Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla wama-26 kuMgwengweni 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1. IKhabinethi ihlanganyela nesitjhaba kanye nomphakathi weentjhabatjhaba emthandazweni wokuthandazela ubaba wesitjhaba, uMongameli walokha uNelson Mandela. Ebujameni obubudisobu asitjengiseni ithando nehlonipho senze uMadiba azikhakhazise ngathi. 

1.2. IKhabinethi ikutjhejile ukugidingwa kweminyaka ema-58 yokutlikitlwa komTlolo weKululeko owatlikitlwa mhlana ama-26 kuMgwengweni 1955 okusisekelo sentando yenengi yethu kanye nomThethosisekelo. IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika bona ‘Adlale iNdima Yawo’ ekutjhidezeni ilizwe eduze nenembo-mbono yebumbano, lokungabandlululi ngokobutjhaba, lokungabandlululi ngokobulili, neleSewula Afrika yentando yenengi nenepumelelo.

1.3. IKhabinethi ithanda ukwamukela ukuzibophelela okutjha komNyango wezamaPhilo ngokubambisana nabarhubhululi emzameni yabo yokulwisana neNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV). IKhabinethi ithanda ukwamukela godu amalungiselelo enziwa mNyango wezamaPhilo wokusungula amajima amatjha ahlonyelelwa kilawo asele akhona angezelela ukulemukiswa nge-HIV neNtumbantonga (i-AIDS) kanye neendlela zokuphungula ubungozi bokutshwayeleka nge-HIV.

1.4. IKhabinethi ithanda ukudlulisa amezwi wokutjhiriya esehlakalweni sokuhlaselwa kweSizinda seenTjhaba eziBumbeneko eMogadishu, eSomalia mhlana ali-19 kuMgwengweni 2013 esadlula nemiphefumulo yabantu abali-15 nakubalwa hlangana namaSewula Afrika amabili. Sithanda ukubawa zoke iinqhema zepolotiki ezingaphandle kwekambiso yezepolotiki eSomalia bona zingazibandakanyi ezipini begodu ziveze iinghonghoyilo zazo ngokwekambiso yeVumelwanombuso yeSomali nangendlela ehle neyokubuyisana.

1.5. IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika bona anikele ngemizuzu ema-67 yesikhathi sawo ekugidingweni kweLanga lakaNelson Mandela (langomhla ali-18 kuVelabahlinze) ngomnqopho wokusiza ekuletheni itjhuguluko emiphakathini yabo nepilo engcono yeSewula Afrika. Nonyaka umnyanya wokugidinga uzokuba ngaphasi kommongo  othi, “Thatha igadango; khuthaza ukulethwa kwamatjhuguluko; yenza ilanga nelanga libe liLanga likaMandela” ngomnqopho wokuthi kufumaneke ukugoma, iindawo zokuhlala namakghono wokufunda nokutlola.

1.6. IKhabinethi ilemukise bona njengengcenye yeLanga likaNelson Mandela , ukuthoma kokusebenza kwehlelo laboMazisi bamaKarada lizokuhlonywa. Ukuhlonywa lokhu kuyindlela eqakathekileko yokutjhiya izolo lethu nokuphela kokusetjenziswa kweempasa eSewula Afrika. UMazisi oliKarada  umumatha imininingwana eminengi ehlukahlukeneko evela kubahlanganyeli abanengi bagadesi nebangomuso. UNgqongqotjhe wezangeKhaya uzokunikela ngelwazi lemininingwana engezelelweko ekulumiswaneni ehleliwe ezokubanjwa esikhathini esingaqedi ihliziyo.

1.7. IKhabinethi ithanda ukwamukela ukuhlonywa kwejima, lomNyango wezeFundo esiSekelo elibizwa bona maPhrojekthi kaMadiba angaPhezu kwama-94 ekuzokugidingwa ngawo ilanga lamabeletho nelifa lakaNelson Mandela. Ijimeli linqophe ukuthuthukisa umthangalasisekelo eenkolweni ezima-94 ezizokuba ngezefundo yezinga eliphakamileko neyekhwalithi. Ijimeli linikela ithemba nesithunzi kizo zoke iinkolo zenarha mazombe. NgeNyanga kaMandela ukusukela ngoVelabahlinze wonyaka wee-2013, umnyango uzokunande unikela ngeenkolo ezitja iveke neveke njengengcenye yokuzibophelela ekuletheni ifundo esisekelo engcono neyekhwalithi.

1.8. IKhabinethi ithanda ukwamukela ukuqedwa kokwakhiwa kweBhlorho leliFa likaMandela elibizwa bona yiNkosi Dalibhunga  nokudluliselwa kwalo ngokomthetho emphakathini weMvezo ongaphasi kweKosi uMandla Mandela omtwana wendodana kaMengameli wangaphambilini uNelson Mandela, mhlana ali-18 kuVelabahlinze 2013. Ukudluliselwa lokhu kuthomana nelanga lamabeletho kaMongameli walokha uNelson Mandela ozabe abamba iminyaka ema-95 ubudala.

1.9. IKhabinethi ikutjhejile ukwenziwa kwesikhumbuzo yiSewula Afrika seLanga leenTjhabatjhaba lokuLwisana nokuSetjenziswa kumBi kweenDakamizwa nokuKhukhuthiswa kwazo esibanjwe mhlana ama-26 kuMgwengweni 2013, eKimberley. ILangeli lasetjenziselwa ukugandelela kokuqakatheka kokuqalana neentjhijilo ezirareje iphasi ezifaka hlangana, ubulelesi, i-HIV ne-AIDS, ukubuyiselwa kwesimilo somuntu, inturhu yemakhaya nokuzithwala kwabentazana abamaphuhlaponjwana.

1.10. IKhabinethi yamukela ukubanjwa komButhano weSayensi, iThekhnoloji nokuThonywe kaButjha ozokuba mhlana ama-20 ukuya nakama-21 kuVelabahlinze 2013. Umbuthano lo uzokuletha iimphakamiso zombiko weKomidi yokuBuyekeza yaboNgqongqotjhe, nokuvumelanisa okungcono  nehlanganisela  eseRherhweni leNarha lokuThonywe kaButjha begodu ulethe ikulumiswano hlangana kombuso, zamarhwebo kanye neemfundiswa.

1.11. IKhabinethi yemukela umbiko weragelo phambili eyenziwe emzaneni we-Muyexe eseGiyani, esiFundeni se-Limpopo, nekukghonakalisweni kweembopho ezenziwe mbuso ukuze kwenziwe ngcono iimpilo zabantu. IKhabinethi ibuye yagandelela isifiso sakaMongameli sokobana ingathi  zoke iinkoro zombuso zingarhaba ekwethulweni kwezenzelo njengalokhu kutlolwe emahlelweni wesivumelwano.

1.12. IKhabinethi yemukela ukuhlonywa kwe-SIP-18 ngoMgcibelo, mhlna ama-29 kuMgwengweni 2013 emayelana neendaba zomthangalasisekelo ngomnqopho wokulethwa  kwamanzi nezenzelo zokukhanjiswa kwendle. Iphrojekthi le izokuqinisekisa ihlinzekelo lokusatjalaliswa kwamanzi ukuze kuhlangatjezwane neendingo zomphakathi begodu kusekelwe ukuthuthukiswa komnotho.

1.13. IKhabinethi yemukele ihlathululo evela esiqhemeni esilawula imisebenzi yezerhwebo ebubulweni lezokwakha. Ikhabinethi yamukela umphumela wephenyo elilethe ubufakazi obugcweleko  bokubekwa kwentengo ephezulu ngokungamukelekiko, ukuvumelana ngasese ngezinto ezimbi nekohlakalo eyenzeka emabubulweni wezokwakha wangeqadi. Izinga lokuvumelana ngezinto ezimbi kugunyaza igadango eliqinileko elizokuthathwa  ziimphathimandla zezePhaliswano.  IKhabinethi isalinde umphumela wephenyo elenziwa liBandla eliRarulula iiNdaba zamaPhaliswano kodwana ikutjhejile lokhu bona ubufakazi butjengisa ukulimala okukhulu komphakathi nakutjhejwa iintengo ezikhutjhulwe butjhulweni ezibhadelwe mbuso ngonobangela weemvumelwano ezingakalungi.”

2. Iinkulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi iphasise iQhinga eliKhulu leenDakamizwa leNarha (2013-2017) nokukghonakaliswa kokusebenza kwalo eminyakeni emihlanu ezako. IHlelo lisebenza njengomfuziselo  welizwe wokuvikela nokuphungula izinga lokusela utjwala nokusetjenziswa kweendakamizwa ngokweqileko kanye nezinye iindakamizwa ezinemiphumela emimbi kezokuhlalisana nemnothweni weSewula Afrika.

2.2. IKhabinethi iphasise ukuBanjwa komButhano wokuThuthukiswa OkuBanzi kwabaNzima ngokomNotho ozabe ungoSewula 2013. UmButhano weNarha uzokukhangisa ngeentori zepumelelo begodu ukhulume nangamajima wombuso ekusekeleni ihlanganyela enepumelelo neneragelo phambili lezomnotho kanye nokutholakala kwabanzima kwezomnotho ngendlela ezokuba nomthelela omuhle ekuthuthukisweni kwezomnotho.  

2.3. IKhabinethi ivumele iSewula Afrika bona isingathe ngokuhlanyanyela iKhonferensi neenTjhaba eziBumbeneko iHlelo lokuHlaliswa kwabaNtu elibizwa bona “kuDosaphambili ukuLethwa kwamaTjhuguluko eDorobheni” (UN-HABITAT) mhlana ama-5 ukuya nakasi-6 kuKhukhulamungu 2013. Okuzabe kugandelelwa khulu kilekhonferensi kukuzibandakanya kwabomma epilweni yemadorobheni we-Afrika. Ikhonferensi izokunikela i-Afrika ithuba elaneleko lokuveza iintjhijilo ezimayelana nokujayezwa ubujamo bemadorobheni nokusebenzisa ukuzijayezokhu njengendlela yokuthuthukisa ihlalo yabantu.

2.4. IKhabinethi iphasise iTlhatlha lomBikomthethokambiso wemiNdeni kanye neHlelo lokuKghonakalisa. ITlhatlha lomBikomthethokambiso wemiNdeni uzokusiza umBuso nabanye abahlanganyeli bona basebenzise umndeni njengesisusa sokuthoma ukutjheja ihlalakuhle yomphakathi. UmBikomthethokambiso uhlongoza amaqalontangi aqakathekileko amathathu, ukuThuthukiswa kwepilo enepilo yomndeni , ukunikelwa komNdeni amandla nokunzinziswa komNdeni.

2.5. IKhabinethi iphasise ukuqedelelwa nokugazedwa kweQhinga lesibili lemiThombo yaManzi leNarha. Iqhingeli lakhelwe phezu kweQhinga lemiThombo yaManzi leNarha laka-2004. IQhinga lesiBili lemiThombo yaManzi leNarha libonelela ngokuhlaziya lidima edlalwa mamanzi ekwakhiweni komnotho begodu liveza iintjhijilo, ukuthuthukiswa kwamathuba namagadango okungiwo atjengisa iphahla okuvunyelenwe ngalo mayelana neendawo ezimaqalontangi zelizwe. IQhinga lesiBili nalo liqinisekisa ukuragisela phambili, ukwaba ngokulingana namanzi avikelekileko wepilo nebhoduluko elingcono labantu boke  nokobana amanzi alawulwa ngefaneleko  bekabiwe ngokulinganako ngomnqpho wokunzinzisa ukukhula nokuthuthuka  komnotho.

2.6. IKhabinethi iphasisa umbiko omayelana nemiPhumela yomhlangano wehlandla le-16 lomButhano weenHlangano emhlanganweni we-Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora (i-CITES COP 17), ogade ubanjelwe eBangkok, eThailand ukusukela mhlana ama-3 ukuya nakali-14 kuNtaka 2013. IKhabinethi ibuye yaphasisa bona iSewula Afrika ilungise beyilethe isibawo sokurhweba ukuze sizokutjhejwa ku-CITES CoP 17 ezokubanjelwa eSewula Afrika ngo-2016 .

2.7. IKhabinethi isamukele isimemo esivela eBhangeni yokuThuthukisa amaZwe we-Afrika eTjheje iSewula Afrika sokuba lilunga lesiGungu somThangalasisekelo we-Afrika (i-ICA) esahlonywa emButhanweni we-G8 e-Gleneagles ngo-2005. Isiso elikhulu elenziwa yiSewula Afrika kumthangalasisekelo ngesikhathi esilingeneko, lizokungezeleleka ngobulunga balo ku-ICA khulukhulu ekukhiqizeni imininingwana nelwazi lemikhiqizo nokulinganisa ukuthuthukiswa kwemithetholawulo hlangana kwamazwe we-G20 newe-Afrika.

2.8. IKhabinethi iphasise ukuthunyelwa ePalamende kwePhrothokholi yeHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC) emiSebenzini yezeRhwebo bona izokuhlaliswa ngokuya ngokwesigaba sama-231 somThethosisekelo. Iminqopho yePhrothokholi kunzinzisa ukurhwebelana ngokwemisebenzi yeemfunda ngomnqopho wokulinganisa, nokwakha ubuhlobo. IPhrothokholi le ibuye ilethe iphahla lokunzinzisa imisebenzi yokurhweba hlangana kwamazwe amalunga we-SADC begodu ithathwa njengesisekelo seenkulumiswano.

2.9. IKhabinethi iyelele ukuhlonywa kweDigri yokuThuthukiswa kokuHlaliswa kwabaNtu (i-BHSD) ngokuhlanganyela phakathi komNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula neYunivesithi yeDorobhakazi i-Nelson Mandela. IDigri (i-BHSD) inqophe ukuhlomisa abasebenzi nabaphathi kezokuHlaliswa kwaBantu ngepumelelo nokuba nelwazi namakghono afaneleko wokwenza, ukukhuphula nokwenza msinyana ekuthuthukiseni zokuhlaliswa kwabantu eSewula Afrika.

2.10. Khabinethi ibawa yoke iminyango yombuso, abomasipala neenkhamphani ezisambuso zeGauteng bonyana zitlolise zoke iinthuthi zazo ehlelweni leendlela ezibhadelwako ama-e-tags.
2.11. IKhabinethi yamukele amagadango wokwenza umsebenzi aphakanyisiweko wokuhlonywa kwe-Ejensi yokuPhatha imiKhawulo (i-BMA). I-BMA izokuphatha iindaba ezimayelana nezokufuduka, intela yepahla nemisebenzi yokulawulwa kwemikhawulo begodu ilinganise imisebenzi yayo yoke iminyango enzinze ebungenweni benarha.  UmNyango wezangeKhaya uzokuba mnyango odosa phambili ekuhlonyweni kwe-BMA.

3. IKhabinethi iphasise imiThethomlingwa elandelako bona ithunyelwe ePalamende:
3.1. UmThethomlingwa wokuLawula iPahla eNgena ngeNarheni, umThethomlingwa weNtela yePahla, wee-2013, umThetho wokuKhibelela wokuLawula iNtengo neNtela yePahla eyEnziwako neThengiswako – ImiThethomlingwa inikela isisekelo sokukghonakalisa kokurhwebelana neentjhabatjhaba begodu nokuvikela umnotho nomphakathi ngokwenza bona kulingane ukulawulwa kwentengo neenkghonakalisi zokurhweba.

3.2. UmThethomlingwa wokuKhibelela weRhubhululo ngezaManzi – Ukukhibelela  lokhu kunqotjhwe ngakho ukuhlalisa kuhle amatjhuguluko amakhulu eminyangweni, emithethwenilawulo, esayensini yamanzi nebhodukulweni langokomthetho begodu nokukhuphulela isiphakamiso seKomitjhini yeRhubhululo ngezaManzi eendingweni zerhubhululo lamanzi leSewula Afrika begodu nokuqinisekisa bona ilizwe libekwe ngokweqhinga ukuze likwazi ukuqalana neendingo kanye neentjhijilo zelizwe elinganamanzi aneleko elinjengeSewula Afrika.

3.3. UmThethomlingwa wokuKhibelela imiThetho yokuLawula iBhoduluko leNarha, wee-2013 – UmThethomlingwa uphakamisa ukukhitjelelwa kwezinye zeemfuneko ezingaphasi komThetho wokuLawula iBhoduluko leNarha, wonyaka we-1998 (umThetho we-107 we-1998) begodu uragela phambili ngokuqinisekisa bona izenjiwa zemvelo zelizwe ziyavikelwa ukuze zisetjenziswe sizukulwana sanje nesangomuso njengalokhu kugandelelwa mTlamo eokuThuthukisa weliZwe Loke.

3.4. ITlhatlha leLawulo lezeBhoduluko leNarha: UmThethomlingwa wokuKhibelela iKhwalithi yoMmoya, wee-2013 – UmThethomlingwa lo ukhibelela ezinye zeemfuneko ezingaphasi kweLawulo lezeBhoduluko leNarha: UmThetho weKhwalithi yoMmoya wee-2004 ogunyaza ngokusemthethweni ikhwalithi yommoya ezweni ngokuqalelela ukuvikela ukusilaphazeka kwebhoduluko nokukhinyabezeka kwemvelo ngakelinye ihlangothi  ikhuphule ukuthuthukiswa komnotho nehlalakuhle enetlha.

3.5. ILawulo lezeBhoduluko leNarha: UmThethomlingwa wokuKhibelela weeNzibi, wee-2013 – UmThethomlingwa ukhibelela iLawulo lezeBhoduluko leNarha: UmThetho weeNzibi, wee-2008 (UmThetho wama-59 wee-2008) ogunyaza ngokusemthethweni ukulawulwa kweenzibi ukuze kuvikelwe ipilo nebhoduluko.

3.6. ILawulo lezeBhoduluko leNarha: UmThethomlingwa wokuKhibelela iiNdawo eziVikelweko, wee-2013 – UmThethomlingwa ukhibelela iLawulo leBhoduluko leNarha: UmThetho weeNdawo eziVikelweko, wee-2003 (UmThetho wama-57 wee-2003). Ukukhibelela kuhlanganisa ilawulo leeNdawo eziVikelweko zemaLwandle erherhweni lokulawulwa kwezinye iiNdawo eziVikelweko kanye neeMemezelo zakaMongameli ezihlukanisa imisebenzi yokulawula ukuthiywa kweenhlambi nokutjhejwa kwebhoduluko.

3.7. UmThethomlingwa wokuKhibelela imiSebenzi yeBhanka yePosweni yeSewula Afrika – Umnqopho omkhulu womThetho wemiSebenzi yeBhanka yePosweni yeSewula Afrika, wee-2010 (UmThetho we-9 wee-2010) kukuhloma iziko lezeemali lokubawa umphakathi bona ubulunge begodu usise ukuze kuvulwe umhlobo webhanka yabantu abarhola umrholo ophasi.

3.8.  IKhabinethi iphasise umThethomlingwa wokuKhibelela isiKhwama seTjhorensi yabangasaSebenziko wee-2012 ukuze umphakathi ube neemphakamiso begodu kuboniswane nabaHlanganyeli bezeHlalakuhle bomKhandlu weNarha wokuThuthukisa zomNotho nezabaSebenzi.  UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho wesiKhwama seTjhorensi yabangasaSebenziko wama-63 wee-2001. Ukukhibelela lokhu kumzamo wokurarulula indaba ephathelene nabasebenzi abangavikelwa mThetho lo begodu kwenze ngcono ikambiso yokubhadelwa kwabazuzi iimfanelo zabo,  nokungezelelwaI kwesikhathi sokubhadelwa kwabazuzi  sisuke eenyangeni ezibunane ukuya kezilitjhumi nambili begodu uvume bona imbadela idluliselwe kubazuzi abatlolisiweko lokha kwenzeka bona umzuzi akasekho ephasini.

3.9.  IKhabinethi yamukele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa wokuKhibelela zamaKhetho, wonyaka wee-2013. UmThethomlingwa wokuKhibelela  unqophe ukunikela ngemvumo ekhethekileko yamakhetho  weNdlu yesiBethamthetho, begodu uvulele  nekambiso yokutloliswa kwabavowudi abazizakhamuzi zeSewula Afrika abasemazweni amanye ukuthi bakghone ukufaka amavowudu wabo akhethekileko.

4. Ukuqatjhwa

4.1. IKhabinethi ivumelana nokuqatjhwa kukaNom. Romeo Adams esikhundleni sokuba liSekela lomQophisi Zombelele: ImiSebenzi yokuSekela ukuPhathwa kweHlangano emNyangweni wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.

4.2. IKhabinethi ivumelana nokuqatjhwa kukaKkz. Irene Rofhiwa Singo esikhundleni sokuba siPhathiswa esiKhulu seeMali emNyangweni wemiThombo yezEnjiwa.

4.3. IKhabinethi ivumelana nokuqatjhwa kukaKkz. Kalayvani Pillay esikhundleni sokuba liSekela lomQophisi Zombelele: UkuThuthukiswa kwezomThetho  emNyangweni wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.

4.4. IKhabinethi ivumelana nokuqatjhwa kukaDorh. Bismark Tyobeka esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko wesiGungu se-National Nuclear Regulator seSewula Afrika.

4.5. IKhabinethi ivumelana nokuqatjhwa ngobutjha kukaNom. Tsietsi Mokhele esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko wesiGungu se-South African Maritime Safety Authority iminyaka emihlanu ukusukela mhlana lili-1 kuSihlabantakana 2013.

4.6. IKhabinethi ivumelana nokuqatjhwa ngobutjha kwamalunga alandelako angekho esiGungwini esikhulu, ebhodini ye-South African National Accreditation System, isikhathi sabo sanje somsebenzi siphela mhlana ama-30 kuSinyikhaba 2013, kodwana bazokuba se-ofisini ihlandla lesibili kusukela nalili-1 kuNobayeni 2013 ukuya nakama-30 kuSinyikhaba 2018.
• Nom. Vernon Roderick Seymour
• Nom. Phakamisa Zonke.

4.7. IKhabinethi ibuye yatjheja ukuqatjhwa ihlandla lesibili kwamalunga alitjhumi nantathu esiGungwini sezoMkayi seSewula Afrika ukusukela mhlana ama-24 kuMgwengweni 2013 ukuya nakama--24 kuMgwengweni 2015. IKhabinethi ibuye itjheje ukuqatjhwa kwabajameli ababuya emNyangweni wezokuVikela,  emKhandlwini wezokuRhubhulula ngeSayensi namaBubulo (i-CSIR) kanye nebomNyango  weTjhebiswano nokuSebenzisana kweenTjhabatjhaba  ukusukela mhlana ama-24 kuMgwengweni 2013 ukuya nakama-24 kuMgwengweni 2015.
a. Dorh. Peter Martinez
b. Kkz. Nomfuneko Majaja
c. Nom. Kim Victor Gorringe
d. Dorh. Sandile Bethuel Malinga
e. Kkz. Pontsho Maruping
f. Kkz. Andiswa Mlisa
g. Dorh. Valanathan Munsami
h. Nom. Tenza Themba
i. Nom. Ron Olivier
j. Nom. Linden Petzer
k. Nom. Hendrik Rheeder
l. Gq. Phetole Patrick Sekhule
m. Dorh. Jo-Ansie Karina van Wyk
n. Ukukhethwa kwelunga elivela emNyangweni wezokuVikela
o. Ukukhethwa kwelunga elivela kwa-CSIR.
p. Ukukhethwa kwelunga elivela emNyangweni weTjhebiswano nokuSebenzisana kweenTjhabatjhaba.

4.8. IKhabinethi ivumelene nokuqatjhwa kukaNom. Kutoane Obed Kutoane esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko wesiGungu se-Export Credit Insurance Corporation of South Africa iminyaka emithathu ukusukela mhlana lili-1 kuRhoboyi 2013 ukuya nakama-31 kuVelabahlinze 2016.

4.9. IKhabinethi ivumelene nokuqatjhwa kwehlandla lesibili kwakaPhrofesa Linda De Vries esikhundleni sokuba nguSihlalo omKhulu ongasiliLunga leBhodi yokuGembula yeNarha, ukusukela nalili-1 kuNobayeni 2013 ukuya nakama-30 kuSinyikhaba 2018.

4.10. IKhabinethi ivumelene nokuqatjhwa kwakaNom. Ndwakhulu Samuel Mukhufhi esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko we-National Metrology Institute of South Africa isikhathi esiminyaka emihlanuukusukela nalili-1 kuRhoboyi 2013 ukuya nakama-31 kuVelabahlinze 2018.

4.11. IKhabinethi ivumelene nokuqatjhwa kuakaKosikazi Agnes Tsele-Maseloanyane esikhundleni  sokuba lilunga lesikhathi soke leBandla eliRarulula iiNdaba zamaKhamphani  isikhathi esiminyaka emihlanu ukusukela nalili-1 kuVelabahlinze 2013 ukuya nakama-30 kuMgwengweni 2018.

Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Iinomboro zokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore