Mengameli Cyril Ramaphosa: Takamuva mayelana nesimo setekuvikeleka kulelive

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,
 
Ekusukeni kwelilanga lanamuhla, ngivakashele tindzawo taKwaMashu, eSpringfield, eMobeni nase-Umlazi KwaZulu-Natal, letibe tindzawo letihlangabetene nebudlova nekubhujiswa kwemphahla kulamalanga lendlulile ngendlela lengakate seyibe khona phambilini.
 
Takhiwo lengitibonile tinebufakazi lobukhulu bekuphangwa netiphitsiphitsi tebudlova. 
 
Kepha lokwephulana umoya kakhulu ngumtselela lomkhulu letehlakalo letibe nawo etimphilweni tebantfu, tindlela tekutiphilisa kanye netekuvikeleka.
 
Loku lokwenteke kubantfu kutawutsatsa sikhatsi lesidze kutsi kulungiseke.
 
Manje sekuyacaca kutsi letehlakalo taleliviki leliphelile betentiwe ngenhloso, tichunyanisiwe kahle futsi tihlelelwe kuhlasela intsandvo yelinyenti.
 
Inchubo yekusebenta kwentsandvo yetfu yelinyenti kulelive iyasongelwa.
 
Lobuyaluyalu lobukhona kwamanje kanye nekuvusa umoya welwephulomtsetfo ngebudlova kukwephula Umtsetfosisekelo kanye nelulawulo lwemtsetfo.
 
Letento leti tentelwe kulimata umnotfo, tibange buyaluyalu betenhlalo tiphindze futsi - tente umbuso wentsandvo yelinyenti kutsi ube butsakatsaka ngendlela lesimanga – noma ubhidlike uphele.
 
Babhaca ngesizatfu sesikhalo setepolitiki, laba lababange letento baphehle tibhelu tekulwa nembuso.     
 
Bafune kumosha timo tetenhlalo netemnotfo bantfu labanyenti baseNingizimu Afrika labaphila ngaphasi kwato – timo letiye ngekuba timbi kakhulu kusukela kwaba khona lubhubhane lweligciwane lekhorona – kanye nekuchukuluta takhamuti letetayelekile netigungu tetigebengu kutsi bangenele basebentise ematfuba ekuphanga titolo nekutitapela.
 
Lobuyaluyalu lobukhona busetjentiswa njengesiviko lekubhacwa ngemuva kwaso kute kutsi kwentelwe phasi umnotfo ngekutsi kuhlaselwe emaloli, emafekthri, takhiwo tekulondvolota timphahla kanye naletinye takhiwonchanti letidzingeka ekusebenteni kwemnotfo wetfu kanye nekwetfulwa kwetinsita kubantfu bakitsi.
 
Ngekusebentisa tinkhundla tekuchumana, ngekusebentisa tindzaba nelwatiso lolungesiwo emaciniso, bahlose kubhebhetsela simo lesishubile setebuhlanga nebudlova. 
 
Lokubi kunako konkhe, bahlose kusebentisa bantfu labahluphekile nalabahlaseleka kalula kutsi batizuzise bona.
 
Yebo, nanoma-nje, kunekubhujiswa kwemphahla lokungaka, letibhelu tekulwa nembuso tehlulekile kutfola kwesekelwa linyenti. 
 
Tehlulekile ngenca yemitamo yembutfo wetfu wetekuvikeleka, futsi kwehluleke ngoba bantfu baseNingizimu Afrika bakwalile futsi basukuma bavikela intsandvo yetfu yelinyenti lelwelwe kamatima.
 
Lokutimisela ngikubone ngewami emehlo lamuhla ngesikhatsi ngihamba etitaladini taseThekwini. 
 
Ngibone bantfu bahlobisa titaladi, bakha kabusha timphilo tabo futsi babambisene, bamunye ekwehlukahlukaneni kwabo – labancane nalabadzala, bobabe nabomake, labamhlophe nalabamnyama.
 
Bakubonge kakhulu kwesekelwa ngumbutfo wetekuphepha baphindze futsi bakwenta kwangicacela kutsi babumbene futsi batawusebentisana nahulumende kutsi kubuyiswe lutinto. 
 
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika, 
Kusukela kwabhedvuka lobudlova, lokungenani sekufe bantfu bakitsi labange-212.
 
Kulelinani leli, bantfu laba-180 baKwaZulu-Natal, bese kutsi labange-32 baseGauteng.
 
Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika luphenya emacala la-131 ekubulala futsi seluvule emadokhethi lange-81 ekufa.
 
Siyacabanga futsi sithantazela labo labashone kulobudlova bebulwane. Lobu buhlungu lobungakafaneli kutsi bubeketelwe nanoma ngumuphi umndeni noma ummango.
 
Kusukela kwacala lobuyaluyalu, Tekusebenta Ngekubambisana Tavelonkhe Neluhlaka Lwetebunhloli setibhalise tehlakalo letingetulu kwaleti-118 tebudlova bemmango, tekushiswa kwemphahla ngemlilo, kuphangwa kwetitolo nekutitapela kanye naletinye tehlakalo letiphatselene nalobuyaluyalu. 
 
Letehlakalo betijule kakhulu eGauteng naKwaZulu-Natal. 
 
Kusukela kwaphakama lobuyaluyalu ngeMsombuluko nangaLesibili, letehlakalo setehle ngemandla futsi nekutinta sekubuyile etindzaweni letinyenti letitsintsekile.
 
Kuboshwe bantfu labangetulu kwalaba-2 550 mayelana nalobuyaluyalu, futsi kwamanje kumiswa ngemumo emalungiselelo lakhetsekile kucinisekisa kutsi lamacala abekwa embili.
 
Kubhujiswa kwemphahla nekwebiwa kwemphahla sekubite emabhizinisi, batsengi kanye nelive lonkhe tigidzigidzi temarandi.
 
Ngekuya kwemibiko yekucala lehlanganiswe yi-NatJoints, umonakalo lomkhulukati wentiwe kumamoli nakutikhungo tekutsenga leti-161, takhiwo tekulondvolota timphahla leti-11, emafekthri la-8 kanye netindzawo tekutsengisa tjwala netekubusabalalisa leti-161.
 
Loku akufaki ekhatsi umonakalo lowentiwe emigwacweni nakuletinye takhiwonchanti. 
 
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,                                                             
Singuhulumende, sifanele sivume kutsi besingakakulungeli kahle kubukana nemkhankhaso lohleliwe webudlova bemmango, kubhubhisa nekwentela phansi kwaloluhlobo. 
 
Lapho sincoma tento tesibindzi sembutfo wetfu wetekuvikeleka etindzaweni letitsintsekile, sifanele kutsi sivume kutsi besite emandla netinhlelo lebetime ngemumo tekubukana nalesimo ngekushesha nangalokuyimphumelelo.
 
Emaphoyisa etfu bekabukene nesimo lesimatima futsi enta umsebenti loncomekako wekutsiba kute agweme kufa kwebantfu noma kubhebhetseleka lokuchubekako kwalesimo.
 
Nanoma kunjalo, kutsite lapho nasekukhishwe basebenti labengetiwe betekuvikeleka, bakhona kutsi babuyise kutinta masinyane etindzaweni lebetintsintsekile.
 
Sitawutsi singendlula lesimo lesimatima, sitawubukisisa kahle siphindze futsi sihlatiye kulungela nekuphendvula kwetfu.
 
Kwamanje, tintfo lesitibeka embili nguleti:
 
Kwekucala, kwenta lelive litinte, 
Kwesibili, kuvikela timphahla letibalulekile kanye nesakhiwonchanti, 
Kwesitsatfu, kuniketa kuhhamuleka kanye nekwesekela kuvuswa kwetintfo nekwakha kabusha, 
Kwesine, kukhutsata imitamo lenemdlandla yetakhamuti ekuvikeleni timphilo, tindlela tekutiphilisa kanye nentsandvo yelinyenti.
 
Kute sitintise lelive, sikhulise linani lebasebenti betekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo etindzaweni letitsintsekile eGauteng naKwaZulu-Natal. 
 
Ngigunyate kukhishwa kwemalunga eTekuvikeleka Tavelonkhe TaseNingizimu Afrika la-25 000 kusita emaphoyisa kwenta umsebenti wawo. 
 
Kulamalunga, la-10 000 manje asasetindzaweni letitsintsekile, lawa lamanye atawufika etindzaweni tawo letifanele lapho akhishwe ayiswa khona kulemphelansontfo.
 
Kunenchubekelembili lebonakalako leyentekako ekuvikelekeni kwesakhiwonchanti setfu sekutfutfwa kwemphahla: 
 
•    Umgwaco lomkhulu longutsela wayekela i-N3 losemkhatsini weTheku neGauteng sewuvuliwe futsi kukhona nembutfo wetekuvikeleka kwenta kutsi tindlela tekuhambisa tinsita nemikhicito tihlala tivulekile.
•    Lemibutfo yetekuvikeleka isebentisana nemabhizinisi kucinisekisa kutsi kutfutfwa ngekuphepha kwemafutsa etitfutsi, kudla, umoyamphilo, imitsi, emakhemikhali kanye naletinye timphahla letimcoka.
•    Imisebenti elugwini lwaseThekwini naseRichards Bay ibuyiselwa esimeni kute kutsi lamatibuko acale kusebenta kutfunyelwe imphahla ngaphandle kulamanye emave kuphindze futsi kungene kuleli imphahla lechamuka kulamanye emave.
•    Imitsetfomgomo ikhishwe ngekwemibandzela yeMtsetfo Wetekucudzelana kwenta kutsi emafemu labandzakanyeka ekwetfulweni kwemikhicito lemcoka abelane lwatiso mayelana nekubakhona kwemikhicito letsite kanye nekufunwa kwayo batsengi. Loku kwentelwe kugwema kweswelakala kwemikhicito lemcoka kanye nekukhutsata kusabalaliswa ngekulingana kwemikhicito lengatfolakali kalula kulo lonkhe lelive. 
 
Letinyatselo leti titawucinisekisa kutsi tinchubo tekutsengwa nekwetfulwa kwemikhicito netinsita kuchubeka ngaphandle kwekutsikameteka.
 
Ngifuna kugcizelela kutsi kudla akweswelakali etincenyeni letinyenti talelive, nekutsi futsi kutsenga kudla lokunyenti ngekuphaphuleka kutawenta simo kutsi sibe sibi kakhulu.
 
Kwengeta ekwesekeleni emaphoyisa kwenta kutsi kube nelutinto, emalunga e-SANDF akhishelwe kuvikela tindzawo tesikhashana letibalulekile netindzawo tebhizinisi letibaluleke kakhulu ekusebenteni kwemnotfo kanye nekungaphatamiseki kuniketwa kwetakhamuti tinsita.
 
Timphiko letikhetsekile tema-ejensi etekucinisekisa kutfobelwa kwemtsetfo atawusebenta busuku nemini afune aphindze futsi abambe labo labahlele baphindze futsi bachumanisa lobudlova.
 
Sitawenta konkhe lokusemandleni etfu kutsi labantfu bajeziswe.
 
Kube khona ticelo letinyenti letichamuka emikhakheni leyehlukene tekutsi kumenyetelwe simo lesibucayi kute kutsi kulawulwe lobudlova nekubhujiswa kwemphahla.
 
Leticelo tiyavakala nakubukwa emazinga nebubanti balobuyaluyalu.
 
Umbono wetfu kube kutsi simo lesibucayi sifanele kutsi simenyetelwe kuphela nangabe sekwentiwe yonkhe leminye imitamo yekuletsa lutinto kodvwa yangaphumeleli.
 
Simo lesibucayi sitawuvumela umkhawulo lomatima wemalungelo lasisekelo lakuMtsetfosisekelo, hulumende lophilako langeke afise kuyenta ngaphandle nangabe kunesidzingo mbamba.
 
Kwamanje, kungumbono wetfu locinile kutsi kukhishwa kwembutfo wetfu wetekuvikela, usebentisana nemimango kanye nebalingani betenhlalo kulo lonkhe lelive, utawukhona kubuyisa lutinto uphindze futsi uvikele budlova lobuchubekako.
 
Sitawucisha wonkhe lomlilo lovutsako, siphindze futsi sigcobagcobe sicishe kulotita kwekugcina.
 
Sitawutfola siphindze futsi sibukane nalabo labacale lamalangabi emlilo, nalabo labawenta kutsi ubhebhetseke. 
 
Sitawubatfola labo labaphehle lobudlova. Batawutiphendvulela mayelana naletento tabo. Kute lesitamuvumela kutsi ente lelive lingatinti aphindze abaleke ngaphandle kwekujeziswa.
 
Angeke sivumele nanoma ngabe ngubani umuntfu noma licembu lelibukela phansi ligunyakwenta lalohulumende lowakhetfwa ngentsandvo yelinyenti.
 
Nanoma-nje imibutfo yetfu yetekuvikeleka seyicala kwenta kutsi kube nelulawulo etindzaweni letitsintsekile, umtselela walobudlova utawuviwa ngubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika emalangeni, emavikini kanye nasetinyangeni letinyenti letitako.  
 
Umonakalo lowentiwe kusakhiwonchanti setemnotfo lesibaluleke kakhulu sitawutsatsa sikhatsi kutsi silunge.
 
Loku kutawuphindze futsi kube nelifutse ekubeni khona kudla, emafutsa etitfutsi, imitsi kanye naletinye tintfo letetfulwako futsi hhayi-nje kuphela lapha eNingizimu Afrika, kepha kuso sonkhe lesigodzi.
 
Lobudlova nekubhujiswa kwemphahla kwente umonakalo lomkhulu kabi emnotfweni wetfu ngesikhatsi lapho khona sishikashikeka sitama kuvuka kulifutse lelibhubhane lweligciwane lekhorona.  
 
Bubhubhise imisebenti futsi akungabateki kutsi kutawuholela ekulahlekeni kwaleminye imisebenti leminyenti. 
 
Ekugcineni, kutawenta buphuya kutsi bujule kakhulu kuphindze futsi kubange bumatima lobukhulu kakhulu kutigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika.
 
Lokuphangwa kwetitolo nekutitapela imphahla lokwenteke kuleliviki leliphelile kungenteka kubhebhetsele kwesulelana nge-COVID-19 lokukhulu.
 
Letehlakalo tiphindze futsi tatsikameta luhlelo lwekugoma lwe-COVID-19 KwaZulu-Natal naseGauteng lapho-nje belusatsi lucala kushakutela. 
 
Manje, siyaphoceleleka kutsi sitsatse letinye tinyatselo sesekele emakhaya siphindze futsi sisite emabhizinisi kutfola sitoko nekutsi akhe kabusha. 
 
Sikunchubo yekuphutfuma sinike emakhaya kuhhamuleka mayelana nekudla. Sihlose tindzawo letitsintfwe ngulokuphangwa kwetitolo nekutitapela nalapho khona bantfu bete kudla. 
 
Ematiko eSifundza eTekutfutfukiswa Kwetenhlalo kanye ne-SASSA atawusebentisa lwabiwomali lwawo lolusele kuluhlelo Lwetenhlalo Lwekuhhamula Labasenkhatsatweni i-Social Relief of Distress kutsi esekele ngemigodla yekudla, imali lengukheshi kanye nemavawusha ekudla.
 
Sisebenta ngekutikhandla kute sente kutsi onkhe emahhovisi aka-SASSA asebente. Tindzawo lekuholwa kuto imali yesibonelelo lengukheshi tilindzeleke kutsi ticale kusebenta kusukela mhla ti-19 Kholwane kuto tonkhe tindzawo letimenyetelwe kutsi tiphephile kutsi tingasebenta. 
 
Kusita ngetidzingo letiphutfumako temimango letsintsekile, Sikhwama Sekuvelana sesisungule Sikhwama Sekuhhamula Tinhlekelele Tebantfu i-Humanitarian Crisis Relief Fund kusita labo labanesidzingo lesikhulu kakhulu kwamanje. Sicela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basesekele lesikhwama.
 
Siyakubonga kwesekelwa tinkampani letinyenti, tinhlangano kanye nemacembu etenkholo lasebavele bacalile kusita imindeni lehluphekile. 
 
Balingani betenhlalo bebaloku bahlangana bacocisana ngetinyatselo letiningi letingafezekiswa kute kunikwe bantfu kuhhamuleka ngemalingena yetfu.    
 
Loku kufaka ekhatsi kudla kwekubahhamula ngalokuphutfumako nalolunye lusito kwalabo labasebumatimeni lobukhulu kakhulu.
 
Sitawuphindze futsi sisite emabhizinisi etfu lamancane, kufaka ekhatsi lawo lasemalokishini nasemaphandleni, kutsi abe ncono kulokulimala lahlangabetene nako. 
 
Bantfu betfu betemabhizinisi banika imimango yetfu imikhicito netinsita letibalulekile, futsi sitawubasita kutsi bakhe kabusha emabhizinisi abo.
 
Licembu ehhovisi laMengameli neTemafa Avelonkhe lisebenta ngekutikhandla kwakha umgodla lomkhulu wekwesekela lofanele kutsi ucutjungulwe yiKhabhinethi.
 
Masinyane-nje sitawuba sesimeni lesikahle sekwenta lesinye simemetelo mayelana naloku. 
 
Kulesikhatsi lesincane, kubalulekile kutsi sente Luhlelo lwetfu Lwekugoma lubuye esimeni lesifanele masinyane-nje, futsi sitawenta konkhe lokusemandleni etfu.
 
Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,
Nanoma-nje kutinta sekubuyile etindzaweni letinyenti taseGauteng naKwaZulu-Natal, kusongelwa kwelive letfu nentsandvo yelinyenti letfu kusesekhona futsi kuliciniso.
 
Laba labahlele lomkhankhaso webudlova nekubhujiswa kwemphahla basengakabanjwa futsi sigungu sabo sisengakabhidlitwa.
 
Sifanele-ke kutsi sichubeke sicaphele siphindze futsi sale nanoma nguyiphi imitamo lebanga budlova. 
 
Siyakwemukela kwesekelwa lokungaphelimandla kwebaholi betenkholo, bemdzabu, bemacembu etepolitiki, bebasebenti nebemabhizinisi.
 
Siyabancoma bantfu, tinhlangano kanye nemimango leyente imitamo, ngetindlela letinekuthula, kubuyisa lutinto kanye nekuvikela timphilo, imphahla kanye nesakhiwonchanti.
 
Siyababonga bonkhe bantfu labachubeke nekubasetindzaweni tabo ngaphasi kwetimo letimatima naletiyingoti, baniketa bantfu bakitsi nesive tinsita – basebenti betekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo, basebenti labanakekela ngetemphilo, bosonhlalakahle, bologadza, basebenti bamasipala kanye nalabanye basebenti labanyenti labasesigabeni sekusebenta lesisembili.
 
Sibonga tintsatseli lebetiloku tisibikela ngesikhatsi letehlakalo tenteka, basita benta siciniseko sekutsi bantfu baseNingizimu Afrika batfola lwati futsi bayahlonyiswa.
 
Imimango kulo lonkhe lelive icelwa kutsi isebentisane nemaphoyisa ngeMaforamu Ekwenta Umsebenti Webuphoyisa (ema-CPF) Emmangweni. 
 
Kute umuntfu lofanele kutsi atsatse umtsetfo awufake etandleni takhe.
 
Sifanele kutsi sigweme kutigwebela labo labephula umtsetfo nako konkhe lokungabanga kutsi simo sibhebhetseke sichubekele embili.
 
Sicela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bakhutsate kwehlisa umoya nekutitsiba, bayekele kwabelana lwatiso lolungesiwo emaciniso, nekutsi futsi babike emaphoyiseni ngekushesha nanoma ngusiphi sento sebudlova. 
 
Ngekwenta letintfo letisisekelo, sonkhe singasebenta sivikele iNingizimu Afrika.
 
KuleLisontfo leli, bantfu baseNingizimu Afrika batawuhlangana nebantfu bemave emhlaba ekugubheni Lilanga LaNelson Mandela.
 
Lapho sicinisa kutinikela kwetfu entsandvweni yetfu yelinyenti, asisebentise Lilanga LaMandela siphe bantfu labahlaseleka kalula emmangweni wetfu kudla, sihlobise titaladi tetfu siphindze futsi sicale umsebenti wekwakha kabusha. 
 
Nanoma-nje umbutfo wetekuvikeleka ubaluleke kakhulu ekucinisekiseni lutinto nekuthula, lokulinyatwa kwentsandvo yetfu yelinyenti kutawehluleka ekugcineni ngoba bantfu baseNingizimu Afrika angeke bakuvumele.
 
Uma sibumbana sisebentisana, kute tibhelu tekulwa nembuso noma budlova lobutawuphumelela kulelive.
 
Sikumsiphalato wekuvikela intsandvo yelinyenti yetfu, Umtsetfosisekelo, tindlela tetfu tekutiphilisa kanye nekuphepha kwetfu.
 
Lena akusiyo imphi lesifanele kutsi siyivumele kutsi isincobe.
 
Sitawutsi lapho nasibuka emuva lesehlakalo, sifanele kutsi sitsi sabukana nekusongelwa lokukhulu kakhulu kepha sakuncoba sisonkhe.
 
Asibeni bofakazi bemandla nekubeketela kwentsandvo yelinyenti yetfu, hhayi kuwa kwayo.
 
Asikhulume ngekuncoba kweMtsetfosisekelo wetfu, hhayi kubhujiswa kwawo.
 
Angeke siwuvumele lomklamo webantfu lomkhulu kangaka, intsandvo yelinyenti yeNingizimu Afrika, kutsi yehluleke.
 
Kwekugcina, ngitsandza kwendlulisela emavi endvudvuto emindenini yalabantfu baseNingizimu Afrika labalandzelako labafe kulamalanga lambalwa lendlulile: 
INkhosi Sipho Mahlangu (Sihlalo Wendlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko), Tshepo Tshola (lomunye wemaciko etfu lavelele), Solwati Ben Ngubane (Indvuna yeSifundza saKwaZulu-Natal), Aubrey Mokoena (Umholi weMkhankhaso Wekukhulula Mandela lobekadze ayi-MP yesikhatsi lesengcile), Khehla Mthembu (umholi wetemabhizinisi), Dkt. Sam Gulube (Mabhalane wetekuvikela Wesikhatsi Lesengcile), Geoff Makhubo (Sodolobha waseJozi), Dkt. Vanguard Mkosana (lobekadze anguMcondzisi Jikelele weTebasebenti wesikhatsi lesengcile) kanye naMichael Zuma (bhuti lomncane waloyo bekanguMengameli Zuma esikhatsini lesengcile). 
Nkulunkulu akabusise iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele bantfu bayo.
 
Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore