Isitatimende SikaMengameli Cyril Ramaphosa Ngokuqedwa Kobujamo Behlekelele Bokulawula Isifo Ebesirhagele i-COVID-19

Isitatimende SikaMengameli Cyril Ramaphosa Ngokuqedwa Kobujamo Behlekelele Bokulawula Isifo Ebesirhagele i-COVID-19

MaSewula Afrika wekhethu,

Emalangeni ama-750 adlulileko iSewula Afrika beyisolo ingaphasi kobuJamo beHlekelele nokuQinteliswa kwamaKhambo eliZweniloke.                 
Lobu-ke bujamo obungakajayeleki, nobungakhange khebenzeke emlandweni welizwe lekhethu.                           

Ukumenyezelwa kobujamo behlekelele bekukusikimela ukulwa nomraro wezepilo oze nengozi eyesabekako epilweni yabantu bekhethu nehlalakuhle yabo.                      

Akunakuzaza ukuthi ukuthathwa kwamagadango anje kwakuyinto ekufuze yenzeke ngaphasi kwalobubujamo.                              

Ukumenyezelwa kobujamo beHlekelele ngomhla we-15 kuNtaka wee-2020 kwanikela urhulumende amandla wokuthatha amagadango avikela abantu abanengi ukuthi bangaguli bebakghokghe kwabe kwasindisa nabanengi ekufeni.                

Amagadango athathwako lawa alekelela ukwehlisa izinga lokuthelelana, kwaphungula umthwalo ebewugadangele iimbhedlela zekhethu, kwasinikela nesikhathi esitlhogekako sokwakha umthangalasisekelo, ukwakha imithombo  yamandla neensetjenziswa zayo kunye nokwakha amandla wokulawula abantu abanengi abebaguliswe yi-COVID-19.               

UbuJamo beHlekelele yeliZwe bubeke nesisekelo sezomthetho sokuvulwa kwesiKhwama sesiBonelelo sezeHlalakuhle sokweThula umPhakathi ubuDisi beNdlala yeMali esima-R350, esolo nanje sisabethula umthwalo labo abacaphazeleke khulu ngesifo se-COVID-19.                  

UbuJamo beHlekelele benze ukuthi kukghonakale ukuvulwa kwehlelo le-COVID TERS, elisekele umrholo weengidi ngeengidi zabasebenzi.                        

UbuJamo beHlekelele bubuye benza ukuthi kukghonakale ukuphumuza amabhizinisi amancani, kungezelelwe nesikhathi sokuvuselelwa kwamalayisense wabatjhayeli, kunye nokulawulwa kwesifo esirhagelekwesi emaziko wefundo, hlangana nokhunye.                      

Woke amagadango lawa bekafuneka, ingasi ukulwa nesifo nokulimala kwepilo yomzimba womuntu kwaphela, kodwana nokurhobhisa iindleko eziphezulu emphakathini nemnothweni.  Ubujamo behlekelele benzelwe khonokhu:ukuphumelelisa amagadango anqophe ukuhlenga ipilo.                         

Nokho-ke amandla angezelelweko eza nobujamo behlekelele ehlelweni lombuso otjhaphulukileko novulekele intando yenengi alinganiselwe begodu angawesikhatjhana.                 

Amandla anjalo kufuze bona asebenze kwaphela ngesikhatheso lapho afuneka khona mbala mbala. Njengoba ngikhe ngatjho eKulumeni yami yobuJamo beliZwe (i-SoNA), kwanje sesingene esigabeni esitjha se-COVID-19.              

Ukuthi i-COVID-19 isisifo esitjhugutjhugulukako sikubone kuhle emzombeni wesine wokusahlela kwayo ngoNobayeni nangoTjhirhweni elizweni lekhethweli.                 

Nanyana sibe nenani eliphezulu khulu labantu abatheleleke ngalesisifo emzombeni wesine kunemizombeni yaphambilini ngamunye ngamunye, nokho babe bancani khulu abantu abagule bebakghokgha, nabalaliswe esibhedlela, ngokunjalo nabagcine babhubhile.                   

Ngomzombe wesithathu wangoVelabahlinze nyakenye, kutholakele ukuthi inani elingeliphezulu kinawo woke lokubhubha kwabantu nge-COVID-19 qobe lilanga libe ma-420.                          

Emzombeni wesine, ngoMhlolanja nonyaka, inani elibe ngeliphezulu kinawo woke labantu ababulewe yi-COVID-19 qobe lilanga libe ma-240.                      

Esikhathini esiyiveke esisandukudlula, lelinani lehle layokufika ebantwini abali-12.                         

Nemaziko wethu wezepilo sibona soneso.            

Emibhedeni eli-108 000 eseembhedlela elizweni lokeli, iyi-1 805 kwaphela elalise iingulani eziphethwe yi-COVID-19 njenganje.                    

Emibhedeni ezii-5 600 yabagula khulu (ye-ICU) eselizweni lokeli, ili-175 kwaphela elalise iingulani eziphethwe yi-COVID-19.                      

Lokhu-ke kuyingcenye yendlela eyehlelako esibuyisela ebujameni bemhleni  emazikweni wezepilo welizwe lekhethu.                           

Lokhu-ke kutjengisa ukuthi nanyana ingogwana le isesekhona nje, nokho ayisagulisi abantu bebakghokghe, bebabayokulaliswa eembhedlela namkha bebabhubhe ngobunengi njengaphambilini.                              

Nanyana isifesi singakabukuphela nje, begodu nanjengoba ingogwana le solo isese nathi, kodwana nokho lobubujamo abusasikateleli ukuthi sisolo singaphasi kobujamo beHlekelele yeliZwe.                     

Ukusukela nje, isifesi sesizakulawulwa ngomthetho wezePilo weliZweloke. Umtlamo wemiLayelo yezePilo seyimenyezelwe kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngayo.                         

Kuzakuthi kungafika ilanga lokugcina lokwamukela imibono yomphakathi, ngoMgqibelo womhla we-16 kuSihlabantangana wee-2022, nemibono yomphakathi seyiqaliwe, bese kuqedelelwa imilayelo emitjha beyaziswe emphakathini.                   

Njengoba ilizwe lekhethu lingasenasidingo sokulawulwa ngemibandela yobuJamo beHlekelele ngaphasi komThetho wokuLawulwa kweHlekelele, iKhabinethi ibone ukuthi iphelise ubuJamo beHlekelele beliZweloke, ukusukela namhlanje phakathi kobusuku.               

UmThetho wokuLawula ubuJamo beHlekelele uyavuma ukuthi ezinye iingcenye zemilayelo zingasala kwesikhatjhana esithileko ‘nakusavuselelwa kulungiswa lapho kudlule khona umonakalo.’      

Ngenca yalokhu-ke, imilayelo ethileko izakusebenza isikhathi esima-30 wamalanga ngemva kobana isuliwe imilayelo yobuJamo beHlekelele yeliZwe; lokhu-ke kwenzelelwa ukuqinisekisa ukuthi iinyelelo zepilo yomphakathi nezinye izenzelwa azithikaziseki lokhuya imilayelo emitjha yomThetho wezePilo weliZwe nayithoma ukusebenza.                              

Lokhu-ke kutjho ukuthi ukusukela namhlanje phakathi kobusuku iyapheliswa yoke imilayelo nemibandela eyenziwe ngokomThetho wokuLawula iHlekelele emveni kokumenyezelwa kobujamo behlekelele yelizwe namagadango azakuthathelwa ukukhandela i-COVID-19, ngaphandle kwemibandela embadlwana ezakusala isebenza nakusabuyelwa ehlelweni lepilo lemhleni.                    

Amahlelo wokubuyela epilweni yemhleni lawa azokuphelelwa sikhathi ngemva kwama-30 wamalanga; amahlelo lawo-ke ngilawa:   
Kokuthoma, kusazokufuneka sifake imaski nasihlangana nabantu ngekhaya namkha endaweni evalekileko. Lokhu kuyafuneka kobanyana sizokukhandela ingogwana ingadluleli kabanye abantu eendaweni ezinobungozi obunjalo, khulukhulu njengoba abantu abanengi solo bangakahlabi nje.                                   

Imaski akusenasidingo sokuyifaka nawungaphandle.  

Kwesibili, iinqinteliso ezikhona njenganje ezilawula imibuthano nemihlangano zizakuje zisebenza njengoba sisendleleni yokubuyela ebujameni bemhleni nje.  Lokhu-ke kutjho ukuthi iindawo zokuhlanganela ezivulekileko nezangekhaya zingathatha abantu abangabe bafike kuma-50% womthamo wendawo ngayinye, ngasikhathi sinye, ngaphandle kokubeka isilinganiso senani labantu elingeliphezulu; kodwana-ke umbandela lapha kuzakuba kukuthi kufuze umuntu aveze ubufakazi bokuthi uyihlabele i-COVID-19, namkha ukhe wahlolelwa i-COVID-19 esikhathini esingadluliko ema-aweni ama-72 ngaphambi kobana afike embuthanweni loyo, nakazakuvunyelwa ukungena lapho kuhlanganelwe khona.                 

Lapho kunganabufakazi bokuthi abantu bahlabile namkha bokuthi bakhe bazihlolisela i-COVID-19 ngesikhathi esitjhiwo ngehla, kuzasolo kusebenza lesisilinganiso se-1 000 yabantu embuthanweni osendaweni evalekileko, bese kuthi embuthanweni ongaphandle kube babantu abazii-2 000.           

Kwesithathu, imilayelo esebenza njenganje emalungana namakhambo wamazwe ngamazwe izakuhlala injengobanyana injalo.  Lokhu-ke kutjho ukuthi iinthekeli ezingena ngeSewula Afrika kuzakufuneka ziveze ubufakazi bokuthi zihlabile namkha ziveze incwadi ye-PCR engadluliko ema-aweni ama-72 etjengisa ukuthi bakhe bahlolwa batholakala ukuthi abana-COVID-19.     

Nakube isithekeli asikghoni ukuveza isitifikedi sokuhlaba namkha incwadi etjengisa ukuthi ukhe wahlolwa watholakala angana-COVID-19, kuzakufuneka sihlolwe ubujamo bamasotja womzimbaso nakafikako.              

Nakufunamiseka ukuthi sitholakala sinengogwana ye-COVID-19 eengazini zaso, kuzakufuneka sizihlukanise kabanye abantu itjhumi lamalanga.                                                

Kwesine, izakusolo isebenza imilayelo ethi abantu abasizwe ngesiKhwama esikhethekileko sama-R350 wesiBonelelo sokweThula umPhakathi ubuDisi beNdlala yeMali.                   

Lokhu-ke kuzakunikela umNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi ukuthi uqedelele imithetjhwanalawulo ezakuvumela ukuthi sibhadalwe ukuya phambili lesisibonelelo.              

Kwesihlanu, izakusolo isebenza imilayelo evumela ukwelulwa kwesikhathi samalayisense wokufunda ukutjhayela, nesamalayisense wokutjhayela, neselayisense yomthelo wekoloyi, nesemvumo yokutjhayelela umsebenzi, kunye nokurejistarwa kwekoloyi.                                

Yoke eminye imilayelo yehlekelele iyaphela namhlanje phakarthi kobusuku.                  

Lapha-ke kubalwa imilayelo yabantu abazibekele ngahlanye bahlukaniswa kabanye eenkolweni, nekhandela abantu ukungena emakhaya wabantu abadala, eenthuthini zomphakathi, ekuwiseleni nekuthombiseni, ekuthuthweni kwepahla endleleni kunye nekubabekeni amacala abantu ababhalelwa kuhlonipha imilayelo le.                 

Ukuphela kobujamo beHlekelele kutjho nokuthi neenGaba zemiLayelo yokuYelela angeze zisasebenza.           

Imilayelo embadlwana esalako le ayinandima ekulu, begodu ivumela pheze koke ebekusenziwa mphakathi nebekusenziwa ngomnotho ukuthi kubuyele ekambisweni yemhleni.                

Kuqakathekile ukuthi ije ihlezi imilayelo le kobanyana izokurhobhisa amathuba wengozi ye-COVID-19 nenye ihlekelele godu.                              

Godu imilayelo le iqinisekisa nokuthi abantu basolo basithola isiBonelelo sama-R350 sokuThula umPhakathi ubuDisi beNdlala yeMali, nokuthi godu kungabi nokuliyeka okuba khona ngamalayisense wabatjhayeli.                       

Njengoba ngikhe ngahlathulula, lawa magadango wokubuyisela ilizwe ebujameni bemhleni, azakugcina ukusebenza ngemva kwama-30 wamalanga. Lokhu-ke kuzakuvulela iHlelo lokuLawulwa kwezePilo ithuba lokulawulwa kwesifesi ngendlela efaneleko.                       

Kunegadango elinye lokugcina elizakuhlala likhona ngitjho nangemva kobana iphelile imilayelo yobuJamo beHlekelele.                

Lo-ke mlayelo weSkimu sokuLilisa aboNgazimbi abaRhwahlaphele ngenca yokuHlabela i-COVID-19 kuNgasimtjhapho wabo (i-COVID-19 Vaccine Injury No-Fault Compensation Scheme).           

Lesisikimu sasungulwa ngoSihlabantangana wanyakenye ukwenza ukuthi kube lula namsinya ukuthola isizo kwabantu ekufuze baliliswe ngenca yokurhwahlaphala okuze nokuhlabela kwabo i-COVID-19.                                          

Lesisikimu sokuLilisa, esilawulwa mNyango wezePilo, sizakuragela phambili nokusebenza ngemva kobana seyiphelisiwe imilayelo yobuJamo beHlekelele yeliZwe. Isikimesi sizakuvalwa ngemva kobana sesiqedile ukwenza umsebenzi esivulelwe wona.                           

MaSewula Afrika wekhethu,                 

Ukuphela kobujamo beHlekelele kusilinganisoliqha esiqakathekileko epini yethu yokulwa nalesisifo.            

Kusitjengiso sendima esele siyikhambile ndawonye nesikhumbuzo sokuthi isitjhaba sekhethu sibhesele ubudisi obungangani.                                                         

Sikhathi sokukhumbula labo abasitjhiyileko nabantu abanengi abasasiphalazela ukuphunyurha emiphumeleni emimbi yesifesi.                                  
    
Besikhathi sokuthokoza abasebenzi bezepilo, amapholisa, amajoni, amavolontiya nabanye abasebenzi abahlangabezana nabongazimbi ntanzi ngaphambi kwabanye ngokuzinikela kwabo ngeenkhathi ezibudisi khulu zalesisifo.                             

Ukuphela kobujamo beHlekelele kusitatimemende esisimeleleko sokuncamela kwethu ukuphila ipilwethu nokuvuselela ilizwe lekhethu ngitjho nanyana ingogwana le isese nathi nje. Kufuze soke nje kusinikele isibindi sokubuyela epilweni ebesivele siyiphila ngaphambi kokwehla kwalesisifo esifike sarhagala nelizwe loke nje, ngamatjhugulukwana amancani ambadlwana wokuvikela labo abaseduze kwethu.             

Kufuze kunikele amabhizinisi wethu isiqiniseko sokuthi angasebenza abe asise ngaphandle kwevalo lokuthi angaqinteliswa godu.                                    

Okuqakatheke khulu ekufuze sikukhumbule kukuthi ngokuqeda ubuJamo beHlekelele yeliZwe omunye nomunye wethu uzethwesa isibopho sokuvikela ipilwethu neyabanye.                     

Umsebenzi wethu omkhulukhulu kukwenza iqiniso lokuthi siyihlabele i-COVID-19, sibe sikhuthaze nabanye ukuthi nabo bahlabe.                             

Ukuhlaba sona sikhali esiphambili kinazo zoke zokuzivikela ku-COVID-19.                    

Umjovo godu kuphela kwesikhali esinaso sokurhobhisa amathuba wokwehla ngobutjha kwesifesi bekwephuke namaziko wethu wezepilo – okungahle kwenze nokuthi sikateleleke ukuthi simemezele ubujamo behlekelele.                         

Nokho-ke kufuzile bona sihlale sitjhejile, siyelele ngeenkhathi zoke.                                  

Sifundile ukuthi lengogwana ayibekelwa mphako, nokuthi ubujamo bezinto bungatjhuguluka namathe angakomi ehlabathini.           
Ngalokho-ke, siragela phambili ngokusebenzisana neHlangano yezePilo yePhasini nezinye iinjamiso ukutholisisa kuhle ukuthi kezinye iindawo ephasinapha sanda kangangani isifesi nangokuhlola besilinganise nelwazi lesayensi elivelako.                           

Solo ingogwana le yafika ekhethwapha eminyakeni emibili edlulileko, sisebenzisene ngokubambisana, ngomnqopho nangokuncama ukuthi sizosehlula lesisifo.                               

Nanyana isifesi singakabukukhamba nje, nanyana godu solo sihlezi siyelele, singaba nesiqiniseko sokuthi namhlanje sisebujameni obungcono kunazo zoke iinkhathi esidlule kizo emalangeni ama-750 adlulileko.              

Sinethemba lokuthi okumbi kudlulile, besinesiqiniseko sokuthi silindelwe bubuhle bodwa emalangeni ezako.                                                                                                  

Kwanjesi-ke sikhathi sokuhlumisa umnotho welizwe lekhethu besivule nemisebenzi.         

Kwanjesi sikhathi sokubuyisela ilizwe lekhethu esigeni.                  

Kwanjesi sikhathi sokuphola, sokubuyisa ebekulahlekile nesokuvuselela.     
                     
Ngiyathokoza.               

Share this page

Similar categories to explore