UMengameli u-Jacob Zuma: IKulumo yobuJamo beNarha 2015

Somlomo wesiBethamthetho seliZwe (i-NA),
Sihlalo  womKhandlu weemFunda (i-NCOP),
Sekela likaSomlomo wesiBethamthetho seliZwe neSekela likaSihlalo we-NCOP,
Sekela likaMengameli, Cyril Ramaphosa,
Mengameli wangaphambilini, Thabo Mbeki,
Mengameli wangaphambilini, FW de Klerk,
Jaji eliKhulu Mogoeng Mogoeng nawo woke amalunga aHloniphekileko  wezobuLungiswa,
Sekela likaMengameli we-Pan African Parliament, uMhlonitjhwa uNom. Roger Nkondo Dang,
USomlomo we-NA ye-United Republic of Tanzania noSihlalo weForamu yePalamende yeHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula, uMhlonitjhwa Anne Makinda,
BoNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe,
BoNdunakulu naboSomlomo beemBethamthetho zeemFunda,
Sihlalo weHlangano yaboRhulumende bemaKhaya yeSewula Afrika (i-Salga),
BaPhathi beenHlangano zesiGaba se-9 ezisekela iNtando yenengi,
Sihlalo weNdlu yeNarha yabaRholi beNdabuko,
Somlomo wangaphambilini we-NA, Dorh. Frene Ginwala,
BoNdabezitha iNgwenyama u-Keru Molotlegi neNgwenyama u-Toni Peter Mphephu (Ramabulana),
INgwenyama uMpendulo Zwelonke Sigcawu,
Nthekeli ezimenyiweko,
Malunga wamazwe esinesikhozi sezobuhlakani nawo,
Malunga ahloniphekileko,
Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Lotjhani,  good evening, sanibonani, molweni, riperile, dumelang, goeienaand, ndi madekwana, !gai//goes.Ngithokoza iimPhathiswa eziNgameleko ngethuba lokukhuluma nesitjhaba namhlanjesi ntambama.Umnyaka wee-2015 ungewama-60 wokuqakatheka komlando wethu, mhlana amaSewula Afrika wemikhakha yoke aphasisa umTlolo weKululeko ngomnyaka we-1955, e-Kliptown, ese-Soweto.

Bamemezela hlangana nokhunye kobana iSewula Afrika ingeyabo boke abahlala kiyo, abanzima nabamhlophe nokobana akunambuso ongazibetha isifuba ngelawulo ngaphandle kwelawulo elinzinze kuntando yabantu.

Lesi kwaba sitatimende esinamandla nesinenembombono begodu sabasisekelo sentando yenengi engabandlululiko esayitlamako.

Iveke le itshwaya iminyaka ema-25 kwatjhatjhululwa ejele uMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela, nangemva kokuvulwa umlomo kweenhlangano ezazilwela ikululeko.

Ukutjhatjhululwa ejele kukaMadiba kwaba ligadango elikhulu emzileni wekululeko ebantwini boke beSewula Afrika begodu kwaba liduma elingophiko phezu kwababusi bebandlululo.

Siragela phambili nokukhuthazwa nguMadiba begodu sifunyana isifundo elifeni asitjhiyele lona lokha nasakha ilizwe lekhethu.

Bakwethu,

Umnyaka wee-2015 mNyaka womTlolo weKululeko nokuSebenzisana ngoBunye ngomNqopho wokuThuthukisa iKululeko yomNotho.

Kumnyaka wegadango elingezelelweko ekwakheni iSewula Afrika ebumbeneko, yentando yenengi, enganabandlululo ngokobutjhaba nangokobulili nephumelelako.

Kumnyaka wokuzinikela kwethu kabutjha ekurathuleni ubuhlanga nakho koke ukungabekezelelani ngelizweni lekhethu.

Kumnyaka wokutjala khudlwana ituthuko ngekusasa lethu ngokufundisa abentwana bethu nelutjha ngamagugu anothileko welizweli.

Sesithomile ukufaka ithando lokuzazi ngokobuzwe ngokwandiswa ilwazi ngamatshwayo welizwe anjengeflarha, ingoma yesitjhaba nesethulo somThethosisekelo kizo zoke iinkolo.

Ukuthoma umnyaka lo, kufanele iinkolo zifunde ingoma yeBumbano le-Afrika ukulungiselela ukugidingwa kweNyanga ye-Afrika ngoMrhayili lokha nasiphumelelisa isiqunto sehlangano yeBumbano le-Afrika.

Malunga aHloniphekileko,
Nthekeli ezikhethekileko,

Itja yethu likusasa lethu begodu ipumelelo yabo yenza bona sizikhakhazise.

Ngikhombela nihlanganyele nami ekuthokoziseni isithekeli sami esikhethekileko, ikutani yethu ethumbe aboNongorwana bokududa kuma-Olimphiki, u-Chad Le Clos.

U-Chad wafumana ukuhlonitjhwa okukhulu ngoNobayeni ngemva kokuthumba unongorwana wokuba mdudi okhamba phambili ngomnyaka wee-2014, watlonyeliswa yiHlangano yezokuDuda yePhasi, hlangana namanye amaphaliswano aphambili aphumelele kiwo.

Ngamukela nabentazana abathathu abakhethekileko beSikolo samaBanga aPhezulu i-Moletsane, esise-Soweto.

Bona ngu-Ofentse Mahasha, uHlengiwe Moletsane no-Tiisetso Mashiloane. U-Ofentse noHlengiwe gade bakhambele uMbuthano we-G20 oqeda ukugadunga e-Australia begodu basebenza kuhle khulu, benza sazikhakhazisa kwamambala.

Ngivumela Mma Somlomo noSihlalo ukobana ngithokozise ikutani yethu engekho hlangana nathi namhlanjesi elethe idumo ngelizweni lekhethu, u-Nomhlekhabo wePhasi, uKsz Rolene Strauss.

Ngithanda ukwethula esinye isithekeli esikhethekileko, umdlali welizwe oyikuTani yezemiDlalo yomNyaka, nomdlaliphambili ku-Banyana Banyana, uKsz Portia Modise. Siyakuthokozisa Portia.

MaLunga aHloniphekileko,
Nthekeli eziKhethekileko,

Ngithokoza woke umuntu ofake isandla kileKulumo yobuJamo beNarha yomnyaka wee-2015. Mayelana nemibono, abantu bekhethu batshwenyekile hlangana nokhunye ngobulelesi, iindlela, ukufikeleleka kwefundo, iinkimu zemisebenzibandulo yelutjha, amanzi, igezi nesekelo lamabubulo amancani.

Imibono etlhoga iimpendulo idluliselwe eminyangweni yombuso kobana itjhejwe.

Malunga aHloniphekileko,
Nthekeli ezikhethekileko,

Sihlangana godu ngesikhathi esibudisi kezomnotho.

Iveke le isiKhwama seeMali zeenTjhabatjhaba (i-IMF) sehlise ukukhula koMkhiqizo wangeKhaya oPheleleko (i-GDP) nge-3,5% nakutjhejwa ukukhula komnotho wephasi ngomnyaka wee-2015.

Ukulangazelela kwethu ukufikelela ku-5% wokukhula komnotho ngomnyaka wee-2019 kuqalene nengozi ngonobangela wokukhula kabuthaka komnotho wephasi kunye neenqabo zangekhaya zegezi, amakghono, iinthuthi namahlelo hlangana nokhunye.

Nokho ubujamo buyathembisa ngehlangothini lezemisebenzi. Emalangeni amabili adlulileko, iZiko leemBalobalo zeSewula Afrika lakhupha iimbalobalo zokuqatjhwa zekota yokugcina yomnyaka wee-2014.

Umbiko lo utjengisa bona kunabantu abaziingidi ezili-15,3 abasebenzako ngeSewula Afrika. Imisebenzi ikhule ngee-203 000.

Ukutjala kwethu ekuqatjhweni kwelutjha nakho kuveza imiphumela emihle. Iskimu somThelo sokuBonelela abaQatjhi esahlonywa ngomnyaka ophelileko sinqotjhiswe kulutjha naso sikhamba kuhle khulu.

Abaqatjhi abazii-29 000 sebakhombele amabhiliyoni ama-R2bawakhombelela ilutjha elizii-270 000.

Ngomnyaka ogadungileko ngamemezela ihlelo lesilinganiso samathuba wemisebenzi eziingidi ezisithandathu ezokunzinza isikhathi esiminyaka emihlanu.

Bekube gadesi sivule amathuba wemisebenzi engaphezu kwee-850 000. Lokhu kuhlathulula bonyana sizokufikelela iqothelo laminyaka yoke lokuvula imisebenzi esigidi sinye.

Ngaphezulu kwalokho, amahlelo wethu wokutjhejwa kwebhoduluko afana newokuSebenza ngeeNzibi, ukuSebenzela emaTsheni, ukuSebenza ngamaNzi nokuSebenza ngomLilo avule amathuba wemisebenzi engaphezu kwee-30 000 begodu kunqotjhwe ukuvulwa imisebenzi engaphezu kwee-60 000 emnyakeni weemali ozako.

Bakwethu,

Umnotho wethu utlhoga ukukhwezelelwa ngamandla. Sithanda ukunabela ihlelo lethu lamaphuzu alithoba elizokuphemba ukukhula komnotho kuvulwe nemisebenzi.

Wona-ke ku:

1. Rarulula isitjhijilo segezi.
2. Vuselela zokulima nethungelelwano lemikhiqizo elinywako.
3. Thuthukisa inzuzo ngobunini bomnotho wethu wezenjiwa.
4. Phunyeleliswa okuphakemeko komThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo.
5. Khuthaza amakhampani wangeqadi bona atjale emnothweni.
6. Kwehlisa izinga lokurarana kwabasebenzi nabasemsebenzini.
7. Tjhaphulula ikghono lamaBhizinisi amaNcani naPhakathi (ama-SMME), amabhizinisi wehlanganisela, amabhizinisi wemalokitjhini newemakhaya.
8. Vuselelwa kombuso nokuthuthukisa indima yamakhampani wombuso, umthangalasisekelo weThekhnoloji yeLwazithintano (i-ICT) namkha ukusatjalaliswa kwe-inthanethi, amanzi, ukwakhiwa kweendlwana zamanzi nomthangalasisekelo weenthuthi kunye ne-;
9. Operation Phakisa ekunqotjhwe ngayo ukukhulisa umnotho welwandle neminye imikhakha.

Bakwethu,

Ilizwe liqalene nokurhagala komraro wokufumaneka kwegezi osiqabo ekukhuleni komnotho begodu usiphazamiso kiwo woke umuntu ngelizweni.

Ukwehlula iselele le kuyinto ephezulu ehlelweni lethu. Senza koke okusemandlenethu ukurarulula isitjhijilo segezi.

Bakwethu,

Urhulumende wenza koke okusemandlenakhe ukuqalana nekinga yokutlhayela kwegezi ngelizweni.

Sazi kuhle kobana lesi sikhathi esibudisi, kodwana sizakudlula ngombana sinamaqhinga wokuqalana nendaba le.

Sitlame iqhinga elifaka ipengu yesikhatjhana neyesikhathi eside.

Iqhinga lesikhatjhana neliphakathi lifaka hlangana ukulungiswa kweentetjhi zegezi ze-Eskom, kuqiniswe ikghono lokuphehlwa kwegezi nokulawula isidingo segezi. Iqhinga lesikhathi eside lifaka hlangana ukupheleliswa kweqhinga lethu elikhulu lokufumaneka kwegezi isikhathi eside.

Njengeqalontangi sizokunzinzisa iimali ze-Eskom ukusiza izikweli ukulawula ubujamo bagadesi. Ngonobangela loyo, urhulumende uzakufeza ukuzibophelela kwakhe ku-Eskom ngemali elinganiselwa kumabhiliyoni ama- R23 emnyakeni weemali ozako.

"IsiQhema sokuLuka amaQhinga" esitlanywe yiKhabinethi ngoNobayeni sisebenzisana ne-Eskom ngokuzimisela imini nobusuku ngomnqopho wokunzinzisa ihlelo lokunikelwa kwegezi nokulawula ukucima ngomnqopho wokuncocesela igezi.

Ngesikhathesi kufanele sisebenzisane ngomnqopho wokufumana ipengu.

Sikhuthaza boke abantu, amakhaya, amabubulo neminyango yombuso ukobana bonge igezi khona kuzakuncitjhiswa ukucinywa kwayo ngomnqopho wokuyinconcosela.

UmNyango wezemiSebenzi kaRhulumende uyalelwe bona uqinisekise bona yoke imakhiwo karhulumende isebenzisa igezi ngefanelo.

Ngonobangela wokudura kwedizili, i-Eskom iyalelwe ukulisa idizili isebenzise irhasi njengamandla wokusiza iimphehli zegezi zezikweli.

Amakhaya ayakhuthazwa nawo bona atjhugulukele ekusebenziseni irhasi nabaphekako, bafuthumeza ngekumbeni nakezinye iindingo.

Ukwakhiwa kweentetjhi zegezi ezintathu ezitja iKusile, i-Medupi ne-Ingula, kuzakungezelela amamegawathi azii-10 000 wekghono lesiphehligezi selizwe.  Kuragelwa phambili nokufuna isiphehligezi esihlukileko.

Bekube gadesi, urhulumende selakhiqize amamegawathi azii-4 000 athengwe kubaKhiqizi beGezi abaziJameleko, abasebenzisa imithombo yegezi ebuyelelekako.

Ukuhlunga okwenziwe kathathu kwehlandla lokuthoma kvulelwa ukuzikhangisa ngokuthengwa kwegezi ebuyelelekako kudosa  ngaphezulu kwamabhiliyoni ali-R140 kubatjaliimali bangeqadi.

Sekufunyenwe  inani lamamegawathi azii-3 900 wegezi evuselelekako, kanti kunamaphrojekthi ama-32  anamakghono wamamegawathi ayi-1 500 aphelileko begodu afakelwa kusiphehligezi.

I-Eskom ngokwayo iqeda ukwakha iPlasi yamaPhiko woMmoya wokuPhehla iGezi i-Sere ephehla igezi esele inikele ngamamegawathi ali-100 kusiphehligezi, ephele ngaphambi kwesikhathi esibekiweko sikaNtaka umnyaka ophezulu.

Urhulumende wathoma ukuthenga ngoNobayeni wee-2014 amamegawathi azii-2 400 aphehlwe ngamalahle, athengwe kubaPhehli beGezi abaziJameleko.

Ukuthengwa kwamamegawathi azii-2 400 wokuphehlwa kwerhasi kuzakuthoma kukotara yokuthoma yomnyaka weemali omutjha.

Kuzakuthengwa amamegawathi azii-2 600 wegezi ephehlwe ngamanzi emazweni we-SADC.

Mayelana nehlelo lesikhathi eside lokufumana igezi, sizakufuna irhasi, iphethroliyamu, inyukliya, igezi yemanzini nezinye iindlela njengengcenye yokufumana igezi.

ISewula Afrika izombelezwe mamazwe anothileko ngerhasi, kanti sesifumene imithombo yerhasi ye-Shale esiphandeni se-Karoo.

Umzamosisungulo we-Operation Phakisa yoMnotho weLwandle, owahlonywa ngomnyaka ophelileko uthembisa ukuvula imithombo ye-oli neyerhasi ezakuba ziintjhugululibujamo ngelizweni lekhethu nenarhakazini.

Urhulumende utjheja indlela yokuthenga amamegawathi azii-9 600 wehlelo lenyukliya njengokuphasiswa kwalo umTlamo weenSetjenziswa oHlangeneko womnyaka wee-2010 ukuya kewee-2030.

Bekube gadesi urhulumende utlikitle iimVumelwano zaboRhulumende wabamba neeemfundobandulo zemiKhangiso ezifaka hlangana amazwe amahlanu ezako ukuzokutjengisa ngeentjhukumiso zawo ngenyukliya.

Amazwe la afaka hlangana i-United States of America, i-South Korea, i-Russia, i-France ne-China.

Woke amazwe la azakunikelwa ithuba elifanako nelisetjhatjhalazini lokuphalisana lapho kuzakukhethwa khona umsebenzisani namkha abasebenzisani bokusiza ngehlelo lokwakhiwa kwenyukliya.

Iqothelo lethu kuhlanganisa iyunidi yokuthoma negridi kungakafiki umnyaka wee-2023, okuzakuba sikhathi sengcenye yeentetjhi ze-Eskom ukuphelelwa sikhathi sokusebenza ngunobangela wokuluphala kwazo.

Mayelana negezi ephehlwa ngamanzi, itjhebiswano ne-Democratic Republic of Congo ngePhrojekthi ye-Grand Inga  lizakuphehla amamegawathi wegezi yamanzi ehlwengileko engaphezulu kwee-48 000.  ISewula Afrika izakuzuza amamegawathi angaphezulu kwee-15 000.

Njengendlela yokuqinisekisa inzinzo, uRhulumende uzakutlama itjhebiswano lamakghonofundwa namazwe azakusebenzisana nathi eHlelweni loKwakhiwa kweGezi begodu kuthuthukiswe namakghono wangelizweni.

Bakwethu,

Kusese namakhaya aziingidi ezi-3,4 ngelizweni anganagezi. NgoMgwengweni womnyaka wee-2014 nangethula i-SoNA ngamemezela bona kuzakusekelwa ngomthangalasisekelo  abomasipala abathileko ngelizweni. 

Sekudluliselwe imali yokufakela igezi kibomasipala abalandelako emnyakeni weemali wee-2015/2016:

UMasipala wesiYingi i-Amathole, Umasipala wesiYingi Umzinyathi, Umasipala wesiYingi i-Alfred Nzo, Abomasipala beeYingi iLukhanji ne-OR Tambo .

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Lokha nasilwa neentjhijilo zegezi ngelizweni lekhethu, sifanele ukulwa nokwetjiwa kwamakhebula wekoporo begodu silwe nokwetjiwa kwemethali.  Urhulumende uzakuqinisa isandla ekuqalaneni nobulelesi oburhagelekobu.

Bakwethu,

Ngomnyaka lo wama-60 solo kwahlonywa umTlolo weKululeko, inarha ingenye yamaphuzu aqakathekileko ekufanele atjhejwe lokha nakulungiswa iimphoso zesikhathi esadlulako.

Ngomnyaka ogadungileko savula ithuba lesibili lokufakwa kwamatleyimu wokubuyiselwa inarha. Bekube gadesi sekufakwe amatleyimu wokubuyiselwa inarha angaphezulu kwee-36 000 ngelizweni zombelele begodu isikhathi sokuvala ukwamukela amatleyimu wokubuyiselwa inarha kumnyaka wee-2019.

Sitjhejisisa nekghonakalo yetlhatlha lomthethomgomo wokwabelana ngokulingana (i-50/50) otjhukumisa bona abantu abahlala nabasebenza emaplasini babe namalungelo abawatlhogako. Amabubulo ama-50 azakukhonjwa njengamabubulo wephrojekthi yokulingelela.

Mayelana nemithetho yethu etjhukunyiswe ngobutjha, ubunini benarha buzakuphelela kumahekthara azii-12 000.

Amaphandle awazukuvunyelwa ukuba banini benarha ngeSewula Afrika kodwana bazakuvunyelwa ukuqatjha inarha isikhathi eside.

UmThethomlingwa wokuLawulwa kweNarha uzakwethulwa ngePalamende umnyaka lo.

NgokweHlelo lokuBuyekezwa kwemiThetho yeNarha, amahekthara wenarha angaphezulu kwee-90 000 abelwe abalimi abasakhasako, abahlali bemaplasini nabasebenzi bemaplasini.

Umsebenzi wokutlama i-Ofisi yoMlinganisinarha Zombelele uyaraga. I-ofisi le itllanywe ukuya ngokomThetho wokuHlola iNarha.

Nasele umthetho lo uphunyelelisiwe uzakukhandela ukuthembela ekambisweni yokuthenga nokuthengiselana inarha lokha inarha leyo nayithengwa mbuso.

Bakwethu,

Zokulima ziyindlela yokukhula komnotho nokufumaneka kokugoma okwaneleko.

Sisebenzisana namakhampani wangeqadi ukuthuthukisa umThethomgomo wezokuSebenza kwezokuLima  ozakwenza bona inarha engasetjenziswako emahekthara asigidi sinye ikhiqize ngokuzeleko eminyakeni emithathu ezako.

Hlangana neendlela zokungenelela eziqakathekileko umnyaka lo, sizakukhuthaza ukuhlonywa kwamaphaga wezokulima namkha amabhizinisi wehlanganisela  neenqhema kibomasipala beeyingi abatlhaga khulu abama-27 ukutjhugulula umnotho weendawo zemakhaya.

Imali emabhiliyoni ama-R2 ihlelelwe umzamosisungulo lo we-agri park.

Sizakungezelela imikhiqizo yethu yezokuLima ethunyelwa emazweni wangaphandle kwemikhawulo eselokhu ikhula kumamakethe amatjha we-Afrika newe-China. Isibonelo, sitlikitle iimvumelwano zokuthumela e-China amaHabhula noMumbu ezikhiqizwe eSewula Afrika.

Ukuthunyelwa kwamahabhula wodwa kulinganiselwa bona kuzakungenisa iingidi ezima-R500 ngemalitjintjiswano yangaphetjheya eminyakeni emithathu ezako.

Indaba ehle engacocwa kezokulima kuphumelela kwabanye babalimi bethu namaplasi  asakhasako.

KuMasipala wesiYingi se-Vhembe e-Musina, urhulumende we-Limpopo usekele iBhizinisi yeHlanganisela i-Nwanedi inabalimi abama-300 abatjala imirorho yokuthengiswa  kumahekthara angaphezudlwana kwe-1 300.

IBhizinisi yeHlanganisela le seyivule imisebenzi engaphezulu kwee-2 500 ngombana ukutjalwa kwemirorho kumsebenzi otlhoga izandla khulu.

Siyathaba kobana hlangana nathi namhlanjesi sinomthumbi kaNongorwana kaSomabubulo wezokuLima weNgubo oPhume Phambili womnyaka wee-2014, uKsz. Nokwanele Mzamo, we-Kirkwood ePumalanga Kapa.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko,

Ukungenelela kwethu ngomnqopho wokusekela umkhakha wemikhiqizo kutjengisa imiphumela emihle.

Umsebenzethu wokungenelela ngokusekela ibubulo lokukhiqiza iinkoloyi utjengisa imiphumela emihle. ISkimu sokuTjala emkhiqizweni weenKoloyi sivulele ukutjalwa kweemali makhamphani wangeqadi ukufikela kumabhiliyoni ama-R24, 5 kwathunyelwa iinkoloyi neengcenyana emazweni wangaphandle okwenze imali emabhiliyoni ali-R103 ngomnyaka wee-2013.

Sakhe iziko lokukhiqiza iinkoloyi lezinga eliphambili enarhakazini ye-Afrika begodu sizithumela emazweni angaphezu kwe-152.

Ibubulo lemikhiqizo  yesikhumba nelamanyathelo nalo likhule lafikelela ekukhiqizeni amanyathelo aziingidi ezima-60 kanti imikhiqizo ethunyelwa phetjheya ingezeleleke nge-18% ekuyinto esize khulu bona ibubulweli linzinze.

IKhonferensi yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko yezokuRhwebelana neTuthuko itjengisa bonyana iSewula Afrika ibuyelele kabili ukuTjalwa kweeMali zangaPhetjheya okuNqophileko ukufikela kumabhiliyoni ama-R88 ngomnyaka wee-2013 kanti neembalobalo zomnyaka wee-2014 ziyakarisa.

Umkhakha wezokukhiqiza walinyazwa khulu buJamo beeMali zePhasi  obuFadaleleko. Urhulumende uqinisekise bona uzakufaka  imali engaphezulu kwamabhiliyoni ama-R2,8 kumakhamphani womkhakha lo ngeHlelo lokuQinisa iPhaliswano lemiKhiqizo.

Siyathaba ngesenzo sabakhiqizi bethu abaqinisekise ngamabhiliyoni angaphezulu kwe-R12,4 ekutjaleni iimali kumakhampani wangeqadi.  Le yindaba ehle khulu engacocwa.Ngaphezulu kwalokho, namatjhuguluko sethule ihlelo lokuthuthukisa abosomaBubulo abaNzima eminyakeni emithathu ezako.

Bakwethu,

Nasitjheja ipumelelo le kezemikhiqizo sizokuphumelela ukukhulisa umnotho.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko,

Njengendlela yokukhanga abatjalimmali bamazwe wangaphandle bona umnotho wethu ukhule sizakukhuthaza imikhulumiswano neenhlangano ezihlukileko mayelana nomThethomgomo wezokuFuduka.

Sizakutjheja qangi ukubuyekezwa kwemithetho ye-visa ukwenza kube nokulingana hlangana nokuphepha kwelizwe nokukhula komkhakha wezamavakatjho.

Bakwethu nabangani,

Ku-SoNA kaMgwengweni wee-2014, ngakhuluma ngesidingo sokunzinzisa umkhakha weemayini nokukhuphula ubujamo obuhle kezomsebenzi.

Gade sitshwenyekile ngesikhatheso ngemitjhagalo engapheliko nenenturhu ngesinye isikhathi.

Ukuphunyeleliswa kwamahlelo ngaphasi kwesiVumelwano seTlhatlha leBubulo leeMayini eliziPhilisako kulethe ukuthula nokuzimisela emkhakheni weemayini, omgogodla womnotho wethu.

AmaForamu aLwisana nobuLelesi eeMayini ahlonywe eemfundeni ezilandelako; eTlhagwini-Tjingalanga, e-Limpopo, eFreyistata, eMpumalanga ne-Gauteng.

Urhulumende uzakuphumelelisa iimvumelwano ezitlikitlwe neenhlangano zamaBhizinisi nezabaSebenzi, kufaka hlangana ukutjhejwa kwesiLinganiso somRholo seliZweloke.

Sazibophelela godu ku-SoNA yanyakenye bona sizokuvuselela amadorobha weemayini afadaleleko begodu bekube gadesi  kuneragelophambili elenziweko.

Kubekelwe ngeqadi amabhiliyoni ama-R2,1 azokusetjenziselwa umsebenzi lo kanti amabhiliyoni ama-R290 aphasiselwe ukuthuthukisa iiNdawo zemiTlhatlhana eMpumalanga, eTlhagwini-Tjingalanga, eGauteng,

eTlhagwini Kapa, eLimpopo neFreyistata.

Iindawo zemitlhatlhana ezili-133 ziyahlolisiswa bona zithuthukiswe ngeHlelo lokuSekela iTuthuko yeliZweloke.

Iindawo zemitlhatlhana engakahleleki ezima-32 ziyathuthukiswa begodu amaphrojekthi wezindlu ayaphunyeleliswa emadorobheni weemayini akhonjwe njengalawo azakutjhejwa qangi.

Urhulumende, umkhakha weemayini neHlangano yeemBhanga zeSewula Afrika batlikitle iKontraka yokuziNikela ngokuthuthukiswa iindawo zokuhlalisa abantu.

Okuqakatheke khulu kukobana, urhulumende uragela phambili ngokunikela isekelo letuthuko yezehlalakuhle emiphakathini yeemayini. Elinye isekelo lifaka hlangana ilemuko lebuterhiniki mayelana namaQhinga aHlangeneko weTuthuko nokuthuthukiswa kweenKoro zomNotho eziKhethekileko.

Amadorobha azonjelezwe ziimayini ayasizwa ngokuphumelelisa iqhinga likamasipala lokuletha izenzelwa “lokuBuyela emiRajini’.

Kwamambala kunengi okwenziwako ukwakha amadorobha wethu azonjelezwe ziimayini.

Urhulumende ubuyekeza ukuthotjelwa kweTjhatha yeeMayini mayelana namaqothelo womnyaka wee-2014.

Ngibuyisele emva umThetho wokuThuthukiswa kweenSetjenziswa zePhethroliyamu ePalamende bona kwenziwe iinlungiso ezinomthelela kumthethosisekelo nokhunye okuthintana nawo.

Bakwethu,

Ukuphendula iimbawo zamabhizinisi, urhulumende uhlanganise iinhlahlubo zomthelela kubhoduluko, amalungelo wokwenza iimbawo zokufumana amanzi nokuvula iimayini ngokubeka isikhathi esimalanga ama-300 bona kukhutjhwe iimvumo lezi.

Ngaphezulu kwalokho, sizakuhloma iZiko lemiNyango ngemiNyango elineensetjenziswa zoke  elizokutjheja iinghonghoyilo zabatjalimali neenkinga zabo.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Umnyaka wee-2015 uzakuba netuthuko ngemithetho yezabasebenzi ngomnqopho wokuthuthukisa amalungelo wabasebenzi.

UmNyango wezabaSebenzi uzakubuyekeza iimvumelwano zemikhakha yemisebenzi yezokuLima, zamahlathi, zamakhampani wezokuphepha wangeqadi neweentolo ezikulu.

Silindele ukuqedelelwa komThetho wemiSebenzi yokuQatjha wee-2014 ozakuhloma iziko lombuso lokuqatjha.

Umthetho lo ulawula ukusebenza kwama-ejensi aqatjhako wangeqadi newemisebenzi yesikhatjhana, ukuvikela ukuhlukunyezwa kwabantu abafuna umsebenzi ibe abayeleli ukukhahlunyezwa kwamalungelwabo.

Ngaphezulu kwalokho, umThetho wesiKhwama seTjhorensi yabangasaSebenziko womnyaka wee-2001 uzakukhitjelelwa ngomnqopho wokuthuthukisa inzuzo yabazuzi begodu ufake hlangana abasebenzi bombuso ekuphunyelelisweni komThetho lo.

Malunga ahloniphekileko neenthekeli ezikhethekileko,

Amabhizinisi amancani aqakatheke khulu.

Urhulumende uzakubekela ngeqadi ama-30% wemihlobo yepahla nemisebenzi ezakuthengwa mBuso kumaBhizinisi amaNcani nasaKhasako, amabhizinisi wehlanganisela namabhizinisi wemalokitjhini neendaweni zemakhaya.

Sizakuragela phambili nokungezelela amathuba welutjha.

I-Ejensi  yesiTjhaba yokuThuthukisa iLutjha isabalalise iingidi ezima-R25 kubamabhizinisi wabantu abatjha abama-765 emnyakeni weemali odluleko ngelizweni mazombe.

I-Ejensi le ihlangene neHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC) ne-Ejensi eSekela amaBubulo amaNcani ngeeMali ngetjhebiswano elincantathu elakhe isikhwama selutjha esinamabhiliyoni ama-R2,7.

Bakwethu,

Umnyaka wee-2015 uzakutshwaya ukusatjalaliswa kwesigaba sokuthoma se-inthanethi ngokwe-Broadband. Urhulumende uzakuhloma ama-ofisi kibomasipala beeyingi ababunane.

Abomasipalada labo ngabalandelako; Dr Kenneth Kaunda oseTlhagwini-Tjingalanga, i-Gert Sibande eseMpumalanga, i-O.R. Tambo esePumalanga Kapa, i-Pixley ka Seme eseTlhagwini Kapa, iThabo Mofutsanyane eseFreyistata, Umgungundlovu no-Umzinyathi  eKwaZulu-Natala, ne-Vhembe ese-Limpopo.

Urhulumende uqunte ukukhetha i-Telkom bona ibe yi-ejensi edosa phambili umsebenzi wokusiza ngokusabalalisa i-inthanethi ngokwe-Broadband.

Njengendlela yokuragela phambili nokuthuthukisa ukukhula komnotho, ngokusekela amakhamphani wombuso, umbuso uhlela ukwethula iqhinga lesikhathi esimalanga ama-90 wokunzinzisa iimali zeHlangano yeemPhaphamtjhini yeSewula Afrika (i-SAA).

Ngemva kwalokhu, imizila yeemphaphamtjhini eziya ngaphetjheya engangenisi inzuzo izakuvalwa. Nokho lokhu sizakwenza ngendlela ehle nezakwenza bona kungabi nomthelela omumbi emakhambeni, kezamavakatjho hlangana neSewula Afrika nephasiloke.

Bakwethu,

IHlelo lokuThuthukiswa komThangalasisekelo weliZweloke uragela phambili njengendlela yokukhulisa umnotho.

Amanzi asisetjenziswa esiqakatheke khulu ekukhulisweni komnotho nekwenzeni ipilo engcono. Kunamaphrojekthi asatlanywako  ekunqotjhwe ngawo ukunikela amanzi emabubulweni nemakhaya ngelizweni mazombe.

Amaphrojekthi amakhulu afaka hlangana iPhrojekthi yaManzi yeMzimvubu ePumalanga Kapa, iDamu leJozini e-Umkhanyakude- KwaZulu-Natalanamaphrojekthi we-Bushbuckridge eMpumalanga nesiGaba sokuThoma se- Mokolo Crocodile Water Augmentation e-Limpopo.

Kuneragelophambili ekuthuthukisweni kokunikelwa kwamanzi eendaweni ezithintwe kutlhayelelwa, njengoMasipala wesiYingi we-Makana ePumalanga Kapa, uMasipala wesiYingi we-Ngaka Modiri Molema eTlhagwini-Tjingalanga neGiyani ese-Limpopo lapho sigidinge ukunikelwa kwamanzi ezabelweni ezima-55 ngoSewula nyakenye.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko angikhuthaze boke abantu ngelizweni bona bonge amanzi. Ithosi nethosi liqakathekile. Inarha ilahlekelwa mabhiliyoni ali-R7 ngomnyaka ngonobangela wamanzi.

Njengendlela yokuqalana nesitjhijilwesi, umNyango wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila uzakubandula abasebenzi bamakghono wezandla abazii-15 000 abazakulungisa iimpompo ezivuzako eendaweni zabo.Siyathaba ukuhlanganyela nesithekeli sethu esikhethekileko, umthumbi kaNongorwana waboMma aboNga aManzi, uKsz. Mapule Phokompe we-Mahikeng eseTlhagwini-Tjingalanga.

Bakwethu,

Ihlelo lomthangalasisekelo liyaraga nokuhlanganisa ithungelelwano leenthuthi nokuthuthukisa iindlela, ekuyinto ekhambisana kuhle nokukhula komnotho.

UmNyango wezokuThutha uzakusebenzisa okungasenani amabhiliyoni ali-R9 ngesiBonelelo sokuTjhejwa kweeNdlela zeemFunda namkha iHlelo le-Sihamba Sonke namabhiliyoni ali-R11 ekulungiseni nekutjhejeni iindlela ezingabhadeliswako.

Kuzakusetjenziswa imali engaphezulu kwamabhiliyoni asi-R6  emadorobheni ali-13 ngokuhlela, ukwakha nokusebenzisa ithungelelwano leenthuthi emnyakeni lo weemali.

Sizakuragela phambili ngokuthuthukisa umthangalasisekelo eenkolweni nemazikweni wefundo ephakemeko bona kube nobujamo obuhle bokufunda nokufundisa.

Ngokusebenzisa umZamosisungulo wokuRhabisa ukwEthulwa kwemiThangalasisekelo yeeNkolo oyingcenye yomTlamo womThangalasisekelo weliZweloke, sekwakhiwe iinkolo ezitja ezima-92 kanti ezili-108 zisakhiwa. Iinkolo ezilinganiselwa kezima-342 zifumene amanzi kwehlandla lokuthoma.

Iinkolo ezima-351 zifumene iindlwana ezinesithunzi kanti ezima-288 zifakelwe igezi.

Siragela phambili ngomsebenzi. Sisitjhaba esisebenzako.

Urhulumende ukhombe amacabazi ali-16 lapho kuzokwakhiwa khona amaKholiji weBandulo lobuThekhnikhali ali-12 nokulungisiswa kwalawo akhona.

Umsebenzi uragela phambili ngokwakhiwa kwamayunivesithi amathathu amatjha, I-Sol Plaatjie eseTlhagwini Kapa, iYunivesithi yeMpumalanga neYunivesithi yezamaPhilo neSayensi i-Sefako Makgatho.

Malunga aHloniphekileko,

Siragela phambili nokunikela ngezindlu ebantwini bekhethu. Ukufikela mhlana ama-30 kuKhukhulamungu 2014, besele kunikelwe ngezindlu ezingaphezulu kwee-50 000 ngaphasi kwehlelo lezindlu zokubonelelwa nezithengekako.

Urhulumende uzakunikela ngezindlu ezizii-5000 kibomakadabona bepi. Urhulumende uzakusebenzela ukuphelisa ukusalela emva kokufumaneka kwamaphepha wobunini bezindlu ukusukela ngaphambi komnyaka we-1994 nangemva kwawo.

Mma Somlomo noMma uSihlalo,

Sethule amahlelo amahle nyakenye wokuphumelelisa umTlamo  wokuThuthukiswa kweliZweloke.

Nyakenye sahloma i-Operation Phakisa, indlela enqophe kumiphumela ehlahlutjiweko ekuphumeleliseni  nekwenzeni amahlelo.

I-Operation Phakisa emnothweni wemalwandle inqophe ukuvula amathuba eenkepeni, zokuthiya, iimila zemanzini, iimayini, i-oli nerhasi, itheknoloji yokuphilako nemikhakha yezamavakatjho.

Sizibophelele ekufakeni amabhiliyoni ali-R9,2 ekutjaleni iimali kurhasi ne-oli edoyelweni le-Saldanha njengengcenye ye-Operation Phakisa.

I-Operation Phakisa ekuKhuphuleni Umzamosisungulo womHlobo womTholapilo ngomnqopho wokukhuphula ukusebenza kuhle nangefanelo kwemitholapilo.

Sizakusebenzisa godu i-Operation Phakisa emkhakheni weemayini.  Ngiyalele uRhulumende ukusebenzisana neemayini kobana kube nokuzwana mayelana nenzuzo yobunini bezenjiwa.

Bakwethu nabangani,

Eminyakeni emihlanu edlulileko urhulumende uphumelele ngokubonakalako kezetjhejo lezamaphilo.

Umnyaka lo sizokuhloma ihlelo elikhulu lokulwisana nobuLwele besiFuba (i-TB), ngokutjheja imikhakha emithathu yabantu, iimbotjhwa emaZikweni  wokuVuselelwa kweeMilo, abasebenzi beemayini nemiphakathi yemadorobheni azombeleze iimayini.

Njengendlela yokulwisana nehlekelele yeNgogwana yeNtumbantonga neNtumbantonga, kuhlonywe ikhamphani yombuso yeenhlahla, i-Ketlaphela begodu izakufaka isandla ekunikelweni kwemitjhoga esiGogobalisi seNtumbantonga emNyangweni wezamaPhilo.

Somlomo Ohloniphekileko noSihlalo Ohloniphekileko,

Kufanele sirage begodu sisebenze ngamandla silwe nobulelesi njengendlela yokuqinisekisa ukuba nemiphakathi ephephileko.

Siyaphumelela ekulwisaneni nobulelesi obuqaliswe kibomma nabentwana.

IYunithi yokuPhenya  imiLandu yeNturhu yeKhaya, yokuVikela abeNtwana nemiLandu yezomSeme yeButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS),  iphenye ngepumelelo imilandu bekwakhutjhwa iingwebo zedilikajele ezima-659 kilabo abasolwa ngobulelesi obuqaliswe kibomma nabentwana. 

Sililizwe elibuswa yintando yenengi begodu sihlonipha ilungelo lomphakathi lokutjhagala. Siyakhombela nokho bonyana imitjhagalo le yenziwe ngokuhlonipha umthetho, ngokuthula nangokwemileyo yomThethosisekelo.

Amapholisa akghone ukulawula izehlakalo zemitjhagalo yomphakathi ezitlolwe phasi ezizii-13 575, kufaka hlangana ezinenturhu eziyi-1 907 nezizii-11 668 ebezinokuthula.

Ipi yokulwisana nekohlakalo isaraga ngaphasi kwelawulo leKomidihlanganyela yaboNgqongqotjhe eLwa neKohlakalo.

Urhulumende unamaziko alikhomba wokulwisana nekohlakalo nemithetho eli-17 enqophe ukuphelisa ikohlakalo.  Lokhu kutjengisa umzamo karhulumende wokurathula umonyani lo ngelizweni.

Emnyakeni weemali wee-2013/14, Abantu abama-52  bafunyanwa banomlandu emilandwini yemali engaphezulu kweengidi ezi-R5.

Abasebenzi bombuso abama-31 bafunyanwa banomlandu kukotara yokuthoma  yomnyaka wee-2014/15 begodu kwafunyanwa imvumo  yokubamba ipahla ebiza imali eziingidi ezima-R430.

Njengendlela yokukhandela ikohlakalo nokukhuthaza ukusebenza kuhle kombuso, ngoNobayeni ngatlikitla umThetho wokuLawulwa nokuPhathwa kwemiSebenzi kaRhulumende  okhandela hlangana nokhunye ukuthi abasebenzi bombuso benze umsebenzi wangeqadi keminye imiNyango yomBuso.

Bakwethu,

IKhabinethi iphasise iindlela eziqinileko zokulwisana nelunya lokucwiywa kwabobhejani ngelizweni.

Imithetho ifaka amajima aragako ahlanganyelwe namazwe abomakhelwana, amano athuthukileko wobuhloli nokuqinisa ukuvikelwa kwamaphaga neenqiwu zeemfunda lapho kunabobhejani khona.

Urhulumende uphumelele ekuhlomeni i-Ejensi eLawula imiKhawulo, ukulawula ubungeno bekuqiniswe ivikeleko.

Njengendlela yokwenza ngcono ukufumaneka kweencwadi zikamazisi, ukusuka emnyakeni ophezulu izakhamuzi zizakukghona ukwenza isibawo sikaMazisi oliKarada emabhanga wabo aseduze lokhu kwenzeka ngenca yetjhebiswano elisunguliweko hlangana nomNyango wezangeKhaya namanye amaBhanga ngelizweni.

Somlomo Ohloniphekileko noSihlalo Ohloniphekileko,

Ukwakha urhulumende otjhejako, osebenza ngefanelo nonezwelo kuzakuba maqalontangi.

Ku-SoNA  yomnyaka wee-2014, ngathi sizakuraga nokuthuthukisa amaphilo wabantu abakhubazekileko. NgoNobayeni wanyakenye, iKhabinethi yakhuphela emphakathini umtlamo womThethomgomo wamaLungelo wabaKhubazekileko weliZweloke ukwenzelela bona umphakathi uphawule. 

Bakwethu,

Urhulumende weeNdawo zemaKhaya umsebenziwabantu boke. Kufanele siqinisekise bona uyasebenza.

Sihlome ihlelo “lokuBuyela emiRajini” ukwenza ngcono ukuphathwa kwemisebenzi yombuso ngokuphelisa ukona, ukusebenzisa iimali zombuso ngefanelo, ukuqatjha abasebenzi abanekghono nokuqinisekisa ukwenza izinto tjhatjhalazi nokuziphendulela kibomasipala.

ITlhatlha lokuThuthukiswa kwamaDorobha elamenyezelwa ku-SoNA ngoMgwengweni wanyakenye liphasiswe yiKhabinethi.

Zakhamuzi zeSewula Afika,

Ukusiza ekwakhiweniI kwe-Afrika engcono, iSewula Afrika yaragela phambili nokusekela ukuthula nokuvikeleka nokutjhebisana ngezomnotho kukhonthinenti.

Kunemiphumela eqakathekileko esifikelele kiyo.

Kusetjenziswe iKghono le-Afrika laMsinya lokuTjheja imiRaro (i-ACIRC), iSewula Afrika engenye yamazwe alisekelako nomtlami walo.

IButho leSewula Afrika lezokuVikela leliZweloke  namaPholisa weSewula Afrika bazinikele ekuvikeleni inturhu nokuletha ukuthula kukhonthinenti.

ISewula Afrika iragele phambili nokusekela amano wokurarulula imiraro e-Lesotho, e-Sri Lanka ne-Sewula ye-Sudan, idoswa phambili liSekela likaMengameli.

Itjhebiswano lezomnotho nabalingani bethu be-BRICS laqiniswa nakutlikitlwa iimvumelwano ezimbili zaborhulumende emButhanweni wesithandathu we-BRICS.

Lesi gade kusivumelwano ngeBhanga yeTuthuko eTja nesiVumelwano sokuHloma isiKhwama sangeQadi.

Somlomo Ohloniphekileko  noSihlalo Ohloniphekileko ,

Amazwe athuthukileko weTlhagwini ye-ikhweyitha azakuhlala abalingani abaqakathekileko kuSewula Afrika lapho ilizwe lizakukghona ukuthuthukisa umthethomgomo walo wangekhaya newangaphandle kwemikhawulo.

Sinetjhebiswano elihle ne-European Union eHlelweni leSewula Afrika lokuTjala iiMali elilinganiselwa kubhiliyoni yi-R1,5.

Ukuvuselelwa komThetho wokuKhula kwamaThuba we-Afrika ukweqela ngale kukaKhukhulamungu womnyaka wee-2015 nesithembiso sokusekela imizamo yokuletha ukuthula edoswa yi-Afrika phambili ahlangana nemiphumela eqakathekileko yomHlangano wabaRholi be-United States nebe-Afrika ogade ubanjwe e-United States ngomnyaka ophelileko.

Bakwethu,

Nakutjhejwa umkhakha wamahlangothi amanengi, umnyaka wee-2015 ungewama-70 weHlangano yeBumbano leenTjhaba oletha isidingo sokuqalisisa sokutjhugulula umKhandlu wezokuPhepha weHlangano yeBumbano leenTjhaba namanye amaziko weentjhaba.

Bakwethu,

Iinkutani zekululeko u-Moses Kotane no-JB Marks bazakubulungwa ihlandla lesibili ngeSewula Afrika ngoNtaka.Sithokoza kuzale izandla zombili kurhulumende nabantu be-Russia ngokutlhogomela amathambo weenkutani zethu iminyakanyaka.Kezemidlalo, I-Team South Africa izakubamba indima emidlalweni ye-All Africa Games nge-Congo Brazzaville nonyaka.

Ama-Springboks azakuzibandakanya ephaliswaneni leBhegere yePhasi yeBhodo kaMakhakhulararhwe yeenTjhabatjhaba (i-IRB) e-England ngoKhukhulamungu wanonyaka.

Ama-Proteas akhambele nge-Australia ne-New Zealand ukuyokudlala ephaliswaneni leBhegere yePhasi yomKhandlu weKhrikhethi yeenTjhabatjhaba. Kufanele woke amaSewula Afrika asekele iinqhema zezemidlalo zesitjhaba.

Kufanele sithabele ne-Bafana Bafana yethu. Nizakuvumelana nami nangithi kilelihlandla basebenze kuhle khulu nabazakungena ephaliswaneni leli.

Gade basesiqhemeni  esibizwa ngokuthi “siqhema sokufa” lapho bebabotjhelwe neenqhema ezirarha ibholo kubuywe nakusako, nanyana kunjalo basebenza ngokuzikhandla.

Kufanele sibasekele, basenze sazikhakhazisa.

Malunga ahloniphekileko,

Sizakuragela phambili nokukhuthaza indlela yokuphila efaneleko  nenepilo nokukhuthaza izakhamuzi bona zilise ukukhokha igwayi nokusela khulu utjwala nokusebenzisa iindakamizwa ngokweqileko.

Mhlana ali-10 kuMrhayili sizakugidinga iLanga lomKhandlu wezamaPhilo, umnyanya okhuthazwa yiHlangano yezamaPhilo yePhasi. Ilangeli litjhayisana nelanga lokwethulwa esitjhabeni kukaMengameli uMandela.

Bakwethu,
Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Kunengi okuphunyelelwe kikho nyakenye. Sikholwa bona ihlelo lethu lokungenelela emnothweni  lamaphuzu alithoba lizakuqinisa ipumelelo, livuthise nokukhula komnotho okutlhogekako.

Emnyakeni lo womTlolo weKululeko newoBunye bokuSebenzela iKululeko yezomNotho, sizinikela kabutjha ebunyeni nekusebenzeni ngamandla, ukuqinisekisa ipumelelo eragela phambili elizweni lekhethu elihle.

Sisoke siragela iSewula Afrika phambili!

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore