Ikulumo yobuJamo beNarha kamHlonitjhwa uJacob G Zuma, uMengameli weRiphabhliki yeSewula Afrika kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende eKapa

13 Feb 2014

Somlomo oHloniphekileko wesiBethamthetho seliZwe,
Sihlalo womKhandlu weemFunda (i-NCOP);
Sekela likaSomlomo wesiBethamthetho seliZwe neSekela likaSihlalo we-NCOP;
Sekela likaMengameli weRiphabhliki, mHlonitjhwa uKgalema Motlanthe;
Sekela likaMengameli wangaphambilini uBaleka Mbethe,
Jaji eliKhulu eliHloniphekileko leRiphabhliki, nawo woke amalunga ahloniphekileko wezobuLungiswa;
BoNgqongqotjhe abaHloniphekileko namaSekela waboNgqongqotjhe,
BoNdunakulu abaKhethekileko naboSomlomo beemfunda zethu;
Sihlalo we-Salga, nabo boke abarholi baborhulumende bemakhaya;
Sihlalo weNdlu yeNarha yabaRholi beNdabuko;
Baphathi beenHlangano zesiGaba se-9 ezisekela iNtando yenengi;
mLawuli weBhanga eKulu yeNarha,
Barholi bazo zoke iinkoro zamabhizinisi, zemidlalo, zendabuko nezekolo,
Malunga wamazwe esinesikhozi sezobuhlakani nawo, iintatanyiswa neenthekeli eziKhethekileko,
Malunga ahloniphekileko,
Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Good evening, sanibonani, molweni, dumelang, riperile, ndimadekwana, goeienaand.

Ngithanda ukuthokoza iimPhathiswa eziNgameleko ngokunginikela ithubeli lokhuluma nabantu beSewula Afrika emnyanyeni lo weKulumo yobuJamo beNarha (i-SoNA) yokugcina ngaphasi kwelawulo lehlandla lesiNe lentando yenengi.

Ngithanda ukudlulisa amezwi wokutjhiriya kwethu okuvela emrajini wehliziyo ngokudlula ephasini kongasekho umHlonitjhwa uNomzana Ben Skhosana, ongomunye wamalunga aphezulu nosebenze isikhathi eside ngendlini ehloniphekileko le begodu nowakhe waba nguNgqongqotjhe wezokuVuselelwa kweeMilo.

Sibuhlungu khulu ngokusitjhiya kwakhe singakayeleli.

Sidlulisa amezwi wokutjhiriya emndeninakhe nakumdosiphambili we-Inkatha Freedom Party (i-IFP), uShenge, nakumalunga woke we-IFP.

Somlomo oHloniphekileko,

Sihlalo we-NCOP oHloniphekileko,

IKulumo yobuJamo beNarha yanamhlanjesi ingeyokuthoma eyethulwa sele angasekho ephasini uMengameli wethu omtlami wentando yenengi, umHlonitjhwa uNelson Rolihlahla Mandela.

Ukudlula kwakhe, ngaphambi kokugidingwa kweminyaka ema-20 yeKululeko yethu nentando yenengi kwabangela ubuhlungu obukhulu ebantwini bekhethu nabangaphandle kwemikhawulo yelizwe lekhethu.

Sitjhiriywa kukwazi bona uMadiba uzakuhlala angeenhliziyweni zethu nokobana sijanyelwe msebenzi wokuragela phambili negugu asitjhiyele lona.

Malunga aHloniphekileko,

Ilizwe lekhethu livumbulula abomma nabobaba abakhethekileko, abasiza ngobudosiphambili ngeenkhathi ezibudisi.

Omunye wabadosiphambili laba bekunguNomzana Moses Kotane, umphathisikhwama wangaphambilini we-ANC nobegade anguNobhala Zombelele we-SACP.

Sizizwa sihloniphekile ngokuvakatjhelwa mkakhe, uMma u-Rebecca Kotane, njengesithekeli sethu esikhethekileko namhlanjesi ntambama.

UMma uKotane bekagidinga iminyaka eli-102 izolo begodu simfisela okuhle kodwa.

Sihlonipha noMengameli we-ANC wangaphambilini uNomzana u-Oliver Tambo, owaqinisekisa ngokhanyisa ikesi yekululeko elizweni lekhethu nangaphetjheya ngeenkhathi ezazibudisi zomzabalazo.

Indodanakhe uDali nomkakhe, u-Rachel bahlangana nathi namhlanjesi ntambama bazokugidinga nathi umnyanya lo.

Sihlonipha uSolomon Mahlangu, isokana elaya entanjeni ngesibindi ngonyaka we-1979 lapho alengiswa khona aneminyaka ema-23. Wathi: “Iingazi zami zizakusezelaisihlahla esizakutlhurha sikhiqize iinthelo zekululeko. Yenitjele Abantu bekhethu bona ngiyabathanda. Kufanele baragele phambili nokulwa.

Sizizwa sihloniphekile ngokuhlanganela nonina, uMma uMartha Mahlangu nomzukulwanakhe uBathabile.

Umnyaka wee-2014 uyiqophamlando yeminyaka ema-40 yokubulawa ngendlela enobutjhatjha ngephasela yebhomu komdosiphambili wabafundi u-Abram Onkgopotse Tiro ngomnyaka we-1974 eBotswana.

Samukela umnakwabo, uMogomotsi Tiro emnyanyeni lo. Sidlulisa amezwi wokuthokoza kwesitjhaba ngokuzinikela nokuzibophelela kukamnakwabo.

Sikhumbula labo abahlongakala ngonobangela wenturhu eyayiphehlwa mbuso ngeminyaka ye-1980 neye-1990 eenkomplasi nezabelweni zethu.

UKosazana Jabu Ndlovu, umjameli wabasebenzi wangaphambilini weNyonyana yabaKhiqizi beSimbi yeSewula Afrika (i-NUMSA), wabulawa ngokudunyuzwa ngomnyaka we-1988 eMgungundlovu kunye nomyenakhe uJabulani nendodanabo.

Samkela indodakazi yakhe uLuhle nendodanakhe uSanele, begodu sihlonipha yoke imindeni eyalahlekelwa ziinthandwa zayo ngonobangela wezehlakalo zepolitiki.

Somlomo oHloniphekileko,

Sihlalo we-NCOP oHloniphekileko,

Saphumelela ukuqalana nobuhlungu besikhathi esidluleko begodu sakha umphakathi ovuselelekileko.

Sakhe amaziko aqinileko wentando yenegi.

Sabulunga umbuso webandlululo, owawunganantando yenengi, obewunegandelelo nowawunekohlakalo yokutjheja idlanzana labantu.

Sakha umbuso obumbeneko, ongabandlululiko ngokobuhlanga nangokobulili noziphendulelako begodu ojamele woke amaSewula Afrika.

Satlama intando yenengi yomthethosisekelo ethuthukako, enemikhakha yombuso esebenza kuhle– isibethamthetho, isigungu nebandla lezobulungiswa.

Sineenhlangano zesiGaba se-9 ezisekela intando yenengi begodu zivikele namalungelo wezakhamuzi.

Ikululeko nentando yenengi zivule ithuba lomphakathi onomdlandla neembikiindaba ezikhululekileko.

Ikululeko yaletha ikghonakalo yokulingana ngokobulili okwaba yinto yokuthoma. Ukujameleka kwabomma embusweni kukhule khulu ukusukela ekufikeni kwekululeko kanti nokusatjalaliswa kwezenzelo zomphakathi kwasiza nabomma.

Woke amatshwayo la enze iSewula Afrika yaba lilizwe elingcono khulu ekungahlalwa kilo kunangaphambilini.

Nokho ilizwe lekhethu lisaqalene neentjhijilo ezincantathu zomtlhago, ukutjhiyana ngezomnotho nokutlhayela kwemisebenzi, esiragela phambili ukulwa nazo. Ukuqalana neentjhijilo lezi kummongo wayo yoke imibuso yentando yenengi.

Sikhethe ukutjheja amaqalontangi amahlanu; zefundo, zamaphilo, ukulwa nobulelesi nekohlakalo, ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya nokubuyekezwa kwenarha Kanye nokuvulwa kwemisebenzi enetlha.

Sihlele kabutjha umbuso ngomnqopho wokwenza bona ibe ngcono indlela yokusebenza kwawo.

Sitlame imisebenzi emibili eqakathekileko, ukuhlelela isikhathi eside kunye nokutjheja nokuhlunga.

Satlama iKomitjhini yokuTlama yeliZweloke eveze umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke obabazekako, okusitjhukumiso somnotho nezehlalakuhle begodu nokube yipumelelo ekulu yelawulo lehlandla lesine.

Iqhingeli lihlathulula okufanele sikwenze ukuphelisa umtlhago, ukwandisa imisebenzi nokwehlisa ukutjhiyana ngezomnotho ungakafiki umnyaka wee-2030.

Ukutjheja nokuhlola kwethu kutjengisa bona iinsetjenziswa ezinengi zineragelophambili. Isibonelo, iimbonelelo zezehlalakuhle zombuso, iincwadi zabomazisi zifumaneka ngemvaI kwesikhathi esifitjhani ngemva kokwamukelwa kweembawo. Kodwana usese mnengi umsebenzi keminye imikhakha.

Ngizokwethula umbiko wamaqalontangi amahlanu, ngithome ngezomnotho.

Ngokulingeneko umnotho wethu ukhule ngamaphesende ama-3,2 ngonyaka ukusukela ngomnyaka we-1994 ukuya kewee-2012 kungakhatheleki ukuthi ukufadalala kwamandla womnotho ephasini kutjhabalalise imisebenzi eziingidi.

Ngokusebenzisana njengorhulumende, amabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi nezomphakathi sikghone ukuhlenga umnotho bewaba sebujameni obungcono.

Umnotho welizwe, nawulinganiswa nepahla epheleleko yangekhaya (i-GDP),ukhule waba ngaphezulu kwamathriliyoni ama-R3,5.

Kuthomile godu ukuvulwa kwemisebenzi. Sebaziingidi ezili-15 abantu abasebenzako ngelizweni, ekusibalo esiphezulu khulu emlandweni wethu. Iziko leemBalobalo zeSewula Afrika lihlathulula bona ngonyaka ophelileko kwavulwa imisebenzi engaphezulu kweenkulungwana ezima-650.

Lokhu akukaneli. Ukutlhayela kwemisebenzi kusese sezingeni eliphezulu. Ukungasebenzi kwelutjha ngeSewula Afrika kusesemnako omkhulu, njengephasini zombelele.

Kunamagadango esiwathathako, kufaka hlangana nomThetho wokuBonelela ngeNtela okhuthaza abaqatjhi ukuqatjha abantu abatjha.

Kuzakukhutjhwa imithetjhwana ezakuqinisekisa bona lokhu kungaba nomthelela omumbi kubasenzi abadala nabanganasekelo lombuso.

Amanye amagadango akhona kusiVumelwano seluTjha seliZwe esatlikitlwa nyakenye ngoSihlabantakana eSoweto.

IHlelo eliNatjisiweko lemiSebenzi yomPhakthi neHlelo lemiSebenzi yomPhakathi aragela phambili ukusiza abatlhagako nelutjha.

Sivule amathuba wemisebenzi aziingidi ezi-3,7 eminyakeni emihlanu edlulileko. Abantu bekhethu bazuza ingeniso namakghono ehlelweni lemisebenzi yomphakathi, ekuyindlela esetjenziswako ukufumana umsebenzi wasafuthi.

IKhabinethi inqophe ukuvula amathuba wemisebenzi aziingidi ezisithandathu ukuthoma enyakeni ophezulu ukuya kewee-2019, kutjhejwe khulu ilutjha.

Ihlelo lethu lesizo lezehlalakuhle eselifikelela ebantwini abaziingidi ezili-16, livikela iingidi zabantu, khulukhulu abentwana abadududu.

Imizi eminengi iyazuza ngeembonelelo zezehlalakuhle zombuso, iMali yesoNdlo somBuso sabeNtwana, imali yomhlalaphasi yabalupheleko nesibonelelo sabakhubazekileko.

Urhulumende uzakuragela phambili ngokubhadela iimbonelelwezi njengombana imizi eminengi ithembele kizo khulu ngonobangela wokubujamo obufadaleleko bomnotho obenza kutlhayele amathuba wemisebenzi.

Amathuba la avulwa ngurhulumende asenza sizikhakhazise ngokuthi sithi siphila elizweni elingcono khulu nalimadaniswa nelangaphambi komnyaka we-1994.

Bakwethu,

Sisaqalene nesikhathi esibudisi.

Izehlakalo zomnotho we-Amerikha zenze bona amandla wemali wamazwe asathuthukako ehle msinyana, kufakwa hlangana namandla weranda.

Phakathi komnyaka wee-2013, amandla weranda ehla khulu ngamaphesende ali-17,6 nakamadaniswa nedola ye-Amerikha.

Izinga elibogabogako letjintjiselwano ngeemali linobungozi bentengotjhuguluko begodu lizakwenza ihlelo lethu lomthangalasisekelo libize khulu.

Nokho kufanele amakhampani athumela imikhiqizo ngaphandle kwemikhawulo asebenzise ithubeli lokwehla kwamandla weranda nokunzinza komnotho wephasi.

Nanyana sinobudisi obungaka, siyazi bona sizakuphumelela esikhathini lesi sobujamo obumbi bezomnotho.

Sikwenzile lokho eminyakeni emihlanu edlulileko.

Sizakubonakala sinamandla nasenza izinto ngefanelo.

Kufanele sisebenzisane thina singurhulumende, amabhizinisi neenhlangano zabasebenzi ukukhulisa umnotho wethu ngamazinga angaphezulu kwamaphesende amahlanu ukuze sikghone ukuvula imisebenzi edingekako.

Ngetjhudu itjhebiswaneli selithomile ukusebenza.

Lokhu kwenzeka emKhandlwini weNarha wokuThuthukisa zomNotho nezabaSebenzi (i-Nedlac) okungenye yamaziko aqakathekileko ekusebenzisaneni kuntando yenengi yethu hlangana norhulumende, amabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi nezomphakathi.

Kwenzekile nemikhulumiswaneni esibe nayo neehlangano zamabhizinisi.

Ngathoma ukukhulumisana nebamabhizinisi ngonyaka ophelileko ngamagadango athile angathathwa ngurhulumende ngomnqopho wokwenza kube lula ukuvula amabhizinisi ngelizweni lekhethu.

Ngokomphumela wemikhulumiswano leyo sesilungelelanise imithetjhwana elawula ukunikelwa kwamalayisense ekuhlolisiseni umthelela kezebhoduluko nezeemayini.

IPalamende isekugcineni komsebenzi wokukhibelela umthetho ozakuqinisekisa umphumela omuhle lo ozakwehlisa ngaphasi kwamalanga ama-300 isikhathi sokuthoma imayini ukuthoma ngesibawo ukufikela lapho kukhutjhwa khona imvumo yokugcina.

ISekela likaMengameli weRiphabliki liragela phambili nokuhlahla imikhulumiswano phakathi korhulumende, amakhamphani weemayini neehlangano zabasebenzi.

Umnqopho kunzinzisa itjhebiswano lamabubulo emkhakheni lo oqakatheke khulu emnothweni wekhethu. Umsebenzi lo sele uveza imiphumela.

Imitjhagalo emkhakheni lo ibe mbalwa begodu ayikadosi isikhathi eside enyakeni odluleko.

Okuqakatheke khulu kukobana itjhebiswano lamabubulo likhamba ngokomthetho.

Singenelele eendabeni zeemayini ngombana ziyingcenye eqakathekileko yemisebenzi. Sidinga iziko leemayini eliphumelelako. Iimayini ziqatjha abantu abangaphezulu kwengcenye yesigidi.

Umkhakha lo ungomkhulu ekungeniseni itjintjiselwanomali langaphandle ngelizweni lekhethu. Lingenisa amabhiliyoni ama-R20 kumalingeniso yentela.

Iimayini zisiza khulu njengabathengi bemikhiqizo neensetjenziswa, begodu zisabalalisa ilwazi kamanye amaziko womnotho wethu namanye amazwe ephasini zombelele.

Sitjhejisisa itjhebiswano nabathintekako ngomnqopho wokulungisa indaba yezezindlu emadorobheni akhelene neemayini.

Angikhumbuze amakhampani weemayini bona umnyaka wee-2014 ungewokugcina wokuthi bathuthukise ubujamo bezindlu nokuhlala kwabasebenzi beemayini ukobana kufikelelwe eminqopheni ethile.

Urhulumende uragela phambili nokuhlolisisa bekagandelele ukusetjenziswa kwamahlelo wamaQhinga wezeHlalakukhle nemiSebenzi ngokomTlolo weminqopho weeMayini.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Malunga aHloniphekileko,

Ngaphandle kweemayini, satshwaya ezinye iindlela ezihlanu zokuvula amathuba wemisebenzi ngomnyaka wee-2009.

Zona ngezevakatjho, zelimo, zomnotho otjheja imvelo nokukhiqiza.

Ibubulo lezevakatjho likhule ngendlela ebabazekako. Ngomnyaka we-1993, iSewula Afrika yavakatjhelwa ziinthekeli zangaphetjheya eziziingidi ezintathu kwaphela. Ngomnyaka wee-2012, isibalo besele sikhule safika eengidini ezili-13.

Sizakuragela phambili nokukhulisa ibubulweli, ngekghono elinalo lokuvula amathuba wemisebenzi.

Ngonyaka wee-2012 sahloma iQhinga lomThangalasisekelo weliZweloke, elidoswa phambili nguMengameli ngaphasi kweKomitjhini kaMengameli eHlanganisa imiThangalasisekelo.

Bekube gadesi sesisise ngethriliyoni linye lamaranda kezomthangalasisekelo womphakathi esikhathini esiminyaka emihlanu edluleko.

Amaphrojekthi amanengi sele aphelile namkha selazokuphela.

Ngizakuthinta ambalwa.

Ihlelo le-Rea Vaya langeJwanasbhege selisetjenziswa bahlali beGauteng abangaphezulu kweenkulungwana ezilikhulu. Amahlelo afana naleli ayakhiwa eKapa, e-Tshwane, e-Nelson Mandela Bay, e-Buffalo City, eThekwini ne-Rustenburg.

Amadoyelo nobungeno belizwe sele kwenziwe ngcono.

Sakhe iphayiphi elikhambisa iimbaseli elimakhilomitha ama-700 elisuka eThekwini liye eGauteng ngomnqopho wokukhambisa amakhyubhikhilitha amabhiliyoni amane wepetroli, idizili neembaseli zeemphaphamtjhini ngonyaka.

Pheze sekwakhiwe iindlela namkha imizila emitjha ebalelwa kumakhilomitha ayi-1500.

Iragelophambili leli lokungezelelwa kweendlela lisikhumbuza labo abakhe basebenzela urhulumende lo benzela ilizwe okuhle, njengoNgqongqotjhe wangaphambilini wezeenThuthi uNomzana u-Dullar Omar.

Umma wakwakhe uFarieda ungomunye weenthekeli zethu ntambama nje.

Ukwakhiwa kwemizila yesiporo emitjha sekuthonyiwe eMpumalanga ngomnqopho wokwehlisa isiminyaminya eendleleni.

Sikhuluma nje iphrojekthi ye-Gautrain isebenza ngokuzeleko begodu ithutha abakhweli abangaphezulu kwesigidi si-1,2 ngenyanga.

Eminyakeni elitjhumi ezako i-Ejensi yabaKhweli beenTimela yeSewula Afrika izokusebenzisa amabhiliyoni angaphezulu kwe-R120 eminyakeni elitjhumi ezako ukuthenga iintimela ezitja.

I-Transnet ihlome iqhinga layo elikhulukazi lokukhangisa elibiza amabhiliyoni ama-R300 wokwakha umthangalasisekelo weenthuthi odingeka khulu.

Ukuze sifikelele ikghono lokukhula komnotho weTjingalanga Kapa neGu leTjingalanga, sahloma iHlangano eThuthukisa iNdawo ye-Saldanha begodu savula amabubulo amabili amatjha e-Atlantis.

Njengendlela yokuthuthukisa ukunikelwa kwamanzi, kwakhiwe amadamu amakhulu amatjha , i-De Hoop eLimpopo ne-Spring Grove KwaZulu-Natala, kanti ingasikade kuzokuhlonywa isigaba sesibili se-Lesotho Highlands Water Project.

Ukwakha kuragela phambili eentetjhini zegezi ezitja i-Medupi eLimpopo neKusile eMpumalanga kanye ne-Ingula hlanu kweMnambithi lapho kuqatjhwe abasebenzi abangaphezulu kwee-30 000.

Siragela phambili nokufunisisa eminye imithombo yokuphehla amandla ngokukhambisana nomTlamo weenSetjenziswa zaMandla.

Ukukhiqizwa kwephethroliyamu, khulukhulu irhasi edoswa phasi kuzakwenza ngcono i-Karoo nomnotho weSewula Afrika.

Sekutjhejisiswe ubungozi namathuba, imithetjhwana yokugcina izakukhutjhwa msinyana begodu izakulandelwa kuqalisisisa nokukhutjhwa kwamalayisense.

Silindele ukuphelelisa ukuthengwa kwamamegawathi wamandla wenyutliya azii-9 600.

Abakhiqizi beembaseli zeentjalo sele bakhethiwe begodu bathomile ukusebenza.

Malunga ahloniphekileko

Ilizwe lekhethu lisebenza ngamandla begodu liyindawo engcono khulu ekungahlalwa kiyo. Kufanele siragele phambili nokulitjheja.

Malunga aHloniphekileko,

Umnotho wethu omkhulu ungeniswa nge-inthanethi namkha ngehlelothungelelwano.

Sekundlalwe umtiya wamakhilomitha azii-37 000 wekhebula ngokusebenzisana kwamakhamphani wangeqadi nombuso eminyakeni emihlanu edlulileko. Amakhebula la azakwandiswa eminyakeni ezako.

Siyazikhakhazisa ngepumelelo yethu kezesayensi nethekhnoloji. Ukwakhiwa kokuthoma kweTheleskophu yeenkotlelo ezima-64 ezandulela i-Square Kilometre Array, i- MeerKAT, kuzakuphela ngekota yokuthoma yomnyaka wee-2014.

Malunga aHloniphekileko,

Isibonelelo sethu sokukhiqiza siveze imiphumela emihle.

IHlelo leTjalomali eKwakhiweni kweenThuthi elahlonywa ngomnyaka wee-2009 liphumelelise iimbonelelo ezibiza amabhiliyoni ama-R3,8 kumaphrojekthi ali-160. Amaphrojekthi la aphumelelisa imisebenzi ezii-50 000.

Amakhampani la azakukhiqiza iinkoloyi ezincani, iimbhesana zamateksi neembhesi.

Sinzinzise ibubulo lezambatho, lamatjhila, leenkhumba nelamanyathelo egade sele aphungula abasebenzi.

Amabubulo abalwako akhethelwe ukukhiqiza imikhiqizo yangekhayapha. Imkhiqizo le ifaka hlangana iimbhesi, imirorho engemabhlegeni, izembatho, amatjhila, iinkhumba, amanyathelo neminye imikhiqizo.

Sineembonelo eziphathekako ngehlelo lethu lemikhiqizo yekhaya.

Eminyakeni emibili edlulileko kwaphela, kwakhiwa ngelizweni lekhethu iimbhesana zamateksi ezingaphezulu kwee--20 000 neembhesi ezima-330 begodu lokhu kwadosela ekutjalweni kwemali netuthuko ngemadorobheni wethu.

Eminyakeni emihlanu ezako umbuso uzakuthenga ipahla yawo ema-75% kubakhiqizi bangeSewula Afrika.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Kufanele sisebenze khulu ngomnqopho wokuthuthukisa abosomabubulo abanzima abasakhasako.

Inengi labosomabubulo abanzima abanerhuluphelo balila ngobudisi abahlangabezana nabo ekufumaneni imali yokusungula amabubulo, wokufikelela iimakethe zabathengisi, nesekelo lokukhiqiza ngesiterhiniki.

IsiKhwama seSekelo leeMali seliZwe Loke, iHlangano eThuthukisa amaBubulo ne-Ejensi yeSekelo leeMali yamaBubulo amaNcani zizakuragela phambili nokusekela ngeemali amabhizinisi aphumelelako wabanzima ukuthuthukisa imikhiqizo yamabubulo.

Ngaphezu kwalokho, sikhuthaze namabhizinisi asele anzinzileko ngomnqopho wokusekela ukuthuthkiswa kwamabhizinisi wabantu abanzima.

Zokulima zimthombo wemisebenzi eqakathekileko begodu zivula amathuba namabubulo.

Ihlelo lethu lezokulima elisekela i-FetsaTlala, likhiqiza abathengiseli bamazwe wangaphandle abatjha.

Ngenyanga egadungileko abalimi abasakhasako abama-88 behlelo lamaplasi amancani bathumele amathani ama-268 womumbu neembhontjisi eLesotho ngaphasi kweHlelo lokuGoma leHlangano YeenTjhaba eziBumbeneko. Silindele bona isibalo lesi sikhule.

Sizakuragela phambili ngokusekela ibubulo lezokuthiya, elingenisa okungenani amabhiliyoni asi-R6 emnothweni begodu lisiza ngemisebenzi ezii-27 000.

Malunga aHloniphekileko,

Sibe nepumelelo ehle ehlelweni lezokutjhugululwa kwenarha.

Ukusukela ngomnyaka we-1994, pheze amaplasi azii-5 000, wamahekthara aziingidi ezi-4,2 adluliselwe ebantwini abanzima lapho kuzuze imindeni engaphezu kweenkulungwana ezima-200,000.

Pheze amatleyimu wenarha azii-80 000, zenani lamahekthara aziingidi ezi-3,4 aqediwe bese kwazuza abantu abasigidi si-1,8.

Kufuneka bona umbuso olandelako uragele phambili ngeminye imigomo, imithetho neendlela kambiso zokungenelela ngomnqopho wokulungisa ukuthathelwa kwabantu bekhethu iinarha zabo.

Lokhu kufaka hlangana iindaba zokuhloma i-Ofisi lomHloli Zombelele wezokuBekwa kweNtengo yeNarha ngokwenza njalo kuvulelwe ithuba lokufaka iimbawo.

Malunga aHloniphekileko

Kwamambala iSewula Afrika ililizwe elingcono khulu ekungahlalwa kilo.

Anginikele umbiko ngeHlelo lethu lezokuTjhugululwa kwezeHlalakuhle.

Ifundo ililere lokuphuma emtlhagweni elisiza abantu bekhethu abaziingidi.

Siyathaba bona kukhona ukukhula esibalweni sabentwana abatloliswa ngeenkolweni, ukusukela eenkolweni zabasathomako ukufikela efundweni ephakemeko.

Isibalo sabentwana abafunda iGreyidi R sibuyelelwe kabili, ukusukela ema-300 000 ukudlula ema-700 000 phakathi komnyaka wee-2003 newee-2011.

ITlhatlha lomThethomgomo osaTlanywako mayelana nokuFikeleleka okuNabileko kuGreyidi-1 sewufakiwe kugazede yombuso bona umphakathi uveze amazizo wawo ngawo, ngomnqopho wokwenza bona kukateleleke ukufunda iGreyidi-R.

Bakwethu,

Abafundi abaziingidi ezibunane bafunda eenkolweni ezingabhadelisi imali yokufunda kanti abafundi abaziingidi ezilithoba bathola ukudla okunepilo eenkolweni okunikelwa ngurhulumende ukuqinisekisa bona bangabulawa yindlala begodu lokho kubasiza bona basebenze kuhle.

Izinga lokuphumelela kumethrigi likhuphuke ukusukela pheze ngama-61% ngomnyaka wee-2009 ukuya ema-78% ngonyaka ophelileko kanti ukuphumelela kokungena eyunivesithi kuya kukhula qobe minyaka.

UkuHlolwa kweliZweloke koMnyaka kwabafundi, sitjhejisisa ituthuko neendawana ezifuna ukungenelelwa, khulukhulu eemfundweni zeembalo nesayensi.

Ukuze sithuthukise ukuhlanganyela ekuhlukeni, ikharikhyulamu yeLimi lamaTshwayo leSewula Afrika izakufundiswa ngeenkolweni ukuthoma komnyaka ozako, wee-2015.

Sikhulise isibalo sethu sabadala abakghona ukufunda ngehlelo le-Kha Ri Gude ukusukela eengidini ezi-2,2 ngomnyaka wee-2008 ukufikela eengidini ezintathu.

Sitjalile nekubandulweni kwabotitjhere begodu sivula kabutjha amakholiji wokubandula abotitjhere ukuhlangabezana nesidingo.

Ukuze senze ubujamo bokufunda obuhle, sakhe iinkolo ezitja ezima-370 ezijamiselela iinkolo ezakhiwe ngokukikitela ngedaka nezinye izakhiwo ezingakalungeli ukufunda ngelizweni zombelele. Ihlelo leli liragela phambili.

Bakwethu

Sineendaba ezimnandi esingazidemba mayelana nezefundo ephakemeko nokubandula.

Ukutloliswa kwabafundi emayunivesithi kukhule ngamaphesende ali-12 kanti ukutlolisa emaKholiji weFundo eRagela phambili nokuBandula (ama-FET) kukhule ngama-90%.

Singezelele isabelomali sesiKhwama seNarha seSizo leeMali kubaFundi safika kumabhiliyoni ali-R9 ngomnqopho wokuhlangabezana nesidingo esikhulako.

Enye ipumelelo ekulu ebekhona embusweni wehlandla lesine lo kube kukwakhiwa kwamayunivesithi amabili amatjha. I-Sol Plaatje ngeTlhagwini Kapa kanye neYunivesithi yeMpumalanga.

Begodu sizokwakha amaKholiji amatjha we-FET ali-12 e-Limpopo, eMpumalanga, KwaZulu-Natal nePumalanga Kapa.

Bakwethu,

Ukuhlonywa kweTlhatlha leliZwe lokuSebenzisana ngonyaka ophelileko kwaba ligadango eliqakathekileko ngelizweni. Sifisela isiqhema lesi okuhle ekusebenzeleni ilizwe.

Bakwethu,

Sineendaba ezimnandi godu esingazidemba mayelana netuthuko kezamaphilo.

Eminyakeni emihlanu edluleko, sekwakhiwe amaziko amatjha wezamaphilo ama-300, nakufaka hlangana imitholapilo emitjha eli-160.

Kwakhiwe bekwavuselelwa iimbhedlela ezilitjhumi e-Ladybrand, e-Germiston, eMamelodi, eNatalspruit, eThekwini, eZola, e-Bojanala, ngesiyingini se-Vryburg, e-Swartruggens, eKhayelitsha ne-Mitchell’s Plain.

Somlomo oHloniphekileko

Sihlalo we-NCOP oHloniphekileko

Ukutjhugululwa kobujamo mayelana neNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) neNtumbantonga (i-AIDS) kungezinye zeempumelelo ezikulu ezifikelelwe mbuso lo begodu ilizwe lekhethu lisetjenziswa njengesibonelo emaHlelweni weHlangano yeenTjhaba aLwa ne-AIDS, (i-UNAIDS).

Ukutshwayeleka komntwana nge-HIV esuka kunina kwehle khulu begodu sesibuyelele kabili isibalo sabantu abelatjhwa ngesiGogobalisi seNtumbantonga (ama-ARV), ukusukela ebantwini abasigidi sinye ukufikela kabaziingidi ezimbili neenkulungwana ezimakhulu amane ngomnyaka wee-2013.

Angaphezu kweengidi ezima-20 amaSewula Afrikaasele ahlolelwe i-HIV kusukela kwahlonywa ijima lokuzihlolisa ngomnyaka wee-2011 ekuligadango elitjengisa ukuthenjwa kwehlelo lezamaphilo.

Isikhathi sokuphila siyakhuphuka. AmaSewula afrika selaphila isikhathi eside.

Umnqopho wombuso ozako kuqinisekisa bona okungasenani baziingidi ezine neenkulungwana ezimakhulu amane abantu abatloliswa ehlelweni lokwelatjhwa ngama-ARV.

Sithabela umsebenzi omkhulu owenziwe mKhandlu weliZwe leSewula Afrika oQalene neNtumbantonga.

Njengombana sigidinga ipumelelo yethu, asikafaneli bona sinyefise ekurorobheni kwethu. Kusafanele bona uragele phambili umsebenzi wokuvikela sikwazi ukufikelela msinyana emnqopheni wethu wokuphelisa nya ukutshwayelana nge-HIV.

Ngokunabileko, sizakungena esigabeni esitjha sokusetjenziswa kwehlelo leTjhorensi yezamaPhilo yeliZwe elizakuthuthukisa zamaphilo wabantu abatlhagako.

SiHlalo we-NCOP oHloniphekileko,

Somlomo oHloniphekileko

Izinga elipheleleko lobulelesi lehle ngama-21% ukusukela ngonyaka wee-2002 begodu umsebenzi wokuqinisekisa ukuphepha komphakathi usaragela phambili.

Enye yeengcenye eziqothelweko kuphelisa inturhu ethinta abomma nabentwana. Sethule amagadango athile wokuqalana neselele le.

Amagadango la afaka hlangana ukuvulwa kabutjha kwama Yunithi aLwisana nenTurhu yeKhaya, neYunithi yokuVikela abeNtwana neTjheja imiLandu yezomSeme namaKhotho wemiLandu yokuHlukumeza ngokomSeme

Sithokoza iinHlangano eziNgasi ngezomBuso ezisekela nezivikela amalungelo wabomma nabentwana nezisiza khulu emsebenzini oqakathekileko lo.

Ilizwe lekhethu lisese nomraro weenlelesi ezizuma abobhejani.

Ama-Ejensi wethu wokuqinisekisa ukuthotjelwa komthetho asebenza khulu ngomnqopho wokuphelisa ihlekelele le. Senze iimvumelwano ne-China, i-Vietnam, i-Kenya, i-Mozambique namanye amazwe angaphasi kweHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC) ngomnqopho wokusebenzisana ekuphelisa ubulelesi lobu.

Sithokoza bezamabhizinisi nawo woke amaSewula Afrika azibandakanya ejimeni lokuvikela abobhejani.

Bakwethu,

Ukuzijamela komkhakha wezobulungiswa kuqiniswe ngokuhlonywa kwe-Ofisi yeJaji eliKhulu njengeziko elizijamele lodwa lingahlangani nomNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo. Siphasise imithetjhwana embalwa njengendlela yokusekela umsebenzi omutjha we-Ofisi yeJaji eliKhulu.

Kuneragelo phambili elenziweko ekutjhugululeni zobulungiswa ukutjengisa ukujameleka kweentjhaba nobulili ngelizweni.

IJaji eliKhuli leRiphabhliki liragela phambili nokudosa phambili amatjhuguluko la.

Amajaji anzima (ama-Afrika, amaNdiya namaKhaladi) afika kuma-61% wesibalosoke samajaji.

Nanyana kunjalo, ukujameleka okuphasi khulu kwabomma emajajini kusesemnako omkhulu. Hlangana namajaji ama-239, amajaji ababantu bengubo ama-76 kwaphela.

Iselele kukobana kutjhugululwe ibizelo lezomthetho ngokunabileko kobana kuqalelelwe isibalo sokuqatjhwa kwamajaji ababantu bengubo.

Ukuqedelelwa komThethomlingwa weBizelo lezomThetho kuzakusiza ekwandiseni isibalo lapho kungaqatjhwa khona amajaji.

Somlomo noSihlalo abaHloniphekileko,

AmaSewula Afrika abumbene ekufuneni umphakathi onganakohlakalo. Ukulwisana nekohlakalo embusweni kuveza imiphumela.

Kusukela iKomitjhana yemiSebenzi yomBuso yahloma umTato weliZwe wokuBika iZenzo zobuKhohlakali, imilandu yekohlakalo nokukhwabanisa engaphezu kwee-13 000 idluliselwe eminyangweni karhulumende bona itjhejwe beyiphenyisiswe.

Urhulumende ubuyise ngaphezu kweengidi ezima-R320 evela emigulukudwini ngesizo lomTato weliZwe wokuBika iKohlakalo.

Ezinye zeempumelelo ezifikelelwe ngokusebenzisa umTato weliZwe wokuBika iZenzo zobuKhohlakali zifaka hlangana okulandelako:

  • Abasebenzi abayi-1 542 baqotjhwa emsebenzini wombuso.
  • Abasebenzi abali-140 bahlawuliswa umrholo weenyanga ezintathu.
  • Abasebenzi abama-20 behliswa eenkhundleni
  • Abasebenzi abama-355 banikelwa iincwadi zokukhalinywa ezitloliweko zokugcina.
  • Abasebenzi abama-204 batjhutjhiswa.

Urhulumende uqunte ukuhloma ibhodi yamathenda yelizweloke ekungiyo ezakuqunta ngamathenda kiyo yoke imikhakha karhulumende njengendlela yokukhandela ikohlakalo kezethungelelwano lezokuthenga.

Ibhodi le izakusebenzisana nesikhulu sezokuthenga esizabe sitjhejisisa intengo nokulandelwa kwekambiso nokwenza izinto ngefanelo.

IKoro eKhethekileko yezokuPhenya iphenya ukukhwabanisa namkha izwangobatjho yekohlakalo eminyangweni karhulumende ethile namabhizinisi wombuso ngokweememezelo ezima-40 ezitlikitlwe nguMengameli ngaphasi kombuso ophetheko. Sizawazisa umphakathi ngemiphumelo yephenyo eliragakweli.

Eenyangeni ezisithandathu zokuthoma zonyaka ophelileko, iYunithi eDla iPahla yafaka imali eziingidi ezili-R149 e-Akhawundini yePahla eZuzwe ngobuLelesi eDliweko nakibongazimbi bobulelesi.

Lokhu kungaphezulu nge-170% emnqopheni wayo weengidi ezima-R55 begodu kungaphezulu kwepumelelo eyakhe yafikelelwa ngomnyaka munye.

Nyakenye iinkhulu zekomithjini yamaphaliswano zaphenya ngokutjhugululwa kwentengo ebubulweni lezokwakha lahlawulisa amakhampani anomlandu ibhiliyoni li-R1,4.

Asaraga amagadango athathelwa abathintekako.

Bakwethu,

Ngithanda ukukhuluma kafitjhani ngezenzelo zomphakathi ezinikelwa abantu bekhethu,

Eminyakeni ema-20 egadungileko, kube nepumelelo ebonakalako ekwandisweni kokufikeleleka kweensetjenziswa ezinjengamanzi, iindlwana zamanzi negezi.

Urhulumende uthome ihlelo elingeneleleko lokuphelisa amathunga wokuphumela njengendlela yokubuyisa isithunzi sabantu bekhethu.

IsiGaba sokuThoma sehlelo kuzakuba ngesokuphelisa irherho lokuphumela emathungeni emalokitjhini weFreyistata, wePumalanga Kapa neweTlhagwini Kapa.

IsiGaba sesiBili sizakuphelisa irherho lokuphumela emathungeni eendaweni zemitlhatlhana kizo zoke iimfunda.

Kezezindlu kwakhiwa pheze iingidi ezintathu zezindlu neziza ezinomthangalasisekelo ezingaphezu kweenkulungwana ezima-855 ukusukela ngonyaka we-1994.

Eminyakeni emihlanu edlulileko pheze iindawo zemitlhatlhana ezima-500 zijanyiselelwe ngezindlu zezinga eliphezulu neendingoqangi.

Umbuso ozokulawula esikhathini esizako uzakukhuthaza amaphrojekthi wezindlu ezihlanganisiweko zentengo engafaniko.

Bakwethu,

Eminye imiphakathi ayikabi ukuba neensetjenziswa lezi khulukhulu eendaweni zemitlhatlhana nezemakhaya. Sisebenzisana nayo yoke imikhakha karhulumende ngomnqopho wokuqinisekisa ukunikelwa kweensetjenziswa lezi, khulukhulu kibomasipala abama-23 abasese nesibalo esiphezulu sokusalela.

Bakwethu,

Ku-SoNA yanyakenye, ngaveza umnako wami ngokuzibonakalisa kwenturhu keminye yemitjhagalo eyenzekako ngelizweni lekhethu.

Imitjhagalo enenturhu yenzekile godu ngelizweni lekhethu eemvekeni ezidlulileko.

Okuhlubayezako kukobana koke lokhu kubonakala kuyinturhu ehleliweko, njengokusetjenziswa kwamabhomu wepetroli nezinye iinkhali nakunemitjhagalo.

Urhulumende wentando yenengi usekela ilungelo lezakhamuzi lokuveza amazizo wazo.

Ilungelo lokutjhagala ngokuthula, ngaphandle kweenkhali lisekelwa mthethosisekelo.

Nanyana kunjalo lokha imitjhagalo nayibeka ipilo yabantu nepahla engozini kulinyazwe imithangalasisekelo etlhogekako okunqotjhwe ngawo ukusiza umphakathi, lokho kutjho bona abatjhagali beqisa amehlo intando yenengi ebanikela ilungelo lokutjhagala.

Iinlilo ezivame ukuvezwa lokha kunemitjhagalo ngeSewula Afrika ngezithi kunezwangobatjhoethi urhulumende ubhalelwa kukwethula izenzelo zomphakathi ezifaneleko.

Nokho imitjhagalo le ayisikho “ukubhalelwa” kukarhulumende kwaphela kodwana nepumelelo yokunikela ngeendingoqangi.

Lokha ama-95% wemizi afumana amanzi, amaphesende amahlanu asatlhayela ukwenzelwa, abona angasazokukghona ukulinda esinye isikhathi.

Ipumelelo efikelelweko ingunobangela wokobana abantu balindele okukhulukhulu.

Ngithanda ukungezelela Malunga aHloniphekileko, ukobana ukulahlekelwa ukufela komuntu ezandlelni zamapholisa lokha nakutjhagalwako kuyinto engeze yeqiselwa amehlo namkha ikhuthazwe.

Ukuhlongakala komuntu akusiyo into encani. Sithloga ukwazi bona kubangelwe yini. Kufanele izenzo zobumbi zilungiswe ngokuthathwa kwamagadango afaneleko. Kufanele bona ngeenkhathi zoke amapholisa athathe amagadango avunyelwa mthetho.

Kikho koke lokhu, nathi njengomphakathi kufanele sitshwenyeke ngobujamo bobana phakathi komnyaka wee-2005 newee-2013 pheze mapholisa ama-800 abulawako.

Amapholisa abavikeli bomphakathi begodu asiviko somphakathi wentando yenengi enzinze emthethweni nokungalawuleki. Njengalokha silindele bona amapholisa abe nokuziphendulela, kufanele siyelele kobana singehlisi isithunzi sabo kanti ngakelinye ihlangothi senyula ukungalawuleki besibange itjharagano emphakathini wethu.

Umukghwa wenturhu wathoma ngesikhathi sebandlululo. Kufanele sizihlole emizameni yethu yokuphelisa umonyani odlangileko lo.

Njengabadosiphambili bemikhakha ehlukeneko, kufanele sizihlolisise bona khuyini esakwenzako namkha esingakakwenzi ukuze siphelise inturhu evele ngemitjhagalo emalangeni wethu wokuthoma kwentando yenengi.

Sinesibopho sokwakha umphakathi othobela umthetho, ohloniphanako nohlonipha ipilo nepahla.

Kufanele sisebenzisane ngomnqopho wokuvuselela Ubuntu nesiko lokuziphendulela emphakathini wekhethu.

Somlomo oHloniphekileko,

Sihlalo we-NCOP oHloniphekileko,

Kuthethwe isiqunto sokwenza ngcono ukusebenza kukarhulumende weendawo zemakhaya.

Ukukhitjelelwa komThetho wamaHlelo kaMasipala kunqotjhwe ngawo ukuthuthukisa ikghono labomasipala lokunikela ngeensetjenziswa.

Abomasipala kufanele baqatjhe abasebenzi abaneziqu nelwazi elifaneleko.

Begodu sidinga nokuqinisa amaforamu wokuzibandakanya komphakathi ukwenzelela bona abantu bekhethu bakghone ukuba nendima ekulu kezetuthuko.

Kufanele kuqiniswe isandla ekulwiseni ikohlakalo, khulukhulu nakutjhejwa imibiko ethi iinsetjenziswa ziyaphazanyiswa namkha zijanyiswe kobana kube nabantu ngeqadi abanikela iinsetjenziswa lezo ngokubhadelisa umbuso.

Ubujamobu bubekwe phezulu erhelweni lamaqalontango wombuso ozokuthatha iintambo.

Somlomo noSihlalo abaHloniphekileko

Umthethomgomo wezangaphandle weSewula Afrika yentando yenengi wabunjwa eminyakeni eminengi eyadlulako ngesikhathi lapho kwakunejima elalilwela ukuninwa kombuso webandlululo.

UMengameli we-ANC u-Oliver Tambo wadlala indima eqakathekileko kilelo hlangothi, wasizwa hlangana nabanye yihloko leya u-Johnny Makatini, ihloko yangaphambilini yeendaba zeentjhabatjhaba.

Umkakhe, uMma uValerie Makatini ngomunye weenthekeli zethu ezikhethekileko namhlanje ntambama.

Inarhakazi ye-Afrika ihla njalo immongo wetuthuko yomthethomgomo wethu wezangaphandle.

Sisebenze khulu ukuqinisa isekelo leHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU) , i-SADC nazo zoke iinhlangano zenarhakazi ezinomnqopho wokuletha ukuthula nokuphepha.

Sikwenze kwaba liqalontangi ukuthuthukiswa kokuhlanganiswa kwamazwe ngokomnotho, umthangalasisekelo, ukurhwebelana kwamazwe we-Afrika netuthuko enzinzileko enarhakazini.

Nonyaka sethule umbiko welizwe wesithathu owemukelwe kuhle yi-AU eHlanganweni yokuTjhejana yamaZwe we-Afrika.

Siragela phambili nokusekela ukuthula nokurarululwa kwemibango.

Kuneragelo phambili emikhulumiswaneni hlangana ne-Sudan ne-Sewula Sudan ngemininingwana esaleleko lokha amazwe amabili la nakahlukanako.

Ngemva kwesibawo se-Sri Lanka ne-Sewula Sudan sesizo lokudala ukuthula nokubuyisana, uNom. Cyril Ramaphosa ukhethelwe ukuba Sithunywa esikhethekileko seSewula Afrika ekuthintaneni namazwe la.

Ilemuko lakhe ekurarululeni imibango nokubamba imikhulumiswano kunye nelemuko analo ngelizwe lekhethu kileli hlangothi lizakusiza amazwe amabili la khulu ekurarululeni iinkinga zawo.

Sizakuragela phambili nokuqinisa isikhozi neYurobhu, iTlhagwini Amerika, i-Latin America, i-Eshiya namazwe angeSewula.

Ukuzibandakanya kumaforamu amahlangothimanengi afana ne-G20 kube lisizo elizweni.

Ukuhlanganyela nesiqhema se-Brazil, i-Russia, i-India ne-China (i-BRIC) ngoNobayeni womnyaka wee-2010 kuhlangana nokunengi umbuso lo wehlandla lesine ophumelele kikho.

Kwasilethela ithabo elikhulu ukusingatha umhlangano omkhulu wesihlanu we-BRICS mhlana ama-27 kuNtaka ngomnyaka wee-2013 eThekwini, lapho abadosiphambili be-Afrika babamba indima ekukhulumisaneni ngetuthuko yokusebenzisana ne-BRICS.

Sizakuragela phambili nokusebenza ngokuzinikela emzameni weHlangano yeenTjhaba ekuthuthukiseni ukuphatha.

Begodu sizakuragela phambili nokukhuthaza ukutjhugululwa komKhandlu wezokuVikela weenTjhaba eziBumbeneko namaziko weemali wephasi zombelele.Malunga aHloniphekileko

NjengoMengameli we-COP17/CMP7 yeHlangano yeenTjhaba yokuTjhuguluka kobuJamo beZulu eyabanjelwa eThekwini ngomnyaka wee-2011, iSewula Afrika yaphumelela ukuhlahla iphasi laba sendleleni engatjhugulukiko ngokwamukelwa kweKundla yokuQinisa ukuSebenza.

Bakwethu,

Eminyakeni ema-20 samukele amavakatjho wemidlalo namasiko yeentjhaba eyasisizako ukukhuthaza ukubuyisana kezehlalakuhle nebumbano.

Eminyakeni emihlanu edluleko, iSewula Afrika yabamba iphaliswano leBhigiri yePhasi yeBholo eRarhwako ye-FIFA ka-2010 eyaba yipumelelo neminye imidlalo eqakathekileko yebholo erarhwako, umakhakhulararhwe nekhrikhethi eyaletha umuzwa wokuzikhakhazisa nobunye phakathi kwamaSewula Afrika.

Njengombana sigidinga iminyaka ema-20 yeKululeko, sizakugidinga ngokuzikhakhazisa njengombana sazi bona sisebenze kuhle ekwakheni ilifa elitjha lelizwe lekhethu.

Kwakhiwe amamnyuziyamu neenthombe zesikhumbuzo, ukufaka hlangana isithombe sesikhumbuzo sikaMengameli wangaPhambilini uMandela esele silitshwayo elibonakalako nge-Union Buildings.

Amabizo weendawo ezingaphezu kwee-2000 atjhugululiwe kobana kulungiswe amabizo weendawo angasi mahle, nokunikela imiphakathi ilungelo lokuzikhethela amabizo weendawo zabo.

Malunga ahloniphekileko

Ngivumelani ngihloniphe abanye bethu abefaka isandla emlandweni wephasi lethu.

Sithokozisa i-Ladysmith Black Mambazo ngokuthumba unongorwana wabo wesine we-Grammy ngenyanga egadungileko. Samukela umdosiphambili wesiqhema, uNom. Joseph Shabalala, ongomunye weenthekeli zethu namhlanje ntambama.

Sihlonipha godu noMma. U-Yvonne Chaka Chaka ongomunye weenthekeli zethu namhlanje ntambama.

Wenza umsebenzi omuhle wokuba mZenda onomRhawu wesiKhwama sabeNtwana seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko esilwisana nobuLwele bakaMalalahlengezela begodu nomJameli we-Afrika oKhethekileko weHlangano yeenTjhaba yemiGomo yeTuthuko yeKulungwana miNyaka.

UMma u-Chakachaka wahlonitjhwa godu ngonongorwana we-Crystal yi-Foramu yezomNotho yePhasiloke e-Davos ngomsebenzakhe wezehlalakuhle.

Sihlonipha godu, nanyana angekho phakathi kwethu, ikutani yethu ye-Hollywood eyathumba unongorwana we-Oscar, uMma u-CharlizeTheron.

UMma U-Theron usiThunywa sokuThula seHlangana yeenTjhaba eziBumbeneko. Udosa phambili ipi eqalene ne-AIDS khulukhulu hlangana nelutjha nabantu bengubo abases batjha.

Wahlonitjhwa godu yiForamu yezomNotho yePhasiloke ngoNongorwana we-Crystal.

Ngiyathemba nitjhejile bona ku-SONA le sinikele umbik weminyaka emihlanu edlulileko ngokukhethekileko begodu khulukhulu neweminyaka ema-20 ngokuzeleko.

Lo akusiwo umnyanya wokwethula iHlelo lokuSebenza enyakeni lo weemali. Ihlelwelo lizakwethulwa ngurhulumende omutjha ngemva kwamakhetho.

Njengendlela yokulungiselela i-SoNA yokuthoma yombuso omutjha ngokukhamba konyaka lo, sisebenze unyaka woke ophelileko sihlela iTlhatlha leQhinga lesiKhathi esiPhakathi noMnyaka.

Itlhatlha leli lakhiwe njengesisekelo seminyaka emihlanu yokuthoma yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke ukusukela ngomnyaka wee-2014 ukuya kewee-2019.

Lifaka iminqopho eqakathekileko yomThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo, iHlelo eliTjha lokuThuthukiswa komNotho neHlelo lomThangalasisekelo.

Umnqopho kuqhisa umtlamo ku-Lekgotla leKhabinethi lokuthoma ngemva kwamakhetho.

Umtlamo lo uzakulungisiswa mbusoomutjha ngokukhambisana negunya labavowudi, kobana umsebenzi uthome msinyana ngemva kokuhlonywa kukarhulumende omutjha.

Kube kuhlonitjhwa okukhulu kimi nembusweni odoswa phambili ngimi ukusebenzela abantu beSewula Afrika ngokwakhela phezu kwesisekelo esaqhiswa mibuso emithathu yokuthoma yentando yenengi.

Siphumelele kokunengi sililizwe.

ISewula Afrika ililizwe elingcono khulu ekungahlalwa kilo gadesi kunangaphambi komnyaka we-1994.

Siragela phambili nokuqalana neentjhijilo. Kodwana ipilo nayo izakuragela phambili ngokutjhuguluka ibe ngcono.

Zimu Tjhudubaza i-Afrika.

Ngiyathokoza.

Issued by: The Presidency

Share this page

Similar categories to explore