Isitatimende Somhlangano Wekhabinethi  WangeLesithathu Womhla Wama-30 KuRhoboyi Wee-2023  

                       
A.      Ezingundabamlonyeni  
1.    Umhlangano Wabarholi Baborhulumende Bamazwe we-BRICS XV NesiVumelwano seJwanisbhege  II

1.1.    ISewula Afrika iwusingethe ngepumelelo umhlangano wabaRholi be-BRICS XV ovumelene ngesiVumelwano   seJwanisbhege II.         
1.2.    IKhabinethi izwakalise ukuthokoza kwayo ngesiqhema seSewula Afrika ebesithwelwe ngekghono nguMengameli wekhethu, oPhakemeko u-Cyril Matamela Ramaphosa oqinisekise ukuthi umhlangano wabaRholi lo uba yipumelelo ekulu ngekukhulunywe ngakho nangokuhleleka kwawo.              
1.3.    UMengameli usazakukhuluma nesitjhaba ngepumelelo yomHlangano wabaRholi baboRhulumende bamaZwe we-BRICS XV nangezinye iindaba eziqakathekileko. 

2.    IVakatjho LomBuso LikaMengameli We-China 
2.1.    ISewula Afrika isingethe iVakatjho lomBuso likaMengameli we-Peoples Republic of China oPhakemeko u-Xi Jinping ngeLesibili somhla wama-22 kuRhoboyi wee-2023, ngaphambi komHlangano wabaRholi be-BRICS.  LeliVakatjho lomBuso libuye latjheja nokugidingwa kwama-25 weminyaka wobudlelwana babosomaqhinga hlangana kweRiphabhligi yeSewula Afrika  ne-Peoples Republic of China                     
2.2.     I-Peoples Republic of China njenganje imrhwebelani neSewula Afrika omkhulu ukubadlula boke.                    
2.3.    Phambilini i-Peoples Republic of China besele inikele ngesisetjenziswa segezi sobujamo oburhabekileko semali ema-R167 weengidi kanti seyikhe yanikela nangesibonelelo semali ema-R500 weengidi ezakusetjenziselwa imisebenzi yetuthuko.                     
2.4.    IKhabinethi ikuthokozele ukutlikitlwa kweemVumelwano zokuSebenzisana nezokuZwana ezihlukahlukileko hlangana kwakarhulumende weSewula Afrika nowe-Peoples Republic of China ekorweni yezerhwebo, zegezi, neyezefundo ephakemeko.                         
2.5.     Hlangana neemVumelwano ezitlikitliweko, kubalwa nesesiKhwama sezeTuthuko se-China ne-Afrika hlangana kwe-IDC neBhanga ye-China. Lesisikhwama-ke sizakukhuthaza amasiso andisiweko eSewula Afrika.                
2.6.    IKhabinethi ibuye yathokozela nokuvulwa ngobutjha kwemakethe ye-China ekuzakuthengiselwa ngayo i-China inyama yekomo, ngaphandle kwama-avokhado iSewula Afrika eseyiwathengisela yona i-China. Amathuba wokuthengisela ngaphandle lawa avula amathuba amatjha ebakhiqizini balapha ekhethu, sekubalwa nabafuyi nabalimi abancani.                    
2.7.     ISewula Afrika ikhulumisana ne-BYD, eyikhampani ye-China ekhanda iinkoloyi, neyikhampani engekulu kinazo zoke ephasini kezikhanda iinkoloyi zegezi. Lokhu-ke kungezelela phezu kokuvulwa kwefemu   yokukhiqiza i-BAIC (enye ifemu ye-China ekhanda iinkoloyi) eSewula Afrika.               

3.      Amaphuzu Aqakathekileko Kezomnotho  
3.1.      IHlolomazizo yeNani labaSebenzi yoNyaka (i-QLFS)  

3.1.1.    IKhabinethi iyithokozele imiphumela ye-QLFS yekota yesibili emenyezelwe liZiko leemBalolabo leSewula Afrika (i-StatsSA), etjengise ukwehla kancani kwabantu abangasebenziko ukusukela ema-32.9% ngekota yokuthoma bayokuba ma-32.6% ngekota yesibili.                      
3.1.2.     IKhabinethi ithokozile nangemisebenzi emitjha eli-154 000 evuleke ngekota yesibili, kwakhuphuka inani labantu abasebenzako bayokuba li-16.3 yeengidi. Le-ke yikota yekhomba ngokulandelana yokwanda kwabantu abasebenzako, okubeka iSewula Afrika eduze khulu nenani labantu ababesebenza ngaphambi kokwehla kwesifo se-COVID-19, ababeli-16.4 yeengidi.                      
3.1.3.    IKhabinethi ibuye yatjheja nobuhle obenzeke ngokuphunguka kwelutjha elingasebenziko nge-131 000, ngaleyindlela kwanda inani lelutjha elisebenzako nge-105 000, layokuba ziingidi ezi-5.7.    
3.2.       Itjhugulukontengo Yabathengi (i-CPI)
3.2.1.    IKhabinethi ibuye yathokozela imibiko ye-StatsSA ethi itjhugulukontengo yabathengi ngomnyaka yehle yayokuba yi-4.7% ngoVelabahlinze wee-2023, ukusukela ku-5.4% ngoMgwengweni wee-2023.                    
3.2.2.    Itjhugulukontengo yomnyaka epahleni beyiyi-5.5% ngoVelabahlinze wee-2023, ukusukela ku-6.3% ngoMgwengweni wee-2023, ukube kanti itjhugulukontengo yezenzelwa beyiyi-4.0% ukube beyehle ukusukela ku-4.5% ngaso lesosikhathi.                

4.    IsiKhwama Seembaseli KezokuLima Sokusekela Zokulima Namabhizinisi Wezokulima.  
4.1.    Ngomhla wama-27 kuRhoboyi wee-2023, umNyango wezokuLima, ukuBuyiselwa kweNarha nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya, ngokuhlanganyela neBhanga yeliZwe zivule isiKhwama seemBaseli kezokuLima samabhiliyoni ayi-R1.21 sokusekela zokulima nekoro yamabhizinisi ukufaka eminye imithombo yeembaseli, kuragwe ngokukhiqiza ukugoma, ifayibha kunye neenselo.                    
4.2.     Ikoro le ngenye yamakoro esebenzisa iimbaseli khulu neqakathekileko ekunzinziseni ukutholakala kokudla, nokuthengisela amazwe wangaphandle nokuqatjha, ngaleyindlela kube yinto eqakathekileko ukungena kwalorhulumende ekuqinisekiseni ukubambelela.          
4.3.    IsiKhwamesi siqalelela koke begodu sizokusekela amabhizinisi wokufuya nokulima kiwo woke amazinga ngendlela yokusebenzisa iimali zetuthuko ukukhwezelela ezinye iimali zokuthuthukisa (i-Blended Finance), la iBhanga yamaZwe izabe ilawula khona lesisikhwama. EsiKhwamenesi kuzabe kubalwe nayo yoke imisebenzi yezokulima neyamabhizinisi wokulima asebenzisa umthamo omnengi weembaseli.             

5.    Ukuphunyeleliswa Kweemphakamiso ZeKomitjhini YokuThunjwa KomBuso
5.1.    Isilinganiso sokubuyiswa kwepahla seBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA) simabhiliyoni ayi-R10.2 kilelihlandla lomthetho wokukhibelela isabelo seemali (i-MTEF), kilesisilinganiso, i-R2.55 wamabhiliyoni yakhona iphathelene nokuThunjwa komBuso.                      
5.2.    IKhabinethi ivumele yabe yethula ePalamende amatjhuguluko wemithetho ebunane keli-14 emitjha ekhonjwe ehlelweni lethu lokuphumelelisa. Umsebenzi godu solo uragela phambili ngokuqinisekisa ukuthi labo abanesandla ekuthunjweni kombuso bayaziphendulela.               
  
6.    Ipi Yokulwisa Ubulelesi, Ubukhohlakali, Nokungena Elizweni Lekhethwapha Ngokufahlela   
6.1.    IimBalobalo zamva nje zobuLelesi eziphuma Qobe Kota zitjengisa ukuthi kunengi ekusamele sikwenze ukulwa nomukghwa wobulelesi. IKhabinethi ikhombela umuntu woke ukuthi ahlanganyele abe asebenzisane nabanengi kilepi ukuphephisa amakhaya, neendawo zethu zomsebenzi kunye neendawo zokuhlanganela umphakathi.                   
6.2.     IKhabinethi ibuye yathokozela nokudluliselwa kezinye iimfunda kwejima lokulwa nobulelesi I-“Operation Shanela”; iimfunda la kudluliselwe khona ijimeli kuseTlhagwini Kapa, ePumalanga Kapa kunye naKwaZulu-Natala.           
6.3.    IKhabinethi ikutjhejile ukuvuma icala nokugwetjwa kwabamangalelwa abathandathu ababotjhelwe icala lokubulala umhlabimkhosi uMm. u-Babita Deokaran ngoRhoboyi wee-2021. Ikhombele abathobelisimthetho ukuthi baphenye ukuya phambili babe baqinisekise ukuthi bayabotjhwa abogozolo balesisenzo.                 
6.4.    IKhabinethi ibuke indlela yokulwa nobulelesi eyenze ukuthi umNyango wezaNgekhaya ubophe izakhamuzi ze-Pakistan ezima-67 ebezilinga ukufahlela eSewula Afrika edoyelweni laboflayi i-OR Tambo International Airport ngoSondo womhla we-13 kuRhoboyi wee-2023.                

7.     UmButhano Wokwenza Amadoda Abone Ngenye Indlela Wee-2023 (i-Transforming MENtalities Summit 2023)
7.1.    UmButhano wokwEnza amaDoda aBone Ngenye iNdlela osandukubanjwa mhlapha, utjhiye okungeze kulibaleke eengqondweni zabantu abayi-1 500 ekade basemhlanganweni lo, ngamandla weenkulumo ezikhulunywe lapho ezinqophe ukurhula indlela yeendingo zokutjhuguluka kwendlela yokuziphatha kwamadoda nabesana. Umhlangano lo, obewubanjelwe e-Birchwood Hotel ne-OR Tambo Conference Centre, ubuthanise amaSekela waboTjhansela bamaYunivesithi, neenkhulu ezengamele amaFakhalthi (ama-Dean), aboPhrinsipali kunye naboSihlalo bemiKhandlu yama-TVET College,  iinJamiso zeSekelo labaFundi nobuRholi, abo-CEO bama-SETA, iinjamiso zemiNyango yeFundo ePhakemeko nezeSayensi naMandla wokuSungula, ababethimthetho, abongazimbi abasindileko, abafundisi abasesigabeni seminyaka elinganako, abaqale ukwenza   amatjhuguluko, boke abahlanganiswe sibopho sokulungisa umraro weNturhu eQothele bobuLili obuThileko  (i-GBV) ekorweni yeFundo ePhakemeko nokuThwasisa (i-PSET).                  
7.2.     Umhlangano lo bewusingethwe yi-HIGHER HEALTH nomKhandlu wezeRhubhululo ngezeSayensi yabaNtu (i-HSRC) egameni lomNyango wezeFundo ePhakemeko nokuThwasisa nomNyango wezeSayensi nezaMandla wokuSungula. Umnqopho lapha bekukukhulumisana nabarholi balekoro ngokwenza amadoda abone ngenye indlela, kubonisanwe nangabonobangela be-GBV.                     
7.3.    Ubufakazi nemininingwana ekhona kulinganisa ukuthi indlela amadoda aziphatha ngayo ngomunye wabonobangela be-GBV, nje-ke umhlangano ukhombele ukuthi kuthathwe amadoda nabesana babe yingcenye yokufunisana isisombululo.                   
7.4.    Umhlangano ukhombele ukwandiswa kwabotitjhere abalinganako nabasekeli kiwo woke amakhamphasi wethu, kobanyana basebenze njengeenthunywa zokwenza amatjhuguluko azakwEnza amaDoda aBone ngeNye iNdlela, kwandiswe imikhulumiswano yokubonisana namadoda kizo zoke iinjamiso, kufakwe neemfundo zobulili ezibala ne-GBV, nokulingana kobulili, ukwehluka kobulili kunye nokutjhugulula amaDoda aBone ngeNye iNdlela njengengcenye yekharikhyulamu ekorweni i-PSET.        
     
8.    Igezi  
8.1.    IKhabinethi ibikelwe ngezamva nje ngobujamo begezi elizweni lekhethweli yatjheja nemibiko yokuthi solo kuya phambili ubungcono bokutholakala kwegezi.                
8.2.     Nanyana emalanganeni ambadlwana adlulileko lawa kuphakamile ukuqinteliswa kwegezi kwabe kwayokufika esiGabeni sesiNe nje, nokho kubuye kwaba ngcono njengoba imitjhini ibuye yalunga yabuyela ekuphehlweni kwegezi nje, no-Eskom solo aragela phambili nokuphungula iingaba zokuqinteliswa kwegezi.                 
8.3.     IKhabinethi ibikelwe ukuthi kuneendawo lapho kunganagezi khona, hayi ngokuqinteliswa kwegezi, kodwana ngenca yokuthi ithungelelwano legezi liyadisibezeka ngoba kukhona abadose igezi ngokungamthetho, nangenca yokwetjelwa kweenteyitjhana ezidlulisa umlilo nokwetjelwa kwamathransfoma kunye nangenca yokugiribezwa kwemikhungo ekhambisa igezi. Abantu abathintekako lapha ngabeengcenye ze-Soweto, neengcenye ze-Tembisa, KwaThema, kuKomani, e-Taung kunye ne-Ditsobotla.                  
8.4.     UNgqongqotjhe wezeGezi nomNyango we-COGTA sebathomile ngehlelo lokukhulumisana nabantu baleziindawo ezithintekileko kobanyana kuzokuvunyelanwa ngamagadango azakuvumela ukujanyiselelwa komthangalasisekelo owonakeleko kodwana akhambisane nokwalelwa kokudoswa kwegezi ngokuphambene nomthetho, kusetjenzisanwe nomphakathi ekuvikelweni komthangalasisekelo kunye nokubhadelwa kwegezi esetjenziswako.             
8.5.    IsiVumelwano seSewula Afrika neenkhamphani ze-China esitlikitlwe mhlapha sizakwenza litho khulu ekufakeni ihlelo lomthangalasisekelo wegezi okghona ukuzivikela nokuzilonda ngalo.                  

9.    UmThethomlingwa WezeGezi WeTjingalanga Kapa  
9.1    IKhabinethi ibikelwe ngomtlamo womThethomlingwa wezeGezi wesiFunda seTjingalanga Kapa ophambana nomthethosisekelo.              
9.2   UmTlamo womThethomlingwa lo uphambana neendinyana zesiGaba 4 nesiGaba 5 zomThethosisekelo ohlathulula amandla nemisebenzi yesigungu sesifunda nesigungu sikarhulumende welizwe loke, sekubalwe namandla asebenza ngasikhathi sinye esifundeni nakurhulumende welizwe loke.                         
9.3     IKhabinethi itjheje ukuthi umtlamo womThethomlingwa lo ulinga ukubuyela ekambisweni yaphambilini yesiqhema i-Democratic Party (eyeza ngaphambi kwe-Democratic Alliance), okuyikambiso eyayenyulwe ngiyo i-Democratic Party eyayinqophe ukunyefisa iSewula Afrika eBumbeneko neqalelela abantu boke.                           
9.4   Kumele kuvezwe-ke ukuthi lomtlamo womthethomlingwa weTjingalanga Kapa ukweqisa amehlo ukutjhiywa ngaphandle kwesitjhaba esinengi sabantu abanzima be-Khayelitsha, nebeGugulethu, neNyanga, ne-Cape Flats, ne-Delft, ne-Central Line, hlangana nezinye iindawo, abangeze bathole izenzelwa.                             
9.5 IKhabinethi ithume uNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ne-COGTA ukuthi bakhulumisane norhulumende weTjingalanga Kapa ngokukhambisana neendlela zokurarulula imiraro ezibekwe sigaba 146 somThethosisekelo ngomthetho ofaneleko wokusebenzisana kwaborhulumende.              

B.    IinQunto ZeKhabinethi   

1.    Ukungezelelwa Kwesikhathi Sokusiza Abosoteksi Ngembadelo   
1.1.    IKhabinethi ivumele ukungezelelwa kwesikhathi sokuSiza aboSoteksi ngeMbadelo ngezinye iinyanga ezili-12. Lesisingezelelo sizakunikela umNyango wezokuThutha isikhathi esaneleko sokusiza abosoteksi abanengi abangakabukuyithola imali yokubaphungulela umthwalo wokubhadela. Bekube nje, bama-88 580 abosoteksi esele benyulwe ngilesisikhwama sesizo leemali.                    
1.2.    Isikhwamesi sasungulelwa ukusiza amateksi amakhumbi, amateksi weminye imihlobo yeenkoloyi, nabatjhayeli bomhlobo we-e-hailing abavalekelwa lithuba lokwenza imali nakusahlela i-COVID-19, ngokukhambisana nemibandela ebekiweko.    
             
2.    Umtlamomgomo Wemibono Ngokuthuthukiswa Kwezevakatjhobukelo ESewula Afrika. 
2.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa emphakathini komTlamomgomo wemiBono ngokuThuthukiswa kwezeVakatjhobukelo eSewula Afrika kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. Umthethokambiso lo unqophe ukuthuthukisa nokukhuthaza zevakatjhobukelo eSewula Afrika, ube ulungise neenqabo eziqabele ukuhluma kwevakatjhobukelo.                   
2.2.     Umthethokambiso lo uzakukhwezelela ivakatjhobukelo leendawo zemakhaya neendawo ezihlangana kwemakhaya namadrobha ngokukhuthaza ukuveza ipahla yemakhaya nokuyenza ibonakale.  Iimphakamiso zomthethokambiso lo godu ziqale nendlela yokulawulwa kwevakatjhobukelo nokusebenzisana; ukuphepha nokulawulwa kokuvikeleka; ukwenziwa kwamatjhuguluko kunye nokwamukela ngokusebenzisa ithekhnoloji, hlangana nokhunye.       
2.3.    Amalunga womphakathi anama-90 wamalanga ukuzwakalisa imibonwawo ngomthethokambiso lo. UmTlamomgomo wemiBono lo uyatholakala ku: www.tourism.gov.za.  
             
3.     Umthethokambiso Welizwe Ngethiyetha Nokugida/Nokudansa 
3.1 IKhabinethi ivume umThethokambiso weliZwe ngeThiyetha nokuGida/nokuDansa. Umthethokambiso lo unqophe ukulungisa ukutjhiyana ngendima okwenzeka ngemithetho yeminyaka eyadlulako, yona eyayilandela ikambiso yokukhetha ngokomhlobo womuntu nangokuthi umumuntu unothe kangangani.                
3.2 Umthethokambiso lo unqophe ukubeka inembombono nemithethokambiso esebenzisekako, namaqhinga neendlela zokuphumelelisa kunye neenkhathi ezizakwenza ithiyetha nokugida/nokudansa kube yikoro emajadu nebambelelako kizo zolithoba iimfunda zeSewula Afrika nakubenzi bamathiyetha abajamele ilizwe ngokuzikhakhazisa elizwekazini le-Afrika nephasini loke.    
             
4.     Imibiko Yokwelusa Intengo Yokugoma Okuphilwa Ngakho
4.1    IKomitjhini yezePhaliswano beyisolo ibeke ilihlo phezu kwentengo yokugoma ekuphilwa ngakho solo kwathoma isililo sokukhuphukela butjhwileni kwentengo yokugoma, ukusukela mhlazana kumenyezelwa ukuthi iSewula Afrika yeMbethwe yiHlekelele ngoNtaka wee-2020.          
4.2 Ukuthi intengo yokugoma ekuphilwa ngakho isolo ibekwe ilihlo kukhuthazwa sidingo sokuqinisekisa ukuthi abathengi bahlala bathengiselwa ngentengo efaneleko nabathenga ukugoma ekuphilwa ngakho.             
 4.3 IKomitjhini itjheje ukuthi intengo yezinto nayiphakamako ikhuphuka msinya khulu nangenani elingaphezulu ukudlula elifaneleko, kodwana yehla kabuthaka khulu, ngenani elincazana, nakwehla iindleko.  IKomitjhini iyelelise nangokuthi ukuzala khulu kwemakethe yeentolo zokugoma neentolo zepahla nakho kuyangezelela kilokhu.                  
4.4   IKhabinethi itjheje amagadango aphakanyiswe yiKomitjhini, ekubalwa hlangana nawo nokuphenya ngeemakethe ukulungisa imiraro ekhona emakethe ebanga ukukhuphuka ngemali esabekako kwentengo yokugoma namazinga aphasi wokuphalisana.             
4.5 IKhabinethi ivumile ukuthi isiJamiso seHlanganisela yezomNotho kumele sakhe iqhinga lamagadango ngentengo yokugoma, nokutholakala nokuvikeleka kokugoma.               

C.      Ukuqatjhwa 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko. 

1.    UMm. uNosiphiwo Mzamo oqatjhwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) sePhiko lomBuso lokuRhwebelana ngeDayimani (i-State Diamond Trader )  
2.    UNom. Loyiso Tyabashe obuyiselwe esikhundleni sobu-CEO yeHlangano yeze-Nuclear (i-South African Nuclear Energy Corporation).     

3.    Ukuqatjhwa Kwamalunga Wokubonisa Azakusebenza Iminyaka Emithathu EBhodini Elawula Iinteyitjhi Zemikhumbi 
3.1 UNom. Aubrey Ngcobo oqatjhelwe ukuba nguSihlalo 
3.2 UMm. u-Lauriette Lynne Sesoko
3.3 U-Adv. Derrick Jeffrey Block
3.4 UMm. uThembela Beryl Taboshe
3.5 UNom. Abdul Qadir Chogle
3.6 UDorh. Percy Derrick Manzini
3.7 UMm. u-Princess Mangoma 
3.8 UMm. uSizakele Makhanya
3.9 UMm. uNtebaleng Rolland Setlako
3.10 UMm. u-Marcia Xolisile Mkhari
3.11 UMm. u-Leanda Marsha Mtshali – obuyiselwe esikhundleni abekasiphethe. 

4.    Ukuqatjhwa KwabaNqophisi Ababonisako Abazakusebenza Iminyaka Emithathu EBhodini YezokuPhepha ELwandle LeSewula Afrika (i-SAMSA) 
4.1 UNom. Mahesh Fakir – uSihlalo   
4.2 UNom. Tau Morwe – iSekela likaSihlalo  
4.3 U-Adv. Aurelia Nosipho Sobekwa
4.4 UDorh. Natalie Skeepers 
4.5 UMm. uNogolide Feziwe Nojozi
4.6 UNom. Sihle Nguse

D.    Iminyanya Ezako   

1.    INyanga YamaGugu  
1.1.     INyanga YamaGugu izakugidingwa ngaphasi kommongondaba othi: “Sigidinga Ukwahluka Kwamasiko Wethu ESewula Afrika Yentando Yenengi.”  Umphakathi ukhuthazwa ukusebenzisa iNyanga YamaGugu le ngoKhukhulamungu ukubumbanisa isitjhaba sekhethu, njengoba sigidinga amagugu wekhethu anothileko nokwahluka kwamasiko wethu.                
2.    INyanga YeKoro YabaSebenzi BemBusweni (i-PSM)
2.1.    IKoro yabaSebenzi bemBusweni izokugidinga i-PSM ukusukela ngomhla wo-01 ukuyokufika kumhla wama-30 kuKhukhulamungu wee-2023. Inyanga le isikhumbuzo sokuthi yini ukusebenzela umbuso, isinikela nethuba lokuveza ukuthi abasebenzi bembusweni bangaba nagalelo bani babe bayitjhugulule njani ipilo yomphakathi eendaweni ngeendawo.               

3.    IVeke YeZiko LeZenzelwa I-Thusong
3.1.    Iveke yeZiko leZenzelwa i-Thusong yaQobemnyaka izokubanjwa ukusukela ngomhla we-18 ukuyokufika nakama-22 kuKhukhulamungu wee-2023. AmaSewula Afrika ayamenywa ukuthi avakatjhele amaZiko we-Thusong eendaweni zangemakhabo ayozibonela yoke imihlobohlobo yezenzelwa kilamaziko, ayindawo elethela abantu imininingwana yoke emalungana norhulumende nezenzelwa azethulela umphakathi.      
      
4.    Ilanga LesiKhumbuzo SamaPholisa  
4.1.    Ngokuhlonipha amaqhawe abhubhele emsebenzini, iLanga lesiKhumbuzo samaPholisa weSewula Afrika lizokubanjelwa e-Union Buildings ngoSondo womhla we-03 kuKhukhulamungu wee-2023. Iflarha yelizwe izokuphaphiselwa phasi mhlanokho.                  

E.    Imilayezo  

1.    Siyabathokozisa 
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:

  • Ku-Mm. u-Natasha Joubert, uNomhlekhabo weSewula Afrika womnyaka wee-2023 osandukugcotjelwa lesisikhundla, njengoba athoma ikhambo lakhe lokuba nguNomhlekhabo weSewula Afrika nje.    
  • Ku-Nom. Brad Binder, ophume isibili ephaliswaneni i-Austrian MotoGP.   
  • Kuma-Springboks ngokwehlula kwawo ama-All Blacks yawafisela nokuhle ephaliswaneni elizakweli leBhigiri yePhasi kaMakhakhulwararhwe.   
  • Elizweni le-India, ngokuba kwayo lilizwe lokuthoma ukuphumelela ukufikisa umkhumbimkayi eduze nepholi langesewula yenyanga.      
  • Ikhetho Le-Zimbabwe 

IKhabinethi ithokozise abantu be-Zimbabwe ngokusebenzisa ilungelo labo lentando yenengi ukuvowuda yabe yaqinisa nokuzibophelela kwayo ukusebenzisana ne-Zimbabwe ukuqinisa isifunda se-Afrika eseSewula nelizwekazi le-Afrika.                

2.    Silila Imbiko 
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

  • UNom. Derek Watts (obekaneminyaka ema-74), umakekere womrhatjhi kamabonakude nombikiindaba ozakukhunjulwa njengobuso behlelo le-TV i-Carte Blanche, nangokuzibophelela kwakhe emsebenzini wobubikiindaba bokuphenyisisa.      
  • UMm. u-Sylvia Ncediwe Mdunyelwa, umvumi we-Jazz nomlingisi osebenze nehloko leya u-Victor Ntoni nezelamani zakwaNgcukana u-Winston Mankuku, u-Nick Carter no-Merton Barrow.                     
  • Imindeni nabangani babantu abangaphezulu kwama-76 ababhubhele emakhiweni otjhe e-Marshalltown, eJwanisbhege.   
     

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uNomonde Mnukwa – umJaphethe woMkhulumeli kaRhulumende      
Iselifoni: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore