Mengameli Cyril Ramaphosa: Inkhulumo Yebunjalo Belive Yanga-2023

Inkhulumo YaMengameli Yebunjalo Belive (i-SoNA) Leyetfulwa NguMengameli Cyril Ramaphosa Ehholeni Lelidolobhakati LaseKapa ngaLesine, mhla ti-9 Indlovana 2023

Somlomo weLibandla Lavelonkhe, Mk. Nosiviwe Mapisa-Nqakula, 

Sihlalo weMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe, Mnu. Amos Masondo, 

Sekelamengameli David Mabuza, 

Umphatsi lomkhulu welidolobhakati laseKapa, Mnu. Geordin Hill-Lewis, 

Mengameli Waphambilini Thabo Mbeki, 
 
Sekelamengameli Waphambilini Baleka Mbete, 

Mengameli weMaphalamende onkhe ase-Afrika, Sikhulu Umhlonishwa Fortune Charumbira, 

Mphatsi Wemajaji Raymond Zondo kanye neMalunga eTebulungiswa, 

Baholi beTikhungo Letesekela Intsandvo Yelinyenti, 

Sekelamengameli welicembu letembusave leliholako, Mnu. Paul Mashatile kanye nebaholi bawo onkhe emacembu,

Malunga ePhalamende, 

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,   

Kukuhlonipheka lokukhulu kuma ngembi kwenu namuhla kusihlwa ngitokwetfula Inkhulumo Yebunjalo Belive.  

Ngoba sisive lesingachazwa ngetilwandle nemifula leyakha imincele yelive letfu.  

Asichazwa ngetimbiwa letingaphasi kwemhlaba wetfu noma indzawo lebabatekako lengetulu kwawo. Asichazwa ngisho nangetilwimi lesitikhulumako noma tingoma lesiticulako noma umsebenti lesiwentako.  

Sisive, lesibaluleke kakhulu, lesichazwa litsemba nekucina.  

Bekulitsemba lelasimamisa umzabalazo wetfu wenkhululeko, futsi litsemba lelichubeka nekukhula njengoba sikhipha live emantini layalutelako siliyisa etilwandle leticwebile naletithulile.  

Ngisho nakuletikhatsi letimatima, litsemba lelisisimamisako futsi lelibhebhetsekisa kutimisela kwetfu kuncoba ngisho nebumatima lobukhulu kakhulu.  

Eminyakeni lemitsatfu-nje leyendlulile, live letfu lakhungatseka ngenca yelubhubhane lolubi kakhulu emhlabeni wonkhe. Kwafa tinkhulungwane tebantfu, tinkampani tavalwa, kwalahleka imisebenti.  

I-COVID-19 ayitange isiphocelele kutsi sitinikele noma sitikhohlise. 

Ngekusebentisana, sayincoba leyo nkinga, futsi sesicalile kwelulama.  

Namuhla umnotfo wetfu mkhulu kunangembi kwalolubhubhane.

Emkhatsini wekota yesitsatfu yanga-2021 nanga-2022, kudaleke ematfuba emisebenti lamasha lacishe abe sigidzi nesigamu emnotfweni wetfu.   

Sikhutsato Semisebenti Selihhovisi LaMengameli sente kutsi kube nematfuba  emisebenti netindlela tekutiphilisa kwebantfu labangetulu kwesigidzi.  

Kulomnyaka lophelile, bafundzi betfu bakamatikuletjeni badzela imiphumela yalolubhubhane kute kutsi batfole lizinga lekuphasa le-80% futsi siyabahalalisela ngaleyo mphumelelo lenkhulu. 

Siyawubona lomoya wekutimisela kumaciko etfu, baculi, balingisi, babhali nalabadvuna nebesifazane betemidlalo, labenta letibukwako emakhaya, kulivekati nangesheya kwelugu lwetfu.  

IBanyana Banyana isente satichenya ngesikhatsi incoba iphumelela kutfola Indzebe Yemave Emhlaba Yabomake yaba bompetsa base-Afrika.  

Zakes Bantwini, Nomcebo Zikode na-Wouter Kellerman basente satichenya kuma-Grammy Awards ngeliculo lebalente ndzawonye, lelitsi Bayethe.  

Lesikuzuzile njengesive kulomnyaka lowendlulile, nangetulu kwetinsayeya tetfu, kusikhumbuta kutsi sitsembiso seNingizimu Afrika siyaphila.   

Inchubekelembili lesiyibonile kufanele isinike sibindzi njengoba sibhekise emabombo kulikusasa lelincono.  

Nanoma kunjalo, ngikhuluma nani namuhla kusihlwa, emakhaya lamanyenti kulo lonkhe lelive, bantfu labanyenti bayahlupheka, labanyenti  bakhatsatekile, labanyenti bete siciniseko kantsi futsi labanyenti bete litsemba.  

Kepha ngicinisekile ngaloku. Nanoma ngabe ngubuphi bumatima banyalo, nanoma ngutiphi tinkinga lesibukene nato, sitawusukuma sibukane nato futsi, ngekubambisana, sitawutincoba.  

Loku, sitawukwati kukwenta uma sisebentisana futsi singashiyi muntfu emuva. 

Sihlangana lapha ngesikhathi sebumatima lobukhulu.  

Live letfu, tinyanga letinyenti, libeketelele kushoda kwagezi lokufadabalako lokudale umonakalo lomkhulu emnotfweni wetfu.   

Futsi eminyakeni lemibili ngembi kwaloko, ummango wetfu wakhungatseka ngenca yelubhubhane lwe-COVID-19 lolwabangela kufa kwebantfu labanyenti kanye nebumatima lobukhulu.  

Lolubhubhane lwachubisela lutsi ekhatsi ekweselwakaleni kwemisebenti, ngoba lelive lalahlekelwa yimisebenti letigidzi letimbili. Lolubhubhane lwatsikameta kabi kakhulu tindlela tekutiphilisa lwaphindze futsi lwakhuphula lizinga lebuphuya.   

NgaKholwane 2021, sahlangabetana nebudlova bemmango lobubi kabi nembubhiso emlandvweni wentsandvo yetfu yelinyenti, lokwabangela kushona kwebantfu labangetulu kwe-300.  

Kulomnyaka lophelile, tincenye teMphumalanga Kapa, KwaZulu-Natal kanye neNyakatfo Nshonalanga tahlaselwa tikhukhula letadala kufa kwebantfu labanyenti, kubhidlika kwemakhaya kanye nekonakala kwesakhiwonchanti.  

Futsi nyalo, cimicimi wagezi lochubekako uvimbela kululama kwetfu kuletehlakalo.   

Siyati kutsi ngaphandle kwagezi lokungetsenjelwa kuye, emabhizinisi akakwati kukhula, timboni atikwati kukhitica, tilimo angeke tiniselwe futsi netinsita letisisekelo tiyaphatamiseka.  

Cimicimi wagezi usho kutsi emakhaya kanye nemasuphamakethe akakhoni kugcina kudla kukusha, kutfolakala kwemanti kuvame kuphatamiseka, emarobhothi akasebenti futsi nemigwaco nayo ayikhanyiswa ebusuku.  

Ngaphandle kwekuphakelwa kwagesi lotsembekile, imitamo yetfu yekukhulisa umnotfo lofaka ekhatsi wonkhewonkhe lodala ematfuba emisebenti uphindze futsi unciphise buphuya angeke uphumelele.   

Ngakho-ke, njengoba siveta luhlelo lwetfu lemnyaka lotako, umsebenti wetfu lofanele kutsi wentiwe masinyane kunciphisa kakhulu lifutse lelikhulu kabi lacimicimi wagezi kuletinyanga letitako kanye nekucedvwa kwalocimicimi ungasaphindzi ube khona.   

Ngaphasi kwaletimo leti, asikwati kuchubekela embili njengobe sifanele.   

Bantfu baseNingizimu Afrika bafuna tento, bafuna tisombululo futsi bafuna kutsi hulumende abasebentele.   

Bafuna kwati kutsi inkinga lefana nacimicimi wagesi itawucedvwa nini.  

Ngako-ke, sigcile kuleto tento letitawukwenta umehluko lophusile nyalo, letitawukwenta inchubekelembili yangempela emkhatsini walomnyaka lotako futsi letitawubeka sisekelo sekululama lokuchubekako esikhatsini lesitako.   

Asetfuli tinhlelo letinsha, futsi asiluveti lapha luhlelo lolugcwele lwahulumende.  

Kunaloko sigcile etindzabeni letikhatsata kakhulu bantfu baseNingizimu Afrika:   

Cimicimi wagezi.   

Kungasebenti.   

Buphuya nekukhula kwetindleko tekuphila.   

Bugebengu nenkhohlakalo.   

Kute tisombululo letilula tananoma ngutiphi taletinsayeya.   

Nanoma kunjalo sinawo emandla, tindlela kanye naloko lesingakuncoba.  

Uma sisebenta ngekubambisana futsi senta ngesibindi nangekuncuma, singashiyi muntfu ngemuva, sitawukwati kutisombulula letinsayeya tetfu.   

LeNkhulumo Yebunjalo Balelive (i-SoNA) imayelana nekubona litsemba lapho kunekuphelelwa litsemba khona.   

Kumayelana nekukhombisa indlela yekuphuma kulenhlekelele.   

Namuhla kusihlwa, sitawulandzisa ngenchubekelembili yetfu ekusebentiseni tibopho lesitentile ku-SoNA yemnyaka lophelile.  

Ekuhambeni kwalomnyaka lophelile, sakhe sisekelo lesicinile lesimiselwe kutibophelelo lesitentile tekukhula ngekushesha ngemkhankhaso wetfu wekutjala timali, tingucuko kutemnotfo, tinhlelo tekucashwa kwemmango kanye neluhlelo lolukhulako lwesakhiwonchanti.   

Lokucacako ngalesihlangabetene nako kuleminyaka lembalwa leyendlulile - ngempela emlandvweni wetfu njengentsandvo yelinyenti - kutsi asisibo bantfu labatinikela kalula esiphetfweni setfu.

Ngesikhathi sibukene nensayeya lenkhulu yelubandlululo, asitange sititfobe ngaphasi kwencindzetelo umbuso welubandlululo bewuyihlisibete bantfu bakitsi.  

Sema sacina futsi sasiphalata, sinelitsemba lekutsi injongo yetfu itawuphumelela. Futsi yaphumelela. Ngekumelana nato tonkhe tinkinga letinkhulu sakwati kuncoba luhlelonchubo yelubandlululo. 

Singakwati, futsi sitawutintjintja letimo lesititfola sikuto lamuhla.   

Siyakwati futsi sitimisele kubuncoba lobumatima futsi sibeke umnotfo wetfu endleleni lecinile yekululama nekusimama.   

Lokufanele kutsi sikwente ngekushesha kubuyisela ezingeni lelifanele kuba khona kwemandla agezi.   

Sibukene nenkinga lenkhulu yemandla agezi, inhlanyelo leyahlanyelwa eminyakeni leminyenti leyendlulile.   

Angeke sikwati kuhlehlisa emaphutsa lentiwa esikhatsini lesendlulile, emandla agezi langatange akhiwe, umonakalo lodalwe etikhungweni tetfu letiphehla gezi ngenca yekungalungiswa, noma imiphumela yekubanjwa kwembuso ngabhongwane etikhungweni tetfu.   

Lesingakwenta kutsi siyilungise lenkinga lamuhla, kute kutsi sigcine tibane tetfu tikhanya kusasa nasetitukulwaneni letitako.   

NgaKholwane kulomnyaka lophelile, ngimemetele luhlelo lwekusebenta lolucacile lwekulungisa lenkinga lenkhulu yemandla agezi.  

Loku bekwentelwe kutsi kulungise sikhebesi semamegawathi la-4 000 kuya kuleti-6 000 (MW). 

Loluhlelo luvete tindlela letinhlanu tekungenelela letibalulekile:  

Kwekucala, kulungisa titeshi tetiphehligezi taka-Eskom letisebenta ngemalahle kanye nekwenta kancono bukhona bekwetfulwa lokukhona kwanyalo.  

Kwesibili, kwenta nekusheshisa lutjalomali lolutimele lolukhulu kumtsamo wekuphehla.  

Kwesitsatfu, kusheshisa kutsengwa kwemandla agezi lamasha kusuka kulavusetelekako, awegesi nagcinwa kwibhethri. 

Kwesine, kukhulula emabhizinisi nemakhaya akhone kutsenga emandla agezi wesola lebekwa eluphahleni.  

Kwesihlanu, kugucula umkhakha wagezi kute uzuze kuba khona kwemandla agezi sikhatsi lesidze.  

Bocwepheshe bayavuma kutsi loluhlelo luyindlela lenguyonayona yekucedza cimicimi wagezi.   

Etinyangeni letisitfupha letendlulile, sente inchubekelembili lebalulekile ekucaliseni kusebenta kwaloluhlelo.   

Sitsetse tinyatselo tekutfutfukisa kusebenta kwetiteshi tagezi letikhona taka-Eskom kute kutsi titeshi tekuphehla gezi letiniketa ema-80% wagezi wetfu tikhicite linani lagezi letakhelwe wona.  

Ngaphasi kwebhodi yayo lensha, i-Eskom isabalalisa bantfu netinsita kute kutsi kutfutfukiswe kwetsembeka kwetiteshi letisitfupha letifake kakhulu sandla ekubeni khona kwacimicimi wagezi.   

I-Eskom ilandzelela ngekushesha kwakhiwa kwesisombululo kwesikhashana sekubuyisa emayunithi lamatsatfu esiteshini sagezi eKusile kulandzela kubhidlika kwesitaki sashimula emnyakeni lowendlule, ngesikhatsi lesifanako silungisa sakhiwo salomphelo.  

Sakha kabusha emakhono lalahlekile futsi sesivele sihehe basebenti labanemakhono labatawungena etikhundleni letiphakeme kute bafakwe etiteshini letingasebenti kahle.   

Umkhandlu Wetebunjiniyela waseNingizimu Afrika unikele ngekuniketa lonkhe lusito loludzingekako ekusabalaliseni bonjiniyela kute kutsi basebentisane nemacembu ebaphatsi etiteshini tagezi.  

Sinemakhono lajulile nebungcweti khona lapha eNingizimu Afrika - sidzinga-nje kuwasebentisa.  

Litiko Letekugcina Emafa Avelonkhe liphotfula tisombululo temtfwalo wesikweleti saka-Eskom setigidzigidzi letinge-R400 ngendlela lefanele nalelungile kubo bonkhe badlalindzima, lokutawenta lenhlangano kutsi ikwati kutjala timali letidzingekako ekunakekeleni nasekundluliseni imali.  

Hulumende utawuyisita i-Eskom kute itfole lenye imali yekutsenga dizili kute kuphele lomnyakatimali. Loku kufanele kunciphise lifutse lelibi kabi lacimicimi wagezi njengoba i-Eskom itawukwati kusebentisa tiphehli tayo letisebentisa uma loluhlelo lubukene nebumatima lobukhulu.  

I-Eskom yetfule luhlelo lwekutsenga emandla agezi lengetiwe kutiphehli letitimele futsi sewuvele utfole e-300 MW emaveni  labomakhelwane betfu.  

Temisebenti Yemaphoyisa AseNingizimu Afrika (i-SAPS) basungule litsimba lelitinikele lelinebaholi labasetulu labatawubukana nenkhohlakalo ledlangile kanye nekweba etiteshini letinyentana lokube nemtselela ekusebenteni kabi kwaletiteshi. Imisebenti lechutjwa tebunhloli etindzaweni letichumene ne-Eskom kute kube ngunyalo sekuholele ekuboshweni kwebantfu labange-43.   

Njengencenye yeluhlelo lolubanti lwetingucuko, kwakhiwa kabusha kwe-Eskom lesakumemetela ngaphambilini kuyachubeka futsi Inkhampani Yavelonkhe Yekwendlulisa Nekutfunyelwa Kwagezi itawusebenta madvute-nje kanye nebhodi letimele.   

Ekuhambeni kwalomnyaka, sitawetfula Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekulawulwa Kwetagezi kute ugucule lomkhakha wetemandla agezi bese usungula imakethe yemandla agezi lencintisanako.   

Njengoba kwashiwo ngaKholwane wemnyaka lophelile, futsi ngenhloso yekubukana nenkinga yacimicimi wagezi, sitawuchubeka nekwetfulwa kwemaphaneli esola labekwa eluphahleni.  

Enkhulumeni yakhe yeSabelomali, Indvuna Yetetimali itawuchaza kutsi emakhaya atawusitwa kanjani nekutsi emabhizinisi wona atawukhona kanjani kuzuza kusibonelelo-sikhutsati semtselo.  

Litiko Letekugcinwa Kwemafa Avelonkhe lenta tingucuko kuluhlelo lwemalimboleko kute kutsi kusitwe emabhizinisi lamancane kutsi akhone kutjala timali emishinini yesola, kanye nekuvumela emabhange netikhungo tekutfutfukisa kutsi tiboleke ngalokucondzile kuloluhlelo kute kutsi kube lula kucashiswa kwemasola kumakhasimende abo.  

Lenye yetingucuko letinemandla lesitentile kuvumela batfutfukisi labatimele kutsi baphehle gezi. Nyalo kunemiklamo lengetulu kwe-100, lokulindzeleke kutsi anikete umtsamo lomusha we-9 000 MW ekuhambeni kwesikhatsi.   

Tinkampani letinyentana letidlale indzima ekuhlolweni kwemandla agezi lavuselelekako titawungena madvute-nje kutekwakha futsi tiletse samba lesiphelele semandla agezi lesi-2 800 MW.   

I-Eskom itawutsenga emandla agezi esimo lesiphutfumako longasatjalaliswa kungakapheli tinyanga letisitfupha kute kutsi kuvalwe ligebe lelikhona kwanyalo.   

Sitjala timali etintsanjeni tekwendlulisa letinsha nasetiteshini letincane, ikakhulukati etindzaweni letifana neMphumalanga Kapa, Inyakatfo Kapa kanye neNshonalanga Kapa.  

Tonkhe letinyatselo titawuholela ekukhuphukeni lokukhulu kwemandla agezi kugridi kuletinyanga letitako leti-12 kuya kuleti-18, nekwendlula lapho.   

Lamandla agezi atawuhambisana netilondvoloti temitfombo yetfu leyehlukahlukene yemandla agezi, kufaka ekhatsi titeshi tetiphehligezi letisebentisa emalahle, lilanga, umoya, igesi, inuzi, emanti kanye nebhethri. 

Kute kutsi loluhlelo luphunyeleliswe ngalokuphelele, sidzinga kuchunyaniswa lokusendzaweni yinye lokunemandla kanye nesinyatselo lesincumako.   

Ngetikhatsi tenhlekelele, sidzinga lulawulo loluvela endzaweni leyodvwa kanye nekusebenta ngekubambisana.    

Njengoba silungisa imbangela yalenhlekelele, sidzinga futsi kulungisa nemtselela wayo.   

Lenhlekelele iye ngekuya yatsintsa tonkhe tincenye temmango wetfu.  

Sifanele kutsi siphakame sitsatse tinyatselo kute kutsi sinciphise umtselela walenhlekelele kubalimi, kumabhizinisi lamancane, nakusakhiwonchanti setfu kanye nakuluhlelo lwetfu lwetekutfutsa.   

Sikhungo Savelonkhe Setekulawula Tinhlekelele ngenca yaloko sesifake lenkinga yemandla agezi nemtselela wayo emkhakheni wetinkinga letincunywe kutsi titinhlekelele.   

Ngakho-ke, lesimo sisimemetela njengaleso lesiyinhlekelele yavelonkhe kute kutsi sibukane nalenhlekelele yagezi kanye nemtselela wayo.  

Indvuna yeLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko isandza kusifaka kugazethi lesimo senhlekelele, lesitawucala masinyane-nje. 

Lesimo senhlekelele sitawukwenta kutsi sikwati kusita ngetinyatselo letentekako lesidzinga kutitsatsa kute sesekele emabhizinisi eluchungechungeni lwekukhicita kudla, kugcinwa kanye nekutsengiswa kwemphahla etitolo, lokufaka ekhatsi kukhishwa kwamajeneretha, emaphaneli esola kanye nekuphakelwa kwagezi lokungatsikameteki. 

Lapho kungenteka khona ngekwebuchwepheshe, kutawusenta kutsi sikwati kukhulula sakhiwonchanti lesibalulekile njengetibhedlela netindzawo zekuhlanta emanti ekucishweni kwagezi. 

Futsi kutawusenta kutsi sikwati sisebente sisheshise imiklamo yemandla agezi siphindze futsi sinciphise tidzingo tekulawula sibe futsi kuko sibe sigcina kuvikelwa kwemvelo ngalokunemandla, timiso tekuthengwa kwemphahla kanye netilinganiso temazinga etebucwepheshe. 

Kutawuletfwa Umcwaningimabhuku Jikelele kute kutsi acinisekise kulandzelela lokuchubekako kwelusebentisomali, kute kutsi kugadvwe nanoma ngukuphi kusebentisa ngalokungafanele timali letifanele kutsi tilungise lenhlekelele. 

Kute sibukane ngemphumelelo nengekuphutfuma kakhudlwana netinsayeya lesibukene nato, ngitawubeka Indvuna Yetagezi Ehhovisi laMengameli letawuba nesibopho lesiphelele sekwengamela tonkhe tinhlangotsi tesimo lesibucayi setagezi, lokufaka ekhatsi nemsebenti weLikomidi Lavelonkhe Letinkinga Tetemandla Agezi.   

LeNdvuna itawugcila ngalokuphelele iphindze futsi isebentisane nebhodi yaka-Eskom nebaphatsi ekucedzeni cimicimi wagezi kanye nekucinisekisa kutsi Luhlelo Lwekusebenta Lwetemandla Agezi lufezekiswa ngekushesha.  

Kute kutsi kususwe nanoma ngukuphi kudideka, Indvuna yeTemabhizinisi Ahulumende itawuhlala imele baninimasheya baka-Eskom futsi icondzise kuhlelwa kabusha kwe-Eskom, icinisekise kusungulwa kwenkampani lehambisa gezi, icondzise kucaliswa kweluhlelo lwekushintjwa kwemandla ngendlela lefanele, futsi ingamele kusungulwa kweNkampani Lelawula Emabhizinisi Embuso (ema-SOE). 

Inchubo yekuhlela kabusha hulumende itawuniketa litfuba lekuncuma kubekwa kwetindzawo letehlukahlukene temisebenti nekutsi temisebenti leyehlukene kanye nematiko kungayisebentela kahle kakhulu imiklamo yetfu. Lunako lwetfu lugcile kakhulu enkingeni yagezi njengamanje futsi sitawubukana nekuhlelwa kabusha kwahulumende ngekuhamba kwesikhatsi. 

Loku kuyadzingeka ngoba imphendvulo lesebentako kulenkinga ibandzakanya ematiko netinhlaka letimbalwa letehlukene letidzinga kuchunyaniswa esikhungweni sahulumende.  

Sitawufaka ekhatsi nalabanye balingani betfu esakhiweni lesisebentako lesifana nalesi lesasisungula sekuchuba kukhishwa nekusetjentiswa kwemigomo yekuvikela.  

Timo letingakavami tidzinga tinyatselo letingakavami.   

Inkinga lenkhulu yagezi ilusongo lolukhona emnotfweni wetfu kanye nakutenhlalo.   

Akukafanele kutsi siyekele umtamo, futsi akukafanele sivumele kubambeleleka, ekusebentiseni letinyatselo.  

Njengoba sitsatsa lesinyatselo kute kutsi sisombulule lenkinga yagezi, siyabucaphela bungoti lobubangelwa kugucugucuka kwesimo selitulu emmangweni wetfu.   

Tehlakalo tesimo selitulu lesibi kakhulu lesisomiso, tikhukhula kanye nemililo yemadlelo kuya  ngekuya kuba yingoti kutemphilo netenhlalakahle netekuphepha kwebantfu.   

Sitawuchubeka nengucuko yetfu lefanele leya emnotfweni wekhabhoni lephasi ngesivinini lelive letfu lelingakwati kulifinyelela nangendlela lecinisekisa kuvikeleka kwemandla agezi.   

Sitawukwenta tingucuko tetfu letilungile ngendlela letawuvula ematfuba  elutjalomali lolusha, kutfutfukiswa kwetimboni letinsha nekutsi, ngetulu kwako konkhe, kudzaleke ematfuba emisebenti lemisha.  

Ikhomishani Yelihhovisi LaMengameli Yetesimo Selitulu icondzisa incenye lenkhulu yalomsebenti, futsi, ngekwenta loko, yakha indlela lensha lefaka ekhatsi wonkhewonkhe nekutsatsa tincumo letifaka ekhatsi wonkhe umuntfu,  letifaka ekhatsi bantfu labatimele, basebenti, kanye nemimango letsintseke kakhulu ngenca yalolushintjo.   

Ngekusebentisa Luhlelo Lwelutjalomali Lwetingucuko Temandla Agesi Letilungile, kutawutjalwa mathriliyoni langu-R1.5 emnotfweni wetfu eminyakeni lesihlanu letako emikhakheni lemisha lefana nagezi lovusetelwako, ihayidrojini lenganukubeti imvelo kanye netimoto tagezi.   

Imikhakha leminyentana lemisha iyavela emnotfweni, njengehayidrojini lenganukubeti imvelo, timoto tagezi nemaseli akhicita gezi ngemakhemikhali ema-fuel cell.  

Imiklamo leminyenti seyivele icaliwe, lokufaka ekhatsi nekutfutfukiswa kwesikhungo lesisha se-Sasol e-Boegoebaai eNyakatfo Kapa, i-Prieska Power Reserve eFreyistata, kanye neluhlelo lwe-Hydrogen Valley eLimpopo, eGauteng naKwaZulu-Natal.  

Inyakatfo Kapa seyivele ihehe lutjalomali lolungetulu kwetigidzigidzi leti-R100 emiklameni yagezi lovusetelekako.  

Loku kanye nalokunye kutjalwa kwetimali lokukhulu kwemandla agezi avuselelekayo kutawudzala ematfuba emisebenti futsi kukhutsate umnotfo wendzawo hhayi eNyakatfo Kapa kuphela, kodvwa naseMphumalanga Kapa, eNshonalanga Kapa naseMphumalanga, kugucule ngisho nelugwadvule lolomile lube ngumtfombo lomkhulu wemandla agezi.   

Ngetulu kwako konkhe, ingucuko yetfu lenebulungiswa itawubeka embili basebenti nemimango lesetimbonini letisengotini kute kutsi kucinisekiswe kutsi kute losala emuva.   

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika, 

Umnotfo wetfu udzinga kukhula ngekushesha uma ngabe sifuna kunciphisa buphuya ngelizinga lelibonakalako. 

Ku-SoNA yemnyaka lophelile, sakhuluma ngenhloso yekusungula inhlanganisela yetenhlalo lephelele letawuhlanganisa bonkhe lababambisene betenhlalakahle eluhlelweni lolufanako lekwakha kabusha umnotfo wetfu futsi sente nekukhula lokusezingeni leliphakeme.  

Asitange sikhone kwephetsa sivumelwano setenhlalo esikhatsini lebesisihlelile ngenca yekutsi kuye kwavela timo letinyenti letinsha letente kwaba matima kutsi balingani betfu betenhlalakahle bente kuvumelana. 

Balingani betenhlalakahle bavakalise inhloso yabo yekuphotfula sivumelwano setenhlalakahle futsi bachubekile nekusebenta ngeluhlaka lolutawuvumela tinyatselo letihlangene emikhakheni lebalulekile lefana netemandla, etekutfutsa kanye netekuhlela, kwakhiwa kwematfuba emsebenti kanye nekutfutfukiswa kwemakhono, kutjalwa kwetimali kanye nekwakhiwa kwendzawo, kuvikelwa kwemmango, bugebengu kanye nenkhohlakalo. 

Nanoma-nje sisatibophelele ekwenteni sivumelwano lesisha emkhatsini kwato tonkhe tinhlaka temmango wetfu, sente kubambisana lokubonakalako etindzaweni letitsite. Linyentana laletinye tivumelwano liphotfulwe emkhatsini kwebalingani bemmango. 

Siyakubona kutibophelela kwabo bonkhe balingani betenhlalo etinhlelweni tekubambisana letisungulelwe kulwa nelubhubhane lwe-COVID-19 nekwenta luhlelo lwekugoma lolukhulu kunawo onkhe emlandvweni wetfu.  

Sikubonile etinhlelweni letifana neSikhwama Selubumbano lesahlanganisa ummango, kukhutsata takhamiti kanye nekwelekelelwa ngetimali kute kufezeke tinhloso letifanako, kanye nasebudlelwaneni bokucedza budlova lobucondziswe kubulili lobutsite kanye nekubulawa kwebesifazane (i-GBVF), kanye nekubukana nemitselela yekugucuka kwesimomvama selitulu.  

Sesitibonile tinzuzo talendlela yekutfutfukisa kutjalwa kwetimali kanye nekutfutfukisa tinhlelo letinhle emikhakheni yetemnotfo efana netimoto, tingubo tekugcoka netindwangu, tinkhukhu, shukela, tilimo kanye netinsitakalo temabhizinisi emhlaba. 

Tinhlelo letinhle lesetiphotfuliwe tisekela kuvuselelwa kwemikhakha lefanele, kufakwa kwekutjalwa kwetimali tinkampani letitimele kanye nekwakhiwa kwematfuba lamasha emisebenti netindlela tekutiphilisa.  

Siyajabula kutsi balingani betfu betenhlalakahle, ikakhulukati bemabhizinisi, bebeloku basita ngekusekela kute kucale kusebenta Luhlelo Lwekusebenta Lwemandla Agezi ngemoya wekubumbana kwemmango. Ngalokufanako, sisungule budlelwano bekusebenta lobudvute nabo bobabili basebenti kanye nemmango ekusekeleni letinye tici tekubukana netinkinga temandla agezi.  

Njengoba emandla agezi abalulekile ekukhuleni kwemnotfo, kanjalo nekuphakelwa kwamanti lokutsembekile kanye neluhlelo lwesakhiwonchanti setekutfutsa lolusebenta kahle.   

Luhlelo lwetfu lwekutfutsa ngetitimela luhlupheke iminyaka leminyenti ekungatjali imali kancane, kweswelakala kwesondlo, tento tebugebengu kanye nekungasebenti kahle. 

Kute silungise loku, emnyakeni lophelile, semukela Inchubomgomo Yavelonkhe Yakaloliwe kute icondzise kwentiwa kwesimanjemanje kanye nekuguculwa kwemboni yetitimela, isite, emkhatsini waletinye tintfo, kute kutsi tinkampani letingephandle kwahulumende tifinyelele kuluhlelo lwetfu lwekutfutsa ngetitimela.  

Sisebenta kuhulumende wonkhe kutfutfukisa Libalavendlela Laka-Transnet letawuhumusha tibopho tetfu tenchubomgomo tibe nguletiphatsekako, lokufaka ekhatsi kuhlelwa kabusha kweTitimela Taka-Transnet Tekutfutsa Imphahla kute kwakheke Umphatsi Wesakhiwonchanti lesehlukile seluhleloluchumano lwetitimela ngeMphala nga-2023.  

Tinkampani taka-Transnet kanye netinkampani letitimele titawuphotfula budlelwano esikhungweni semakhonteyina aseThekwini naseNgqura, kute kutsi kube nelutjalomali lolusha ematibukweni etfu futsi kutfutfukiswe nekusebenta kahle kwawo. 

Loku kutawusita ematibuko etfu kutsi aphindze atfole sikhundla sawo semhlaba njengamatibuko lasebenta kahle kakhulu futsi. 

Kube nemphumelelo lenkhulu ekumiseni kabusha Sikhumulo Setimoto saseBhayi, lesesiphindze kabili umtsamo waso futsi lesesivele sahlangabetana nekukhula kwemphahla letfunyelwa kulamanye emave. 

Letinye timoto letinyenti letiya etimakethe letingesheya setivula Sikhumulo Setimoto saseBhayi.  

I-Transnet nayo uvusetela titimela tayo letingasebenti futsi yandzisa titimela tayo.   

Sibukane netinsayeya ekutfutfweni kwebagibeli ngetitimela. 

Ngemuva kwekuhlela kabusha lokuchubekako ku-Ejensi YaseNingizimu Afrika Yetitimela Tekwetfwala Bantfu, imizila yetitimela letetfwala bantfu le-13 iphindze yavulwa futsi, lokuyintfo leyehlisa kakhulu tindleko tekuhamba kubasebenti labanyenti.   

Kuphakelwa kwemanti lokwetsembekile kubalulekile emphilweni yebantfu kanye nasekukhuleni kwemnotfo wetfu.  

Kucinisekisa kutfolakala lwemanti nyalo nasesikhatsini lesitako, Litiko Letemanti Nekutfutfwa Kwendle kuhola loluhlelo lwekutjala emiklamini lemikhulu yesakhiwonchanti kulo lonkhe lelive.   

Ngemuva kwekubambeleleka iminyaka leminyentana, imisebenti yekwakha ngalokuphelele kwemklamo weSigaba Sesibili se-Lesotho Highlands itawucala kulomnyaka lona.   

Lomklamo we-Lesotho Highlands ubalulekile ekucinisekiseni kutfolakala kwemanti laphakelwa iGauteng, iFreyistata, iMpumalanga, Inyakatfo Nshonalanga kanye naseNyakatfo Kapa. 

Kumashuminyaka lambalwa ngemuva kwekuhlongotwa kwekucala kanye neminyaka lesishiyagalolunye ngemuva kwemcimbi wekuphendvulwa kwelisoyi, sigaba sekucala seMklamo Wamanti waseMzimvubu sitawucala emnyakenitimali lolandzelayo.  

Lesigaba lesi, lesibandzakanya kwakhiwa kweLidamu laseNtabelanga, sakhiwonchanti sekunisela kanye nekusatjalaliswa kwemanti emmangweni, sitawulekelelwa ngetimali nguhulumende.  

Sigaba lesilandzelako kutawuba kwakhiwa kweLidamu iLilane, lokutawufaka ekhatsi siteshi sesiphehligezi semanti.

Imiklamo lemikhulu yekukhulisa umtsamo weLidamu i-Clanwilliam, Lidamu i-Hazelmere kanye neLidamu laseTzaneen kutawenta kancono kuphakelwa kwemanti e-West Coast, eThekwini kanye nasencenyeni yeLimpopo lengasemphumalanga.   
 
Emnyakeni lophelile, simemetele luhlelo loluphelele lwekuntjintja kute kutsi kulungiswe inchubo yekufakwa kweticelo temalayisensi ekusebentisa emanti, lekuyintfo lebaluleke kakhulu kute kutsi kutjalwe timali letinkhulu.  

Kusukela lapho, siye sasusa kusalela emuva kwemalayisensi okusebentisa amanzi futsi sanciphisa nesikhatsi sekufaka ticelo saba ngemalanga lange-90.   

Luhlelo lwetfu lwekwakha sakhiwonchanti luyandlondlobala ngemsebenti weSikhwama Sesakhiwonchanti kanye Nesakhiwonchanti SaseNingizimu Afrika, lesisungulelwe kweseka imiklamo yesakhiwonchanti yelisubuciko. 

Sinye setihibe letinkhulu tekutjala kusakhiwonchanti kweswelakala kwemakhono etebucwepheshe kanye nemakhono ekuphatfwa kwemiklamo.  

Kute kutsi Sakhiwonchanti saseNingizimu Afrika sabelwe tigidzi letinge-R600 tekulungiselela lomklamo, ikakhulukati ezindzaweni tasemakhaya naleteswele tinsitakusebenta letisisekelo.   

Tindlela tekwesekela kanye nekuhlela lesitibekile eminyakeni leminyentana seticala kutsela titselo ekukhuleni kwelutjalomali kusakhiwonchanti semmango.  

NgaBhimbidvwane kulomnyaka lesikuwo, imiklamo yetigidzigidzi letinge-R232 beyisakhiwa kantsi imiklamo lebita cishe tigidzigidzi le-R4 seyiphotfuliwe.   

Lemiklamo lephotfuliwe ifaka ekhatsi kuhlaliswa kwebantfu lokusha eGauteng, kutfutfukiswa kwemigwaco kanye nekutfutfukiswa kwematheku lamancane.  

Kutfutfuka lokukhulu, yi-Ejensi Yavelonkhe Yetemigwaco YaseNingizimu Afrika – i-SANRAL – ikhiphe emakontileka ekwakhiwa kwemigwaco letigidzigidzi leti-R18 kuletinyanga letintsatfu letengcile.  

Kwakhiwa kweLibhuloho laseMsikaba kanye neLibhuloho laseMtentu kutawuphotfulwa futsi kutawenta kuya eMphumalanga Kapa kube ncono kakhulu. 

Lolutjalomali lutawuyizuzisa kakhulu imboni yetekwakha kuphindze futsi kuvule ematfuba emisebenti leminyenti, kutfutfukiswa kwemakhono kanye nekunciphisa buphuya, ikakhulukati emimangweni yasemaphandleni ladvutane. 

Emnyakeni lophelile, satsi sitawukhulisa kwakhiwa kwemabhuloho asemaphandleni njengencenye yeluhlelo lweWelisizwe, kute kutsi takhamiti tikwati kufinyelela kalula etikolweni, etindzaweni tekusebenta kanye nasetindzaweni tetinsita.  

Nyalo emabhuloho lange-24 KwaZulu-Natal ayachubeka nekwakhiwa kantsi kulungiselelwa indzawo yekwakha lamanye emabhuloho lange-24.  

Emkhakheni wetekuchumana, kuphotfulwa kwendali yamagagasi omoya kuvule lutjalomali lolusha futsi kwafaka tigidzigidzi leti-R14 etimalini tahulumende letingenako. 

Ekuhambeni kwalomnyaka, sitawutfutsa emakhaya lasele siwafake kunkhomba yamabonakudze yekwedijithali futsi sicedzele kucishwa kwe-analogu.   

Loku kutawukhipha magagasi emoya labalulekile kute atosetjentiswa kumanethiwekhi abomakhalekhikhini be-5G futsi kutawunciphisa tindleko tedatha.   

Letento leti titawusisondzeta embonweni wetfu wekufinyelela ku-inthanethi letsengekako, leshesha kakhulu futsi lefinyelelwa nguwonkhewonkhe.   

Ku-SoNA yemnyaka lophelile, satsi sitawugcilisa imitamo yetfu ekuhlanganiseni emazinga lamakhulu ekutjalwa kwetimali, lokubalulekile ekukhuliseni umnotfo nekwakha ematfuba emisebenti.   

Satsi sitawufaka umfutho emkhankhasweni lesawucala cishe eminyakeni lesihlanu ledlulile wekucoca mathriliyoni langu-R1.2  ekutjalwenimali lolusha.   

Kulomnyaka lophelile, Ingcungcutsela Yelutjalomali YaseNingizimu Afrika (i-SAIC) Yesine icoce tigidzigidzi letinge-R367 lokwenta kutsi umgomo wetfu wekutjalwa kwetimali weminyaka lesihlanu ubonakale.    

Emnyakeni lophelile, letinyenti taletibopho tiholele ekutseni tinkampani letente leto tibopho titjale imali etimbonini letinsha, tikhungo tetincingo, timboni temandla agezi welilanga, tintsambo tekuchumana letihamba ngaphasi kwelwandle, kukhuliswa kwetikhungo tekukhicita kanye nekwemukelwa kwebucwepheshe lobusha.    

Lokubalulekile, lokutjalwa kwetimali kwente kutsi kube khona imisebenti lemisha nematfuba lamasha emabhizinisi lamancane lasacatfuta.   

Mhla ti-13 kuMbasa kulomnyaka, sitawubamba i-SAIC yetfu yesihlanu.   

Kulengcungcutsela, sitawutibekela umgomo lomusha wekuhlanganisa imali lengetulu kwemathriliyoni la-R2 elutjalwenimali lolusha nga-2028.   

Kutjalwa kwetimali lokungene emnotfweni kute kube ngunyalo kube nemtselela ekwenyukeni lokukhulu kwekukhicitwa kwasekhaya.   

Lokutjalwa kwetimali kukhutsate imitamo yetfu yekutsenga imikhicito leyentiwe kuleli live.   

Kulomnyaka lophelile, ngetfula i-SoNA ngigcoke isudu neticatfulo letakhiwe ngekutichenya lapha eNingizimu Afrika.   

Namuhla kusihlwa, nginatsa emanti ngengilazi leyakhiwe eWadeville ngemphelasontfo leyendlulile basebenti baseKatlehong, Vosloorus naseGermiston.   

Sekuminyaka leminyenti iNingizimu Afrika itsenga tingilazi tekunatsa kulamanye emave.  

Manje siya ngekuya siwakha lapha ekhaya.   

Kodvwa akusito-nje tingilazi kuphela.  

Uma uya esibhedlela uyohlindvwa, manengi ematfuba ekutsi utfole umutsi lobulala imiva lowentiwe endzaweni yekukhicita lesezingeni lemhlaba eMphumalanga Kapa.   

Ngesikhatsi Sekuvakasha Kwami Kwembuso e-United Kingdom emnyakeni lophelile, ifemu yaseNingizimu Afrika yatfola ilayisense yekukhicita umutsi lonatfwako wekugomela ikholera kwekucala-ngca lapha eNingizimu Afrika.   

Tivumelwano tekuhlanganisa kwemabhizinisi abe yinkhampani leyodvwa tente kutsi phethiloli lowengetiwe utawuhlutwa lapha kuleli kanye nekudla lokwengentiwe lokufanele kutsi kutsengwe kubalimi bakhona lapha kuleli.   

Kulomnyaka lophelile, sitinikele ekuvuleni lutjalomali emkhakheni wetensangu.  

Emnyakeni lophelile, sitibophelele ekuvuleni kutjalwa kwetimali emkhakheni wemikhicito yensangu.   

Litiko Letekulima, Tingucuko Kutemhlaba Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni kanye neLitiko Letemphilo lilungisa timo letikhona tekutjalwa kwensangu kute kutsi kuvunyelwe ukulinywa ngaphandle nekucocwa kwesivuno kubalimi bendzabuko.   

Loku kutawuvula emandla lamakhulu kutemnotfo etindzaweni tasemakhaya talelive, ikakhulukati eMphumalanga Kapa, KwaZulu-Natal naseMpumalanga.  

Umsebenti lophutfumako uphotfulwa kuye wonkhe hulumende kwakha luhlakamsebenti lwekulawula loluvumela sikhungo sonkhe, tonkhe tindlela letisemtsetfweni temitsi yekusita lesemtsetfweni, kudla, timonyo, kanye nemikhicito yetimboni, lehambisana netivumelwano temave emhlaba kanye netindlela letihamba embili.  

Loku kufaka ekhatsi kuhlelwa kabusha kwetabelomali telitiko kutsi kutfutfukiswe umkhakha nekwesekelwa kwebalimi bendzabuko, labamnyama, kanye nekuhambisana nekuciniswa kwe-SAPS netingucuko tekulawula.  

Umnotfo lokhulako kumele nawo ube ngumnotfo lobandzakanya wonkhe umuntfu.  

Ingcungcutsela Yabosotimboni Labamnyama yekucala ngaKholwane wemnyaka lophelile yabonisa imphumelelo yebantfu labamnyama baseNingizimu Afrika ekukhiciteni kudla, tinsimbi tetimoto, ifenisha, tingubo tekugcoka, insimbi, emakhemikhali kanye nemikhicito yetimayini, kwakha tinkhulungwane letinyenti temisebenti kanye nekwengeta emalini yemkhicizo wetfu wasekhaya.

Nyalo sesinabosotimboni labamnyama labacishe babe yi-1 000 labadlala indzima eluhlelweni lwabosotimboni labamnyama. 

Njengesibonelo sebungcweti balabosotimboni kutebuchwepheshe, lomunye walabatfole tindondo kulengcungcutsela yi-Astrofica Technologies, inkampani leyasungulwa nguwesifazane lomnyama, Jessie Ndaba, aniketa tisombululo tedatha yekusebenta kwemasathelayithi.  

Sente inchubekelembili emnyakeni lophelile ekuzuzeni emazinga laphakeme ebunikati bebasebenti emnotfweni.   

Manje sebengetulu kwe-400 000 basebenti labanamasheya emafemini labawasebentelako.   

Kukhula kanye nekwakhiwa kwematfuba emisebenti emnotfweni wetfu kutawuchutjwa ngemabhizinisi lamancane nalasemkhatsini nendzawo, imifelandzawonye kanye nemabhizinisi langakahleleki.   

Emnyakeni lophelile, setfula luhlelo lwekuboleka imali lolwentiwa ngemabhange naletinye tikhungo tetetimali, futsi lolucinisekiswe nguhulumende, lwetinkampani letidzinga imali kute tilulame emiphumeleni lemibi yalolubhubhane.   

Litiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane litawusebentisana neMgcinimafa Wavelonkhe mayelana nekutsi loluhlelo lungaciniswa kanjani kute kutsi kusitwe emabhizinisi lamancane nalasacatfuta kanye nemabhizinisi emkhakheni longakahleleki.  

Kute kutsi kubukwane nensayeya yekweswelakala kwemisebenti kwelusha, Sikhutsato Semtselo Wetekucasha sikhulisiwe kute kutsi kukhutsatwe emabhizinisi kutsi acashe bantfu labasha labanyenti.   

Emnyakeni lophelile, ngamemetela kutsi sitawutama kunciphisa imibandzela lematima kute kutsi kususwe live letfu ekuphatfweni ngendlela lengadzingeki levamise kubambelela.   

Litsimba lekunciphisa lemibandzela lebambelelako eHhovisi LaMengameli ngaphasi kwaMnu. Sipho Nkosi lisebentisana nematiko lehlukene kute kutsi kube lula kuchuba ibhizinisi.   

Kutsetse indlela yekusebentisana, isebentisana nematiko nema-ejensi etindzaweni letifana neluhlelo lwemalungelo etimayini, emalayisense ekusebenta kwetekutfutsa tekuvakasha, ema-visa kanye netimvume tekusebenta, kutfutfukiswa kwebantfwana basesebancane kanye nemkhakha longakahleleki.   

Kulomnyaka lona, sitawuphotfula tichibelo teMtsetfo Wetemabhizinisi, wa-1991 (Umtsetfo we-71 wa-1991) kute kwehliswe tihibe tekulawula emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nendzawo namancane kakhulu (ema-SMME) kanye nemifelandzawonye nekwenta kube lula kubosomabhizinisi kucala emabhizinisi.

Ngekusebentisa i-Ejensi Yetetimali Yemabhizinisi Lamancane - sihlela kusita ngetimali letisigidzigidzi le-R1.4 bosomabhizinisi labangetulu kwalaba-90 000.   

Hulumende, ngekubambisana neSikhwama Sakwa-SA SME usebentela kusungula sikhwama semali letigidzigidzi le-R10 kute kutsi sisekele kukhula kwema-SMME. Hulumende ubuka kutsi kungenteka yini ukutsi kube netigidzigidzi le-R2.5 kulesikhwama kanye nemali lesele letigidzigidzi le-R7.5 letawucocwa etinkampanini letitimele.  

Ukuniketwa kwe-PostBank ilayisensi kutawukwakha sisekelo sekwakhiwa kwelibhange lembuso lelitawusita ema-SMME ngetimali, emabhizinisi laphetfwe lusha nebesifazane kanye nemimango lenganakwa.  

Lapho Libandla Lavelonkhe licubungula Umtsetfosivivinyo Wekuchibela te-Postbank,  i-Postbank ibuyeketa tinsita letiniketako kute kutsi itewukhona emabhange etekuhwebelana letinye tinsita letingasetjentiswa lengabiti kakhulu.   

Indlela lephumelela kakhulu futsi lesimeme yekwakha umnotfo kuhlomisa bantfu ngemakhono nelwati lwekuwuchuba.   

Ngako-ke besisebentela kucinisa kuchumana emkhatsini kwemakhono lesiwatfutfukisako nemakhono ladzingwa yindzawo yekusebenta.   

Kulomnyaka, Sikhwama Savelonkhe Semakhono sitawukhipha tigidzi letinge-R800 tetfutfukisa emakhono emkhakheni wedijithali nebuchwepheshe ngekusebentisa imodeli lensha lechumanisa kukhokhelwa kwekuceceshwa nemiphumela yekucashwa.   

Sigcizelela simemo setfu etinkampanini, ematikweni kanye nakuma-SOE kutsi asuse sidzingo sesipiliyoni semsebenti elusheni lolufuna tikhundla tesigaba sekungena.  

Emnyakeni lophelile, satsi sitawucasha bafundzi baseMakolishi Etemfundvo Yetebuciko Nekucecesha  (ema-TVET) labangetulu kwalaba-10 000.   

Sesilendlulile lelo nani futsi nyalo sesitibekele umgomo wemnyaka we-2023 webafundzi basema-TVET laba-20 000 labatawucashwa.   

Lelinani letitjudeni letingenela kuceceshelwa imisebenti yetandla emakolishi e-TVET litawenyuka lisuke ku-17 000 liye ku-30 000 ngemnyaka wekufundza we-2023.   

Lenye yetinto letibalulekile ekukhuleni komnotfo kanye nasekuncintisaneni likhono lekuheha emakhono ladzingwa ngumnotfo.   

Ngemuva kwekuphotfula kubuyeketwa lokuphelele kweluhlelo lwe-visa yemsebenti, sitawuhamba ngekushesha kute sisebentise tincomo letibekwe embili.   

Loku kufaka ekhatsi kusungula luhlelo lolusime emaphuzwini lavumelana netimo kute kutsi kuhehwe bantfu bekufika labanemakhono, kusebentisa luhlelo lwemcashi lotsenjwako kwenta inchubo ye-visa ibe lula kubatjalitimali labakhulu kanye nekwenta lula tidzingo tekufaka ticelo.

Sitawuphindze futsi setfule i-visa yesisebentibucalu kanye nesikhatsi lesikhetsekile sekucalisa kukhula lokuphakeme. 

Ngesikhatsi luhlelo lwetingucuko luchubeka, sitawuchubeka nekwesekela kucashwa kwemmango kanye netenhlalakahle kute sinikete umsebenti kulabo labawudzingako.   

Emnyakeni lowendlulile, sakhuluma ngekubaluleka kweSikhutsato Setekucashwa Selihhovisi LaMengameli ekusiteni ngematfuba emsebenti nekutiphilisa.  

Loluhlelo selwakhe ematfuba langetulu kwesigidzi, lufinyelela kuto tonkhe tifundza netigodzi talelive letfu.   

Kuleliviki leliphelile, litsimba lelisha lebasiti betikolwa laba-150 000 licale kusebenta etikolweni letingetulu kwaleti-22 000, liniketa sitfunti, litsemba kanye nelwati lolubalulekile lwemsebenti elusheni lolungasebenti.   

Sikhwama Setekucashwa Setenhlalakahle siheha bahlanganyeli laba-50 000 esigabeni saso lesilandzelako kutsi bente umsebenti kutekutsi wonkhe umuntfu atfole kuhlomula, kantsi futsi neLuphiko Lwelusha Lwavelonkhe loluvuselelwe lutawakha lamanye ematfuba la-36 000 ngetinhlangano letingenti izunzo kanye netinhlangano letitinte emimangweni. 

Litiko Letasekhaya likhetse litsimba lekucala lebantfu labasha labangasebenti laba-10 000 kutsi bafake kudijithali emarekhodi emmango lasephepheni langetulu kwetigidzi letinge-340.  

Nyalo kunebasebentisi labangetulu kwetigidzi letintsatfu lababhaliswe ku-SAYouth.mobi, inkhundla ye-inthanethi leyentelwe lusha laseNingizimu Afrika kutsi lufinyelele kumatfuba ekufundza nekuhola.  

Loku kwentiwe ngekubambisana ne-Ejensi Yavelonkhe Yetekutfutfukiswa Kwelusha (i-NYDA), lesachubeka nekuniketa lusito lolubalulekile bosomabhizinisi labasesebasha nalabafuna imisebenti.  

Ngiyishayela lihlombe i-NYDA ngendlela lesita ngayo lusha kutsi lutfole umsebenti.

Sikhutsato Selihhovisi LaMengameli naso sesekela bantfu kutsi batiphilise.

Babalelwa ku-140 000 balimi labasakhasa sebawatfolile  emavawusha ekuthenga tinhlanyelo, manyolo kanye netinsitakusebenta, lokwesekela kutfolakala kwekudla kanye netingucuko kutekulima. 

Lomtamo lona sewuholele ekulinyweni kwemhlaba longemahektha la-640 000.

Silinganiso se-68% salabalimi bantfu besifazane.  

Kulomnyaka, sihlose kusita balimi labasacatfuta ngemavawusha lange-250 000.  

Leti tibonelo temehluko hulumende langawenta etimphilweni tebantfu ngekusungula tintfo letinsha, buhlakani kanye nekutinikela.   

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika, 

Kukhuphuka kwetindleko tekuphila kukhulisa buphuya nekungalingani.   

Tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika abakwati kutondla bona ngekwabo kanye nemindeni yabo.   

Kukhona mama lote babe wakakhe e-Alex, ukhatsatekile ngekutsi utawuphila kanjani njengoba tindleko temmbila netekisi tiloku tiyakhuphuka.  

Kunemsebenti losebenta efekthri eGqeberha lasabukene nelikusasa lelingakaciniseki njengoba cimicimi wagezi wenta kutsi kumiswe umsebenti wekukhicita.  

Kungumsebenti wembuso kusita ngelizingancane lekuvikeleka lapho khona kute umuntfu waseNingizimu Afrika lotaweswela.  

Njenganyalo-nje lapha eveni lakitsi, kunebantfu labangetulu kwetigidzi letinge-25 labatfola luhlobo lolutsite lwekusitwa ngemali.  

Ngetulu kwaloko, cishe imindeni lephuyile lelinganiselwa etigidzini letimbili itfola emanti mahhala, gezi wamahhala kanye nekutfutfwa kwenkhukhuma.  

Cishe e-60% wesabelomali setfu sisetjentiselwa loko lokwentiwa ngekutsi tibonelelo tahulumende, tisita ngetindlela letehlukahlukene tekwesekela, tinsita letisisekelo kanye nelusito emakhaya nakubantfu ngabanye kute kuliwe nebuphuya nendlela yokutiphilisa.  

Ngekwesekela lomsebenti kanye nekubukana nekukhuphuka kwetindleko tekuphila, sitawuchubeka neSibonelelomali Sekusita Bantfu Labangasebenti (i-SRD), kwanyalo lufinyelela kubantfu lababalelwa etigidzini leti-7.8.  

Sitawucinisekisa kutsi tibonelelo tahulumende letikhona tiyakhuphuka kute kuvikelwe labaphuyile ekukhuphukeni kwekwehla kwamandla emali. 

Loku kutawubekwa kusabelomali lesitawentiwa yiNdvuna Yetetimali. 

Uyachubeka umsebenti wokutfutfukisa indlela yekwesekela isibonelelomali lesiyisisekelo kulabo labasengotini lenkhulu, ngaphasi kwetinkinga tetfu tetimali.  

Loku kutawukwakhela ngetulu kwekucanjwa kwalokusha lokwetfulwe ngeSibonelelo se-SRD, lokufaka ekhatsi kuchumanisa imininingwane lesinayo kuhulumende wonkhe kute kutsi sicinisekise kutsi sifinyelela kubo bonkhe labo abadzinga lusito.  

Litiko Lavelonkhe Letetimali  licubungula kwenteka kwetinyatselo letiphutfumako tekunciphisa umtselela wacimicimi wagezi emananini ekudla.   

Kulomnyaka, sitawutsatsa tinyatselo tekuvula linani lelikhulu lemakhaya laphuyile ngekusheshisa kusitwa ngematayitela etindlu tesibonelelo.  

Kusalela emuva ekucubunguleni ematayitela etindlu letingetulu kwesigidzi, lokulinani lelilinganiselwa kutigidzigidzi lenge-R242 temphahla lokufanele ibe setandleni temakhaya laphuye kakhulu eNingizimu Afrika.  

Ngeke sigcile kuphela ekucedzeni lokusalela emuva, kodvwa nasekwenteni luhlelo lwematayitela kutsi lusebente kakhudlwana futsi lufinyeleleke kalula. 

Njengoba sangena ku-SoNA emnyakeni lophelile, Litiko Letemisebenti Yahulumende Nesakhiwonchanti sewuphotfulile kundluliselwa kwemhlaba wahulumende longamahektha la-14 000 kute kube netindlu. 

Kufinyelela kulizinga lelingulonalona letemfundvo kwawonkhewonkhe kulithulusi lelinemandla kakhulu lesinalo lekucedza buphuya.  

Kudzingeka sicale ngebantfwana labasesebancane kakhulu, sibanike  sisekelo lesisidzingako kute bakwati kubhala nekufundza bavisise, bafundzele kutfola lwati futsi batfutfuke.  

Ngako-ke, kubalulekile kutsi linani lebantfwana labatfola selekelelo seLuhlelo Lwekutfutfukiswa Kwebantfwana Basesebancane (lwe-ECD) seliphindzeke ngetulu kwalokubili emkhatsini wa-2019 na-2022, lifinyelele esigidzini nesigamu sebantfwana.  

Litiko Letemfundvo Lesisekelo lihlela kahle tidzingo tetikhungo te-ECD kute kutsi titfole futsi tente tinkhulungwane ngetinkhulungwane letengetiwe titfole selekelelo kuhulumende.   
 
Nanoma ngakolunye luhlangotsi loluhambo lwemfundvo lesisekelo, kufanele sishayele lihlombe lizinga lekuphasa lakamatikuletjeni lalomnyaka lophelile le-80%, ngoba tonkhe tifundza tikhombisa imiphumela lencono.   

Loku kukhuphuka kwesuka ku-76% emnyaka lowendvulela lona.   

Lelinani lebafundi labaphase ngelizinga le-bachelor etikolweni  letingakhokhisi libe ncono lisuke ku-55% nga-2019 laya ku-64% nga-2022.   

Loku kusho kutsi kusebenta kwebafundi labavela etikolweni letiphuyile kuya ngekuya kuyatfutfuka, lokucinisekisa kubaluleka kwekwesekelwa nguhulumende ngaloko labasita ngako.   

Lokuvetwa ngulemiphumela kutsi kunengucuko letsite leyenteka etikolweni.   

Tikolwa tifanele kutsi tibe yindzawo lephephile futsi levumela kufundzisa nekufundza ngemphumelelo.   

Umklamo i-Sanitation Appropriate for Education Initiative - lowatiwa ngekutsi yi-SAFE - kanye ne-Accelerated School Infrastructure Delivery Initiative yakhe tindlu zangasese letifanele letinge-55 000 ngetinsita letivela embonini yahulumende naletimele.  

Kute sikhicite emakhono ladzingwa ngulelive lakitsi, sandzisa tinhlelo tetemfundvo nekuceceshwa ngendlela yekufezekisa ikharikhulamu levunyiwe yemodeli lemkhakha mitsatfu.   

Kulomnyaka, hulumende uhlela kuphotfula Luhlelo Lolukhulu Lwekusita Ngetimali Bafundzi betemfundvo lephakeme, ikakhulukati bafundzi labawela ngaphandle kwenchubo yanyalo kuSikimu Savelonkhe Sekusita Titjudeni Ngetimali; kufinyelela kulabo labatiwa ngekutsi ngema- ‘missing middle’.    

Malunga lahloniphekile, 

Bugebengu lobunebudlova buhlukumeta wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika.  

Imimango kulo lonkhe lelive lakitsi iphila ngekwesabela kuphepha kwemindeni yayo.  

Simo lesinjena asikwati kutsi singachubeka.  

Sicinisa i-SAPS kute kutsi sivikele bugebengu kanye nekwenta kancono emandla  eLuphiko Lwavelonkhe Lwetekushushisa (i-NPA) kanye netinkantolo kute kucinisekiswe kutsi babhebhetseli balokubi babukana nekujeziswa.   

Loku kufaka ekhatsi kubekwa kwemaphoyisa lamanengi emigwacweni nekusungula ematsimba lakhetsekile latawugcila etihlotjeni letitsite tebugebengu.  

Kulomnyaka lophelile, sahlwaya emaphoyisa la-12 000.   

Kusukela lapho, bangetulu kwe-10 000 bantfu labasha labatfweswe ticu etikhungweni temaphoyisa kanye nalabanye. 

Laba-10 000 batawucashwa futsi baceceshwe kulomnyaka.   

Litsimba lemaphoyisa lelikhetsekile lelisebentela kulwa nebugebengu lobufana nekutfumba, kuphanga kanye nekumba timayini letingekho emtsetfweni libe netimphumelelo letinyenti, labopha basolwa labanyenti kanye nabanyentana labalahlwe ngemacala.   

Kutsatfwa tinyatselo leticinile tekubukana nekwentelwa phasi kwemnotfo kanye nebugebengu lobuhlobene naloko lobudzala umonakalo lomkhulu emnotfweni.   

Ematsimba Ekusebenta Esakhiwonchanti Setemnotfo Lesimikhakhamnyenti nyalo asasebenta etindzaweni letinge-20 letikhonjwe njengaletihamba embili.   

Kulomnyaka lophelile, ngaphawula ngemonakalo lomkhulu lodzalwe kwebiwa kwentsambo yelitfusi nensimbi eluhlelweni lwetfu lwagezi, tintsambo tesitimela kanye naletinye takhiwonchanti temmango.   

Kusukela lapho, emaphoyisa acinise sandla ekuntjontjweni kwemakhebuli.   

NgeNgongoni, hulumende wetfule kuvinjelwa kwesikhashana kwekutfunyelwa kulamanye emave kwekhebuli lelitfusi lelilahliwe kanye netinsimbi letitsite kute kutsi kuphatamiseke tigungu tebugebengu futsi kwentiwe luhlelo lolusha lwetekuhwebelana.   

Njengoba sesicale tingucuko kutemnotfo temandla agezi, emanti, tekuchumana kanye netekuhlela ngeluhlelo lwe-Operation Vulindlela, sicala inchubo yekugucula kute sitfutfukise kusebenta ngemphumelelo kwemphi yetfu yekulwa nebugebengu.   

Sitawusebentisa kuncintisana kwetfu emisebentini yesikhungo setincingo kute sisekele kusebenta kahle kwelucingo lwekusita lwa-10111, ngekubambisana netinkampani letitimele.   

Loku kwentelwa kutsi uma bantfu bashayela emaphoyisa, tincingo tabo tiyaphendvulwa kanye netimo letiphutfumako tinakwe.  

Sitawusebentisa tindlela letisebentisa imininingwane ngendlela lemankimbonkimbo kutfola nekucondza-ngco tindzawo letihamba embili ngekuba nebugebengu.  

Lokubalulekile kutsi imali leyengetiwe itawutfolakala kulesabelomali semaphoyisa, i-NPA kanye neLuphiko Lwekuphenya Lolukhetsekile.  

Emacala labhekiswe kulabasikati nebantfwana ayachubeka nekuba sici lesiphatamisa kakhulu emphilweni yetfu yavelonkhe. 

NgeLweti kulomnyaka lophelile, saba neNgcungcutsela yeLihhovisi laMongameli yesibili ye-GBVF kute sihlole inchubekelembili ekucalisweni kweLuhlelo Lwavelonkhe Lwelisubuciko, lolwamukele njengendlela lebanti, lephumelelako nalehlangene yekubukana nalolubhubhane.  

Lenye yetimphumelelo lenkhulu yemtamo wetfu wekulwa ne-GBV lizinga lababambisene ngalo betenhlalakahle labaye bahlanganyela ngalo kute basekele loLuhlelo Lavelonkhe Lelisubuciko.  

NgaBhimbidvwane kulomnyaka lophelile, ngasayina kwaba ngumtsetfo tincenye letintsatfu letibalulekile temtsetfo letiniketa kuvikeleka lokwengetiwe kwalabalulama ku-GBV futsi ngicinisekise kutsi benti balobubi abasakwati kusebentisa tintfunja temtsetfo kute babalekele kushushiswa.  

Siyachubeka nekwenta ncono kufinyeleleka kanye nekusebenta kwetinkantolo temacala etemacasi futsi sikhulise inani letikhungo tema-Thuthuzela Care Centres.  

Luhlangotsi lolukhulu lwaloLuhlelo Lwavelonkhe Lelisubuciko kufukulwa kwabesifazane ngekwemnotfo.  

Kusukela samemetela kutimisela kwetfu kucondisa lokungenani ema-40% wekutsengwa kwemphahla yemmango emabhizinisini laphethwe besifazane, sitame kusungula indzawo levumako yekwesekela bosomabhizinisi besifazane.  

Sesiceceshe emabhizinisi ebantfu besifazane labangetulu kwe-3 400 kute sibalungiselele kusebentisa ematfuba ekutsenga.  

NgeLibandla Labomake Letemnotfo, sibone tinhlangano tetimboni netinkampani titibophelela ekufezeni imigomo yengucuko yebulili embonini yonkhe.  

Inhlangano Yetekutfutfukisa Timboni ibeke eceleni imali lelinganiselwa kutigidzigidzi leti-R9 letawutjalwa emabhizinisini ebantfu besifazane.   

Letinye tinhlaka, letifaka ekhatsi Inhlangano Yahulumende Yekutjalwa Kwetimali kanye Nesikhwama Savelonkhe Sekuhlomisa Ngemandla, nato titibophelele ekusunguleni tinhlelo letinenhloso lekhetsekile tekwesekela emabhizinisi ebesifazane.   

Sonkhe kumele sidlale indzima yetfu, njengabantfu ngabanye, tikhungo nebaholi emmangweni wonkhe, kucedza lobugebengu lobubhekiswe kubomake nebantfwana.  

Kulomnyaka lowendlulile, ngatsi sitawutsatsa tinyatselo letincumako letilwa nenkhohlakalo siphindze futsi sehlukane ngalokucacile nesikhatsi sekubanjwa kwembuso ngabhongwane.   

Ikhomishana Yetekubanjwa Kwahulumende Ngabhongwane leholwa Lijaji Lelikhulu Raymond Zondo iphotfule umsebenti wayo yaphindze futsi yahambisa incenye yekugcina yembiko wayo ngoNhlaba kulomnyaka lophelile.   

Silive, sikweleta Lijaji Lelikhulu Zondo, basebenti beKhomishini kanye nabo bonkhe labo labetfula bufakazi isikweleti lesikhulu kakhulu sekubabonga ngemsebenti wabo longetulu kwalowetayelekile wemmango.   

Letincomo teKhomishani tisetjentiswa ngekweluhlelo lengaluletsa ePhalamende ngeMphala kulomnyaka lophelile kute kutsi kubukwane nebutsakatsaka beluhlelo lobukhonjwe yiKhomishini buyalungiswa kute kutsi kubanjwa kwembuso ngabhongwane kungaphindzi kwenteke.   

Umkhandlu Wavelonkhe Wetekweluleka Ngekumelana Nenkhohlakalo, lofaka ekhatsi bantfu labavela kuwo wonke ummango, ume ngemumo kute weluleke  ngetindlela letifanele tekucedza inkhohlakalo, lokufaka ekhatsi kulungiswa kabusha kwesakhiwo sesikhungo sekulwa nenkhohlakalo.   

Sisebentela kuhlomisa Luphiko Lokuvikelwa Kwabofakazi futsi sitawukwetfula sichibelo seMtsetfo Wekudzalula Ngalokuvikelekile, wanga-2000 (Umtsetfo we-26 wanga-2000) kanye neMtsetfo Wekuvikelwa Kwabofakazi, wanga-1998 (Umtsetfo  we-112 wanga-1998) kute kutsi kuciniswe kuvikeleka kwetinhlabamkhosi.   

Sewuvele ucaliwe umsebenti wekutfutfukisa kufinyelela kuluhlelo lwekuvikelwa kwabofakazi kubasebenti bahulumende labadzalula kuphatsa kabi, inkhohlakalo kanye nekutiphatsa ngalokungafanele.   

Sitawuphotfula luhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekutfolwa Kwemphahla kute kutsi kulungiswe lobutsakatsaka lobutfolwe yiKhomishini Yekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane bese kutfutfukiswa kusebenta kahle, kuhambisana kwemsebenti nemali kanye nekwenta tintfo ngekungafihli lutfo.   

Ema-ejensi etfu ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo laphindze futsi aciniswa atsatsa tinyatselo atitsatsela tinkampani kanye nebantfu  labasolwa ngekuba nesandla ekubanjweni kwembuso ngabhongwane.   

Luphiko Lwetekuphenya Lwe-NPA, lengalisungula nga-2019, selifake basolwa laba-187 enkantolo emacaleni lange-32 ekubanjwa kwembuso ngabhongwane kanye nenkhohlakalo.   

Imali lengetulu kwetigidzi leti-R7 seyibuyiselwe kuhulumende kusukela lephuma emacaleni ekubanjwa kwembuso ngabhongwane.   

Kute kube ngunyalo, imali letigidzi leti-R12.9 kanye nemphahla ivaliwe.   

Kulomnyaka, kutawusungulwa Luphiko Lwetekuphenya lwalomphelo ngekhatsi kwe-NPA.   

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika, 

Kute kutsi sizuze noma nguyiphi inchubekelembili ekubukaneni netinsayeya letiphutfumako lesibukene nato, sidzinga Umbuso lonelikhono nalosebenta ngemphumelelo.  

Butsakatsaka betfu lobukhulu kakhulu busemabhizinisini ahulumende kanye nakuhulumende wasekhaya.  

Ema-SOE etfu lamanyenti atfwele kamatima ngenca yetikweleti letinkhulu, kungatjalwa kwetimali lokuncane kusakhiwonchanti, imiphumela yekubanjwa kwembuso ngabhongwane kanye nekuswelakala kwemakhono.   

Sitawusebentisa tincomo teMkhandlu Wema-SOE WaMengameli wekusungula inkampani lephetfwe nguhulumende lelawula emasheya njengencenye yebuninimasheya lobusendzaweni yinye letawucinisekisa kwenganyelwa ngemphumelelo kwema-SOE.   

Ngekuhlukana, sengiyalele Lihhovisi LaMengameli kanye neMgcinimafa Wavelonkhe kutsi basebentisane kute kutsi kulungiswe ematiko, tinhlaka netinhlelo tahulumende eminyakeni lemitsatfu letako. 

Lihhovisi Letekugcina Emafa Lavelonkhe lilinganisela kutsi singazuza konga lokungaba tigidzigidzi letinge-R27 esikhatsini lesisemkhatsini uma singasebentana nemitsetfo leyecela ngale, sivale tinhlelo letingasebenti ngalokuyimphumelelo kanye nekuhlanganisa emabhizinisi lapho kufanele khona.  

Kungasebenti kahle kubohulumende basekhaya kuyachubeka nekuba yindzawo levusa lunako.   

Bomasipala betfu labaningi kakhulu, laba-163 kulabange-257, abasebenti kahle noma basebumatimeni ngenca yekungaphatfwa kahle, kungasebenti kahle futsi ngalesinye sikhatsi kuphatfwa kwetimali nekuphatfwa lokunenkhohlakalo kanye nekungaletfwa kahle kwetinsita.  

Hulumende ucale kusebentisa tindlela tekungenelela letinengi tekubhekana nekwehluleka ezingeni kwabohulumende basekhaya kanye nekwenta kancono kwetfulwa kwetinsita letisidzingo letisisekelo.   

Loku kufaka ekhatsi kukhuphula emandla ebameleli bemmango netikhulu, kugcina nekutfutfukisa sakhiwonchanti sendzawo, kanye nekucela emandla ahulumende wavelonkhe kutsi angenelele lapho bomasipala behluleka kuhlangabetana netibopho tabo.   

Kusebentela ummango lokuceceshekile, lokunebasebenti labanemakhono, abatinikele nabanesimilo, kubalulekile kute kube nembuso losebentako futsi kucedvwe inkhohlakalo, kusebentisa emandla ngalokungafanele kanye nekumoshwa.   

Kuphendvula Ikhomishini Yetekubanjwa Kwahulumende Ngabhongwane futsi ngekuhambisana neluhlaka lwekwentiwa kwemsebenti wemmango ngebungcweti, kuhlolwa kwebucotfo kutawuba yimfuneko leyimphoco kute kutsi kucashelwe umsebenti wemmango kanye netivivinyo tekungena kutakwetfulwa.   

Sichibela umtsetfo futsi sicinisa indzima ledlalwa yiKhomishini Yetemisebenti Yahulumende kute sicinisekise kutsi bantfu labaceceshiwe babekwa etikhundleni tekuphatsa letiphakeme futsi sichubekele ekwakhiweni umtimba munye futsi lobumbene wetemisebenti yahulumende.  

Malunga lahloniphekile, 

Njengoba-nje sitibophelele ekwenteni ncono timo tenhlalo nemphumelelo yemadvodza nabomake balelive lakitsi znekuchubela embili kuchuma lokwabiwe kubo bonkhe bantfu, kanjalo nekutibophelela kwetfu ekuzuzeni i-Afrika Lencono kanye nomhlaba Loncono. 

Sikhatsateke kakhulu ngekundlondlobala kwakamuva kwetincushuncushu emkhatsini we-Israel nemaPalestine, futsi sicela kutsi kucedvwe kulwa futsi kucalwe kabusha inchubo yekuthula lebambelelekile. 

INingizimu Afrika ivakalisa kudzabuka kwayo lokukhulu kuhulumende nakubantfu baseTürkiye kulandzela kutamatama kwemhlaba lokudzale umonakalo ekucaleni kwaleliviki.  

Silive siyatichenya kakhulu ngemitamo ye-Gift of the Givers yekusita labo labakhahlanyetwe kutamatama kwemhlaba. 

Sisakhatsateke kakhulu ngencabano lechubekako emkhatsini weRussia ne-Ukraine futsi sincusa tonkhe tinhlangotsi kutsi tiyekele kulwa futsi tifune sisombululo lesinekutfula ngetingcoco. 

Imphumelelo yeNingizimu Afrika ichumene ngalokungeke kwehlukaniswe naleyo yelivekati letfu, futsi ikakhulukati neyeMmango Wekutfutfukisa I-Afrika LeseNingizimu. 

Ngenca yelwetfu lutinto kanye nemphumelelo, sibophelelekile kutsi silandzele kungenelela lokutawuletsa kutfula, kutinta nentfutfuko evenikati letfu.  

Sitawuchubeka nekwandzisa ematfuba etekuhwebelana ekutjalwa kwetimali kanye nebalingani betfu betekuhwebelana bemhlaba futsi sitawubuka kuheha lutjalomali kanye nekusita iNingizimu Afrika ngetimali ngekudlala kwetfu indzima kutinkhundla temave ngemave njenge-G20, lesitawuyibamba nga-2025. 

Kulomnyaka iNingizimu Afrika itsatsa sikhundla sekuba ngusihlalo welicembu lemave lafaka ekhatsi iBrazil, iRussia, i-India, Ishayina kanye neNingizimu Afrika. 

Kugcila kwetfu kutawuba sekusebentisaneni nentfutfuko lesimeme, lengucuko yetemandla agezi lolunobulungiswa, kutfutfukiswa kwetimboni kanye nokucaliswa kweLuhlelo Lwetekuhwebelana Ngekukhululeka Kwelivekati lase-Afrika. 

INingizimu Afrika, kanye nabomakhelwane betfu eNhlanganweni Yetemtselo LeseNingizimu ne-Afrika, madvute-nje itawuphotfula siphakamiso setfu setimboni mayelana neNdzawo Yelivekati Lase-Afrika Yekuhwebelana Ngalokukhululekile. 

Uma sekusebente ngalokugcwele, Luhwebelwano Lwelivekati Lelikhululekile  lutawuniketa litfuba lelingakate libonwe lekujulisa kuhlanganisa umnotfo wase-Afrika, kukhulisa umnotfo wavelonkhe, futsi kuvulwe imincele netimakethe letinsha tetinkampani taseNingizimu Afrika 

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,   

Similo sangempela sesive sivetwa ngetikhathi tebumatima.   

Sive sichazwa ngendlela bantfu baso lababukana ngayo nebumatima lobukhulu - noma ngabe basebenta ndzawonye futsi babukane netinsayeya tabo njengentfo yinye, behlanganiswe yinhloso yinye, noma batinikele etinkingeni letingembi kwabo.   

Sisive lesibanjwe tinsayeya tanyalo, kodvwa futsi sisive lesilwela kufeta sitsembiso selikusasa letfu.   

Ngesikhatsi sitsatsa tinyatselo tetfu tekucala emgwacweni wentsandvo yelinyenti, saba nembono locacile wekutsi lowo mgwaco utawusiholela kuphi.   

Sabona live lapho khona bonkhe bantfu bayalingana.   

Sabona live lapho khona ingcebo yemtfombolusito yetfu itawutfokotelwa ngubo bonkhe.   

Sabona live lapho khona singahlala ndzawonye ngekutfula, lapho singasebenta ndzawonye kute sakhe kutatisa lokufananako kanye nelikusasa lelihlanganyelwe.   

Sive sakitsi sisekelwe nguMtsetfosisekelo locinisekisa emagugu entsandvo yelinyenti, kulingana nenkhululeko, nemalungelo emuntfu ngamunye wethu.   

Letinyatselo lesitivetile lamuhla kusihlwa, letakhela etukwaloko lesesikwentile, titawusisondzeta dvute nalombononchanti.   

Titawusenta kutsi sikwati, ngekusebentisana kanye nangenhloso, kutsi siphume kulenkinga njengesive lesiguculiwe.   

Sitawuphuma kulenkinga ngeluhlelo lwagezi lolusebenta kahle kakhulu, lolutsembekile nalolukwati kuncintisana.   

Sitawuvumbuka nematibuko nemizila yetitimela lephindze futsi ichudzelane nalehamba embili emhlabeni, ngekufinyelela umkhakha lobanti kubantfu labanengi baseNingizimu Afrika etincenyeni letinyenti telive, kanye nekwesekelwa kwemanti asezingeni lelichubekako.   

Sitawemukela tivakashi letinengi eveni letfu, futsi sitfutfukise futsi sihehe emakhono ladzingwa ngumnotfo wetfu.   

Sitawakha imisebenti yalabo labangasebenti, sinikete litsemba kulabo lasebalindze sikhatsi lesidze.   

Uma sinemamaphoyisa lamanengi emgwacweni, nemaforamu emaphoyisa lasebentako kanye nesiphatsimandla sekushushisa lesisebentako nalesitimele, bantfu bakithi batawukwati kutsembela ekuvikelweni kweMbuso.   

Ngekulwa nekwentelwa phasi kwemnotfo kanye nebugebengu lobuhleliwe, sakhiwonchanti setfu sitawuvikeleka kakhudlwana futsi nemabhizinisi atawukwati kusebenta ngekukhululeka.   

Ngekusebentisa luhlelonchubo lwetekuvikeleka lwetenhlalo lolucinisiwe nalolukhulisiwe, bambalwa bantfu labatawuhlala baphuyile futsi ambalwa nemakhaya latawuhlangabetana nendlala.   

Sifanele kutsi sitente tonkhe letinto, hhayi-nje kutsi sincobe tinsayeya tetfu letikhona kwanyalo, kepha sivusetele sitsembiso seNingizimu Afrika.   

Lesi sitsembiso lesisigcinile etinhlitiyweni nasetentweni tetfu.   

Kulomnyaka, kutawuba ngumnyaka we-10 savalelisa Nelson Mandela, Mengameli wekucala weNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti, Madiba wetfu lesimtsandzako. Kutawuphindze futsi kube yiminyaka le-105 kusukela atalwa. 

Njengoba sihlonipha imphilo yakhe lebalulekile kangaka, asitfole inshisekelo emagameni lawakhuluma ekubekweni kwakhe esihlalweni nga-1994, lapho atsi: 

“Ngenca yekuhlangabetana nenhlekelele yemuntfu lengakatayeleki leyatsatsa sikhatsi lesidze kakhulu, kufanele kutsi kuvele ummango lapho khona wonkhe umuntfu utawutigcabha ngawo. 

“Tento tetfu sibantfu baseNingizimu labetayelekile tifanele kutsi tikhombise liciniso mbamba laseNingizimu Afrika lelitawucinisekisa kukholelwa kweluntfu kubulungiswa, licinise kutetsemba kwabo esitfuntini semphefumulo webuntfu, liphindze futsi lisimamise onkhe ematsemba etfu emphilo lenhle kakhulu yawonkhewonkhe.” 

Kwakha ummango lonjalo, kute sincobe bumatima lobukhulu banyalo, sidzinga kusebentisana. Sidzinga kuhlala enkambini.

Sidzinga, silive, ngalesikhatsi lesi ngetulu kwanoma ngusiphi lesinye, kuveta similo setfu sangempela. 

Kumele sisebentisane singashiyi muntfu.  

Sifanele kutsi sisebente ngekubambisana futsi singashiyi muntfu emuva.

Ngiyabonga. 

Share this page

Similar categories to explore