IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi Wangomhla ali-19 kuNtaka 2014

1. Iinqunto ZeKhabinethi Ngeendaba Zanje Nezehlakalo Ezizako

1.1. IKhabinethi ikuthokozele ukumemezela kukaMengameli u-Jacob Zuma UmBiko Wokubuyekeza iNdima YeSewula Afrika yamaTjhumi amaBili wemiNyaka: 1994-2014. Umbiko lo ubufakazi bendima yeragelophambili elenziwe mbuso  ukuqinisekisa ipilo engcono yabantu boke.                                           

Njengoba umBiko waleliBuyekezo wenzelelwe ukuthokoza imisebenzi kaMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela nje, iKhabinethi ikhombela yoke imikhakha yomphakathi ukuthi iwufunde umbiko lo, ihlanganyele emigidingweni yokuthokozela amaTjhumi amaBili wemiNyaka yeKululeko, begodu azibandakanye emikhulumiswaneni emayelana nepumelelo neentjhijilo zelizwe lekhethu esisaqalene nazo.    

UmBiko weBuyekezo lo ufakazela indima esiyilimileko ekwakheni intando yenengi eyakhelwe phezu komThethosisekelo, engabandlululi ngobuzwe, engabandlululi ngokobulili bomuntu, neyenza iSewula Afrika ibe lilizwe elingcono khulu umuntu angaphila kilo.
                                                  
1.2. IKhabinethi ikhumbuza imikhakha yoke yomphakathi ukuthi umnyaka wee-2014 mnyaka okhethelwe IJima lemiNyaka ema-20 yeKululeko.    
USihlabantakana uyiNyanga yeKululeko. Woke amaSewula Afrika, abasebenzisani kunye nababelani bawo bamazwe ngamazwe bayamenywa bona bahlanganyele ndawonye eminyanyeni yokuGidinga iNyanga yeKululeko; lokhu-ke bangakwenza ngokucocela ilizwe nephasi ukuthi ukusebenzisana ngokulekelelana kwayitjhugulula njani ipilo yamaSewula Afrika yaba ngengcono.                                

Njengombana silungiselela ukuya ekhethweni lamhlana  ali-7 kuMrhayili 2014 nje, asibuye sitjengise godu ukuthi sinentando yenengi emajadu, enetjisakalo nokuthula.         

IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi abe nesandla ejimeni lokukhuthazela ikhetho, kodwana lokho akwenze ngokuthula nangokubekezelelana, anikele boke abavowudi ithuba lokuveza imibono yabo tjhatjhalazi, bathole nethuba lokuvowuda ngefihlo nabaseenkghudlhwaneni zokuvowudela.

Iimphathimandla eziqinisekisa ukuthotjelwa komthetho zizakujama ngeenyawo zivikele ilungelweli, njengendlela yokuqinisekisa ukuthi yoke imikhakha yelizwe ifaka isandla ehlelweni lentando yenengi, yona emphumela womZabalazo weKululeko.

1.3. Njengengcenye yehlelo lelizweloke lokwethula imithangalasisekelo leKomitjhini kaMengameli eHlanganisa imiThangalasisekelo, iKhabinethi iyelelisa isitjhaba nganaka amaqha amahle alandelako:     
1.3.1. Ngekupheleni kuNtaka 2014, kuzothoma umsebenzi wokwakhiwa kwe-De Hoop Dam eLimpopo.   Leli-ke lidamu lesine ngobukhulu emadamini esekhe akhiwa solo kwathoma umbuso wentando yenengi kileli lekhethu. Idameli-ke lizokulekelela ekutjhayeleni ituthuhuko yomnotho, livule amathuba wemisebenzi libe lilekelele nangokuphakelwa kwezakhamuzi zesifunda se-Limpopo iinsetjenziswa eziziindingoqangi zomphakathi.         
                                                
Bangaphezulu kwee-800 000 abantu baKwaSikhukhuni abazokusizakala ngokuthola amanzi ahlanzekileko azabe aphuma kilelidamu, kanti-ke ngokunjalo neemayini nemisebenzi yokulima neyokufuya nayo izokusizakala ngamanzi walelidamu. 

AboMasipaladi esiphandenesi, ngokusekelwa mBuso welizwe loke nomBuso wesiFunda, bakhe omunye umthangalasisekelo wamaBhililiyoni ama-R3 ozakuhlanza amanzi ube uwathumelele abantu beendawo zemakhaya nezemadrobheni.  

1.3.2.   IKhabinethi izwakalise ukwaneliseka ngamalungiselelo wokuvula isiGaba sesiBili Se-Lesotho Highlands Water Project ngomhla ama-27 kuNtaka 2014. Ihlelo lokuphakelana ngamanzeli-ke lisibonelo esikhulu sokutjengisa ukuthi ungaba muhle kangangani umphumela wokusebenzisana kwamazwe akheleneko, nakancamele ukuphumelelisa umnqopho ofanako. Ukwakhiwa kwemithombo yamanzi ezakuselwa mamazwe akheleneko kusiza khulu ekuqiniseni ukuthula, ituthuko kunye nehlalakuhle yamazwe wesiphande se-Afrika engeSewula.
        
1.3.3. IKhabinethi ilijabulele igadango lokuvuselela  amarherho weemporo zeSewula Afrika, njengoba bakwa-Transnet bakhuphe imali emaBhiliyoni ama-R50 nje kobanyana kuzokwakhiwa ngayo iintimela ezitja eziyi-1 064 ezisebenza ngechwephetjhe lesimodeni.  

Indima yezobunjiniyera yakwa-Transnet kilesisivumelwano kuqinisekisa ukuthi lapha kwa-Transnet kwenziwa amatjhuguluko azakwenza ihlangano le ibe ngekhamba phambili ngokukhanda iintimela ephasini, ngokukhamba kwesikhathi. Leligadango-ke linqophe ukutjhugulula imisebenzi yezeemporo eSewula Afrika ngokuhlumisa nokukhulisa abosomabhizinisi abancani abakhona njenganje, nangokuveza abatjha.

1.4.  IKhabinethi iyakuthokozela ukusikinyiswa kokuthoma kwesikhambisimaza i-MeerKAT mNyango wezeSayensi neThekhnoloji etatawini le-Square Kilometre Array (i-SKA), hlanu kwe-Carnarvon, eTlhagwini Kapa , mhlana ama-27 kuNtaka 2014.

I-MeerKAT, elithulusi indima ekulu yalo ekhandwe lapha ekhethu, lingobunye godu ubufakazi bokuthi nangambala iSewula Afrika ingaphalisana namazwe aphambili kezerhubhululo, zobunjiniyera, zesayensi nethekhnoloji. I-MeerKAT izakuthatha indima ema-25% wesiGaba sokuThoma se-SKA.

1.5 IKhabinethi iyabalilisa bemakhabo nabangani balabo ababhubhe ngenca yezulu elikhulu lamhlapha. IKhabinethi iqinisekisa amaSewula Afrika ukuthi iZiko lokuLawulwa kweHlekelele leNarha – ngesijamiso i-National Joint Operational and Intelligence  (i-Natjoint) – lizakuragela phambili ngemizamo yokufuna nokuhlenga abantu abemuke namanzi, isize nangelinye isizo elidingwe babantu abasesihlengeleni ngenca yezulu elikhulu. IKhabinethi iyababuka nabezokuphepha bona abalekelelako emizameni yokuhlenga abantu kilobubujamo obunje.          

Woke amaSewula Afrika, khulu khulu abantu abakhe eendaweni ezithandwa ziinkhukhula, bakhuthazwa bona batjheje bayelele ngeenkhathi zobujamo bezulu obumbi khulu.  Ababelethi nabakhulisi babentwana bayeleliswa bona bayelele khulu, benze ukuthi abantwababo bahlala baphephile ngeenkhathi zoke,  Ukudlula lapho, abatjhayeli nabakhambi ngeenyawo nabo abakhambe ngokutjheja nokuyelela nabakhamba eendleleni la kumanzi khona. 

1.6  IKhabinethi ithokoza umphakathi ngendima obe nayo ekuphunguleni umthwalo wegezi obewuthwelwe sithwaligezi selizwe, ngenyanga ephelileko le. 

Abasebenzisi begezi ngamunye ngamunye kunye neenhlangano ezisebenzisa igezi bakhuthazwa bona bahlale benza njalo, basebenzise igezi ngokuyibabalela la kukghonakala khona, khulu khulu ebujameni bezulu obufana nalobu esikibo kilamalanga. 

1.7  ISewula Afrika izokuya emHlanganweni weenKhulu wesiNe we-European Union  Ne-Afrika oyokubanjelwa e-Brussels, e-Belgium mhlana ama-2 ukuya nakama-3 kuSihlabantakana 2014. Ummongo womHlangano uthi: “Ukuzibekela Ngokusisa Ebantwini, Ipumelelo Nokuthula”. 

UmHlangano weenKhulu lo ungewokubonisana ngefundo nokubandula abantu abasikazi kunye nelutjha, ngokunjalo nangokuphalalela kwabantu ngokusemthethweni nangokungekho emthethweni hlangana kwamazwe we-Afrika neweYurobhu. 

1.8  Mhlana ama-24 kuNtaka 2014, kuzabe kuliLanga lobuLwele besiFuba lePhasiloke.  Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi ithanda ukukhuthaza woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzisane ngokulekelelana noRhulumende ukucitha lesisifo esimbulalazwe.

Umbulalazwe webuLwele besiFuba (i-TB) awukarhagaleli iSewula Afrika kwaphela, kodwa urhagalele soke isiPhande se-Sub-Sahara.    Lisize kwamambala ekurhobhiseni i-TB igadango likaRhulumende lokuvula ihlelo elingelikhulu khulu kinawo woke ephasini lokulwa neNgogwana yeNtumbantonga neNtumbantonga (i-HIV ne-AIDS)  nelokuvikela ukutheleleka nge-HIV ne-AIDS ngokwayo.                   

Hlangana namahlelo kaRhulumende wokulwa ne-TB, kubalwa nehlelo lokuthola abantu abanesifo se-TB kunye nelokufuna abantu abaseduze nomuntu onayo i-TB, kwabalwa nokusetjenziswa kwethekhnoloji i-GeneXpert; lokhu-ke kwenzelelwa ukuwukhambisa msinyazana umsebenzi wokupopola ukuthi umuntu akanayo na i-TB. Siyazitjhaya ngokuthi iSewula Afrika ikhamba phambili ephasini zombelele ngokusebenzisa ithekhnoloji ye-GeneXpert emazikweni wezamaphilo newezokwelapha. 

IKhabinethi iyawuthokozela umHlangano waboNgqongqotjhe  ozako wokuBonisana Ngokusebenzisana Ekulweni Ne-TB Eemayini Zemazweni We-Afrika engeSewula. UmHlangano WokuBonisana lo, ozokubanjelwa e-Sandton Convention Centre mhlana ama-25 kuNtaka 2014, uzokubuthelela bewuhlanganise abanelitho abalenzako kiborhulumende besiPhande, beeMayini zeSewula Afrika, iinHlangano zeenSebenzi, abaBelani bezeTuthuko kunye nomPhakathi.

1.9  IKhabinethi ithokozise boke abakhambe babe bayokufika ekugcineni kwehlelo lokukhethwa kwalabo abazakuthola aboNongorwana, nalabo abathole abonongorwana baqobe mnyaka be-Second Annual South African Premier Business Awards.

AboNongorwanaba bathokozisa umsebenzi omuhle owenziwa mabhizinisi ngokwahlukahluka kwemikhakha; abonongorwanaba bakhutjhwe emnyanyeni obewukhanjelwe nguMengameli u-Jacob Zuma.

Hlangana nalabo abakhungwe ngaboNongorwana, abathokoziswe yiKhabinethi, kukhona noNomzana Sam Motsuenyane, yena othole uNongorwana i-Lifetime Achievement Award, otholakele amfanele khulu.

1.10 IKhabinethi iwutjhejile nombiko wephenyo leendlela zokusebenza kweKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko, elalayelwa liZiko leeMali zeNarha.  Lokho-ke kwenzeke ngoba umbiko womVikeli womPhakathi waphakamisa ukuthi kwenziwe njalo. Umbiko lo-ke ulayele uNgqongqotjhe wezangeKhaya ukuthi alandelele indaba le, bese abikele iKhabinethi ngalokho azabe akutholile. 

1.11 IKhabinethi iyawuhlaba umukghwa ophikeleleko wamagenge eTjingalanga Kapa; umukghwa wamagenge lo ubonakala ngokusahlelwa ngelunya nesihluku kwabantu, khulu khulu abentwana. Umukghwa omumbi ngalendlela lo angeze wabekezelelwa, ngoba uyifaka engozini inzuzo yobuhle esele sinabo esibuthole ngehlelo lethu lentando yenengi yekhethu. IKhabinethi iyawuthokoza umsebenzi owenziwa mapholisa ekulweni nomukghwa wamagenge, begodu ukhombela umphakathi oqaphazelekako ukuthi usize amapholisa emsebenzini wokuphephisa umphakathi wekhethu emukghweni wamagenge.  

1.12 IKhabinethi ililisana beyitjhiriya bakwaMahlangu nabangani babo ngokukhanjelwa nguMma u-Martha Mahlangu, unina lejoni langaphambilini loMkhonto weSizwe, u-Solomon Mahlangu. UMma uMahlangu uzokubekwa ngoMgqibelo lo, mhlana ama-22 kuNtaka 2014. UMasipaladi weTshwane uzombulunga ngokwekambiso yomngcwabo weentatanyiswa uMma uMahlangu, kanti-ke neemflarha zizokwehliswa ziphaphele phasi, njengendlela yokuhlonipha uMma uMahlangu.

2. Imikhulumiswano neenQunto eziQakathekileko zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi yamukele umbiko ngeNomboro yeenLilo kuMengameli, ngaleminyaka emine solo yathoma ukusebenza inomboro le. Ukurarululwa kwemiraro nokusebenza kuhle kube ngcono, umnyaka nomnyaka, ngalendlela elandelako: 64,03% ngomnyaka wokuthoma; 77,79% ngomnyaka wesibili; 87,46% ngomnyaka wesithathu begodu njenganje kujame ku-94,7%.  Ngeminyaka emine, inani leenlilo neenghonghoyilo liphakeme ukusuka ee-75 873 ngomnyaka wokuthoma layokuba zii-183 445 ngomnyaka wesine. 

IKhabinethi ikhombela iminyango yombuso nemibuso yeemfunda ukuthi iragele phambili ngokwenza ubungcono ngendlela baphenya ngayo nangebelo abaphenya ngalo iinlilo zezakhamuzi, ngoba phela kuqakathekile ukuthi izakhamuzi zaneliseke, iNomboro yeenLilo kuMengameli nayizakuhlonitjhwa ibe negama elihle. 

2.2. IKhabinethi iphasise umThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo waQobe Mnyaka, ongowesiThandathu noNyaka,  (i-IPAP) 2014/15-2016/17 kobanyana sewungathoma ukusebenza.

Owona mnqopho ophambili we-IPAP kuvikela ukufadalala kwamabubulo, ngahle kube kukhuthazwe nokuhluma kunye nokuhlukahluka kwamafemu akhiqiza ipahla eSewula Afrika. UNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo uzakukhuluma neembikiindaba mhlazana kuhlonywa i-IPAP nyenyanga ezako. 

2.3. IKhabinethi iphasise ikambiso elawula indlela ekusetjenzwa ngayo ukuphela kwephemithi ekhutjhwe ngaphasi komthetho okhethekileko oqale iphrojekhthi yabantu be-Zimbabwe – (i-DZP).  Abantu abeze lapha ekhethu ngamaphemithi kuzakufuneka bavuselele amaphemithi wabo emakhabo la babuya khona. Akuzukuba malanga mangaki, uNgqongqotjhe wezangeKhaya uzakwenza isimemezelo esikhanyisa khudlwana indlela efanele ilandelwe kunye nelanga ihlelweli elizakuthoma ukusebenza ngalo.  

2.4. IKhabinethi ivumile ukuthi ihlale injalo indinyana yomthetho ephathelene nokufaka isandla sokusiza la kunomraro khona, isiGaba 100 (1) (b) e-Limpopo,  kobanyana kuzokubuyekezwa ngenyanga kaMgwengweni 2014, ngemva kobana uRhulumende omutjha azabe selathomile ukusebenza. Lokhu-ke kuzakuqinisekisa ukuthi uragela phambili umsebenzi wokufaka isandla sokusiza la kunomraro khona, ngaleyindlela kurarululeke imiraro ebeyisasele. Ngokunjalo lokhu kuzakuqinisekisa ukuthi buzakuhlala bukhona ubungcono bobujamo beemali eLimpopo, ngokunjalo neensetjenziswa eziziindingoqangi zomphakathi nezamanye amabubulo nazo zisolo zinzinze njalo ebujameni obungcono.

2.5. IKhabinethi iphasise umThethokambiso wezokuVikela zeSewula Afrika wee-2014, yabe yalayela bona umThethokambiso lo wethulwe ePalamende. Ukubuyekezwa komThethokambiso lo kukuvula ikundla yomThethokambiso wezokuVikela wesikhathi eside, ekufuze iSewula Afrika isebenze ngawo amahlandla amane ezako we-Medium Term Strategic Framework. Umtlolo lo kuzakubonisanwa ngawo nomphakathi, njengoba umphakathi waba nelizwi kiwo nabegade kukhanjwa kubonisanwa nawo eendaweni ngeendawo elizweni lokeli esikhathini esimnyaka esidlulileko.

2.6 IKhabinethi ivumile ukuthi umenyezelwe eGazedeni yomBuso umBiko weKomidi yaboNgqongqotjhe ngezomThethokambiso, kobanyana umphakathi uveze amazizo wawo.

Umbiko lo ucozulula ihlelo lefundo nokuthwasisa ngemva kwakaMethrigi, emazingeni wefundo ephakemeko, ucozulula ihlelo lefundo ngokuthonyaniswa nobujamo bomnotho nebehlalakuhle yabantu. Umbiko lo wenzela uNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula iimphakamiso zokuthi zingatjhidiswa njani iinqabo eziliya abafundi ekufundeni kwabo.

UmThethokambiso lo ukhuluma ngehlelo lokulungelelanisa iinjamiso zefundo, amahlelo kunye neemfundo umfundi azitholako nakaqeda ukufunda, kobanyana abafundi bazokwazi ukuyilandelela ngepumelelo indlela yefundo abazikhethele yona. 

2.7 IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa eGazedeni yomBuso umBiko wesiQhema saboNgqongqotjhe ngamaHlelo asiSekelo weMethemethiksi neSayensi,, kobanyana umphakathi uzokuveza amazizo wawo.

LesisiQhema saboNgqongqotjhe sathunywa bona sitlame ihlelo elizakulungiselela abafundi ukufunda iimfundo zeMethemethiksi nezeSayensi neChwephetjhe emazikweni weFundo ePhakemeko, kobanyana bazokusebenza imisebenzi yebizelo ephathelene neMethemethiksi neSayensi; lelihlelo-ke kuthiwa yi-Technical Vocational Education and Training College-based Mathematics and Science Foundation Programme.

Lokhu-ke kuzakusiza ukwandisa isibalo sabafundi abazakudlulela emayunivesithi ngeemfundo zeMethemethiksi neSayensi, ngaleyindlela-ke kuphakanyiswe nekghono lokusungula izinto, njengoba kuvezwa emTlameni wokuThuthukiswa kweliZweloke.

Ihlelweli-ke liqothele labo abanetjisakalo yokufunda iimfundo zechwephetjhe, nalabo esele basemakholiji weemfundo zechwephetjhe kodwa abafisa ukudlulela emayunivesithi, kunye nabafundi bakaGreyidi 12 abafisa ukudlulela emayunivesithi kodwa abatlhayela ngeemfuneko zeMethemethiksi neSayensi.

2.8 IKhabinethi ivumele ukuthi kumenyezelwe emphakathini lokho okwatholwa yihlolombono ka-2012/13 yokusekelwa ngeemali kwemisebenzi yesayensi neyechwephetjhe,.

ImiNyango yomBuso yeliZweloke yafaka imali elinganiselwa kumaBhiliyoni ama-R29,4 emahlelweni wesayensi nechwephetjhe; lemali-ke imaphesende amathathu nje kwaphela wesabelo seemali sombuso sesiphelele. Nokho-ke nawo amaphesente amathathu lawo angconywana kunamaphesente ama-2,9 abekasolo abelwa lekoro yesayensi nechwephetjhe eminyakeni emine, ukusukela ku-2008/09 ukuya ku-2011/12. 

Kuyakhanya godu nokuthi uRhulumende usekela ngeemali ubunengi berhubhululo lesayensi elenziwa lapha eSewula Afrika, kuyaziwa godu nokuthi lokho okurhujululwe yisayensi kusetjenziswa ngaphandle kweminyango yembusweni; kusetjenziswa khulu khulu emikhandlwini yezesayensi kunye nemazikweni wefundo ephakemeko. 

2.9 IKhabinethi ibikelwe mNyango wokuTjheja ukuseSebenza nokuHlunga, nge’Galelo lokweThulwa kukaGreyidi R ngokuQala imiPhumela yokuFunda’.
Ukuthonywa kwabantwana ukufundiswa nokukhuliswa basese bancani kunethuba elihle lokuvala ukutjhiyana ngendima, kwandise umphumela omuhle womsebenzi, khulu khulu ebantwaneni abasese bancani abadimeke amathuba.

IKhabinethi iyayithokozela ipumelelo yokukhula ngamandla  kwenani labentwana abatloliselwa uGreyidi R, ekufuze bona likhule lifike la kuphelela khona amandlayo, kobanyana izokuba negalelo elibonakalako nelizwakalako emazingeni wefundo alandelako. 

2.10 IKhabinethi ibikelwe ngokutholwe lihlelo i-Frontline Service Delivery Monitoring Programme for 2013.

IKhabinethi iyayibuka indlela iminyango yombuso ephendule ngayo, begodu iyakhuthazeka ngobungcono obubonakele eminyangweni yombuso ethintekako lapha ngokusebenza kwayo kuhle ngamahlelo wamaqhinga wokulawula kunye nokwelusa umsebenzi owenzelwa eendaweni ezithileko.

Okutholakele ngokubeka ilihlo eendaweni ezili-186 (ebezithoma ukubekwa ilihlo) kizo zoke iimfunda ngomnyaka wee-2013, kuveze ukuthi isilinganiso esididiyelweko sokuphathwa kuhle ngesithunzi nangokuhlonitjhwa, indawo nokufikeleka kwayo kunye neenkhathi zokuvula nezokuvala, zizinto zoke izakhamuzi nababekilihlo abazibukileko, bazithokozela. 

Iinkoro zokusebenza zifuna ukufakelwa isandla sokusizwa ngizilandelako: ukuphathwa kweenlilo, ukubonakala namatshayo, ukulawulwa kwemijeje nesikhathi umuntu asilindako kunye nokuphepha.

Okutholwe eendaweni ezima-77 ezibekwe ilihlo ngobutjha ukulinganisa ubungcono obube khona, nakho kutjengise imiphumela engcono yokulinganiswa kwezinga lokusebenza, kwatjengisa amatshwayo amahle ngokulawulwa komsebenzi owenzelwa endaweni ethileko njengeqalontanzi eliliqhinga lokusebenza.

2.11 IKhabinethi ivumile ukuthi iSewula Afrika isingathe umhlangano ongakavami waboNgqongqotjhe bezeThekhnoloji yeLwazithintano, zokuThintana kunye nezamaPoso bamazwe aThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula ozokubanjelwa eJwanasbhege, ukusukela mhlana ama-23 ukuya mhlana ama-25 kuNtaka 2014.

3. Ukuqatjhwa

IKhabinethi ivumele ukuqatjhwa kwabantu abalandelako eenkhundleni ezilandelakwezi:

3.1. UMm. Elaine Alexander esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi-Zombelele: ZokuThuthukiswa komNotho, zeRhwebo nokuKhangisa emNyangweni wezokuLima, zamaHlathi nezeenHlambi.
3.2. UMm. Nkidi Dinah Mohoboko esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi-Zombelele : Isikolo sokuBandula emNyangweni wezaNgekhaya.
3.3. UMm. Sam Themba Mtshisa esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi-Zombelele: ImiSebenzi yeHlangano emNyangweni wezemiSebenzi yomPhakathi.
3.4. UNom. Malijeng Theresa Ngqaleni esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi-Zombelele: ZobuDlelwano baboRhulumende eZikweni leeMali zeNarha.
3.5. UNom. Michael Sass esikhundleni sokuba nguSoma-Akhawundi-Zombelele eZikweni leeMali zeNarha.
3.6. UNom. Mlungisi Justice Mathonsi esikhundleni sokuba siPhathiswa esiKhulu sezemiSebenzi kezemiSebenzi yePoso yeSewula Afrika.
3.7. Amalunga angasiseenkhundleni zesiGungu eHlanganweni yezokuThutha esebenza ngezamazwe esakhelene nawo,:
a) UMm. Pam Edith Pokane (USihlalo);
b) UNom. Reuben Abel Dlamini;
c) UNom. Gordon Noah;
d) UNom. Moses Cyril Tiel Scott;
e) UNom. Wayne Smith;
f) UMm. Maleho Margaret Nkomo (obuyiselwe esikhundleni sokuba liSekela likaSihlalo); kunye no
g) Mm. Nala Mhlongo (naye obuyiselwe esikhundleni abekakiso).
3.8. UNom. Mahesh Fakir, esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko, ephikweni eliLawula amaKhumulo wemiKhumbi.
3.9. Amalunga angasiseenkhundleni zesiGungu eBhodini yabaNqophisi eHlanganweni yeenKhali yeSewula Afrika,  (i-Armscor):
a) U-Admiral (ret) Refiloe Johannes Mudimu (USihlalo);
b) UMm. Thuthukile Skweyiya (ISekela likaSihlalo);
c) UDorh. Moses Khanyile;
d) UNom. Bethuel Motshwariseng Fantas Mobu;
e) U-Adv Sesi Baloyi;
f) UMm. Mpumi Zikalala;
g) UNom. Ndumiso M Tyibilika;
h) UNom. Raymond Mlungwana Vokwana; kunye no-
i) Adv Virginia Lee Anne De La Hunt.

Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (UMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore