UMengameli u-Jacob Zuma: iKulumo yobuJamo beNarha 2016

IKulumo yobuJamo beNarha ngo- Jacob G Zuma, uMengameli weRiphabliki yeSewula Afrika kuHlalohlanganisela leZindlu zePalamende, eKapa

Somlomo wesiBethamthetho seliZwe (i-NA),
Sihlalo womKhandlu weemFunda (i-NCOP);
Sekela likaSomlomo wesiBethamthetho seliZwe neSekela likaSihlalo we-NCOP,
Sekela likaMengameli, Cyril Ramaphosa,
Mengameli wangaphambilini Thabo Mbeki,              
Jaji eliKhulu Mogoeng Mogoeng nawo woke amalunga ahloniphekilekowezobulungiswa,
Mengameli we-Pan African Parliament, Nom. Roger Nkodo Dang,
BoNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe,
BoNdunakulu naboSomlomo beemBethamthetho zeemFunda,
Sihlalo weHlangano yaboRhulumende bemaKhaya yeSewula Afrika (i-SALGA) naboMeyara bamaDorobha amakhulu,
BaPhathi beenHlangano zesiGaba se-9 ezisekela iNtando yeNengi,
Sihlalo weNdlu yeNarha  yabaRholi beNdabuko,
Barholi bezekolo,
Somlomo wangaphambilini we-NA, Dr Frene Ginwala,
Nthekeli ezimenyiweko,
Abomakadabona bomzabalazo wekululeko,
Malunga wamazwe esinesikhozi sezobuhlakani nawo,
Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Lotjhani, good evening, sanibonani, molweni, dumelang, goeie naand, riperile, ndimadekwana,

Ngiyathokoza ukufumana ithuba lokukhuluma nePalamende nesitjhaba.

Namhlanjesi sigidinga umnyaka wama-26 kwatjhatjhululwa ejele uMengameli u-Nelson Mandela ekwaba siqephu esiqakatheke khulu emlandweni welizwe lekhethu.

Begodu kumnyaka wama-50 kwenziwa isimemezelo mbuso we-National Party bonyana i-District Six  yayizokuba yindawo yabamhlophe kwaphela, okwaba ngunobangela wokufuduswa ngekani kwezakhamuzi ezingaphezu kwee-60 000.

Umnyaka wee-2016 ungewama-20 uMadiba atlikitla  ngokusemthethweni umThethosisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika. Ukutlikiwa lokhu kwenzelwa e-Sharpeville mhlana ali-10 KuNobayeni wee-1996.

Siyazikhakhazisa ngentando yenengi yethu nesikuzuzileko ngesikhathi esifitjhani. Intando yenengi yethu iyasebenza, idzimelele begodu inzinzile.

Bakwethu,

UmThethosisekelo, osekelwe mTlolo weKululeko uthi iSewula Afrika ingeyabo boke abahlala kiyo. Kunengi esele kwenziwe ukukhuphula ukubuyisana nomphakathi ongabandlululaniko.

Nokho, ikhambo lokufikelela emphakathini ongabandluliliko alikabukuphela.

Isitjhaba sithuthumele ngenyanga ephelileko lokha umbango wokubandlululana ngobutjhaba nawuveza ihloko kuthungelelwano lamacoco, okubangele ubuhlungu obukhulu nokusilingeka.

Kunesdingo sokuqalana bunqopha nedimoni lokubandlululana ngokobutjhaba. ILanga lamaLungelo woBuntu lanonyaka, mhlana ama-21 kuNtaka, lizakugidingwa njengelanga lenarha lokulwisana nokubandlululana ngobutjhaba. Lizakusetjenziswa njengesisekelo sehlelo lasafuthi lokwakha umphakathi onganabandlululo.

Bakwethu, Ngithanda ukunikhumbuza ngeminye imigidi eqakathekileko embalwa.

Umnyaka wee-2016 ungewama-60 selokhu abomma babamba imatjhi e-Union Buildings lapho babefuna ngamandla kupheliswe imithetho kamazisi. Sithabile ukukhanjelwa nguMma u-Sophie de Bruyn, owayehlangana neenkutani zematjhi leyo eyenza umlando.

Sihlonipha uMengameli wangaphambilini we-Black Sash, uMma.  Mary Burton. Sihlonipha umlando wehlangano le ekulweleni amalungelo wabantu, ubulungiswa nokulingana.

Umnyaka lo godu ungewama-40 selokhu kwaba nomlando wemiguruguru yabafundi yamhlana ali-16 kuMgwengweni nge-Soweto.

Samukela umthathinthombe, uNomzana Sam Nzima owathatha isithombe esaba nendumela sika-Hector Peterson agugwe nguMbuyisa Makhubu anodadwabo u-Antoinette.

Begodu sihlonipha isiqhema sabafundi bomnyaka we-1976 ngesibindi sabo ekujamelaneni nelunya lombuso webandlululo. Sihlonipha enye yeenkutani zesikhatheso, iSekela likaNobhala wePalamende, uMma u-Baby Tyawa, okhona hlangana nathi.

Nonyaka sigidinga iminyaka ema-30 selokhu kwasahlelwa bekwabulawa ngelunya amadelakufa alikhomba weGugulethu (aziwa nge-Gugulethu Seven) mapholisa webandlululo ngoNtaka we-1986.

IYunivesithi ye-Fort Hare igidinga iminyaka eli-100, ekuyipumelelo eqakathekileko emlandweni wetjhaphuluko welizwe lekhethu nekhonthinenti. Iminyanya yokugidinga yelizwe loke izakubanjwa mhlana ama-20 kuMrhayili.

Ngithatha ithubeli ngilotjhisa ngehlonipho kumNtwanekosi wakwaPhindangene  uMangosuthu Buthelezi, umrholi we-IFP omfundi wangaphambilini weyunivesithi le.

Umnyaka wee-2016 ungewekhulu kwadlula ipi ye-Deville Woods  e-France, eyenzeka ngePi yokuThoma yePhasi.

Amajoni amanengi ababantu abanzima alwa epini leyo kodwana baphathwa kumbi ngonobangela wombala wabo.

Kuzokuvulwa isikhumbuzo sokubuyisa isithunzi sabo ngoVelabahlinze wanonyaka e-France.

Bakwethu, ngivumelani ngihloniphe iinthekeli ezikhethekileko ezintathu ezihlangana nathi namhlanjesi,

  • USihlao weForamu yamaSonto weliZweloke nomBhitjhobhu omKhulu weKapa, umBhitjhobhu u-Thabo Makgoba.
  • UmBhitjhobhu u-Daniel Matebesi, uMengameli womKhandlu weeNkolelohlanganyela weSewula Afrika kunye no-
  • Bishop Zipho Siwa, umBhitjhobhu oNgameleko weSonto lamaWeseli we-Afrika engeSewula nonguMengameli womKhandlu wamaSonto weSewula Afrika.

Mma Somlomo noMma uSihlalo,

Umnotho  oqinileko nokhula msinyana usekabeni ye-ajenda yethu yamatjhuguluko wezomnotho kunye nomTlamo  wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP).

Lokha umnotho nawukhula msinyana nangokudzimelela kuvuleka imisebenzi. Abasebenzi bafumana imirholo namabhizinisi aba nenzuzo.

Umthelo nawo uyakhula ukghonakalise urhulumende ukukhuphula imali yesibonelelo nokunikela ngezefundo, zamaphilo, isibonelelo sezehlalakuhle, izindlu neendingoqangi zasimahla-ngokurhabileko nangendlela ezijameleko.

Umnotho wethu uqalane nobudisi ukusukela ngesikhathi sehlekelele yokwehla kwamandla wemali ngomnyaka wee-2008. Sithome ngehlelo elidephileko lokuthuthukisa umthangalasisekelo ngomnqopho wokukhulisa umnotho.

 Iqiniso ngobujamo bezomnotho ephasini kukobana umnotho usagandelelekile. Amamakethe weemali akanzinzi. Amandla wemali yamazwe asasathuthukako ehlile begodu atjhuguluka qobe.

Inani lerhawuda, iplathinamu, amalahle nezinye izenjiwa esizithengisela  iphasi loke lehle khulu begodu liya ngokwehla njalo.

Umnotho wamazwe amabili abalingani bethu ku-BRICS: i-Brazil ne-Russia – ulindeleke bona urhunyele emnyakeni lo. IIizwe lesithathu, i-China, angekhe nayo itjengise umnotho ohluma khulu njengokujayelekileko.

Ngombana umnotho wethu uphasi begodu uvulekele woke umuntu, unanyathelwa zizehlakalwezi.

Umnotho wethu uthintwa zizehlakalo zangaphakathi kwelizwe njengokutlhayela kwegezi netjhebiswano labaqatjhi nabasebenzi  bamabubulo elinganzinzi kuhle ngezinye iinkathi.

Ibonelophambili lesiKhwama seeMali samaZwe ngamaZwe (i-IMF) neBhanga yePhasiloke lithi umnotho weSewula Afrika uzokuhlula ngendima engaphasi kwephesende linye nonyaka. Ukukhula komnotho okuphasi lokhu kutjho bonyana ukubuthelelwa komthelo kuzakuba phasi kunokulindelweko ngaphambilini.

Ngokuqakathekileko, ilizwe lekhethu libonakala lisengozini yokulahlekelwa lizinga lobujamo balo besisomali ngokwama-ejensi akala ubujamo bezomnotho belizwe. Nakungenzeka lokho, kuzakubiza khulu kithi ukuboleka iimali emazweni wangaphetjheya kobana sisekele amahlelwethu wokwakha ipilo engcono yabantu boke, khulukhulu abatlhagako.

Ubujamobu bufuna sibe nehlelo elingeneleleko lokutjhugulula ubujamo.

Kumayelana nokwenza izinto ngokuhlukileko nokulungisa  egade kungakatjhejwa ngaphambilini kobana kulungiswe msinyana.  

Ngizanihlephulela amaphuzu ambalwa esikholwa bonyana angenza umehluko.

Kokuthoma, ilizwe lekhethu lisakghona ukudosa itjalomali, nofana liqalene neentjhijilo kodwana imikghwa yalo emihle idlula iintjhijilo ezikhona.

Kufuze sirage nokukhangisa ilizweli njengendawo efanelwe litjalomali. Lokhu kubiza bonyana sikhulume ngalizwi linye soke njengamabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi norhulumende.

Nakukhona ukungezwani nanyana iinkinga hlangana nathi, kufuze sizirarulue ngaphambi kobana zirhgale. Lokhu kuzakusiza ilizwe lethu.

Sibe nemihlangano enepumelelo nebamabhizinisi, kufaka hlangana nomhlangano wezinga eliphezulu nabaPhathi abaziinHloko (abo-CEO) ngelesibili seveke le.

Silalele imibono yeenhlangano zamabhizinisi kobana singatjhugulula bunjani ubujamo bezomnotho sibubuyisele endleleni yokukhula kwawo.

Siwezwile amaphuzu mayelana nesidingo sokwakha isisekelo esifaneleko somthangalasisekelo wokutjala iimali.

Urhulumende uthatha igadango lokutlama umzamosisungulowe-One Stop Shop/ Invest SA njengesitjengiso sokobana izandla zeSewula Afrika zivulekele ukwamukela amabhizinisi. URhulumende uzolikhambisa ngokurhabako ihlelweli khona kuzakuphunyeleliswa umsebenzi lo, ngokutjhebisana namabubulo wangeqadi.

Umzamosisungulo lo ufuna kobana urhulumende asuse iinqabo zekambiso eyindendende yembusweni nokubuyekezwa kwemithetho nemileyo eqabileko.

Sitlame iKomitiHlanganyela yaboNgqongqotjhe yokuThuthukiswa kokuTjalwa kweeMali ezokuqinisekisa ngepumelelo imizamosisungulo yokutjalwa kweemali.

Bakwethu, sizwile ngeminako eveziweko ngokungasebenzi kuhle kwamabubulo wombuso namakhampani.

Inengi lama-SOC wethu asebenza kuhle.

I-Sanral yakhe iindlela ezihle nge-Gauteng nakezinye iingcenye ezinengi zelizwe. Lokhu kwenza abanye kamanye amaphasi bakhanuke inarha yekhethu.

IimPhathimandla ze-Trans Caledon Tunnel zakhe amadamu wemithamo ehlukileko  okwenza bonyana abantu bekhethu bakghone ukufikelela amanzi ahlwengileko.

I-Transnet yakhe umthangalasisekelo wesiporo okghonakalise iimayini zelizwe lekhethu ukuthwala imithwalo emikhulu ngokusebenzisa amadoyelo wethu ukuyithumela emazweni wangaphandle ephasini mazombe.

Ngaphandle kwemiraro ekhona i-Eskom isakghona ukudlala indima ekuthuthukisweni komnotho.

Amaziko wethu wetuthuko yeemali njengeHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC), iBhanga yokuThuthukisa amazwe ase-Afrika engeSewula namanye anikele ngeemali zomthangalasisekelo, amabubulo ahlukileko namabhizinisi wezokulima ngaphandle kokuphelelwa mamandla, nangemva kobudisi  bokuwa kwamandla weemali ephasini.

Kufuze amakhampani wombuso (ama-SOC) anzinze kezeemali ukuze akghone ukuphumelelisa i-NDP.

Kufuze alawulwe begodu aphathwe kuhle.Sizakuqinisekisa ngokuphunyeleliswa kweentjhukumiso zeKomitjhini kaMengameli yokuBuyekezwa kwamaBubulo womBuso, okuhlathulula indlela ekufuze amabubulo la asebenze ngayo.

ISekela likaMengameli linguSihlalo weKomitiHlanganyela yaboNgqongqotjhe enikelwe umsebenzi wokuqinisekisa ukuphunyeleliswa kweentjhukumiswezi.

Kufuze silungelelanise begodu sikhaliphise igunya lamakhampani la siqinisekise lapho kunokutjhayisana khona ngokwemisebenzi efanako, lokho kulungiswe msinyana.

Amakhapani angasenasizo mayelana ne-ajenda yethu yetuthuko azakupheliswa.

Iminyango karhulumende lapho amakhaphani la alawulwa khona, izakutlama i-ajenda begodu itshwaye namaphrojekthi azokwenziwa makhampani wombuso esikhathini esibekiweko. Kuzakwenziwa ukuhlola nokutjhejisisa okufaneleko.

Imizamo yokungenelela le iqakathekile ekukhuleni komnotho nokwehlisa amazinga wesikolodo selizwe.

Bakwethu,

Kufuze sibambe ithuba ngamazinga wentjintjiselwano leemali namatjhuguluko wamhlapha wemileyo ye-Visa kobana sikhulise iziko lezokuvakatjha.

IZiko lezokuVakatjha leSewula Afrika lizakutjala iingidi ezili-R100 qobe mnyaka ngomnqopho wokuphumelelisa zevakatjho langekhaya nokukhuthaza amaSewula Afrika bona avakatjhele iindawo zelizwe lekhabo.

Siyizwile iminako yamakhampani ngokuriyada kwekambiso ekufunyanweni kwama-Visa abantu abanamakghonofundwa atlhayelako bamazwe wangaphetjheya. Nofana sinyula bonyana abaqatjhi batjheje qangi abasebenzi bangekhaya, kufuze umthethomgomo wethu wezokufuduka ungavimbeli amakhamphani ukuthi aqatjhe abantu bamazwe wangaphetjheya abanamakghonofundwa atlhayeleko..

Umthethomtlamo wezokufuduka uzakwethulwa kuKhabinethi enyakeni lo wee-2016.

Sizizwile iinlilo mayelana nesiqiniseko somthethomgomo kezeemayini, khulukhulu mayelana nomThethomlingwa wokuThuthukiswa kweZenjiwa namaFutha.

UmThethomlingwa lo wabuyiselwa ePalamende nyakenye. Sijamele iPalamende ukuphetha ukutjhejwa kwawo esithemba bonyana kuzakwenziwa msinyana.

Bakwethu,

Kufuze sigunyaze amaBhizinisi amaNcani naPhakathi (ama-SMME) ukurhabisa ukukhula kwawo. Ukufikelela isekelo eliphakemeko kezamabhizinisi kungakhuphula ipumelelo yamabhizinisi amatjha.

UmNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani watlanyelwa ukunikela isekelo elinqophileko kumabhizinisi amancani.

Ukutjhugulula zomnotho nokuthuthukiswa kwabanzima kuhlala kuyingcenye eqakathekileko yawo woke amahlelo karhulumende kezomnotho .Enye indlela etja yokusiza abosomabubulo kutlanywa kweSkimu saboSomabubulo abaNzima esihlonywe ngomnqopho wokuphumelelisa ukuzibandakanya kwabosomabubulo abanzima abasakhasako kezokukhiqiza. 

Sikhuthaza amabhizinisi amakhulu ukusebenzisana nabakhiqizi abatjha kufaka hlangana abomma, ilutjha, njengengcenye yokunabisa ubunikazi nokulawulwa komnotho.

Bakwethu,

Siyazikhakhazisa ngezinga lethu elihlangana nobujamo betjhumi embikweni wokukgona ukujamelana nephaliswano weForamu yezomNotho wePhasi Loke (i-WEF) mayelana nemisebenzi yeemali.

Ukugcina nokukhuphula izinga lethu kezomnotho kuqakathekile epumelelweni yethu ngelizwe.

Kuqakathekile emgomeni wethu wokuba lilizwe eliphambili kezeemali e-Afrika.

Amabhanka, ngokusebenzisana neHlangano yamaBhanka yeSewula Afrika azokuhloma iphrojekthi enqophe ukutlama isentha ephumelelako yemisebenzi yeemali nokubandula kezoburholi.

Lokhu kuzakuqinisekisa bonyana njengelizwe sidosa, sitlhogomele begodu sithuthukise amakghono aphambili kezeemali ngelizweni lekhethu nekhonthinenti.

Bazakusebenzisana noNgqongqotjhe wezeeMali neZiko leeMali zeNarha ukuqinisekisa bonyana umsebenzi lo uyenziwa. Sikholwa bonyana ngokukhamba kwesikhathi lokhu kuzakuqinisekisa bonyana singanabisa isibalo sabantu abanamakghonofundwa wezeemali kwandiswe namathuba wemisebenzi yelutjha elinengi.

Iphrojekthi le yeqhinga elihle yebubulo lamabhanka kumphumela omuhle nokhuthazako wemikhulumiswano yethu nebamabhizinisi evekeni le.

Sisoke siragela iSewula Afrika Phambili!

Bakwethu,

Senze isibopho sokusebenzisa iimali zombuso ngokuhlakanipha siphelise nokumotjhwa kweemali ngaphandle kokulimaza umsebenzi wamambala karhulumende wokulethwa kwezenzelo ebantwini bekhethu.

Ngonyaka wee-2013, uNgqongqotjhe wezeeMali wamemezela amagadango wokonga imali.

Ukusetjenziswa butjhwileni nokumotjha iimali kwehlisiwe, kodwana kusesekunengi okungenziwa ukuphelisa ukumotjhwa kwemali.

Ngithanda ukumemezela amanye wamagadango layo entambama yanamhlanjesi.

Amakhambo wangaphetjheya azakurhunyezwa begodu labo abafuna imvumo kuzakufanela banikele abonobangela abaqinileko begodu batjengise bonyana ilizwe lizokuzuza bunjani ngekhambo lelo.

Isibalo seenqhema sizakurhunyezwa khulu begodu silinganiswe.

Eminye imikhawulo phezu kwamakhomferense, ukudla nokuzithabisa neminyanya yokuzigedla izakusetjenziswa.

Azisazakuba khona izidlo zamavowudu wesabelo seemali seminyango karhulumende ngemva kokuthulwa kwemibiko yesabelo seemali ebanjelwa ngePalamende.

UNgqongqotjhe wezeeMali uzakumemezela amanye amagadango anikele neminye imininingwana ekulumeni yakhe yesabelo seemali mhla ama-24 kuMhlolanja.

Iingungu zabaphathi namabhodi wama-ejensi wombuso nawo kufuze zilandele amagadango la.

Ngikhuthaza aboNdunakulu beemfunda zoke zolithoba nabomeyara ukuhlanganyela kunye nathi ekupheliseni ukumotjhwa kwemali eenhlakeni zikarhulumende.

Ngithemba bonyana iPalamende nePhiko lezobuLungiswa nabo bazakukhuthazeka ukutjheja ukuphunyeleliswa kwamagadango la.

Bakwethu,

Indawana lapho imali isetjenziswa khona khulu, esizokubawa iPalamende bonyana iyiyelele, kutjhejana neenhlokodorobha zombuso ezimbili, iPitori njehlokodorobha yezokukuphatha neKapa njengehlokodorobha yesibethamthetho.

Sikholwa bonyana indaba le itlhoga itjhejo lePalamende lamsinyana.

Bakwethu

Kunengi okufuze sikwenze sisoke ukutjhugulula ubujamo bezomnotho nokuphelisa ukumotjha imali. Sizokudlula esikhathini esibudisi, kodwana nasele umnotho uhluma sizazikhakhazisa ngokwenza okufaneleko.

Bakwethu,

Ngifuna ukubika ngeembopho zanyakenye.

EKulumeni yobuJamo beNarha ngoMhlolanja wee-2015ngamemezela iHlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela kaRhulumende ngomnqopho wokuqalana nokukhula kabuthaka komnotho.

IHlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela kaRhulumende lifaka hlangana:

  1. Ukuvuselelwa kwezokulima nethungelelwano lemikhiqizo yezokulima;
  2. Ukuthuthukisa inzuzo ngobunini bomnotho wethu wezenjiwa;
  3. Ukuphunyeleliswa okuphakemeko komThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo;
  4. Ukutjhaphulula ikghono lama-SMME, amabhizini wehlanganisela, amabhizinisi wemalokitjhini newemakhaya;
  5. Ukurarulula isitjhijilo segezi;
  6. Ukwehlisa izinga lokurarana kwabasebenzi nabaqatjhi;
  7. Ukukhuthaza amakhampani wangeqadi bona atjale emnothweni;
  8. Ukukhulisa umNotho weLwandle;
  9. ImiKhakha eKhambelanako ezakuletha amaTjhuguluko, iiFukule begodu iqinisekise bonyana umNotho ukhiqiza imikhiqizo eyahlukene;
    1. Wezesayensi,ithekhnoloji nobukghwari
    2. Wezamanzi nokuthuthwa kwesila
    3. Umthangalasisekelo weenthuthi
    4. Ukusatjalaliswa kwe-inthanethi
    5. Amakhampani wombuso.

Kunendima ebonakalako neqakathekileko esele siyikhambile ekuphunyelelisweni kwehlelweli.

Kuneragelophambili elenziweko ukunzinzisa ukunikelwa kwegezi. Akhange khekucime igezi ukusukela ngoRhoboyi wanyakenye okuyinto ebelisizo elikhulu emakhaya nebubulweni ngokufanako.

Urhulumende usise amabhiliyoni ama-R83 ku-Eskom okusize iziko leli ukuragela phambili ekusiseni eMedupi neKusile, kanti ngakelinye ihlangothi likghone ukuraga nehlelo lokulungisa elikhamba kuhle.

Amanye amayunithi angezelelweko wesitetjhi samandla se-Ingula azakukhanyiswa ngonyaka wee-2017, nofana amanye azakuthoma ukulungelelaniswa enyakeni wona lo.

Amathuba ahlukileko wokuzikhangisela iHlelo labaKhiqizi abaziJameleko beGezi eVuselelweko adose ukusiswa kwamabhiliyoni ali-R194.

Umzamo lo usibonelo esiphathekako sokutjhebisana kukarhulumende namabubulo wangeqadi ukuletha ipengu ebonakalako ekingeni eqalene nelizwe lekhethu.

Ngonyaka wee-2016, urhulumende uzakukhetha abathengi abakhiqizi abazokuba bakhiqizi begezi abazijameleko.

Iimbawo zeentjhukumiso zizakukhutjhwa ngamathuba wokuthoma werhasi kubakhiqizi.

Ihlelo lokukhulisa igezi yenyukliya liyingcenye yokuphehla igezi esikhathini esizako.

Iqhinga lethu kukwethula amamegawathi wamandla we-nyukliya azii-9 600 eminyakeni elitjhumi ezako, okuzangezelela isiTetjhi samaNdla weNyukliya se-Koeberg.

Sizakuhlola amamakethe ukuqinisekisa iindleko zokwakha iintejhi ezitjha zenyukliya.

Mangigandelele ukuthi sizakuthenga kwaphela inyukliya ngokwezinga nangekghono lelizwe lekhethu.

Bakwethu,

Urhulumende wethu ngomNyango wezeRhwebo namaBubulo wethule iimbonelelo eminyakeni edlulileko ukukhuthaza ukutjalwa kweemali emazikweni wemikhiqizo, khulukhulu kezamatjhila, isikhumba nezeenkoloyi.

Kuneragelophambili elenziweko emikhakheni le.

Iimbonelelo zomkhakha weenkoloyi zidose ukutjalwa kweemali okungaphezu kwamabhiliyoni ama-R25 eminyakeni emihlanu edlulileko. Samukela ukutjalwa kweemali okuqakathekieko okuvela kwa-Mercedes, i-General Motors, i-Ford, i-Beijing Auto Works, isiqhema se-Metair, i-BMW, i-Goodyear kunye ne-VW.

Umkhakha wezamatjhila neempahla sele unzinzile ngepumelelo ngemva kweminyaka ebudisi edlulileko.

Amakhamphani weentjhabatjhaba njengabo-Nestle, i-Unilever, i-Samsung kunye ne- Hisense nawo aqinisekise bonyana iSewula Afrika lilizwe eliphambili kezokukhiqiza e-Afrika.

Bandise ukusisa ngeemali ngokuvula amanye amaziko womkhiqizo amatjha.

Iragelophambili elenziweko kezomkhiqizo litjengise kwamambala amahlelo wokubonelela ayasebenza begodu ayakghona ukudosa abatjalimali.

Bakwethu,

Nyakenye ngamemezela amahlelo wokuvuselelwa kwezokulima. Sethula ihlelo lamaPhaga wezokuLima anqophe ukwandisa ukuzibandakanya kwabalimi abasakhasako kezokulima. 

Sekuthonyiwe ngokwakha kumaphaga wezokulima amahlanu, wona yi: Westrand eGauteng, i-Springbokpan eTlhagwini Tjingalanga, i- Witzenberg eTjhingalanga Kapa, i-Ncora ePumalanga Kapa ne-Enkangala eMpumalanga.

Amahlelo wezokulima kufuze afukule nabalimi bengubo. Ngivumelani ngethule umthumbi kaNongorwana kaNomaBubulo woNyaka wee-2015, uMma uJulia Shungube, obuya kuMasipala weNkomazi eMpumalanga.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko,

Ukulungiswa kobunini benarha kuhlala kuyinto eqakathekileko njengalokha sirhuluphele itjhuguluko.

Nyakenye ngakhuluma ngomthethomtlamo wokulingana (i-50/50) otjhukumisa amalungelo afanako wabantu abahlala nabasebenza emaplasini.

Kwemukelwe iintjhukumiso ezima-27 ezibuya kubalimi abathengisako ezine zazo ziyaphunyeleliswa ePumalanga Kapa neFreyistata.

Ngabuye ngamemezela umThethomlingwa wobuNini beNarha ozakubeka umkhawulo wobunini benarha ukufikela okungenani kumahekthara azii-12 000 begodu uzakukhandela amaphandle ukuba banini benarha. Bazakuvunyelwa kwaphela ukuqatjha inarha isikhathi eside. Umthethomtlamo womThethomlingwa lo uzakwethulwa kuKhabinethi esiquntwini sokuthoma sonyaka.

Siye samemezela ukuvulwa kwethuba lokwenza iimbawo zenarha ebantwini abaphundwako ngonyaka we-1988. Isibalo seembawo zenarha esele zifakiwe gade zifikelela ee-130 000 ngoNobayeni wanyakenye.

Bakwethu,

Njengalokha sazi, iimfunda ezihlanu, zithinteke khulu sisomiso, zona yiTlhagwini Tjhingalanga, KwaZulu-Natal, iFreyistata, i-Limpopo neMpumalanga.

Urhulumende ulethe isizo emiphakathini ethintekileko. Isomiso sirhagele khulu eemfundeni ezinengi begodu siyarhayila. Ifuyo iyafa begodu umkhakha wezokulima udosa emhlweni. Lezi ziinkhathi ezibudisi kwamambala.

Urhulumende uzakuraga nokusiza abalimi nokusiza imiphakathi ngeentanka zamanzi.

Mangithathe ithubeli ukubuka umzamo wemiphakathi, ngejima lokunikela ngamanzi, i- Operation Hydrate, nabanye ngokusiza imiphakathi etlhoga amanzi.

Ukwakhiwa komthangalasisekelo wamanzi kuqakathekile bonyana sikhulise ukufumaneka kwamanzi kubantu bekhethu namabubulo.

Isigaba sokuthoma sephrojekthi i-Mokolo and Crocodile Water Augmentation e-Lephalale  ese-Limpopo siyaraga. Izakunikela umthamo wamanzi wamakhyubikhimitha aziingidi ezima-30 ngomnyaka.

Ukukhuliswa komthangala weDamu le-Clan William ngeTjhingalanga Kapa ngamamitha ali-13 kuzakusiza ngamanzi angezelelweko.

Ukukhandela ukumotjhwa kwamanzi, umNyango wezaManzi nokuThuthwa kweSila uthome ihlelo lawo lokubandula ilutjha elizii-15 000 umsebenzi wezandla.

Somlomo oHloniphekileko,

Sihlalo oHloniphekileko,

Mayelana nokuthuthukisa itjhebiswano nabasebenzi, samukela isivumelwano esifikelelwe ziinqhema ezimalunga we-Nedlac mayelana nomgomo wesiLinganiso somRholo seliZweloke.

Imikhulumiswano iyaraga mayelana nezinga imirholo leyo ekufuze ifike kilo.

Kuqakathekile ukugandelela bonyana isilinganiso somrholo selizwe loke kufuze sisetjenziswe ngendlela engazukuqalela phasi ukuvulwa kwemisebenzi, ituthuko yamabhizinisi amancani nanyana kuphazamise ukukhula komnotho okunzinzileko.

Sikhuthazwa mibiko ebuya ku-Nedlac ethi kuphethwa itlhatlha lokunzinzisa amamakethe wemisebenzi ngokwehlisa ubude besikhathi semitjhagalo nokuphelisa inturhu lokha nakunemitjhagalo. 

Sizwile ngeminako yeenhlangano zabasebenzi ngesiKhibelelo somThetho womThelo esele ngiwutlikitlele ukuba mthetho ngoNobayeni, ngemva kokuphasiswa kwawo yiPalamende.

Urhulumende ukhulumisana ne-COSATU mayelana nendaba le begodu kusafunanwa nepengu.

Iragela phambili imikhulumiswano hlangana norhulumende, idoswa phambili mNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi neZiko leeMali zeNarha, mayelana nokuqedelelwa komthethomgomo weembonelelo zezehlalakuhle.

Bakwethu,

Eminyakeni eyadlulako iziko lezeemayini gade liqalene nobudisi khulukhulu eendaweni zeplathinamu.

Ubujamo sebungcono. Sibuka amabhizinisi neenhlangano zabasebenzi ngeragelophabili elifikelelweko.

Okhunye okuthabisako kezeemayini siVumelwano sabaRholi sokuPhulukisa imiSebenzi esatlikitlwa babambisani bebubulo lezeemayini ngoRhoboyi wee-2015.

Sikhuthaza amahlangothi ukuphumelelisa isivumelwano nokuragela phambili ukuphulukisa imisebenzi.

Sibawa amabhizinisi bonyana angarhabeli ukudiliza abantu nawaqalene nobudisi lokho kufuze kube siqunto sokugcina nasele kubhale koke.

Bakwethu,

Ngonyaka wee-2014 sahloma ijima le-Operation Phakisa eligandelela imiPhumela eBonakalako neRhabako sayisebenzisa emikhakheni yomnotho welwandle, zamaphilo, zefundo nakezeemayini.

Kuthenjiswe amabhiliyoni alikhomba kunsetjenziswa ezitjha zamadoyelo ngemva kokwamukelwa kweTjhebiswano lomBuso namaKhampani wangeQadi lomthangalasisekelo wabaPhathi bamaDoyelo ngaphasi kwe-Transnet.

Bakwethu, gade sitshwenyekile ngokuthi iSewula Afrika ayinankepe ekungezayo kanti sizombelezwe makhilomitha azii-3 000 zeendawo ezimagega nelwandle.

Sizama ukurarulula isitjhijilwesi ngokusebenzisa umkhakha womnotho welwandle  le-Operation Phakisa.

Ngiyathaba bonyana iinkepe ezimbili ezithwala umthwalo omkhulu zitlolisiwe eBhayi kanti isikepe sesithathu sitloliswe eKapa ngaphasi kweflarha yeSewula Afrika.

Enye ituthuko ekarisako ye-Operation Phakisa kube kuhlonywa kwesimumathi samafutha lapha eKapa okuzokungenisa iingidi ezima-R660.

Iimila zemanzini zibonakala ziyingcenye eqakathekileko yomnotho wemanzini ngaphasi kwe-Operation Phakisa.

Kuthenjiswe imali epheze ibe zii-R350 000 emkhakheni weeMila zeManzini. Kunamaplasi alithoba weemila zemanzini akhiqizako.  Amaplasi la asePumalanga Kapa, KwaZulu-Natal, eTjingalanga Kapa neTlhagwini Kapa. 

Siragela phambili nokukhuthaza ubukghwari ukuya ngokweHlelo lamaPhuzu aliThoba.

UmNyango wezeSayensi neTheknoloji uzakuphetha ukuhlonywa kwesiKhwama esisekela amaQhinga, itjhebiswano lombuso namakhampani wangeqadi esinqophe ukungenisa imali namaqhinga womphakathi namabubulo wangeqadi.

Urhulumende uzakurhabisa ukuphunyeleliswa kwesigaba sokuthoma sokusatjalaliswa kwethungelelwano le-inthanethi eliburhaba ukuhlanganisa kumaziko karhulumende angaphezu kwee-5 000 kibomasipala beenyingi ababunane esikhathini esiminyaka emithathu.

Kubekelwe ngeqadi iingidi ezima-R740 esikhathini esiminyaka emithathu.

Bakwethu,

Kunengi okwenziwako kezehlalakuhle emnyakeni odlulileko.

Urhulumende uphendulile eemalini ezitlhayeleko ngokungakhutjhulwa kwemali yabafundi emayunivesithi, njengokuvumelana emhlanganweni owabanjwa nabafundi neenhloko zamayunivesithi.

UNgqongqotjhe wezeeMali uzakunikela imininingwane yemali ezokuvala isikhala sesikolodo sezefundo lokha nakethula ikulumo yeSabelo seeMali.

Ngihlome iKomitjhini yokuPhenya ezokuDoswa liJaji ezokuphenya ngefundo ephakemeko. Sikhuthaza boke ababambisani ukusebenzisana neKomitjhini bonyana umsebenzayo uphumelele.

Kezamaphilo, isikhathi sokuphila samaSewula Afrika abaduna nabasikazi sithuthuke ngokubonakalako njenganje sifikela eminyakeni ema-62 kibo boke ubulili, okuyikomba yoyesibalo esikhule ngeminyaka ebunane nesiquntu ukusukela ngonyaka wee-2005. 

Umthethomgomo wokuqalana neNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) wee-2009 wadosela ekusatjalalisweni kokuhlolelwa umulwana nokulatjhwa kwabantu abazii-3.2 abanomulwana.

Lokhu kusize khulu bonyana labo abatshwayelekileko baphile kuhle isikhathi eside.

Sithokoza ukufakwa kwesandla batjhebisani bomKhandlu weNarha weNtumbantonga weSewula Afrika edoswa phambili liSekela likaMengameli.

Igadango elilandelako kuvuselela amajima wokuvikela khulukhulu hlangana nelutjha. UNgqongqotjhe uzakumemezela msinyana ijima elikhulu mayelana nehlangothi leli.

Ngiyathaba ukumemezela bonyana ikhampani yeenhlahla yombuso, i-Ketlaphela seyihlonyiwe. Ikhampani le izakunikela ngemitjhoga egogobalisa intumbantonga emNyangweni wezamaPhilo ukusukela emnyakeni wee-2016/17.

UMbiko womthethokambiso mayelana neTjhorensi yezamaPhilo yeNarha (i-NHI) lakhutjhwa ngoNobayeni begodu linqophe ukukhuphula amaphilo wawo woke umuntu eSewula Afrika.

Bakwethu,

Amakhetho karhulumende wekhaya azakubanjwa eenyangeni ezintathu ngemva komhla ali-18 kuMrhayili, ekulilanga lamakhetho adlulako.

Sikhuthaza zoke izakhamuzi ezineminyaka engaphezu kweli-18 ukuyokutlolisa ngepelaveke yokuthoma, mhla amahlanu namhla asithandathu kuNtaka 2016.

Sikhuthaza ilutjha khulukhulu labo abazabe baneminyaka eli-18 nonyaka ukutlolisele ngobunengi babo ithuba lokuthoma lokuvowuda.

Iqhinga lethu lokuBuyela emiRajini ekuvuseleleni urhulumende wekhaya lahlonywa ngoKhukhulamungu wee-2014 kanti unyaka wee-2015 gade kumnyaka wokuphunyeleliswa kwalo.

Esigabeni sesibili sokuphunyeleliswa, urhulumende welizwe loke uzakungezelela iindlela zokutjhejisisa nokuziphendulela.

Lokhu kufaka hlangana ukuvakatjhela abomasipala kungakabikwa, ukuqalisiswa kweendlela zethungelelwano lokuthengwa kwepahla, ukuphunyeleliswa kweentjhukumiso zemibiko yeforensikhi, ukuvakatjhela amaphrojekthi asekelwe ngesiKhwama sikaMasipala somThangalasisekelo, nokungenelela okungezelelweko ukusiza abomasipala abatlhagako.

Kutlanywe iqhinga lamaphuzu ali-10 wokuBuyela emiRajini elitjhejwaqangi ukuhlahla isigaba lesi esilandelako.

Iqhinga leli lifaka hlangana ukukhuthazwa kokukhulumisana nemiphakathi okuyinto eqakatheke khulu ukusiza imiphakathi ukuletha imibiko ngepatho abayifumana kurhulumende wemakhaya.

Ngikhe ngaba nethuba lokukhulumisana nabantu erenke yamateksi neembhesi eMarabastata ngomVulo ngakhulumisana nabathengisa eendleleni kunye nabakhweli beenthuthi.

Inengi leenlilo neendaba abazivezako zithintana nemisebenzi kamasipala.

Bafuna umasipala weTshwane ahlwengise indawo leya nokulungisa amaphayiphi aphukileko akhambisa indle. Abathengisi bathi bafuna iinkghudlhwana zokuthengisela begodu bazimisele ukubhadela.

Bangiyelelise bonyana abantu abanengi e-Elandspoort bafumana izindlu ze-RDP kodwana kunokobana bangene bahlale ngakizo bayazithengisa nanyana baziqatjhisele abanye abantu.

Umma uBaloyi onesikghudlhwana sokuthengisela ulile ngabeswa abakhokha i-Nyaope bonyana bayabebela.

Abanye abakhweli bathe kufuze ngivakatjhele eKwaggafontein, indawo yesabelo sangaphambilini sakwaNdebele ngibone ukutlhayela kokulethwa kwezenzelo.

Ngikghonile ukukhuluma nezakhamuzi zamanye amazwe abathe bajama umjeje qobelanga ukwenza iimbawo zamaphepha emNyangweni wezangeKhaya. Sizakuragela phambili nokuvakatjhela imiphakathi nokulalela iminako yabo nemibonwabo. Iindaba abazivezako zizakulandelelwa minyango ethintekako.

Bakwethu,

IButho lamaiPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) siletha amatjhuguluko begogodu sisebenzisa umgomo wokuBuyela emiRajini kubalawuli ukuvuselela iziko leli nokuthuthukisa ukusebenza kwazo zoke iintetjhi ezingasebenzi kuhle.

Sitjhejile ngokudana amapholisa ama-57 abuleweko ukufikela gadesi enyakeni weemali wee-2015/16. Sibukhalima ngobukhali ubulelesobu.

Sikhuthaza amapholisa ukuzivikela nakasahlelwako. Lokhu bakwenze ngokulandela umthetho.

Bakwethu,

Inarhakazi ye-Afrika ihlala iqakathekile kumithethomgomo yethu yezangaphandle.

ISewula Afrika iragela phambili nokusekela ukuthula nokuvikeleka kwesifunda se-Afrika nokuhlanganyelwa emnothweni eHlanganweni yoBunye be-Afrika (i-AU) neHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC).

Siye saraga ngokusiza amazwe esinesikhozi nawo ekurarululeni ukurarana abanakho njengeLesotho ne-South Sudan.

IButho lamaJoni wezokuVikela leSewula Afrika (i-SANDF) lajamela ilizwe ngesibindi begodu kuhle emajimeni wokuletha ukuthula enarhakazini.  Siyazikhakhazisa ngamajoni wethu. Bazokutjengisa amakghono wabo eBhayi ukuthoma nakali-13 ukuya nkama-21 kuMhlolanja, kugidingwa iLanga lamaJoni Wepi.

Isivumelwano samazwe we-BRICS mayelana neBhanga eTja yezeTuthuko nanyana iBhanga ye-BRICS sithome ukusebenza begodu kulindeleke bonyana ibhanga iphasise amaphrojekthi wayo wokuthoma ngosiHlabantakana nonyaka.

Siye sazibandakanya emHlanganweni we-Afrika ne-India kunye neForamu yetjhebiswano hlangana ne-Afrika ne-China njengalokha siqinisa itjhebiswano leli.

I-China yamemezela itjalomali lamabhiliyoni ama-R50 USD lapho iSewula Afrika izokuhlomula ngamabhiliyoni ali-R10 USD yomthangalasisekelo, ukuvuselela amabubulo nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa.

Mayelana netjhebiswano leTlhagwini neSewula, neHlangano yoBunye beYuropu (i-EU) okumamazwe esitjhebisana nawo khulu ngezerhwebo netjalomali.

Amakhampani wamazwe we-EU angaphezu kwee-2000 asebenza ngeSewula Afrika avule imisebenzi engaphezu kwee-350 000.

Itjhebiswano leSewula Afrika ne-USA ne-Canada liyaraga nokuqina khulukhulu kezomnotho, zamaphilo, zefundo, amandla, amanzi, ukuphepha nokuvikeleka, ukukhulisa amakghono nokusekela abomma kezomnotho.

Ukuvuselelwa nokwandiswa koMthetho weThuba lokuKhula kwe-Afrika (i-AGOA) kunikela ikundla yokuqinisa amabubulo nokuhlanganyela kwesifunda se-Afrika.  Zoke iingcenyana ezisaleleko ze-AGOA ziyatjhejwa.

Bakwethu,

Sidlulisela iimfiselakuhle zethu kibo boke abagijimi abalungelwe ukuya emiDlalweni ye-Olimphikhi ezokubanjelwa e-Rio de Janeiro.

Sikhuthaza boke ababambindima emahlelweni ahlukeneko anqophe ukukhuthaza ipilo ehle nokukwakhana kwesitjhaba.

Lokhu kufaka hlangana iLanga leNarha lokuziThabisa, iLanga lemiDlalo namaSiko likaNelson Mandela; iLanga lokuKhambela zamaPhilo lePhasi Loke, imiDlalo yabaNtu abaDala neLanga lokuThuthukiswa kweGolufu lika-Andrew Mlangeni.

Bakwethu,

Kuitlanywe ikomiti ezakuhlanganisa abomakadabona bobukghwari eminyanyeni yokwakha isitjhaba ngelizweni.

IKomiti yeeNkutani idoswa phambili ngumdlali wetjhatjhalazini uNom.  Welcome Msomi nekutani uMma u-Letta Mbulu njengesekela likasihlalo.

Siyathaba godu bonyana ababhini nabadlali betjhatjhalazini baye balalela ibizelo lethu lokuhlangana batlama iHlangano yemiKhakha yezobuKghwari yeSewula Afrika. I-Ofisi kaMengameli itlame isiQhema sikaMengameli semiKhakha yezobuKghwari ukusekela abavumi nabadlali laba.

Bakwethu,

Ukuze sifikelele emigomeni yethu yokuvula imisebenzi, ukwehlisa ukungalingani nokulwisana nomtlhago sitlhoga umnotho okhula msinyana.

Kwi-NDP sibeke iminqopho yokukhulisa umnotho nge-5% ngomnyaka, egade sithemba bonyana sizakufikelela kiyo ngomnyaka wee-2019.

Nasiqala ubujamo bezomnotho engiphawule ngabo ngaphambilini, kuyabonakala bonyana asizukuphumelela ukufikelela emnqopheni wokukhula komnotho ngesikhathi egade sithemba bonyana uzakukhula ngaso.

Ubujamo obubudisi ephasini nangekhaya kufuze busikhuthaze ukusebenza ngamandla, sisebenzisane nayo yoke imikhakha begodu kuqakathekile ukususa iinqabo zangaphakathi ezikhandela ukukhula komnotho.

Angeze satjhugulula ubujamo bezomnotho bephasi, kodwana kunengi esingakwenza ukutjhugulula ubujamo bangaphakathi kwelizwe.

Asisebenzisaneni sitjhugulule ubujamo. Kuyakghoneka.

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore