IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Wamhlana Ali-12 KuRhoboyi Wee-2015

1.  Ukuphunyeleliswa Kwamahlelo Karhulumende Aphambili

1.1. IKhabinethi iyayithokozela indima esele yenziwe yi-Project Mikondzo, eligadango lezenzelwa ekuqothelwe ngayo ukufikisa izenzelwa zombuso ebantwini abatlhage khulu elizweni lekhethweli. Lokhu-ke kutjengiswe e-De Doorns, eTjingalanga Kapa, la  imindeni ezi-4 021 ilekelelwa khona ngesizo lombuso; kilemindeni-ke abantu abondla imindeni leyo ubunengi babo babantu abasebenza amatorho wamaplasi avela ngeenkhathi ezithileko zomnyaka kwaphela. Hlangana nokhunye abasizwa ngakho lababantu abasizwako, basizwa nangembewu kunye nangezinjana zeentjalo (iintjadlwana) kobanyana bazozitjalela zona eemvandeni zabo zekhaya, basizwe nangeemali zokuzivulela iinhlangano zomphakathi kunye namakoporasi. UmNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi godu usebenzisa i-De Doorns njengendawo ekuzakwakhelelwa phezu kwayo umthethokambiso ozakulawula iinsebenzi zamatorho avela ngeenkhathi ezithileko.

1.2.  Ngaphezu kwalokho, i-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-SASSA), ivule ihlelo lokuLekelela umPhakathi emTlhagweni elizakuphakisa umphakathi ngokudla nokhunye okudingekileko, njengejinifomu yabantwana besikolo bemakhaya adingileko.  Isibonelelo sombuso se-R1 083 160 esivela ku-Ejensi yezeTuthuko sisekela iinkundla ezili-11 zokudlalela zeeNdawo zokuKhulisela abaNtwana kwebuNtwaneni (ama-ECD), la kunabantwana abama-975 abakilama-ECD endaweni kunye nabama-789 babo abasizwa siphekiso sombuso sama-ECD.

1.3.  IKhabinethi iyayibuka ipumelelo esolo iya phambili ye-Operation Fiela, ipumelelo yamva nje ebonakele eTlhagwini Kapa la ijima elihlanganyelweko leButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS), neminyango karhulumende, neenqhema zokuphumelelisa umthetho zaborhulumende beemfunda nabeendawo liragele khona phambili ngokuqinisekisa ukuthi abantu baphephile, nokuthi bazizwa baphephile. IKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe (i-IMC) ngeeNdaba zokuPhuma nokuNgena kwabaNtu eSewula Afrika izokubamba umhlangano weembikiindaba ngeveke ezako la izokwethula khona umbiko opheleleko ngejimeli.

1.4.   IKhabinethi ibuka amayuniyoni neenhlangano eziphethe iimayini ngokusebenzisana kwazo norhulumende ukuvuselela umsebenzi wekoro yeemayini, wona oyisika yomnotho wekhethu, begodu ikhuthaza zoke iinqhema ukuthi zigcine iimbophozazo.

URhulumende, ngokubambisana namabhizinisi namayuniyoni, bekasolo alinga ukwenza iindawo ezihlala abantu emadorobheni weemayini zibe ngcono, ngokunjalo alinga nokwenza ipilo yabantu ibe ngcono kilamadorobha. Nasele iyoke, ima-R18 wamabhiliyoni imali ebekelwe umsebenzi osaragwako eendaweni zeemayini la abantu baphila khona ngomtlhago; ubunengi bemali le ibuya embusweni, bese kuthi elinganiselwa esiquntwini sokuthathu kube ngebuya eenkampanini zeemayini.

1.5. IKhabinethi ivumele   iHlanganisela yaboNgqongqotjhe bezokuPhepha ukuthi ifakwe ku-IMC ngezokungena nokuphuma kwabantu elizweni lekhethweli, emenyezelwe nguMengameli u-Jacob Zuma.

I-IMC, edoswa phambili liSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa, izokuphenya ibe irarulule imiraro yamaqaphazela abekangakahloswa wemithetho emitjha ngezokungena nokuphuma kwabantu eSewula Afrika emakorweni ngamakoro, sekubalwa nekoro yezevakatjhobukelo nezamasiso. I-IMC izakubunjwa nguNgqongqotjhe wezokuVakatjha, noNgqongqotjhe wezangeKhaya, noNgqongqotjhe wezeRhwebo nezamaBubulo, noNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi, noNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani kunye neHlanganisela yezokuPhepha.

2. Ubujamo BeKhabinethi Ngeendaba EziQakathekileko EBhodulukweni

2.1.  IKhabinethi iyithokozele iminyanya yokuthokozela iLanga laboMma ebeyibanjelwe e-Sasolburg eFreyistata ngaphasi kommongondaba othi:
“Abomma Babumbene Ngokuthuthusela ISewula Afrika Phambili”. Babalwa ngeenkulungwana abomma ababuthene e-Harry Gwala Stediyamu e-Sasolburg bayokukhumbula indima eqakathekileko yokutjhotjhozela kezepolitiki eyenziwa bomma ngeminyaka yokulwela itjhaphuluko ngesikhathi sombuso wamakhuwa nowe-apartheid.

IKhabinethi ibawa woke amakoro womphakathi ukuthi aragele phambili ngommongondaba weNyanga yaboMma, aragele phambili nangokuqinisekisa ukuthi boke abantu abasikazi, khulu khulu abantwana babantazana, bahlonyiswa ngamandla, batjhatjhululwe ebandlululweni lomphakathi kobanyana kuzokulungiseka indaba yokutjhiyana ngendima yobulili elizweni leSewula Afrika.

Ukudlula lapho, uMengameli uZuma ubuye wamemezela nombiko ongowokuthoma womhlobo onje ngobuJamo baboMma eSewula Afrika. Umbiko lo uveza amaqha amakhulu wokukhuphula ubujamo babomma ukusukela ngomnyaka we-1994. Umbiko uhlanganiswe mNyango wezaboMma, ngemva kobana ukhe wabamba imihlangano yokukhulumisana elizweni loke ukusukela ngenyanga kaNtaka ukuyokufika enyangeni kaMgwengweni nonyaka (2015). Umbiko lo usisekelo somtlolo ophakamisa nokhuthaza ukuhlonyiswa kwabomma ngamandla womnotho womphakathi, nokulinganiswa kobulili kunye namalungelo wobuntu.

URhulumende uzokusebenzisa amalanga asaseleko wenyanga le ukuveza imininingwana yabomma abaphumelelako kunye nendima abangene ngayo emnothweni, khulukhulu emakorweni la babancani khona ngesibalo. Lapha-ke kubalwa aboNongorwana baboMma kezeSayensi (13 kuRhoboyi) kunye naboNongorwana baboMma kezaManzi neHlwengeko (23 kuRhoboyi).

2.2.  IKhabinethi ibuka ama-Proteas ngokuphakamisa igama leSewula Afrika ePhaliswaneni le-World Cup ye-Netball e-Sydney, e-Australia. Isiqhema se-Netball seSewula Afrikesi siseduze nokulungela imidlalo yama-semifayinali weBhegere yePhasi ngemva kokudlala imidlalo enzima bekube khathesi. 

Ngokutjho kwehlangano ye-Netball yamaZwe ngamaZwe, iSewula Afrika njenganje seyisezingeni lesihlanu ephasinizombelele. IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi asekele ama-Proteas njengoba asolo atjhitjhingela ukuthumba iBhegere yePhasi nje.

2.3. IKhabinethi seyihlanganyele noMengameli uZuma ekulileleni imindeni, nabangani nabalingani bamapholisa wakwa-SAPS asandukubulawa. Ukubulawa kwamapholisa okunganangqondokhu kufuze kusolwe ngiwo woke amaSewula Afrika.

Amapholisa ayisika yokuvikeleka kwabantu beSewula Afrika eenlelesini. Lokhukubulawa kwamapholisa okunganangqondo akugcini ngokwemuka umphakathi iimphathimthetho nje kwaphela, kodwa kwemuka nemindeni amadoda wemizi, abafazi bemizi, abafowabo babantu, abodadwabo labantu kunye nababelethi.

IKhabinethi ibawa labo abanelwazi ngokubulawa kwamapholisokhu ukuthi beze ngaphambili basebenzisane namapholisa ukuqinisekisa ukuthi ababulali bayabotjhwa, baqalane nesandla somthetho. 

2.4. IKhabinethi ithokozisa isiQhema seSewula Afrika ngokusebenza kwaso kuhle khulu ePhaliswaneni lokuThaya elingele-16 le-FINA (i-International Swimming Federation) eKazan, e-Russia la isiqhema sekhethu sithumbe khona iimendlela zegolide ezimbili nezesiliva ezintathu.

3.IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko

3.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komTlamomgomo wemiBono ngomThethokambiso weenTimela, wona okhuluma ngokuthuthwa kwepahla ngeentimela nangokukhanjiswa kwabantu ngeentimela. Umthethokambiso lo, okhambisana neKomitjhini yezokuLungelelwa komThangalasisekelo, uvula ithuba lokuvuselelwa kwebubulo leentimela ngamagadango ahleliweko akhamba ngomthethokambiso okhambisana nomTlamo wezokuThuthukiswa kwesiTjhaba (i-NDP).

Umnqopho lapha kukwakha ihlelo lezokuthutha eliphumelelako, elizakwazi ukujamelana namanye amahlelo wezokuthutha wakhona lapha ekhethu nawamazwe ngamazwe, kunye nokwehlisa iindleko zokuthutha.  Lokhu-ke kuzakukhuthaza ukusetjenziswa kwetheknoloji efaneleko ukuphakamisa amandla wokusebenza nawokuthola amakghonofundwa afuneka khulu la emnothweni. Kukhuphula nethuba lokusizakala kwabantu beendawo zemakhaya, kukhuphule namathuba wokukghona ukukhamba lula, kwakhe nemisebenzi. 

3.2. IKhabinethi ivumele nokusabalaliswa komtlolo wokubonisana nomphakathi, othi “Ukuthwasiselwa     amakghonofundwa nokufundiselwa amaqhinga    wamaKoro ngamaKoro ngemva komnyaka wee-2016, efundisweni ehlukaniswe ngeengaba ngeengaba zokuthwasiselwa ilwazi ngemva kwesikolo.”

Umtlolo lo ukhuluma ngepumelelo nobuhle beenjamiso zokufundiselwa nokuthwasiselwa amakghonofundwa kunye nokufakwa kwawo ehlelweni lefundo nokuthwasisa ngokuphelela kwalo ngemva kwesikolo namkha efundweni ephakemeko.

Lapha-ke umtlolo lo uphakamisa khulukhulu izinga elilandelako leQhinga lokwAkhiwa kwamaKghonofundwa eliZweni lOke elizawaqalelela liwenze amaqalontanzi wemisebenzi yebizelo esele ikhethwe njengemisebenzi efuneka khulu ekuphunyelelisweni kwamahlelo weqalontanzi. Ubuye godu ukhulume nangepumelelo nangobuhle beendaba zokuphatha ekorweni yezefundo nokuthwasisa ekukhutjhweni kweemali zesibonelelo emabizelweni amaqalontanzi.

3.3.  IKhabinethi ivumele ukukhutjhwa kwamalayisense wokusebenzela safuthi weenTeyitjhi zeLwandle zakwaTransnet kobanyana azokulawula iinteyitjhi zemanganizi, esiTeyitjhini semiKhumbi seNgqura, ncangepumalanga yeligu leSewula Afrika, ebangeni elima-20 wamakhilomitha ukusuka eBhayi, phakathi naphakathi ne-Durban neKapa. Lokhu-ke kusese yindlela yinye namaqalontanzi wombuso amalungana ne-Operation Phakisa malungana nokuhlunyiswa komNotho weLwandle. Lokhu-ke kuzakwenza ukuthi umsebenzi wemanganizi ususwe eenteyitjhini zeBhayi ne-Saldanha uyiswe esiTeyitjhini semiKhumbi seNgqura.

3.4. IKhabinethi ivumele iSewula Afrika ukuthi ivumele isiVumelwana somnyaka wee-2010 sokuThwala iCala nesokuLilisa ngoMonakalo wePahla eKhanjiswa ngeLwandle ukube iyiNgozi neTjhefu.

Isivumelwanesi siqinisekisa ukuthi kuba khona abaliliswa ngakho abantu nepahla lokhuya nakunomonakalo owenzekileko, neendleko zokuhlwengisa nezokubuyisela izinto ebujameni obujayelekileko, neendleko zokulahlekelwa kezomnotho ezibangwa zizinto eziyingozi neziyitjhefu ezikhanjiswa ngelwandle, ezingahle zisalaphaze ilwandle. ISewula Afrika izakukghona ukuthola iimali zokusiza ezehlakalweni zeengozi neentjhefu kungaphela yoke imisebenzi namagadango wepalamende wokuphumelelisa lesisivumelwana sibe yingcenye yeemvumelwana zeSewula Afrika. 

4. Imithethomlingwa

4.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wee-2015 wokuTjhugulula umThetho wezamaFilimu nezemiTlolo. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho wezamaFilimu  nezemiTlolo we-1996 (umThetho 65 we-1996).

Amatjhuguluko la avulela indima yetuthuko yetheknoloji, khulukhulu ikundla yethungelelwano neyecociswano lomphakathi, kobanyana kuzokuvikeleka abantwana emilayezweni eyingozi, elimazako nephazamisako kizo zoke iinkundla (eziphathekako nezethungelelwano).

UmThethomlingwa lo uqinisa imisebenzi ethweswe amathungelelwano angakanzinzi ndawonye kunye neenhlangano ezilawula amathungelelwanothintwano we-inthanethi, ngomnqopho wokuvikela umphakathi nabantwana nabasebenzisa amathungelelwano la. IBandla eliLawula zokuThintana (i-ICASA) angeze lamnikela ilayisense namkha limvuselelele  ilayisense umuntu lingakatholi ubufakazi obuvela eBhodini yezamaFilimu nezemiTlolo, obufakazela ukuthi umuntu loyo nangambala ukhambisana nayo yoke ngokupheleleko imithetho elawula nephethwe ngiyo leBhodi emsebenzini wayo.

5. Iminyanya Ezako

5.1. UMengameli uZuma uzokuya emHlanganweni weenKhulu zeHlanganisela yokuThuthukiswa kwamaZwe ase-Afrika eseSewula (i-SADC), ongowama-35, ukusukela mhlana ali-17 ukuyokufika mhlana ali-18 kuRhoboyi e-Gaborone, e-Botswana. Kilomhlangano weenkhulu, uMengameli uyokudlulisa isikhundla sikaSihlalo wePhiko lezePolitiki, zokuVikela nokuVikeleka.  Kilesisikhundla, iSewula Afrika beyidosa phambili iinQhema ezintandathu zabaBekilihlo beKhetho be-SADC, ezifakazele ukuthi     woke amakhetho akhe abanjwa ngaphasi kwelihlo lazo abe nganokuthula nathembekileko.

5.2.  ISekela likaMengameli uRamaphosa uzokuthatha iVakatjho lomSebenzi lokuya eJapan ukusukela mhlana ama-24 ukuyokufika mhlana ama-25 kuRhoboyi. Kilelivakatjho, uRamaphosa uzayokulotjhisa noNdunakulu we-Japan u-Shinzo Abe , abe ahlanganyele nemHlanganweni wokubonisa ngezamaBhizinisi wokuRhwebelana hlangana kweSewula Afrika ne-Japan.

IKhabinethi iyalithokozela ivakatjho lomsebenzi le-Japan, elizakuqinisa ubungani nokuzwana okukhona hlangana kwamazwe amabili la, iSewula Afrika ne-Japan. Amazwe amabili la godu abuye abe nemibono ekhambelanako ngokuqakatheka kwesidingo sokutjhugulula umKhandlu wezokuPhepha weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kunye nehlelo lalehlangano ekuHlanganeni kweBandla eliVamileke leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kwama-70 ngenyanga ezako.

5.3. UMengameli uZuma uzokubiza iMbizo yobeNgameli e-Eersterust, ePitori mhlana ama-21 kuRhoboyi wee-2015 kobanyana ayokukhuluma ngemiraro ephathelene nokusetjenziswa kweendakamizwa. UmTlamo oPheleleko weenDakamizwa eliZweni lOke wee-2013-2017, ulungelela imizamo karhulumende yokulwa nomukghwa wokuphila ngotjwala newokuphila ngeendakamizwa.

IKhabinethi ibawa boke abantu ukuthi basebenzisane ngokulekelelana norhulumende neemphathimandla zomthetho kobanyana kuzokucithwa imikghwa yeendakamizwa, eyona ibangela imiraro eminengi emphakathini, ekubalwa hlangana nayo nenturhu phezu kwabantu abasikazi nabantwana kunye nokukhahlunyezwa kwabantwana. Ababelethi kunye nabakhulisi babantwana bathwele umsebenzi oqakatheke khulu wokuqinisekisa ukuthi abantwana bakhuliseka kuhle bavikelekile.

5.4. IKhabinethi ithokozela ukuvulwa kwesikolo iMakgatho Lewanika Mandela Primary esakhiwe savuselelwa eMvezo, ePumalanga Kapa, savulwa nguMengameli Zuma mhlana ama-25 kuRhoboyi wee-2015.

Isikolwesi siyingcenye yomsebenzi karhulumende oragako wokubuyisa isithunzi sabafundi ngokwakha iinkolo eendaweni zemakhaya ngezakho zesimodeni. Ngehlelo lomNyango wezeFundo esiSekelo lokuRhabisa umSebenzi wokuFikisa umThangalasisekelo eenKolweni (i-ASIDI), urhulumende selasuse iinkolo ezimbadlwana ebezingakakheki kuhle, wakha ezingcono, ezenza indawo yokufundela ibe ngcono khulu.

Bekube khathesi, i-ASIDI seyiqede iinkolo ezili-116 yafakela amanzi eenkolweni ezima-449, yathoma amahlelo wokuhlwengisa eenkolweni ezima-425, yafakela igezi eenkolweni ezima-298.

5.5. ISekela likaMengameli uRamaphosa uzokuya eKhongresini yamaZwe ngamaZwe yamaBulungelo weeNcwadi nezokwAzisa  eyokubanjelwa e—Cape Town International Convention Centre ukusukela mhlana ali-15 ukuyokufika mhlana ama-21 kuRhoboyi wee-2015, ngaphasi kommongondaba othi: “AmaBulungelo WeeNcwadi AmaJadu: Ukufikeleleka, Ituthuko NeTjhuguluko.”

Ikhongresi le ithomana nomsebenzi karhulumende wokuvula amabulungelo weencwadi angaphezulu kwe-1000 kilo loke ilizweli ukusuke mhlana ali-18 kuVelabahlinze wee-2015 ukuyokufika mhlana ali-18 kuVelabahlinze wee-2016, anqophe ukukhuthaza abafundi ukukhuthalela ukufunda. UmNyango wezeFundo esiSekelo usasoma neenhlangano zamabhizinisi wangeqadi ezimbadlwana kunye neenhlangano ezingasizombuso ezimbadlwana ukuthi zisekele ijima lamabulungelo weencwadeli ngokuphisana ngeencwadi nangokwakha amabulungelo weencwadi, hlangana nokhunye.

IKhabinethi ibawa ababelethi nabotitjhere ukulinga ukwenza iincwadi zitholakale ebantwini abatjha, kanti godu ubawa nomphakathi ukuthi unikele ngeencwadi ube uvule neenqhema zokufunda, ngoba phela isitjhaba esifundako sitjhaba esiphumelelako.

5.6. UNgqongqotjhe wezokuVakatjha u-Derek Hanekom uzokuvula iNyanga yezeVakatjho mhlana ali-16 kuRhoboyi wee-2015 e-Euphoria Golf Estate, e-Mookgophong, eLimpopo, ngaphasi kommongondaba othi: “Asigidi Amathuba Amatjha Alindileko”, lommongondaba-ke ususelwa kummongondaba weLanga LezeVakatjho LePhasi LOke (27 kuKhukhulamungu ), othi: “Ibhiliyoni Yeemvakatjhibukeli – Ibhiliyoni Yamathuba.”

Imimmongondaba yamazwe ngamazawe neyalapha ekhethu le inqophe ukuphandlulula iimvakatjhibukeli ngokuqakatheka kwevakatjhobukelo elinokuziphendulela. Njengengcenye yalokhu, iimvakatjhibukeli zikhuthazwa ukuthi zihloniphe amasiko, zivikele amafa aligugu, zibabalele igezi namanzi, kanti ngaphezu kwakho koke, zithenge ipahla yekhethwapha kobanyana kuzokusekeleka imisebenzi yalapha ekhethu.

IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi aziphe isikhathi sokukhamba avakatjha abukele ubuhle belizwe lekhethu, ngaleyindlela azabe alekelela ukusekela imisebenzi nokusekela ipahla yalapha ekhethu.

5.7. UmNyango wezemiDlalo nezokuziThabisa nomNyango wezaboMma sewenze isivumelwano sokusebenzisana ne-G-sport ukuthokozisa nokuhlonipha abantu abasikazi beSewula Afrika abasemidlalweni.

UmNyango wezemiDlalo nezokuziThabisa kunye ne-G-Sport bazokuhlonipha abadlali abasikazi abalungele nabafanele kuhlonitjhwa, nabaphathi bemidlalo abasiphalaze ngitjho nanyana babegandelelwe kangangani, kodwa baphumelela ukuphakamisa iflarha lelizwe lekhethu.

UmNyango wezemiDlalo usawulimuka nomsebenzi osafunekako wokuraga nokuphumelelisa ihlelo lokulinganiswa kwabo boke abantu abasikazi abasemidlalweni, kezokuphatha nekudlaleni. Njengoba umNyango wezemiDlalo ulimuka nje ukuthi usese mnengi umsebenzi ekusafuze bona wenziwe malungana nalokhu, ngahlanye uzibophelele ukubambana ngezandla nalabo abancamele ukwenza umehluko emtlhagweni wabomma.

5.8.  IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuthi aphakamise amabizo wabantu abangethweswa aboNongorwana beliZwe ngomnyaka wee-2016, ekubonongorwana abaphezulu kinabo boke iSewula Afrika ebethwesa izakhamuzi zayo namaphandle enze umsebenzi oqakatheke khulu ekuthuthukiseni ihlelo ledemokhrasi, nababe negalelo elihle khulu ekwenzeni ipilo yamaSewula Afrika ibe ngcono khulu.

LababoNongorwana beliZwe abathandathu, yi-Order of Mendi for Bravery, i- Order of Ikhamanga, i-Order of the Baobab, i-Order of Luthuli, i-Order of Mapungubwe, kunye ne-Order of the Companions of OR Tambo.

Ilanga lokuvala ukwamukela iimphakamiso zamabizo wabantu abafanelwe kukwethweswa abonongorwana kumhlana amalanga ama-31 kuRhoboyi wee-2015. Amaforomo ungawathola ku- www.presidency.gov.za , kanti-ke kufuze bona iforomo ngalinye liphekelelwe likhasi linye elisekela ukuthi kubayini umuntu ibizo lakhe eliphakanyiswako afanelwe kuthweswa unongorwana.

6. Ukuqatjhwa

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

6.1. Amalungu angasiseenkhundleni zokuphatha eBhodini yezePoso yeSewula Afrika.
a. UDorh. Simosezwe Dugmore Lushaba  (USihlalo);
b. UMma uBulelwa Patricia Soci (ISekela likaSihlalo);
c. UNom. Robert Nkuna;
d. UNom. Mduduzi Eric Zakwe;
e. UNom. Zibuse Comfort Ngidi;
f. UMma uNomahlubi Victoria Simamane;
g. UDorh. Lynette Moretlo Molefi;
h. UMma uMarion Lesego Dawn Marole;
i. UNom. Joel Sihle Ngubane; kunye no
j. Nom. Phetole Elvis Rabohale.

6.2. Abanqophisi abangasiseenkhundleni zokuphatha ki-South African Forestry SOC Ltd
a. UNom. Lungile Rudolph Mabece (USihlalo);
b. UNom. Stanley Mandla Mnguni;
c. UNom. Gabriel Christiaan Theron;
d. UDorh. Petros Mbiji Mahlangu;
e. UNom. Maroale Jacob Rachidi;
f. UMma uSakekile Baduza;
g. UMma u-Caroline Phumzile Mavasana Ngwenya;
h. UMma u-Nazia Carrim; kunye no
i. Dorh. Pulane Elsie Molokwane.

6.3. Abanqophisi abangasiseenkhundleni zokuphatha eBhodini ye-Alexkor:
a. UMma uHantsi Bhetilda Mayeza – (USihlalo);
b. UMma uMamoroke Lehobye;
c. UNom. Vimal Bansi;
d. UNom. Tshediso John Matona;
e. UNom. Trevern Marais Haasbroek;
f. UNom. John Sembie Danana;
g. UDorh. Roger Paul (ubuyiselwe esikhundleni sakhe); kunye no
h. Mma. uZukiswa Zandile Ntlangula (ubuyiselwe esikhundleni sakhe).

6.4. UNom. Mathanzima Hubert Mweli – UmNqophisi Zombelele emNyangweni wezeFundo esiSekelo.

6.5. UNom. Petrus Mduduzi Shabane – kwelulwe isikhathi sekontraga yomsebenzi kamNqophisi Zombelele womNyango wezokuThuthukisa iiNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweNarha.

6.6. UDorh. Nontsikelelo Tshayingca-Mashiya – ISekela likamNqophisi Zombelele wezokuTjhejwa kokuSebenza nokuHlungwa ngokusemThethweni, emNyangweni wezokuHlela, zokuTjheja nokuHlunga.

6.7. UNom. Nkhumeleni Victor Tharage – UmNqophisi Zombelele emNyangweni wezokuVakatjha.

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Mma uPhumla Williams (UMjaphethe Womkhulumeli weKhabinethi)
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore