Inkhulumo Yebunjalo Belive Leyetfulwa NguMhlonishwa Jacob G Zuma, Mengameli weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika Emhlanganweni weliPhalamende Loyinhlanganisela, eKapa.

13 Feb 2014

Somlomo Lohloniphekile weLibandla Lavelonkhe,
Sihlalo Wemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe (NCOP);
Sekela Somlomo weLibandla Lavelonkhe naSekela Sihlalo weMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe;
Sekela Mengameli weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, Mhlonishwa Kgalema Motlanthe;
Sekela Mengameli Wangaphambilini Baleka Mbethe,
Mhlonishwa Jaji Lelikhulu leRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, nani nonkhe malunga lahloniphekile eteBulungiswa;
Tindvuna Letihloniphekile naboSekela Tindvuna,
Tindvuna Tetifundza Letikhetsekile naBosomlomo beTifundza tetfu;
Sihlalo Wenhlangano Yabohulumende Basekhaya eNingizimu Afrika, nabo bonkhe buholi babohulumende basekhaya;
Sihlalo Wendlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko;
Tinhloko Tetikhungo Tahulumende Letesekela Intsandvo Yelinyenti;
Mphatsi weLibhangesilulu,
Baholi bemabhizinisi, temidlalo, tendzabuko, tetenkholo nayo yonkhe leminye imikhakha,
Malunga emancusa akulamanye emave, tivakashi Letikhetsekile naletihloniphekile,
Malunga Lahloniphekile,
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Good evening, sanibonani, molweni, dumelang, riperile, ndimadekwana, goeienaand.

Ngitsandza kubonga Tikhulu Letengamele ngekungika lelitfuba lekutsi ngikhulume nebantfu baseNingizimu Afrika, kulomkhosi wekugcina weNkhulumo Yebunjalo Belive, lokungewesine webuholi bentsandvo yelinyenti.

Ngitsandza kwendlulisa emavi etfu endvudvuto ngekushona kweMhlonishwa Mnu. Ben Skhosana, longumunye wemalunga lasasebente sikhatsi lesidze futsi lomdzala kulendlu lehloniphekile nalobekayiNdvuna yaphambilini yeLitiko Letekucondziswa Kwesimilo.

Sibuhlungu kakhulu ngekusishiya kwakhe ngekutuma.

Sindlulisela kukhala kwetfu emndenini wakhe, nakumholi we-Inkatha Freedom Party (IFP) Shenge, kanye nawo onkhe emalunga e-IFP.

Somlomo Lohloniphekile,

Sihlalo Lohloniphekile we-NCOP,

Lena Yinkhulumo Yebunjalo Belive yekucala leyetfulwa angekho Mengameli wetfu longumsunguli, Umhlonishwa Nelson Rolihlahla Mandela.

Kusishiya kwakhe emhlabeni, ngembi nje kwekutsi kube yiminyaka lenge-20  yenkhululeko yetfu nentsandvo yelinyenti, kwabanga buhlungu lobukhulu kubantfu bakitsi nangesheya kweminyele yetfu.

Sitfola kudvudvuteka ekwatini kutsi Madiba utawuhlala aphila njalo etinhlitiyweni tetfu, nekutsi futsi sinemsebenti wekuchubela embili umshiyandvuku wakhe.

Malunga Lahloniphekile,

Live letfu likhicite emadvodza nebafati labakhetsekile, lababe baholi ngetikhatsi letimatima.

Lomunye webaholi baloluhlobo bekunguMnu. Moses Kotane, umgcinisikhwama jikelele waphambilini waKhongolose namabhalane jikelele waphambilini weLicembu Lemakhomasinisi laseNingizimu Afrika.

Sihloniphekile kuba nemkakhe lotsandzekako, Make Rebecca Kotane, njengesivakashi setfu lesikhetsekile lamuhla kusihlwa.

Make Kotane uhlanganise iminyaka yebudzala le-102 itolo, futsi simfisela lokuhle kodvwa.

Siphindze futsi sihlonipha Mengameli waKhongolose waphambilini uMnu. Oliver Tambo, lowagcina sibane senkhuleko sivutsa ekhaya nangesheya ngesikhatsi lesimatima kakhulu semzabalazo wetfu.

Indvodzana yakhe, Dali nemkakhe Rachel bakanye natsi lamuhla kusihlwa.

Setfulela Solomon Mahlangu sigcoko, lijaha lebelinesibindzi lelahamba ngekweyisa lacondza etingodvweni tekulengiswa nga-1979 lapho labulawa khona lineminyaka lenge-23 budzala. Watsi: “Ingati yami itawunisela futsi ivundzise sihlahla lesitawutsela titselo tenkhululeko. Tjela bantfu bakitsi kutsi ngiyabatsandza. Abachubeke nekulwa ’’.

Sihlonishiwe ngekuba khona kwamake wakhe, Make Martha Mahlangu nemtukulu wakhe Bathabile.

Lomnyaka wa-2014 ubuye futsi ube ngumnyaka wekugujwa kweminyaka lenge-40 kwabulawa ngebugwala kwemholi wetitjudeni Abram Onkgopotse Tiro nga-1974 eBotswana kusetjentiswa emaphasela emabhomu ,.

Semukela umnakabo, Mogomotsi Tiro kulomkhosi. Sivakalisa kubonga kwebantfu, ngekutinikela kwemnakabo ngekutidzela.

Sikhumbula labo labashona kubudlova lobebusekelwa ngetimali ngumbuso ngeminyaka yangabo-1980 nangabo-1990 emalokishini etfu.

Nks. Jabu Ndlovu, umeleli weNyonyane Yavelonkhe Yalabasebenta Ngetinsimbi YaseNingizimu Afrika (i-NUMSA), wadvutjulwa washona nga-1988 eMgungundlovu kanye nendvodza yakhe Jabulani nendvodzana yabo.

Semukela indvodzakati yabo Luhle nendvodzana yabo, Sanele, sibuye futsi sihloniphe yonkhe imindeni leyashonelwa ngulabatsandzekako bayo, kuwo wonkhe umkhakha wetepolitiki.

Somlomo Lohloniphekile,

Sihlalo Lohloniphekile we-NCOP,

Sakhona kuncoba bonkhe lobo buhlungu besikhatsi lesengcile sabuye sakha ummango lomusha.

Sesakhe tikhungo leticinile tentsandvo yelinyenti.

Siwungcwabile umbuso welubandlululo lobewungasiyo intsandvo yelinyenti, lobewungameleli, ugcilatana ukhohlakele futsi lebewusebentela lidlantana.

Sakhe hulumende wentsandvo yelinyenti longabandlululi ngekwebulili, ngekwebuhlanga, lotiphendvulelako ubuye umelele bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Sakhe intsandvo yelinyenti lebuswa ngumtsetfosisekelo lonemphumelo, lonetinhlaka tembuso letisebenta kahle kakhulu – sishayamtsetfo, sigungu lesiphetse netebulungiswa.

Sinetikhungo tahulumende letesekela intsandvo yelinyenti tibuye tivikele emalungelo etakhamiti.

Inkhululeko nentsandvo yelinyenti nako kwakhe sikhala semmango lonemdlandla kanye nebetindzaba labakhululekile.

Inkhululeko ibuye yaletsa kwekucala ngca, setsembiso sekulingana ngekwebulili. Kumelelwa kwabomake kutikhungo tahulumende kukhule kakhulu kusukela ekucaleni kwenkhululeko, futsi nekukhuliswa kwetinsitanchanti nako kuyabazuzisa bomake.

Onkhe lamagalelo ente iNingizimu Afrika yaba yindzawo lencono kakhulu kutsi kuhlalwe kuyo manje kunangaphambilini.

Nanoma kunjalo, live letfu lisebukene netinselele tebuphuya, kungalingani nekungabi khona kwemisebenti, lesiloku sibukene nako. Kubukana naletinselele sekube nguyonantfo lebalulekile lekugcilwe kuyo yabo bonkhe buphatsi bentsandvo yelinyenti.

Sikhetse kugcila etintfweni letisihlanu letihamba embili, temfundvo, temphilo, kulwa nebugebengu nenkhohlakalo, kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni nekulungiswa kabusha kwemhlaba kanye nekwakha imisebenti lenesitfunti.

Siphindze futsi sahlela kabusha Umbuso kute kutfutfukiswe kusebenta.

Sente imisebenti lemibili lemikhulu, kuhlela kwesikhatsi lesidze kanye nekulandzelela nekuhlola.

Sisungule iKhomishini Yekuhlela Yavelonkhe lekhicite lesikhonkhwane Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe, lokuluhlelo lwalelive lwetenhlalo netemnotfo nalokungulokunye lokuzuziwe lokukhulu kwalohulumende wesine.

Loluhlelo lubeka kabanti ngalokufanele sikwente kute sicedze buphuya, kukhulisa ematfuba emisebenti nekunciphisa kungalingani kungakefiki umnyaka wa-2030.

Kulandzelela nekuhlola kwetfu kukhombisa kutsi tinsita letinyenti tiyachubeka nekuba ncono. Kwenta sibonelo nje, tibonelelo tahulumende tetenhlalo kanye nabomatisi nyalo sekutsatsa sikhatsi lesincane kutsi kucutjungulwe. Kepha letinye letinyenti tisadzinga kusetjentwa lokuchubekako.

Ngitawetfula umbiko ngaloku lokusihlanu lokuhamba embili, ngitawucala ngetemnotfo.

Ngalokusemkhatsini, umnotfo ukhule ngemaphesenthi lama-3,2 ngemnyaka kusuka nga-1994 kuya ku-2012 nanoma nje umnotfo bewubutsakatsaka emhlabeni wonkhe jikelele lokwabanga kutsi kulahleke imisebenti lesigidzi.

Ngekusebentisana sonkhe njengahulumende, bemabhizinisi, tisebenti kanye nemkhakha wemmango, siwunakekele lomnotfo wate wavuka.

Umcebo wavelonkhe, nawukalwa ngekwemkhicito lomkhulu wasekhaya (GDP), ukhule waba ngetulu kwa-3,5

wetigidzigidzi letiphindvwe katsatfu temarandi.

Imisebenti manje iyasungulwa futsi. Manje sekunebantfu labatigidzi leti-15 labasebentako, linani lelikhulu kakhulu lelike labakhona kulelive, futsi kulomnyaka lophelile kuvulwe imisebenti lenge-650 000, ngekuya kweLihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika.

Loku solo akusiko lokukahle ngalokwenele. Silinganisonani sekungacashwa solomane sisetulu. Kucashwa kwelusha eNingizimu Afrika kusachubeka nekuba yintfo leletsa kukhatsateka, njengoba kwenteka mhlaba wonkhe jikelele.

Sitsatsa tinyatselo letinyenti, letifaka ekhatsi Umtsetfo Wekukhutsata Intsela Yekucashwa lokhutsata bacashi kutsi bacashe tisebenti letilusha.

Kutawukhishwa imitsefosimiso letawucinisekisa kutsi loku akutsintsi kabi tisebenti letingatfoli selekelelo nalesetikhulile.

Letinye tinyatselo ticuketfwe kuSivumelwano Selusha Savelonkhe lesasayinwa eSoweto ngaMabasa lowendlulile.

Luhlelo Lwetemisebenti Lekhulisiwe Yahulumende kanye neLuhlelo Lwemisebenti Yahulumende kuyachubeka nekuba siphephelo lesinemandla salabaphuyile kanye nelusha.

Sakhe ematfuba emisebenti letigidzi leti-3.7 kuleminyaka lesihlanu leyengcile. Bantfu betfu batfola imali lengenako nemakhono eluhlelweni lwetemisebenti yahulumende, labawasebentisela kutfola kucashwa lokuhlelekile.

IKhabhinethi itibekele umgomo wekusungula ematfuba emisebenti letigidzi letisitfupha kusukela kulomnyaka kuye ku-2019, kucondvwe lusha.

Luhlelo lwetfu lwekusita kutenhlalo manje lolufinyelela kubantfu labatigidzi leti-16, luniketa tekuphepha kubantfu labatigidzi, ikakhulu bantfwana labasengotini.

Imiti leminyenti itfola kusitakala ngenca yetibonelelo tahulumende, imali yebantfwana, impesheni yalabadzala neyalabakhubatekile.

Letibonelelo titawuchubeka njalo ngoba imiti leminyenti itfola kusitakala ngobe ematfuba emisebenti ayimvelalakancane ngalesikhatsi semnotfo lobutsakatsaka.

Lamatfuba latfolakala kuhulumende, enta kutsi sisho ngekutigcabha sitsi, iNingizimu Afrika lesiphila kuyo lamuhla, incono kakhulu kunaleyo besiphila kuyo ngembi kwa-1994.

Bantfu bakitsi,

Sisesikhatsini lesimatima.

Tintfo letenteka emnotfweni waseMelika setiholele ekuweni kwetimakethe tetimali lebetisavela, kufaka ekhatsi lirandi. 

Nga-2013, lirandi lehle nga-17,6 wemaphesenthi nalicatsaniswa nelidola laseMelika. 

Silinangisonani sekuntjintjiselana siveta ingoti lenkhulu yekwehla nekwenyuka kwentsengo.

Nanoma kunjalo, tinkampani letitfumela imphahla ngaphandle kulamanye emave, ikakhulu umkhakha lokhicitako, kufanele tisebentise lelitfuba lekwehla kwemandla elirandi kanye nekuvuka lokunemandla emaveni emhlaba.

Njengoba sisenaletinselele, siyati kutsi singamelana nalesikhatsi sebumatima.

Sente njalo phambilini kuleminyaka lesihlanu leyengcile.

Sitawuvuka, ecinisweni, sitawuvuka sinemandla kunaphambilini nasingenta tintfo letifanele.

Sifanele sisebentisane singuhulumende, temabhizinisi netisebenti kute sikhulise umnotfo wetfu ngesilinganiso lesingetulu kwemaphesenti lasihlanu kute kutsi sikhone kwakha imisebenti lesiyidzingako.

Ngenhlanhla lenhle lokusebentisana sekuvele kuyenteka.

Kwenteka ku-Nedlac lekungulesinye setikhungo letibalulekile tekusebentisana kuntsandvo yetfu yelinyenti, emkhatsini wahulumende, temabhizinisi, tisebenti kanye nemkhakha wemmango.

Kwenteke ngisho nasekukhulumisaneni lebesiba nako nemmango wetemabhizinisi.

Kulomnyaka lophelile ngicale kubandzakanya temabhizinisi etinyatselweni letitsite hulumende langatitsatsa kute kube lula kuchuba emabhizinisi kulelive lakitsi. 

Lokwavela kuleyo nchubo kutsi manje, sesente kuvunywa kwekulawula nekuniketa emalayisensi ekuhlola lifutse letesimondzawo, emalayisensi emanti newasemayini kusebente kahle kakhulu nangemphumelelo.

IPhalamende isaphotfula tichibiyelo temtsetfo lotawunika emandla lentfuntfuko lenhle, kutawenteka ngaphansi kwemalanga lange-300, sikhatsi lesitsatfwako nakucalwa imayini, kusukela nakufakwa sicelo kudzimate kube sekuvunyweni kwekugcina.

Lisekela laMengameli weRiphabhulikhi liyachubeka nekuchuba tingcoco emkhatsini wahulumende, tinkampani tetimayini kanye netisebenti.

Inhloso yaloku kusimamisa tebudlelwane kutetimboni kulomkhakha lobalulekile wetemnotfo wetfu. Lenchubo ikhipha imiphumela.

Titeleka kulomnyaka lophelile kulomkhakha tibe mbalwa futsi taba tesikhatsi lesincane.

Futsi lokubaluleke kakhulu kutsi, tinchubo tetetimboni tenteka ngekuhambisana nemtsetfo ngalokungagucuki.

Siye sangenelela kutetimayini ngobe ngutona letibaluleke kakhulu ekwakheni ematfuba emisebenti. Sidzinga umkhakha wetimayini losebentako. Timayini ticasha bantfu labangetulu kwahhafu wesigidzi.

Ngutona letingumkhakha lomkhulu wemali lengenako levela emaveni angaphandle kulelive letfu. Tibuye futsi tifake tigidzigidzi letinge-20 temarandi letingena ngco kumalingena yentsela.

Tetimayini tibuye futsi kube ngito letifaka sandla kakhulu njengemtsengi wemphahla netinsita, kanye nemfakigalelo kuleminye imikhakha yemnotfo wetfu naleminye iminotfo emhlabeni jikelele.

Sihlola kubambisana nalabatsintsekako kute kubukwe ludzaba lwetindlu tekuhlala emadolobheni lanetimayini.

Akengiphindze futsi ngikhumbute tinkampani tetimbiwa kutsi 2014 ngumncamulajucu wato wekutfutfukisa tetindlu netimo tekuhlala tebavukuti kanye nekuzuza lokunyeti lokuhlosiwe.

Hulumende uyachubeka nekulandzelela nekuphocelela kuhambisana kuko kokubili Tinhlelo Tetenhlalo Netetisebenti tetimayini kanye nalokuhloswe yiShatha Yetimayini.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Malunga Lahloniphekile,

Ngaphandle kwetetimayini, sibuye satfola lokunye lokusihlanu lobekukhicita imisebenti nga-2009.

Loku bekutekuvakasha, tekulima, temnotfo letinganukubeti simondzawo nemvelo, kutfutfukiswa kwetakhiwonchanti netekukhicita.

Imboni yetekuvakasha seyikhule ngemandla. Nga-1993 iNingizimu Afrika yatfola tivakashi tangaphandle letitigidzi letintsatfu.  Nga-2012 lelinani lakhula laba tivakashi letitigidzi leti-13.

Sitawuchubeka nekukhulisa lemboni, ngenca yekukhona kwakha imisebenti.

Nga-2012 sitfule Luhlelo Lwetakhiwonchanti Lwavelonkhe, loluholwa yiKhomishini Yekucondziswa Kwesakhiwonchanti Yelihhovisi LaMengameli.

Ekuhambeni kwesikhatsi sikhone kutjala sigidzigidzi sinye lesiphindvwe katsatfu kutakhiwonchanti temmango kuleminyaka lesihlanu leyengcile.

Leminyenti yalemiklamo seyiphotfuliwe noma seyidvute kuphotfulwa.

Ngitawubala nje lembalwa.

Luhlelo lwemabhasi latfutsa aphindzelela i-Rea Vaya eJozi manje lusetjentiswa bahlali baseGauteng labangetulu kwaba-100 000. Tinhlelo letifana nalolu tiyakhiwa eKapa, eTshwane, eNelson Mandela Bay, eBuffalo City, eThekwini naseRustenburg.

Lugu lolusikhumulo semikhumbi selwentiwe lwaba ncono.

Sesakhe liphayiphi lekuhambisa emafutsa lelingemakhilomitha lasikhombisa lelisuka eThekwini liya eGauteng  kute litfutse tigidzigidzi letine temakhiyubhikhi emalitha aphethiloli, dizili naphethiloli wetindizamshini ngemnyaka.

Sekwakhiwe imigwaco lemisha noma imizila lecishe ifike kumakhilomitha layi-1500.

Lenchubekelembili mayelana nemigwaco isikhumbuta labo labasebentele lohulumende phambilini labebafunela lelive lokuphuma embili, njengeNdvuna Yetetitfutsi yaphambilini, uMnu. Dullar Omar.

Umkakhe lotsandzekako Farieda ungulomunye wetivakashi tetfu lamuhla kusihlwa.

Kwakhiwa kwemizila lemisha yesitimela sekucalile eMpumalanga, kute kunciphise kugcwala kwetitfutsi emigwacweni.

Umklamo weGautrain manje usebenta ngalokuphelele futsi itfwala bagibeli labangetulu kwetigidzi leti-1,2 ngenyanga.

Sikhungo Sekutfwala Bagibeli Ngaloliwe saseNingizimu Afrika sitawusebentisa ngetulu kwetigidzigidzi leti-120 temarandi kuleminyaka lelishumi letako kutsenga titimela letinsha.

I-Transnet yetfula indlelalisu yayo lenkhulu yaloko lokudzingwa yimakethe lebita tigidzidzi temarandi letinge-300, yekwakha sakhiwonchanti setitfutsi lesidzingeka kakhulu.

Kute sitfole emandla etemnotfo lokhona eNshonalanga Kapa naseLugwini lwaseNshonalanga, setfule Indzawo Yekutfutfukisa Timboni eSaldanha sabuye futsi savula timboni letimbili letinsha e-Atlantis.

Kute kwentiwe ncono kuphakelwa kwemanti, kuphotfulwe kwakhiwa kwemadamu lamakhulu lamabili, i-De Hoop eLimpopo kanye ne-Spring Grove KwaZulu-Natal, bese kutsi umlente wesibili weMklamo i-Lesotho Highlands Water  wetfulwe madvute nje.

Kwakha kuyachubeka esiteshini lesisha sekuphehla gezi, i-Medupi eLimpopo, i-Kusile eMpumalanga ne-Ingula dvutane naseLadysmith, kucashwe tisebenti letingetulu kwe-300 000.

Siyachubeka nekufuna leminye imitfombo yemandla, ngekuhambisana neLuhlelo Loluhlanganisile Lwemtfombo Wemandla

Kutfutfukiswa kwemafutsa i-petroleum, ikakhulu gesi wetinhlese (shale)  kutawuba nguyonantfo legucula indlela besisolomane senta ngayo tintfo esigodzini saseKaroo kanye nakumnotfo waseNingizimu Afrika .

Ngemuva kwekuhlola tingoti nematfuba, umtsetfosimiso wekugcina utawetfulwa madvute nje futsi utawulandzelwa ekucutjungulweni nasekukhishweni kwemalayisensi.

Silindzele kuphetsa kutfolwa kwemamegawatsi latinkhulungwane letiyimfica nemakhulu lasitfupha emandla enuzi.

Emafutsa lakhiwa ngetitjalo akhetsiwe futsi asacalile kusebenta.

Malunga Lahloniphekile

Kwetfu nje, live lelisebenta mbamba futsi seliyindzawo lencono kakhulu yekuhlala. Sifanele kutsi singaphelelwa ngulomfutfo.

Malunga Lahloniphekile,

Umnotfo wetfu lomunye lomnyenti wakheka ku-inthanethi noma ngetekuchumanisana.

Intsambo yagezi lenemicu leminyenti lebudze lobungemakhilomitha lange-37 000  ifakwe ngumkhakha wangasese kanye newesive kuleminyaka lesihlanu leyengcile. Loku kutawukhuliswa kakhulu kuleminyaka letako.

Siyatigcabha ngemiphumela yetfu kutesayensi nebucwepheshe. Kwakhiwa kwesikhulisikubona sekucala (telescope) lesinetindishi letinge-64 ku-Sizindza Sekucwaninga Ngalokwenteka Emhlabeni, i-MeerKAT, kutawuphotfulwa ngekota yekucala ya-2014.

Malunga Lahloniphekile,

Sinikamdlandla setfu sekukhuphula tekukhicita sesivete imiphumela lemihle.

Luhlelo Lwelutjalomali Lwetimoto lolwetfulwa nga-2009 seluvume tinikamandla letilingana samba lesitigidzigidzi leti-3,8 temarandi temiklamo yelutjalomali lengaba li-160. Loku kusimamisa imisebenti lengetulu kwetinkhulungwane letinge-50.

Letinkampani titawube tikhicita timoto letingema-sedan, emakhumbi nemabhasi.

Sisungule umkhakha wetimphahla, tindvwangu, tikhumba kanye neticatfulo, lebewusolomane unciphisa imisebenti.

Timboni letimbalwa tentelwe kukhicita imikhicito yakuleli. Loku kufaka ekhatsi emabhasi, tibhidvo letifakwe etikoteleni, tembatfo, tindvwangu, tikhumba neticatfulo kanye naleminye imikhicito.

Sinetibonelo temphumelelo letibonakalako teluhlelo lwekwenta imikhicito kuleli lakitsi.

Kuleminyaka lemibili leyendlulile kuphela, emakhumbi langematekisi langetulu kwala-200 000 nemabhasi lange-330 akhicitwa kuleli lakitsi, lokwaletsa lutjalomali nentfutfuko emadolobheni lamkhulu akitsi.

Kuleminyaka lesihlanu letako, umbuso utawutsenga ema-75% wemphahla yawo netinsita kubakhiciti baseNingizimu Afrika.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sifanele sisebente ngekutikhandla lokukhulu kute sitfutfukise bosotimboni labasafufusa noma labamnyama.

Linyenti labosotimboni labasafufusa likhonona ngebumatima lelihlangabetana nabo ekutfoleni timali tekwesekela timboni tabo, lababatsengisela imikhicito kanye netimakethe labangatsengisa kuto, kanye nekusitwa ngemikhicito ngekwethekhinikhi.

Sikhwama Savelonkhe Sekuhlomisa, neNhlangano Yekutfutfukisa Timboni kanye Ne-ejensi Lesita Emabhizinisi Lamancane Ngetimali kutawuchubeka kunikete timali emabhizinisi lasebentako ebantfu labamnyama kute kukhutsatwe timboni.

Kwengeta, sikhutsata emabhizinisi lasasimeme kutsi asekele kutfutfukiswa kwemabhizinisi etimboni ebantfu labamnyama.

Tekulima tiphuma embili ekuveteni ematfuba emisebenti nekuniketa ematfuba ekuba bosomabhizinisi.

Luhlelo lwetfu lwekwelekelela kutekulima, i-Fetsa Tlala (Cedza Indlala), lukhicita batsengisi labasha, labatsengisela lamanye emave.

Balimi bemihlaba lemincane bekucala labange-88 kuloluhlelo banikete Luhlelo Lwekudla Lwemhlaba Lwamhlabuhlangene emathani emmbila lange-268 nemabhontjisi latfunyelwe eLesotho kulenyanga lephelile. Silindzele lelinani kutsi likhule.

Sitawuchubeka nekutfutfukisa umkhakha wetfu wetekudvweba tinhlanti futsi, lofaka emarandi lalinganiselwa kutigidzigidzi letisitfupha nalobuye futsi uniketele ngemisbenti le-27 000.

Malunga Lahloniphekile,

Sente inchubekelembili lenhle eluhlelweni lwekuhlelwa kabusha kwemhlaba.

Kusukela nga-1994, cishe emapulasi lati-5,000, lahlanganisa emahektha latigidzi leti-4.2, andluliselwe kubantfu labamnyama, azuzisa imindeni lengetulu kwale-200,000.

Cishe ticelo leti-80,000 tekubuyiselwa umhlaba, letenta samba semahektha latigidzi leti-3,4, tiphotfuliwe kantsi loku kuzuzise bantfu labatigidzi leti-1,8.

Lobuphatsi lobulandzelako butawudzinga kutsi buchubele embili tinchubomgomo letinyenti, umtsetfo loshayiwe nekungenelela lokubonakalako, kute kuchubekiselwe embili kulungisa kwemukwa umhlaba kwebantfu betfu balelive.

Loku kufaka ekhatsi tindzaba letiphatselene nekusungulwa kweLihhovisi Lemhloli Jikelele ngekwenta njalo kutawbe kuvulwa kufakwa kweticelo tekubuyiselwa umhlaba.

Malunga Lahloniphekile

Nembala iNingizimu Afrika iyindzawo lencono yekuhlala.

Ake manje ngibike mayelana neluhlelo lwetfu lwekugucula tenhlalo.

Temfundvo tililadi lekucanca uphume enhluphekweni kwetigidzi tebantfu bakitsi.

Kuyasijabulisa-ke kutsi likhule kakhulu linani lebantfwana lababhalisile etikolweni, kusukela kubokhewane kuye kutemfundvo lephakeme.

Linani lebantfwana labafundza Libanga R liphindzeke ngetulu kwalokubili, kusuka kutinkhulungwane letinge-300 kuya ngetulu kwetinkhulungwane letinge-700  emkhatsini wa-2003 na-2011.

Luhlakamsebenti Lwenchubomgomo lemayelana neKufinyelela Libanga R Kwawo Wonkhe umntfwana selufakwe kugazethi kute ummango wente tiphakamiso ngalo, ngenhloso yekwenta kutsi kuphoceleleke kufundza Libanga R.

Bantfu bakitsi,

Bantfwana labatigidzi letisiphohlongo abakhokhi esikolweni, kantsi labatigidzi letiyimfica batfola kudla lokunemphilo esikolweni lokuphuma kuhulumende, kute bafundze kahle bangabulawa yindlala.

Silinganisonani sekuphasa kwebafundzi bamatikuletjeni sikhuphukile sisuka lapha ema-60% saya ema-78% kulomnyaka lophelile futsi nekuphumelela ngelizinga le-bachelor kuba ncono njalo ngemnyaka.

Ngekusebentisa Luhlolo Lwavelonkhe Lwemnyaka, silandzelela tintfo letentiwe taba ncono kanye nekungenelela lokudzingekako, ikakhulu, etibalweni nakusayensi.

Kute sikhutsate kuhlanganisa ndzawonye konkhe kanye nekwehlukahlukana, ikharikhulamu yeLulwimi Lwetimphawu LwaseNingizimu Afrika itawufundziswa etikolweni kulomnyaka lotako, 2015.

Sesilikhulisile linani letfu lebantfu labadzala labakwati kufundza nekubhala ngekusebentisa luhlelo i-Kha Ri Gude lisuke kutigidzi leti-2,2 nga-2008 laya kubantfu labatigidzi letintsatfu.

Siphindze futsi satjala imali ekucecesheni bothishela futsi sivula kabusha emakolishi ekucecesha bothishela kute sihlangabetane nalesidzingo.

Kute sinikete simo lesikahle sekufundza, sesetfule tikolwa letinsha letinge-370 tangena esikhundleni setikolwa letakhiwe ngeludzaka naletinye takhiwo letingafanele kulo lonkhe lelive lakitsi. Loluhlelo luyachubeka.

Bantfu bakitsi

Kunyenti lokuhle lesikwentile lesingakhuluma ngako.

Kubhalisa kwebafundzi emanyuvesi kukhuphuke ngemaphesenti lali-12% bese kutsi kubhalisa emakolishi Emfundvo lechubekako Nekucecesha kona kwakhula ngema-90%.

Sikhulise luphakelomali Lwesikhwama Savelonkhe Sekusita Bafundzi Ngemali  ngetigidzigidzi letiyimfica temarandi kute sihlangabetane nesidzingo lesikhulako.

Lokunye lokukhulu lokuzuziwe kulethemu kusungulwa kwemayunivesithi lamabili lamasha sha, iSol Plaatje eNyakatfo Kapa kanye neYunivesithi yaseMpumalanga.

Sitawuphindze futsi eMakolishi e-FET la-12 eLimpopo, eMpumalanga, KwaZulu-Natal naseMphumalanga Kapa.

Bantfu bakitsi,

Kwetfulwa kweLuhlakamsebenti Lwavelonkhe Lwekubambisana Kutemfundvo kulomnyaka lophelile lube yintfutfuko lebalulekile yalelive. Sifisela lelitsimba lokuhle emsebentini walo wavelonkhe.

Bantfu bakitsi,

Kunyenti lokuhle lesikwentile lesingakhuluma ngako ekwentiweni ncono kwetekunakekelwa ngetemphilo.

Kuleminyaka lesihlanu lendlulile, kwakhiwe tindzawo letinsha tetemphilo letinge-300, kufaka ekhatsi imitfolamphilo lemisha le-160.

ELadybrand, eGermiston, eMamelodi, eNatalspruit, eThekwini, eZola, eBojanala, eSigodzini sase-Vryburg, eSwartruggens, eKhayelitsha naseMitchell’s Plain kwakhiwe tibhedlela letinsha letinye talungiswa.

Somlomo Lohloniphekile

Sihlalo Lohloniphekile weMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe

Kwehla kwelizinga lekubhebhetseka kwesandvulelangculazi nengculazi ngulokunye lokukhulu kakhulu lokuzuziwe kulohulumende futsi sisetjentiswa njengelive lelisibonelo seTinhlelo Letibukene Nengculazi Tamhlabuhlangene.

Kwendluliselwa kweligciwane sandvulelangculazi lisuke kumake liye kumntfwana kwehle kakhulu kantsi linani lebantfu labelashwa ngetidzambisigciwane seliphindzeke kabili, kusuka kubantfu labatigidzi leti-2,4 nga-2013.

Bantfu labangetulu kwetigidzi letinge-20 baseNingizimu Afrika sebatihlolile simo sabo mayelana naleligciwane kusukela kwetfulwa lomkhankhaso nga-2011 lokukhombisa kwetsemba inchubo yetemphilo.

Sikhatsi lesilindzelekile sekuphila kwemuntfu emhlabeni manje sesidze. Bantfu baseNingizimu Afrika manje sebaphila sikhatsi lesidze.

Umgomo lohlosiwe kuluhumende lotako kwenta siciniseko sekutsi lokungenani bantfu labatigidzi leti-4,6 babhalisa eluhlelweni lwekwelashwa ngetidzambisigciwane.

Sibonga ligalelo lelifakwe nguMkhandlu Lobukene Netengculazi Wavelonkhe WaseNingizimu Afrika ngemsebenti lomatima lowentile.

Lapho sigubha imphumelelo yetfu, asingabi ngulabanetisekako. Umsebenti wekutivikela ufanele kutsi uchubeke kute kutsi sifike masinyane kulomgomo kubete bantfu labangenwa sandvulelangculazi.

Ngalokubanti, sitawungena esigabeni lesisha sekuphumelelisa luhlelo Lwemshwalensi Wetemphilo Lwavelonkhe lolutakwenweba lizinga lelifanele letekunakekelwa ngetemphilo kubantfu labaphuyile. 

Sihlalo Lohloniphekile we-NCOP,

Somlomo Lohloniphekile

Silinganisonani sesiphelele sehle ngema-21% kusukela nga-2002 futsi umsebenti usachubeka kute kwentiwe imimango ibe ngulephephile.

Lokunye kwetintfo letibaluleke kakhulu lokugcilwe kuto kucedza budlova lobentiwa kubomake nakubatfwana. Tinyenti tintfo letetfuliwe kute kubukanwe nalenselele.

Loku kufaka ekhatsi kuvula kabusha Timphiko Letibukene Nemacala Ebudlova Basemakhaya, Kuvikelwa Kwebantfwana Nemacala Etemancansi.

Sibonga Tinhlangano Letingekho Ngephasi Kwahulumende letinyenti letkhutsata emalungelo abomake nebantfwana lafaka ligalelo kulomsebenti lobalulekile.

Live letfu lichubeka sizindza salabo labatingela bobhejane.

Tikhungo tetfu leticinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo tisebenta ngekutikhandla kute ticedze lesihlava. Sphindze futsi senta sivumelwano neShayina, iVietnam, iKenya, iMozambique kanye nalamanye Mave Latfutfukako

ase-Afrika leseNingizimu kutsi sisebentisane kute simise lobugebengu.

Sibonga ummango wetemabhizinisi waseNingizimu Afrika  nabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labahlanganyela kulomkhankhaso wekusindzisa bobhejane.

Bantfu bakitsi

Kutimela kwebetebulungswa sekuchubeke kwentiwa ncono ngekutsi kusungulwe Lihhovisi leLijaji Lelikhulu njengesikhungo lesehlukile kuLitiko Letebulungiswa neKutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo. Sesikhiphe imitsetfo leminyenti leyesekela lendzima lensha ledlalwa Lihhovis leLijaji Lelikhulu.

Kunenchubekelembili ekuguculeni tebulungiswa kute tikhombise buhlanga nebulili bebantfu balelive lakitsi.

Lijaji Lelikhulu laseRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika liyachubeka nekuba nekuhlahla kanye nekuhola lengucuko.

Emajaji lamnyana (ase-Afrika, emaNdiya nemakhaladi) manje sebenta ema-61% awo onkhe emajaji.

Nanoma kunjalo, kuba phansi kakhulu kwelinani lemajaji labomake ebhentjini kuseseyinkinga lenkhulu. Kulamajaji etebulungiswa lange-239, angema-76 kuphela labomake.

Inselele lekhona kugucula bungcweti betemtsetfo ngalokubanti kute kutewukhuliswa umtfombo emajaji labomake langakhetfwa kuwo.

Kuphotfulwa kweMtsetfosivivinyo Weligunya Lekusebenta Kutemtsetfo utawusita ekukhuliseni umtfombo lekungakhetfwa kuwo labo labangaba ngemajaji.

Somlomo naSihlalo Labahloniphekile,

Bantfu baseNingizimu Afrika babumbene ekufuneni ummango lote inkhohlakalo. Kulwa nenkhohlakalo kutemisebenti yahulumende kukhicta imphumela.

Kusukela kwetfulwa Lucingo Lwavelonkhe Lwamahhala Lwekubika Inkhohlakalalo yiKhomshini Yetemisebenti Yahulumende, angetulu kwala-13 000 emacala enkhohlakalo nekungaphatsi ngendlela lefanele sekwendluliselwe kumatiko ahulumende kute kubuketwe ngalokuchubekako futsi kuphenywe.

Hulumende sewutfole ngetulu kwemarandi latigidzi letinge-320 kubenti bebubi ngekusebentisa Lucingo Lwavelonkhe Lwamahhala Lwekubika Inkhohlakalo.

Letinye timphumelelo teLucingo Lwavelonkhe Lwamahhala Lwekubika Inkhohlakalo tifaka ekhatsi naku lokulandzelako:

  • tisebenti letiyi- 1542 tacoshwa kuTemisebenti Yahulumende
  • tisebenti leti-140 tahlawuliswa imiholo yato yetinyanga letintsatfu.
  • tisebenti letinge-20 tehliswa etikhundleni.
  • tisebenti letinge-355 tanikwa tecwayiso tekugcina letibhaliwe.
  • tisebenti letinge-204 tashushiswa.

Mayelana nekuvikela inkhohlakalo kunchubo yekuniketa tinsita, hulumende uncume kusungula ibhodi yemathenda letawuncuma ngekukhishwa kwemathenda kuyo yonkhe imikhakha yahulumende.

Lomtimba utawusebenta kanye nesikhulu lesisetulu lesibukene nekutfolwa kwemisebenti noma tinsita kantsi umsebenti waso lomkhlu kutawuba kuhlola tintsengo nekuhambisa tindlelanchubo kanye nekwenta ngendlela lefanele.

Luphiko Lwekuphenya Lolukhetsekile luphenya kuphatsa kabi noma inkhohlakalo lekusoleka kutsi ikhona kumatiko ahulumende lamanyenti nemitimba yahulumende, ngekusebentisa timemetelo letinge-40 letisayinwe nguMengameli ngesikhatsi salohulumende. Sitakwatisa ummango mayelana nemiphumela yaloluphenyo.

Etinyangeni tekucala letisitfupha kulomnyaka lophelile, Luphiko Lwekudla Imphahla lwafaka tigidzi leti-R149 ku-Akhawunti Yekubuyisela Imphahla Leyebiwe nakubahlukunyetwa bebugebengu.

Loku kuli-170% ngetulu kwemarandi latigidzi letinge-R55  lebetihlosiwe futsi kusetulu ngendlela lekungamange sekuzuzwe ngayo ngemnyaka lophelele.

Kulomnyaka lophelile, tiphatsimandla tekuncintsisana taphenya kubekwa kwentsengo ngalokungekho emtsetfweni kwemkhakha lobanti embonini yetekwakha tabuye futsi tahlawulisa tinkampani lebetinelicala tigidzigidzi le-1,4 temarandi.

Tinyatselo letichubekako letitsatselwa leto tinkampani letinelicala tiyachubeka nekutsatfwa.

Bantfu bakitsi,

Ngitsandza kutsintsa kancane nje letimayelana nekwetfulwa kwetinsitanchanti kubantfu bakitsi.

Kuleminyaka lenge-20 leyendlulile, kuzuzwe lokuhle kakhulu ekutfutfukiseni kufinyelela kutinsita letifana nemanti, kuhanjiswa kwemangcoliso kanye nagezi.

Hulumende sewucale luhlelo lolukhulu lolunemandla lwekucedza kusetjentiswa kwemabhakede (njengetindzawo tangasese) njengencenye yekubuyisa sitfunti sebantfu bakitsi.

Umlente wekucala waloluhlelo utawucedza kusetjentiswa kwemabhakede emalokishini lahlelekile aseFreyistata, eMphumalanga Kapa, naseNshonalanga Kapa.

Umlente wesibili utawucedza kusetjentiswa kwemabhakede emikhukhwini kuto tonkhe tifundza.

Mayelana nekwakhiwa kwetindlu, tilinganiselwa kutigidzi letintsatfu tindlu kantsi tingetulu kwe-855 tindzawo letetfulelwe tinsita kusukela nga-1994.

Ticishe tibe nge-500 tindzawo letimikhukhu lesetisusiwe esikhundleni sato kwakhiwa tindlu letisezingeni kanye netinsitanchanti kuleminyaka lesihlanu leyengcile.

Lohulumende lolandzelako utawukhutsata imiklamo yetindlu letibita ngekwehlukana letakhiwe endzaweni lefanele.

Bantfu bakitsi,

Leminye imimango isete letinsita ikakhulu tindzawo tasemikhukhwini netindzawo tasemaphandleni. Ngako-ke, sisebentisana nayo yonkhe imikhakha yahulumende kute sicinisekise kwetfulwa kwaletinsita, ikakhulu kubomasipala labange-23 lapho khona kunelinani lelikhulu lekusasalelwe emuva kulo.

Bantfu bakitsi

ENkhulumeni yaMengameli Yebunjalo belive yalomnyaka lophelile, ngivakalise kukhatsateka kwami mayelana nebudlova kuleminye yemishuco leyenteka kulelive letfu.

Kubekhona imishuco lenebudlova leyenteke kulo lonkhe lelive lakitsi kulamaviki lambalwa lendlulile.

Lokunye futsi lokukhatsatako ngulobudlova lobubonakala shangatsi buhleliwe, njengoba kwenteka ngemabhomu aphethilli naletinye tilimato ngesikhatsi semishuco.

Lohulumende wentsandvo yelinyenti uyalesekela lilungelo letakhamiti lekutsi titetfule.

Lilungelo lekushuca, ngekuthula futsi kungahlonywa ngetikhali, njengobe libekiwe kuMtsetfosisekelo.

Nanoma kunjalo, nangabe imishuco iba yingoti etimphilweni tebantfu nasemphahleni futsi ibhubhise takhiwonchanti letiligugu naletibalulekile letentelwe kusebentela ummango, yentela phansi yona lentsandvo yelinyenti lephakamisa lilungelo lekushuca.

Lokuvamise kushiwo-ke kuloluhlobo lwemishuco eNingizimu Afrika kusola kwehluleka kwahulumende.

Nanoma kunjalo, lemishuco ayibangelwa nje "kwehluleka" kwahulumende kepha ibuye ibangelwe kuphumelela kwetfula tinsitanchanti.

Nangabe emakhaya lange-95% atfola emanti, lawa langemaphesenti lasihlanu lasadzinga kuphakelwa emanti, atibona asehlulekaa kulindza.

Imphumelelo ibuye ibe yimbangela yekulindzela lokutsite.

Ake ngiphindze futsi ngete naku Malunga Lahloniphekile, nanoma ngukuphi kuphuma kwemphefumulo etandleni temaphoyisa, ngesikhatsi kubukwana nalemishuco angeke kunganakwa noma-ke kutsetselelwe.

Kuphuma kwemphefumulo angeke kutsatfwe njengentfo lencane. Sidzinga kwati kutsi kwentekeni, kwentekeleni. Nanoma ngabe ngukuphi kwenta kabi kufanele kubukanwe nako kubuye futsi kutsatfwe netinyatselo tekukulungisa. Emaphoyisa afanele asebente ngekhatsi kweminyele yemtsetfo ngaso sonkhe sikhatsi.

Ngisesekhona lapho kulelo phuzu, sifanele njengemmango sikhatsateke ngekutsi emkhatsini wa-2005 na-2013, kubulewe emaphoyisa lacishe abe nge-800.

Emaphoyisa abavikeli futsi asiphephelo emkhatsini wemmango wentsandvo yelinyenti lomiselwe ekulawuleni kwemtsetfo, nesiphitsiphitsi sekungabi nahulumende. Akutsi lapho siwenta kutsi atiphendvulele, sifanele sicaphele kutsi  asigcini siwemuke sitfunti nemandla bese siphakamisa siphitsiphitsi emmangweni wetfu.

Lelisiko lebudlova livela elubandlululweni lolwengcile. Sifanele kutsi sihlolisise imitamo yetfu kute sihlukane nalesihlava.

Njengebaholi labavela kuyo yonkhe imikhakha yemphilo, sifanele sibuyekete loko lesikwentile noma lesingakakwenti, kute sicedze budlova ngalokuhlelekile, lobuvele kumishuco ngemalanga ekucala entsandvo yelinyenti yetfu.

Sinesibopho lesibumbene sekwakha ummango wetfu lohlonipha umtsetfo, lowenta sihloniphane kanye futsi nalohlonipha imphilo nemphahla.

Sifanele sisebentisane kute sakhe kabusha Buntfu kanye nelisiko lekuba nesibopho emmangweni wetfu.

Somlomo Lohloniphekile,

Sihlalo Lohloniphekile we-NCOP,

Sesitsetfwe sincumo sekutsi kwentiwe ncono kusebenta kwabohulumnde basemakhaya.

Kuchitjiyelwa kweMtsetfo Wetinchubo Tabomasipala kwentelwe kwenta ncono emakhono abomasipala ekwetfula tinsita.

Tisebenti letineticu nelikhono lemsebenti tifanele tiyiswe kubomasipala.

Sifanele futsi kutsi sicinise tinkhundla letikhona tekuhlanganyela kwebantfu sibuye futsi sente bantfu betfu bakwati kudlala indzima lenkhulu ekutfutfukiseni.

Kulwa nenkhohlakalo kufanele kutsi nako kuciniswe, ikakhulu ngoba kuvakala kutsi letinye tinsita tiyaphatanyiswa noma timiswe, kute kutsi labanye bantfu labatsite bafanele banikete letinsita ngekukhokhisa umbuso imali.

Letindzaba leti titawubekwa embili kuluhulumende lotako.

Somlomo naSihlalo Labahloniphekile

Inchubomgomo yeNingizimu Afrika yekusebentisana nemave angaphandle yakhiwa eminyakenilishumi leminyenti leyendlulile ngesikhatsi semkhankhaso lonemandla wemave emhlaba wekukhiphela ngaphandle umbuso welubandlululo.

Mengameli we-ANC Oliver Tambo wadlala indzima lebululeke kakhulu mayelana naloko, asitwa, emkhatsini walabanye, nguJohnny Makatini, longasekho emhlabeni, lobekangumholi waphambilini wetindzaba tangaphandle temave emhlaba.

Umkakhe, Nkst. Valerie Makatini ungulomunye wetivakashi tetfu letihlonishwako lamuhla kusihlwa.

I-Afrika ibe ngumgogodla wenchubomgomo yetfu yekusebentisana nemave angaphandle.

Sisebente ngekutikhandla kute sesekele Mave Latfutfukako ase-Afrika leseNingizimu, nayo yonkhe leminye imitimba yelivekati inhloso yayo lekukuzuza kuthula nekuvikeleka.

Siphindze futsi sabeka embili kukhutfutfukiswa kwekuhlangana kwemnotfo wesigodzi, kutfutfukiswa kwetakhiwonchanti, kuhwebelana lokusemkhatsini wemave ase-Afrika kanye nentfutfuko lenenchubekelembili lengenamkhawulo kulelivekati.

Kulomnyaka siphindze satfumela umbiko wesitsatfu welive letfu Eluhlelweni Lwelubumbano Lwase-Afrika Lwekubuyeketana Kwebalingani, lokungumbiko lowemukelwe ngaletifutfumele.

Siyachubeka nekwesekela kwakha kuthula nekusombulula kungcubutana.

Kwentiwa inchubekelembili ekubonisaneni emkhatsini weSudan neNingizimu Sudan mayelana netindzaba betisilele ngenca yekuphuma enhlanganweni.

Ngenca yeticelo letivela eSri Lanka naseNingizimu Sudan mayelana nekusitwa kutsi kube nekuthula nekucolelana nekubuyisana, uMnu. Cyril Ramaphosa, ukhetfwe njengeSitfunywa Lesikhetsekile saseNingizimu Afrika kumave lamabili.

Likhono lakhe lekusombulula tingcabano nekubonisana kanye naloko live letfu lelihlangabetene nako mayelana naloku, kutawasita kakhulu lamave lamabili kutsi asombulule tinkinga tawo.

Sitawuchubeka nekucinisa budlelwano neYurophu, iNyakatfo Melika, i-Latin America, i-Eshiya kanye nemave laseNingizimu.

Kuhlanganyela kutinkhundla letimikhakhaminyenti temave emhlaba njenge-G20 kulizuzisile lelive lakitsi.

Futsi kujoyina licembu leBrazil, Russia, India neShayina (i-BRIC) ngeNgongoni 2010 kungulokunye kuzuza lokubalulekile kwalohumende wesine.

Kubuye futsi kwaba kuhlonishwa lokukhulu kutsi kubamba Ingcungcutsela Ye-BRICS  Yesihlanu mhla tinge-27 Indlovulenkhulu 2013 eThekwini, lapho khona kwabonakala kuhlanganyela kwebaholi base-Afrika kute bacocisane ne-BRICS ngekubambisana lokutfutfukisako.

Sitawuchubeka nekusebenta kahle kakhulu kuMhlabuhlangene kute sikhutsate hulumende welubanjiswano wemave emhlaba lonemandla.

Sitawuchubeka futsi nekukhutsata kwakhiwa kabusha kweMkhandlu Wetekuphepha waMhlabuhlangene kanye netikhungo tetimali temave emhlaba.

Malunga Lahloniphekile

NjengaMengameli weNkhomfa Yekugucuka Kwesimo Selitulu YaMhlabuhlange ye-COP17/CMP7 lebeyibanjelwe eThekwini nga-2011, iNingizimu Afrika yaphumelela kwenta umhlaba kutsi ungehlulwa, ngekwemukela Sinyatselo Sekubukana Nekugucuka Kwesimo Selitulu .

Bantfu bakitsi,

Kuleminyaka lenge-20 leyendlulile sibambe imidlalo leminyenti yemave emhlaba sabuye savakashelwa emkhakheni wetemasiko, lesekusite kakhulu ekufakeni emandla kubunye nekuhlangana kutenhlalo.

Kuleminyaka lesihlanu leyendlulile, iNingizimu Afrika yabamba Indzebe Yemhlaba ye-FIFA yanga-2010 leyaba yimphumelelo lenkhulu kakhulu kanye naleminye imicudzelwano lemikhulu yelibhola letinyawo, libhola lembhoco nekhilikitsi, lokwashiya ligcabho lelibonakalako nakulubumbano kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Lapho sigubha iminyaka lenge-20 yenkhululeko, sitawenta njalo ngobe sente kahle kakhulu ekwakheni tindzawo letinsha temafa nemagugu elive letfu.

Kwakhiwe imisamo netikhumbuto letinsha letinyenti, kufaka ekhatsi umfanekiso lobatiwe waMengameli waPhambilini Nelson Mandela lesewube luphawu lolubalulekile eTindlini Temdibaniso.

Sekutjintjwe emagama etindzawo langetulu kwaleti-2000 kute kulungiswe kwetsiwa kabi kwemagama etindzawo, kanye nekunika imimango litfuba lekutsi yetse tindzawo tayo.

Malunga Lahloniphekile

Ngivumeleni ngihloniphe labanye bebantfu bakitsi labenta umsebenti lomuhle emhlabeni.

Sihalalisela i-Ladysmith Black Mambazo ngekutsi iphumelele kutfola umhlomelo we-Grammy Award yesine kulenyanga lephelile. Semukela umholi walelicembu, uMnu. Joseph Shabalala, longumunye wetivakashi tetfu lamuhla kusihlwa.

Siphindze futsi sihlonipha Nks. Yvonne Chaka Chaka longulomunye wetivakashi tetfu lamuhla kusihlwa.

Wenta umsebenti lomuhle njengeLincusa Lelucolo Lesikhwama Sebantfwana Samhlabuhlangene laMalalaveva e-Afrika abuye futsi abe Sitfunywa Lesikhetsekile  sase-Afrika Semigomo Yekutfutfukisa Yeminyakankhulungwane YaMhlabuhlangene.

Nks. Chaka Chaka wabuye futsi wahlonishwa ngemklomelo i-Crystal Award yiNkhundla Yetemnotfo Yemhlaba eDavos ngenca yekutsi wenta umsebenti wekuba nesihawu kubantfu.

Siphindze futsi sibonga, nanoma angekho lapha, lichawe letfu laseHollywood lelitfole umklomelo, i-Oscar Award, Nks. Charlize Theron.

Nks. Theron ubuye futsi abeSitfunywa saMhlabuhlangene Sekuthula. Ubuye futsi ahambe embili ekulweni nengculazi ikakhulu emkhatsini welusha nabomake.

Wabuye futsi wahlonishwa yiNkhundla Yetemnotfo Yemhlaba ngemklomelo i-Crystal Award.

Bantfu bakitsi

Nicaphele kutsi kule-SoNA setfule umbiko waleminyaka lesihlanu leyendlulile ikakhulu kuleminyaka lenge-20 leyendlulile ngalokwetayelekile.

Lesi akusiso sikhatsi sekwetfula luhlelo lwekusebenta lwalomnyaka wetimali. Lolo luhlelo lutawetfulwa nguhulumende lomusha ngemuva kwelukhetfo.

Kute kulungiselelwe i-SoNA yekucala yalohulumende lotawungena ekuhambeni kwemnyaka, kuleminyaka leyendlulile, besimatasatasa sakha Luhlakamsebenti Lwendlelalisu Yethemu Lesemkhatsini.

LoLuhlakamsebenti lwentelwe kuba yinsika yekwakha yeminyaka lesihlanu yekucala yeLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe, kusukela nga-2014 kuya ku-2019.

Lufaka ekhatsi tintfo letihlosiwe letibalulekile teLuhlelo Lwekusebenta Kwenchubomgomo Yetimboni.

Inhloso lapha kutsi setfule luhlaka lweLuhlakamsebenti emhlanganweni weKhabhinethi, iKhabhinethi Lekgotla ngemuva kwelukhetfo.

Lutawulolongwa ngulohulumende lomusha ngekuhambisana nemsebenti welukhetfo, kute kutsi kucalwe umsebenti masinyane ngemuva kwekubekwa kwahulumnde wekucala.

Kube kuhlonishwa kwahulumnde kanye nami kutsi sakhele kusisekelo lesakhiwe bohulumende bekucala bentsandvo yelinyenti, kutsi sisebentele bantfu baseNingizimu Afrika.

Silive, siphumelele kulokunyenti.

INingizimu Afrika iyizwe lelincono kakhulu kutsi kuhlalwe kulo manje kunangembi kwa-1994.

Sisachubeka nekubukana netinselele. Kepha imphilo nayo itawuchubeka igucuke ibe ncono.

Nkhosi busisa i-Afrika

Ngiyabonga

Issued by: The Presidency

Share this page

Similar categories to explore