Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla tinge-30 Ingci 2023

A.    Tindzaba Letimcoka Telive
1.    Ingcungcutsela ye-BRICS ye-XV kanye neSimemetelo saseJozi se-II  


1.1.    INingizimu Afrika isingatse ngemphumelelo Ingcungcutsela ye-BRICS ye-XV levumelane ngeSimemetelo saseJozi se-II lesibe tinchophamlandvo. 
1.2.    Ikhabhinethi ivakalise kuncoma kwayo Licembu laseNingizimu Afrika lebeliholwa nguMengameli wembuso, Umhlonishwa Cyril Matamela Ramaphosa lowacinisekisa leNgcungcutsela ibanjwa ngemphumelelo lenkhulu lelisezingeni ngekwaloko bekukhulunywa kanye nangekuhleleka kwetintfo.
1.3.    Mengameli utawukhuluma nesive mayelana neNgcungcutsela ye-BRICS ye-XV lebeyimphumelelo kanye nangaletinye tindzaba letibalulekile.

2.    Luvakasho Lwembuso lweMengameli waseShayina 
2.1.    INingizimu Afrika isingatse Luvakasho Lwembuso lweMhlonishwa, Mengameli Xi Jinping waseRiphabhliki Yebantfu yaseShayina ngaLesibili, mhla tinge-22 Ingci 2023, ngembikwekutsi kucale Ingcungcutsela ye-BRICS. LoLuvakasho Lwembuso luphindze lwakhombisa kugubha iminyaka lenge-25 yebudlelwane bebuncusa emkhatsini weRiphabhliki yaseNingizimu Afrika kanye neRiphabhliki Yebantfu yaseShayina. 
2.2.    IRiphabhliki Yebantfu yaseShayina kwanyalo ngiyo lenkhulukati lengumlingani lohwebelana neNingizimu Afrika.  
2.3.    IRiphabhliki Yebantfu yaseShayina phambilini inikele ngesisetjentiswa semandla agezi nakunesimo lesiphutfumako lesibita tigidzi leti-R167 futsi iphindze yenta kutsi kube nesibonelelomali setigidzi letinge-R500 kusita intfutfuko.
2.4.    Ikhabhinethi ikwamukele kusayina kweTivumelwane letinhlobonhlobo kanye neMemorandamu Yekuvisisana emkhatsini wahulumende waseNingizimu Afrika neRiphabhliki Yebantfu yaseShayina emikhakheni yetekuhwebelana, temandla nemfundvo lephakeme. 
2.5.    Emkhatsini waleTivumelwane letisayiniwe, nguleso seSikhwamamali Sentfutfuko seShayina ne-Afrika emkhatsini we-IDC neLibhange laseShayina. Lesikhwamamali sitawukhutsata kutsi kube nelutjalomali lolwenyukile lapha eNingizimu Afrika.
2.6.    Ikhabhinethi iphindze futsi yakwemukela kuvulwa futsi kwemakhethe yaseShayina kutsi kutfunyelwe maveni langesheya inyama yenkhomo yaseNingizimu Afrika, ekwengeteni kulokutfunyelwa ngesheya kwetilwandle eShayina emakotapeni alapha eNingizimu Afrika. Lamatfuba ekutfumela umkhicito ngesheya kwetilwandle kutawuvula ematfuba lamasha ebakhiciti bendzawo lokufaka ekhatsi balimi labasafufusa. 
2.7.    INingizimu Afrika isacocisana ne-BYD, bakhi betimoto baseShayina futsi labangebakhi betigitjelwa tagezi labakhulukati emhlabeni kutsi nakungenteka bavule sikhungomkhicito sekwakha imphahla lapha eNingizimu Afrika. Loku kwengeta kulokuvulwa kwesikhungomkhicito se-BAIC (lesinye sikhungomkhicito sebakhi betimoto saseShayina) lapha eNingizimu Afrika.

3.    Emabalengwe Etemnotfo
3.1.      Luklayo Lwekota Lwetebasebenti 

3.1.1.    Ikhabhinethi iyemukele imiphumela yeLuklayo Lwekota Lwetebasebenti lwekota yesibili njengaloku ikhishwe beLubalobalo baseNingizimu Afrika, lekhombise kwehla lokuncane ezingeni lebantfu labaswela umsebenti kusukela ku-32.9% ngekota yekucala kwaya ku-32.6% ngekota yesibili.
3.1.2.    Ikhabhinethi futsi ijabulile ngemisebenti lemisha le-154 000 ledalekile ngekota yesibili, lokwenyuse linani lebantfu labacashiwe laya etigidzini le-16.3. Lena yikota yesikhombisa yetinzuzo lelilandzelanako kutekucashwa letihambisa kancane iNingizimu Afrika yasondzela elinanini lekucashwa ngembikwelubhubhane lwe-COVID-19 lelitigidzi leti-16.4. 
3.1.3.    Ikhabhinethi iphindze futsi yatibona timphawu tekukhula lokuhambisana nekwehla kwelinani lelusha lolungasebenti nge-131 000 kanye nekwenyuka nge-105 000 kwelinani lelusha lolucashiwe laya etigidzini leti-5.7.
3.2.    Kwenyuka Kwemandla Emali Ebatsengi (i-CPI)
3.2.1.    Ikhabhinethi iphindze yachubeka yayemukela imibiko ye-StatsSA letsi Kwenyuka Kwemandla Emali Ebatsengi emnyaka kwehlile kwaba ku-4.7% ngaKholwane 2023, kusuka ku-5.4% ngeNhlaba 2023.
3.2.2.    Lizinga lemandlamali laminyaka yonkhe yetimphahla beliku-5.5% ngaKholwane 2023 lisukela ku- 6.3% ngeNhlaba 2023, kwasekutsi lizinga lemandlamali yetinsita beliku-4.0% lisukela ku-4.5% ngesikhatsi lesifanako.

4.    Sikhwamamali Se-Agro-Energy sekusekela tekulima netemabhizinisi ekulima.
4.1.    Ngamhla tinge-27 Ingci 2023, Litiko Letekulima Kulungiswa Kabusha Kwemhlaba Nekutfutfukisa kweTindzawo Tasemaphandleni, ngekuhlanganyela neLibhange Letemhlaba, betfule Sikhwamamali se-Agro-Energy setigidzigidzi leti-R1.21 sekusekela umkhakha wetekulima netemabhizinisi ekulima kute kufakwe imitfombolusito yemandla leminye nekuchubeka nekukhicita kudla, i-fibre netinatfo.
4.2.    Lomkhakha ungulomunye wemikhakha lesebentisa kakhulu gezi futsi umcoka ekusimameni kwekubakhona kwekudla lapha eNingizimu Afrika, tinzuzo tekutfumela ngesheya kwetilwandle nekucasha, ngako-ke loko kwenta kutsi tingenelelo tahulumende tibe mcoka ekucinisekiseni kusimama.
4.3.    LeSikhwamamali sifaka konkhe futsi sitakwesekela emabhizinisi etekulima awo onkhe emazinga ngendlela Lusitomali Lefaka Kuyiboleka Nesibonelelomali, i-Land Bank itakulawula lesiSikhwamamali. LeSikhwamamali sitawuphindza futsi sifake tonkhe tekulima kanye nemisebenti yetemabhizinisi ekulima lesebentisa kakhulu gezi.

5.    Kucala Kufezekisa Tincomo teKhomishini Yekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane 
5.1.    Luphiko Lwavelonkhe Lwetekushushisa lubuyise timphahla letigidzigidzi leti-R10.2 kulesikhatsi sanyalo se-MTEF nekutsi tigidzigidzi le-R2.5 yayo ngulephatselene neKubanjwa Ngabhongwane Kwembuso.
5.2.    Ikhabhinethi itivumile yaphindze yayetfula ePhalamende tichibelo temtsetfo lomusha lesiphohlongo kule-14 letfolakele kulisu letfu lekufezekisa. Umsebenti futsi usachubeka wekucinisekisa kutsi labo labatsintsekako ekubanjweni ngabhongwane kwembuso bayatilandza ngako.
  
6.    Kulwa nebugebengu, inkhohlakalo nekungena kulelive ngalokungekho emtsetfweni
6.1.    Lubalobalo Lwebugebengu Lwekota yakamuva lukhomba kutsi kufanele kutsi sente kakhulu njengemmango kute silwe nenkinga yebugebengu. Ikhabhinethi icela wonkhe umuntfu kutsi sihlanganyele sonkhe kulokulwa kute kutsi sente emakhaya etfu, tindzawo lapho sisebenta khona netindzawo temmango kutsi tibe tindzawo letiphephile kitsi sonkhe.
6.2.    Ikhabhinethi iphindze futsi yakwemukela lokunabela kuletinye tifundza lomkhankhaso lohlanganisiwe wekulwa nebugebengu lowatiwa nge-“Operation Shanela”, lokufaka ekhatsi Inyakatfo Kapa, Imphumalanga Kapa neKwaZulu-Natal.
6.3.    Ikhabhinethi ikunakile kuvuma licala nekugwetjwa kwemadvodza lasitfupha lasolwe ngekubulala inhlabamkhosi lelwa nenkhohlakalo, Mk. Babita Deokaran, ngeNgci 2021. Icela ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi achubeke aphenye futsi acinisekise kutsi labo bongcondvongcondvo labahlele lokubulala bayaboshwa.
6.4.    Ikhabhinethi iyishayele tandla lendlela lehlanganisiwe yekulwa nebugebengu kamuva nje leholele ekutseni Litiko Letasekhaya livimbe bahlali basePakistan labange-67 labebazama kungena kulelive ngalokungekho emtsetfweni eSikhumulweni Setindiza Semave Emhlaba i-OR Tambo ngeLisontfo, mhla ti-13 Ingci 2023. 

7.    Ingcungcutsela Ye-Transforming MENtalities yanga-2023
7.1.    Ingcungcutsela Ye-Transforming MENtalities lesandza kubanjwa ishiye umtselela lowungeke ulibaleke etingcondvweni talabo bebayihambele laba-1 500, lebeyinekucocisana lokunemfutfo netinkhulumiswano letinenjulakuvisisa lokuhloswe ngato kuhlahla indlela yetidzingo tengucuko ekutiphatseni kwemadvodza nebafana. Lengcungcutsela beyibanjelwe lapha e-Birchwood Hotel nase-OR Tambo Conference Centre, ihlanganise ndzawonye Emasekela aBoshansela baseManyuvesi, eMadini, Bothishelanhloko naBosihlalo Bemkhandlu bemaKolishi e-TVET, Tinhlaka Letesekela Titjudeni neBuholi, ema-CEO ema-SETA, tikhungo teLitiko Letemfundvo Lephakeme Tesayensi Netingucuko Letinsha, benti bemitsetfomgomo, labasindze ekuhlukumetekeni, bafundzisi babontsanga, nebenti betingucuko, bonkhe bahlanganiswe kutinikela lokwabelene kute kulungiswe indzaba yeBudlova Lobucondziswe Kubulili Lobutsite (i-GBV) kumkhakha longemuva kwekuphotfula matekuletjeni neTekucecesha (i-PSET).
7.2.    LeNgucungcutsela beyisingatfwe yi-HIGHER HEALTH neMkhandlu Welucwaningo Lwetesayensi Yeluntfu (i-HSRC) egameni leLitiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha neLitiko Letesayensi Netingucuko Letinsha. Inhloso bekucocisana nemkhakha wetebuholi, mayelana nekugucula tingcondvo nekulungisa timbangela letingumsuka webudlova lobucondziswe ebulilini lobutsite (i-GBV).
7.3.    Bufakazi nelwati kukhomba kutsi kutiphatsa kwemadvodza kungulenye yetimbangela te-GBV futsi lengcungcutsela icele kutsi kube nesinyatselo sekutsi emadvodza nebafana babeyincenye yesisombululo.
7.4.    Lengcungcutsela icele kutsi kube nekutfutfukiswa kwebafundzisi babontsanga labanyenti kanye nemachawe kuwo onkhe emakhemphasi etfu, kutsi asebente njengema-ejenti laletsa ingucuko ekuguculeni tingcondvo TEMADVODZA, kube netinkhulumiswano letinyenti emkhatsini wemadvodza kuto tonkhe tikhungo, lokufaka ekhatsi tifundvolucwaningo nge-GBV, kulingana ngebulili, kwehlukahlukana ngebulili nekugucula tingcondvo TEMADVODZA kutsi kube ikharikhulamu lehambisana naletinye tifundvo kumkhakha longeMuva Kwekucedza Matekuletjeni Nekucecesha (i-PSET).
8.    Tagezi 
8.1.    Ikhabhinethi itfole letinsha letimayelana nesimo sagezi kulelive futsi yayibona nemibiko yekuchubeka kwekubancono kwekutfolakala kwagezi.
8.2.    Nanome kulamalanga lambalwa lengcile kube nekwenyuka etigabeni tekucima gezi ngenhloso yekuwonga kwafinyelela esigabeni se-4, emuva kwaloko lesimo sibese sibancono emuva kwekucala kusebenta kwemayunithi ekuphehla gezi, nekutsi Eskom uyachubeka nekunciphisa tigaba tekucima gezi ngenhloso yekuwonga.
8.3.    Ikhabhinethi itjelwe ngalamafishane kutsi kunemimango lete gezi ngenca yekuncamuka kwemandla agezi hhayi ngenca yekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga. Lokuncamuka kwemandla agezi kubangwa kusebenta ngalokwecile ngenca yekuchunywa kwagezi ngalokungekho emtsetfweni, kweba nome konakaliswa kwetiteshi letincane nema-transformer, kanye nekonakaliswa kwetintsambo letisabalalisa gezi. Lemimango letsintsekako ifaka ekhatsi lena lesetincenyeni taseSoweto, etincenyeni taseThembisa, KwaThema, eKomane, eTaung naseDitsobotla.
8.4.    Indvuna Yetegezi neLitiko le-COGTA sebacalile ngeluhlelo lwekucocisana nalemimango letsintsekile kutsi bavumelana mayelana netinyatselo letitawuvumela kutsi kube nekukhishwa kwesakhiwonchanti lesonakele esikhundleni saso kufakwe lesinye kodvwa loko kuchumane nekungavunyelwa kwekuchunywa kwagezi lokungekho emtsetfweni, kusebentisana nemmango ekuvikeleni sakhiwonchanti sagezi, kanye nekukhokhelwa kwetinsita tagezi.
8.5.    Sivumelwane saseNingizimu Afrika netinkampani taseShayina, lesimayelana netivumelwane letisandza kusayinwa, sitawudlala indzima lemcoka ekwetfuleni sakhiwonchanti sagezi lesikhona kutigcina sona.

9.    Umtsetfosivivinyo Wetemandla eSifundza saseNshonalanga Kapa
9.1 Ikhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana neluhlaka lweMtsetfosivivinyo Wetemandla eSifundza saseNshonalanga Kapa longahambisana nemtsetfosisekelo.
9.2 Loluhlaka lweMtsetfosivivinyo wephula timiso teShejuli ye-4 neye-5 yeMtsetfosisekelo lechaza ngemandla nemisebenti lokufaka ekhatsi emandla lahlanganisa esifundza newetigungu letiphetse Tavelonkhe.
9.3 Ikhabhinethi ikunakile kutsi loluhlaka lweMtsetfosivivinyo ungumtamo wekubuyela emuva endleleni yenhlanganisela lebeyinconywa yi-Democratic Party (lihambambili le-Democratic Alliance) lokuhloswe ngayo kubukela phasi iNingizimu Afrika Lebumbene nalefaka wonkhewonkhe.
9.4 Kuyaphawuleka kutsi loluhlaka lweMtsetfosivivinyo waseNshonalanga Kapa awukunaki kukhishelwa ngephandle ekufinyeleleni ekutfoleni tinsita kwemimango leminyenti lemnyama yaseKhayelitsha, eGugulethu, eNyanga, eLanga eCape Flats, eDelft, eCentral Line, emkhatsini waletinye. 
9.5    Ikhabhinethi inike ligunyakwenta Tindvuna Tetebulungiswa Ne-COGTA kutsi babambe tinkhulumiswano nahulumende wesifundza saseNshonalanga Kapa ngekuhambisana netindlela tekusombulula tincabano njengaloku kusho sigaba se-146 seMtsetfosisekelo kanye neluhlakamsebenti lolusebentako emkhatsini wabohulumende.

B.    Tincumo teKhabhinethi 

1.    Sikhatsi Lesengetiwe sekukhokha kweSikhwamamali Sekuhhamula Tematekisi  
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwengetwa kwesikhatsi sekukhokhela kweSikhwamamali Sekuhhamula Tematekisi ngaletinye tinyanga le-12. Lesikhatsi lesengetiwe sitawunika Litiko Letekutfutsa sikhatsi lesanele kutsi lisite bosomatekisi labasengakatitfoli timali tekuhhamula. Kute kube ngulamuhla, sekusitwe bosomatekisi laba-88 580. 
1.2.    Lesikhwamamali sasungulelwa kutsi sisite ematekisi, ema-cab nebashayeli betitfutsi te-e-hailing labadleleleka ngekwetimali ngesikhatsi sekuvalwa kwekusebenta kwetintfo lokumatima eveni ngenca yeSifo seligciwane i-Corona, ngekuhambisana netilinganisosimo letibekiwe.
2.    Umtsetfo Lohlongotwako lomayelana neKutfutfukisa Tekuvakasha eNingizimu Afrika 
2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfo Lohlongotwako lomayelana neKutfutfukisa Tekuvakasha eNingizimu Afrika kutsi ummango uphawule ngawo. Lenchubomgomo ihlose kutfutfukisa nekugcugcutela tekuvakasha lapha eNingizimu Afrika, kanye nekulungisa tihibe tekukhula kwetekuvakasha.
2.2.    Lenchubomgomo itawugcugcutela tekuvakasha tasetindzaweni tasemaphandleni nakuleti letidvute nemadolobha ngekukhutsata kutsi kube nekugcogcela ndzawonye timphawu nekubonakala kwemikhicito yasetindzaweni tasemaphandleni. Tiphakamiso temtsetfomgomo tiphindze tigcile ekuphatseni tekuvakasha nekubambisana; nekulawula tekuphepha nekuvikeleka; ingucuko; kanye nekukhona kusebentisa tebuchwepheshe, emkhatsini walokunye.
2.3.    Emalunga emmango anemalanga lange-90 kutsi aphawule mayelana nalomtsetfomgomo. LoMtsetfo Lohlongotwako uyatfolakala ku: www.tourism.gov.za. 
3.    Umtsetfomgomo Wavelonkhe lomayelana neTeshashalazi Netemdanso
3.1 Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfomgomo Wavelonkhe lomayelana neTeshashalazi Nemdanso. Lomtsetfomgomo uhlose kulungisa kungalingani etikhungweni ngekwemlandvo nekungafani, lokulandzela kufinyelela kuko ngekwebuhlanga nangekwetemnotfo kuteshashalazi netemdanso.
3.2 Lomtsetfomgomo uhlose kubeka umbononchanti nemitsetfomgomo lephatsekako, emasubuciko, tindlela tekufezekisa kanye nemikhawulo yesikhatsi lokutawuholela kutsi kube nemkhakha weteshashalazi netemdanso letisimeme  kuto toyimfica letifundza, kute kutsi labo labenta telishashalazi netemdanso baseNingizimu Afrika bamele lelive ngekutigcabha kulelivekati nasemhlabeni wonkhe.
4.    Imibiko Yekwelusa Intsengo Yekudla Lokumcoka
4.1 Ikhomishini Yetekuchudzelana beyisolo yeluse intsengo yekudla lokumcoka ngekulandzelela kubekwa kwetintsengo ngekukhatsateka lokuvakalisiwe kusukela kwamenyetelwa Simo Senhlekelele ngeNdlovulenkhulu 2020.
4.2 Lokuchubeka ngekwelusa intsengo yekudla lokumcoka kukhutsatwa sidzingo sekucinisekisa kutsi kunemikhicito yekudla lokumcoka letsengekako nalokufinyelelekako kubatsengi.
 4.3 Lekhomishini iwubonile umtselela lobitwa ngekutsi i-‘rocket and feather’ lapho tintsengo tenyuka ngekushesha ikakhulu tengce tindleko bese tehla kancane nangabe tindleko setehlile. Lekhomishini icaphele kutsi kubutselana ndzawonye kwetimakethe tekudla netekutsengisa ngiko lokuyimbangela.
4.4 Ikhabhinethi itinakile tincomo tetinyatselo teKhomishini letifaka ekhatsi lucwaningo lwetimakethe kute kulungiswe timphawu tekwakheka kwetimakethe lokuholela kutsi kube nokwenyuka kwentsengo yekudla kanye nemazinga laphasi ekuchudzelana.
4.5 Ikhabhinethi ikuvumile kutsi Iklasta Yetemnotfo kufanele kutsi ibe nelisu lekwenta lelimayelana nentsengo yekudla, kubakhona kwekudla kanye nekufinyelela kutfola kudla.

C.    Kubekwa Etikhundleni 
Konkhe kucashwa kuncike ekucinisekisweni kweticu kanye nemvume lefanele.

1.    Mk. Nosiphiwo Mzamo njeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) se-State Diamond Trader. 
2.    Mnu. Loyiso Tyabashe njenge-CEO seNhlangano yaseNingizimu Afrika Yetemandla Enuzi (kucashwa kabusha). 

3.    Kucashwa kwemalunga langaSiwo eSigungu Lesiphetse kutsi asebente eBhodini Lengumlawuli Wetintfuba sikhatsi seminyaka lemitsatfu
3.1 Mnu. Aubrey Ngcobo njengaSihlalo
3.2 Mk. Lauriette Lynne Sesoko
3.3 Adv. Derrick Jeffrey Block
3.4 Mk. Thembela Beryl Taboshe
3.5 Mnu. Abdul Qadir Chogle
3.6 Dkt. Percy Derrick Manzini
3.7 Mk. Princess Mangoma 
3.8 Mk. Sizakele Makhanya
3.9 Mk. Ntebaleng Rolland Setlako
3.10 Mk. Marcia Xolisile Mkhari
3.11 Mk. Leanda Marsha Mtshali – kucashwa kabusha

4.    Kucashwa kweBacondzisi Labangekho kuSigungu Lesiphetse seBhodi yeMtimba waseNingizimu Afrika Wetekuphepha Elwandle (i-SAMSA) sikhatsi seminyaka lemitsatfu.
4.1 Mnu. Mahesh Fakir – Sihlalo
4.2 Mnu. Tau Morwe – Lisekela laSihlalo
4.3 Adv Aurelia Nosipho Sobekwa
4.4 Dkt. Natalie Skeepers 
4.5 Mk. Nogolide Feziwe Nojozi
4.6 Mnu. Sihle Nguse

D.    Imicimbi Letako

1.    Inyanga Yemagugu
1.1.    Inyanga yemagugu itawugujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kugubha kwehlukahlukana kwemasiko etfu eNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti.” Imimango iyakhutsatwa kutsi igubhe Inyanga Yemagugu ngeNyoni ngekuhlanganisa sive setfu, njengaloku sigubha umnotfo wemagugu etfu nekwehlukahlukana. 
2.    Inyanga Yemsebenti Yahulumende (i-PSM)
2.1.    Temisebenti Yahulumende titawugubha i-PSM emkhatsini wamhla ti-01 kuya mhla tinge-30 Inyoni 2023. Lenyanga isikhumbuto sekutsi kuyini kusebentela ummango, futsi isinika litfuba lekucabanga kutsi tisebenti tahulumende tingaba nelifutse lelinjani ekuguculeni timphilo temmango.

3.    Liviki le-Thusong Service Centre 
3.1.    Liviki laLonyaka le-Thusong Service Centre litawubanjwa kusukela mhla ti-18 kuya mhla ti-22 Inyoni 2023. Bantfu baseNingizimu Afrika bayamenywa kutsi bahlwaye tinhlobonhlobo tetinsita letinikwa etikhungeni tabo te-Thusong Service Centre, lokuyindzawo lapho ufike ungene khona lekuletsela lwatiso ngahulumende naleletsa tinsita dvute nebantfu.

4.    Lusuku Lwavelonkhe Lwekukhumbula Emaphoyisa
4.1.    Ngekuhlonipha emachawe nemachawekati landlule emhlabeni asemsebentini, Lusuku Lwavelonkhe Lwekukhumbula Emaphoyisa aseNingizimu Afrika lutawubanjelwa lapha e-Union Buildings ngeLisontfo, mhla ti-3  Inyoni 2023. Umjeka Wavelonkhe utakwehliswa ngalolo lusuku lwemcimbi.  
E.    Imilayeto

1.    Kuhalalisela
Ikhabhinethi ihalisela futsi ifisela tilokotfo letinhle: 

  • Mk. Natasha Joubert, lobuhle lomusha lokhetfiwe waseNingizimu Afrika wanga-2023, njengaloku acala luhambo lwakhe lwekubusa njengaLobuhle waseNingizimu Afrika. 
  • Mnu. Brad Binder, lophume sibili ku-Austrian MotoGP. 
  • Emabhokobhoko ngekwehlula i-All Blacks futsi siwafisela lokuhle eNdvebeni Yemhlaba Yelibhola Lembhoco letako.
  • Live lase-India, ngekuba live lekucala lekutfumela umkhumbimkhatsi edvute nelipholi lelingaseningizimu yenyanga.
  • Lukhetfo lwaseZimbabwe 

Ikhabhinethi ihalalisele bantfu baseZimbabwe ngekwenta lilungelo labo lentsandvo yelinyenti ngekuvota futsi yaphindze yasho kutinikela kwayo kusebentisana neleZimbabwe ekuciniseni lesifundza kanye nalelivekati. 

2.    Kudzabuka 
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nakubangani:

  • BeMnu. Derek Watts (74), umnkantjubovu umetfuli weluhlelo lwamabonakudze (i-TV) nentsatseli lotawukhunjulwa njengebuso bemetfuli weluchungechunge lwetinhlelo te-TV te-Carte Blanche kanye nekutinikela kwakhe kubuntsatseli bekuphenya.  
  • BaMk. Sylvia Ncediwe Mdunyelwa, umculi wejezi nemlingisi, lowasebenta na-Victor Ntoni longasekho nabomnaka bakaNgcukana, Winston Mankuku, Nick Carter na-Merton Barrow. 
  • Bemindeni nebangani bebantfu labange-64 labashone ngesikhatsi kusha libhilidi eMarshaltown, eJozi.

Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Libambela Lalokhulumela Hulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore