Inkhulumo yebunjalo belive yetfulwa Ngumengameli Cyril Ramaphosa

Somlomo weSigugu saVelonkhe, Mk. Baleka Mbete,
Sihlalo weMkhandlu weTifundza waVelonkhe (i-NCOP), Mk. Thandi Modise,
Sekelasomlomo weSigungu saVelonkhe kanye naSekelasihlalo we-NCOP,
Lisekela leLijaji Lelikhulu Raymond Zondo kanye nemalunga lahloniphekile etebulungiswa,
Mengameli Waphaphimbili, Mnu. Thabo Mbeki, naMk. Mbeki
Mengameli Waphambilini, Mnu Kgalema Motlanthe, naMk. Motlanthe
Somlomo weSigungu saVelonkhe waphambilini, Dk. Frene Ginwala,
Somlomo weSigungu saVelonkhe waphambilini, Mnu. Max Sisulu,
Tindvuna neMasekelatindvuna,
Bondvunankhulu nabosomlomo betifundza,
Sihlalo weNhlangano yaBohulumende baseKhaya baseNingizimu Afrika bebaphatsimadolobha labakhulu,
Mphatsi weLibangengodla laseNingizimu Afrika, Mnu. Lesetja Kganyago, 
Tinhloko tetikhungo tesahluko se-9,
Isithwalandwe, Mk. Sophie De Bruyn, 
Isithwalandvwe, Mnu. Andrew Mlangeni,
Sihlalo weNdlu yeBaholi Bendzabuko, Inkhosi Sipho Mahlangu,
Mholi wema San aseNshonalanga Kapa, Nkhosana Jacobus Titus,
Inkhosi John Molefe Pilane,
Sikhulu Aaron Martin Messelaar,
Umceceshi weLicembu leNglangano yeBhola yeTinyawo yaBomake wemnyaka-2018, Mk. Desiree Ellis,
Mholi wetinhlangano tetenkholo,
Baholi betinhlangano tetemfundvo nelucaningo,
Tigayigayi temzabalazo wenkhululeko,
Malunga emancusa,
Tivakashi letimenyiwe,
Malunga lahloniphekile eSigungu saVelonkhe,
Malunga lahloniphekile e-NCOP,
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kukuhlonipheka lokukhulu kimi kutsi ngime lapha embikwenu lamuhla ngetfule Inkhulukhulumo yeMnyaka yeBunjalo (i-SoNA) beLive ye-25 eNingizimu Afrika lekhululekile yentsandvo yelinyenti.

Kulomnyaka, sibantfu labahlukahlukene futsi sisive lesibumbene, sitawugubha umkhosi walokunye lokukhulu emlandvweni.

Sitawugubha umkhosi wekuncoba kwenkhululeko incobe kwehlulwa, kuncoba kwentsandvo yelinyenti incobe kuphatfwa ngelunya lwelubandlululo, kuncoba kwelitsemba lincobe kuphelelwa litsemba.

Sitawugubha umkhosi wekutimisela ngalokungahluleki kwebantfu labacindzetelekile kutsi bakhululeke, balingane futsi benetiseke.

Sitawusebentisa lesikhatsi kukhumbula bumatima nekuhlupheka titukulwane tebantfu bakitsi letakubeketelela – kuzabalaza kwabo, kutinikela kwabo kanye nekutinikela kwabo lokungaphelimandla kwakha iNingizimu Afrika lengeyabo bonkhe labahlala kuyo.

Sitawukhumbula kuhhamuleka nekwenama kwelilanga letfu lenkhululeko, umzuzu lesaba sive ngawo, live lelinekuthula ngalo kanye nemhlaba.

Kulomnyaka, sifanele futsi sitawubuka luhambo lwaleminyaka lenge-25 leyendlulile.

Njengebantfu baseNingizimu Afrika, sifanele kutsi sitibute kutsi ingabe sesisizuzile yini setsembiso lesasenta ngesikhatsi lelive letfu lincoba litfola inkhululeko.

Sifanele kutsi sisebentise lomnyaka lo, iminyaka lenge-25 yekukhumbula inkhululeko yetfu, sitibute kutsi ingabe sakhe live lapho khona bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika batfokotela ngekulingana futsi ngaphandle kwalokukhetsekile emalungelo abo ekuphila labangeke batsatselwe wona, sitfunti kanye nekukhululeka.

Ingabe sakhe livelapho khona tento letiphambene nebulungiswa kwesikhatsi lesendlulile atisasiyo intfo lenguyona echaza timphilo tesikhatsi samanje?

Sifanele kutsi sisebentise lesikhatsi lesi kubuka inchubelekelembili yetfu lesesiyentile, tinsayeya lesihlangabetene nato, tinkinga lesibe nato, kanye nemaphutsa lesiwentile.

Emnyakeni lowendlulile, singenele indlela yekukhula kwemnotfo nekuvusetela.

Sivela esikhatsini sekungaciniseki nekulahlekelwa kutetsemba, sincume kwephula konkhe loko lokusehlukanisako, semukele konkhe loko lokusihlanganisako.

Sincume kwelapha lelive ekudlavutweni yinkhohlakalo kanye nekubuyisela tikhungo tetfu esimeni lesifanele.

Siphetse ngekutsi sitawuchubekisela embili emagugu eMtsetfosisekelo wetfu siphindze futsi sibeke embili ku-ajenda yetfu yavelonkhe tidzingo tebantfu labaphuyile, labangasebenti, lababekwe eceleni kanye nalabatsatselwe imphahla yabo.

Sivumelane ngekutsi, ngekuhlonipha iminyaka lelikhulu yekutalwa kwaNelson Rolihlahla Mandela na-Albertina Nontsikelelo Sisulu, sitawunikela konkhe kwenta kwetfu, imitamo yetfu, konkhe lesikushoko ekutseni siphumelelise umbononchanti wabo welive lelibuswa ngentsandvo yelinyenti, lelinebulungiswa kanye nelilinganako.

Ekwehlukahlukaneni kwetfu lokuhle kakhulu, futsi ngekunganaki tintfo lesehlukana ngato, bantfu balelive basabele kusimemo saTfuma Mine.

Ngebunyenti babo, bantfu baseNingizimu Afrika abakate babute kutsi yini labangentelwa yona, kepha babute kutsi yini labangayentela lelive.

Ngetindlela letincane naletinkhulu, umkhakha wangasese newahulumende, bantfu baseNingizimu Afrika bacala kwakha sive lesincono. 

Labanye labanyenti basita labanye bantfu baseNingizimu Afrika lapho bebanebulukhuni khona. 

Labanye bavakalisa kwesekela kwabo hulumende emitameni yakhe yekugucula lelive.
 
Lamuhla, njengoba sibuka lomnyaka lophelile, singafakaza kutsi kunenchubekelembili lebonakakalako.

Bantfu bakitsi bakwemukele kuvusetelwa kabusha live lakitsi lelendlula kuko futsi banelitsemba lelikhulu lelikusasa lelincono.

Litsemba lebantfu bakitsi alisilo lelite sisekelo; limiselwe kulenchubekelembili leyentiwe. 

Kulomnyaka lophelile, sicale kwakha sivumelwane sekusebentisana nebalingani betfu labatsintseka  skuntjintja tenhlalo netemnotfo njengoba setsembisa.

Njengebalingani betenhlalo labasebentisanako, sibuyisela kwetsembana, kukhulumisana kanye nekusebenta ngekubambisana.

Sifinyelela kuleto tincenye temmango; letingasatsintseki, letiphelelwe yinkhabunkhabu noma letibekwe eceleni ngekusebentisa tinhlobo tetingcoco nekuchumana.

Imitamo yetfu kungenteka kutsi beyingalingani, futsi sisenemsebenti lomnyenti lekufanele kutsi siwente, kepha kulomnyaka lophelile sikhombise kutinikela kwetfu lesabelana kona kwekusebentisa kute kutsi sibukane netinsayeya letivamile.

Imitamo yetfu igcile ekuvuseteleni kukhula kwemnotfo nekwakheka kwematfuba emisebenti.

Sisebente ndzawonye – singuhulumende, sitisebenti, singemabhizinisi, sitinhlangano temmango kanye nemmango – kususa tonkhe tihibe tekukhula lokufaka konkhe ekhatsi kanye nekufuna kutfola emazinga lamakhulu kakhulu elutjalomali.

Sibambe Ingcungcutsela yeMisebenti yaMengameli lebe yimphumelelo leyavumelana ngetinyatselo letitawubanemtselela nelifutse lelikhulu letitawucishe tiliphindze kabili linani lemisebenti leyakhiwako emnotfweni wetfu njalo ngemnyaka uma tifezekiswa ngalokuphelele.

Kulomnyaka lophelile, linyenti lalabatsintsekako livakalise kukhatsateka kwalo mayelana nekungaciniseki nekuntjintjantjintja kwenchubomgomo.

Sikulungisile lokukhatsateka.

Ngekuphendvula esimeni lesibi kakhulu semabhizinisi etfu ahulumende (ema-SOE) – bekunekuwaphatsa kabi futsi nenkhohlakalo ikubukela phansi kakhulu kusebenta kwawo ngemphumelelo – sitsetse tincumo tekwenta kwancono kwenganyelwa, kucinisa buholi kanye nekubuyisela kutinta kuletikhungo letibalulekile.  

Siphindze futsi safanela kutsi sibukane nemiphumela yekubanjwa ngabhongwane kwetikhungo tahulumende letibaluleke kakhulu, kufaka ekhatsi ema-ejensi etfu ekucinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo, sitfunti sato nelikhono lekufezekisa umsebenti wato kumoshekile kuleminyaka. 

Sibese-ke sitsatsa tinyatselo sabuye futsi sabuyisela kwetsembeka kwato letikhungo njengeMkhandlu Wetebushushisi waVelonkhe (i-NPA), Luphiko Lwetekugcogcwa Kwemitselo lwaseNingizimu Afrika (i-SARS), Luphiko Lwekuvikeleka Kwembuso kanye neLuphiko Lwetemisebenti yeMaphoyisa lwaseNingizimu Afrika (i-SAPS). 

Sibeke esikhundleni Umcondzisi lomusha weMkhandlu Wetebushushisi waVelonkhe (i-NDPP) Advocate Shamila Batohi, kutsi ahole kuvusetelwa kwe-NPA kanye nekucinisa kulwa kwetfu nebuphuya nenkhohlakalo.

Sifezekisa tiphakamiso tembiko weKhomishini yeLuphenyo yaNugent lebeyiphenya i-SARS kantsi futsi sisenchubeni yekubeka esihlalweni Ikhomishina lensha kute ihole lesikhungo lesibalulekile.   

Ngekumisela kumbiko netiphakamiso tePhaneli yekuBuyeketa yeLizinga Leliphakeme yeLuphiko Lwekuvikeleka Kwembuso, sihlalo wayo lebekuyiNdvuna phambilini Sydney Mufamadi, masinyane nje ngitawumemetela tinyatselo letinyenti letibalulekile kute kutsi kwakhiwe kabusha umkhakha wetebunhloli wavelonkhe waseNingizimu Afrika lonetingcweti letihlonishwako ngemsebenti wato.  

Emkhatsini waletinyatselo letitawutsatfwa tekuvusetela umkhakha wetebunhloli lonetingcweti kutawuba kusungulwa kabusha kweMkhandlu Wetekuvikeleka waVelonkhe sihlalo sawo lekutawuba nguMengameli kute kucinisekiswe kusebentisana lokuncono emakhatsini wemkhakha wetebunhloli newekuphepha weMbuso kanye nekusungulwa kabusha kwemayunithi lamabili eluphiko lwetfu lwetebunhloli, lelinye etawubukana netebunhloli lapha ekhaya bese kutsi lona lelinye libukana netebunhloli tangaphandle.

Sekusedvute ucedzelelwe umsebenti wekugucula Umbuso. 

Kuyasijabulisa kucaphela kutsi ngekwemoya wekuba sakhamuti letikhutsele bantfu baseNingizimu labanyenti bayachubeka nekukhombisa lisasasa lelikhulu kuMbuso wakusasa loguculiwe. 

Ekuhambeni kwalomnyaka lophelile njengeLihhovisi laMengameli, sibuke ngeliso lelitsite budlova nekuhlukunyetwa lokubhebhetselwa kubomake nebantfwana eveni letfu.

Sitiphendvulile tikhalo neticelo letentiwe ngebantfu labanyenti baseNingizimu Afrika ngekutsi sibambe Ingcungcutsela yeteBudlova Lobumiselwe Kubulili neKubulawa Kwabomake nesisitile kutsi siphakamise masu avelonkhe ekuliswana nalelenhlekelele.  

Sibambe Ingcungcutsela yeTemphilo yaMengameli ngeMphala kulomnyaka lophelile. 

Kulengcungcutsela yetemphilo, labo bebahlanganyele babuka tinkinga letinkhulu enchubeni yetemphilo baphindze futsi baphakamisa tisombululo tamasinyane, tesikhashana kanye netesikhatsi lesisemkhatsini kute kwentiwe kancono kusebenta kwemkhakha wetemphilo.  

Sicala lomnyaka sikhutsatwa yinchubekelembili lesiyentile, sisebentisana, sivusetela umnotfo kanye nekubuyisela tikhungo telive letfu lentsandvo yelinyenti esimeni lesifanele.

Sitimisele kuhlala siwenta lomsebenti.

Asicedvwa emandla bulukhuni lobukhulu lesisefanele kutsi sibuncobe.

Sonkhe, sibantfu baseNingizimu Afrika, sifanele kutsi sibukane naletinsayeya nebulukhuni lobusilindzile.

Umsebenti wekwakha iNingizimu Afrika lencono ngumtfwalo wetfu sonkhe njengesive, njengebantfu baseNingizimu Afrika.

Kuyintfo labalulekile yemsebenti wawo onkhe ematiko ahulumende, onkhe ema-ejensi, ato tonkhe tikhungo tahulumende.

Kusisekelo sato tonkhe tinchubomgomo, tonkhe tinhlelo nayo yonkhe imitamo.

Nanoma nje ubanti lomsebenti lowentiwako kuye wonkhe hulumende, lamuhla kusihlwa ngifuna kukhuluma ngemisebenti lesihlanu lephutfuma kakhulu kulesikhatsi semlandvo wetfu.

Lena yimisebenti letawuba sisekelo sayo yonkhe intfo lesitawuyenta kulomnyaka.

Sisebenta ngekubambisana, sifanele kutsi sente lemisebenti lelandzelako:

-    Kwekucala, sifanele kutsi sisheshise kukhula kwemnotfo lofaka konkhe ekhatsi kanye nekwakha imisebenti.

-    Kwesibili, umlandvo wetfu ubita kutsi sente kancono inchubo yetemtfundvo futsi sakhe emakhono lesiwadzinga manje nasesikhatini lesitako.

-    Kwesitsatfu, sifanele kutsi sente kancono timo temphilo tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu talabo labaphuyile.

-    Kwesine, kute lokunye lesingatikhetsela kona kepha kuphakama futsi silwe nenkhohlakalo nekubanjwa kwembuso ngabhongwane.

-    Kwesihlanu, sifanele kutsi sicinise emakhono eMbuso kute kutsi kubukwane netidzingo tebantfu.

Kulomnyaka lophelile, sigcile ekusheshiseni kukhula kwemnotfo lokufaka konkhe ekhatsi, kukhulisa kakhulu emazinga elutjalomali kanye nekuhlela tinhlelo tekwakha leminye imisebenti leminyenti.

Kulomnyaka lophelile, umnotfo wetfu wehla emakota lamabili alandzelana. 

Hulumende waphendvula ngelisu lekuvusa nekuvusetela umnotfo lelenta timali tahulumende kutsi ticondziswe etindzaweni lebetinemandla lamakhulu ekukhulisa umnotfo nekwakha kwemisebenti.

Indlela yetfu yekubukana nalesimo bekungasiko kutsi simane nje sisebentise imali kute siphume etinkingeni temnotfo, kepha kubeka temnotfo endleni yekuvuka.

Singenise tindlela letinyenti tekuvusetela tikhulise umnotfo, tibuyisele litsemba lebatjalimali, tesekele umnotfo tiphindze futsi tilungise letinsayeya letitsintsa bantu labaphuyile eveni letfu.

Kuyasijabulisa kubika kutsi yinkhulu inchubekelembili leseyentiwe ekuniketeni inchazelo lecacile ngetinchubomgomo letilawula umkhakha wetetimayini nenchubo yema-visa, kwakha indlela yekwabiwa kwe-spekthramu sabomakhalekhikhini, nekubuyeketa intsela yetikhumulo temikhumbi, titimela kanye nagezi.

Sesiphindze futsi sacala inchubo yekusimamisa nekwesekela bomasipala labange-57, lapho khona kufezekiswa imiklamo yetakhiwonchanti tabomasipala lengetulu kwe-10, 000.

Kugcila lesikucondzise ekwenteni kabusha emapaki etimboni emalokishini nasemaphandleni sekuletse tingucuko letibonakalako, futsi nemapaki etimboni labekaloku angenti lutfo manje asayacala ayakhicita.

Kute kube ngumanje sesicedze kwenta kabusha emapaki etimboni la-10 ala-16, etindzaweni letifanana naseBotshabelo, Phuthaditjhaba, Garankuwa, Isithebe, Komani naseSeshego.

Emazinga ekukhula kwemnotfo lesiwadzingako kute sakhe imisebenti leminyenti angeke akhoneke ngaphandle kwelutjalomali lolukhulu kakhulu.

Ikhomfa yekucala yeLutjalomali yaseNingizimu Afrika yangeMphala yemnyaka lophelile inikete emandla lamakhulu imitamo yetfu yekwenta kutsi sitfole emathriliyoni emarandi leti-1.2 kulutjalomali lweminyaka lesihlanu lelandzelako.

Lekhomfa yelutjalomali itfole imali lengalinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R300 ekutinikeleni kulutjalomali kwetinkampani taseNingizimu Afrika netemave emhlaba.

Kuphindze futsi kwaba khona kukhula lokukhulu kwelutjalomali ngco lwemave angaphandle kulomnyaka lophelile.

Nga-2017, sitfole imali lengenako yelutjalomali ngco lwemave angaphandle lefika kutigidzigidzi leti-R17.

Imininingwane lesemtsetfweni ikhombisa kutsi kumakota lamatsatfu ekucala anga-2018, kwangena tigidzigidzi letinge-R70.

Lolutjalomali lukhulu uma lucatsaniswa nelizinga leliphansi lelutjalomali lweminyaka leyendlule.

Titfunywa tetfu telutjalomali – Trevor Manuel, Mcebisi Jonas, Phumzile Langeni naJacko Maree – kanye ne-InvestSA balandzelela ngeliso lilelibukhali simo setetsembiso ttelutjalomali letamenyetelwa kulekhomfa yelutjalomali.

Kufakazela kutsi lekhomfa yelutjalomali beyingasiyo umhlangano wekucocisana nje lapho khona bekwentiwa titsembiso letingenalutfo, njengoba sikhuluma nje, imiklamo lefika kutigidzigidzi leti-R187 iyafezekiswa, futsi leminye imiklamo leyenta tigidzigidzi letinge-R26 isesigabeni sekucala sekufezekiswa.

Sitsatsa kutifundvo letibalulekile lesitifundzile, ngemitamo letse kugcila kakhudlwana, futsi nangekwenta kancono lesikwentako kutemabhizinisi, sihlose kwenta lolunye lotjalomali lolunyenti kulomnyaka.

Sitawukhomba imikhakha kanye nemafemu lesiwadzingako eNingizimu Afrika siphindze futsi sihehe batjalimali.

Ngalokumislewe kuloko lesihlangabetene nako emnyakeni lophelile, nekwakhela kumfutfo lesiwutfolile, sitawuphindze futsi sibambe lenye Ikhomfa yeLutjalomali yaseNingizimu Afrika kulomnyaka. 

Kuyinhloso yetfu kutsi lolutjalomali lesilutfolako sifanele kutsi silusabalalise kumiklamo kulo lonkhe lelive.

Mayelana naloku, ngicele bohulumende betifundza kutsi batfole imiklamo lekungatjalwa kuyo babuye futsi bente siciniseko sekutsi sakha tincwadzi telutjalomali tesifundza ngasinye kuleti letiyimfica letitawunikwa labo labangaba batjalimali.

Njengemphumela loyimphumelelo wekhomfa yelutjalomali, licembu labosomabhizinisi baseNingizimu Afrika bafucwa ngumoya we-Thuma Mina basungula Umtamo Wekukhulisaa Umnotfo weMkhakha Lotimele Nahulumende kuchuba tinhlelo telutjalomali letigcilile tetinkampani letihola embili kumikhakha yetemnotfo le-19; kusuka kutetimayini kuye kumandla lavuseteleka kabusha; kusuka kutekukhicita kuye kutekulima.

Letimboni tilindzele kukhulisa ngalokubonakalako lutjalomali kuleminyaka lesihlanu lelandzelako tiphindze futsi takhe imisebenti leminyenti lemisha, ikakhulu uma singenta kancono kufunwa kwemikhicito yalapha kuleli lakitsi, tiphindze futsi tisimamise umkhakha wetisebenti kanye nekwenta kancono timo tekwenta ibhizinisi.

Njengencenye yemsebenti wetfu lochubekako wekususa tihibe kute sitfole lutjalomali lolukhulu kakhulu, sisungule licembu lelivela eHHovisi laMengameli, e-InvestSA, teMafa aVelonkhe kanye neLitiko Letekuhlela, Kucaphela kany Nekulungisa lelitawubukana netinchubomgomo, mitsetfo, kanye nemisebenti yasemahhovisi letihibe letenta batjalimali bakhungatseke.

Lena yincenye lebalulekile yemsebenti wetfu wekwenta kancono kwenta ibhizinisi kalula eNingizimu Afrika, lokubaluleke kakhulu ekuheheni lutjalomali.

Lelicembu litawubika kuKhabhinethi ngenchubekelembili njalo ngenyanga.

Umbiko wemnyaka weKwenta Ibhizinisi weLibhange leMhlaba kwamanje ubeka iNingizimu Afrika esikhundleni lesingunombolo 82 wemave la-190 lahlolilwe. 

Sitibekele umgomo wekutsi kuleminyaka lemitsatfu letako sibe seluhlwini lwemave lange-50 lenta kahle kakhulu.

Sekudzala kucashelwe kutsi sinye setihibe letivimba kukhula kwemnotfo wetfu lizinga lelisetulu lekutsi umnotfo ube setandleni telindlazana lebantfu.

Umnotfo wetfu wahlelwa ngendlela yekutsi imphahla ibe setandleni tebantfu labambalwa.

Loku kwente kutsi umnotfo kanye nemabhizinisi kukhule kancane, futsi kuphindze kwenta kutsi libanga lelikhulu, kususe bantfu labasha labanyenti lababosomabhizinisi baseNingizimu Afrika kanye nemabhizinisi lamancane kutemnotfo kwabagcina emaphetselweni noma eminyeleni yemnotfo.

Njengencenye yemitamo yetfu yekukhulisa lutjalomali, kanye nekukhutsata kufaka kakhulu konkhe ekhatsi nekwakha lamanye ematfuba lamanyenti, masinyane nje ngitawusayina Umtsetfosivivinyo weKuchibela Temincintiswano ube ngumtsetfo.

Loku kutawenta kutsi tiphatsimandla temncintiswane tikhone kulungisa lenkinga kepha lokubaluleke kakhulu kutsi utawuvula ematfuba lamasha ebantfu labanyenti baseNingizimu Afrika kutsi bangene kumikhakha leminyenti leyehlukene yemnotfo bancintisane ngalokulinganako.

Kute sivutsele kukhula kwemnotfo, kwakha emabhizinisi lamanyenti lamasha nekucasha bantfu labanyenti labasha, sifanele kutsi sitfole bantfu netindzawo letinsha letinkhulu letisawutitsengisela imikhicito kanye netinsita tetfu.

Ngaleyo ndlela-ke sitawube sigcile kakhulu ekukhuliseni imikhicito yehwebo letsengiselwa lamanye emave.

Ngekuhambisana netetsembiso letentiwa kungcungcutsela yemisebenti, sitawugcila ekutsengiseni imikhicito yetfu ngaphandle kulamanye emave siphindze futsi sihwebelane ngetinsita letifanana nekutfola ngaphandle tinchubo tebhizinisi kanye nekwetfulwa kwetinsita tetekwelashwa kusetshentiswa ithekhnoloji yesimanjemanje.

Sitawuphindze futsi sibuke kusungula tindzawo letikhetsekile letentelwe kukhicita imikhicito letsite, njengetimphahla tekugcoka nemayadi, sibonelo.

Kwenta kancono kuncintisana kwetfu ngemikhicito lesiyitsengisela lamanye emave, sitawucedzela lucwaningo lesilucalile lekunciphisa tindleko tagezi, tekuhwebelana, tekuchumana, tekutfutsa kanye naletinye.

Sitawugcila ekukhuliseni kucina kwemphahla yetfu letsengiswa kumave angaphandle.

Sivumelwane sekusungula Indzawo yeTekuhwebelana Lekhululekile yase-Afrika (i-AFCTA) kuniketa ematfuba lamakhulu ekubeka iNingizimu Afrika endleleni yelutjalomali loluchutjwa tekuhwebelana, kanye nekusebenta nalamanye emave ase-Afrika kutfutfukisa emakhono etimboni. 

Lesivumelwane sitawuholela ekwakhiweni kwendzawo yetekuhwebelanalenebantfu labangetulu kwesigidzigidzi futsi lenesamba semkhicito lesilinganiselwa kutithriliyoni le-$3.3 masihlanganisiwe.

Ngekuhambisana nekugcila kumikhicito netinsita letitsengiswa ngaphandle kulamanye emave, sitawufuna tindlela tekukhulisa kufunwa kwemikhicito netinsita ngekhatsi kuleli lakitsi, emkhatsini waletinye tintfo, kukhulisa incenye yemikhicito netinsita letitsengwa nguhulumende kanye nemkhakha lotimele.

Kukhulisa kufunwa kwemikhicito netinsita ngekhatsi kuleli lakitsi, kanye nekunciphisa kusetjentiswa kwemikhicito netinsita letitsengwa ngaphandle kulamanye emave, kubalulekile ngoba kukhulisa ematfuba ekutsi bakhiciti ngekhatsi eNingizimu Afrika banetindzawo nebantfu labanyenti labazabetsengisela imikhicito yabo.

Kuko loku, sitawucinisa luhlelo lwe-“buy South Africa”.

Ngoba emabhizini lamancane edlala indzima lebalulekile ekuvuseteleni ummnotfo – kanye nekutfutfukisa luhlelo lolubanti lokuhlonyiswa kwabamnyama ngetemnotfo – kulomnyaka sigcile ekukhuliseni kakhulu Luhlelo Lwekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane.

Loluhlelo lwekutfutfukisa emabhizinisi lamancane luniketa bosomabhizinisi labancane indzawo yekusebentela, sakhiwonchanti kanye netinsita letabelwanako, kufinyelela lwati lolukhetsekile, kuchumana nebantfu lababatsengisela imikhicito yabo, kuceceshwa ekusebentiseni ematheknoloji lamasha kanye neteluleko tekufaka ticelo temali.

Loluhlelo lweutfutfukisa emabhizinisi lamancane kwamanje linetikhungo letinge-51 tekutfutfukisa emabhizinisi etheknoloji, leti-10 tekutfutfukisa emabhzinisi laniketa imikhicito netinsita kanye neti-14 tekutfutfukisa lusha. 

Njengencenye yekukhulisa loluhlelo, kutawusungulwa tikhungo tetheknoloji tasemalokishini, kutawucalwa kutifundza letine, bese letinye-ke setiyalandzela.

Silindzele kutsi letikhungo tinikete emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini lasemaphandleni nasemalokishini kepha ikakhulu bantfu labasha labafuna kusungula emabhizinisi abo tinsita tetebhizinisi letidzingeka kakhulu.

Insayeya yetfu lenkhulukati kwakha imisebenti yebantfu labangasebenti balamuhla, sibe futsi silungiselelela bantfu imisebenti yakusasa, yesikhatsi lesitako.

Ingcungcutsela yeMisebenti yaMengameli yalomnyaka lophelile yaba nemphumela wetivumelwane leticinile letisemkhatsini wetinhlangano tetisebenti, emabhizinisi, ummango kanye nahulumende. 

Letivumelwane, lekutsi manje tifezekiswa balingani betenhlalo, tihlose kwakha imisebenti ngco leyengetiwe le-275, 000 njalo ngemnyaka.

Sivete emasu lamahle kakhulu, tinkhundla kanye nemitamo lekutsi ngayo sichubeka nekutfola bantfu labasha labanyenti ngemanani abo lamakhulu sibafaka kumsebenti wetemnotfo lokhicitako ngekusebentisa imitamo lefana neSifakamdlandla seMtselo Wekusebenta.

Lesifakamdlandla sitawuchutjekiselwa embili ngaleminye iminyaka le-10.

Kwengeta, sesetfule Luphiko Lwekucashwa Kwelusha (i-YES), lolufaka lusha lolungasebenti kuluhlelo lwekucecesha umfundzi emsebentini aphindze akhokhelwe etinkampanini tawo wonkhe umnotfo. 

Sibita tonkhe tinkampani, letinkhulu naletincane, kutsi tihlanganyele kulomtamo futsi ngekwenta njalo titawube tifaka ligalelo hhayi nje kuphela ekwakheni emabhizinisi ato kepha titawube futsi takha umnotfo nekukhutsata lubumbano lwetenhlalo.

Kwentiwa inchubekelembili etindzaweni temisebenti yekufaka tintfo letifakwako, kulungisa kanye nekugcina kusesimeni lesifanele, imisebenti yetheknoloji nembuchwepheshe njengekufaka emakhodi nekuhlatiya idatha (imininingwane) kanye netinsita temisebenti temave emhlaba.

Loku kusenta kutsi sikwati kutsatsa lusha lolunyenti – ikakhulu lolo lophuma etikolweni nasemakolishi, kanye nalabo labangekho kutemfundvo, labangaceceshwa noma labangasebenti – sibafake kutemnotfo letikhicitako nakulamanye ematfuba ekusebenta.

Njengahulumende, sesincume kutsi sidzingo sesipiliyoni semsebenti ezingeni lekungena emsebentini kutikhungo tahulumende litawuyekelwa. 

Bantfu labasha balelive badzinga lusito kute batfole imisebenti. 

Abakafaneli kutsi bahlangabetane netihibe netintfo letibavimbelako lapho bafuna umsebenti.

Sigcilisa lunako lwetfu, tinchubomgomo tetfu kanye netinhlelo tetfu kutincenye temnotfo letifuna ebantfu labanyenti abatosebenza kuto.

Loku kufaka ekhatsi umkhakha wetekulima, tekuvakasha kanye neMnotfo waseLwandle.

Emandla emkhakha wetekulima eNingizimu Afrika ekwakha imisebenti nekukhulisa umnotfo kusasele kakhulu kungakatfutfukiswa.

INingizimu Afrika isenemhlaba lomkhulu kakhulu longasetjentiswa ngalokwenele noma-ke longakhiciti. 

Kunebalimi labasakhasa labalinganiselwa kulabange-250, 000 labasebenta lomhlaba futsi badzinga kwesekelwa ekutfutfukiseni emabhizinisi wabo ngalokuphelele.

Imikhicito yetekulima letsengiselwa lamanye emave angaphandle elitsa imali leningi kulelive, futsi kutfutfukisa umkhakha wetfu wetekulima kuyintfo lebaluleke kakhulu ekwenteni kancono kucinisekisa kuba khona kwekudla kanye nekuheha lutjalomali. 

Sinenhlanhla ngekuba nemkhakha wetekulima lotfutfuke kahle kakhulu, lomelana nebulukhuni futsi lonetinhlobo temikhucito letahlukahlukene. 

Sihlose kuwusebentisa njengesisekelo lesicinile kusita kutfutfukisa tekulima lapha eveni letfu kute kuzuze wonkhe umuntfu.

Ngekusebentisa luhlelo lolusheshako lwekuhlelwa kabusha kwemhlaba, sitawusebenta kute sikhulise imikhicito yemkhakha wetekulima sibuye futsi sitfutfukise umnotfo lozuzisa wonkhe umuntfu.

Inchubomgomo kanye nemitsetfo yetfu titawucinisekisa kutsi kwentiwa kutsi kube khona umhlaba lomnyenti wetekulima, kutfutfukisa timboni kanye nekuhlaliswa kwebantfu.

Ngitsandza kuncoma bantfu baseNingizimu Afrika labahlanganyele emsebentini weLikomidi Lelibuyeketa Umtsetfosisekelo kutingcoco tekubonisana lebetibanjwe kulo lonkhe lelive. 

Ngiwetfulela sigcoko emalunga aleLikomidi Lelibuyeketa Umtsetfosisekelo kuchubeka ligcilile kuso sonkhe sikhatsi nekuphenyulula leto tetfulo letangeniswa bantfu baseNingizimu Afrika kanye ntinhlangano tabo. 

Sitawesekela umsebenti weLikomidi Lelibuyeketa Umtsetfosisekelo lelinikwe umsebenti wekubuyeketa Sigaba se-25 saloMtsetfosisekelo kute kutsi kubekwe imibandzela lecacile yekutsatfwa kwemhlaba ngalokungenasincemphetelo ubuyiselwe kubanikati bawo labafanele. 

Ngalokuhambisana nenchubo yekubuyeketwa kweMtsetfo sisekelo, sinikete Lisekelamengameli umsebenti wekuhola Likomidi leTindvuna leteKuhlelwa Kabusha Kwemhlaba lelitawusheshisa luhlelo lwekwabiwa kabusha kwemhlaba.

Iphaneli yetingcweti yekweluleka leholwa nguDkt. Vuyo Mahlathi, leyasungulelwa kweluleka hulumende mayelana neludzaba lweluhlelo lwekwabiwa kabusha kwemhlaba, lilindzeleke kutsi letfule umbiko ekupheleni kweNdlovulenkhulu 2019.

Njengencenye yekusheshisa kwabiwa kabusha kwemhlaba, sikhombe tincenye temhlaba longeweMbuso lotawabiwa.

Umhlaba lokhonjwe ngekwelisu lelitsite utawukhululwa kute kulungiswe ngawo tidzingo tekuhlaliswa kwebantfu etindzaweni tasemadolobheni nakuleto letisamadolobha. 

Njengencenye yeluhlelo lwekuvusetela tekulima, sitjale imali kakhulu kutekwesekela kutfutfukisa balimi ngalokuphelele kwenta siciniseko sekutsi umhlaba lobuyiselwe kubanikati labafanele nemhlaba wemmango usetjentiswa ngalokunemphumela lomuhle.

Sitawuchubeka nekubeka embili kutfutfukiswa kwemakhono lahlosiwe  ebalimi labancane kanye nebalimi labamnyama labasakhasa. 

Kulomnyaka lotako, sitawuchubeka nekugcila kumikhicito yetekulima lenenzuzo lephakeme lengatsengiselwa lamanye emave njengetitselo, iwayini kanye netibhidvo, kanye neyenyama yenkhukhu nenyama lebovu.

Nge-SoNA yalomnyaka lophelile, sakhuluma kabanti ngemandla lakhona ekukhulisa umkhakha wetekuvakasha.

Imitamo yetfu lehlanganyelwe kwenta iNingizimu Afrika ibe yindzawo lehamba embili levakashelwa tivakashi seyibe nemiphumela lemihle, futsi linaniemnyaka letivakashi letichamuka ngaphandle likhule ngalokubonakalako.

Kulomnyaka lophelile, sibe netivakashi letitigidzi leti-10 letavakashela live letfu. 

Sihlose kulikhuphula lelinani libe tigidzi letinge-21 nga-2030, sihlose, emkhatsini walokunye, emaveni lanemnotfo lokhula ngesivinini lafana ne-India kanye ne-China, kanye nalamanye emave lamakhulu  elivekati letfu.

Kwengeta kumisebenti leyakhiwa ngco kulomkhakha loncike etivakashini letivela emaveni angaphandle, lomkhakha ungakha imisebenti leminyenti letigidzi letimbili kutimboni tekudla netekulima, tekwakha, tetitfutsi, tetitimela, kanye netekucamba netemasiko. 

Sitawujulisa lokusebentisana emkhatsini wahulumende kanye nemabhizinisi kute kutsi siwufezekise lombononchanti.

Lesitakubeka embili kakhulu kulomnyaka kutawuba yinchubo yema-visa elekthroniki (i-eVisa) lehamba embili emhlabeni wonkhe. 

Loku-ke, sekuhlangane nekukhangiswa kwelilive kanye netindlela tekucinisa tekuphepha emkhakheni wetekuvakasha, kutakwakha timo tekukhula lesikulindzele, kanye nemisebenti nematfuba latawulandzela.

Lelive letfu lelihle, iNingizimu Afrika, inemnyele welugu lomudze kakhulu longemakhilomitha la-3,000 lolujikeleta emaphetselo elive letfu kusuka ngasemphumalanga kuye ngasenshonalanga. 

Kuma kwetfu njengelive kusho kutsi singalawula sibuye sisebentise emandla elwandle lwetfu kukhulisa umnotfo.

Kusukela kwacala kusetjentiswa i-Operation Phakisa:Temnotfo waseLwandle nga-2014, sesitfole lutjalomali lolucishe lwente tigidzigidzi letinge-R30 saphindze futsi sakha imisebenti ngco le-7, 000.

Lolutjalomali beluloku lusekutfutfukiseni takhiwonchanti, kukhicita kwaselwandle, kulima nekufuya tilimo netilwane tasemantini, kanye nemkhakha we-oyili negesi.

Lutjalomali lolulindzelwe eMnotfweni waseLwandle kuleminyaka lesihlanu letako lulinganiselwa kutigidzigidzi leti-R3, 8 letivela kuhulumende kanye netigidzigidzi letinge-R65 letivela kumkhakha lotimele.

Lolutjalomali lulindzeleke kwakha imisebenti  lengetulu kwe-100, 000 ngco eMnotfweni waseLwandle kanye naleminye lengetulu kwe-250, 000 kuleminye imikhakha lesebentisana nawo.

Itolo ebusuku ngitfole lucingo loluvela kuNdvuna Gwede Mantashe wangitjela kutsi sondvonzima we-oyili iTotal itawenta simemetelo lesikhulu lamuhla mayelana ne-oyili negesi lensha “lesezingeni lemhlaba” letfolakele elugwini lwaseNingizimu Afrika. 

Sikhutsateke kakhulu lamuhla ekuseni ngalombiko wemgodzi we-oyili e-Brulpadda block ku-Outeniqua Basin, labanye labawuchaze njengomgodzi we-oyili lomkhulukati emhlabeni wonkhe.

Loku kungagucula indlela tintfo lebetiloku tentiwa ngayo kulelive futsi kutawuba nemiphumela lebonakalako kutekuciniseka kwekuba khona kwemandla kulive letfu kanye nekutfutfuka kwalemboni.

Siyayihalalisela iTotal kanye nebalingani bayo labehlukahlukene futsi sibafisela lokuhle ekusebenteni kwabo. 

Hulumende utawuchubeka nekwakha umtsetfo walomkhakha kute kutsi ulawulwe kahle ngalokufanele kute kuzuze bonkhe labatsintsekako.

Kuleminyaka lesihlanu leyendlulile, sente inchubekelembili lebonakalako ekuniketeni sakhiwonchanti. 

Kutjalwe imali lengetulu kwetitriliyoni leti-R1, 3 ekwakheni tikolwa letingemakhulu kanye nemanyuvesi lamabili lamasha, ekwakheni tindlu letinyenti letinsha, kwafakwa gezi emakhaya langetulu kwalasigidzi, kwaphehlwa gezi lomusha kwaphindze futsi kwakhuliswa tetitfutsi temmango. 

Lokutjala imali kuletakhiwonchanti kuphindze kwasita ekukhuliseni umnotfo wetfu nekwakha leminye imisebenti leminyenti emkhakheni wekwakha kanye naleminye. 

Kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kube yintfo lebaluleke kakhulu ekuchubeni umnotfo wetfu futsi kwenta tinzuzo letinkhulu telive letfu. 

Sifanele kutsi sente lokunyenti. 

Imiiklamo yekwakhiwa takhiwonchanti ihamba kancane ngenca yetizatfu letinyenti. 

Siphindze futsi sacaphela kutsi kute kusebentisana lokuhle emkhatsini wetigaba tahulumende letehlukene uma kwakhiwa takhiwonchanti. 

Sibonelo,  tindlu letinsha letakhiwako tikhashane kutindzawo letinematfuba etemnotfo kanye nemadamu lakhiwakho, emaphayiphi emanti, tikolwa kanye naletinye tisetjentiswa letibalulekile. 

Ikhabhinethi seyemukele lisu lelisha lekwakha takhiwonchanti kusombulula letinkinga.

Lelisu litawesekelwa nguleSikhwama seSakhiwonchanti lesisha lesamenyetelwa ngeNyoni.

Hulumende utinikele kufaka tigidzigidzi leti-R100 kuleSikhwama seSakhiwonchanti esikhatsini lesiyiminyaka lelishumi asebentisele lokhu kufuna imali kumkhakha lotimele kanye netikhungo tetimali tekutfutfukisa.
 
Njengesinyatselo sekucala, sitawukhulisa imiklamo leseyivele yentiwa, njengekwakhiwa kwendzawo yekuhlola yetitjudeni 

Sihlela kukwenta loku ngendlela leyehlukile, sicale ngekubambisana ngalokujulile nemimango yetfu ekuhleleni, ekwakheni kanye nasekunakekelweni kwalesakhiwonchanti.

Njengoba sentile ngeMfula iVaal, lapho khona Umbutfo Wavelonkhe Wetekuvikela waseNingizimu Afrika (i-SANDF) wangenelela kute kulungiswe inhlekelele yekucitseka kwendle kulomfula, sitawumema uMbuso kanye nemkhakha lotimele kutsi bafake tandla kutewulungiswa letinsayeya tesakhiwonchanti. 

Sitawucecesha tisebenti tahulumende kutebungcweti kucinisekisa kutsi miklamo yentiwa masinyane, siceceshe bonjinela, baphatsi bemiklamo, bahleli bendzawo kanye nalabatawubala linani letintfo letidzingekako kanye netindleko tato – licembu lelitawusebenta, lelitawenta tintfo tenteke masinyane.

Umkhakha wetakhiwonchanti tekuchumana unemandla lamakhulu ekufukula kukhula kwemnotfo.

Indvuna yeTekuchumana masinyane nje itawukhombindlela yenchubomgomo kuMtimba Lotimele Wetekuchumana waseNingizimu Afrika (i-Icasa) mayelana nekuniketa ilayisensi yemagagasi ekusakata lafuneka kakhulu. 

Njengelive leleswela emanti, sibukana netinkinga tekushoda kwemanti etindzaweni letinyenti talelive.

Sakha lisu lelikhulu lavelonkhe lelihlanganisile lelilungisa kweswelakala kwemanti, sakhiwonchanti lesigugile kanye nekufezekiswa kabi kwemklamo.

Sisungula ngalokukhulu kushesha licembu letingcweti lelifaka ekhatsi bohulumende labohlukahlukene leliphendvula ngekushesha, leliciniswa tingcweti letikhetsekile, kutsi lingenelele etindzaweni letibukene netinkinga letinkhulu temanti.

Kulenye yaletindzawo, eGiyani, sewucaliwe umsebenti lomkhulu wekuletsela bahlali emanti, umsebenti wekushesha wesikhashana ngewekulungisa imgodzi yekudvonsa emanti kute ngemuva kwalokho kwakhiwe ngekushesha sakhiwonchanti lesingusonasona.

Kuphepha kwebafundzi betfu etikolweni kubalulekile kute kutsi kwakheke indzawo yekufundza lekahle.

Sikhumbula ngelusizi lolukhulu kushona ngengoti lebuhlungu kwaMichael Komape, lowaminta endlini yangasese lengumgodzi esikolweni semabanga laphansi eMahlodumela Primary School eLimpopo nga-2014, naLumka Mkethwa, wesikolwa semabanga laphansi eLuna Junior Secondary School eMphumalanga Kapa, lowashona ngeNdlovulenkhulu kulomnyaka lophelile.

Sente luphenyo kulomnyaka lophelile satfola kutsi ticishe ti-4, 000 tikolwa letisenetisetjentiswa tekuhambisa indle letingesito letifanele.

Ngekubuka bukhulu nekuphutfuma kwalenkinga, setfula umtamo we-SAFE Initiative ngeNgci kulomnyaka lophelile, lapho khona sahlanganisa yonkhe imitfombolusito lekhona, kufaka ekhatsi imali lengumnikelo levela kutemabhizinisi, balingani lababalulekile kanye nemboni yetekwakha kute kutsi kususwe yonkhe imithoyi lengakaphephi etikolweni.

Kusukela wetfulwa lomtamo, tikolwa letinge-699 lesitinikwe tisetjentiswa tekuhambisa indle letiphephile naletifanele futsi leminye imiklamo etikolweni leti-1, 150 isesigabeni sekuhlelwa,sekudizayinwa noma sekwakhiwa.

Sitimisele kuphelisa tisetjentiswa tekuhambisa indle letingakaphephi naletingasito kungakapheli leminyaka lemitsatfu letako. 

Lesi sibonelo lesivelele kakhulu sekusebentisana emkhatsini wahulumende nemabhizinisi sekulungisa ngekushesha sidzingo lesikhulu kakhulu lesinelifutse kumalungelo ebantfwana baseNingizimu Afrika etikolweni.

Senta inchubekelembili labalulekile ekubuyiseleni esimeni lesifanele  kanye nemakhono ema-SOE etfu labalulekile.

Kubuyisela esimeni lesifanele lulawulolwesikhungo, emabhodi lamasha lanebacondzisi labafanele, labanesipiliyoni lesifanele nalabanenkhambo lefanele, sekabekiwe e-Eskom, Denel, Transnet, SAFCOL, PRASA nase-SA Express.

Sisungule Umkhandlu wema-SOE waMengameli, lotawenta umsebenti wekwengamela wetepolitiki nekuphatsa ngalokunelisu kute kutsi kulungiswe, kumiswe kabusha futsi kuphuculwe ema-SOE, kute kutsi adlale indzima yawo njengetikhungo letibalulekile letinendzima yekukhulisa nekutfutfukisa umnotfo.

Sifuna kutsi ema-SOE etfu atimele ngalokuphelele futsi akhone kwenetisa indzima yawo yekutfutfukisa umnotfo.

Lapho khona ema-SOE ehluleka kutfola imali leyenele emabhange, etimakethe tetimali, kutikhungo tetimali tekutfutfukisa noma esikhwameni sembuso, sitawudzinga kubukisisa letinye tindlela, njengekutsengisa emasheya kutinkampani letibalulekile noma kutsengisa emaphiko emayunithi langabalulekile. 

Lapho senta konkhe loku, angeke sitesekele tindlela letenta kutsi, nanoma ngusiphi simo, tilahla emabhizinisi embuso labalulekile emnotfweni nesebantfwini balelive.

Sinemsebenti lomkhulu nesibopho sekuvikela, kwakha kanye nekuchubekisela embili letikhungo letibalulekile sentele titukulwane letitako.

Sifune satfola tinhlelo letinhle kakhulu kumabhodi kute kucashwe bantfu labanemakhono lefanele nabatingcweti labatakulawula letinkampani kute kutsi sisuse kugcila ekusimameni kwamnje kepha kwesikhatsi lesidze.

Siphindze futsi sifuna kwakha budlelwane bekubambisana emkhatsini wahulumende, tinhlangano tetisebenti kanye nalabatsintsekako bemkhakha lotimele, lapho khona singancuma sisonkhe indlela yema-SOE atawusebenta ngayo kwakha imisebenti, kuvumela kukhula kwemnotfo lotawuzuzisa bonkhe bantfu bese ayasimama ngekwekusebenta nangekwetimali.

Kuciniseka kuphakelwa emandla kuyintfo lebaluleke kakhulu.

I-Eskom isetinkingeni letinkhulu kakhulu futsi tingoti lefaka iNingizimu Afrika kuto tinkhulu.

Ingawulimata kakhulu umnotfo welive kanye netinhlelo tetfu tekutfutfukisa tenhlalo.

Sidzinga kutsatsa tincumo leticinile netinyatselo leticacile. 

Imiphumela ingaba buhlungu, kepha ingaba mibi kakhulu uma singephuta.

Ekubukaneni nalenhlekelele, sitjelwa sidzingo kutsi sinciphise tonkhe tindleko temnotfo letingabanga ingoti kumtsengi nakumkhokhimtselo.

Lapho sisombulula letinsayeya i-Eskom lebukene nato sitawenta siciniseko sekutsi kunekubonisana nekukhulumisana lokwakhako nabo bonkhe labatsintsekako.
 
Sitawuhola inchubo sinetetisebenti, Eskom kanye nalabanye labatsintsekako kusebenta imininingwane yetingcucuko letilungile, kanye netinhlelo letifanele naletisimeme letitawubukana netidzingo tabo bonkhe labo labatawutsintseka.

Lapho silungisa tinsayeya i-Eskom lebukene nato, sidzinga nekugadza timali tembuso, sitfole lifutse lelihle ekulinganisweni kwelikhono letfu lekukhokhela tikweleti tetfu tangaphandle kanye nekunaka emalungelo netibopho talabo labasita i-Eskom ngetimali.

I-Eskom seyente lisu lwemaphuzu layimfica futsi lesilesekelako nalesifuna kulifezekisa. 

Ngekuhambisa nalelisu, i-Eskom ifanele kutsi itsatse tinyatselo letisheshako kute kutsi inciphise kakhulu tindleko tayo. 

Itawudzinga imali lenyenti lengenako ngekukhulisa intsela nentsengo yagezi ngendlela lengembi ecolo. 

Sifanele kutsi sitsatse tinyatselo tekunciphisa kungakhokhi kwabomasipala Siphindze futsi sibukane ngco nalenkinga yekungakhokhi lekhona kuleminye imimango.

Kuphocelelekile kutsi bonkhe labo labasebentisa gezi – kwengeta kugezi losisekelo wamahhala labanikwe wona – bafanele kutsi bawukhokhele.

Hulumende utawusebenta njengemcinisekisi wesikweleti saka-Eskom. Indvuma yeTetimali itawuniketa imininingwane lebanti eNkhulumeni yayo yeLwabiwotimali.
Loku sitokwenta ngaphandle kwekwetfwesa ummbuso ngesikwelete esikhulu.

Kucinisekisa bungibo belisu lekusebenta kanye nekugwema tinkinga tetimali letifanako netikhona njengamanje esikhatsini lesitako, i-Eskom itawudzingeka kutsi yenta imodeli lensha yebhizinisi.

Lemodeli yebhizinisi ifanele kutsi icabange ngembangela yaletinkinga tikhona kwamanje kanye nengucuko lenkhulu yalapha ekhaya neyemave angaphandle kutindleko, nekungena kwetinhlobo letinsha temandla, ikakhulu emandla langakhahlameti imvelo.

Ifanele kutsi icabange ngendzima lefanele kutsi idlalwe yi-Eskom yona ngebuyona ekukhiciteni emandla langakhahlameti imvelo.

Kucinisekisa kutsi lisebenta kahle lisu lekushintjaa tinto e-Eskom kanye nekumisa kahle umkhakha wetemandla waseNingizimu Afrika kwesikhatsi lesitako, masinyane nje sitawucala inchubo yekusungula imitimba lemitsatfu leyehlukene – Umtimba Wekukhicita, Umtimba Wekwendlulisa kanye Newekusabalalisa gesi -  ngaphansi kwe-Eskom Holdings.

Loku kutawucinisekisa kutsi sehlukanisa tindleko bese sinika umtimba ngamunye lofanele msebenti wawo. 

Loku kutawenta i-Eskom kutsi ikhone kutfola kancono timali temisebenti yayo leyehlukene kulabo labayisita ngetimali kanye netimakethe.

Lokubaluleke kakhulu futsi lokuphutfumako kutsi lomtimba uphatse igridi yekwendlulisa letimele yembuso lehlangene netinchubo tekusebenta ngemisebenti yekuhlela emandla, kutfola nekutsenga.

Kubaluleke kakhulu kutsi sitsatse letinyatselo ngaphandle kwekucitsa sikhatsi kute sisimamise timali te-Eskom, Kucinisekisa kuphakelwa kwagezi nekutfola sesikelo sekusimama kwesikhatsi lesidze.

Enkhabeni yayo yonkhe imitamo yetfu yekutfola kukhula lokuphakeme nalokutse kulingana kakhulu, kudvosa bantfu labasha bacashwe kanye nekulungiselela live letfu sikhatsi setheknoloji yesimanje, sifanele kutsi sibeke embili imfundvo kanye nekutfutfukisa emakhono.

Ngenca yekutsi bantfwana labangetulu kwe-700, 000 babengena kutinkhulisa kuleminyaka lesihlanu leyendlulile, sisungule sisekelo lesicinile seLuhlelo lweMfundvo yaseNkhululisa (i-ECD) lefaka konkhe ekhatsi leyincenye labalulekile yenchubo yetemfundvo.

Kulomnyaka, tikhungo tema-ECD sitawusisa ngaphansi kweLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle sitifake ngaphansi kweLitiko Letemfundvo Lesisekelo, sichubeke nenchubo lephocelela kutsi  bonkhe bantfwana bangene ku-ECD iminyaka lemibili ngembi kwekutsi baye bayongena kuLibanga 1.

Lokunye lokubalulekile lokubekwa embili kwenta kancono emakhono ekufundza eminyakeni yekucala yesikolwa.

Loku kubaluleke kakhulu ekuhlomiseni bantfwana kute baphumelele kutemfundvo, emsebentini kanye nasemphilweni – futsi kuyintfo yinye lebaluleke kakhulu ekuncobeni buphuya, kungasebenti kanye nekungalingani.

Lucwaningo lwelitiko lolumayelana nemakhono ekufundza emabangeni ekucala lukhombise imitselela letingaba nawo tinsitakufundza, baceceshi labatingcweti betekufundza kanye netinhlelo tekufundzakumiphumela yekufundza.

Sitawukhulisa kakhulu tinsitakufundza temanga ekucala kuso sonkhe sigaba sabokhewane etikolweni.

Kuleminyaka lesitfupha letako, sitawunika bonkhe bantfwana baseNingizimu Afrika tincwadzi tekusebentela netekufundza te-elekthronikhi kuma-tablet.

Sitawucala ngetikolwa letancisheka kakhulu ematfuba phambilini kantsi futsi tisemimangweni lephuye kakhulu, kufaka ekhatsi tikolwa temabanganyenti, temikhakhaminyenti, tasemapulasini netasemaphandleni.

Sevele-90% yetincwadzi tekufundza etifundvo letibhaliswa kakhulu kuwo onkhe emabanga nato tonkhe tincwadzi tekusebentela setentiwa taba elekthronikhi. 

Ngekuhambisana neLuhlakamsebenti lwetfu lweMakhono eKuntjintja Umhlaba, sikhulisa tinchubo tekuceceshwa kwabothishela nebafundzi kuphendvula kulamatheknoloji lavelako, kufaka ekhatsi i-inthanethi yetintfo, buchwepheshe bemarobhothi kanye nekuhlakanipha lokufana  nekwemuntfu lokwentiwa ngangcondvomshini.

Kutawungeniswa tifundvo letinyenti letinsha tetheknoloji nebungcweti, kufaka ekhatsi tibalo tebungcweti nesayensi yetebungweti, emasayensi etaselwandle, tifundvo tetekundiza tetindizamshimi, emasayensi etetimayini, kanye netifundvo te-aquaponics (tenchubo yetekungcola lokhicitwa tilwane letifuyiwe yasemantini kutsi kuba kudla lokunemsoco kwetitjalo letikhula emantini.
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                        
Kukhulisa kuhlanganyela emkhakheni wetebucwepheshe, tikolwa tahulumende letinyenti titawuguculwa tentiwe tikolwa temabanga laphakeme tebuchwepheshe.

Ngekuhambisana nekutinikela kwahulumende kulilungelo lekufinyelela imfundvo lephakeme kwalabaphuyile, kulomnyaka lophelile singenise imfundvo lephakeme yamahhala yetitjudeni temnyaka wekucala letifanelekako. 

Ngenca yalomtamo, sesichumene nato tonkhe tikhungo temfundvo lephakeme. Tinhloko tetikhungo nebaholi betitjudeni badlale indzima lebalulekile ekuchumaneni netitjudeni.

Lesikimi sitawucaliswa ngetigaba iminyaka lesihlanu kute kube ngulapho tihlomule tonkhe titjudeni letifanelekako ngekwemigomo lebekiwe letisengatiphotfuli ticu tato temfundvo tekucala .

Kusimamisa inchubo yebhizinisi yeSikhwama Selusito Lwetetimali Lwebafundzi Lwaelonkhe (i-NSFAS) nako kutawubekwa embili kulomnyaka lotako kute kutsi sinikwe emandla kute kutsi sente sidlale indzima yaso yekusita titjudeni letifanelekako.

Siyakhatsateka ngalokwentekako kulamanye emanyuvesi kuleliviki, ikakhulu imibiko yebudlova nekwesabisa.

Lokukhatsatana kakhulu, kufa kwaMlungisi Madonsela, sitjudeni saseDurban University of Technology.

Sendlulisela emndenini wakhe emavi etfu endvudvuto lajulile siphindze futsi sitjela ema-ejensi etekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kutsi aphenyisise ngalesehlakalo.

Simema bonkhe baholi bemikhandlu lemele titjudeni netiphatsimandla temanyuvesi kutsi basebentisane kute kutfolakale tisombululo taletinsiyeya bafundzi lababukene nato.

Sitawenta kutinikela kwetfu kusebente kwakha tindlu tekuhlalisa bantfu etindzaweni letikahle letiletsa ematfuba emnotfo nato tonkhe tinsita netisetjentiswa letidzingwa bantfu.

I-ejensi Yekutfutfukisa Tindlu (i-HDA) itokwakha letinye tindlu letengetiwe letinge-500,000 kuleminyaka lesihlanu letako, futsi imali letigidzigidzi letinge-R30 itawunikwa bomasipala netifundza kubasita kutsi bakwati kufeza imisebenti yabo lefanele.

Nanoma kunjalo, uma ngabe sifuna kulungisa ngalokuyimphumelelo kusalela emuva kwekwakhiwa kwetindlu kulelive letfu, sifanele kutsi sitfole emamodeli lamasha ekutfola timali tekwakha tindlu tekuhlalisa bantfu.

Kungenca yaloku-ke kutsi sisungula Libhange Letekutfutfukisa Kuhlaliswa Kwebantfu lelitawukhwebula timali emkhakheni wahulumende nakulotimele kusita ekwetfulweni kwetindlu.

Sitawuphindze futsi sikhulise Luhlelo Lwetindlu Tebantfu, lapho khona imindeni inikwa titandi letitfola tinsita kute kutsi batakhele tindlu tabo, mhlambe ngamunye noma ngekusebentisa emakoporasi laholwa ngummango. 

INingizimu Afrika ineluhlelo lwetibonelelo tahulumende lobanti kakhulu emhlabeni wonkhe, lesita amakhaya laphuyile angabi tisulu tebphuya. 

Njalo ngenyanga uhulumende ukhokhela abantfu baseNingizimu Afrika labatitigidzigidzi leti-17.5 tibonelelo tahulumende. 

Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle lifanele kutsi linconywe ngekuhlonipha sicondziso seNkantolo yeMtsetfosisekelo ngekuphelisa tinsita te-Cash Paymaster Services. 

Kute kube ngulamuhla bazuzi besibonelelo sahulumende batfola imali yabo yetibonelelo tahulumende ePosini laseNingizimu Afrika, futsi esikhundleni semakhadi lamadzala e-Ejensi Yetekucinisekiswa Kwetenhlalakahle eNingizimu Afrika (i-SASSA) sekufakwe lamasha. 

Sente inchubekelembili lenkhulu ekwenteni Lisu Letibonelelo Tahulumende lelifaka konkhe ekhatsi ngekusebentisa Umkhandlu Wetekutfutfukisa Umnotfo Wavelonkhe Newetisebenti (i-Nedlac). 

Letingucuko tihlose kucinisekisa kutsi kuneluhlelo lolukhulu lwetibonelelo tahulumende nomhlalamphansi lelingabiti, lelisimeme futsi lelifanele bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. 

Ngekusitwa yiKhomishini Yekuhlela yaVelonkhe, savumela ngetingucuko letifaka ekahtsi Sikhwama saVelonkhe Setibonelelo Tahulumende, kuhlelwa kwetikhungo, tingucuko kutekulawula, tinzuzo letentiwe kancono tekweswelakala bantfu labangasebentii, tibonelelo tahulumende letizuzwa ngebantfu labanyenti kanye netinchubomgomo talabasebentako tebahlali labaneminyaka yebudzala lesemkhatsini we-18 nalenge-59. 

Manje sesitawuhlanganisa konkhe lesivumelane ngako kube luhlakamsebenti lwenchubomgomo lolutawuhola imitamo yekufezekisa.

Kulomnyaka, sitawutsatsa sinyatselo lesibalulekile sekutsi wonkhe umuntfu afinyelele tinsita temphilo letingutonatona letifananako tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Ngemuva kwekubonisana lokujulile, Umtsetfosivivinyo weMshwalensi weTemphilo waVelonnkhe (i-NHI) utawulunga masinye nje kutsi wetfulwe ePhalamende.

Le-NHI itawenta bantfu baseNingizimu bakwati kutfola tinsita tamahhala endzaweni yekunakekelwa ngetemphilo etindzaweni tahulumende netengasese tekunakekelwa ngetemphilo letifanelekile.

Ngekusebentisa umgomo wekuvelana kwetenhlalo nekwelekelelwa mayelana nekukhokha, sihlose kunciphisa kungalingani ekufinyeleleni tinsita tetekwelashwa. 

Ngekubona bukhulu baletinsayeya kutekunakekelwa ngetemphilo, eHhovisi laMengameli sisungule Licembu Lelikhetsekile le-NHI nekwenta kancono lizinga, lelifaka ekhatsi ematiko lamanyenti labalulekile latawubukana netinkinga enchubeni yetemphilo yahulumende kube futsi kulungiselelwa kungeniswa kwe-NHI. 

Sifake imali kulisu lavelonkhe lekwenta kancono lizinga letemphilo kuyo yonkhe imitfolamphilo netibhedlela letitawusetjentiswa yi-NHI. 

Ngekungenisa i-NHI kanye neluhlelo lolumkhakhanyenti lwekwenta kancono temphilo etikhungweni tetemphilo tahulumende, sisebentela kutfola tingucuko letinkhulu kutekunakekelwa ngetemphilo tebantfu baseNingizimu Afrika.

Nanoma nje kunenchubekelembili lesiyentile nga-1994 ekwehliseni tinhlobo letitsite tebugebengu lobumatima, imimango kulo lonkhe leli lakitsi isasekhungatfwe ngemagenge nebudlova.

Njengencenye yemitamo yetfu lesivumelene ngayo kwenta live letfu kutsi liphephe kancono futsi livikeleke kancono, Lisu Lekuvikela Ummango letfulwa ngeMphala kulomnyaka lophelile. 

Lelisu ligcile ekwakheni budlelwane emkhatsini wemimango nemaphoyisa; kwenta kutsi kube khona nemitfombolusito leminyenti yeluvikela kanye neyekuchumana kancono emkhatsini wemaphoyisa nemimango mayelana nemasu ekuvikela bugebengu. 

Loku kutawenta emaphoyisa kutsi aphakamele etulu ekubukaneni nebugebengu kanye netintfo letikhatsata ummango mayelana nekuphepha. 

Kwengeta, sicinisa kusebenta kwemayunithi lakhetsekile latsite njengeleBudlova beMndeni, Lekuvikelwa kweBantfwana kanye neleMacala eTemacansi kanye nekwenta kancono kulawula nekugcinwa kwemarekhodi ebugebengu kuwo onkhe emazinga.  

I-SAPS icale inchubo yekuhlela kabusha kususa imitfombolusito yebuphoyisa leminyenti iyiyise kutiteyishi temaphoyisa lesisemmngweni.

Budlova lobentiwa kubomake nebantfwana sebufike emazingeni laphakeme.

Onkhe malanga, bomake baseNingizimu Afrika babukana nekubandlululwa, kuhlukunyetwa, budlova ngisho nekufa lombala, imvami kwentiwa ngulabo labadvute nabo.

Kulomnyaka lophelile, sicale kubukana nalebudlova  ngendlela letse kucina kakhulu nalechunyanisiwe.

Engcungcutseleni yaMengameli yeBudlova loBumiselwe kuBulili kanye neKubulawa Kwalabasikati, bomake labavela kuyo yonkhe imikhakha bahlangana ndzawonye kanye nahulumende netinhlangano temmango kute bente inkhombandlela yekucedza budlova lobumiselwe kubulili, kwenta kancono kuchumana kwekuhlela, kanye nekusungula kutinikela ekutfoleni tinsita kanye nekuphendvula.  

Kunemsebenti lowentiwako wekufezekisa tincomo talengcungcutsela, kufaka ekhatsi kulungiselela Lisu Lekuhlela Lavelonkhe LeBudlova Lobumiselwe Kubulili.

Kulomnyaka, sitawusebenta kanye nebalingani betfu etinhlanganweni temmango kufezekisa tincumo teNgcungcutsela yeBudlova Lobumiselwe Kubulili kanye Nekubulawa Kwalabasikati.

Siyakhulisa futsi sifaka timali letinyenti etindzaweni tekwesekela, njengemaThuthuzela Care Centre nemaKhuseleka Care Centre. 

Besiloku sisebenta sicinisekisa kutsi sisebenta kancono tinkantolo temacala etemacansi.

Sitowenta kancono lizinga letinsita etindzweni tekukhosela siphindze futsi sicinisekise kutsi tonkhe tiyawatsatsa emalunga e-LGBTQI+.

Sitawucinisekisa sikhungo selucingo lwamahhala loluphutfumako lolwesekela bomake labahlangabetana nebudlova lobumiselwe kubulili siphindze futsi sente siciniseko sekutsi siyasebenta.

Sitilalele ticelo tekwenta kutsi kube netimali tekulwa nebudlova lobumiselwe kubulili, futsi sebeke eceleni imali kulesabelotimali samanje kwesekela letincumo letatsatfwa kulengcungcutsela.

Hulumende utawuhola umkhankhaso lofaka ekhatsi emadvodza nebafana njengaboshampeni labanemdlandla emzabalazweni wekulwa nebudlova lobumiselwe kubulili.

Kuphelisa budlova lobumiselwe kubulili yintfo yavelonkhe lephutfumako lebekwa embili ledzinga kuhlanganiswa kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye nekuhlanganyela kwato tonkhe tikhungo.

INingizimu Afrika inebantfu labanyenti labasebentisa tidzakamiva budlabha, lokubese kubangela bugebengu kanye nebudlova lobentiwa kubomake nebantfwana, kujulisa buphuya kuphindze futsi kubange inhlupheko nebuhlungu lobukhulu emindenini.

Singuhulumende siyachubeka nekucalisa tinyatselo tekungenelela tekulungisa tinkinga tetenhlalo letidlovadlova imimango yetfu njengekusebentisa tjwala netidzakamiva budlabha.

Kwati njengoba vele siyati kutsi kunekuchumana lokunemandla emkhatsini wekusebentisa budlabha tidzakamiva, kushushunjiswa kwetidzakamiva, bugebengu kanye nekungavikeleki kwemimamango – sigcile ekulweni nalenkinga kanye nemtfombo wayo ngekusebentisa tinhlelo tekuvikela bantfu labahlaseleka kalula ikakhulu lusha. 

Siyagcizelela kutsi emashibhini kanye netindzawo tekutsengisa tjwala letisedvute netikolwa tifanele kutsi tivalwe.

Siyacaphela kepha, njengoba bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika benta, kutsi imitamo yetfu lemikhulu yekucedza buphuya, kweswelakala kwemisebenti, kungalingani kutawuzuza lokuncane ngaphandle uma ngabe silwa nekubanjwa kwembuso ngabhongwane nenkhohlakalo kuko konkhe lapho ivela khona nakuto tonkhe tindzawo temmango.

Lesinyatselo lesisitsatsa manje sekucedza inkhohlakalo bese nekwenta labo labatsintsekako kutsi baphendvule ngetento tabo kutawuncuma sivinini kanye nendlela yetingucuko letimandla tetendlalo netemnotfo lesitifunako.

Tembulo letivela kuKhomishini YaZondo Lephenya Ngekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane kanye nalamanye emakhomishini tiyaphatamisa kakhulu ngoba tiveta bugebengu lobujulile lobujika insayeya kusisekelo seMbuso wetfu wentsandvo yelinyenti.

Siyawancoma lakhomishini ngalomsebenti lawentako, imvamisa ngaphansi kwetimo letiyinsayeya, kuvumbulula liciniso.

Lamakhomishini adzinga kwenta imisebenti yawo ngaphandle kwekuvinjwa futsi sicela bonkhe labo labakhona kuwasita kutsi bawasite eluphenyweni lwawo ngekutsi baye kunika bufakazi.

Ekuhambeni kwesikhatsi lamakhomishini atawutfola loko lakutfolako abuye ente tincomo ngekuhambisana nemsebenti lanikwe wona, bufakazi bebugebengu lobuvelako butawubukwa yinchubo yetebulungiswa betebugebengu.

Lapho khona kunebufakazi lobanele bekutsi kushushiswe, kushushiswa kutawulandzela masinyane futsi timali tahulumende letebiwe tifanele kutsi titfolakale, tibuye ngekushesha.

Kute kube ngumanje, sivumelene ne-NDPP, kutsi kunesidzingo lesiphutfumako sekusungula, ehhovisi le-NDPP, luphiko lwekuphenya lelitawubukana nenkhohlakalo lematima nemacala lahambisana nayo, ngekuhambisana neSigaba 7 seMtsetfo we-NPA.

Masinyane nje ngitawenta simemetelo lesitawubeka imibandzela letsite loluphiko lelitawutsatsisa kuyo.

Ngalokubanti, loluphiko lutawugcila kubufakazi lobuvele kuKhomishini YaZondo Lephenya ngeKubanjwa Kwembuso Ngabhongwane, nakulamanye emakhomishini nakuluphenyo lwekujezisa. 

Lutawukhomba emacala lafanele kutsi abekwe embili bese luyashushisa futsi lutawutfola imphahla letsatfwa njengemphumela wenkhohlakalo.

Loluphiko lutawuhlanganisa emakhono lamanyenti ekuphenya newekushushisa lavela ngekhatsi kuhulumende nakumkhakha lotimele ngaphansi kwemcondzisi lophenyako nalophansi kwa-NDPP. 

Esikhatsini lesidze, sitawusebentisana ne-NPA kanye nalamanye ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kwakha sisombululo lesicinile lesitawucinisa emandla enchubo yebulungiswa bebugebengu kubukana nenkhohlakalo. 

Bantfu bakitsi,

Lapho sishukana netinsayeya tesikhatsi setfu lesisandza kwendlula, futsi lapho sijulisa imitamo yetfu yekuncoba nebuhlungu lobuyingoti bekungentiwa kwebulungiswa kweminyakanyaka, kubalulekile kutsi sente njalo emehlo etfu abe agcile kulikusasa.

Lomhlaba lesihlala kuwo manje ugucuka ngesivinini lesingakate saba khona emlandvweni.

Tingucuko letinkhulu kutheknoloji tigucula indlela bantfu labasebenta ngayo nalabaphila ngayo.

Tigucula indlela bantfu labakhulumisana ngayo, indlela imimango lesebenta ngayo kanye nendlela lebuswa ngayo.

Imiphumela yekugucuka kwesimo selitulu seyivele iyevakala, timo telitulu letimandla kakhulu timosha tindlela tekuphila, imimango kanye neminotfo yamave.

Njengesive lesincane, lesineminyaka lenge-25 singene kuntsandvo yelinyenti, sibukene nekukhetsa lokumatima.

Kukhetsa kwendlulwa tingucuko tetheknoloji noma siyilawule kute sitfutfukise loko lesifuna kukutfutfukisa.

Kukukhetsa emkhatsini wekungalingani noma kwakha imphumelelo lesabelana yona ngekwenta lokusha.

Ngaphandle uma ngabe siyemukela, ngaphandle uma ngabe siyasivisisa simo sengucuko lenkhulu legucula umhlaba wetfu, futsi ngaphandle uma ngabe siyawemukela lamatfuba lewavetako, setsembiso lesasenta ngesikhatsi lelive letfu litfola inkhululeko siyawuhlala sinjalo, singafezwa.

Lamuhla, sikhetsa kuba sive lesifinyelela likusasa. 

Ekwenteni njalo, sakhela etu kwemsebenti wesayensi longumlandvo .

Kwakhiwa ngemphumelelo kwetheleskophu i-MeerKAT eNyakatfo Kapa, itheleskophu yemagagasi lenkhulu kakhulu emhlabeni wonkhe jikelele leva umsindvo wemagagasi lomncane kakhulu, kanye nekwakhiwa kwe- Square Kilometre Array sekwente iNingizimu Afrika kutsi ikhone kucecesha tingcweti letinemakhono emikhakheni lefanana nekubukisiswa kwemkhatsi, tebunjinela letihamba embili kanye nekusetjentiswa kwabongcondvomshini labakhulu futsi labanemandla kakhulu 

Letingcweti tisetjentiselwa kwakha i-HERA, itheleskophu yemagagasi kutfola, kwekucala ngca, inkhomba yemsindvo lomncane wemagagasi wetikhanyeti nema-galaxy ekucala lawakhiwakucala ngesikhatsi kutalwa imvelo yonkhe.

Loku akusiko kwekutfutfukisa nje lwatiso lwebantfu ngekutsi imvelo yonkhe idzabuka kuphi – kumayelana nekuphendvula kutinsayeya iNingizimu Afriaka lebukene nato manje nasesikhatsini lesitako.

Kumayelana nekutfutfukisa itheknoloji nemakhono latawakha umnotfo lonemandla naloncintisanako lowakha imisebenti lenesitfunti nalesimeme.

Kumayelana nekwenta kancono kucinisekisa kuba khona kwekudla, kulawulwa kancono kwetifo, kanye nemandla lashiphile, lahlobile futsi lasebenta kahle kakhulu.

Kumayelana nekuhlalisa kahle bantfu kanye netisombululo tekutfutfukisa tenhlalo letakhelwe kutidzingo tebantfu naloko labakufunako. 

Kumayelana nekuphatsa lokuncono, lokuphendvula kancono nalokusebenta ngemphumelelo.

Kucinisekisa kutsi silawula ngemphumelelo nangekuphutfuma lokukhulu tingucuko tetetheknoloji ngekufuna kukhula kwemnotfo lokufaka konkhe ekhatsi kanye nekutfutfuka kwetenhlalo, ngisungule Ikhomishini yeTheknoloji Yesimanjemanje.

Ifaka ekhatsi bantfu labatiwako labanelwati labatsetfwe emikhakheni yetenhlalo leyehlukene, lekhomishini itawusebenta njengemeluleki lomkhulu wavelonkhe kutingucuko tetheknoloji yesimanjemanje.

Itawukhomba tinchubomgomo, tinhlelo nemasu latawenta iNingizimu Afriaka ibe ngumdlalindzima wemhlaba loncintisanako emaveni emhlaba kutingucuko tetheknoloji.

Kwakhela kulomsebenti lesiwente kulomnyaka lophelile, sigcila ekuchubekeni nekucinisa emakhono eMbuso.

Sente inchubekelembili ekukhuliseni bukhulu neluhlaka lweMbuso, futsi lomsebenti sitawucedza ekupheleni kwesikhatsi sekulawula salo hulumende wakhetswa nga-2014.

Simema bonkhe bantfu baeNinghizimu Afrika kutsi babeke imibono kutsi hulumende singamntjintja kahle kanjani kute sihlangabetane netidzingo netimfuno tebantfu. 

Ekwenteni kancono emakhono etisebenti tahulumende, Sikolwa Savelonkhe saHulumde (i-NSG) singenisa tifundvo letinyenti letiphocelelekile, letitsintsa tindzawo letifanana nenkhambo lenhle, kulwa nenkhohlakalo, kuphatsa ezingeni leliphakeme inchubo yekutsenga imikhicito netinsita kanye nekuyiswa kwebaphatsi kuletinye tindzawo bayosebenta umsebenti lomatima kute kuciniswe kwetfulwa kwetinsita.

Sitawendlulisa kusebenta kweSigaba se-8 seMtsetfo Wekulawula kwaHulumende neKuphatsa, locinisa kwenta kungabi semtsetfweni kutsi tisebenti tahulumende tichube ibhizinisi neMbuso kanye nekwenta hulumende akwati kubukana kahle kakhulu netento tenkhohlakalo.

Lomtsetfo utawenta kutsi kube netijeziso letimatima, kufaka ekhatsi tinhlawulo  noma nekuboshwa kwetikhulu letephula umtsetfo. 

Luphiko lweNkhambo Lelungile, Sizotsa, Kujezisa kanye neKwelekelela ngeTebucwepheshe lutawusungulwa kute lucinise kulawulwa kwenkhambo lefanele nekulwa nenkhohlakalo kanye nekucinisekisa kutsi bayajeziswa labephula tinchubo tahulumende.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

INingizimu Afrika kulomnyaka itsetse sihlalo kuMkhandlu Wetekuphepha waMhlabuhlangene (i-UNSC) lesingesiso salomphelo.

Sitawusebentisa lelitfuba kuchubekisela embili kuthula kulelivekati nasemhlabeni wonkhe jikelele, sichubekisele embili umbononchanti waNelson Mandela wekuthula, kutinta nemhlaba lolungile.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Etinyangeni letimbalwa, bantfu baseNingizimu Afrika batawube bayovota lihlandla lesitfupha kulohulumende wetfu lobuswa ngentsndvo yelinyenti yetfu kuvotela hulumende wavelonkhe newetifundza.

Leli litfuba lebantfu bakitsi lekusebentisa lilungelo labo lelatfolakala kamatima kute bancume kutsi lelive licondze kuphi.

Ngikhulumisene neKhomishini Yelukhetfo Letimele (i-IEC) kanye naBondvunankhulu bato tonkhe tifundza, futsi ngicondze kumemetela kutsi lusuku lwelukhetfo ngumhla ti-8 Inkhwekhweti 2019.

Sifisa kukhumbuta bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labafanelekile labasengakakubhaliseli kuvota kutsi basalelwe kute kufike lusuku lolumenyetelwe kutsi babhalise.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sibantfu labacinile labamelana netimo, labanitikelako nalabanelitsemba. 

Nanoma nje sacindzetelwa kakhulu lubandlululo, asitange sibuyisele ngesikhatsi sincoba sitfola inkhululeko yetfu. 

Intsandvo yelinyenti yetfu ichakatile futsi yakhula, yanakekelwa ngumoya wenhlitiyo lenhle yemadvodza nabomake balelive lababati kahle buhlungu lesabuva ngesikhatsi silwela lenkhululeko. 

Kepha umgwaco loya emphumelelweni mudze, futsi sibone kukhula kwehlukahlukana emimangweni yetfu. 

Emkhatsini walabamnyama nalabamhlophe, labaphuyile nalabanjingile, emkhatsini walabasemadolobheni nalabasemaphandleni, emkhatsini webantfu labakhuluma tilwimi letahlukene nalabanemasiko langafani. 

Ngalesinye sikhatsi kubonakele sengatsi kubonakele sengatsi kunakekelana nekuba nekuvela labanye lokwasihlanganisa nga-1994 sekugucuke kwaba simunyu zuzu.

Kepha angeke siwele etandleni tekuhlala njalo sibona lokubi nekwehluleka. 

Live letfu lime ekubeketeleni nesakuphilisaneni, futsi sima sicine, sicinisekile futsi sibumbene simelene nako konkhe lokufuna kusehlukanisa noma kubhubhisa loko lesakuzuza kamatima.

Basitjela kutsi kwakha iNingizimu lete lubandlululo yintfo lengeke ikhoneke nekutsi angeke selapheke ngekweliciniso kumlandvo wetfu lelibuhlungu. 

Kepha sakhona kubukana nato timo letimatima, futsi sichubekela embili ngemandla.

Kwaba litsemba langekhatsi lemoya webuntfu lelagcina ematsemba aphila ngesikhatsi lesimatimba. 

Ngulelitsemba leli-ke lelitasichubekisela embili lapho sibukana nelikusasa lelisha lelinemandla.

YiNingizimu Afrika lapho khona yonkhe indvodza, wonkhe make kanye nemntfwana unikwa litfuba netindlela tekutentela imphilo lencono. 

YiNingizimu Afrika lelindzele kutsatsa litfuba letingucuko tetheknoloji letigcwele emhlabeni wonkhe jikelele kukhulisa umnotfo wetfu kanye nekwakha imisebenti yebantfu.

YiNingizimu Afrika yebantfu labanembononchanti, inshisekelo kanye nekutimisela; kuyenta ibe sikhungo sekucamba lokusha, busomabhizinisi nekungenisa imali.

YiNingizimu Afrika lebona tinkinga tesikhatsi lesendlulile, kepha ibuka embili kulikusasa icine.

YiNingizimu Afrika lapho khona baholi bayo banemandla futsi bayakhutsateka, baholi labatisebenti tebantfu – futsi kwenetisa imisebenti yabo kungumklomelo lophakeme kakhulu futsi lekukuphela kwawo.

Ngetulu kwako konkhe, yiNingizimu lapho khona sonkhe sitigcabha ngaloko lesikuzuzile futsi nangalapho setsemba kuba khona. 

Umsebenti losilindzile mkhulu kakhulu.

Ngetulu kwako konkhe, sifanele kutsi sente umnotfo wetfu usebente futsi.

Ngimema wonkhe umuntfu waseNigizimu Afrika kutsi loku akwente umsebenti wakhe. 

Ngoba uma siphumelela – futsi ngaloku sicinisekile – ngiso sonkhe sive lesitawuzuza.

Singuhulumende, singemabhizinisi futsi sitakhamiti, asibumbaneni semukele likusasa. 

Asibambeni likusasa letfu sonkhe ngetandla totimbili, ngemagama langabuni eLucwebhu lweNkhululeko: bahambisana, bonga emandla abo.

Lomsebenti – wekwakha iNingizimu Afrika lencono – ngumsebenti wetfu sonkhe sibantfu baseNingizimu Afrika. 

Lapho sibukana nalemisebenti netinsayeya, sifanele kutsi sikhumbule emagama aTheodore Roosevelt lowatsi:

“Akusiye umuntu logcekayo lobalulekile; hhayi indvondza lekhombisa kutsi indvodza lenemandla igileka kanjani, noma lapho umenti wetento ngabe utente kancono. 

“Kubongwa umuntfu losenkhundleni, buso bakhe lobugcwele lutfuli nemjuluko kanye nengati; lophokophela ngekutimisela; lowenta emaphutsa, lowehluleka njalo njalo, ngoba kute imitamo lete liphutsa netinkinga; kepha lophokophela kwenta tento; lowati injabulo lenkhulu, kutinikela lokukhulu; lotisebentisa yena entfweni lenembuyiselo; lotsi nakasezingeni leliphakeme kakhulu uyakwati kuphela kwenjabulo yekuzuza lokukhulu, futsi lotsi ngesikhatsi lesibi kakhulu, umangabe ehluleka, lokungenani ehluleke etama kakhulu, kute kutsi indzawo yakhe ingabi kuleyo yemiphefumulo lebandzako futsi leneluvalo langakwati kuncoba futsi lengakwati kwehlulwa.”

Sonkhe sinendzima lesimele kutsi siyidlale sibantfu baseNinngizimu Afrika ngamunye, tinhlangano tetenkholo, tinhlangano tetemidlalo, tinyonyane tetisbenti, emabhizinisi, titjudeni, betemfundvo lephakeme kanye netakhamuti

Asichubeke semukele umoya wekuba takhamuti letitishikashiki ngekuhambisana nemyalo, Thuma  Mina, emshucweni loya ekulinganeni, enkhululekweni kanye nasemphumelelweni yawonkhe wonkhe. 

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore