Inkhulumo Yamengameli Cyril Ramaphosa lemayelana nendlela iningizimu afrika lebukana ngayo nelubhubhane lwe-Corona

Inkhulumo Yamengameli Cyril Ramaphosa lemayelana nendlela iningizimu afrika lebukana ngayo nelubhubhane lwe-Corona E-Union Buildings, Etshwane                                                           

Bantfu bakitsi, Lishonile, Sanibonani, Riperile, Dumelang, Molweni, Ndi madekwana, Gooienaand, Good evening.

Sekungemaviki lalishumi-ngco kusukela samemetela simo lesiyinhlekelele savelonkhe ngenhloso yekubukana nalolubhubhane lwe-corona.

Kusukela ngaleso sikhatsi, sifezekise tinyatselo leticatsa letingakate setisetjentiswe phambilini – kufaka ekhatsi kumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe – kulawula kubhebhetseka kwaleligciwane.

Ngiyacolisa kutsi letinyatselo tinetfwese kuhlupheka lokukhulu – tinciphise lilungelo lenu lekuhamba ngekukhululeka, kusebenta kute nikhone kutiphilisa.

Umphumela waletinyatselo lesinetfwese tona – kanye nekutidzela lenikwentile – sikhonile kwehlisa lizinga lekungenwa ngulesifo nekuvikela tikhungo tetfu tetemphilo kutsi tingetfwali kamatima ngalokwecile.

Sisebentise lesikhatsi sekumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe kwakha indlela lenkhulu yekubukana netemphilo yesive nekulungiselela inchubo yetfu yetemphilo mayelana nekukhula kwemazinga ekungenwa ngulesifo.

Manje, lapho singena esigabeni lesilandzelako semzabalazo wetfu wekulwa nale-corona, kutawuphindze futsi kube kwenta kwenu lokutawuncuma siphetfo salesive sakitsi.

Nibantfu ngamunyengamunye, imindeni, imimango, ngini lenitawuncuma kutsi siyahlangabetana nalomonakalo longaka emave lamanyenti lahlangabetene nawo, noma sitawusindzisa bantfu bakitsi, ummango wakitsi noma umnotfo wetfu kumtselela lomubi kabi walolubhubhane.

Siyati kutsi kutivikela kuleligciwane lokusebenta kakhe kakhulu kuphindze futsi kube ngulokulula kakhulu.

Kugeza tandla tetfu njalo-nje, kufaka tifonyo tebuso, kukhweshelana nalabanye bantfu nga-1.5 wemamitha lokungenani, kugwema kutsintsa buso betfu ngetandla letingakagezwa kanye nekuhlanta tindzawo lesititsintsako njalo-nje.

Sitaluncoba lolubhubhane ngekwentisisa nekugcina njalo-nje letento letisisekelo.

Manje tehlakalo te-corona leseticinisekisiwe lapha eNingizimu Afrika seti-22 583.

Cishe yihhafu yalabantfu lasebaluleme, mhlawumbe kungobe timphawu tabo betingasito letinemandla kangako noma kungenca yekunakekelwa labakutfolile etibhedlela.

Ngelishwa, bantfu labange-429 bashonile.

Kumindeni yabo, bangani, nakubalingani babo ngekwemsebenti sendlulisela emavi etfu endvudvuto.

Kulahlekelwa kwenu kulahlekelwa kwetfu.

Manje sesitse-nje kuba ngetulu kwe-11 000 tehlakalo te-corona letikhona kulelive.

Kuleti, tigulane letinge-842 tisesibhedlela bese kutsi-128 wato tisemagumbini alabasesimeni lesibucayi.

Linani lebantfu labangenwe ngulesifo ngabe lisetulu kakhulu kube asitange sitsatse tinyatselo ngesikhatsi sititsatsa sinitfwesa tinyatselo letimatima tekulawula lesifo.

Sigcine sisesimeni lesincono kakhulu kunalesigaba lamanye emave lamanyenti bekakuso ngesikhatsi lesifo sichubeka.

Njengemphumela waletinyatselo letimatima tekulawula lesifo lesititsetse, sikhonile kucinisa indlela yetemphilo yekubukana naso.

Lamuhla, sente tinhlolo te-corona letingetulu kwaleti-580 000 nekucilongwa lokungetulu kwetigidzi leti-12.

Bacishe babe ti-60 000 bosomphilo bemmango labebahambela emakhaya ngemakhaya kulo lonkhe lelive kutfola tehlakalo te-corona letingaba khona.

Kulungiselela kukhuphuka kwemazinga ekungenwa ngulesifo lalindzelekile, icishe i-20 000 imibhedze yasesibhedlela leseyihleliwe, futsi lesahlelelwa, inhloso lensha yetehlakalo te-COVID-19, futsi tibhedlela tesikhashana letinge-27 tiyakhiwa kulo lonkhe lelive. Linyenti laletibhedlela setikulungele kwemukela tigulane te-corona.

Ngaso sona leso sikhatsi, sihlangabetane netinsayeya letinyenti, kufaka ekhatsi kungeneli

kwetintfo tetekwelashwa ngenca yekufunwa kakhulu kwaletintfo emhlabeni wonkhe jikelele.

Loku sekwente kutsi sikhatsi sekuhlola i-corona sibe sidze kakhulu, lokubese kuba nemtselela lomubi ekusebenteni ngemphumelelo kweluhlelo lwetfu.

Bubanti nesivinini sekubukana netemphilo yesive kulesimo lesiphutfumako kube ngulokuncomekako,kepha kusesekunyenti kakhulu lokusadzinga kutsi kwentiwe.

Bekunguloku sati kutsi lokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe kutawubambelela-nje kuphela kubhebhetseka kwaleligciwane, kepha futsi loko angeke kukhone kulivimba.

Kute kube ngulapho sekunelikhambi lekugoma lawonkhewonkhe, leligciwane

litawuchubeka nekubhebhetseka kubantfu bakitsi. Loku kusho kutsi sifanele kutsi setayele kuphila nale-corona sikhatsi lesidze lesitako.

Kunemtamo lomkhulukati wemave emhlaba wekwenta likhambi lekugoma, iNingizimu Afrika leyincenye yawo.

Hulumende uyayesekela futsi uyisita ngetimali imiklamo yelucwaningo leminyenti, kufaka ekhatsi lisu lekukhicita khona lapha kuleli lakitsi emakhambi ekugoma i-corona masinyane-nje uma sekutfolakale labo labangakwenta loko. Sitawusebentisa emakhono lakhona, bogobela, sakhiwonchanti kanye netinhlangano letikutimboni temakhambi ekugoma kutsi tikhicite tiphindze futsi tilisabalalise lelikhambi lekugoma.

Sikhulumisene ngekutsi uma kungentiwa emakhambi ekugoma nanoma ngukuphi lapha emhlabeni afanele kutsi atfolakale mahhala futsi atfolwe ngalokulinganako takhamuti tawo onkhe emave.

Njengobe bososayensi bebacombele, emazinga ekungenwa nguleligciwane kulelive lakitsi manje asacalile kukhuphuka ngemandla.

Kunye kulokutsatfu kwetehlakalo talamazinga lakhulako lokucinisekisiwe kurekhodwe kuleliviki leliphelile kuphela.

Futsi sifanele silindzele kutsi lamanani atawukhuphuka kakhulu kunakucala futsi ngekushesha.

Sekwakhiwe emamodeli lamanyenti lehlukene ekucombelela indlela yaleligciwane nekusita kucinisekisa kuhlela nekwaba imali kwetfu.

Lamamodeli asitjela tintfo letimbili letibalulekile:

Kwekucala, lolubhubhane lwe-corona lapha eNingizimu Afrika lutawucala ngekuba lubi kakhulu ngembi kwekubancono.

Kwesibili, futsi lokubaluleke kakhulu, asitjela kutsi sikhatsi, bubanti nemtselela walolubhubhane kusime etentweni tetfu singummango kanye nasekutiphatseni kwetfu ngamunyengamunye.

Ngekulandzela tindlela letisisekelo tekutivikela, singakunciphisa kokubili linani lalabangenwa ngulesifo nelinani lalabashonako.

Ngesikhatsi ngigcina kukhuluma nesive, ngatsi sitawucala inchubo yekubonisana letawukhombindlela letinyatselo lesifanele kutsi sititsatse manje.

Kusukela ngaleso sikhatsi, sihlangane nebaholi bemacembu etepolitiki lamelelwe ePhalamende kanye nemabhizinisi, tinhlangano tetisebenti kanye nemmango.

Sihlangane naBondvunakhulu, baphatsimadolobha, bameleli beNhlangano yaHulumende waseKhaya yaseNingizimu Afrika, baholi bendzabuko kanye nebameleli bemimango yetenkholo.

Njengobe sentile ekucaleni kwalenhlekelele, siphindze futsi safuna seluleko seLikomidi leTindvuna leKweluleka mayelana ne-COVID-19, lekulicembu labososayensi labaneticu letisezingeni leliphakeme kakhulu, labahlonishwako nalababomnkantjubovu, bodokotela labatsintsana-ngco netigulane, lababukene netelubhubhane kanye nabogobela betemphilo yesive.

Siyabonga kakhulu umsebenti lesebawentile futsi nalabasachubeka nekuwenta kucinisekisa kutsi kubukana kwetfu nalesifo kutfola lwati kubufakazi betesayensi lobuhamba embili.

Siyayibonga nemibono yabososayensi neyabogobela betemphilo bakulelive leyehlukahlukene futsi ngalesinye sikhatsi lenikana insayeya, lesusa inkhulumomphikiswano yesive iphindze futsi inotsise inhloso yetfu.

Siphindze futsi sakhonjwindlela yiNhlangano yeTemphilo yeMhlaba kanye neSikhungo sase-Afrika seKulawulwa neKuvikelwa kweTifo.

Lapho sibukana nalolubhubhane lolutsintsa timphilo netindlela tekutiphilisa tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, bekubalulekile kutsi sibonisane nalabanyenti ngendlela besingakhona ngayo.

Lokubonisana kube ngulokubalulekile futsi nalokufanele kutsi sitfole imibono leminyenti leyakhako.

Ihlomise indlela hulumende lacabanga ngayo, yaniketa indlela lecondze-ngco yetinsayeya bantfu bakitsi labahlangabetana nato etindzaweni tabo letehlukene.

Lamacembu lekwaboniswana nawo ehlukahlukene njengebantfu baseNingizimu Afrika bona ngekwabo, futsi bonkhe bayavuma kutsi sente kahle satsatsa tinyatselo letifanele futsi sabambelela kubhebhetseka kwaleligciwane.

Bonkhe bakhuluma ngavilinye ekuphikeleleni kutsi inhloso yetfu lenkhulu kufanele kutsi kube kusindzisa timphilo nekuvikela tindlela tekutiphilisa.

Nanoma-nje kunendzawo lapho kunekwehlukahlukana khona, onkhe lamacembu avumelana kakhulu ngendlela lesifanele kutsi siyitsatse sakhele etukwaloko lesesikuzuzile kute kube ngumanje.

Nanoma-nje lokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe kube yimphumelelo, akukwati kutsi kungachutjekwa nako lomphelo.

Sangenisa sigaba sesihlanu sekucaphelisa nge-COVID-19 kute kutsi silawule kucekiswa kancanekancane kumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya.

Lendlela lelungiswe ngekuya kwelizinga lebungoti ikhonjwindlela tinchubo letinyenti, kufaka ekhatsi lizinga lekungenwa ngulokugula nesilinganiso sekutselelana, emakhono etikhungo tetemphilo, bubanti bekufezekiswa kwetingenelelo tetemphilo yesive kanye nemitselela yetemnotfo netenhlalo temikhawulo lechubekako.

Kungenca yalendlelanchubo lena-ke – nangekulandzela kubonisana – lokwenta kutsi Ikhabhinethi itimisele kutsi lesigaba sekucaphelisa salelive lonkhe sifanele kutsi sehliswe kusigaba sesine siye kusigaba sesitsatfu kusukela mhla lu-1 Inhlaba 2020.

Kusuka kuyiwe kusigaba sesitsatfu kwenta luntjintjo lolukhulu endleleni yetfu yekubukana nalolubhubhane.

Loku kutawuholela ekutseni kuvulwe umnotfo nekususwa kwemikhawulo leminyenti ekuhambeni kwebantfu, kube kepha kuciniswa ngemandla tingenelelo tetfu tetemphilo yesive.

Nalapho siya kusigaba sesitsatfu sekucaphelisa kubalulekile kutsi sati kutsi kunetindzawo talelive letimbalwa lapho lesifo sishube kakhulu khona  lapho khona futsi emanani alabangenwa ngulesifo ayakhuphuka.

Sitawuba nendlela leyehlukile yekubukana naleto tindzawo letinemazinga ekungenwa ngulesifo nekutselelana laphakeme kakhulu.

Letindzawo leti titawumenyetelwa kutsi tindzawo letitikhungo.

Indzawo lesikhungo ichazwa njengendzawo lenebantfu labangetulu kwalabasihlanu labangenwa ngulesifo kubantfu laba-100 000 njalo-nje noma lapho khona tehlakalo letinsha talabangenwe nguleligciwane tandza ngekushesha.

Lamadolobhakati lalandzelako akhonjwe njengalawo latindzawo letitikhungo te-corona. iTshwane, iJozi, Ekurhuleni, Ethekwini, iNelson Mandela Bay, iBuffalo City kanye neKapa.

Letinye tindzawo letitikhungo bomasipala besigodzi iWest Coast, i-Overberg neCape Winelands eNshonalanga Kapa, sigodzi saseChris Hani eMphumalanga Kapa, nesigodzi se-iLembe KwaZulu-Natal.

Sikhatsateka kakhulu ngesimo selidolobhakati laseKapa kanye neNshonalanga Kapa jikelele, manje lelinani leliyihhafu yesamba sabo bonkhe bantfu labangenwe ngulesifo kuvelonkhe.

Sibukene naloku njengeludzaba loluphutfumako.

Loluhlu lwaletindzawo letitikhungo lutawubuyeketwa njalo-nje ngemaviki lamabili ngekuya kwekutsi lichubeka kanjani leligciwane.

Ekubukaneni naleligciwane kuletindzawo leti sitawufezekisa tingenelelo letinemandla kakhulu lekuhloswe ngato kunciphisa linani lebantfu lelisha lelingenwa ngulesifo.

Simisa ngemumo tinyatselo tekugadza ngekulandzelela, kulawula kungenwa ngulesifo kanye nekulawula.

Sitawubeka licembu laso sonkhe sikhatsi letisebenti letinesipiliyoni esikhungweni ngasinye.

Lelicembu litawufaka ekhatsi bogobela betelubhubhane, labasebenta ngemindeni, bonesi, bosomphilo bemmango, bogobela betemphilo kanye netinsita tetekwelashwa letiphutfumako, letitawesekelwa bogobela baseCuba.

Sikhungo ngasinye sitawuchunyaniswa netinsita tetekuhlola, tindzawo tekuhlaliswa wedvwana, tindzawo tekuhlalisa bodvwana labo labebavuleleke kulesifo, imibhedze yasesibhedlela kanye nekutfungatsa labo lekusoleka kutsi kungenteka babe naso njengobe bebavuleleke kuso lesifo.

Uma kungenteka kutsi kube nesidzingo, nanoma nguyiphi incenye yalelive ingabuyiselwa etigabeni tekucaphelisa sesine noma sesihlanu uma ngabe lokubhebhetseka kwalesifo akulawuleki nanoma kusetjentiswa letingenelelo tetfu kantsi futsi kunebungoti bekwengameka kwetikhungo tetfu tetemphilo.

Ekuhambeni kwesikhatsi, nanoma kunjalo, ngemitamo yetfu, kutawukhoneka kubeka kutigaba sesibili noma sekucala tindzawo letinemazinga laphasi ekungenwa ngulesifo.

Kufezekiswa kwesigaba sekucaphelisa sesitsatfu ekucaleni kweNhlaba sitawufaka ekhatsi kubuyela emsebentini kwemikhakha leminyenti yetemnotfo, kuye ngekugcinwa ngemandla kwetinchubo tetemphilo nemitsetfosimiso yekukhweshelana.

Lokuvulwa kwemnotfo naleminye imisebenti kusho kutsi tinyenti tisebenti tahulumende letitawubitwa tibuyele emsebentini.

Loku kutawentiwa ngekuhambisana nemigomo yeMtsetfo weteMphilo yaseMsebentini neKuphepha kanye nekukhonjwindlela Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa lisebentisana nawo onkhe lamanye ematiko ahulumende.

Siyawutfokotela umsebenti tisebenti tahulumende letichubeka nekuwenta ikakhulu leto letisemkhakheni losembili wekulwa nale-COVID-19.

Kuphepha kwato tonkhe tisebenti, kufaka ekhatsi tisebenti tahulumende, ludzaba lolusikhatsatako.

Sitawuchubeka nekwenta yonkhe imitamo yekuniketa tintfo letitisetjentiswa tekutivikela letenele kucinisekisa kuphepha kwawonkhewonkhe nabasemsebentini.

Lesikubeka embili kutsi kuncishiswe ematfuba ekutselelana leligciwane kanye nekwenta indzawo lephephile yawonkhewonkhe.

Ngako-ke sicela labo labangadzingi kuya emsebentini noma etikhungweni tetemfundvo kutsi bachubeke bahlale ekhaya.

Bantfu futsi batokwati kuphuma emakhaya abo bayotsenga imikhicito noma bayotfola tinsita letifanana nekunakekelwa ngetemphilo.

Bantfu futsi batawukhona kutivocavoca nanoma ngusiphi sikhatsi selusuku, kuphela-nje uma ngabe loku akwentiwa ngemacembu.

Kuncunyelwa kwebantfu sikhatsi sekuba ekhaya sitawuyekelwa.

Tjwala butawutsengiselwa kunatfwa ekhaya kuphela ngaphansi kwetimo leticatsa, ngemalanga lancunyiwe nangema-awa lancishisiwe.

Timemetelo mayelana naloku titawentiwa singaphetsa tingcoco nemkhakha mayelana netimo letinyenti letehlukene.

Kutsengiswa kweligwayi kutawuchubeka nekuvalwa kusigaba sekucaphelisa sesitsatfu ngenca yebungoti betemphilo lobuphatselene nekubhema.

Yonkhe imibutsano itawuchubeka nekungavunyelwa, ngaphandle kwemingcwabo letawuba nelinani lebantfu lelingekho ngetulu kwebantfu labange-50 noma-ke imihlangano etindzaweni temsebenti ngekwetinhloso temsebenti.

Nanoma nguyiphi indzawo levulekele ummango lapho khona kwentiwa temasiko, temidlalo, tekutijabulisa, tekukhibika kukhangisa, kuhlangana noma imisebenti lefanana naleyo titawuchubeka nekuvalwa.

Sibambe tingcoco letibe yimphumelelo nebaholi bemmango wetenkholo mayelana nesiphakamiso tabo tekuvula nganhlanye tinsita tetekukhonta nekweluleka ngekuya ngetinkhambiso nemazinga.

Sonkhe sivumelene nekuba netingcoco letichubekako mayelana naloludzaba lolu futsi siyetsemba kutsi sitawusitfola sisombululo lesikahle.

Sifisela Emasulumane akitsi tilokotfo letinhle te-Eid.

Bonkhe babukene nesikhatsi sekutinikela, lekufanele kutsi ngalokwetayelekile silandzelwe ngumbungato.

Sitsandza kubabonga ngekutsi bente tingucuko letibalulekile kulombungato lapho sichubeka nekulwa nalolubhubhane.

Ekuvuleni umnotfo, sitawusima kutivumelwane temmango lapho bonkhe badlalindzima lababalulekile batawukhuluma ngetintfo letinebungoti lobukhulu etindzaweni temsebenti kanye nasemkhatsini wetisebenti nemmango.

Sitawube-ke siphotfula tinchubo temkhakha letinyenti futsi sitawudzinga kutsi inkampani ngayinye yente lisu layo lasemsebentini ngembi kwekutsi kuvulwe futsi.

Ngekuya kwalamasu, tinkampani titawudzinga kutsi timise ngemumo tinyatselo tekuhlanteka netekukhweshelana kanye netisetjentiswa; titawudzinga kucilonga tisebenti onkhe malanga natifika emsebentini, basuse kulabanye labo lekungenteka kutsi sesibangenile lesifo baphindze futsi babentele emalungiselelo ekutsi bahlolwe.

Bafanele kutsi futsi basite ngekutfungatsa labo lekungenteka kutsi besulelekile uma ngabe tisebenti titfolakala kutsi tinalo leligciwane.

Ngenca yekuba sengotini kakhulu, tonkhe tisebenti letingetulu kweminyaka lenge-60 budzala kanye naleto letinaletinye tifo njengesifo senhlitiyo, sashukela, sifo sekuphefumula lesingumahlalakhona kanye namdlavuta tifanele kutsi tihlale ekhaya.

Tisebenti letingakhona kusebentela ekhaya tifanele kutsi tente njalo.

Ngekuya kwaletinyatselo, tonkhe tinsita tekukhicita, tetimbiwa, kwakha, tinsita tetimali, tinsita tebungcweti nemabhizinisi, tebucwepheshe betelwatiso, tekuchumana, tinsita tahulumende kanye netinsita tebetindzaba, titawucala ngalokuphelele nakuvulwa mhla luLunye Inhlaba.

Emalungiselelo ekucala futsi nekucala ngetigabangetigaba kutawudzinga kutsi kume ngemumo kuto tonkhe tindzawo tekusebenta.

Teluhwebo lwemahholiseyi netitolo letinkhulu kutawuvulwa ngalokuphelele, kufaka ekhatsi titolo, titolo letitiphaza kanye nebahwebi labangakahleleki. Kutsenga nge-inthanethi kutawuchubeka kuvulwe.

Leminye imikhakha lebeseyivulile phambilini, njengeyetekulima netemahlatsi, tinsita letisisekelo, kukhicitwa kwekudla nemikhicito yekuhlanteka, itawuchubeka kuvule ngalokuphelele.

Kucinisekisa kutsi siyakugcina kukhweshelana, leminye imisebenti yetemnotfo letsite lenelizinga lebungoti lelikhulu itawuchubeka nekungavunyelwa kutsi tivule. Ifaka ekhatsi:

  • Tindzawo tekudlela, emabhala nemathavini, ngaphandle kwekuletfwa nekulandvwa kwekudla.
  • Tindzawo tekulala kanye nekuhamba kwetindizamshini tangekhatsi kuleli, ngaphandle kwekuhambela tebhizinisi, lokutawucaliswa ngetinsuku letitawumenyetelwa.
  • Tinkhomfa, imicimbi, kutijabulisa kanye nemisebenti yetemidlalo.
  • Tinsita tekutinakekela, kufaka ekhatsi emasaluni etinwele netinsita tekutenta ube muhle.

 

Kubuyela emsebentini kutawentiwa ngetigabangetigaba kute kutsi indzawo yemsebenti yentiwe ikulungele kubukana ne-corona. Kufanele kutsi kwentiwe ngendlela legwema iphindze futsi inciphise ematfuba ekungenwa ngulesifo.

Sibambe tingcoco nemboni yetekuvakasha, emahhotela netindzawo tekudlela mayelana netinsayeya nebulukhuni lemikhakha lebukene nabo.

Bente tiphakamiso letinyenti, mayelana netinyatselo labahlose kutilandzela nakuvula imikhakha yabo. Sisatibuka-ke letiphakamiso.

Tinyenti tinkampani letente ngetulu kwaloko lokudzingwa ngumtsetfomgomo kwesekela kubukana ne-corona, kufaka ekhatsi labo lasevele benta bacilonga, bahlola futsi benta ngisho netikhungo tekubeka tisebenti tabo letisuswe kulentiye.

Sitawukhulumisana netinkampani letinkhulu mayelana nekutsi bangatenta kanjani tindzawo tekuhlalisa bodvwana leto tisebenti letisoleka kutsi kungenteka tibe naso lesifo ngobe betivuleleke etfubeni lekusitfola.

Sitetfulela sigcoko leto tinkampani letinikele eSikhwameni seteKuvelana nangaletinye tindlela tekuphendvula kwetfu. Tifaka ekhatsi tinkampani letifana ne-Volkswagen, leyakha sibhedlela sesikhashana efekthri lengasetjentiswa e-Nelson Mandela Bay lesingafaka imibhedze le-4 000.

Yinye yetinsayeya lenkhulukati lesitawubukana nayo uma siya esigabeni sesitsatfu – lesitawenta bantfu labangefika kulabatigidzi letisiphohlongo kutsi babuyele emsebentini – kutawuba kukhula kwelizinga lekutselelana kutigitjelwa temmango.

Sidzinga kutsi sibe nelubanjiswano emkhatsini walabahamba ngetigitjelwa temmango, bashayeli bematekisi nemabhasi nahulumende kute kutsi sigcine bantfu bakitsi baphephile.

Bagibeli batawudzinga kutsi bahlale njalo bafake tifonyo, bageze tandla tabo ngembi nangemuva kwekuhamba baphindze futsi bagweme kutsintsa buso babo ngetandla letingakagezwa.

Labahamba ngetigitjelwa temmango batawudzinga kutsi bangasondzelani kakhulu nalabanye bagibeli.

Bashayeli bemabhasi nebematekisi badzinga kulandzela lemitsetfomgomo letawumenyetelwa yiNdvuna yeTekutfutsa, kufaka ekhatsi kucinisekisa kutsi tigitjelwa tabo tibulawa emagciwane njalo-nje.

Emabhizinisi lamanyenti asitjele kutsi asabuka tindlela tekutsi angasinciphisa kanjani siminyaminya kutigitjelwa temmango, kufaka ekhatsi kuhlela ngetindlela letehlukene ema-awa ekusebenta nekwenta kutsi kube khona tigitjelwa tetisebenti.

Iminyele yetfu itawuchubeka ivalwe ngaphandle kwekutfutfwa kwemikhicito nekubuyiswa kwetakhamuti emaveni ato.

Lenye insayeya lesibukene nayo kuvulwa kwetikolwa.

Intfo yetfu lesiyibeka embili temphilo nekuphila kahle kwebafundzi, titjudeni, bafundzisi kanye netisebenti taletikhungo.

Siphindze futsi siyakhatsateka ngekukhula nekutfutfuka kwebantfwana betfu nekutsi futsi sonkhe lesitukulwane sebafundzi asikafaneli kutsi sincisheke ematfuba kwalomphelo ngenca yalolubhubhane.

Siyacilika-ke futsi senta indlela yekuvula tikolwa ngetigabangetigaba, sikhonjwindlela seluleko setekwelashwa kanye nekubonisana nabo bonkhe badlalindzima.

Sitawuvula kucala emaklasi ebafundzi belibanga le-7 nebe-12 kusukela mhla luLunye Inhlaba.

Tinyatselo leticatsa tekulawula kutselelana lesifo kanye, lapho kunesidzingo khona, takhiwonchanti letengetiwe temanti nekuhlanteka timiswa ngemumo kute kutsi kukhoneke kukhweshelana, kugezwa njalo-nje kwetandla nekuphepha kwebafundzi.

Kuphindze futsi kumiswa ngemumo tinyatselo tekucinisekisa kuphepha lapho bantfwana bafinyelela luhlelo lwabo lwekudla esikolweni netigitjelwa tebafundzi.

Ikhalenda yesikolwa itawubuyeketwa, kantsi futsi nekharikhulamu nawo itawuncutfwa kute kutsi sikhone kutfola umnyaka wesikolwa wa-2020.

Kuyavisiseka kutsi kunekukhatsateka mayelana nekuvulwa kwetikolwa, futsi ngifanele kukugcizelela kutsi kute batali labatawuphocelelwa kuyisa bantfwana babo esikolweni uma ngabe bakhatsateka ngekuphepha kwabo.

Kepha uma ngabe sisebenta ngekubambisana, uma ngabe silandzelisisa kahle konkhe kucilika netinchubo, sitawukhona kugcina tikolwa tetfu tiphephile.

Sitawuphindze futsi sisebentise indlela yetigabangetigaba kutsi kucalwe kufundvwa etikhungweni tetemfundvo lephakeme.

Kusukela mhla lu-1 Inhlaba, onkhe emanyuvesi emmango alindzeleke kutsi acale kufundzisa bucalu nekusebentisa emasubuciko ekufundzisa nekufundza kucinisekisa kutsi tonkhe titjudeni titfola litfuba lelilungile lekucedzela umnyaka wekufundza wa-2020.

Nakucala lesigaba sekucaphelisa sesitsatfu, bafundzi labatawuvunyelwa kubuyela kumakhempasi angeke babe ngetulu kwakunye kwalokutsatfu kuphela-nje uma ngabe batawuhlaliswa ngalokuphephile.

Tikhungo titawuchubeka nekuvulwa lapho emazinga ekucaphelisa e-corona antjintja.

Lapho sigcogca imitfombolusito yetfu yetemphilo kute kutsi sihlangabetane nemazinga ekukhuphuka kwetehlakalo te-corona lalindzelekile, sifanele kutsi sicinisekise kutsi asivuli sikhala sekucubuka kwaletinye tinhlekelele tetemphilo. 

Kufanele kutsi-ke tinsita tensakuvukela tivule ngalokuphelele futsi tichubeke nekuniketa tinsita ngekunaka kugonywa kwebantfwana labancane, tinsita tekuhlela umndeni, kunakekelwa ngembi kwekubeleka, kutfolwa kwesifo nekwelashwa kwesifo sesifuba ne-HIV, kulawulwa kwetifo letibomahlalakhona nekwesekelwa kwalabo labasindze kubudlova lobucondziswe kubulili lobutsite. 

Sidzinga kuhlala njalo sicinisekisa kutsi emalungelo ebantfu ekuphila nesitfunti abaluleka kakhulu endleleni yetfu yekubukana ne-corona, nekutsi futsi sifanele kutsi sicine silwe nanoma ngukuphi kunyatselwa kwalamalungelo nalamanye emalungelo ebuntfu lasisekelo.

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sibone sibindzi salabo labachubeke nekusenta kuso sonkhe sikhatsi sekumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe, banakekela labo labagulako, babanika kudla netinsita letisisekelo, basebentela kugcina lelive lakitsi lichubeka nakuletimo letimatima.

Lomtfwalo lomkhulukati wekumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe ube ngulowesindza kakhulu kulabo labangakakhoni kuwetfwala.

Manje sesikhatsi sekutsi linyenti letfu libuyele emisebentini nekucala futsi tincenye tetimphilo tetfu lebetiloku timile kusukela kwacala lokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe.

Nanoma kunjalo, lokucekiswa kwalemikhawulo akusho kutsi lengoti levetwa yi-corona seyendlulile noma-ke kulwa kwetfu nalesifo sekuphelile.

Ecinisweni, bungoti bekukhula kakhulu kwelizinga lekutseleleka manje selikhulu kakhulu kunakucala kusukela kwabhedvuka lesifo kulelive lakitsi.

Manje sesikhatsi lapho khona sifanele sicinise imitamo yetfu siphindze futsi sijulise kubambisana kwetfu.

Manje, siyaphindza futsi setsemba nine, tento tenu nesimo sekuba nesibopho.

Setsembele kini kutsi nitakuhlonipha kubaluleka kwemphilo nesitfunti sawonkhewonkhe.

Sitsembe nine kutsi nivikele labo lababutsakatsaka kakhulu nalabasengotini kakhulu labasemkhatsini wetfu.

Setsembele kini kutsi nikhombise kuvelana neluvelo leselube luphawu lwebantfu baseNingizimu Afrika ekubukaneni nalenhlekelele.

Ekuhlangabetaneni nalensayeya leyingoti lenkhulu,  sitawuchubekela embili sibantfu lababumbene, sibumbene esentweni sinye, futsi sinelitsemba lekutsi sitawuncoba.

Kulesikhatsi lesi, lesingetulu kwalesinye, sikhumbula emavi aMadiba, ngesikhatsi atsi: “Manje kusetandleni tenu.”

Nkulunkulu akabusise iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele bantfu bayo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore