IsiTatimende somhlangano weKhabinethi wamhlana ali-18 kuSinyikhaba 2015

1. Ukuphunyeleliswa kwamahlelo karhulumende aqakathekileko

1.1 IKhabinethi ibuka umNyango wezokuHlaliswa kwaBantu ngokwabela abantu abatlhagako izindlu ngephrojekthi yokuHlaliswa kwaBantu ngokuHlanganyela e-Savanna City kuMasipala weSiyingi seSedibeng. Abosaziwako beSewula Afrika bahlanganyela namabubulo, kufaka hlangana abomeyara neemphathimandla zikaMasipala weSiyingi seSedibeng ekupendeni nekulungiseni iingadi mhlana kuhlonywa izindlu esele zakhiwe.

Kwakhiwe izindlu ezipheze zibe zii-18 000, okuzokuzuza kizo abalupheleko, abantu abakhubazekileko nemizi etlhogonyelwa bentwana netlhogonyelwa bomma. IKhabinethi ibuye yemukela isimemezelo esithi umnyango uzokuhloma iphrojekthi yokwakhiwa kwezindlu ezizinkulungwana ezima-60 000 ngonyaka ozako.

1.2  IKhabinethi yemukela iragelophambili eyenziwe yiprojekthi i-Tshepo 10 000 , esiza ukuphelisa ukutlhayela kwemisebenzi kulutjha eDorobheni yeTshwane. Iphrojekthi le yeengidigidi zamaranda yeDorobha yeTshwane ngokusebenzisana neYunivesithi yePitori, inqophe ukubandula ilutjha elingasebenziko elizii-10 000 ngokulinikela amakghonofundwa nelemuko elitlhogekako bonyana bafake iimbawo zamathenda wamaphrojekthi.

Ngemva kokuqeda ibandulo lelo ilutjha lizakuthoma amakoporasi aphumelelako. Bekube gadesi amakoporasi angaphezu kali-190 avulele abantu abatjha abanengi imisebenzi. Iminyango yeDorobha yeTshwane iqatjha abanye belutjha ababanduliweko.

1.3 IKhabinethi yemukela ukuthuthukiswa kwendlela i-R25 (P6-1), indlela emakhilomitha ama-42- ehlanganisa iGauteng neLimpopo. Iphrojekthi le esuka e-Bapsfontein ne-Bronkhorstspruit, iqatjhe abantu abangaphezu kwama-200. Izakusiza nemikhakha yezokulima neyeemayini endaweni leya ngokuphumelelisa ukurhaba kwamatrogo akhambisa ipahla neensetjenziswa.

2 Iinquto zeKhabinethi eziqakathekileko

2.1 IKhabinethi ibikelwe mNyango wezeSayensi neTheknoloji ozabe ubambe umnyanya omkhulu weveke yesayensi: IForamu yeSayensi yeSewula Afrika yonyaka wee-2015 ngaphasi kwesihloko esithi: “Ukuphemba ikulumiswano ngesayensi” ozokuthoma mhlana abu-8 ukufikela nakali-9 kuNobayeni enyakeni wee-2015, ePitori.

Umnyanya lo uzakunikela abazibandakanyi beSewula Afrika, ikhonthinenti nabatjhebisani beentjhabatjhaba ikundla yekulumopendulwano nokufunda ngomthethomgomo ngokuthintana kwesayensi nomphakathi.

2.2 IKhabinethi ivumele bonyana umnyanya i-World Maritime Day Parallel Event weHlangano yePhasi yezaManzi (i-IMO) ubanjwe ngeSewula Afrika ngonyaka wee-2020. UmNyango wezeenThuthi uzakudlulisela isiqunto lesi seKhabinethi emhlanganweni womKhandlu we-IMO ozokubanjwa ukuthoma nakama-23 kuSinyikhaba ukufikela nakama-4 kuNobayeni enyakeni wee-2015.

3. Iminyanya ezako

3.1 UMengameli u-Jacob Zuma uzakwamukela umlinganakhe we-China u-Xi Jinping eVakatjhweni lakhe lomBuso lamalanga amaBili ukuthoma nakama-2 ukufikela nakama-3 kuNobayeni. Ivakatjho leli linqophe ukuqedelela uMhlahlandlela weTjhebisewano leSewula Afrika ne-China wemiNyaka emi-5 ukuya keli-10 ozakudephisa ukuphunyeleliswa kweemvumelwano zethu selokhu kwatlikitlwa isiMemezelo se-Beijing. Uzakwandisa i-Tjhebiswano laMano aNabileko akhona hlangana namazwe amabili la.

Itjhebiswano leSewula Afrika ne-China liqakathekile ekufikeleleni kwe-ajenda yetuthuko yeSewula Afrika ngokomthethomgomo wezangaphandle nokukhulisa imizamo yokuphumelelisa umTlamo wokuThuthukiswa kweLizweloke (i-NDP), ukusebenzisana kezokulima, zebhoduluko, ukurhwebelana nezamabubulo nezeemali njengalokha ilizwe liragela iSewula Afrika phambili. Itjhebiswaneli linikela nethuba lokubuyekeza iragelophambili emikhakheni yerhwebo netjhebiswano hlangana namazwe amabili la, nokurhabisa nokuqedelela imikhakha emitjha yetjhebiswano.

3.2 UMengameli uZuma uzakudosa phambili isiqhema esiya esiGabeni soku-1 seKhomferensi yeenHlangano yomHlahlandlela womKhandlu weHlangano yeeNtjhaba eziBumbeneko mayelana nokuTjhuguluka kobuJamo beZulu (i-UNFCCC) nesiGaba se-11 seKhomferensi yeenHlangano okumHlangano wesiVumelwano seKyoto (i-CMP11) ozokubanjelwa e-Paris, e-France ukuthoma nakama-30 kuSinyikhaba ukufikela nakali-11kuNobayeni enyakeni wee-2015.

Imikhulumiswano yeentjhabatjhaba mayelana nesivumelwano somthetho esitjha sizakutlama ipendulo yokutjhuguluka kobujamo bezulu, esizakuthoma ukusebenza ukuthoma ngonyaka wee-2020. Ngokukhambisana nekareko yeSewula Afrika elilizwe le-Afrika elithuthukako elizakutlhoga isekelo ngemva konyaka wee-2020, iSewula Afrika izakuraga ukuvikela imigomo ye-UNFCCC yokulingana nokuhlukahlukana.

Emhlanganweni we-Group of 77+China, iSewula Afrika izakufuna ukuqinisa ubunye bamazwe athuthukako ukufumana isiVumelwano se-Paris esilungileko, esinokuzimisela nesinzinze kusayensi esiveza ithuba lokukhula kwamazwe asathuthukako.

3.3 UMengameli uZuma uzakuhloma iJima lamalanga ali-16 wokuLwisana neNturhu eQaliswe kiboMma nabeNtwana mhlana ama-25 kuSinyikhaba e-Naauwpoort, eMahikeng ngaphasi kwesihloko esithi “Ngibale nami: Sisoke siRagela iSewula Afrika enganaNturhu Phambili.” Ijimeli ligidingwa njengengcenye yamaLanga ama-365 wokuTjhotjhozela, okulijima eliragako eliyelelisa ngokulwisana nenturhu eqaliswe kibomma nabantwana begodu likhuthaza abantu ngomtjhotjhozelo wonyaka woke. IKhabinethi yenza ibizelo kiwo woke amaSewula Afrika ukusekela ijimeli nokusebenzisa isikhathesi ukukhuthaza imiphakathi ukusebenzisana norhulumende ukuphelisa inturhu eqaliswe kibomma nabantwana - #Count me In.

3.4 ISekela likaMengameli uRamaphosa uzakudosa phambili isiqhema sikarhulumende emhlanganweni ojayelekileko neForamu yabaHleli beembikiindaba yeliZwe Loke (i-Sanef) mhlana ama-21 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015 njengengcenye yokuzibophelela kukarhulumende nehlelo eliragako lokuqinisa itjhebiswano neembikiindaba. Urhulumende uzakubikela abahleli ngeendaba eziqakathekileko namahlelo ezako nokunikela abahleli ithuba lokubuza ngeendaba abanekareko ngazo kurhulumemende.

3.5 ISewula Afrika izakugidinga iLanga Le-AIDS lePhasi Loke ngaphasi kwesihloko esithi - “UkuNqopha esiZukulwaneni esingena-HIV: VUKA. YENZA. VIKELA. ILIZEokulibizelo emiphakathini lokwenza okuthile. Isihloko sonyaka lo sikhambisana nesihloko seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko seLanga le-AIDS lePhasi Loke sonyaka wee-2011 ukuya kewee-2015 esithi: “Ukufikela eliZeni”. ILanga Le-AIDS lePhasi Loke lonyaka wee-2015 lizakuqinisa ikulumiswano ngokuninwa, kukhuthazwe imiphakathi ukunabisa ukuvikeleka, ukwelatjhwa ngeensetjenziswa zesekelo.

Umnyanya omkhulu wokugidinga iLanga le-AIDS lePhasi Loke uzakubanjwa KwaZulu-Natal. Lokhu kuzakuba sisendlalelo sokubanjelwa ngeSewula Afrika iKhomferensi yama-21 yeenTjhabatjhaba ye-AIDS e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre e-Durban ukusukela mhlana ali-17 ukufikela nakama-22 kuVelabahlinze ngonyaka wee-2016. ISewula Afrika iyaraga netuthuko ekulwisaneni ne-HIV ne-AIDS, sele kunatjiswe ihlelo lelizwe lokugogobalisa i-HIV kanti abantu abangaphezu kweengidi ezintathu basebenzisa izigogobalisi zentumbantonga, esele kwehlise ukusulelana kukamma nomntwana netuthuko yokwehla kwamatshwayo wobulwele besifuba.

3.6 IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuzibandakanya eminyanyeni yeziMbizo ehlelelwe ilizwe loke ngesikhathi seVeke yeziMbizo zeliZwe Loke ukuthoma mhlana ama-30 kuSinyikhaba ukufikela mhlana asi- 6 kuNobayeni enyakeni wee-2015. Ikundla le isiza izakhamuzi ukukhulumisa namalunga wesiGungu.

Imihlangano yeVeke yeziMbizo zeliZwe Loke izakubanjwa ngaphasi kwesihloko esithi: “Sisoke siragela iSewula Afrika phambili” begodu izakubikela imiphakathi ngokuphunyeleliswa kweQhinga lamaPhuzu aliThoba likarhulumende ekuphembeni ukukhula komnotho nokuvula imisebenzi ngokutjho kukaMengameli eKulumeni yobuJamo beNarha kaVelabahlinze enyakeni we-2015. AmaLunga wesigungu azakusebenzisa ithubeli ukukhuthaza ukuzibandakanya komphakathi ekulwisaneni nemikghwa emimbi kezehlalakuhle, kufaka hlangana nenturhu eqaliswe kibomma nabentwana. 

3.7 UNobayeni yiNyanga yokuBuyisana begodu iSewula Afrika izakugidinga iLanga lokuBuyisana mhlana ali-16 kuNobayeni e-Port Elizabeth, ePumalanga Kapa ngaphasi kwesihloko esithi: “Ukuvala isikhala: Ukwakha ubutjhaba obubodwa beSewula Afrika ekufikeleleni elizweni elithuthukako”. Inyanga le iqakathekile esitjhabeni ngombana ikhuthaza ukubuyisana, ukuthula nokwakhisana okusisekelo okwakhelwa phezu kwasi ilizwe leli lentando yenengi.

IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukusebenzisa inyanga le ukwamukelana nokusizana njengalokha isitjhaba siraga nokusebenzisana ukwakha isitjhaba esiphumelelako.

3.8 IKhabinethi ikhumbuza ababhadelintela abangakathumeli imitlolo yentela yonyaka wee-2014/15 bonyana ilanga lokugcina kumhlana ama-27 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015. IKhabinethi ithokoza boke ababhadelintela ngokutjhebisana norhulumende ekunikeleni iinsetjenziswa ezitlhogeka khulu nezisiza ukuthuthukisa amaphilo weenkulungwana zemiphakathi ngelizweni mazombe.

3.9 IKhabinethi ithokozisa iPhiko eliLwisana neNturhu yobuLili (i-GBVCC) lomNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi ngokuthumba uNongorwana we-Global Best Contact Centre Award e-Las Vegas, e-USA, ngelesiNe mhlana ama- 5 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015. I-GBVCC iliziko lemitato elisebenza ubusuku nemini elenzelwe ukunikela isekelo nokululeka kibongazimbi benturhu yobulili. Le kuyindaba yepumelelo etjengisa urhulumende otjhejako nozimisele ukuphelisa inturhu yobuLili.

3.10 IKhabinethi ithokozisa i-Eskom ngokusebenza amalanga ali-100 ngaphandle kokucima igezi. I-Eskom ifikelele esitlhorini lesi ngelesiBili mhlana ali-17 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015. Amalanga ali-100 ngaphandle kokuphazamiseka kwegezi awatjho bonyana kufuze siziliselele. IKhabinethi ikhombela imiphakathi ukuraga nokonga igezi.

3.11 IKhabinethi ithokozisa abongikhethani baboNongorwana beSewula Afrika bezemiDlalo enyakeni wee-2015 abazokubanjwa mhlana ama-22 kuSinyikhaba e- Sand du Plessis Theatre eMangaung, eFreyistata. Abonongorwana laba babanjwa ngaphasi kwesihloko esithi: “Ipumelelo asikukubangcono; kukukwenza ngcono ngamandla wakho”, Ukugidinga iminyaka eli-10 yokuhlonipha nokubuka abantu neenqhema ezisebenze ngamandla ngaphakathi nangaphandle kwekundla. AmaSewula Afrika akhuthazwa ukusekela umnyanya lo ngokuvowudela umDlali oVeleleko woNyaka wee-2015.

4. Ubujamo beKhabinethi eendabeni eziqakathekileko ebhodulukweni

4.1 IKhabinethi ihlanganyele noMengameli uZuma neentjhatjhaba ekunyefuleni ngobukhali izehlakalo zamhlapha zokusahlela ngenturhu ezenzeke e-Beirut (e-Lebanon), e-Baghdad (e-Iraq), e-Yola (e-Nigeria) ne-Paris (e-France), okubenomphumela wokulahleka kwamaphilo anganamlandu nokulinyazwa kwepahla. ISewula Afrika ijamile ekunyefuleni kwayo koke ukusahlela okunqotjhiswe kuzakhamuzi ezinganamlandu begodu ibuyelela ubujamo bayo ekulwisaneni nokusahlela ngenturhu kwanofana ngiliphi ihlobo nanyana kuvela kiliphi ihlangothi bonyana angeze kwakhuthazwa.

4.2 IKhabinethi isekela woke amagadango weKomiti yaboNgqongqotjhe bakaRhulumende (i-IMC) eqalene nokuTlhayela kwamanzi neSomiso ukukhandela umthelela wesomiso begodu kukhuthazwa imiphakathi ukusebenzisa amanzi ngokonga ukubekela ikusasa. 

Urhulumende ungezelele amabhiliyoni ama-R96,6 ngaphezu kwemali eziingidi ezima-R352,6  athome ngayo ukusekela imizamo yelizwe yokulwisana nesomiso. Lokhu kufaka hlangana ukuthengwa kwamatrogo wamanzi ama-45 azakusabalalisa amanzi eendaweni ezithintekileko, ukwenjiwa kwamapetsi nokulungiswa kwawo, ukonga amanzi nokukhulisa isiphethu samanzi.

UmNyango wokuThuthukisa iiNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweNarha uzakuvumela ukutjhidiswa kwefuyo eendaweni ezithinteke khulu isiwe enarheni yombuso lapho kusesenamadlelo amahle. UmNyango wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko uthintene naboMeyara bonyana baphumelelise iindlela zokonga amanzi ngaphasi komhlahlandlela womNyango wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila.

Lokhu kufaka hlangana ukuletha imithetjhwana yokulawulwa kokusetjenziswa kwamanzi; ukutjhejisisa ukuthotjelwa kwemithetho yokusetjenziswa kwamanzi; ukuhlawulisa lapho kudingeka khona; ukutjhejaqangi ukulungisa lapho amanzi avuza khona; ukukhuthaza ukusetjenziswa kwetheknoloji eyonga amanzi njengeengujana zangendlwaneni ezikhambisa amanzi wesila ngezinga eliphasi; ukubekelela amanzi wezulu nokusezela ngamanzi asele asetjenzisiwe.

4.3 UMengameli u-Jacob Zuma udose phambili isiqhema seSewula Afrika ukuya eMhlanganweni wabaRholi be-G20 e-Antalya, e-Turkey ukusukela mhlana ali-15 ukufikela nakali-16 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015. Isihloko somhlangano gade simayelana nokuhlanganyela,ukutjalwa kweemali nokuphumelelisa. ISewula Afrika ihlangana namazwe ama-51 atlikitla isiVumelwano sokuNikelana ngeLwazi lezeNtela e-Berlin, e-Germany ngoSewula enyakeni wee-2015. Amazwe azakuthoma ukunikelana ngelwazi ngonyaka wee-2017, okuzakusekelwa mthetho oseenthebeni zePalamende njenganje. UMengameli uZuma wemukele ukuqedelelwa kwamaphuzu ali-15 wokusebenza kweHlangano yokuTjhebisana ngezomNotho neTuthuko nokuTjhidiswa kweNzuzo okumkhakha we-G20, okumaphuzu agade aqakatheke khulu ekuqinisekiseni ukusebenza ngokulungileko nokuqinisa ingenisomali yesifunda samazwe angesewula ye-Sahara.

4.4 Amalunga omKhandlu waboNgqongqotjhe weHlangano yamazwe angeSewula ye-Afrika yeNtela yezoRhwebo (i-SACU) azokuhlangana mhlana ali- 11 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015 e-Windhoek, e-Namibia ngaphambi kokuhlonywa komtjhade we-SACU nemikhulumiswano yesigiyani ziinHloko zombuso nezaborhulumende ezimalunga we-SACU. UmKhandlu wasebenzisa ithubeli ukubuyekeza ipumelelo esele yenziwe eHlelweni lamaPhuzu asiThandathu selokhu kwahlanganwa, wagandelela ukuzibophelela kwawo ku-SACU. UmKhandlu wavumelana bonyana kufuze i-SACU idlule ebujameni bokwabelana ngengeniso ukufikela ebujameni betuthuko okuzakusekela ukuhlangana kwamazwe wesifunda. Amalunga amukele umhlahlandlela lehlelo lokusebenza ukulungiselela umhlangano ozokubanjwa ngoMgwengweni enyakeni wee-June 2016.

4.5 IKhabinethi yemukela imiPhumela yokuHlolwa kweeNcwadi enyakeni weemali wee-2014 ukuya kewee-20-15 eminyangweni yelizwe loke neyeemfunda. Umbiko lo utjengisa ituthuko ekhulako pheze kiyo yoke imikhakha karhulumende welizwe loke neweemfunda kumiphumela yokuhlolwa kweencwadi. Kutjengisa iphethini yokubusa ngefanelo nokulawulwa kuhle kweencwadi njengalokha iya ngokwanda iminyango efumana imiphumela emihle yokuhlolwa kweencwadi. Ituthuko le itjengisa bonyana urhulumende usebenza ngamandla ukuqinisekisa ukuziphendulela kiyo yoke imikhakha yokusebenza kwakhe.

Nofana kunepumelelo le, urhulumende uqunte ukuraga nokusekela iminyango efumene imiphumela yokuhlolwa kweencwadi engakarisiko nokuqinisekisa bonyana yoke iminyango karhulumende isebenza ngokupheleleko.

4.6 IKhabinethi yemukele ukuqatjha kukaMengameli uZuma kweJaji uMandisa Muriel Maya njengeSekela likaMengameli weKhotho ePhakemeko yokuziLilela ngokwemibandela yesigaba se-174(4) somThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika we-1996 kunye neJaji uNonkosi Zoliswa Mhlantla njengejaji leKhotho yomThethosisekelo ngokwemibandela yesiGaba se-174(3) somthethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika yopnyaka we-1996 ngokufanako.

Ukuqatjha lokhu kuqinisa ukuzibophelela kweSewula Afrika ngokulingana ngobulili emazingeni aphezulu begodu kuthuthukisa ukutjhugululwa kwezobulungiswa. IKhabinethi ithokozisa amajaji womabili begodu iwafisela ipumelelo ekuphunyelelisweni komsebenzi oqakathekileko emkhakheni wezoBulungiswa beSewula afrika.

4.7 IKhabinethi ithokozisa uDorh.S’thembile Ngidi owenze umlando nakafumana iziqu eCollege of Medicine South Africa njengomma onzima wokuthoma KwaZulu-Natal ongudorhodere olapha ikankere newesibili ngelizweni.

4.8 IKhabinethi ibuka umenzi wamafilimu weSewula Afrika u-Reina-Marie Loader ngomtlolo wakhe i-‘Horn’ esele unikelwe abonongorwana abanengi kufaka hlangana ukukhethelwa unongorwana ngoVelabahlinze emkhakheni we-Best Awareness, Education and Funding, nokuthumba unongorwana we-Best Conservation Film emNyanyeni wamaFilimu weenTjhabatjhaba e-New York City, e-USA.

4.9 IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo emndenini nebanganini beSekela likaNgqongqotjhe wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila, uMma u-Pamela Tshwete, ngokuhlongakalelwa nguMmakhe uMama Ruth Nomzi Zondeki.

4.10 IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo kurhulumende we-New Zealand , umndeni, abangani kunye neHlangano kaMakhakhulararhwe ye-New Zealand ngokulahlekelwa yingorho kamakhakhulararhwe, uJonah Tali Lomu, owaba  nomthelela omkhulu emdlalweni lo.

5. Ukuqatjha

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

5.1 Ukungezelelwa kweKontraka ngeminyaka emihlanu kaNom. Maswahle Diphofa – umNqophisi Zombelele (i-DG): umNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha.

5.2 Ukungezelelwa kweKontraka ngeenyanga ezilitjhumi nakubili kaMma. Nonkululeko Sindane – I-DG: umNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.

5.3 Nom. Livhuwani Tommy Makhode njeSekela likamNqophisi Zombelele DG: IZiko lezokuHlela nesekelo emNyangweni wezeSayensi neTheknoloji.

5.4 Nom. Rory Gallocher njesiPhathiswa esiyiHloko sePhiko lokuLawulwa kwezeziNdlu.

5.5 UDorh.  Pradish Rampersadh  njengomNqophisi onesiKhundla omutjha womKhandlu wamaBizelo wezeSayensi.

5.6 Nom. Mark Barnes njengomPhathi oyiHloko weHlangano yePosi yeSewula Afrika.

5.7 IBhodi yeBhanga yokuThuthukisa i-Afrika engeSewula:

  1. Nom. Jabulani Philip Moleketi – (ubuyiselwe esikhundleni sakhe njenjoSihlalo);
  2. Nom. Msokoli Frans Baleni – (ubuyiselwe esikhundleni sakhe njengeSekela likaSihlalo);
  3. Mma. Martie Janse van Rensburg – (umNqophisi onganasiKhundla);
  4. Mma. Malijeng Theresa Ngqaleni – (UmNqophisi onganasiKhundla); kunye no
  5. Mma. Kameshni Naidoo – (ubuyiselwe esikhundleni sakhe njengomNqophisi onesiKhundla).

5.8 IBhodi yamaKhampani weTjhorensi eKhethekileko enobuNgozi:

  1. Mma u-Margaret Octavia Ndlovu – (ubuyiselwe esikhundleni sakhe njengomNqophisi onganasiKhundla); kunye no
  2. Mma. Bulelwa Mnkangisa – (ubuyiselwe esikhundleni sakhe njengomNqophisi onganasiKhundla).

Imibuzo inganqotjhiswa:
Mma Phumla Williams (uMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Umtato: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore