Isitatimende Somhlangano weKhabinethi wamhlana; ama-20 kuRhoboyi 2014

1. UkuPhunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko

IKhabinethi ibuka ukuhlonywa kwenye iKhotho yemiLandu yokuHlukumeza ngomSeme e-Bethlehem, eFreyistata nguNgqongqotjhe u-Michael Masutha. Lokhu kuyingcenye yamahlelo karhulumende wokungenelela ekulwiseni ukuhlukunyezwa ngomseme kwabomma, abantwana neenqhema zabantu ababhalelwa kukuzivikela.

Amakhotho akhethekileko la afakelwe iinsetjenziswa zokusekela abongazimbi neensisza ngokuthuthukisa isikhathi sokutjhuthjiswa kwabamlandu.  Urhulumende uhlala azimisele ukuqinisa irherho lobulungiswa obulwa nobulelesi kobana aqinise isandla ekudlelezelweni kwamalungelo wabomma newabantwana.

IKhabinethi yemukela ukuhlonywa kwesiKolo sokuThuthukiswa kwamaBubulo esiyingcenye ye-Gordon Institute of Business Science nguNgqongotjhe uLindiwe Zulu.

IsiKolwesi sitjheje ifundo efunyanwa ngeemali zesizakufunda  nokusekela abanini bamabhizinisi amakhulu namancani kobana bakghone ukukhulisa amabhizinisi wabo ukufikela lapho bangaphumelela khona ukuvula imisebenzi yesikhathi eside. IsiKolwesi siyingcenye yepengu yokutlhayela kwemisebenzi yelutjha nokwakha isitjhaba sabosomabhizinisi. Sinqophe ukunikela ngefundo ephathekako nekhambisana nebandulo lezamabhizinisi kibosomabhizinisi abasakhulako, kubekhona nesakhiwo sesikelo esidephileko. Lokhu kuqinisekisa bona kufumaneke ifundo yamambala emkhakheni wamabhizinisi nokobana kube nomphumela obonakalako.
ISewula Afrika itlhoga itjhuguluko kezamabhizinisi kobana kusetjenzelwe ngehlangothini lezamaBhizinisi amaNcani nasaKhasako azakuragela ilizwe phambili.  URhulumende, amabhizinisi amakhulu namaziko wefundo kufanele basebenzisane endabeni yokuvula imisebenzi nokuthuthukiswa kwamabubulo. Ukwenzelela bona kube nepumelelo kufanele amabhizinisi akhelwe ebujameni obuvumako lapho abosomabhizinisi bazakufumana khona isekelo leemali neensetjenziswa zokusebenza kuhle kufakwe hlangana  nokuthuthukiswa kwamakghono.

2.  IinQunto eziQakathekileko zeKhabinethi

IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwesiVumelwano se-Grand Inga esatlikitlwa hlangana neRiphabhliki yeSewula Afrika ne-Democratic Republic of Congo (i-DRC).

IsiVumelwanesi siqalelela itlhatlha lokuphehlwa kwegezi efumaneka kuPhrojekthi ye-Grand Inga nokunikelwa kwayo emkhawulweni ohlukanisa i-DRC ne-Zambia. Ukuphasiswa kwesivumelwanesi kuzakukghonakalisa ukutlanywa kwesiGaba sokuThoma sePhrojekthi ezakunikela iSewula Afrika ngamaMegawathi wegezi azii-2 500 begodu isize ukuhlanganisa iimfunda zamazwe, isiqiniseko segezi, ukufikeleleka kwegezi nokukhula komnotho ngendlela etjheja ibhoduluko.

IPhrojekthi le inekghonakalo yokunikela ngamandla wegezi ehlwengileko netjhiphileko evela ngaphandle kwemikhawulo ngomnqopho wokuhlangabezana neendingo ze-DRC, iSewula Afrika namazwe abomakhelwani. Iphrojekthi le ifaka hlangana ukuphehlwa kwamaMegawathi wegezi azii-40 000 ngemlanjeni we-Congo, okuzakuthatha iingaba ezilikhomba. Iphrojekthi le iyipengu yokurhabisa ituthuko ngemazweni we-SADC; iphelise umtlhago wokutlhayela kwegezi, ikhuthaze ukukhula komnotho nokuthuthukiswa komthangalasisekelo.

Iphrojekthi ye-Grand Inga izakunqopha ukuqinisa ikghono lokuphehlwa kwegezi mlambo we-Congo, ekulizibulo lomzila wamanzi e-Afrika ngengcenyeni ye-Sahara. Lokhu kulitshwayo lokuzimisela okukhulu ngephrojekthi eyakhe yatlanywa yinarhakazi ye-Afrika begodu nelikhulu elitjengisa ukukhula kwe-Afrika.

IKhabinethi ibikelwe ngokubhincela iKhonferensi yeenTjhabatjhaba yezobuLili, zaManzi nezeTuthuko. Ikhonferensi le izabe ihlelwe mNyango wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila, i-Water Research nabasebenzisani bayo ngebubulweni lezamanzi. Ikhonferensi le izakubanjwa ukusukela mhlana ama-3 ukuya nakali-7 kuSinyikhaba ngeMonti ngaphasi kommongo othi “Ithungelelwano elingakaTatjwa”.

Ikhonferensi le iimphumela wemikhulumiswano eragako eyathoma ngemva kweKhonferensi yeenTjhaba yokuLawulwa kwaManzi aTsengileko ebegade ibanjwe ngoSinyikhaba ngomnyaka wee-2012. Ikhonferensi le izakuvula ikundla yetjhebiswano ezakuqalana neentjhijilo eziqalene nebubulweli. Izakutjheja ukusatjalaliswa komtlolo womKhandlu waboNgqongqotjhe  ozokuTjheja iQhinga lezaManzi nezoBulili.

3. UbuJamo beKhabinethi ngeeNdaba ezenzeka esiKhathini Sanje

IKhabinethi ibikelwe nguNgqongqotjhe wezamaPhilo, uDorh. Aaron Motsoaledi, ngezehlakalo ezimayelana ne-Ebola neendlela zokungenelela ezenziwa yiSewula Afrika. IKhabinethi ithanda ukugandelela kobana akunamuntu namunye ofunyenwe anobulwelobu. Njengendlela yokuzilungiselela kwelizwe ukulwisana ne-Ebola kudingeka kuqiniswe amakghono emazweni we-SADC nenarhakazini yoke ngesizo iSewula Afrika enganikela ngalo. ISewula Afrika izibophelele ukunikela ngesizo ngokusekela ukuhlolwa, ukubandula neensetjenziswa zelabhorathri emazweni we-SADC. UNgqongqotjhe uMotsoaledi uzakunikela ngehlathululo ezeleko namhlanjesi nge-iri ye-14h30.

IKhabinethi yemukele amano weBhanga eKulu yeSewula Afrika nesiqhema sabatjalimali ekorweni yokwakha kabutjha i-African Bank Limited (i-ABL). Lokhu kuzakusiza ukuvikela ababulungi beemali kwehlise nokulahlekelwa kubatjalimali abasise ku-ABL.

Lokhu kuzakuqinisekisa kobana ikoro yeemali yelizwe  inzinze begodu isebenze ngokuzimisela.

IKhabinethi igandelele  ukuqakatheka kwebubulo lezeemali ekukhulisweni komnotho yaveza nokobana urhulumende, ngokusebenzisana neKoro yeliZwe yeeMali, uzakuqinisa ibubulweli ngokutjhejisisa nokuthuthukisa ibubulweli.
IKhabinethi itshwenyeke khulu ngezwangobatjho emamala emayelana namatjhuguluko ngemali yomhlalaphasi. Sele kunobufakazi obuphathekako bonyana abanye babasebenzi  bathokoza umsebenzi ngombana besaba bona ukusukela ngomnyaka ozako  urhurlumende uzokukhandela abasebenzi ukuthatha iimali zabo zomhlalaphasi lokha nabatjintjela keminye imisebenzi, nokobana urhulumende ufuna ukuthatha iimali zabo zomhlalaphasi.  Nanyana urhulumende akhuthaza abasebenzi ukonga iimali zabo bekufike isikhathi somhlalaphasi, akunamithetho etjhugulukileko ekhandela ukuthathwa kweemali lokha abasebenzi nabatjintjela keminye imisebenzi.

Iintjhukumiso ezitja mayelana nomhlalaphasi zinqophe u:
a) Kukhuthaza abantu ukonga ngokwaneleko balungisele umhlalaphasi wabo neendingo zabondliwa babo begodu nokusekela ngemmali zomhlalaphasi njengengcenye yesivumelwano somsebenzi;
b) Kwenza amalungiselelo weemali zomhlalaphasi zilawulwe kuhle ngendlela etjhiphileko nangendlela ebutjhatjhalazi, nangefanelo noku- 
c) Thuthukisa amazinga wokulawulwa kweemali, kufaka phakathi ikambiso yokuphathwa kweemali nelwazi ngabangamele isikhwameso nokuziphatha kwabo, ukuvikelwa kwekareko yamalunga wesikhwama, ukuziphendulela nokunikela ngemininingwana kumalunga nababhadeli beemali.

IKhabinethi ithanda ukunikela umphakathi isiqiniseko sokobana iimali zabantu zomhlalaphasi ziphephile. Akunasidingo sananyana ngimuphi umsebenzi (bembusweni nebamabubulo wangeqadi) bona bangathokoza umsebenzi benzelela ukufumana iimali zabo. Kufanele kuyelelwe bona labo abathatha iimali zabo zomhlalaphasi ngaphambi kweminyaka yokuthatha umhlalaphasi bazokufumana imali engaphasi kunaleyo ebafaneleko, begodu  nemadlana leyo abayithathako kuzakudoswa intela kiyo ngokuthatha imali ngaphambi kwesikhathi bebaphundwe ziimbonelelo zenzuzo yentela.

4. Iminyanya Ezako

UNgqongqotjhe uNathi Mthethwa uzakuhloma iNyanga yamaGugu e-Gauteng mhlana ama-31 kuRhoboyi ngaphasi kommongo othi: “UkuGidinga imiNyaka ema-20 yeNtando yeNengi: Coca iNdabakho eRagela iSewula Afrika Phambili”.

Hlangana namaphrojekthi atshwayiweko ukukhambisa ijima loku- “Coca iNdabakho” kubulungwa kabutjha kuka-Nat Nakasa no-Moses Kotane. Ukulethwa ngelizweni kweenkutani ezingakabukubukwa kunikela amaSewula Afrika ithuba lokufunda ngokunabileko ngomzabalazo weenkutanezi nobujamo obabadosela ekudingisweni nomthelela owabakhona ekululekweni yelizwe lekhethu.

Eminye iminyanya ifaka hlangana: IVeke yokuFunda yeliZwe ukusuka mhlana li-1 ukuya nakali-7 kuKhukhulamungu ngaphasi kommongo othi: “IPumelelo” kutjhejwe ikghono lokufunda iincwadi nokobana zingaphumelelisa amaSewula Afrika bunjani ‘ngokungakanqophi’ nangoku ‘nqophileko’. Iminyanya le ihlelwe kizo zoke iimfunda begodu izakufaka ukufunda ngamalimi we-Afrika, ukucoca iindatjana neenkulumo ezikhuthuzako, imidlalo ngamagama, iinkondlo nekulumopikiswano ngeencwadi.

Begodu mhlana ama-3 kuKhukhulamungu iSewula Afrika izakugidinga umnyaka wama-30 wemiGuruguru ye-Vaal lapho umphakathi we-Vaal Triangle watjhagalela ukukhutjhulwa kwemali yerente, ukunganikelwa kwezenzelo ngefanelo nokubakhona kukamasipala ongakakhethwa norhulumende wekhaya obhalelwako. ImiGuruguru ye-Vaal yaletha isikhathi esitjha semitjhagalo eyadosa isikhathi beyarhatjheka nelizwe loke okwadosela ekutheni ababusi bebandlululo bamemezele ubujamo obuqokemeko ngelizweni.

UNgqongqotjhe u-Derek Hanekom uzakuhloma iNyanga yezeVakatjho mhlana ama-26 kuRhoboyi e-Maboneng Precinct, ngeJwanasbhege, ngaphasi kommongo othi: “zeVakatjho ziTjhugulula amaPhilo”, osuselwe eLangeni lezeVakatjho lePhasi (umhla ama-27 kuKhukhulamungu) begodu litjheje ukuqakatheka kwezevakatjho ngokwemikhakha yezehlalakuhle, amasiko, ipolitiki nezomnotho ngelizweni. 

AmaSewula Afrika akhuthazwa avakatjhele iindawo ezingelizweni ngeNyanga yezeVakatjho nokuthi azijayeze ngokuqakatheka kwezevakatjho kezomnotho.

IVeke yokuTjala iinHlahla izakugidingwa ukusukela mhlana li-1 ukuya nakali-7 kuKhukhulamungu ngaphasi kommongo othi: “Amahlathi naBantu: UkuTjalela ikusasa elinzinzileko”. AmaSewula Afrika akhuthazwa bona atjale iinhlahla ezikhethelwe umnyaka lo wee-2014, i-Vepris lanceolata (evame ukubizwa ukuthi yi-White Ironwood, i-Witysterhout, umZane) namkha i-Heteropyxis Natalensis Harvey (evame ukubizwa ukuthi yi-Laventelboom, iNkunzi).

UmNyango wezokuLima, amaHlathi nezokuThiya (i-DAFF) uzakusebenzisana neZiko lokuPhathwa kweBhoduluko nokuziThabisa leSewula Afrika kunye ne-Total South Africa ukukhambisa iphaliswano leliZwe likaNongorwana weDorobha eliTjala Iinhlahla Umnqopho kukhuthaza aboMasipala beNdawo bona batjale eendaweni zabo.

IVeke yokuTjalwa kweeNhlahla yeliZwe nokunikelwa kukaNongorwana weDorobha kwenziwa ngokukhambisana neqhinga lokutjala le-DAFF okuhlathulula ukutjala njengendlela ehlanganyelweko yokutjala, ukutlhogomela nokuphathwa kweentjalo emadorobheni neendaweni zemakhaya.

5. Ukuqatjhwa

IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwabalandelako:
UNom. Themba Stanley Kojana esikhundleni sokuba liSekela likaMnqophisi-Zombele: IZiko lokuThuthukiswa kwaboTitjhere, ukuQatjhwa kwabantu nokuThuthukiswa, ngemNyangweni wzeeFundo esiSekelo.
UNom. Clifford Abraham Appel njengomPhathi oyiHloko weeMali emNyangweni wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.

IKhabinethi ivumelene nokuqatjhwa kwabalandelako ukuba malunga woMkhandlu oLawula iinThuthi zomPhakathi:
a) UNom. Lesedi Dinte, no-
b) Ksz. Divhani Edzisani Tshivhase.
c) UPhrof.  Ntombizozuko Dyani-Mhango
IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kuka-Semira Mohammed esikhundleni sokuba liLunga elingathathi iinqunto kuBhodi ye-Ejensi yeenThuthi eziDabula imiKhawulo eHlanganyelweko.

IKhabinethi itjheje ukuqatjhwa kukaNom. Tshediso Matona esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko ye-Eskom SOC Ltd nolilunga elingabekwa ngokukhethwa leBhodi yabaNqophisi be-Eskom.

Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore