Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla ama-20 kuSinyikhaba 2013

21 Nov 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1. IKhabinethi ithokozele ukuzitlolisa ngobunengi kwabavowudi abafaneleko abasabela isimemezelo sokobana bayozitlolisa ngamalanga wokuthoma wokuzitlolisa wangomhla ali-9 namhlana ali-10 kuSinyikhaba 2013. Abavowudi abafaneleko abangakazitlolisi bayakhunjuzwa ukobana ijima lokuzitlolisa liragela phambili bekufike isikhathi lapho kumenyezelwa khona ilanga lamakhetho welizweloke alandelako.

IKhabinethi ibuka umsebenzi weKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko begodu yenza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana asebenzise ilungelo lawo lentando yenengi lokuvowuda, elabamphumela womzabalazo wethu wekululeko nentando yenengi.

1.2. IJima lamaLanga ali-16 wokuTjhotjhozela ukuLwisana neNturhu eQaliswe kiboMma nabeNtwana lizokuthoma mhlana ama-25 kuSinyikhaba ukufikela mhlana ali-10 kuNobayeni 2013 ngaphasi kwesihloko esithi: “VIKELA MZANSI – Kwanele: Imiphakathi ibumbene ekukhandeleni inturhu eqaliswe kibomma nabentwana.”

IKhabinethi imemezele bona woke amaSewula Afrika asebenzise ithubeli avuselele isibopho sethu  sokuphelisa ukuziphatha kwabanye abantu bemphakathini wethu ngendlela enelunya neyehlisa isithunzi  begodu nokobana sibophelele kabutjha ilizwe lekhethu ekuhlonipheni amalungelo anganakuphikiswa wabomma nabentwana.

1.3. ISekela likaMengameli uKgalema Motlanthe uzakudosa phambili umnyanya wesikhumbuzo weLanga leNtumbantonga lePhasiloke eMkhondo, esiYingini se-Gert Sibande, eMpumalanga, mhlana li-1 kuNobayeni 2013 ngaphasi kommongo osithi: “Hlakanipha, Zihlolise bewuSokwe.”

Ikundla le izakusetjenziselwa ukubikela isitjhaba ngemizamo karhulumende yokulwa nombulalazwe lo, ukwandisa ukuyelelisa nokuqinisa imizamo yokukhuphula ukungenelela ngomnqopho wokurhobhisa umbulalazwe lo. Lokhu kukhambisana neHlelo lamaQhinga weNtumbantonga leliZweloke  lika-2012-2016.

ILanga leNtumbantonga lePhasiloke leli lizakusetjenziselwa ukuvuselela ijima lokwElulekwa nokuHlolelwa iNgogwana ye-HIV (i-HCT) nokuhlonywa kwejima lokuSokwa kwabantu bembaji esiBhedlela.

IKhabinethi yenze isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana aye emsemeni ngendlela ephephileko; Ukuhlolelwa ingogwana ye-HIV okungasenani kanye ngonyaka nokobana umuntu athathe iinqunto ezifaneleko ngamagadango wokuzivikela, ukwelatjhwa, itjhejo nesekelo; nokobana amadoda nabesana bayokusokwa emazikweni wezamaphilo.

Kufanele amaSewula Afrika adlale indima yawo begodu enze bona iqhinga le-ABC (Ukuzila, ukuthembeka, ukusebenzisa ikhondomu) libe yingcenye yendlela yokuphila kwawo.

1.4. IKhabinethi iphawule ngokuthi kuzokuqiniswa isandla kuzaphulamthetho zemithetho yendlela njengengcenye yeJima lamaHolideyi kaKresimusi –iFika Uphila – ngapahasi kommongo othi  ‘Ngokusebenzisana singaSindisa amaPhilo wabaNtu abaziinGidi’, begodu kwenziwa nesimemezelo kibo boke abasebenzisi beendlela bona bazwisise bona iingozi zeenkoloyi ziqeda amaphilo wabantu.

1.5. IKhabinethi ibuka iragelophambili elenziwe yihlanganisela yama-ejensi ekwavunyelwana ngayo njengendlela yokungenelela kukaMengameli e-Eldorado Park ngoMrhayili 2013, ekulweni nokusetjenziswa kweendakamizwa nenturhu yamagenge neentjhijilo zezehlalakuhle nezomnotho.

Sele kubotjhwe abantu abayi-1 431, abayi-1 098 babo basalinde ukutjhutjhiswa; abayi-1 095 bakhutjhwe ngebheyili, abathathu basavalelwe kanti abama-289 bathweswe mlandu wobulelesi.

IKhabinethi ikhombela bona imiphakathi ikhawule  ukuzithathela umthetho ezandleni bewuzigwebele ungalandeli ikabiso efaneleko ngombana lokhu kuphambene nomthetho begodu kuthuweleleisa ubulelesi. IKhabinethi ikhuthaza imiphakathi bona isebenzisane namapholisa epini yokutjhabalalisa iiNkunzimalanga zeendakamizwa nabathengisi ekungibo abarhagalisa izenzo zobulelesi.

1.6. IKhabinethi idlulise amezwi wokutjhiriya kwayo emindenini nabangani balabo abahlongakele  nakugirika umakhiwo e-Tongaat, KwaZulu-Natal; begodu ifisela labo abakhubeleko ukuphola kwamsinyana.

IKhabinethi igandelele bona kunemithetho yezemisebenzi evikela amalungelo wabasebenzi begodu ikhalime labo abathintekako ngehlekelele le. IKhabinethi igandelele bona kwenziwe iphenyo elingeneleleko mayelana nendaba le.

1.7. IKhabinethi yamukele ukuvulwa kweZiko lesiKhumbuzo sikaNelson Mandela. IZikweli kulondwe kilo  ezinye iinsetjenziswa ezimagugu ezihlathulula ngepilo neenkhathi zikaBaba uNelson Rolihlahla Mandela.
Iinsetjenziswezi ezimagugu lezi ziyingcenye ekulu yamagugu wesitjhaba sekhethu, ngokukhethekileko amagugu wekululeko yethu. Zimagugu wesitjhaba sekhethu begodu kufanele alondwe.
Urhulumende uzakuragela phambili nokuhlonipha uNelson Mandela nabarholi besikhathi sakhe ngenca yokuzinikela kwabo okukhulu abakwenzela ikululeko yethu.
1.8. IKhabinethi ithokozisa ukusatjalaliswa okuragela phambilikwehlelo lomthangalasisekelo womphakathi obiza amathriliyoni wamaranda elethulwe  yiKomitjhini kaMengameli eHlanganisa imiThangalasisekelo edoswa phambili nguMengameli uJacob Zuma.
Ukuvulwa kweDamu le-Spring Grove nguMengameli kwenziwa ngomnqopho wokwandisa ukunikelwa kwamanzi kiboMasipala abasithandathu, weDorobha leThekwini, wesiYingi seMgungundlovu, kaMasipala weeNdawo zemaKhaya uMsunduzi, umasipala weendawo zemakhaya Ugu, naboMasipala beeNdawo zemaKhaya iSisonke neLembe.
Urhulumende usise ngaphezu kwebhiliyoni li-R1 kuphrojekthi le, ezokuvula amathuba wemisebenzi. Ngesikhathi kwakhiwa idameli kwaqatjhwa abantu abama-960.
1.9. UMengameli uJacob Zuma uzakuvakatjhela uMasipala we-King Sabatha Dalindyebo, esiFundeni sePumalanga Kapa, mhlana ama-22 kuSinyikhaba 2013 njengengcenye yeHlelo likaMengameli lokuTjheja ukuSebenza iSiyahlola.
Lokhu kuzakufaka hlangana ivakatjho leMthatha lokuyokuhlola iragelophambili yokwakhiwa kwedoyelo leemphaphamtjhini namanye amaphrojekthi kaMengameli ngendaweni le. UMthatha wamenyezelwa ngonyaka wee-2009  njengeeNdawo ezokuNgenelelwa nguMengameli ngokuRhabakobegodu ngokungenelela lokhu kunqotjhwe ukuqalana nokusalela emva komthangalasisekelo neentjhijilo zokutlhayela kweensetjenziswa, ngomnqopho wokuvuselela uMthatha ngokuzeleko.
UMengameli uzaziqalela ngokwakhe iragelophambili eyenziweko kumaphrojekthi karhulumende womthangalasisekelo mayelana nokunikelwa kwamanzi, igezi neendlela ngendaweni le.
Ukukhanyiswa kwesitetjhi esincani se-Thornhill nguMengameli kuzakunikela ngekghono lokuqalana nokusalela emva kwehlelo lokwakhiwa kweenkumba ezilinganiselwa ema-25 000.
1.10. UMengameli uJacob Zuma uzakuba neVakatjho lomBuso lokuya e-Accra, e-Ghana, ukusukela mhla ama-26-27 kuSinyikhaba 2013. Ikhambo leli lizakukhulisa itjhebiswano lethu eliqinileko eliphakathi  kweGhana nelizwe lekhethu nokuthuthukisa ukurhwebelana phakathi kwenarhakazi.
1.11. UMengameli uJacob Zuma bekangusihlalo weKomitjhini yokuSebenzisana phakathi kweSewula Afrika neBotswana (i-BNC) mhla ama-21 kuSinyikhaba 2013. Lokhu kuzakuqinisa itjhebiswano nokusebenzisana hlangana kwamazwe la abomakhelwana. I-BNC le yaqobe nyaka ezingeni labaRholi bomBuso yahlonywa ngonyaka ophelileko ngonqopho wokwenza ngcono izinga leKomitjhini yokuSebenzisana yaSafuthi eHlanganyelweko neKomitjhini yokuSebenzisana yaSafuthi eHlanganyelweko yezokuVikela nokuPhepha.
1.12. Ikhabinethi yamukele ukukhethwa kweSewula Afrika ukuthi ibe lilunga loMkhandlu wamaLungelo woBuntu eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko (mhlana ali-12 kuSinyikhaba 2013). Ithemu yobulunga bethu ithoma mhlana li-1 kuTjhirhweni  2014 okuthomana nokugidinga kwelizwe lekhethu imiNyaka ema-20 yeKululeko. Lokhu kuqinisekisa ukuzibophelela kwethu epumelelweni yamalungelo wobuntu wazo zoke izakhamuzi zekhethu, izakhamuzi zenarhakazi ye-Afrika nezakhamuzi zephasiloke.
1.13. IKhabinethi ihlanganyela neentjhaba zephasiloke ekutjengiseni ithabo eenHlanganweni ezizijameleko ezinikele ngesizo lamsinyana leentjhaba kilabo abasahlelwe siWuruwuru se-Haiyan e-Philippines.
Ummoya woBuntu lo uzakusiza ekuthobeni ubuhlungu obudambise abantu be-Phillipines ngobudisi abaqalene nabo.
1.14. IKhabinethi yamukele isimemezelo senye godu ipumelelo yePhrojekthi yokuThuthukiswa kweeNdlela eziboThelawalisa zeGauteng,  njengombana ukubhadelelisa kezinye iindlela ezikhethiweko eziboThelawalisa zeGauteng kuzokuthoma mhlana ama-3 kuTjhirhweni 2013.
Abatjhayeli abangakazitloliseli i-e-toll bayakhuthazwa bona bazitlolise, ngomnqopho wokuqinisekisa bona bafumana iimbonelelo zembhadela ephasi.
1.15. IKhabinethi ibuka umNyango wezeSayensi neThekhnoloji newezeFundo ePhakemeko nokuBandula kanye neYunivesithi yeThekhnoloji i-Cape Peninsula ngokwenza iqophamlando yokuthumela emkayini i-CubeSat yokuthoma ngelizweni, mhlana ama-21 kuSinyikhaba 2013, e-Russia.
Isathelayithi le, ezakunikela ngelwazi elitlhogekako ngemininingwana yobujamo bezulu emkayini, itjengisa ikghono leSewula Afrika kezesayensi yemkayini netheknoloji.
1.16. IKhabinethi yamukela ukukhethwa kukaNgqongqotjhe wezeFundo esiSekelo u- Angie Motshekga njengosiHlalo wesiQhema se-Afrika engeSewula nesePumalanga sokuHlolisisa iKhwalithi yeFundo (i-SACMEQ) kuKhonferensi yama-37 ye-UNESCO; lokhu kuqinisa ukuzethemba ehlelweni lethu lezefundo namaziko wefundo.
Umnqopho we-SACMEQ kukwenza irhubhululo elihlanganyelweko nemisebenzi yokubandula elizakwandisa amathuba wabahleli befundo nabarhubhululi ngomnqopho wokufumana ibandulo lamakghonofundwa wesiterhiniki atlhogekako wokuhlolisisa, ukutjhejisisa nokumadanisa ubujamo obujayelekileko befundo yeenkolweni nekhwalithi yefundo esisekelo.
1.17. IKhabinethi ihloniphe uNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula, uBlade Nzimande ngokudosaphambili Umhlangano waboNgqongqotjhe bezeFundo bamazwe we-BRICS owathatha iinqunto eziqakathekileko. Umhlangano lo wahlolwa ngeqadi kuKhonferensi yama-37 ye-UNESCO. Hlangana nokhunye kwakhulunywa ngokulandelako: Ukuqiniswa kokusebenzisana phakathi kwamayunivesithi wamazwe we-BRICS , itjhebiswano nokwabelana ngelwazi.
AboNgqongqotjhe bavumelana ngesidingo sokuhloma indlela esezingeni eliphezulu kezepolitiki nobuterhiniki ukwenzelela bona kuhlanganiswe begodu kusetjenziswe imikhakha etshwayiweko yokusebenzisana ezakuhlelwa yiSewula Afrika njengosiHlalo wanje we-BRICS. Kwaba khona nokuvumelana phakathi kwamazwe amahlanu la ngokuqakatheka kokukhulisa ukusebenzisana ngezefundo okuphakathi kwe-BRICS ne-UNESCO.
1.18. IKhabinethi itjheje umbiko welizwe leSewula Afrika ku-UNESCO ukobana iingidi ezi-3,3 zabantu abadala besewula Afrika baphumelele eemfundweni zeJima lokuFundisa iNengi le-Kha Ri Gude. Lokhu kutjhideza iSewula Afrika epumelelweni yesibopho sayo seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko seFundo yabo Boke  sokuphungula ngesiqunto isibalo sabantu abangakwazi ukufunda nokutlola ungakafiki unyaka wee-2015. Ijimeli lahlonywa ngoMhlolanja wonyaka wee-2008, ngomnqopho wokusiza abantu abadala abaziingidi ezi-4,7 abangaphezu kweminyaka eli-15 ukobana bakghone ukufunda nokubala ngelimi linye elisemthethweni kilawo ali-11.
1.19. Ikhabinethi ithokozisa abathumbi bokuThoma bakaNongorwana welizweloke wokuSebenza ngamandla weBatho Pele okunqotjhwe ngabo ukukhulisa ukusebenza kuhle, ukuhlonipha, ukuthokoza, ukutjheja nokukhuthaza ukusebenza kuhle embusweni nokuqinisekisa kobana lokhu kufikelela ezingeni eliphezulu tle.
1.20. IKhabinethi ibuke ukudlala kwamhlapha okuphuma phambili kweBafana Bafana, ama-Proteas namaBhokobhoko begodu yathokozisa no-Itumeleng Khune, okhethwe njengeKutani yezemiDlalo yeSewula Afrika. Okugandelela kobana sisitjhaba esiphumelelako, iKhabinethi itjhejile bona ngeLesithathu ekuseni isitjhaba sivuke sithabe kwamanikelela ngemva kokuthumba kweBafana Bafana ibetha i-Spain ngegondelo linye elizeni (1-0). IKhabinethi yenze isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana adlale indima yawo yokusekela iinqhema zelizwe lethu .
1.21. IKhabinethi ibikelwe siQhema saboNgqongqotjhe sezoBulungiswa, ukuKhandelwa kobuLelesi nokuQinisekisa ukuVikeleka (i-JCPS) ngomBiko womVikeli womPhakathi mayelana namagadango wezokuPhepha emzini kaMengameli uJacob Zuma eNkandla. IKhabinethi ibikelwe bona imikhulumiswano phakathi kukarhulumende nomVikeli womPhakathi bekwenzelwa ukuVikeleka kweHloko yomBuso. IKhabinethi yabikelwa godu bona umbiko wesiqhema sokuqinisa zokuphepha eNkandla wathunyelwa eKomidini yaSafuthi eHlanganyelweko yezobuHlakani nayo eyakhupha wayo umBiko oKhethekileko ngendaba le. Isiqhema sikarhulumende sabikela iKomidi yaSafuthi eHlanganyelweko yezobuHlakani  bona akunabufakazi obutjengisa ukuthi umNyango wezemiSebenzi kaRhulumende wabhadela iindleko zokwakhiwa kwekhaya likaMengameli. AboNgqongqotjhe besiQhema se-JCPS bamenyiwe emhlanganweni lo weKhabinethi begodu bakulungele  ukuphendula imibuzo ngendaba le.
2. Imikhulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabinethi
2.1. IKhabinethi iphasise umtlamo wombikomthethokambiso wezeFundo ePhakemeko nokuBandula: “Ukwakha iHlelo eliHlanganyelweko leFundo ePhakemeko nokuBandula  eliNatjisiweko, eliPhumelelisako,”.
Umtlamo wombikomthethokambiso lo uhlathulula amaqhinga wokwandisa kokunikelwa kwefundo nokubandula eSewula Afrika. Kunqotjhwe ngawoukwenza ngcono ikhwalithi, uhlanganise imikhakha ehlukileko yehlelo lezefundo ephakemeko, nokulandelanisa iindlela ezingalandelwa ngibo bobabili abaqatjhi bembusweni nebamabubulo wangeqadi lokha nabaqinisekisa ukuthi kufumaneka abasebenzi abanamakghono afaneleko.
Umtlamo lo ugandelela ukukhula komnotho nemisebenzi ehlanganyelweko okuyinto eqakathekileko kumTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke.
UmNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula uzakunikela ihlathululo ezeleko.
2.2. IKhabinethi ibikelwe ngombiko weKomidi yaboNgqongqotjhe mayelana nokuBuyekezwa kweHlelo lokuSekelwa kwamaYunivesithi ngeeMali begodu yaphasisa bona amayunivesithi adlulisele umbiko lo emphakathini.
Ukusekelwa kwamayunivesithi ngeemali akukahluki eenkingeni ezingeneleleko eziqalene nelizwe begodu kufaka hlangana ukusiza amaziko abhodwe mtlhago, khonokho bekuqinisekiswe bona amatjhuguluko enziweko ekwabiweni kweensetjenziswa awavumbululi iinqabo emazikweni akghonako bona ahlale amukeleka begodu aphalisane neentjhaba.
2.3. IKhabinethi yemukele iQhinga lezomNotho weSewula Afrika.
IQhinga lezomnotho liyisayensi yokusiza imikhakha yeminyango ebikako njengengcenye eqakathekileko eminyangweni ehlukileko. Yenza isimemezelo setjhebiswano nebubulo ngomnqopho wokuqinisekisa bona i-biotechnology ne-bio-innovations zikhambisana neemmakethe begodu zisebenziseka lula eSewula Afrika.
IQhinga leSewula Afrika lomnotho we-Bio-economy linikela indlela yomnotho omutjha ozakuba sisekelo sokukhula komnotho esikhathini esizako.
2.4. IKhabinethi yemukele iZinga eliPhakemeko lesiGaba sesi-3 seHlelo lemiSebenzi yomPhakathi eNatjisiweko (i-EPWP) (2014-2019) ukobana lisetjenziswe. Isibalo esinqotjhiweko samathuba wemisebenzi esiziingidi ezili-7.5 esikhathini esiminyaka emihlanu (2014/15 ukuya ku-2018/19) sisuselwe emaHlelweni wemiSebenzi yomPhakathi njengalokha kutloliwe kumTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke.
IKhabinethi yemukele ukuhlonywa kweKomitjhini kaMengameli yokuHlanganisa ukuQatjhwa komPhakathi ukuhlanganisa nokubika namahlelo wokuqatjhwa komphakathi. Lokhu kuzakulinganiswa neKomitjhini kaMengameli eHlanganisa imiThangalasisekelo.
Inqophe ukukhulisa isizo layo lokuqalana neenkinga ezinguncantathu zomtlhago, ukutlhayela kwemisebenzi nokungalingani. Ubujamo bagadesi bokufadalala komnotho bube nomthelela omumbi ekuqatjheni ngelizweni begodu kwandise ukuqakatheka kwe-EPWP njengomzamo omkhulu karhulumende wokusiza ngezetuthuko nokwehlisa izinga lokutlhayela kwemisebenzi.
2.5. IKhabinethi yemukele ukwethulwa ngePalamende kweThulusi lokuKhitjelelwa komThethosisekelo weHlangano yabaSebenzi yePhasiloke, ka-1986, kobana kuvunyelwane ngawo.
Umgomo omkhulu wesiKhibelelo esitjhukunyiswako kukwenza ubulunga besiGungu esiLawulako seHlangano yabaSebenzi yePhasiloke ijameleke ngokunikela iindinyana zokukhetha eziqalelela ikareko lendawo, umnotho nezehlalakuhle zamalunga wayo.
Mayelana nokunabisa i-ajenda ye-Afrika begodu nange isiKhibelelo somThethomlingwa ka-1986 singasebenza, iSewula Afrika ingaba sethubeni lokuzuza njengalokha kuhlathululwe emtloweni ukobana inganikelwa isikhundla sasafuthi.
2.6. Ikhabinethi itjheje ukuphasiswa kweemPhakamiso zokuvikelwa kwezeHlalakuhle yeHlangano yabaSebenzi yePhasiloke begodu yaphasisa ukwethulwa kwesiPhakamiso  ngePalamende ukobana samukelwe.
Indlela yokuVikela zeHlalakuhle imithethomgomo yezehlalakuhle ehlanganisiweko eyenzelwe ukuqinisekisa ukufumaneka kwengeniso nokufikelelwa kweensetjenziswa zezehlakuhle kutjhejwe khulu ziinqhema ezitlhagako, ukuvikela nokunikela amathuba wepumelelo epilweni.
2.7. IKhabinethi yemukele bona iSewula Afrika isingathe iKhonferensi yesiNe yePhaliswano lamaZwe we-BRICS ngonyaka wee-2015.
Ikhonferensi le inikela ngekundla yokwabelana ngemibono phakathi kwama-ejensi aphalisanako nabeluleki abazijameleko bamazwe we-BRICS. Lokhu kuqinisa ithungelelwano lamaziko okudosela ekusebenzisaneni okungcono phakathi kwamalunga. Isingathwa qobe  ngemva kweminyaka emibili begodu ibanjwa ziimPhathimandla zePhaliswano zamazwe la.

2.8 IKhabinethi yemukele ukwethulwa komThethomgomo wokuQatjhwa kwabaSebenzi abaLawula Iinkolodo mPhathi weKhotho ePhakemeko nokukhutjhelwa kwawo kuGazede yomBuso. Umnqopho womThethomgono lo kukhuthaza ukusebenza ngokufanako, tjhatjhalazi nokunikela ithuba abantu agade badinywe amathuba ngonobangela wokukhethululwa. UmPhathi weKhotho ePhakemeko ngema-ofisini wabo ahlukileko gade banamandla anganamkhawulo ekuthatheni iinqunto ngokokuzwisisa kwabo umthetho nekambiso yomsebenzabo.

2.9  Ikhabinethi yemukele ukuhlonywa ngokomthetho kwamhla ama-3 kuSinyikhaba ukufikela mhla ama-3 kuNobayeni njengeNyanga yeliZweloke lokuYelelisa ngamaLungelo wabaKhubazekileko begodu yamemezela ngokomthetho umhla ama-3 kuNobayeni njelaLanga laBantu abaKhubazekileko leliZweloke.
Inyanga yokuYelelisa ngamaLungelo wabaKhubazekileko yeliZweloke efikelela esitlhorini seLanga  laBantu abaKhubazekileko leliZweloke, linikela ilizwe isikhathi sokutjengisa nokugidinga iragelophambili elenziweko ekunikeleni abantu abakhubazekileko ngokufikeleleka kwefundo elinganako, imisebenzi enesithunzi, zamaphilo, ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya nebhoduluko elivikelekileko neliphephileko, hlangana nokhunye.
2.10 IKhabinethi yemukele umkhakhanyo wehlamvu yemali weHlangano yeSewula Afrika njengesikhumbuzo sesifundo sokubuthelelwa sika-2013 kwehlamvu yemali nokusatjalaliswa kwehlamvu eyi-R2.
a) Ukusatjalaliswa kwehlamvu eyi-R2: “UkuGidinga imiNyaka eli-100 yoMakhiwo i-Union Buildings”
b) IsiKhumbuzo sehlamvu yesiliva eyi-R2: “UkuGidinga imiNyaka eli-100 yoMakhiwo i-Union Buildings”
c) ILandelano lika-2013 leenHlamvu ze-Protea: “iPilo kaMakadabona: u-NR Mandela” (ubuntwana).
2.11 IKhabinethi yemukele imikhakhanyo yokuGidingwa kwesifundo sokubuthelelwa nokusatjalaliswa kwehlamvu ka-2014:
a) ILandelano leHlamvu ye-Protea: “ipilo kaMakadabona: u-NR Mandela” (ifundo)
b) ILandelano leHlamvu ye-Natura: “abaZingeli beembandana zeBusuku”
c) Ilandelano leHlamvu ye-R1 yeRhawuda: “Iinkhambisimbewu zeSewula Afrika”
d) ILandelano leHlamvu ye-R2 yeRhawuda: “Ukuvunjululwa kweRhawuda eSewula Afrika”
e) ILandelano lesiHlohlo neTiki zesiliva: “Iintimela zeSewula Afrika”
f) Ilandelano loBudisi beHlamvu yeSiliva: “IiNdawo zeGu leSewula Afrika eziVikelweko”
g) IHlamvu yama-R200 yeRhawuda eGidingwako: “ImiNyaka ema-20 yeNtando yeNengi”
h) IHlamvu ye-R2 eGidingwako yeHlohlo elinoBudisi beSiliva: “ImiNyaka ema-20 yeNtando yeNengi”
i) IHlamvu eSatjalaliswako ye-R5: “ImiNyaka ema-20 yeNtando yeNengi”
Imikhakhanyo yeenhlamvu kanye neeMemezelo zizakugadangiswa kuGazede yomBuso. Ngemva kwalokho iinhlamvu lezi zizakuthengiswa ngendlela ejayelekileko.

3. Ukuqatjhwa
3.1. IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kukaMm. uGugulethu Brightness Nokukhanya Khoza esikhundleni sokuba mNqophisi woKhandlu wokuLawula iimPhaphamthjini weSewula Afrika .
3.2. IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwabalandelako kuBhodi yeHlangano yokuTjalwa kweeMali zomBuso (i-PIC):
a) Nom. Roshan Morar (uqatjhwa ihlandla lesibili)
b) Nom. Sebenzile Patrick Mngconkola (uqatjhwa ihlandla lesibili)
c) Mm. Dudu Hlatshwayo
d) Mm. Sibusisiwe Nkosinomusa Ngubane
e) Nom. Trueman Tandabantu Goba
3.3. IKhabinethi iyelele ukuqatjhwa kwabalandelako eenkhundleni zokuba malunga weBhodi yeHlangano yeSewula Afrika yeTjhorensi yePahla eThunyelwa emaZweni  wangaPhandle:
a) Nom. Motshoanedi Johannes Lesejane (USihlalo begodu uqatjhwa ihlandla lesibili)
b) Mm. Vuyelwa Viola Matsiliza (umNqophisi ongaThathi iinQunto)
c) Mm. Fagmeedah Petersen (umNqophisi ongaThathi iinQunto)
d) Mm. Siobhain O’Mahony (umNqophisi ongaThathi iinQunto).
Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Phumla Williams
umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore