Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhlaka 20 Ingci 2014

1. Kwetfulwa Kwetinhlelo Tahulumende Letisembili

IKhabhinethi ivumelene nekwetfulwa kwalenye Inkantolo Yemacala Etemacansi eBethlehem, eFreyistata lokwentiwe yiNdvuna Michael Masutha. Loku kuyincenye yeluhlelo lwekungenelela kwahulumende ekulweni neludlame lwetemacansi lolubhekiswe kubomake, bantfwana kanye nebantfu labasengotini.

Letinkantolo letisebenta ngekutimisela tihlonyiswe ngetinsita letifanele kute tiniketele ngetinhlelo letikhetsekile tekwesekela bahlukunyetwa lokuyintfo lesitako ekwenteni ncono emazinga ekushushiswa kwebahlukumeti. Hulumende utimisele kucinisa luhlelo lwetebulungiswa kute abukane nekuhlukunyetwa kwemalungelo abomake nebantfwana ngekungangabati.

IKhabhinethi yemukela kwetfulwa Kwesikhungo Sekutfutfukiswa Kwemabhizinisi lokwentiwe yiNdvuna Lindiwe Zulu lokwesekelwe etukwesikhungo i-Gordon Institute of Business Science.

Lesikhungo sigcile ekuniketeleni ngemfundvo nekwesekela kubosomabhizinisi labakhulu nalabancane ngekubasita kutsi bakhule ngalokusimeme kute bakwati kuvula lamanye ematfuba emisebenti ekuhambeni kwesikhatsi. Lesikhungo siyincenye yesisombululo sekubukana nekungasebenti kwelusha kanye nekwakha sive sabosomabhizinisi. Sihlose kuniketela ngemfundvo lephatsekako nalefanele kutemabhizinisi kanye nekuceceshela buholi kubosomabhizinisi, lokulandzelwa tinhlelo tekwesekela ngalokuphelele. Loku kucinisekisa kutsi kufundza lokutfolakele etikhungweni temfundvo kwetfulwa kutemabhizinisi nekutsi umtselela wako uyabonakala.
INingizimu Afrika idzinga kuzabalaza kutemabhizinisi kute ikwati kuvusa inshisekelo emkhakheni wetemabhizinisi kanye Nemabhizinisi Lamancane Nalasemkhatsini latawuchubekisela lelive embili. Hulumende, emabhizinisi lamakhulu netikhungo temfundvo kumele basebente ngekubambisana nakufika ekwesekeleni kuvulwa kwemisebenti ngekutsi kutfutfukiswe temabhizinisi. Kute tihlume, temabhizinisi tidzinga simo lesivumela bosomabhizinisi kutsi bakwati kufinyelela ekusitweni ngetetimali, emakhono ekusebenta ngalokufanele kanye nasekutfutfukisweni kwemakhono.

2.  Tincumo teKhabhinethi Letibalulekile

IKhabhinethi yemukele kusayinwa kweSivumelwano i-Grand Inga Treaty emkhatsini kweNingizimu Afrika kanye ne-Democratic Republic of Congo (DRC) lesetfulwe embi kwePhalamende.

Lesivumelwano siniketela ngeluhlaka lwekuchutjwa kwemklamo wekuphehlwa kwemandla agezi i-Grand Inga Project kanye nekwetfulwa kwawo lokubanti emkhatsini kwe-DRC kanye neZambia. Kusayinwa kwaleSivumelwano kwenta kutsi kube khona kutfutfukiswa kweSigaba sekucala saloMklamo, lokusigaba lesitawuniketela ngema-Megawathi agezi lange-2 500 eNingizimu Afrika kuphindze kufake sandla ekuhlanganisweni kwesifundza, ekucinisekiseni kuba khona kwagezi, ekufinyeleleni kwagezi kanye nasekukhululisweni kwetemnotfo ngendlela letawusimamisa temvelo.

Lomklamo unelikhono lekuniketela ngemandla agezi wemanti lohlobile nalongabiti kakhulu kute ahlangabetane netidzingo te-DRC, iNingizimu Afrika kanye nemave abomakhelwane. Uphindze ucukatse kuphehlwa kwagezi wemanti longema-Megawathi lange-40 000 emfuleni i-Congo, ngetigaba letisikhombisa. Lomklamo unelikhono lekunonophisa intfutfuko emaveni eMhlangano Wekutfutfukiswa Kwemave ase-Afrika LeseNingizimu (SADC); unciphise kuswelakala kwemandla agezi, ukhutsate intfutfuko kutemnotfo uphindze uchube kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti.

Umklamo i-Grand Inga uhlose kuchumanisa emandla agezi emfula i-Congo, lokungumfula lonemanti lamanyenti e-Afrika leseningizimu yeSahara. Lomklamo ungulomunye wemiklamo leminyenti lenemandla kulelivekati le-Afrika, lotawuphindze ube luphawu lolunemandla lwekuvusa i-Afrika kanye nebantfu bayo.

IKhabhinethi yatiswe ngeNgcungcutsela Yemave Emhlaba Kutebulili, Temanti Netentfutfuko lotawubanjwa madvute nje. Lengcungcutsela itawubanjwa Litiko Letemanti Nekutfutfwa Kwendle, Lucwaningo Ngetemanti kanye nebalingani balelitiko kulomkhakha. Lengcungcutsela itawubanjwa kusukela mhla ti-3 kuya mhla ti-7 kuLweti e-East London ngaphansi kwengcikitsi letsi “Kuchumana Lokungakasetjentiswa”.

Lengcungcutsela ilandzela tinkhulumiswano letinyenti letichubekako letacala ngemuva kweNgcungcutsela Yekusingatfwa Kwemanti Lahlobile leyabanjwa ngaLweti 2012. Lengcungcutsela itawusungula inkhundla yekwakha kusebentisana lokutawubukana netinsayeya letibukene nalomkhakha. Itawuphindze ibukane nekwetfulwa kweMkhandlu wetiNdvuna tase-Afrika lobukene neNdlelalisu Letemanti.

3. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

IKhabhinethi yatiswe yiNdvuna yeTemphilo, uDkt. Aaron Motsoaledi, ngalosekwentekile mayelana nesifo i-Ebola nangekungenelela lokwentiwe yiNingizimu Afrika. IKhabhinethi ifisa kukubeka kucace kutsi akekho umuntfu lotfolakele analesifo. Kulungela kwalelive kubukana ne-Ebola kudzinga kutsi kuciniswe kakhulu emandla  esifundzeni se-SADC kanye nelivekati lonkhe lokulusito iNingizimu Afrika lenganiketela ngalo. INingizimu Afrika itibophetele ekuniketeleni ngekwesekela, kuhlola, kucecesha nangetinhlelo temalabhorathri esifundzeni se-SADC. INdvuna Motsoaledi itawuniketela ngembiko lophelele ngaloludzaba lamuhla nga-14h30.

IKhabhinethi yemukela tinhlelo teSilulubhange saseNingizimu Afrika kanye nelicembu lebasisitimali labavela emkhakheni wetetimali ngenhloso yekuhlelwa kabusha kwe-African Bank Limited (ABL). Loku kutawusita ngalokufanele ekuvikeleni lababeke timali tabo kuphindze kunciphise kulahlekelwa kwebasisitimali e-ABL.

Loku kutawucinisekisa kutsi umkhakha wetetimali kulelive uhlala ucinile futsi unemandla.  

IKhabhinethi igcizelele kubaluleka kwemkhakha wetinhlelo tetetimali ekukhulisweni kwemnotfo yaphindze yaphawula kutsi hulumende, utawuchubeka nekucinisa lomkhakha, emaphutsa lakhona aphindze ente ncono kulandzelwa kwemitsetfo lecondzisako ngekusebentisa Lihhovisi Letemafa Avelonkhe.

IKhabhinethi icaphele ngekukhatsateka lwati lolwedukisako mayelana netinhlelo letehlukene tekuhlelwa kabusha kwemali yesikhwama semhlalaphansi (sikhwama semphesheni kanye nesemhlalaphansi). Kunemvabetsi letsi letinye tisebenti tiyekela umsebenti ngobe tinekwesaba kutsi kusukela emnyakeni lotako hulumende utabavimbela ekutsatseni timali tabo letibekelwe umhlalaphansi nabantjintja imisebenti, nekutsi hulumende ufuna kutsatsa sikhwama semhlalaphansi sibe ngaphansi kwelikhwapha lakhe. Nanobe hulumende afuna kugcugcutela tisebenti kutsi tibeke imali letiyongile tiyibekele sikhatsi lapho setitsatsa khona umhlalaphansi, ayikho imitsetfo leshayiwe yekutivimbela kutsi tingayitfoli imali yato natintjintja imisebenti.

Ngale kwaloko, letingucuko letiphakanyiswako tekuhlelwa kabusha kwesikhwama semhlalaphansi tihlose kwenta loku:
a) Kugcugcutela bantfu kutsi babekele umhlalaphansi wabo nalabo lababondlako ngalokwenele baphindze bahlelele sikhwama semhlalaphansi njengencenye labatawutfola kuyo liholo labo;
b) Kwenta tinhlelo tesikhwama semhlalaphansi kutsi tingabi netindleko letinkhulu, sisingatfwe ngekucaphela, singagodli futsi singavuni luhlangotsi; kanye 
c) Nekwenta ncono emazinga ekuphatfwa kwesikhwama, lwati nekutiphatsa kwebaphatsi besikhwama, lokufaka ekhatsi kuvikelwa kwetinshisekelo temalunga, kutiphendvulela kanye nekudzalula lwati kumalunga nakulabafake imali esikhwameni mayelana nemphahla lebanayo.

IKhabhinethi ifuna kucinisekisa ummango kutsi timali temhlalaphansi letongiwe tiphephile. Asikho sizatfu sekutsi tisebenti (emkhakheni wangasese newahulumende) tesule emsebentini kute titawutfola timali tato letongelwe umhlalaphansi. Kumele kucashelwe futsi kutsi labo labadvonsa timali tabo temphesheni nobe temhlalaphansi ngembi kwekutsi batsatse umhlalaphansi ngete batfola kuphela imali lengaphansi kuleyo labayongile, kepha kungenteka badvonselwe intsela yekukhipha imali esikhwameni ngembi kwesikhatsi baphindze futsi bangalitfoli litfuba lekwehliselwa intsela.

4. Imikhosi letako

INdvuna Nathi Mthethwa itawetfula Inyanga Yemagugu Esive eGauteng mhla ti-31 Ingci ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kugubha Iminyaka Yentsandvo Yelinyenti lenge-20: Teka Yakakho Indzaba Lechubekisela iNingizimu Afrika Embili”.

Phakatsi kwemiklamo legcanyisiwe yekuchubekisa embili umkhankhaso “Teka Yakakho Indzaba” kungcwatjwa kabusha kwaNat Nakasa kanye naMoses Kotane. Kubuyiselwa emuva kwemachawe langamange advunyiswe kuniketa bahlali baseNingizimu Afrika litfuba lekufundza kabanti ngemizabalazo yabo, timo letaholela ekutseni babe sekudzingisweni kanye nemtselela lababe nawo ekukhululweni kwelive letfu.

Letinye tehlakalo tifaka ekhatsi: Liviki Letincwadzi Kuvelonkhe kusukela mhla lu-1 Inyoni ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kubona Tindzawo” lesigcile emandleni etincwadzi nekutsi tingayigucula kanjani iNingizimu Afrika kutsi ibe kulelinye lizinga ‘ngalokufihlakele’ ‘nangalokusebaleni’. Imicimbi ihlelwe kuto tonkhe tifundza kantsi titawufaka ekhatsi kufundza ngetilwimi temdzabu, kutekwa kwetindzaba kanye netinkhulumo tekukhutsata, kufundza emagama ngekunonopha, tigaba tetinkondlo kanye netinkhulumomphikiswano mayelana netincwadzi.

Kantsi mhla ti-3 Inyoni iNingizimu Afrika itawugubha iminyaka lenge-30 Umbhikisho waseVaal lapho ummango waseVaal Triangle wabhikishela kwenyuswa kwemali yerenti, kungetfulwa kahle kwetinsita kanye nahulumende wasekhaya longekho emtsetfweni nalongasebenti. Umbhikisho waseVaal wetfula sikhatsi lesisha sembhikisho losimeme lowenabela etindzaweni letinyenti talelive, lokuyintfo leyafaka ingcindzeti kubaphatsi belubandlululo kutsi bamemetele simo lesibucayi.

INdvuna Derek Hanekom itawetfula Inyanga Yetekuvakasha mhla ti-26 Ingci endzaweni yaseMaboneng, eJozi, ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Tekuvakasha Tigucula Timphilo”, lesuselwa eLusukwini Lwetekuvakasha Emhlabeni (27 Inyoni) kanye  nekugcila ekubalulekeni kwetekuvakasha kunhlalo, temasiko netemnotfo kulelive. 

Bahlali baseNingizimu Afrika bagcugcutelwa kutsi bavakashele live lakitsi ngalesikhatsi seNyanga Yetekuvakasha nekutsi bati ngekubaluleka kwetekuvakasha kutemnotfo.

Liviki Lekuhlanyelwa Kwetihlahla litawugujwa kusukela mhla lu-1 kuya mhla ti-7 Inyoni ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Emahlatsi Nebantfu: Kusisa kulikusasa lelisimeme”. Bahlali baseNingizimu Afrika bagcugcutelwa kutsi bahlanyele tihlahla letikhonjelwe umnyaka wanga-2014, i-Vepris lanceolata (leyatiwa kakhulu ngekutsi yi: Umozana nobe i-Heteropyxis Natalensis Harvey (leyatiwa kakhulu ngekutsi yi: iNkunzi).

Litiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti (DAFF) ngekubambisana neSikhungo Sekuphatfwa Kwemvelo Nekukhibika kanye ne-Total South Africa, batawuchuba umncintiswano Wavelonkhe Wemklomelo Wekuhlanyelwa Kwetihlahla Emadolobheni. Inhloso yaloku kugcugcutela Bomasipala Basemakhaya kutsi bente tindzawo tabo tibe luhlata.

Liviki Lekuhlanyelwa kwetihlahla kanye nemcintiswano Wavelonkhe Wemklomelo Wekuhlanyelwa Kwetihlahla Emadolobheni wetfulwa ngekuhambisana nendlelalisu ye-DAFF yekwenta indzawo ibe luhlata lechaza kwenta luhlata njengendlela lehlanganisile yekuhlanyela nekuphatfwa kwako konkhe lokulinywako etindzaweni tasemadolobheni nasemakhaya.

5. Kubekwa etikhundleni

IKhabhinethi ivume kucashelwa etikhundleni kwalaba labalandzelako:
UMnu. Themba Stanley Kojana njengeLisekela Lemcondzisijikelele: Bothishela, Tekuphatfwa Kwetisebenti Nekutfutfukiswa Kwesikhungo, eLitikweni Letemfundvo Lesisekelo.

UMnu. Clifford Abraham Appel njengeSikhulu Lesisetulu Setetimali eLitikweni Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle.

IKhabhinethi ivumelene nekukhetfwa kwalaba labalandzelako kutsi babe ngemalunga Emlawuli Wetekutfutsa Kwemmango Kuvelonkhe:
a) UMnu. Lesedi Dinte,
b) Nks. Divhani Edzisani Tshivhase
c) Prof  Ntombizozuko Dyani-Mhango
IKhabhinethi ivume kukhetfwa kwaSemira Mohammed njengeLilunga Lelingesilo Lesigungu Lesiphakeme kuBhodi Yesikhungo Setekutfutsa Ngemgwaco Sekungena Nekuphuma Eminyeleni.

IKhabhinethi yatiswe ngekukhetfwa kwaMnu. Tshediso Matona njengeSikhulu Lesisetulu se-Eskom SOC Ltd kanye nekuba kwakhe lilunga ngekwemandla esikhundla seBhodi
Lebacondzisi be-Eskom.

Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Libamba Lasomlomo weKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore