Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhlaka 26 Inhlaba 2013

1. Tincumo teKhabhinethi mayelana netindzaba letigcamile kulesimo sanyalo

1.1. IKhabhinethi ihlanganyela nesive kanye nemmango wemhlaba ekuthandazeleni babe wesive, Mengameli wangaphambilini Nelson Mandela. Ngalesikhatsi lesimatima, sonkhe asikhombise lutsandvo neluvelo sente Madiba abe nekutigcabha. 

1.2. IKhabhinethi yatiswe ngekugujwa kweminyaka lengema-58 yekusayinwa kweMculu Wenkhululeko lokwentiwa mhlaka tingema-26 Inhlaba 1955 lokusisekelo sentsandvo yetfu yelinyenti kanye neMtsetfosisekelo wetfu. IKhabhinethi ibita tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika kutsi ‘Tidlale Indzima Yato’ ekusondzeteni lelive kumbononchanti weNingizimu Afrika lebumbene, lengacwasi ngekwebuve, lengacwasi ngekwebulili, lenentsandvo yelinyenti nalenenchubek’elembili.

1.3. IKhabhinethi yemukela kutibophetela lokuvuselelwe kabusha kweLitiko Letemphilo, kanye nebacwaningi ekubukaneni netindzaba letiphosa inselele emtameni loyinhlanganisela wekulwa neSandvulelangculazi (HIV). IKhabhinethi iphindze yemukele emalungiselelo eLitiko Letemphilo ekwetfula kungenelela lokusha etinhlelweni letivele tikhona letifaka ekhatsi kwatisa lokwandzisiwe nge-HIV neNgculazi (AIDS), kanye netindlela tekunciphisa bungoti bekwesuleleka nge-HIV.

1.4. IKhabhinethi yendlulisela emavi endvudvuto ngemuva kweluhlaselo lolwetfusako Lwesizindza Samhlabuhlangene eMogadishu, eSomalia mhlaka tili-19 Inhlaba 2013 lokushiye bantfu labali-15 bashonile kufaka ekhatsi takhamiti taseNingizimu Afrika letimbili. Sibita onkhe emacembu etembusave langekho eluhlelweni lwetembusave eSomalia kutsi ayekele ludlame nekutsi avete kukhatsateka kwawo kuHulumende Lowodvwa waseSomalia ngendlela leyakhako nalenekubuyisana.

1.5. IKhabhinethi ibita tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika kutsi tinikele ngemaminitsi langema-67 esikhatsi sato ngeliLanga laNelson Mandela (18 Kholwane) kute tisite tigucule imimango yato kanye neNingizimu Afrika ibe ngulencono. Umcimbi walomnyaka utakwenteka ngaphasi kwengcikitsi letsi “Tsatsa sinyatselo; gcugcutela luntjintjo; yenta emalanga onkhe abe Lilanga laMandela” ngekugcila ekubeni khona kwekudla, indzawo yekufihla inhloko kanye nekukwati kufundza nekubhala.

1.6. IKhabhinethi yatiswe kutsi njengencenye yeliLanga laMandela, kutawetfulwa luhlelo lwaboMatisi bemakhadi lolutakwentiwa ngetigaba letehlukene. Lokwetfulwa kwalabomatisi kusinyatselo lesibalulekile sekwehlukanisa sikhatsi sangaphambilini lesandlula kuso kanye nekucedza iminyaka yabobhukwana eNingizimu Afrika. Lelikhadi lamatisi lilikhadi lelisebentisa buchwepheshe betekuchumana lolutawukwati kufaka lwati loluvela kulabatsintsekako labehlukahlukene esikhatsini sanyalo nasesikhatsini lesitako. INdvuna yeLitiko Letasekhaya itawunika lolunye lwati esigcwanini lesihleliwe sabetindzaba lesitakuba khona madvute nje.

1.7. IKhabhinethi yemukela kwetfulwa kwemkhankhaso weLitiko Letemfundvo Lesisekelo lobitwa Imiklamo lengema-94+ yaMadiba yekubungata lilanga lwekutalwa kanye nemlandvo waNelson Mandela. Lomkhankhaso uhlose kwenta ncono sakhiwonchanti etikolweni letingetulu kwema-94 kutsi tibe tikhungo tebuchwepheshe besimanje letiniketela ngemfundvo lesezingeni lelisetulu. Ngenyanga yaMandela kusukela ngaKholwane 2013, litiko litakube lihola kwendluliselwa kwetikolo letinsha lesetiphotfuliwe kwakhiwa njalo ngeliviki njengencenye yekutibophetela ekwenteni ncono lizinga lemfundvo lesisekelo.

1.8. IKhabhinethi yemukela kuphotfulwa nekuniketelwa kweLibhuloho Lemlandvo weNkhosi Dalibhunga Mandela kummango waseMvezo loholwa yiNkhosi Mandla Mandela, umtukulu waMengameli wangaphambilini Nelson Mandela, mhla tili-18 Kholwane 2013. Lokuniketelwa kwalelibhuloho kutawucondzana nelusuku lwekutalwa lwaMengameli Wangaphambilini Nelson Mandela, lotakube acedza iminyaka yebudzala lengema-95 ngalolo lusuku.

1.9. IKhabhinethi yatiswe ngekugujwa kweLusuku Lwamhlabuhlangene Mhlabawonkhe Lwekulwa Nekungasetjentiswa kahle Kwetidzakamiva neKushushumbiswa Lokungekho Emtsetfweni mhla tili-26 Inhlaba 2013, eKimberley, eNingizimu Afrika. Lolusuku lwasetjentiselwa kugcizelela kubaluleka kwekubukana netinselele letibukene nemhlaba wonkhe, letifaka ekhatsi, bugebengu, i-HIV ne-AIDS, kulahleka kwesimilo, ludlame lwasemakhaya kanye nekutetfwala kwalabasebancane.

1.10. IKhabhinethi yemukela kubanjwa kweMhlangano weSayensi, iThekhnoloji neKucamba Kabusha lotawubanjwa kusukela mhla tingema-20 kuya mhla tingema-21 kuKholwane. Lomhlangano utawubhunga ngetiphakamiso tembiko weLikomiti leNdvuna Lekubuyeketa, kuhlela nekusebentisana lokwentiwe ncono ngekhatsi eLuhlelweni Lwavelonkhe Lwekucamba Kabusha kanye netinkhulumiswano letinemandla emkhatsini wahulumende, tetimboni kanye nemkhakha wemfundvo lephameke.

1.11. IKhabhinethi yemukela umbiko lomayelana nenchubekel’embili leseyentiwe kummango waseMuyexe eGiyani, esifundzeni saseLimpopo ekwetfulweni kwekutibophetela lokwentiwa nguhulumende ekwenteni ncono timphilo tebantfu. IKhabhinethi iphindze yevakalisa kukhatsateka kweMengameli kwekutsi onkhe emazinga ahulumende kumele anonophise kwetfulwa kwetinsita kulandzela tinhlelo lokuvunyelenwe ngato.

1.12. IKhabhinethi yemukela kwetfulwa kweLuhlelo Lwesakhiwonchanti Semanti Nemangcoliso (SIP-18) ngeMgcibelo mhla tingema-29 Inhlaba 2013 lolumayelana netindzaba letitsintsa sakhiwonchanti ngenhloso yekwetfula emanti kanye nendlela yekuhanjiswa kwemangcoliso. Lomklamo utawucinisekisa kuniketelwa lokusimeme kwemanti kute kuhlangatjetanwe netidzingo tetenhlalo kuphindze kwesekelwe kukhula kwemnotfo.

1.13. IKhabhinethi yemukela umbiko lewutfolile mayelana netivumelwano tekusebentisana emkhakheni wetekwakha. IKhabhinethi yemukela umphumela weluphenyo lolute nebufakazi bekugucuguculwa kwemanani, emachinga ekuntjintja emanani kanye nenkhohlakalo embonini yetekwakha yangasese. Lizinga lekuguculwa kwemanani lidzinga kutsi kutsatfwe tinyatselo leticinile ngulabo labasemagunyeni etekuncintisana. IKhabhinethi ilindzele umphumela weLuhlelo Lweluphenyo Lwetekuncintisana kepha yatiswe kutsi bufakazi buveta umonakalo lomkhulu kuloko lokutimfuno tesive mayelana nemanani lantjintjiwe lakhokhelwe nguhulumende ngenca yemachinga alokuguculwa kwemanani." 

2. Tinkhulumiswano netincumo teKhabhinethi letihamba embili

2.1. IKhabhinethi yemukele Luhlelo Lolukhulu Lwavelonkhe Lwetidzakamiva (2013-2017) kanye nekwetfulwa kwalo kuleminyaka lesihlanu letako. Loluhlelo luluhlaka lwalelive lwekuvimbela nekunciphisa kusetjentiswa kabi kwetjwala netidzakamiva kanye nemtselela wako kutenhlalo nakutemnotfo emmangweni waseNingizimu Afrika.

2.2. IKhabhinethi yemukele Kubanjwa kweMhlangano Wavelonkhe Wekuhlonyiswa Lokubanti Kwalabamnyama Kutemnotfo ngeMphala 2013. Lomhlangano Wavelonkhe utawukhombisa tindzaba letibe yimphumelelo uphindze ucacise kungenelela kwahulumende ekwesekeleni kubamba lichaza lokuphumelelisako nalokusimeme kutemnotfo kanye nekufinyelela kwalabamnyama eluhlelweni lolukhulu lwetemnotfo, ngendlela letawufaka sandla ekukhuleni lokuhlanganisako.

2.3. IKhabhinethi yemukele kubanjwa ngekuhlanganyela kweNgcungcutsela “Yekuhola Ingucuko Edolobhenikati” kanye neluhlelo Lwamhlabuhlangene Lwekuhlaliswa Kwebantfu  (UN-HABITAT) mhla tisi-5 namhla tisi-6 Inyoni 2013. Lengcungcutsela itakube igcile ekubambeni lichaza kwabomake emphilweni yasetindzaweni tasemadolobheni e-Afrika. Lengcungcutsela itawunika i-Afrika inkhundla yekubukana netinselele tekutfutseleka emadolobheni iphindze ihlanganise kutfutseleka emadolobheni kute kutfutfukiswe bantfu.

2.4. IKhabhinethi ivume Luhlaka Lwemculu Wemgomo lomayelana Nemindeni kanye Nekwetfulwa kwawo. Luhlaka Lwemculu Wemigomo lomayelana Nemindeni lutakwenta kutsi Hulumende kanye nalabanye badlalindzima basebentise umndeni njengesisekelo sekufezekisa kuphila ngalokufanele kwemmango. Lomculu Wemigomo uphakamisa emasu lahamba embili lamatsatfu, Kukhutsatwa kwekuphila ngalokufanele kwemndeni, Kuciniswa Kwemndeni kanye Nekulondvolotwa Kwemndeni.

2.5. IKhabhinethi ivume kuphotfulwa kanye nekufakwa kumculu wahulumende Kwelisu Lavelonkhe Lensita Yemanti lesibili. Lelisu lakhela etukweLisu Lavelonkhe Lensita yemanti langa-2004. Lisu Lavelonkhe Lensita Yemanti lesibili linika luhlatiyo mayelana nendzima yemanti kutemnotfo liphindze livete tinselele letitsite, ematfuba entfutfuko kanye netinyatselo letilandzela luhlaka lokuvunyelenwe ngalo etincenyeni letisembili talelive. Lelisu lesibili lifuna futsi kucinisekisa  kusimama, kulinganisa nekutfolakala kwemanti ekwenteni imphilo nendzawo lencono yawo wonkhe umuntfu kanye nekutsi emanti aphatfwa ngalokufanele nangalokuphumelelisako ngenhloso yekukhula nekutfutfuka lokulinganako nalokusimeme.

2.6. IKhabhinethi ivume umbiko Wemiphumela yemhlangano weli-16 weNgcungcutsela Yetihlangano eNgcungcutseleni Yemave Emhlaba lemayelana Nekuhwebelana Ngetinhlayiya Tasendle Teluhlobolunye Tetitjalo Letisengotini (CITES CoP 16), lobewubanjelwe eBangkok, eThailand kusukela mhla titi-3 – 14 Indlovulenkhulu 2013. IKhabhinethi iphindze yavuma kutsi iNingizimu Afrika ilungise ibuye ifake siphakamiso sekuhwebelana kute kukhulunywe ngaso ku-CITES CoP 17 eNingizimu Afrika nga-2016.

2.7. IKhabhinethi yemukele simemo lesivela eBhange Lentfutfuko LaseNingizimu Afrika sekuba lilunga Lelicembu Lesakhiwonchanti le-Afrika (ICA) lelatfulwa Emhlanganweni wemacembu emave e-G8 nga-2005. Kusisa lokukhulu kweNingizimu Afrika kusakhiwonchanti esikhatsini lesisemkhatsini lesitako kutawukhutsatwa ngebulunga bayo ku-ICA ikakhulukati ekusungulweni kwemininingwane nemikhicito yelwati kanye nekuhlelwa kwetinchubomgomo tentfutfuko emkhatsini wemacembu emave e-G20 kanye nemave ase-Afrika.

2.8. IKhabhinethi ivume siphakamiso Semgudvu Wekutfutfukiswa Kwemmango waseNingizimu Afrika kuTekuhwebelana Ngetinhlelo lesetfulwe ePhalamende kute sivunywe ngekulandzela sigaba sema-231 seMtsetfosisekelo. Tinhloso taloMgudvu kukhulula kuhwebelana ngetinhlelo emkhatsini wetigodzi talelivekati lokusekelwe etukwekulingana kanye nekuzuza lokulinganako emkhatsini wawo. Lomgudvu uphindze ubeke luhlaka lwekukhululwa kwekuhwebelana ngetinhlelo emkhatsini kwemalunga embuso Wemave Latfutfukako ase-Afrika leseNingizimu  uphindze ube sisekelo setinkhulumomphikiswano.

2.9. IKhabhinethi yatiswe ngekwetfulwa kweSicu Semfundvo Setekutfutfukisa Kuhlaliswa Kwebantfu (BHSD) ngekubambisana emkhatsini weLitiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha kanye ne-Nelson Mandela Metro University. Lesicu i-BHSD sihlose kutfutfukisa ngalokuphumelelisako baphatsi netisebenti Tetekuhlaliswa Kwebantfu labatakuba nelwati kanye nemakhono lafanele naladzingekako ekwakheni, ekutfutfukiseni nasekunonophiseni kwetfulwa kwetindzawo tekuhlalisa bantfu eNingizimu Afrika.

2.10. IKhabhinethi ibita onkhe ematiko ahulumende, bomasipala tinkampani letingaphasi kweluphiko lwahulumende letisebenta eGauteng kutsi tibhalise tonkhe timoto tembuso eluhlelweni lwemigwaco lengutselawayeka lekhokhelwako.

2.11. IKhabhinethi ivume kwetfulwa kwetinyatselo letiphakanyisiwe tekusungulwa kweLuphiko Lwekuphatfwa Kweminyele (BMA). I-BMA itawusingatsa tindzaba tekutfutseleka kwebantfu, imphahla lengena eliveni kanye netinhlelo tekulawula indzawo yasemnyeleni kanye nekuchumanisa ngalokuphumelelisako tinhlelo tawo onkhe ematiko emachwebeni ekungena. Litiko Letasekhaya kutakuba ngilo leliholako ekusungulweni kwe-BMA.

3. IKhabhinethi ivume leMitsetfosivivinywa lelandzelako kutsi ingeniswe ePhalamende:

3.1. Umtsetfosivivinywa Wekulawulwa Kwemphahla Lengena Eliveni, Umtsetfosivivinywa Wekukhokhelwa Kwemphala Lengena Eliveni, 2013 kanye Nesichibiyelo seMtsetfo Wemphahla Lengena Nalephuma Eliveni, 2013 – Lemitsetfosivivinywa iniketa sisekelo sekuchutjwa kwekuhwebelana kwemave emhlaba nekuvikelwa kwetemnotfo kanye nemmango, ngaleyo ndlela kwakhele kusimama emkhatsini wekulawulwa kwemphahla lengenako kanye nekuchutjwa kwetekuhwebelana.

3.2. Sichibiyelo Semtsetfosivivinywa Welucwaningo Lwemanti – Lesichibiyelo sihlose kucondzisa lomtsetfosivivinywa kutsi uhambisane netingucuko letinkhulu etikhungweni, kunchubomgomo, kusayensi yetemanti nakutemtsetfo uphindze wandzise sandla lesifakwa yiKhomishini Yelucwaningo Lwemanti etidzingweni telucwaningo lwemanti taseNingizimu Afrika kanye nekucinisekisa kutsi lelive linelisu lekubukana netidzingo kanye netinselele telive lelingenawo emanti lanele lelinjengeNingizimu Afrika.

3.3. Sichibiyelo Semtsetfosivivinywa Wemitsetfo Yekuphatfwa Kwemvelo, 2013 – Lomtsetfosivivinywa uphakamisa tichibiyelo kutihlinteko letitsite ngaphasi kweMtsetfo Wavelonkhe Wekuphatfwa kwemvelo, 1998 (Umtsetfonombolo 107 wanga-1998) uphindze ucinisekise kutsi imitfombolusito yemvelo yalelive ivikelelwa situkulwane sanyalo nesitukulwane lesitako njengobe kubekwe eLuhlelweni Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa.

3.4. Luhlaka Lwavelonkhe Lwekuphatfwa Kwemvelo: Sichibiyelo Semtsetfosivivinywa Welizinga Lemoya, 2013 – Lomtsetfosivivinywa wenta tichibiyelo kutihlinteko letitsite ngaphasi kweLuhlaka Lwavelonkhe Lwekuphatfwa Kwemvelo: Umtsetfo Welizinga Lemoya, 2004 lolawula lizinga lemoya eliveni kute kuvikelwe imvelo ngekuta netindlela letivakalako tekuvimbela kungcoliseka kanye nekonakaliswa kwetinhlelo talokuphila emvelweni ngakulolunye luhlangotsi kube kukhutsatwa kutfutfuka kwetemnotfo netenhlalo lokufanele.

3.5. Kuphatfwa Kwetemvelo Kuvelonkhe: Sichibiyelo Semtsetfosivivinywa Wemfucuta, 2013 – Lomtsetfosivivinywa uchibiyela Kuphatfwa Kwetemvelo kuvelonkhe: Umtsetfo Wemfucuta, 2008 (Umtsetfonombolo 59 wanga-2008) lolawula kuphatfwa kwemfucuta kute kuvikelwe temphilo kanye nemvelo.

3.6. Kuphatfwa Kwetemvelo Kuvelonkhe: Sichibiyelo Semtsetfosivivinywa Setindzawo letivikelekile, 2013 – Lomtsetfosivivinywa uchibiyela Kuphatfwa Kwetemvelo kuvelonkhe: Umtsetfo Wetindzawo letivikelekile, 2003 (Umtsetfonombolo 57 wanga-2003). Tichibiyelo tihlanganisa kuphatfwa Kwetindzawo Letinemanti Letivikelekile eluhlelweni lwekuphatfwa kwaletinye Tindzawo letivikelekile kanye nekulandzela Timemetelo taMengameli letehlukanisa imisebenti emkhatsini wekuphatfwa kwetetinhlanti kanye netemvelo.

3.7. Sichibiyelo Semtsetfosivivinywa Wetemaposi aseNingizimu Afrika – Inhloso lemcoka yeMtsetfo Wetemaposi aseNingizimu Afrika, 2010 (Umtsetfonombolo 9 wanga-2010) kusungula sikhungo setetimali lesitakwatisa bantfu ngekonga nekusisa kanye nekwakha libhange labangatikhetsela lona bantfu labahola kancane.

3.8 IKhabhinethi ivume Sichibiyelo Semtsetfosivivinywa Wemshwalense Walabaphelelwe Ngumsebenti 2012 kutsi bantfu baphawule ngawo nekutsi kuchunyanwe neBalingani Betenhlalo beMkhandlu Wavelonkhe Wekutfutfukiswa Kwetemnotfo Netebasebenti. Lomtsetfosivivinywa uchibiyela Umtsetfo Wemshwalense Walabaphelelwe Ngumsebenti, Nombolo 63 wanga-2001. Lesichibiyelo silungisa ludzaba lwetisebenti letikhishelwe ngaphandle kuloMtsetfo siphindze sente ncono kukhokhelwa kwetimbuyeketo kulabo labekadze batikhokhela, selule sikhatsi sekukhokhelwa kwetimbuyeketo kulabatikhokhelako kusukela etinyangeni letisiphohlongo kuya kuletilishumi nakubili siphindze sivumele kukhetfwa kwalabatawutfola imali yembuyeketo nakwenteka kushona lokhokhako.

3.9  IKhabhinethi ivume setfulo Sesichibiyelo Semtsetfosivivinywa Wetelukhetfo, 2013 ePhalamende. Lesichibiyelo Semtsetfosivivinywa sihlose kuniketa emavoti lakhetsekile elukhetfweni Lwelibandla Lavelonkhe, kanye nekwenta kutsi bavoti labangephandle kweRiphabhlikhi bakwati kubhalisela kuvota kute batewukwati kuvota ngalokukhetsekile.

4. Kucashelwa etikhundleni

4.1. IKhabhinethi ivumelana nekucashwa kweMnu Romeo Adams esikhundleni seLisekela Lemcondzisijikelele: Tinhlelo Temabhizinisi eLitikweni Letebulungiswa Nekutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo.

4.2. IKhabhinethi ivumelana nekucashwa kwaNks Irene Rofhiwa Singo esikhundleni Sesikhulu Setimali Lesisetulu eLitikweni Letetimbiwa.

4.3. IKhabhinethi ivumelana nekucashwa kwaNks Kalayvani Pillay esikhundleni seLisekela Lemcondzisijikelele: Kutfutfukiswa Kwemtsetfo eLitikweni Letebulungiswa Nekutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo.

4.4. IKhabhinethi ivumelana nekucashwa kwaDkt. Bismark Tyobeka esikhundleni seMphatsi Lomkhulu kuMlawuli Wavelonkhe Wenyukla eNingizimu Afrika.

4.5. IKhabhinethi ivumelana nekucashwa lihlandla lesibili kwaMnu. Tsietsi Mokhele njengeMphatsi Lomkhulu Wesikhungo Lesengamele Tekuphepha Kutaselwandle eNingizimu Afrika sikhatsi lesiminyaka lesihlanu kusukela mhla lu-1 Mabasa 2013.

4.6. IKhabhinethi ivumelana nekucashwa lihlandla lesibili kwelamalunga lalandzelako langasito Tikhulu Letisetulu ebhodini Leluhlelo Lwavelonkhe Lwekugunyata eNingizimu Afrika, le sikhatsi sawo sekuphatsa siphela mhla tingema-30 kuLweti 2013, kutsi achubekele esikhatsini sekuphatsa lesilandzelako kusukela mhla lu-1 Ingongoni 2013 kuya mhla tingema-30 kuLweti 2018.
• Mnu Vernon Roderick Seymour
• Mnu Phakamisa Zonke

4.7. IKhabhinethi yatiswe ngekucashwa lihlandla lesibili kwemalunga lalishumi nakutsatfu Emkhandlu Wetindzaba Tasemkhatsini eNingizimu Afrika  kusukela mhla tingema-24 Inhlaba 2013 kuya kumhla tingema-24 Inhlaba 2015. IKhabhinethi iphindze yatiswa ngekucashwa kwalabamele Litiko Letekuvikela, Umkhandlu Wekucwaninga ngekweSayensi (CSIR) kanye neLitiko Letebudlelwane Bemave Emhlaba kusukela mhla tingema-24 Inhlaba 2013 kuya kumhla tingema-25 Inhlaba 2015.
a. Dkt Peter Martinez
b. Nks Nomfuneko Majaja
c. Mnu Kim Victor Gorringe
d. Dkt Sandile Bethuel Malinga
e. Nks Pontsho Maruping
f. Nks Andiswa Mlisa
g. Dkt Valanathan Munsami
h. Mnu Tenza Themba
i. Mnu Ron Olivier
j. Mnu Linden Petzer
k. Mnu Hendrik Rheeder
l. Adv Phetole Patrick Sekhule
m. Dkt Jo-Ansie Karina van Wyk
n. Kuphakanyiswa kwelibito lalovela eLitikweni Letekuvikela
o. Kuphakanyiswa kwelibito lalovela e-CSIR.
p. Kuphakanyiswa kwelibito lalovela eLitikweni Letebudlelwano Nekubambisana  Kwemave Emhlaba.

4.8. IKhabhinethi yatiswe ngekucashwa kwaMnu. Kutoane Obed Kutoane njengeMphatsi Lomkhulu Wenhlangano Yemshwalense Wekutfunyelwa Kwemphahla yaseNingizimu Afrika sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu kusukela mhla lu-1 Ingci 2013 kuya kumhla tingema-31 Kholwane 2016.

4.9. IKhabhinethi yatiswe ngekucashwa lihlandla lesibili kwaProfessor Linda De Vries njengaSihlalo Longekho Esikhundleni Lesisetulu Selibhodi Lavelonkhe Letekugembula sikhatsi sesibili sekuphatsa kusukela mhla lu-1 Ingongoni 2013 kuya kumhla tingema-30 kuLweti 2018.

4.10. IKhabhinethi yatiswe ngekucashwa kwaMnu. Ndwakhulu Samuel Mukhufhi njengeMphatsi Lomkhulu Wesikhungo Savelonkhe Setekulinganisa saseNingizimu Afrika (NMISA) sikhatsi lesiminyaka lesihlanu kusukela mhla lu-1 Ingci 2013 kuya kumhla tingema-31 Kholwane 2018.

4.11. IKhabhinethi yatiswe ngekucashwa kwaNks Agnes Tsele-Maseloanyane njengelilunga leNkhundla leliphelele eNkampanini yetiNkhundla sikhatsi lesiminyaka lesihlanu kusukela mhla lu-1 Kholwane 2013 kuya kumhla tingema-30 Inhlaba 2018.

Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams (Libamba Lasomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore