IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana Ali-19 kuKhukhulamungu wee-2018

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu mhlana ali-19 kuKhukhulamungu wee-2018, e-Union Buildings, ePitori. 

A. Iindaba Ezingundabamlonyeni         
1. Zomnotho   
1.1 IKhabinethi iyasithokozela isandla sokusiza eselulwe mabhizinisi ngokuzinikelela ukuthumela izazimsebenzi ezivela ekorweni yangeqadi ukuthi ziyokulekelela urhulumende. Lokho-ke kuvele emhlanganweni wamalungiselelo ebewubanjwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa nabarholi bamabhizinisi, neenthunywa ezikhethekileko zamasiso kunye nehlangano yeenkhulu eziphetheko, i-CEO Initiative ngaphambi kweMbizo yezemiSebenzi neKhonferensi yezamaSiso.                                                                                                         

1.2 Umhlangano lo uvumelene ngokuthi umnotho weSewula Afrika nawuzakuvuka, kuzakufuneka kuthathwe amagadango arhabako wokuphumelelisa ihlelo leenkhuthazi namatjhuguluko athenjiswako wokuhlumisa nokuvuselela umnotho.   

2. Ilima Lamasiso       
2.1 Khabinethi iyalithokozela nelima lamasiso lokuya e-Japan elithwelwe mNyango wezeRhwebo namaBubulo. Lelilima liqothele ukudosa amasiso wemali ema-US$100 wamabhiliyoni kobanyana azokusisiswa lapha eSewula Afrika eminyakeni emihlanu ezako.   

2.2 Japan sekusikhathi eside ihlangana ne-10 labaSisi abaPhambili abasiselana neSewula Afrika, kangangokuthi zingaphezulu kwe-140 iinkhampani zakhona e-Japan ezisebenzela lapha eSewula Afika. ISewula Afrika yona ithathwa njengesango leziko lemikhiqizo e-Afrika. Nje-ke iKhabinethi ikhuthaza iinkhampani ukuthi zisisise bezikhulele eSewula Afrikapha.                   

3. Amahlelo Wokuthwasisa
3.1 IKhabinethi ithokozela ukuvulwa kwehlelo lama-R22 weengidi lokuthwasisela umsebenzi elivulwe nguNgqongqotjhe wezabaSebenzi uMm. u-Mildred Oliphant, elizakuvula imisebenzi ebubulweni laboflayi, nakezabathayi abaziphilisa ngokuthaya nokuhlenga abantu elwandle kunye nekorweni yezokulima. Lelihlelo-ke lihlanganyelwe ne-Dr John Langalibalele Dube Institute kunye nesiKhwama seTjhorensi yabangasaSebenziko (i-UIF), esingaphasi komNyango wezabaSebenzi. Lelihlelo-ke lizokuqalana nabantu ababephosela esikhwameni se-UIF phambilini basasebenza kodwana esele balahlekelwa msebenzi.  
   
3.2 Isiqhema sokuthoma sabantu abazakuzuza ngalelihlelo sibabantu abama-50 ababephosela esiKhwameni se-UIF ababesebenza edoyelweni laboflayi i-Virginia Airport e-Durban; abama-50 ababesebenza ukuthaya nokuhlenga abantu elwandle e-Scottsburg, KwaZulu-Natala, kunye ne-100 labantu abasikazi beendawo zemakhaya Emadungeni; boke njalo bazokuthwasiselwa ukuvusa ibhizinisi ehlanganyelweko ezakusebenza ukutjala iinthelo ezingakahlunyeleliswa ngamakhemikhali, nemirorho engakahlunyeleliswa ngamakhemikhali, nekotini, ekubalwa hlangana nakho nerherho lokukhiqizwa kwemikhiqizo yezokulima. Amabhizinisi ahlanganyelweko lawa atlikitle isivumelwano no-Pick n Pay ukuthi kube ngiwo azakuphakela u-Pick n Pay ngemirorho ezakuthengiswa kizo leziintolo, abe atlikitla nanesivumelwano nomNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi ukuthi bathole imethiriyeli yokwenza ijinifomu yesikolo.                                                                                                                        

4. UmNyango WezangeKhaya
4.1 IKhabinethi iyakuthokozela ukuvula kwakaMengameli uRamaphosa ama-ofisi amatjha womNyango wezangeKhaya eHluhluwe, KwaZulu-Natala.  
4.2 Ukwandiselwa kwabantu bemakhaya abasesemuva ngezinto ezinengi imisebenzi umbuso oyenzela izakhamuzi kulima indima eqakatheke mbala ekuphumeleliseni nekuqiniseni ihlelo lokubusa ngentando yenengi nelokwenzela umphakathi ubulungiswa. Lokhu-ke kuyingcenye yokuzibophelela kwakarhulumende ekuletheleni abantu izenzelwa zombuso ngobuduze.                                                                                                      

5. IHlelo Lokweyamela Ekurhatjheni Budijithali                                           
5.1 IKhabinethi yanelisekile ngendima ekhanjwako yokusuka ehlelweni lokurhatjha nge-analogu kuyiwe ehlelweni lokurhatjha budijithali elizweni leSewula Afrika. Njengengcenye yokubala amalanga aseleko ngaphambi kweNyanga kaNobayeni wee-2018 ukuthi kuCinywe iHlelo lokuRhatjha nge-Analogu eFreyistata, isizwambiko sokuthoma e-Senekal eFreyistata sizakucinywa ngomhla wama-20 kuKhukhulamungu wee-2018. Lokhu-ke kukhambisana nesibopho ekwavunyelanwa ngaso neHlangano yezemiThangalasisekelothintano ePhasini (i-ITU).                                        

5.2 Selithomile ijima lokuqinisekisa ukuthi woke amakhaya alungele ukucinywa kwehlelo lokurhatjha nge-analogu. Amakhaya anamathelevitjhini (ama-TV) we-analogu kodwana afuna ukuthenga amatjha ayeleliswa ukuthi nakathenga amathelevitjhini amatjha akhethe lawo anetjhuna ehlanganiswe budijithali. Amakhaya wengeniso engaphezulu kwe-R3 200 ngenyanga angazikhethela ukuthi afuna ukuthenga namkha akafuni ukuthenga i-TV etja enetjhuna ehlanganiswe budijithali eza nedikhowuda ye-Digital Terrestrial, etholakalako eentolo ezikulu ezithengisa ama-TV.                                                                                                                               

6. Ukudilizwa Kwabasebenzi            
6.1 Ngokukhambisana nesibawo sikaMengameli uRamaphosa sokuthi khekujanywe ngokudilizwa kwabasebenzi okubangwe kubogaboga komnotho welizwe leSewula Afrika, iKhabinethi isasibuyelela isibawo sayo ebawa ngaso abaqatjhi ukuthi ukudilizwa kwabasebenzi emsebenzini kufanele kube ligadango lokugcina ngci elithathwako, nasele kubhale koke koke; nje-ke iKhabinethi ikhuthazela ukuthi kuqalwe zoke ezinye iindlela ezikhona nezingakghonakala ukuhlenga imisebenzi.                

7. Iimbalobalo Zobulelesi            
7.1 IKhabinethi iyavumelana negadango elithethwe yiHlanganisela yezomThethobulungiswa, zokuKhandelwa koBulelesi kunye nezokuPhepha, lokusikima msinyama kwenziwe iqhinga elipheleleko lokusebenza ngeendaba ezihlukahlukileko ezivela eembalobalweni zobulelesi ezisandukumenyezelwa mhlaphanje.                                                                              

7.2 Lapha-ke kukhulunywa ngomHlangano weenKhulu wokuKhandela uBulelesi neNturhu eliZweniloke obewubanjwe mhlaphanje, ngaphasi kommongondaba othi “Sakha Umphakathi Ophephileko Ngendlela Elungeleleneko Nethuthukisako Ekukhandeleni Ubulelesi Nenturhu,” otlame inembombono ehlanganyelweko kezokuphepha njengomsebenzi ohlanganyelweko, nobavulele ikundla abahlanganyeli nezazi eziqakathekileko  kobanyana bakhulumisane ngokuphunyeleliswa koMbikomthethokambiso wee-2016 wezokuPhepha NokuVikeleka  kiwo woke amakoro.                                                                                                         

8. Izehlakalo Zenturhu   
8.1 IKhabinethi itshwenyeke khulu ngenturhu ethuweleleko elizweni lekhethu, nje-ke ibawa woke amakoro, umphakathi kunye neemphathimandla zomthetho ukuthi zisebenzisane kobanyana kuzokuba nokuphepha nokuvikeleka emphakathini neenkolweni.                                                                                                                            

8.2 Inturhu ekhe yavuka eendaweni ezimbadlwana elizweni lekhethweli ayamukeleki, begodu iphambana nomThethosisekelo welizwe. IKhabinethi iyalibuka iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) ngokuthatha kwalo amagadango arhabako libe libophe labo abasolwa unga kungaba ngibo laba abaphehle inturhu tjhatjhalazi babe babanjwa nepahla eyetjiweko.                                                          

9. Ukwehla Kwesifo I-Klebsiella
9.1 IKhabinethi iyililela imbiko imindeni yamasana amathandathu abulewe sisifo se-Klebsiella pneumoniae esiBhedlela i-Thelle Mogoerane esise-Vosloorus.                                                                                                 

9.2 Isifo esehlilekwesi sesiyalawuleka nokho njenganje. UNgqongqotjhe wezamaPhilo u-Aaron Motsoaledi selamemezele ukuthi amasana asesiBhedlela i-Thelle Mogoerane asuswe kilesisibhedlela ayokuhlengwa esibhedlela sabentwana i-Nelson Mandela Children’s Hospital , bese kuthi abonina bayokuhlengwa esibhedlela i-Charlotte Maxeke Johannesburg Academic Hospital.                                                                                                                     

9.3 Lokhu-ke kunikela umNyango wezamaPhilo we-Gauteng ithuba lokuhlwengisa nokubulala umulwana obanga isifo i-Klebsiella pneumoniae, bewulungise nezinye iindaba eziqakathekileko, ngaphandle kokuliya muntu.                                                                              

B. Iinqunto 
10. IHlelo Lokuvuselela Umnotho      
IKhabinethi ibonisene yabe yavumela ihlelo eliphakanyisiweko lokuvuselela umnotho, lona eliphakamisa amagadango wokuvuselela umnotho ngeendlela ezimbadlwana ezihlobeneko. NgeLesihlanu somhla wama-21 kuKhukhulamungu uMengameli uRamaphosa uyokubamba umhlangano weendaba lapho ayokwethula khona lelihlelo.         

11. Amatjhuguluko Aphathelene Nama-VISA           
IKhabinethi ibuye yathola nombiko ohlanganyelweko obuya kuNgqongqotjhe wezangeKhaya newezokuVakatjha ngamatjhuguluko ambadlwana aphathelene nama-visa, azakwenzela iimvakatjhibukeli, abosomabhizinisi kunye neemfundiswa zangaphandle ubulula bokuza eSewula Afrika.                                                                                                                      

Amatjhuguluko lawo hlangana nawo kubalwa namatjhuguluko aphakanyiselwa ukuthi enziwe emithethweni elawula amaphandle abantwana nakeza lapha eSewula Afrika, azakumenyezelwa egazedeni ngoSewula. Iyaqedelelwa nemikhulumiswano emalungana nokubulawa kwama-visa angasasetjenziswa kamanye amazwe, nokugedliswa kwemithetho yama-visa kamanye amazwe. Eminye imininingwana izakumenyezelwa emalangeni kiyo ivekele.                                                                                                            

C. ImiThethomlingwa                        
12. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kwemithethomlingwa elandelako nasi kobanyana umphakathi uphefumule ngayo:                                                                                                                                               
12.1 UmThethomlingwa OKhibelela UmThetho WezokuQatjha NgokuLinganisa Wee-2017. Amatjhuguluko walomthethomlingwa anqophe ukuqinisa iindlela zokuthobela imithetho kanti azakuvula nethuba lokubeka inani eliqothelweko labantu ekufuze baqatjhwe ngokulinganisa emakorweni ngamakoro. UNgqongqotjhe wezabaSebenzi, ngokubonisana nabahlanganyeli bekoro ngekoro, uzakukghona ukubeka inani eliqothelweko labantu ekufuze baqatjhwe ngokulinganisa emakorweni ngamakoro. 

12.2UmThethomlingwa  Wee-2018 OKhibelela UmThetho WeKoro YezeeMali: Amatjhuguluko anqophe ukuqinisa iindlela zokulekelela ngokuphathela amabhanka, abala hlangana nama-mutual bank, ama-cooperative bank neenjamiso ezithileko zeemali ezingasimabhanka. Amatjhuguluko la azakuqinisekisa ukuthi nakungenzeka leziinjamiso zeemali zibe semrarweni, zikghone ukusizwa ngendlela ezakuvikela abafakiimali ngaphandle kokuliyeka khulu kwehlelo leemali nomnotho ngokuphelela kwawo. 

D. Iminyanya Ezako                           
13. ILanga LamaGugu                     
13.1 Uyokubanjelwa e-Riverview Stadium e-Kokstad, KwaZulu-Natala, umnyanya wee-2018 weLanga lamaGugu ngaphasi kommongondaba othi: “UmNyaka Ka-Nelson Mandela: Sithuthukisa ITjhuguluko LobuJamo BeLifa LamaGugu.” Lokhu-ke kuyingcenye yemigidingo yenyanga yoke eqalene namatjhuguluko, ukukhuthazwa nokulondwa kwamagugu weSewula Afrika anothileko nahlukahlukileko, ubuzwe bamaSewula Afrika, ukwakheka kobuzwe beSewula Afrika kunye nokuphilisana ngokubumbana komphakathi. 

13.2 Ngokuthokozelwa nokugidingwa kweLanga lamaGugu kuhlonitjhwa u-Adam Kok nesizwe sama-Griqua ngesibindi sabo, nokuqina kwabo balwe nokuthunjwa makhuwa.                                                                                                                    

13.3 IKhabinethi ibawa umphakathi ukuthi ugidinge, uthokozele ibumbano lawo ukube kanti umihlobo ehlukahlukileko njengoba sisebenzela ukwakha ilizwe lapho abantu bakhona batjheja bayelele khona, bebahloniphane.                                                                                                                               

14. UmHlangano WeHlangano YeenTjhaba Ezibumbeneko (i-UNGA)                                                                                                      
14.1 Njengengcenye yokuphosela esiqorhweni ekuthokozelweni kwekhulu leminyaka kwabelethwa uMengameli walokhuya weSewula Afrika u-Nelson Mandela, ngomhla wama-24 kuKhukhulamungu wee-2018 i-UNGA izokubamba umhlangano webandla elipheleleko weemphathimandla eziphakemeko malungana nezokuthula ephasini loke, owaziwa ngokuthi MHlangano WeenKhulu  NgezokuThula Ka-Nelson Mandela, kuhlonitjhwa bekuthokozelwa ikhulu leminyaka abelethwa  uMadiba.                                                                                                                               

14.2 Umhlangano webandla elipheleleko lo kufanele wamukele isimemezelo sepolitiki ekukhulunyisenwe ngaso hlangana namaZwe amaLunga we-UNGA.  Lokhu-ke kulandela ukubonisana komJameli kaNomphela weSewula Afrika newe-Ireland, ababambisene umsebenzi wokulungelela umsebenzi naborhulumende ngalokho ekufuze kumumathwe simemezelo. UMengameli uRamaphosa naye kulindeleke ukuthi ahlanganyele nabazabe basemHlanganweni wobuLwelwe besiFuba (i-TB) weemPhathimandla eziPhakemeko zeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) mhlana ama-26 kuKhukhulamungu wee-2018. I-TB bulwele obande ukuwadlula woke amalwele e-Afrika, begodu amanye wamazwe athwele umthwalo omkhulu khulu ephasini loke nge-TB. 

D. Imilayezo             
15. Imbiko             
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni ebhujelwe malunga wayo engozini yebhesi eyenzeke endleleni i-N1-25 hlanu kwe-Tobias esiPhandeni sikaMasipaladi we-Waterberg e-Limpopo. IKhabinethi ibafisela nokululama kwamsinya labo abalimalele engozini le.                    

16. Siyabathokozisa         
IKhabinethi ithokozisa uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani uMm. uLindiwe Zulu ngokwamukelwa kwakhe ezingeni eliphezulu lokuhlonitjhwa ngoNongorwana i-Order of Rio Branco (i-Ordem de Rio Branco) kunye ne-Grand Cross kuRhulumende we-Brazil.                                                                                                            

UNgqongqotjhe uZulu lapha-ke uhlonitjhelwa imizamo yakhe engapheli amandla yokuphakamisa ubudlelwano hlangana kweSewula Afrika ne-Brazil. Lonongorwana wokuhlonitjhwa we-Brazil kuhlonitjhwa ngaye abantu abaveze ikghono elidluleleko ngemisebenzi emihle eyenzelwa umphakathi. UNgqongqotjhe uZulu wayeMzenda weSewula Afrika e-Brazil ukusukela ngomnyaka wee-2004 ukuyokufika emnyakeni wee-2008.     

F. Ukuqatjhwa      
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.                                                                                                                          
17. IBhodi Ye-Rand Water:                       
a. U-Adv. Faith Matshidiso Hashatse (uSihlalo);
b. UMm. u-Massacha Khulekelwe Glynnis Mbonambi (iSekela likaSihlalo);
c. UNom. LL Makibinyane;
d. UMm.  uPhindile Sweetness Mbanjwa;
e. UNom. Ahmed Mohammed Pandor;
f. UMm. u-Mahlatse Martha Kabi;
g. UMm. u-Mankone Ntsaba;
h. UMm. uNomsa Georgina Mbileni;
i. UNom. Protas Thamsanqa Phili;
j. UMm. u-Sophie Fende Molokoane;
k. UMm. u-Savannah Nonhlanhla Maziya; kunye
l. noNom Ramateu Johannes Monyokolo.
18. UNom. Percival Sechemane oqatjhelwe ukuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) se-Trans-Caledon Tunnel Authority.

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma uPhumla Williams – umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore