela endleleni yethu.

Nanyana esinye nesinye isehlakalo kilezi esizibalileko sitjhiye amanceba, kodwana ilizwe lekhethu lona liphumelele ukuwaphaya woke amawuruwuru.

Iye khona amanceba sinawo. Kodwana kelinye nelinye ihlandla amaSewula Afrika ajame anzinza.

Akhange sigcine ngokubambelela nje kwaphela, kodwana sibuyile nokubuya, sabuya sesinamandla khulu nangokuzinekela okukhulu kunaphambilini.

Yoke imizamo le itjengisile kobana amaSewula Afrika ayithathela phezulu kangangani ikululeko yawo eyatholakala ngemva kwamatjhumitjhumi weminyaka yomzabalazo.

Umlando wama-30 weminyaka yokuthoma yombuso wentando yenengi ekhethwapha ingacocwa ngcono ngepilo yomntwana ongu-Tintswalo, owabelethwa nakufika ikululeko ngomnyaka we-1994.

U-Tintswalo – umntwana obelethwe nakungena umbuso wentando yenengi – ukhulele emphakathini ohluke khulu eSewula Afrika yababelethi bakhe, neyabogogo nabomkhulu bakhe kunye neyabokhokho bakhe.

Ukhulele emphakathini obuswa mthethosisekelo lapho boke abantu balingana khona phambi komthetho, nomthethosisekelo olawulwa mthetho, nommoya wokuvuma ukuthi omunye nomunye umuntu ubelethwa anesithunzi sobuntu.

U-Tintswalo nabanye abanengi ababelethwe ngasikhathi sinye naye, bazuza imithethokambiso yokuthoma yomBuso wentando yenengi ezakuqalelela ukutjhejwa kwezepilo yabantu abasikazi nabantwana abangaphasi kweminyaka esithandathu.

U-Tintswalo iminyakakhe yokuthoma yobuncani wayihlala endlini eyakhiwa mBuso, engenye yezindlu eziziingidi ezakhelwe ukuhlalisa abantu abatlhagileko.

U-Tintswalo ukhulele endlini enamanzi wepompi negezi, endlini lapho ababelethi bakhe bekungenzeka bonyana babehlala endlini enganagezi ngaphambi komnyaka we-1994.

U-Tinswalo ufunde esikolweni lapho ababelethi bakhe bebangabhadeli khona imali yokufundiswa, begodu qobe langa lesikolo uTintswalo bekafumana ukugoma okunezakhamzimba njengengcenye yehlelo namhlanje elondla abantwana abaziingidi ezilithoba ababuya emakhaya adobha phasi.

UmBuso wentando yenengi watlama isiBonelelo somRholo wabaNtwana ukufikelela iindingo zakhe ezisisekelo. Lesisibonelelo, namanye amahlelo wokusiza umphakathi, siragela phambili ngokuphilisa amaSewula Afrika angaphezulu kweengidi ezima-26 qobe yinyanga.

Ngalesisibonelelo, u-Tintswalo – umntwana wombuso wentando yenengi – ukghonile ukuqeda ifundwakhe yesikolo samabanga aphakemeko.

Ngesizo lesiKhwama seliZweloke sesiZo leeMali  zokuFunda– i-NSFAS – u-Tintswalo wayokufunda ekholeji yokufundela umsebenzi (i-TVET) wabe wathola neziqu zomsebenzi awufundele lapho.

U-Tinstwalo uthe nakangena emsebenzini wakghona ukuthuthuka ngokusekelwa mithethokambiso yomBuso eqalelela ukulinganiseka nokuHlonyiswa kwabaNtu abanzima ngaMandla womNotho.

Ngemali abekayirhola wakghona ukuzibekela imali, wathoma umndeni, waba nendlu engcono, wathoma nokuphila ipilo engcono.

Lendatjana ngeyeengidigidi zabantu ababelethwa ngemva kokufika kombuso wentando yenengi. Kodwana-ke nokho le seyingcenye yinye nje yendatjana le.

Nanyana ibe yikulu nje indima yepumelelo ema-30 weminyaka edlulileko, kodwana abantwana abanengi bombuso wentando yenengi basaqalene neentjhijilo ezikulu.

Iingidigidi zabantu abatjha beminyaka eli-15 ukuya kema-24 bahlezi emakhaya njenganje, abasebenzi, abafundi, akukho nalapho bafundela khona umsebenzi.

 

Banengi abanomethrikhi, idiploma namkha idigri kodwana abangakghoniko ukuthola umsebenzi namkha abanganawo amandla wokuzisungulela ibhizinisi.

Nanyana ukuhluma komnotho kuqakathekile nje ekuphunguleni inani labantu abangasebenziko, singakuthokozela khulu ukuvula imisebenzi edingwa bantwana abanengi bombuso wentando yenengi.

Thina njengorhulumende sithethe namagadango wokurarulula umraro wokutlhogeka kwemisebenzi ebantwini abatjha.

Eminyakeni emithathu edlulileko, ngokwakhelela phezu kwepumelelo yeHlelo lemiSebenzi yomBuso eliNabisiweko (i-EPWP), sivule iHlelo le-Ofisi kaMengameli lokuKhuthaza ukuTholakala kwemiSebenzi (i-Presidential Employment Stimulus).

Ngehlelweli sikghonile ukuvula imisebenzi esigidi si-1.7 kunye namathuba wemithombo yokuziphilisa.

Ngalelihlelo, sikghone ukufaka abasizi beenkolweni abangaphezulu kwesigidi eenkolweni ezi-23 000, ngokunikela abasizi beenkolwenabo ithuba lokuzibuthelelela ilemuko lomsebenzi ngesikhathi kuthuthukisa imiphumela yokufunda.

Ngehlelo le-Ofisi kaMengameli lokuLekelela ukuQatjhwa kweLutjha, sisungule i-SAYouth.mobi okuyikundla engayithelisiko ipahla entengweni yayo kobanyana abantu abatjha abangasebenziko bazokuthola amathuba wokufunda nokuthola imadlana.

Bangaphezulu kwe 4.3 yeengidi abantu abatjha abangene kilelihlelo, kanti abayi-1.6 yesigidi yabo sebawatholile amathuba ngalekundla.

Ngokusebenzisana nePhiko lezokuThuthukiswa kweLutjha (i-NYDA) sitlame amahlelo ambadlwana wokuvulela abantu abatjha amathuba, ekubalwa hlangana nawo ne-National Youth Service ne-Youth Employment Service.

Amahlelo la aqakathekile ngombana umsebenzi uqakathekile ebantwini. I-NYDA yenze umsebenzi oqakathekileko ekulekeleleni abantu abatjha abanengi kobana bazivulele amabhizinisi.

Ukuba nomsebenzi akugcini ngokuthi kwenze umuntu abe nemali ayingenisako nje kwaphela – kodwana kwenza litho likhulu ekuzithembeni komuntu, nesithunzini somuntu, nemathembeni, nekubeni nomnqopho epilweni kunye nekubalweni nabanye.

Ukusuka emrajini wokudinywa nokungalingani, sisebenze iminyaka engaphezulu kwama-30 ukuqinisekisa bonyana woke amaSewula Afrika anethuba lokuphumelela elilinganako.

 

Akukaneli ukubona nokukhomba izinto ezingakalungi ezenzeka ngeenkhathi ezidlulileko; kufuze sizilungise.

Sibethe imithetho savula namahlelo wokwenza amaSewula Afrika anzima nabantu abasikazi bakghone ukuthuthuka emsebenzini, babe banikazi nabaphathi, bathole amalungelo wokuba banikazi bomhlaba babuthelele namafa.

Isilinganiso seenkhundla zokuphatha zabantu abanzima siphakeme pheze ngokubuyelelwe kahlanu ukusukela ngomnyaka we-1996 ukuyokufika kowe-2016.

Esinye seentjhijilo ezimbi khulu kurhulumende lo ahlangabezane naso nakangena e-ofisini yokubusa kwaba mraro wokuthunjwa kombuso nomukghwa wobukhohlakali.

Kokuthoma okuqakatheke khulu kithi kwaba kuthatha igadango lokuvimba ukuthunjwa kombuso kungasaya phambili, satlharulula amathungelelwano wobulelesi ngaphakathi kombuso, saqinisekisa nokobana izelelesi ziyabotjhwa.

Lokho kwakufanele sikwenzile kobanyana sizokubuyisa umbuso wethu besivuselele nomnotho.

Saqatjha abantu abanekghono nabathembekileko kobana bengamele iinjamiso zethu zabathobelisimthetho, iminyango karhulumende, iinkhampani zokuphepha nezombuso, kanengi ngeenkambiso ezizijameleko nezenzela izinto emkhanyweni.

Sekubuyisiwe ukuthembeka nokusebenza kuhle kweenjamiso ezimbadlwana, njengeZiko lokuButhelela iiMali zomBuso (i-SARS).

Sasungula nePhiko lezePhenyo elikhethekileko nelimagatjagatja ngaphakthi kweBandla lezokuTjhutjhisa (i-NPA) kobana liphenye ubukhohlakali namanye amacala amambi.

Indima ekulu sele yenziwe ukubabeka esandleni somthetho labo abanesandla ekuthunjweni kombuso.

Bangaphezulu kwama-200 abasolwa abagwetjwako njenganje. Banengi-ke abanye abasaphenywako.

Iimali ezetjiweko ziyabuyiswa.

Ikhotho seyikhuphe imilayelo evimbela ukubalekiswa kwepahla yommangalelwa ehlanganisa R14 yamabhiliyoni; imilayelo le inikelwe iPhiko le-NPA eliDla iPahla elisebenza ngamacala wokuthunjwa kombuso, kanti ilinganiselwa ku-R8.6 wamabhiliyoni imali yombuso ebeyilahleke ngobukhohlakali esele ibuyiselwe embusweni.

I-SARS esele ibuyiselwe emanzinzwenayo nesele ivuselelwe seyibuthelele imali eyi-R4.8 bhiliyoni ngemali yomthelo ebeyingakabhadelwa; lokhu kuphunyeleliswe bufakazi obuthulelwe iKomitjhini ebeyiPhenya ngokuThunjwa komBuso, kanti-ke iPhiko lePhenyo eliKhethekileko livule elinye icala lombango lemali ema-R64 wamabhiliyoni.

Sithethe amagadango, sekubalwa nalawa esiwathethe ngemithetho emitjha, wokuqinisa amandla nekghono lethu ukuvimbela ukuhlambulula imali yomgunyathi nokukhwabanisa sibe sikghone nokuthi siphume erhelweni lamazwe abekwe ilihlo liLihlo labeLusi beeMali (i-Financial Action Task Force) malungana nokusebenzisa iimali.

Ngokulekelelwa mabhizinisi, sivule indlela yokusekela iBandla lePhenyo le-NPA, khona duze nje elizokukhuliswa kobana lisekele ukuthotjelwa komthetho kabanzana.

Kunomthetho njenganje ophambi kwePalamende onqophe ukwakha iBandla lePhenyo lasafuthi njengesijamiso esizakuba namandla apheleleko wokuphenya.

Kodwana usesemnengi khulu umsebenzi ekusafuze bona wenziwe ukuqeda ubukhohlakali.

Ngokulandela iimphakamiso zomKhandlu oYelelisa ngoBukhohlakali, sizimisele ukungezelela amanye amagadango wokuqinisa iinjamiso zethu ezilwa nobukhohlakali, sivikele abahlabimkhosi bethu, silawule iindlela zokuyelelisa nokuphandlulula abantu, besivikele nokufakwa kwabajameli bombuso ummoya ongakalungi emahlelweni wokuthengwa kwepahla.

Asikazukulisa bekube mhlazana woke umuntu onesandla ebukhohlakalini abotjhwa aziphendulele.

Asikazukulisa bekube mhlazana kubuya zoke iimali ezetjiwako.

Asikazukulisa bekube mhlazana kuzakuthiwa ubukhohlakali sekuyinto esemlandweni ongemva kwethu.

Ubuhlungu nobumbi bamambala bokuthunjwa kombuso kukobana bekuphambukisa iinsetjenziswa nemithombo yamandla ingayi lapho urhulumende bekathe iye khona, ekuhlumiseni umnotho nekuvuleni imisebenzi.

Eminyakeni emihlanu edlulileko, sisebenzele ukuvuselela umnotho wekhethu ngemva kobana ngesikhatheso besele kulitjhumi leminyaka umnotho urhonodile, kanti ngahlanye bekufuze siwuvikele ekwethukeni kweemakethe zekhethwapha nezamazwe ngamazwe.

Sesinendima ebonakalako esiyilimileko.

Umnotho wekhethu namhlanje sewuphakeme welakanyana kathathu kuneminyakeni ema-30 edlulileko.

Inani lamaSewula Afrika asebenzako lande ukusukela eengidini ezibunane ngo-1994 layokuba ziingidi ezi-16.7 namhlanjesi.

Eminyakeni emibili edlulileko inani lemisebenzi ebeyakhiwa belikhula qobe kota, kangangokuthi namhlanje sinabantu abasebenzako abanengi ukudlula ngaphambi kokusahlela kwesifo esimbulalazwe i-COVID-19.

Kikho koke lokhu, inani labantu bekhethu abangasebenziko liphakeme layokufika lapho lingakhange khelifike khona phambilini.

Ngitjho nanyana umnotho uhluma, abantu abafuna umsebenzi umnyaka nomnyaka bayangezeleleka, ngalokho inani labantu abadinga umsebenzi lihlala liphezulu kunemisebenzi evulekako.

Sendlale isisekelo sokuhluma ngamatjhuguluko wezomnotho anemiphumela emihle eminengi, nehlelo lamasiso elincame khulu kunye nehlelo lomthangalasisekelo esele lithoma ukuveza imiphumela.

Iinkhampani ziragela phambili nokutjala amasiso, iinkulungwana ngeenkulungwana zama-egere wamasimu ayatjalwa, kuvulwa amafemu amatjha, ngokunjalo nomkhiqizo nawo uragela phambili nokwanda.

Sisendimeni yokurarulula isiqinteliso esingesiqakatheke khulu esiliya ukuhluma komnotho ngokunzinzisa ukutholakala kwegezi silungise nerherho lethu leensetjenziswa.

Njengoba kususwa leziinqabo nje, kutharhuluka amandla wamambala womnotho wekhethu.

Sibeke ihlelo elikhanyako lokuqeda ukuqinteliswa kwegezi, esele sithomile ukulisebenzisa ngomnqopho munye weKomidi yemiRaro yeGezi eliZweni Loke.

Sisigcinile isithembiso sethu sokungezelela igezi etja ngomthamo obonakalako ngokufaka ikoro yangeqadi kobana nayo ihlanganyele nathi ekuphehlweni kwegezi; kukunje, lomzamo sewuthomile ukuphungula ukuqinteliswa kwegezi.

Nyakenye siphumelelise ukuphungulwa kwesikolodo esikhulu, okuzakwenza bonyana i-Eskom akghone ukusebenzisa imali ekulungiseni nakumthangalasisekelo wokukhambisa igezi, abe aqinisekise nokuthi umsebenzi loyo uyabambelela kobanyana kuzokukghonakala bonyana unande usenziwa nangomuso.

Njengoba sivuselele ihlelo lethu legezi evuselelekako eminyakeni emihlanu edlulileko nje, sesifakele umthamo ongaphezulu kwe-2 500 MW wegezi ephehlwa ngomtjhiso welanga nephehlwa ngommoya ethungelelwaneni legezi, kanti-ke kunomunye umthamo wegezi ophindwe kathathu kinalo esiqeda ukuwutjho esele usehlelweni lokuthengwa namkha lokuphehlwa.

Ngehlohlomezelo yomthelo nangesekelo leemali, siwakhuphule aba ngaphezulu kokuphindwe kabili amandla wegezi ephehlwa ngomtjhiso welanga phezu kwezindlu, elizweni lokeli kilomnyaka oqeda ukuphela.

Siphumelelise amatjhuguluko anabileko wokulawula azakuvula amathuba wokuphehlwa kwegezi ngeqadi; angaphezulu kwe-120 amaphojekthi wegezi amatjha akhiwako njenganje.

La magadango abukwako akhambisa ukuhlelwa ngobutjha kwekoro yegezi ekhethwapha ngokukhambisana nalokho esele kwenziwe ngamanengi amanye amazwe ukuphakamisa izinga lokukghonakala kokwenzeka kwezinto nelokwehlisa intengo.

Ngawo woke amagadango la, sineqiniso lokuthi okumbi khulu kudlulile, begodu ukuphela kokuqinteliswa kwegezi kusemnyango manje.

Kodwana asipheleli/asijami lapho.

Ukuqinisekisa bonyana angeze sihlangabezana nomraro onje godu, sihlela ngobutjha ihlelo lethu legezi kobanyana libe ngelikghonakalisa izinto lula, lithembeke belibambelele, lisise eenkhathini ezisezako.

Sizokwakha imikhungo emitjha yokukhambisa igezi engaphezulu kwee-14 000 km kobanyana kuzokungena negezi evuselelekako kiyo eminyakeni ezako le.

Ukulikhambisa msinyana ihlelweli, sizokuvumela ikoro yangeqadi kumthangalasisekelo wokukhanjiswa kwegezi ngeendlela ezihlukahlukileko.

Nyakenye sethule umThethomlingwa oTjhugulula ukuLawulwa kweGezi, ukusekela umsebenzi wokuhlelwa ngobutjha kwe-Eskom bekuvulwe namathuba wokwenza kube lula ukwenzeka kwezinto emakethe yegezi.

Njengoba siraga umsebenzi wokuhlela ngobutjha lo nje, silungiselela ukuhluma komnotho wekhethu ngomuso ephasini elilawulwa kutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi kunye namatjhuguluko wetheknoloji etsengileko.

Eminyakeni emithathu edlulileko le ilizwe lekhethu landelwe bujamo bezulu obungakavami khulu, kanengi nemiphumela yakhona eyibangamatlhuwo.

Ngikho-ke nje sithoma ukusebenzisa ihlelo elizakuqalelela bonyana ukuphehlwa kwegezi kutjhiya ibhoduluko nommoya kutsengekile (i-JET), kodwana kungasi kuphungula irhasi esilaphazako kwaphela kulwiwe nanokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi, kodwana kuthi kwenzeka lokho kube kuvuleka amathuba wokuhluma komnotho nawokuvuleka kwemisebenzi ebantwini bekhethu.

Lelitjhuguluko-ke sizalenza ngebelo nangeendleko ilizwe lekhethu elizazikghona kunye nangendlela eqinisekisa ukuphepha kokutholakala kwegezi.

Njengoba sesinomtjhiso omnengi ophehlwa ngelanga nophehlwa ngommoya kunye nangezenjiwa nje, sizokuvula iinkulungwana ngeenkulungwana zemisebenzi emahlelweni wegezi evuselelekako, nawehayidrojini etsengileko, nawesimbi ephekwa ngaphandle kokusilaphaza ummoya, naweenkoloyi zegezi naweminye imikhiqizo engasilaphazi ummoya.

ITlhagwini Kapa, njengoba isebujameni obuhle khulu kangaka nje bokuphehla igezi ngomtjhiso welanga, seyidose amasiso wamabhiliyoni ngamabhiliyoni wamarandi.

Sizokuvula iDzaba lomNotho eliKhethekileko e-Boegoebaai Port kobanyana lithwale amasiso wamahlelo wokutsengeka kommoya nebhoduluko.  Yikulu-ke irhuluphelo esele itjengiswe yikoro yangeqadi yokuba nesandla ekusiphukeni kwamathuba azokusiphulwa maphrojekthi wokuphehla igezi emmoyeni nebhodulukweni elitsengekileko.

Sibone bonyana sisekele isiphakamiso sokuthi kukhandwe iinkoloyi zegezi lapha eSewula Afrika kobanyana sizokukhulisa ibubulo lethu lokukhanda iinkoloyi, elivulela iinkulungwana zabasebenzi umsebenzi.

Sibone bonyana siqalelele ngokukhethekileko iindawo ezinjengeMpumalanga kobanynana kuzokwakhiwa khona amabubulo amatjha, kuvuleke amathuba womnotho amatjha kunye nemisebenzi ebambelelako.

Esikhathini esimnyaka esiqeda ukudlula sikhuphule iinthembiso zeemali eHlelweni lethu lamaSiso we-JET ukusukela ku-R170 wamabhiliyoni zayokuba pheze yi-R240 yamabhiliyoni.

Ukulungisa imiphumela ephikeleleko yomtjhiso osahlele iphasi loke, ezibonakalisa ngeenkhukhula eziphikeleleko, imililo nezomiso, sibone bonyana sivule isiKhwama esizakuQalana noMonakalo oza nokuTjhugulukatjhuguluka kweTlayimethi.

Lokhu-ke kuzakuhlanganisa yoke imikhakha karhulumende nekoro yangeqadi emzameni wokuhlanganyela umsebenzi wokuzakhela amandla wokujamelana nobudisi bese siqalana namagalelo wokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi.

Ukuqalana netlhayelo yethu ekulu emsebenzini wehlelo lethu leensetjenziswa zokuthuthwa kwepahla, sithatha igadango lokwenza ubungcono emakhumulweni wethu wemikhumbi nethungelelwaneni lesiporo seentimela, silinga ukuzibuyisela ezingeni elihle lephasi loke.

Silihlele kuhle ihlelo lethu lokunzinzisa indlela yokusebenza kwe-Transnet nelokuhlela ngobutjha iinsetjenziswa zakhona.

Ngokusebenzisana namabhizinisi nabasebenzi, sesisungule iinqhema ezizakuqalana nomsebenzi wokuhlela iindlela ezihlanu zokuthutha ipahla ethengiselwa amazwe wangaphandle.

Inani lemikhumbi elindele ukungena ekhumulweni lemikhumbi le-Durban – ebeliminyezelene khulu eenyangeni ezisandukudlula – liphunguke ukusukela emikhumbini engaphezulu kwama-60 phakathi kwenyanga kaSinyikhaba layokuba mikhumbi eli-12 nje kwaphela ekupheleni kwakaTjhirhweni.

U-Transnet uqatjhe umsebenzi osebenza ngamatheminali wamazwe ngamazwe bonyana alekelele ukukhulisa nokwenza ngcono itheminali yakhe engekulu kinawo woke eKhumulweni le-Durban.

Godu sihlela ngobutjha ihlelo leentimela ngokuvumela abasebenzi besiporweni bangeqadi bonyana nabo bakghone ukungena ethungelelwaneni leentimela.

Njengoba kulwiwa nje e-Middle East njenganje, kuliyeka ukusebenza kwemikhumbi e-Suez Canal; iSewula Afrika ijame kuhle bonyana ingathelela imikhumbi iimbaseli nayiphanjukiselwa emalwandle wangekhethu.

Siqedelele ukufandeswa kwethungelelwano lebelo elikhulu nomthamo ophakemeko kezokuthintana ngemva kokuriyada isikhathi esingaphezulu kwe-10 leminyaka, umphumela walokhu kwaba masiso amatjha, kwaphunguka iindleko zedatha kwaphakama nokutholakala kwethungelelwano lokuthintanisa (i-network) nekhwalithi yakhona.

Amatjhuguluko la anegalelo elizwakalako emphakathini lapho ukutholakala nokusetjenziswa kwe-inthanethi kuphakeme khona khulukhulu etjhumini leminyaka edlulileko.

Angaphasi kwehafu amakhaya abekane-inthanethi emakhaya woke selaphelele, ngomnyaka wee-2011, kanti-ke ngomnyaka wee-2022 besele ande aba ma-79% amakhaya ane-inthanethi.

Kiyo iveke le, simemezele imithetjhwanalawulo emitjha yokutjhugulula ihlelo lethu le-visa, okuzakwenza bonyana kube lula ukuthola amakghonofundwa adingwe mnotho wekhethu bekwakheke ihlelo lokulinganiseka kwemvelo elizakukhuthaza amandla wokusungula nawokubhizinisa.

Sibuthelele imali eyi-R1.5 thriliyoni ngeenthembiso zamasiso ezitja ngamaKhonfrensi wamaSiso amahlanu eSewula Afrika; kileyomali ebeyithenjisiwe, engaphezulu kwama-R500 wamabhiliyoni seyingenile emnothweni wekhethu.

Ukusekela ukuhluma ekorweni yeemayini, siragela phambili ngokwenza ihlelo lethu lamalungelo wokutholakala kwamalayisense wokumayina ngeendlela zesimodeni, kanti-ke besisikimisa nesikhwama sokuthungatha sokusekela abosomayini abasasikimako abazakuthungatha namaminerali/nezenjiwa ezitja.

Ngalokhu, ukumayina, ebekusisekelo umnotho weSewula Afrika owakhelwe phezu kwaso, kuzakubuyela godu kube libubulo elihle khulu.

Bayanda abantu abanzima abangena ebubulweni leemayini, ukube kanti babedimekile lelithuba elinje ngeminyaka edlulileko.

Abanikazi beemayini abanzima nje balinganiselwa ema-39% nabalinganiswa nango-2004 lapho babema-2% nje kwaphela.

Ayaphakama amandla wamasiso kumthangalasisekelo.

Kuzokusetjenziswa iindlela ezitja nezinamandla wokusungula ukungezelela umsebenzi wokwakhiwa komthangalasisekelo.

UmNyango wezaManzi nezokuHlwengisa unqophe ukuphakamisa ukulawulwa kwemithombo yamanzi ngokuthoma amaphrojekthi womthangalasisekelo wokuqinisekisa ukutholakala kwamanzi nokuhlukanisa imithombo yamanzi kobanyana kuzokuphunguka ukuthembela khulu emanzini angaphezu komhlaba.

Kwakhiwa amaphrojekthi weenlulu zamanzi elizweni lokeli, kobanyana amanzi azokutholakala ngcono eengidini ngeengidi zezakhamuzi emathresdeni, emadrobheni kunye nemadrobheni amakhulu.

Amaphrojekthi wamanzi alandelako la asaraga namkha aphelile:

ILesotho Highlands Water Project, Umzimvubu, iHazelmere Dam, uMkhomazi Water Project, iClanwilliam Dam, iTzaneen Dam, iLoskop, iMandlakazi, iphayiphu elisuka eJozini Dam, eGiyani, iphayiphu elisuka eNandoni Dam liya eNsami Dam, iPilanesberg Water, iVaal Gamagara nephayiphu elisuka eMlanjeni iLigwa liya eHothazel.

EPumalanga Kapa, ibhlorho leMsikaba neleMtentu athoma ukuphakamela phezulu, begodu azakubalwa namabhlorho aphakeme ukuwadlula woke e-Afrika nasele aphelile.

Isimbi ekwakhiwa ngayo enye ingcenye yephrojekthi le ikhandwa eMpumalanga, kanti-ke isimbilitje (i-iron ore) esetjenziswa lapho yona ibuya eTlhagwini Kapa.

Eminyakeni emihlanu edlulileko iHlangano eLawula iiNdlela zeSewula Afrika (i-SANRAL), elawula pheze ama-25 000 km weendlela ikhuphe amaphrojekthi angaphezulu kwe-1 200, wemali ema-R120 wamabhiliyoni.

NgoSinyikhaba nyakenye, iKhabinethi ivume umtlamo wesiporo sesitimela somjubalalo, lapho kuzakuthonywa khona ngokuqalelela isiporo esihlangana kweJwanisbhege ne-Durban.

Njengoba sihlumisa umnotho nje, besiwenza nokuthi uqalelele woke umuntu ngobunengi.

Ngehlelo lokwabiwa ngobutjha kwenarha, inarha yamaplasi elinganiselwa ema-25% seyingeyabantu abanzima beSewula Afrika kwanje; lokhu-ke kusiletha eduze khulu esilinganisweni sama-30% ngomnyaka wee-2030 njengesilinganiso esiqothelweko.

Eminyakeni emihlanu edlulileko le sisekele abosomabubulo abalinganiselwa e-1 000 ngeemali nangeminye imihlobo yesekelo.  Amafemu wabantu abanzima lawa aqatjhe abasebenzi abangaphezulu kwama-90 000 begodu bafaka amabhiliyoni ngamabhiliyoni wamarandi emnothweni wekhethu.

Khonapho, abanye abasebenzi abalinganiselwa ema-200 000 bathole ubunikazi bezabelo (bamatjhere) eenkhampanini abasebenza kizo, lokho kwandisa inani labasebenzi ababanikazi eenkhampanini emnothweni weSewula Afrika bayokuba ngaphezulu khulu kwama-500 000.

Sibona lendlela iya ngokuvuthwa nokukhula njengombana iinkhampani ezinengi zilemuka bona kuyazisiza nazo lokha abasebenzi bazo nabanesabelo nabo lapho basebenza khona.

Amatjhuguluko esiwathomileko nomsebenzi owenziwako njenganje kuzasenza sikghone ukuqeda ukuqinteliswa kwegezi, kwenze ihlelo lethu leensetjenziswa libe ngcono, senze ubungcono ekutholakaleni nekuphephiseni amanzi, besigcine sikghonile nokuvula imisebenzi.

Nanyana singakhange khesihlangabezane naleziintjhijilo ezikulu kangaka nje, kodwana indlela esizazithathela ngayo amagadango izasiphakamisela epumelelweni esingakhange khesifike kiyo phambilini.

Obunye bobumbi obesabekako nge-apartheid kwakuyindlela eyayisebenzisa ngayo ifundo njengethulusi lokuthuwelelisa ukutjhiyana ngendima.

Ema-30 weminyaka edlulileko besifunana nendlela yokusebenzisa ifundo njengethulusi lokwakha ukulingana kwezakhamuzi zoke.

Imiphumela yefundo yethu esisekelo kancanikancani iveza ubungcono ngeendlela ezinengi.

Isilinganiso (namkha inani) samva nje sokuphasa kwabafundi bakwamethrikhi, esima-82,9%, ngesiphezulu kinazo zoke esakhe saba nazo.

Kunjalo nje, umnyaka nomnyaka omutjha abafundi beenkolo zombuso ezingabhadalelwako ngibo abanengi ngokuphasela ukudlulela eyunivesithi bayokungena efundweni ephakemeko yokufundela iziqu.

Ngakelinye ihlangothi, sebambalwa khulu abafundi abaphuma esikolweni bangakaqedi.

Eminyakeni emihlanu edlulileko le siyikhuphulile imali esisiza ngayo abafundi bemayunivesithi nemaKholeji ama-TVET, abanganamali nabababelethi abachakileko.

Eminyakeni emihlanu ezako le, sizokuqalelela khudlwana umsebenzi wokunabisa amasango wokungena efundweni yokuthuthukisa kwebuncanini, senze nobungcono bokuthi abantwana bathome ukwazi ukufunda basese bancani, lapho sesithomile ukubona khona indima esiyilimako njenganje.

Ukuthuthukisela kwethu ifundo yokuthuthukisa kwebuncanini emNyangweni wezeFundosisekelo (i-DBE) kube ngesinye seenqunto eziqakatheke khulu njengoba lokho kwasenza sakwazi ukwandisa imithombo yamandla neensetjenziswa emahlelweni wefundo yokuthuthukisa kwebuncanini besiqinisekise nokuthi ngokubusa ngokubambisana iminyango karhulumende ehlukahlukileko iba nesandla emahlelweni wokuthuthukisa kwebuncanini ngokulekelelwa yi-DBE.

Imithethokambiso namahlelo wethu yenyule iingidi ngeengidi zabantu emtlhagweni wamatlhuwo ema-30 weminyaka edlulileko le.

Namhlanje selanciphe khulu amaSewula Afrika abulwa yindlala nasadosa emhlweni okutlhuwisako.

Ngomnyaka we-1993 iSewula Afrika yakhe yaqalana nesitjhijilo esikhulu sobuchaka, la ama-71.1% wabantu bayo babedosa emhlwenin khona.

Nokho ngaphasi kwakarhulumende wentando yenengi liragela phambili nokuncipha inani labantu abaphila ngobuqhaka.

Ngomnyaka wee-2010 isilinganiso sobuchaka sabe sesehle sayokufika ema-60.9%, saraga njalo ngokwehla sabe sayokufika ema-55.5% ngomnyaka wee-2020, ngokombiko weBhanga yePhasi.

Indima le iphunyeleliswe kubasekela ngomthamo obonakalako labo abalidinge khulukhulu isekelo emphakathini.

Eminyakeni emihlanu edlulileko singezelele ngelinye igadango lokulwa nobuchaka ngokuthoma ukusebenzisa isilinganiso sobuNcani bomRholo njengoba kusitjho umTlolo wesiVumelwano seKululeko.

Isiqunto esathathwa balimindima abaqakathekileko, amabhizinisi, abajameli babasebenzi kunye nomphakathi, sokuthoma ukusebenzisa isilinganiso sobuncani bomrholo khonokho ngaphandle kokuriyada saphakamisa imirholo yabasebenzi abangaphezulu kweengidi ezintandathu.

Sathi sisahlelwe sisifo esimbulalazwe esikhe sarhagala seza nesiBonelelo sokweThula umPhakathi umThwalo womTlhago wamaGulo, njenganje esisatholwa babantu abangasebenziko abalinganiselwa eengidini ezilithoba, qobe nyanga. Sibubonile ubuhle besibonelelwesi begodu sizasingezelelela isikhathi sibe sisenze ngcono njengegadango elilandelako lokusekela ingeniso ebantwini abangasebenziko.

Leziimbonelelo neemphekiso (subsidies) zenza litho likhulu kunokunikela abantu abakudingileko kwaphela ukuze baphile.

Zimasiso wangomuso.

Ukulekelela umphakathi kutjengisile bonyana kwandisa abantwana abangena esikolweni nabaya esikolweni ngokupheleleko, kuphungule inani labantwana abaphuma esikolweni bangakaqedi, kukhuphule nenani labafundi abaphasako.

AmaSewula Afrika selaphila isikhathi eside kwanje kunangaphambilini.

Ngomnyaka wee-2003 abantu bebavame ukuphila iminyaka ema-54, kodwana ngomnyaka wee-2023 bese bavame ukuphila ukufika ema-65 weminyaka.

Baphunguke ngenani elibonakalako abomma ababulawa yimbeleko, ngokunjalo namasana abhubha aqeda ukubelethwa aphunguke khulu.

Sakhe sangezelela iimbhedlela namatlinigi amanengi, khulukhulu eendaweni ezichakileko, ngaleyindlela siqalelela ipilo engcono kumaSewula Afrika amanengi.

Namhlanje abantu abama-95% abanengogwana i-HIV bayazi bonyana banayo, abama-79% babo belatjhwa ngemithi ethundubaza amandla wengogwana, kuthi abama-93% babo kube babantu ingogwana yabo egandelelekileko.

Lehle khulu inani labantu abatjha abangenwa yingogwana ye-HIV.

Nanyana ihlelo lethu lezepilo libe nobuhle obukhulu kangaka epilweni yabantu, sisasebenzela ukwenza ikhwalithi yokutjhejwa ngezepilo ibe ngcono nokulinganiswa kwamathuba wokuthola isizo lepilo.

ITjhorense yezePilo (i-NHI) izokutjheja woke amaSewula Afrika simahla endaweni yokuqalelela zepilo, nanyana kusemaziko wezokwelapha wombuso nanyana kusemaziko wezokwelapha wangeqadi.

Sihlelela ukuthoma ukusebenzisa i-NHI kancani kancani, sisebenze ngeendlela zokusekelwa ngeemali kwamahlelo wezepilo, sisebenze ngeendaba zabasebenzi bezepilo, sisebenze ngemikhiqizo yezepilo, sisebenze ngemijovo netheknoloji kunye nangamahlelo wezokwazisa ngokuthintana kezepilo.

Esinye seembonelo zepumelelo ebe lisizo elikhulu yabonakala emuntwini woke ema-30 weminyaka wekululeko kube kukwakhelwa kwabantu izindlu.

Namhlanje, pheze amakhaya alithoba kesinye nesinye isiqhenyana se-10 lamakhaya amakhaya ahlelekileko.

Lapho kwakhe kwakha khona imikhukhu nezindlu zedaka, namhlanje kunezindlu zesitina sesamende.

Lezi zizindlu ezinamanzi wokusela, wokugeza nokuvasa, izindlu ezikhanyisa bezipheke ngegezi.

Ekupheleni kwe-apartheid, babebathandathu kwaphela kesinye nesinye isiqhenyana se-10 labantu ababenamanzi wokusela ahlanzekileko. Namhlanjesi lelo nani likhuphuke labuyeleleka pheze kalithoba ebantwini abali-10 beSewula Afrika.

Sisebenzela ukuqinisekisa bonyana izindlu eziphekiswako zakhiwa eduze nomsebenzi, nemaziko wezefundo kunye nezinye iindawo zezenzelwa zezakhamuzi.

Kodwana-ke bonyana izenzelwa zifike ezakhamuzini, urhulumende wendawo kufuze asebenze.

Banengi khulu abomasipaladi abehluleka ukwenza umsebenzi ngefanelo, behlulwe kusebenzisa iimali ngefanelo, behlulwe nanga kugcinela izakhamuzi izenzelwa ezifaneleko.

Koke lokhu-ke kuyicaphazela yoke ipilo yabantu yaqobelanga.

Sesithomile ngokuthatha amagadango ambadlwana ukulungisa umraro lo ngokusekela aborhulumende beendawo, ekubalwa hlangana nalokhu nokwenza bonyana umsebenzi wembusweni wenziwe ngamakghonofundwa afaneleko, siqinisekise nokuthi kuqatjhwa abantu bamakghonofundwa afaneleko eenkhundleni eziphakemeko.

I-Ofisi kaMengameli isebenzisana neZiko leeMali zeliZwe nomNyango wokuBusa ngokuBambisana neeNdaba zeNdabuko ukuphakamisa amandla nekghono lobuchwephetjhe kiborhulumende bendawo nokwenza ngcono imisebenzi yokuhlela, yokulungelela kunye nokubeka ilihlo ekulawulweni kweemali zombuso.

NgeemBizo zikaMengameli eziphele zibanjwe ilizwe lokeli, sibonile bonyana umtlamo wokuThuthukiswa kweenYingi (i-DDM) ubuthelele yoke imikhakha karhulumende nababelani abaqakathekileko kobanyana kuyokukhulunyisanwa ngeentjhijilo zokwethulwa kwezenzelwa emphakathini.

I-DDM izibonakalisile bonyana ilithulusi eliphumelelako lokuphakamisa isebenziswano lokulawula nokulekelelana. Nje sizokuragela phambili ngokulinabisa nokuliqinisa lelihlelo.

Ukulwa nobulelesi nobuthakathaka bokuvikeleka liqalontanzi eliqakathekileko.

AmaSewula Afrika alungelwe kuhlala ngokuphepha, begodu azizwe aphephile, akhambe ngokukhululeka ngaphandle kwevalo eendaweni ahlala kizo neendaweni zomphakathi.

Ngehlandla lalePalamende yakhathesi, besiqale ukuhlomisa abathobelisimthetho bekhethu ngamandla bonyana bazokukghona ukwenza umsebenzabo kuhle, njengoba besele banyefiswe amandla ngabomu nje.

Siliqinisile ibutho lamapholisa ngokuqatjha amapholisa amatjha ama-20 000 ngesikhathi esiminyaka emibili edlulileko, kanti-ke sisazokuqatjha elinye i-10 000 esikhathini esimnyaka esizako.

Amanye-ke amapholisa azii-5000 athunywe umsebenzi wokuGcina ukuThula emPhakathini.

IButhob lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) liphume ijima i-Operation Shanela eyindlela etja eqothele amadzaba wobulelesi; nje sekubotjhwe abasolwa abama-285 000 ukusukela ngenyanga kaMrhayili nyakenye.

IinQhema zomSebenzi womThangalasisekelo wezomNotho ezisebenza kizo zoke iimfunda zibe namaqha aqakathekileko wokulwisa ukwetjiwa kwamakheyibuli, nokuvimbela ukugiribezwa komthangalasisekelo oqakathekileko kunye nokuvimbela ukumayina ngokungamthetho.

Ngokusebenzisana ngokubambisana nekoro yangeqadi, sibone ziphunguka izehlakalo zokuphepha ethungelelwaneni lesiporweni.

Nyakenye sivule iBandla lokuLawula imiKhawulo (i-BMA) ngomnqopho wokuqinisa isandla sokuphepha emikhawulweni yekhethu; bekube nje sesivimbe abantu abangaphezulu kwe-100 000 ebebalinga ukufahlela elizweni lekhethu.

Ngokusebenzisana nomphakathi, sitlame iHlelo lamaQhinga wokuSebenza nge-GBVF njengegadango lokulwa nalomukghwa orhageleko.

Ilinganiselwa ema-R21 wamabhiliyoni imali eyabelwe umsebenzi wokuphumelelisa iinsika ezintandathu zalelihlelo, ekubalwa hlangana nazo nomsebenzi wokuphumelelisa ukuhlonyiswa kwabantu abasikazi ngamandla womnotho, esabelweni seemali sokukhibelela.

Kubethwe nemithetho emitjha yokuqinisa amagadango wehlelo lomthethobulungiswa wobulelesi emacaleni we-GBV neyokubasekela ngcono abongazimbi benturhu ye-GBV.

Umnqopho wethu wokugcina kuqeda i-GBV iruthuke nemirabhi yayo ngokukhwezelela umphakathi woke. Njengengcenye yalokhu-ke, siyasisekela isibawo sokuthi amadoda weSewula Afrika amenywe kobanyana azokuthembisa bonyana umuntu siqu sakhe uyazibophelela ekuqedeni lelikhwekhwe.

Abantu abasikazi nabo kukhona abakwenzako kokutlama sabo isithembiso sokuzibophelela.

Yide indlela ekusafuze bona siyikhambe ukwakha umphakathi ophephileko, sikhandele amacala wenturhu, sivikele nomthangalasisekelo wekhethu.

Kodwana-ke akunakuzaza bonyana amapholisa afundiseke kuhle, nanamakghonofundwa amahle, naneensetjenziswa ezifaneleko nezipheleleko, ngokusebenza ngokulekelelana nomphakathi azakwenza ilizwe lekhethu libe ngeliphephileko.

Namhlanje, omunye nomunye umSewula Afrika angakhambela phezulu ngesibindi, ngokwazi bonyana sisendaweni esifaneleko ekundleni yephasi loke.

Sisazibophelele ekulimeni indima eyakhako ekhonthinenthini yekhethu nephasini loke ngomnqopho wokwakha i-Afrika engcono nomhlaba ongcono.

Sizakuragela phambili nokulima indima eqakathekileko yokuthulisa iingidi kiyo yoke ikhonthinenthi yekhethu.

Iyaraga imikhulumiswano neenqhema ezilwako epini ye-Russia-Ukraine, ngesijamiso sezokuThula e-Afrika, i-Africa Peace Initiative. Sihlanganyela kilamagadango wokuthula ngoba sikholwa bonyana ngitjho nezipi ezinzima kangangani zingaqedwa ngemikhulumiswano.

Ngokukhanyiselwa yikambisolawulo yamalungelo wobuntu nekululeko, sisikimele indaba ye-Palestina ukukhandela bonyana kungabe kusafa abanye abantu, kungabe kusagirizwa nokuya phambili eGaza.

Siwuthokozele umlayelo weKhotho yezoBulungiswa yamaZwe ngamaZwe othi ilizwe lakwa-Israyeli kufuze lenze koke okusemandlenalo ukukhandela izenzo zokurhayila amaPalestina.

Siyawusola umukghwa wokubulawa kwezakhamuzi ezingekho epini kiwo womabili amahlangothi, besibawa nazo zoke iinqhema ezithintekako kilepi bonyana zizibophelele ngehlelo lokuletha ukuthula elizakuza nesisombululo sayo yomibili lemibuso.

Sizakusebenzisa umthethokambiso wethu wamazwe wangaphandle ukulandelela iminqopho yethu yokuthuthukisa. Nyakenye nasasidosa phambili emhlanganweni weHlanganisela ye-Brazil, ne-Russia, ne-India, ne-India, ne-China neSewula Afrika (i-BRICS), sibone isahluko esitjha somndeni wamazwe we-BRICS.

Ukukhuliswa kwehlanganisela yamazwe lawa ukusukela emazweni amahlanu ayokuba litjhumi lamalunga kuvula amathuba werhwebo nawokuqinisa ukusebenzisana kezepolitiki nangabosomaqhinga hlangana namazwe wephasi angenzasi/angeSewula kwekabazwe.

Sizakwakhelela phezu kwendima ebesele ikhona ekusungulweni kwesiPhande sokuRhwebelana ngeKululeko eKhonthinethini ye-Afrika (i-AfCFTA), ezakutjhugulula umnotho weSewula Afrika nowekhonthinenthi ye-Afrika ngokuvula imisebenzi emitjha nangokwandisa ukusebenzisana ngokuhlanganyela emnothweni.

Ukuthuthukiswa kwe-Afrika sizokubeka esiqongolweni se-ajenda lokha nasisingatha umhlangano we-G20 ngomnyaka wee-2025.

Ipumelelo esiyenze ema-30 weminyaka edlulileko ibufakazi bamandla wokusebenzisana ngokubambisana ukulungisa iintjhijilo zethu ezisigandelele khulukhulu.

Umphakathi welizwe lekhethu umafulufulu, uneenhlangano zabasebenzi ezinamandla, kanti nekoro yangeqadi yakhona ingumasikimelaphezulu.

Eminyakeni emihlanu edlulileko le besisebenzisana nalabababelani bomphakathi ukulungisa iintjhijilo ezinjengokwenza bonyana abantu bahlale baphephile, siphakise nemijovo ngesikhathi se-COVID-19, sikhwezelele umphakathi woke bonyana usikime ulwe ne-GBV.

Esikhathini esimnyaka esidlulileko sihlangene nababelani bomphakathi sabonisana ngokuqeda ukuqinteliswa kwegezi, sakhulumisana ngeentjhijilo ezisekorweni yeensetjenziswa, sabonisana ngokulwa nobulelesi nobukhohlakali, kunye nangokukhambisa msinyana ukuvulwa kwemisebenzi.

Le-ke yindlela yeSewula Afrika yokwakha isivumelwano sokusebenzisana ndawonye ngeendaba eziphathekako, begodu iqakathekile ekwakhiweni komphakathi omutjha eminyakeni ezako.

MaSewula Afrika wekhethu,

Le yi-SoNA yokugcina yePalamende yehlandla lesithandathu.

Iminyaka emihlanu edlulileko le beyingeyokubuyisa, nokwakha ngobutjha kunye nokuvuselela.

Sibe nomsebenzi wokukhuthaza umnotho wethu ngemva kwetjhumi leminyaka umnotho ubogaboga.

Sibe nomsebenzi wokwakha ngobutjha iinjamiso zekhethu ngemva kwesikhathi sokuthunjwa kombuso.

Sibe nomsebenzi wokululama ngemva kwesifo esimbulalazwe esigirize okunengi ephasini loke, satjhiya kulilwa isimayemaye, kwavaleka wena bhizinisi kwalahleka nawe msebenzi.

Sibe nomsebenzi wokujamelana besehlule umraro wegezi ebesele irhirika, iwohloka, ekuthe nanyana besele kunobungcono obubonakalako eenyangeni eziphelileko, kodwana yona nanje isawuliya umnotho wekhethu.

Sikhambe indlela ede eminyakeni emihlanu edlulileko le. Sakhele phezu kwepumelelo yama-30 weminyaka edlulileko, sathatha iinqunto zokulungisa iintjhijilo zanje eziqalene namaSewula Afrika njenganje.

Siwabuyisele amandla wokuzijamela wabathobelisimthetho bekhethu kobanyana bazokulwa nobukhohlakali nobulelesi.

Sisebenzele ukuphakamisa amalungelo wabantu abanokukhubazeka. Sizizwe sizikhakhazisa mhlazana singezelela iLimi leZandla liba lilimi elisemthethweni le-12 eSewula Afrika.

Sivikele sabe saphakamisa amalungelo asisekelo emThwenisisekelo wekhethu, njengekululeko yokukhuluma, ikululeko yokuhlanganyela, nekululeko yokukholwa. Sivikele ikululeko yeembikiindaba nekululeko yokuzijamela kwesigungu sobulungiswa.

Sivikele sabe saphakamisa amalungelo wamalunga wabantu abezwana ngobulili obufanako, nawabantu ababulili bubili, nabatjhugulule ubulili, nababulili oburarako, kunye nabulili obungangeni ndawo, begodu siragela phambili silwa nayo yoke imihlobo yokuqala umuntu ngelihlo lokurhonona nelokungabekezeleli abanye.

Sesilime indima ebonakalako ngamagadango wokuhlumisa umnotho, ukwakha imisebenzi nokuphungula ubuchaka.

Nanyana sesilithomile nje ihlelo lokuvuselela nokuhlela ngobutjha, kodwana usese mnengi umsebenzi ekusafuze wenziwe ukuphumelelisa amatjhuguluko lawa bekube sekupheleni.

Sizakuraga umsebenzi esele uthomile lo sinabasebenzisani bethu wokuqeda ukuqinteliswa kwegezi sivuselele nokusebenza kwamakhumulo wemikhumbi newethungelelwano lesiporo seentimela.

Sizakuraga ngokuqinisa iinjamiso zethu zabathobelisimthetho, silwe ne-GBV, silwe nobukhohlakali ukwenza iSewula Afrika ibe yindawo ephephileko emuntwini woke.

Sizakuraga siqinise aborhulumende beendawo, senze iKoro yabaSebenzi bemBusweni ibe bosomakghonofundwa besiqinisekise nokuthi iimphathimandla zombuso ziyakuphendulela koke ezikwenzako.

Sizakuraga njalo ngokubeka umnotho wekhethu ebujameni bokuhluma besiphalisane elizweni elitjhuguluka msinyana, sisekele abosomabhizinisi abancani, sinikele abantu abatjha amathuba womnotho, sibavikele nalabo abacaphazeka lula.

Sizakuraga ngokusebenzela ukwenza ubungcono beemali zelizwe besibambe siqinise endleleni yomnotho onzinze kuhle ngokuphelela kwawo.

Sizakusebenzisa amathuba avezwa yi-AfCFTA ukwandisa irhwebo lethu sikhulise namabubulo wekhethu. 

Sizakuraga njalo ngokwakha umnotho oqalelelako, siqalele khulukhulu abantu beSewula Afrika abanzima nabasikazi, sithuthukise amalungelo wabasebenzi, siqinise ukuhlelwa ngobutjha kwenarha, silandelele nehlelo le-JET elingatjhiyi muntu ngemva.

MaSewula Afrika wekhethu,

Njengoba sithokozela ama-30 weminyaka yekululeko nje, kufuze sibambe siqinise ekuzibopheleleni ehlelweni lethu lentando yomthethosisekelo neenthembiso zawo zepilo engcono.

Singabagobeli labo abanghanghabala ngekani bangafuni ukuvuma isibopho somThethosisekelo esithi akulungiswe lokho okwakungakalungi ngeenkhathi ezidlulileko, besitjhugulule nomnotho nomphakathi wekhethu.

Kufuze sibakhumbuze abantwaba ngesibopho umThethosisekelo osibeka phezu komBuso sokuphunyeleliswa kwamalungelo womuntu woke wokuba nendlu yokuhlala, athole netjhejo lokwelatjhwa, abe nokudla, abe namanzi, avikeleke emphakathini, aphephe abe athole nefundo.

Ngokufanako, akukafaneli kube nomuntu esimvumela bonyana anyaze abe anyefise iinjamiso zombuso wentando yenengi eziqakathekileko, namkha aphikise amandla wokusebenza kwePalamende ngokuvunyelwa mThethosisekelo.

Akukafaneli bonyana sibagobele labo abafuna ukuqalanganisa isitjhaba sekhethu, bahlohlozele inturhu nemiguruguru badelele nehlelo lethu lombuso wentando yenengi.

Njengayizolo nakuthangi, njengangomuso, abantu beSewula Afrika kufuze bajame ndawonye balwise nanyana ngimuphi umzamo wokulinga ukubuyisela emva ipumelelo esele sinayo bekube khathesi ngentando yethu yenengi.

NjengoSihlalo weNdlu yomThethosisekelo, ngisebenze nabarholi abaphambili abanengi belizwe lekhethu satlola umThethosisekelo oveza intando yamaSewula Afrika mbala.

NjengoMengameli, ngikubona kumsebenzi wami wokuthoma ukuvikela umThethosisekelo, ngisebenze wokemalanga ukuphumelelisa iinthembiso zawo.

Njengoba sitjhitjhinga sisiya phambili nje, asikhumbuleni bonyana kukithi – hayi komunye umuntu – ukwakha ingomuso leSewula Afrika.

Asisibo ababukeli abajamele ngeqadi babukele umlando wethu.

 Sibatlami bawo.

Sibabakhi balelilizwe esilibiza ngokuthi likhaya lethu.

Nasiqala amanye ama-30 weminyaka yekululeko, kufuze sikhethe umhlobo welizwe, nomhlobo wephasi esifuna ukuzakhela wona nabantwabethu.

Sizibophelele eSewula Afrika esihlanganise ngokufana kobuthina ngokuvumana kwethu kobuntu bethu.

Sifuna ilizwe lapho omunye nomunye umuntu azakukhululeka khona ukuba mumuntu afuna ukuba nguye patsi, ngaphandle kokuqala bonyana ungowasitjhaba siphi, ngaphandle kokuqala bonyana ungowabulili bani, ngaphandle kokuqala bonyana umhlobo bani wokuhlekisana, nokuthi umhlobo bani womuntu namkha ukholwa yiphi ikolo.

Sifuna ilizwe lapho abantwana bakhona boke bathola khona amathuba afanako, ngaphandle kokukhetha bonyana babelethelwe eSandton, eMdantsane, KwaSekhukhune, eMitchell’s Plain namkha ePhoenix.

Sifuna ilizwe lapho isandla somthetho sisebenza khona phezu kwabantu boke, ngaphandle kokukhetha bonyana umuntu unjinge kangangani nofana isikhundla asiphetheko siphakeme kangangani.

Njengoba sitjhitjhinga ndawonye sisiya phambili nje kilelikhambo ukuze siphumelelise lenembombono, sikhuthazwa bantwana bombuso wentando yenengi, sikhuthazwa mafulufulu wabo, sikhuthazwa mamandla wabo wokusungula kunye nanga yitjisakalo yabo.

Sikhuthazwa babantu abatjha abathwele ithemba lethu ekundleni yephasi loke, ukusuka kumaSpringboks/kumaBhokobhoko, ukuya kuBanyana Banyana, ukusuka eengwenyeni iBafana Bafana ukuyokufika kubathumbi bakaNongorwana weGrammy (iGrammy Award) abanjengoTyla.

Njengoba sithokozela ama-30 weminyaka yekululeko nje, sikhunjuzwa amagama kaMengameli Nelson Mandela, yena owathi ngemva kokukhwela intaba ekulu, umuntu khona abona bonyana eqinisweni zinengi ezinye iintaba ekufuze zikhwelwe.

Wathi:

“Ngikhokha ummoya la, ngibukela ubuhle obungibhodileko obukara ilihlo, ngiqala emva indima engiyikhambileko bengifike lapha.

“Kodwana ummoya ngiwukhokha kwesikhatjhana nje, ngoba ikululeko ikhambisana neembopho zayo, begodu angeze ngithome ngiriyade, ngoba ikhambo lami elide alikabukuphela.”

Nanyana sesikhambe indlela ede nje, kodwana lisese lide ibanga lendlela elisasisaleleko.

NjengoMadiba, asiphikelele ngokukhamba, singasaya emva, sihlale silunge phambili, sinqophe ncangelizweni lamabhudango wethu. Asihlale ethembeni lokuthi ukunqoba siphetho.

Ngiyathokoza.

Issued by
More from

Share this page

Similar categories to explore