Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla ti-8 Inhlaba 2016

1.1. Sitivile tibuketo tema-ejensi temave ngemave, iFitch, i-Standard & Poor’s kanye neMoody’s letilinganisa emandla elive ekukhokheni tikweleti, lokube yintfo lecinisekise silinganiso selutjalotimali selizinga letikweleti kanye nekugcina kubukeka kwalelizinga kusimeme. Letibuketo tekulinganisa emandla alelive ekukhokheni tikweleti kucinisekisa kusebenta ngekuchubeka kwahulumende ekuguculeni umnotfo kanye nekunika lelive indzima ledzingekile yekuchubeka licalise ngekusebentisa emasu alo ekungenelela.

1.2. Umsebenti wekutimisela weLicembu LaseNingizimu Afrika lelakhiwe nguhulumende, temabhizinisi kanye netemisebenti licinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iyasigwema simo sekulinganisa emandla alelive njengalesehlulekako ekukhokheni tikweleti. INingizimu Afrika icala kusebentisa Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) lokutawucinisekisa kutsi lelive liba ngulelo longatjala timali kulo.

Loku kusho kutsi ngekusebenta ngekubambisana singawuvusetela lomnotfo wetfu, sihehe lutjalotimali siphindze sidale imisebenti bantfu baseNingizimu Afrika labayidzinga kakhulu.

1.3. Nanome Sambakhulu Semkhicito Wasekhaya(i-GDP) mbamba sehle nge-1.2% ngekota yekucala ya-2016, njengaloku kusho tinombolo letikhishwe Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (baka-Stats SA), hulumende sewuvele ucale ngekusebentisa tingenelelo letimcoka kuleyo mikhakha letsintsekile kakhulu njengetekulima, tekutfutsa, gezi kanye netimayini, ngekusebentisa i-Operation Phakisa, kute kuvulwe tihibe letivimba kukhula kwemnotfo.

1.4. Kubekwa ndzawonye kwetilinganiso tesambakhulu semkhicito wasekhaya nyalo sekuseHhovisi Lelubalobalo  laseNingizimu Afrika. Phambilini, umsebenti wekuhlanganisa nekukhipha tinhlelo tema-akhawunti avelonkhe aseNingizimu Afrika bekukutsi baka-Stats SA ngibo lebebenta tilinganiso temnyaka netekota te-GDP bese kutsi Libhangesilulu laseNingizimu Afrika lona likhiphe tilinganiso tetindleko te-GDP.

1.5. Njengahulumende sibukana netidzingo tetakhamuti kanye nekusebenta ngekuhlanganyela kute sintjintje timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika. Sikhungomkhicito setigizi leti-R116 sekuhlanta emanti lesiseSteytlerville, lengephandle kweBhayi eMphumalanga Kapa, sitawulwa nekushoda kwemanti. Loku kwetfulwa Litiko Letekuhwebelana Netimboni (i-dti), ngekusebentisa Luhlelo Lwesakhiwonchanti Lesimcoka, Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola, kanye naMasipala Wasekhaya waseBaviaans.

Eveni lapho kuswelakala khona emanti, lesikhungomkhicito lesisha sekuhlanta emanti sitawenta kutsi ummango kanye nebetemabhizinisi bakhone kufinyelela kutfola emalitha lange-24 ngemzuzwana kusukela kumalitha lasiphohlongo kuya kula-10, lokuyintfo letawukhona kuhlangabetana nesidzingo semanti sasendzaweni yaseSteytlerville kuleminyaka le-15 letako.

Lesikhungomkhicito lesisha siphindze futsi sakhe incenye yentfutfuko yetemnotfo kulelidolobha njengaloku senta kutsi kube nekusimama kubalimi, kubosomabhizinisi labancane kanye nakubatjalitimali. Kusekelwa ngetimali lokuvela kubaka-dti lokucondziswe kuMasipala Wasekhaya waseBaviaans kute kwakhiwe lesakhiwonchanti kuholele ekutseni lomklamo udale imisebenti yekwakha lelinganiselwa kumisebenti lenge-238 kulendzawo. Lomklamo umcoka ekukhutsateni kukhula kwemnotfo kanye nekudala imisebenti ledzingeka kakhulu.

1.6. Njengencenye yeluhlelo lwahulumende lwekuvusetela jantji wesitimela, iKhabhinethi ikwemukele kuhlolwa kwetitimela letinsha letigibeta ebantfu, i-X’Trapolis Mega, te-Ejensi yaseNingizimu Afrika Yabojantji Labagibela Ebantfu (i-Prasa).

Letitimela letinsha letisezingeni lelisetulu lokuhlelwe kutsi ticale kusebenta ngeMphala lonyaka tineminyango letivalekelako, tinemaphaseji lavulekile kuso sonkhe sitimela, sine silinganisizingalichwa, nemakhamera kucinisekisa kuphepha kwebagibeli.

Letitimela tihlanganisa bantfu baseNingizimu Afrika tiphindze tidlale indzima lemcoka ekusekeleni tekutfutsa temmango kanye nekuvusetela kukhula kwemnotfo.

1.7. Ekwenteni kutsi emabhizinisi lamancane asebente kancono, Temafa Avelonkhe kanye neMkhandlu Wetemabhizinisi alaBamnyama (i-BBC) usungule sikhungo lotiyela kuso ngetinyawo lesitawusita bosomabhizinisi labancane ngekutsi bawabhalise kuLuhlu Lavelonkhei Lebatfulitinsita (i-CSD), imibuto ngema e-tender kanye nangaletinye tinsita teMafa Avelonkhe.

Loku kusita kakhulu ekunciphiseni kubambeleleka futsi kwenta kutsi kube lula kubosomabhizinisi, ikakhulu emabhizinisi lamancane, kutsi asebentise lamatfuba etemnotfo kanye nekudlala indzima ekutfutfukiseni umnotfo nalelive.

1.8. Sikhutsatsa labafisa kuba batfulitinsita kanye nalabo vele labangibo kutsi babhalise ku-CSD, lokungumtfombo welwatiso labo bonkhe batfulitinsita kuyo yonkhe imikhakha yahulumende. Inhloso yekwenta kutsi uhlu lebatfulitinsita bahulumnde kunciphisa kuphindzaphindzeka kwemsebenti kanye netindleko kumetfulitinsita kanye nakuhulumende ngekutsi kube netinchubo tekutsenga te-inthanethi.

1.9. Lokube ligalelo lelinye lekudala imisebenti lenesitfunti ngekusebentisa tekukhula kwemnotfo letingukhukhulelangoco, kubanjwa kweMbukiso Wavelonkhe Wemisebenti losandza kwentiwa ngephasi kwengcikitsi letsi: “Ingcugcutsela Yemisebenti kanye Nembukiso Wemisebenti – umsebenti wami likusasa lami”. Lombukiso uhlomisa labangatfoli umsebenti ngemakhono ekwenta imisetjentana, lwatiso kanye nekufuna ematfuba ekubekwa emisebentini, ikakhulu macondzana nekuchubeka kutsi bafundze, batisebente, kusebenta ngekubambisana kanye netinhlelo temisebenti yemmango.

1.10. Kuphasiswa kweMtsetfosivivinyo Wekutsatfwa Kwemphahla Yabelwe Ummango yiPhalamende kwenta kutsi kube nesiciniseko setemtsetfo sekutsi umbuso uchubeke nekucala kusebentisa luhlelo lwelive letfu lwekuntjintja tenhlalo netemnotfo ngemfutfo kute kusonjululwe indzaba yemhlaba hulumende layibeke embili etintfweni lekumele atente. Kuchaza “inchubo yetekuphatsa lenebulungiswa” nanome ngumuphi umtimba loneligunya lekutsatsa imphahla uyabele ummango lekumele kutsi uyilandzele.

LoMtsetfosivivinyo Wekutsatfwa Kwemphahla Yabelwe Ummango kanye naloMtsetfo lofunwako wenta kutsi kube nenchubo lengatsatsi sikhatsi, lenekucinisekisa kanye nalenekutsatfwa kwemphahla yabelwe ummango lokuphutfumako kakhulu ngendlela ummango lofuna ngayo, lokufaka ekhatsi kubuyiselwa kwemhlaba kubanikati.

Umuntfu nome ummango lowatsatselwa imphahla eminyakeni lengemakhulukhulu ufanelekile ngekusho kwaloMtsetfosivivinyo kutsi abuyiselwe leyo mphahla nome kulungiswe ngendlela yekulingana.

Uphindze futsi ushaye imitsetfo hulumende langayilandzela ekufakeni sicelonkhokhelo semhlaba “njengaloku kufisa ummango” kanye “nangetinjongo temmango.” LoMtsetfosivivinyo ulandzela Umculu Wemalungelo kanye nesidzingosimo seSigatjana seMphahla lekumele sibukwe nangabe kuncepheteliswa kutsatfwa kwemphahla yabelwe ummango. Kutakwenta futsi kutsi banikati bemphahla bancepheteliswe ngalokungavuni luhlangotsi futsi ngalokulinganako.

Nasewusayiniwe sewungumtsetfo, loMtsetfosivivinyo ucitsa Umtsetfo Wekutsatfwa Kwemphahla Yabelwe Ummango, wa-1975 (Umtsetfo we-63 wa-1975).

1.11. Kukhula kwemnotfo lokungukhukhulelangoco nguloko Umkhandlu waMengameli Wetekweluleka Wemculu Lobanti Wekutfutfukiswa Kwalabamnyama Kutemnotfo (i-B-BBEE) logcile kuko losandza kuhlangana nje esikhatsini lesisandza kwendlula. LoMkhandlu Wetekweluleka we-B-BBEE utawusebentisana ngekuhlanganyela neLicembu LaMengameli Elibhekene Netetingcweti, lelisungulwe nguMengameli Jacob Zuma, kucinisekisa kutsi tindzaba letitsintsa tingcweti letimnyama tiyalungiswa.

Lokuhlangana kungulenye inkhomba yemoya wekubumbana nekusebentisana kute kuvuselelwe kukhula kwemnotfo ngendlela lengukhukhulelangoco, kungakhohlwa injongo ye-BEE kute sikhone kuchubekelembili ekuntjintjeni umnotfo kutsi ungabi weluhlanga lolutsite kuphela.

1.12. INingizimu Afrika kwekucala kutsi itimbandzakanye emhlanganweni wetinsuku letimbili weTenkhundla Yelwati Lwethekhinoloji (i-IT) ye-VIII Yemave Ngemave loseKhanty-Mansiysk, eRussia, lapho itawube imelelwe khona Indvuna Faith Muthambi.

Lomhlangano utawubanjwa kusukela mhla ti-8 kuya mhla ti-9 Inhlaba 2016, kanye nekusebentisa kakhulu tesayensi nethekhinoloji ekusombululeni letinye tetinsayeya letinkhulu emfundvweni yetfu kanye nasetinhlelweni tetemphilo. Titfunywa kulomhlangano tifaka ekhatsi labo labamelele temabhizinisi, tinhlangano tetingcweti, telucwaningo, tingcweti kutemfundvo nete-IT letivela emibusweni yemalunga e-BRICS (eBrazil, eRassia, eIndiaa, eChina neNingizimu Afrika).

1.13. Ingcungcutsela Yemnyaka We-5 Yekulawulwa Kwekungcola, ebitwa ngekutsi yi-Khoro, leholwa yiNdvuna Yetemvelo ngaphasi kwengcikitsi letsi “Kukhutsata Kwenta Lokusha kanye Nekutfutfukisa Temabhizinisi” kuhloswe ngayo kwenta ncono kuletfwa kwetinsita, kucinisekisa kulawulwa kwekungcola ngendlela lephangisako kute kutfutfukiswe umnotfo wekusetjentiswa futsi kwemfucuta, ngaleyo ndlela simbandzakanye kakhulu imimango yetfu kumnotfo lomkhulu, ngekutsi sente kutsi kube nekutfolakala masinyane kwematfuba emisebenti emkhakheni wetekungcola.

1.14. Kukhishwa kwemiphumela yeluhlolomabhuku lwa-2014/15 labohulumende basekhaya lukhomba kubancono kwemiphumela yeluhlolomabhuku yabomasipala kusukela nga-2010/11 kuya ku-2014/15.

Linani labomasipala lelitfole imiphumela yeluhlolomabhuku lemihle linyuke kusukela kubomasipala laba-13 kuya kulabange-54.

Ngetulu kwaloko, letinye tikhungo tabomasipala leti-18 tiphindze tatfola imiphumelo yeluhlolomabhuku lehlobile, lokwenta kutsi bomasipala labanemiphumela yeluhlolomabhuku lehlobile ibe nge-72 kulesikhatsi sanyalo. Kube nekwehla lokumcoka nalokubonakala kwemibiko lemibi yekuhlolwa kwemabhuku kusukela ngetulu -kwa-30% nga-2010/11 kuya ku-11% wabomasipala kulesikhatsi sanyalo.

Lokukhombisa kubancono kwemiphumela yeluhlolomabhuku labomasipala kube ngenca yeLuhlelo Lwekubuyela Kusicalonchanti, umkhankhaso weluhlolomabhuku, i-Operation Clean Auditi, buholi lobucinile ekutsatseni tincumo, kulawulwa kwetimali nekusebenta lokwentiwe ncono kanye nekugcina kahle mibiko.

1.15. IKhabhinethi isibonile sehlulelo seNkantolo Lenkhulu Yekundluliswa Kwemacala ngekuvakalisa kutsi Inchubomgomo Yekuntjintjela Kutekusakata Ngedijithali nga-2015 ibingekho emtsetfweni, futsi yayibeka eceleni. Lihhovisi laMengameli, Litiko Letekuchumana, Letakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi, Tebulungiswa Nekutfutfukiswa KweMtsefosisekelo kanye neTekuhweba Netimboni titakweluleka hulumende macondzana nelifutse leliphelele lalesehlulelo.

1.16. Njengaloku Lukhetfo Lwabohulumende Basekhaya luhlelwe kutsi lube ngaLesitsatfu mhla ti-03 Ingci 2016, onkhe emacembu etepolitiki kufanele kutsi atibophelele ekutiphatseni ngekulandzela indlelamgomo yekutiphatsa yelukhetfo, onkhe emacembu layisayinile. Loku kubophelela onkhe emacembu lacudzelanako kulolukhetfo kutsi adlale indzima yawo ekucinisekiseni kutsi lolukhetfo luba ngulolukhululekile nalolungavuni luhlangotsi.

Emacembu etepolitiki kanye nebalandzeli bawo kufanele kutsi balandzele Umtsetfosisekelo bese kutsi labo labatawutfolakala banelicala lebugebengu batawubukana nemtsetfo ngalokuphelele. Ngekubuka lokungabeketelelani kutepolitiki lokusandza kwenteka, Indvuna Yetembutfo Wemaphoyisa isungule licembu lekusebenta lelihlanganisa imikhakha lelakhiwa Luphiko Lebunhloli Lembutfo waseNingizmu Afrika Wetemaphoyisa (iSAPS), Luphiko Letekuphenya Emacala, Lihhovisi Letemcondzisi Letekuphenya Emacala Labekwe Embili (ema-Hawks) kanye Netesayensi Yekuphenya Emacala kute kusekelwe umbononchanti weLuhlakamsebenti Lwendlelalisu Lethemu Lesemkhatsini Lemphumela Wesitsatfu, lotsi “Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika baphephile futsi bativela bavikelekile.”

1.17. Macondzana nendzaba yesicapheliso sekusabisa ngekuhlaselwa lesikhishwe Indlu Yemancusa ase-United States lesePitoli. IKhabhinethi isaphindza leso sitatimende lesentiwe Lihhovisi Lamengameli lesitsi Inhlanganisela Yetekuphepha ihlangene itolo kute kuchutjekwe kucocwe ngalendzaba, ngenhloso yekucinisekisa kutsi bonkhe bantfu bavikelekile kulelive.

Kwengeta kuloko, Hulumende waseNingizimu Afrika utawuchubeka ucocisane naHulumende wase-United States njengencenye yekuchubeka kwekusebentisana macondzana netindzaba tekuphepha emkhatsini walamave lamabili. Live laseNingizimu Afrika kanye nelase-United States ayachubeka nekujabulela budlelwane lobucinile nalobuhle kulokunengi lapho lamave asebentisana khona lokufaka ekhatsi kutepolitiki, kutemnotfo, kutenhlalo kanye nakutekuphepha.

1.18. Kulomnyaka kugujwa iminyaka lenge-40 yekukhumbula tiphitsiphitsi tamhla ti-16 Inhlaba 1976, letantjintja kakhulu simo setenhlalo nesembusave lapha eNingizimu Afrika.
Mengameli Zuma utawuba engamele mkhosi weLusuku Lwavelonkhe Lwelusha lapha etinkhundleni temidlalo e-Orlando eSoweto nalugujwa mhla ti-16 Inhlaba 2016 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Lusha Luchubela iNingizimu Afrika Embili.”

Emabalengwe aloko lokutawube kwenteka kutawufaka ekhatsi Inkhulumo Lemcoka letawube yetfulwa nguMengameli kanye nemkhosi wekubekwa kwetimbali Endzaweni Yesikhumbuto ka-Hector Pieterson.

Kutawuba nemhlangano lokhetsekile nebetindzaba ngaLesibili, mhla ti-14 Inhlaba 2016 kuchaza mayelana nemininingwane lengetiwe, lephatselene neluhlelo lweLusuku Lwelusha.

Tindvuna kanye neMasekela eTindvuna betisolo ticocisana nebantfu bakitsi, ikakhulu lusha kuyo yonkhe lenyanga lukhutsatwa kutsi bantfu labasha batsatse lamatfuba lakhona emikhakheni leyahlukahlukene ngenhloso yekwenta ncono timphilo tabo kute bakhone kudlala indzima ngemphumelelo ekutfutfukiseni umnotfo kanye nalelive. Tinhlelo teTindvuna letitawube titimbandzakanye eLuhlelweni Lwenyanga Yelusha titawushicilelwa kumawebhusayithi ahulumende kanye nasetinkhundleni tekuchumana nge-inthanethi.

1.19. Njengaloku kucala sikhatsi sekusoka, bantfu labadvuna labanengi labasha batilungiselela kungena esigabeni sebudzala.

Hulumende, ngekuholwa Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko (i-CoGTA), usebentisana neTikhungo Tebaholi Bendzabuko kanye nabo bonkhe labasintsekako kucinisekisa kutsi sikhatsi sekusoka sa-2016 “Sibate Kufa” lokuyintfo legcugcutelwa ingcikitsi letsi: – “Siyawatsandza Emasiko Etfu, Sineligugu Ngemphilo Yelusha Letfu.”

Imindeni, batali kanye nabondli kufanele kutsi bente siciniseko sekutsi labantfu labasha bakhetsa kuphela tikhungo tekusoka letisemtsetfweni, lapho kwentiwa khona luhlolo lwekwendvulela, kanye nabodokotela labakuceceshelwe kahle loko futsi nebatali babati kahle.

Imimango iyacelwa kutsi ibike konkhe lokungekho emtsetfweni lokwentekako kulenombolo: 0800 111 166 nome #zero tolerance on initiation deaths.

2. Tincumo teKhabhinethi Letimcoka

2.1. Mengameli waseRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, Mengameli Jacob Zuma, ukhetselwe kutsi abelilunga Letinhloko Tembuso Tephaneli Leselizingeni Leliphakeme Yetemati; kwatsi Umcondzisi Jikelele Welitiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola wakhetfwa njenge-Sherpa (sisebenti sahulumende nome lincusa lelenta umsebenti wekulungiselela ngembikwekutsi kube nemhlangano wengcungcutsela) kuMengameli waseNingizimu Afrika njengeLilunga Lephaneli Leselizingeni Leliphakeme Yetemanti.

Libhodi Lekweluleka Mabhalane Jikelele Wamhlabuhlangene (i-UNSG) Ngetemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola lincome kusungulwa kwePhaneli Yetinhloko Tembuso Lesezingeni Leliphakeme Yetemanti kutsi ihole lomkhankhaso wesichamukelo semanti nekutayeta, ngekulandzela kwemukelwa kwe-AJenda Yentfutfuko Ya-2030 nguMabhalane Jikelele Wamhlabuhlangene ngeNyoni 2015.

Lephaneli itawuphutfumisa kutsi kucale kusebenta kweNhloso Ye-6 Yetentfutfuko Lesimeme (emanti lahlobile nekuhanjiswa kwekungcola), lokuyintfo lebe nekugcila lokuvusetelwe kabusha ngenca yelifutse lelikhulu lekuntjintja kwesimo selitulu macondzana nekujikeleta kwemanti. Kungaleso sizatfu-ke futsi nangekubuka kuphikelela kwalesomiso lesikhona eveni lonkhe, ngaleyo ndlela Bantfu baseNingzimu Afrika bagcugcutelwa kutsi batimbandzakanye ekuhlanteni imifula, imifudlana netitete mhla ti-18 Kholwane, njengencenye yemisebenti leyentiwa njalo ngemnyaka lapha eNingizimu Afrika ngeLusuku lwaMandela.

2.2. Indlelalisu Yekuchumana mayelana Nembononchanti wa-2030 we-NDP ibonakalisa kucala kusebenta kwe-NDP futsi litawuchaza lifutse le-NDP kubantfu baseNingizimu Afrika. Kutawubanjwa umhlangano lokhetsekile nebetindzaba kuchaza lendlelalisu yekuchumana, kusetjentiswa kwe-logo, tinkhombandlela teluphawukuhweba kanye nekusetjentiswa kute kucinisekiswe indlela yekuchumana lefananako kuwo onkhe ematiko ahulumende kanye nakuma-ejensi lafezekisa kucala kusebenta kwalo. 

2.3. Umbiko Welizinga Lekudaleka Kwelugwadvule eNingizimu Afrika kanye nelifutse lwalo emnotfweni wetindzawo letisemaphandleni kanye netindlelalisu letisetjentiswako ekubukaneni naletinsayeya.

Umphumela lomubi Wekudaleka Kwelugwadvule, Kuphupha Kwemhlaba kanye Nesomiso kunetihibe emitameni lokuhloswe ngayo kucedza buphuya, kucinisekisa kutsi kudla kuhlala kukhona, kwenta ncono lizinga lemanti nelinani lawo, kumelana kanye nekutetayeta nalengucuko yesimo selitulu kanye nekufezekisa intfutfuko lesimeme.

Ngaleyo ndlela-ke iNingizimu Afrika yetfule emathulusi lamanengi etemtsetfo, tinchubomgomo, tindlelalisu kanye netinhlelo letentekako lokuhloswe ngato kulwa nekudaleka kwelugwadvule kanye nekuphupha kwemhlaba kuwo onkhe emazinga. Letingenelelo tifaka ligalelo ekongeni kwemvelo kanye nasekutfutfukiseni tenhlalomnotfo ngaleyo ndlela kudaleke ematfuba emsebenti, kutfutfukiswa kwemakhono kanye nekwentiwa ncono kwetimphilo tebantfu.

2.4. Kukhishwa kwalombiko kuyindlela yekwatisa kutsi mhla ti-17 Inhlaba Lusuku Lwemhlaba Lwekulwa Nekudaleka Kwelugwadvule kanye Nesomiso, lolwamenyetelwa nguMhlangano Jikelele Wamhlabuhlangene. Kulomnyaka Lusuku Lwemhlaba Lwekulwa Nekudaleka Kwelugwadvule kanye Nesomiso lwesekela kubaluleka kwekusebenta ngekuhlanganyela kute kubuyiselwe esimeni kuphindze kuvuselelwe umhlaba losewuphuphile kanye nekufezekisa Tinjongo Tetfuntfuko Lesimeme. Ngekwenta njalo, iNingizimu Afrika ifeza tibophelelo ngaphasi kweNgcugcutsela Yamhlabuhlangene Yekulwa Nekudaleka Kwelugwadvule.

2.5. Umbiko wekuphendvula mayelana netindzaba letivela eKomitini Lamhlabuhlangene mayelana Nemalungelo Ebantfwana, uvunyiwe. Loku kumacondzana nembiko wesibili lomayelana nekucala kusebenta Kwetincumo Temhlangano Wemalungelo Ebantfwana kanye Nendlelanchubo Yekutikhetsela mayelana Nekutsengiswa Kwebantfwana, Kutsengisiswa Kwebantfwana Umtimba kanye Netitfombe Tebantfwana Labangcunu.

Loku kutawubukwa kuSeshini Ye-73 letawubanjelwa lapha eGeneva kusukela mhla ti-13 kuya kumhla tinge-30 Inyoni 2016. IKhabhinethi futsi iyakubona kucala kwenchubo yekugcogca idatha yemibiko yesivumelwane lesitako mayelana Nemculu we-Afrika Wemalungelo Ebantfwana neSivumelwane se-UN Ngemalungelo Ebantfwana lesitawungeniswa mhla ti-07 Bhimbidvwane 2017 kanye nmhla ti-15 Kholwane 2017.

2.6. Letinco mo netiphakamiso letentiwe kuMbiko Logcwele lomayelana Nekubuketa kucala kwekusebenta Kwemtsetfo Lohlongotwako Wetenhlalakahle wa-1997 tivunyiwe. Loku kutawuphutfumisa Umtsetfo Lohlongotwako lobuyeketiwe Wetenhlalakahle, lokuyintfo lehambelana nendlela yahulumende yekubeka embili kubumbana, kunakekela, imimango lesimeme nalevikelekile.

Letincomo tigcile kuloko lokubekwe embili kuLisu Lavelonkhe Lentfutfuko, letibuka kuvikeleka kutenhlalo kanye netentfutfuko kutenhlalo njengetindlela letinenchubekelembili ekufezeni intfutfuko kutenhlalo. Kucala kwekusebenta kwaloku kutawuba nelifutse lelihle etimphilweni tebantfu labasebungotini, labahlaseleka lula futsi labaphila imphilo yebuphuya lobukhulu, ikakhulu bomake, bantfwana kanye nebantfu labanekukhubateka. Kutawucinisekisa kutsi lawo macembu ayakhona kufinyelela kutfola emabhasikidi langumgogodla etinsita tentfutfuko kutenhlalo letidzingekako kutsi bente ncono lizinga labo lekuphila kanye nekutfutfukisa tenhlalakahle yabo.

2.7. INingizimu Afrika itawuba neSivumelwane Lesichibiyelwe Sekubuyiselwa Kwebantfu Labanemacala Eveni Labo neRiphabhulikhi yaseBotswana, ngekulandzela sigaba se-231(1) seMtsetfosisekelo.

Inhloso kutsi kube nekusebentisana ngemphumelelo emkhatsini weNingizimu Afrika kanye neBotswana kute kuhanjiswe ngemfanelo ticelo tekubuyiselwa kwebantfu labanemacala eveni labo letivela eBotswana lapho kusanesigwebo khona sentsambo.

Loku kugcizelela kutsi live laseNingizimu Afrika ngeke libe yindzawo lapho kujangaza nje khona tigebengu ngako-ke ngekutsi kube nekubuyiselwa emaveni abo kwebantfu lababalekile kanye nekukhutsata kucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ekuvikeleni, ekuphenyeni kanye nekushushiswa kwebugebengu.

2.8. Umbutfo waseNingizimu Afrika Wetemaphoyisa esikhatsini lesingasikudzala lesitako utawushicilela munye umbiko logcwele wemnyaka kanye nelubalobalo lebugebengu njalo ngekota. Lombiko wemnyaka logcwele utawufaka ekhatsi tingucuko letikhona kutelubalobalo lebugebengu letingabangwa kucinisekisa lokusezingeni kanye netingucuko letihambelana nesimo semacala langenteka ngesikhatsi sekukhishwa kwalowo mbiko.

Kuphuma kwelubalobalo njalo nje kutakwenta kutsi hulumende akhone kutsatsa tincumo kancono kubukana netinkinga letitsintsa timomvama temacala. Loku kufaka ligalelo kulensika ye-NDP, lelitsi bantfu labaseNingizimu Afrika kufanele kutsi bafake ligalelo ekwakheni imimango levikelekile.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Emalungelo Ebunikati kanye Nemtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Kuvikeleka Kwebadlali utakwetfulwa ePhalamende. Umtsetfo Wemalungelo Ebunikati, wa-1978 (Umtsetfo we-98 wa-1978) kanye Nemtsetfo Wekuvikela Badlali, 1967 (Umtsetfo we-11 wa-1967) seyengcelwe sikhatsi futsi ayitibuki tintfutfuko letisemazingeni lamanengi futsi awutibuki tindzaba letiphatselene nedijithali.

Loku kuhambelana netinjongo te-NDP lekugcugcutela kutsi kwentiwe lokusha, kukhicita lokuncono, kufuna ngemandla umnotfo welwati kanye nekusebentisa kancono litfuba lekucudzelana nekucatsanisa.

Lokubuyeketwa kwalenchubomgomo lokwentiwako njenganyalo kweyame esidzingweni sekutsi kwentiwe umtsetfo Wemphahla Lecanjiwe kutsi uhambisane nesikhatsi sedijithali kanye netintfutfuko letisemazingeni lamanyenti. Loku futsi kucinisekisa indlela yekuba nenchubomgomo yinye ezingeni lavelonkhe kanye nasezingeni lemave ngemave lebuya kuhulumende. Lokubuyeketa kuphindze futsi kufake ekhatsi kuvumela lokumcoka macondzana nelilungelo lebunikati kanye nekuvikela badlali.

4. Imikhosi letako

4.1.  Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) selisesigabeni lesisetulu macondzana nemalungiselelo ekubamba Ingcungcutsela Ye-21 Yemave Ngemave YeNgculazi (i-AIDS), letawubanjelwa lapha e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre eDurban kusukela mhla ti-18 kuya mhla tinge-22 Kholwane 2016, letawube hulumende ayente ngekuhlanganyela neNhlangano Yemave Ngemave Ye-AIDS.

INingizimu Afrika ikulungele kubamba lengcungcutsela, lokuyintfo letawuphindza futsi isite imboni yetekuvakasha, emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini kanye nemkhakha wetekuhweba longakahleleki.

Lengcungcutsela idala litfuba lelibalulekile kutsi lelive likhangise ngekuphumelela kwalo lokukhulu ekubukaneni netindzaba letitsintsa iSandvulelangculazi (i-HIV) kanye ne-AIDS.

Inekubaluleka lokutsintsa umhlaba wonkhe ngobe iheha bantfu labasemkhatsini walabati-18 000 kuya ku-20 000 kubahambeli balengcungcutsela labasuka emaveni la-180. Baholi bemhlaba wonkhe babohulumende, baholi betepolitiki, baholi betimboni, tinhlangano temmango, lesibambisene nabo kutentfutfuko kanye netikhungo tetemfundvo.

Umhlangano lolandzelako we-IMC utawubanjelwa eDurban futsi utawufaka ekhatsi kuhlolwa kwetisetjentiswa kutsi tiyilungele yini lengcungcutsela. Umhlangano lokhetsekile nebetindzaba utawubanjwa ngeMsombuluko, mhla ti-13 Inhlaba 2016.

4.2. Mengameli Zuma utawutsatsa luhambo Lwekuhlola Kusebenta lolubitwa ngekutsiyi-Siyahlola ayowuvakasha e-Kwaggafontein eMpumalanga ngaLesihlanu mhla ti-10 Inhlaba 2016
Lokuvakasha kulandzela kucocisana kwaMengameli nebantfu baseNingizimu Afrika ngeNdlovana lapha e-Marabastad ePitoli lapho bagibeli bavakalise khona tinsayeya letimacondzana nekuletfwa kwetinsita lapha eKwaggafontein.

Loluhlelo lwe-Presidential Siyahlola Monitoring lutawunika Mengameli Zuma kanye nebaholi bahulumende kutsi batibonelo bona timphumelelo netinsayeya letikhona kulendzawo. Mengameli utawuphindza futsi asebentise lelitfuba kutsi aphendvule ngetinsayeya takhamuti letibukene nato kuloMkhandlu Wamasipala iThembisile Hani.

5. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tesimondzawo

5.1. Siyabahalalisela futsi sibafisela lokuhle laba labalandzelako:
a. David Gatebe kanye na-Charné Bosman ngekugijima baphumelele emikhakheni yalabadvuna kanye nakulabasikati ku-Comrades Marathon ya-2016. Gatebe uphindze futsi wenta lirekhodi lelisha lalabadvuna ngekugijima ema-awa lasihlanu kanye nemizuzu le-18.
b. Simemetelo lesitsi sikhungomkhicito saka-Volkswagen Group South Africa (i-VWSA) lese-Uitenhage eMphumalanga Kapa sisikhungomkhicito lesiphume embili emhlabeni wonkhe kunethiwekhi yekukhicita ka-VW nga-2015. Baka-VW lapha eNingizimu Afrika batfole liphuzu lelisetulu lenkhombamkhicito nge-113.2% emkhatsini wetikhungomkhicito emhlabeni jikelele.
c. Bacimimlilo baseNingizimu Afrika laba-301 labakhishwe Litiko Letemvelo Labasebenta Ngeluhlelo Lwemlilo, labaye eCanada, kusita tiphatsimandla takhona macondzana nekucisha umlilo lishise tikhotsa letingalawuleki inyanga yonkhe. IKhabhinethi ibafisela lokuhle kanye nekutsi babuye ekhaya baphephile.
d. Kuklonyeliswa kweNdvuna Derek Hanekom nge-The Order of Merit, lokungumklomelo wekumhlonipha losetulu kakhulu live laseJalimani leliwunika lowo nalowo ngekuphumelela kutepolitiki, kutemnotfo, kutenhlalo kanye nangekuhlakanipha. Lomklomelo unikwe Indvuna Hanekom ngenca yeligalelo lakhe ekwenteni kutsi kube nekusebentisana emkhatsini welive laseJalimani kanye nelaseNingizimu Afrika ngesikhatsi sakhe asaseyiNdvuna yeTesayensi Nethekhinoloji.
e. IKhabhinethi ifisela onkhe ema-Muslims i-Ramadan lebusisekile.

5.2. Sivakalisa kudzabuka kwetfu kulaba labalandzelako:
a. Kubantfu baseSaharawi ngekushonelwa nguMengameli Mohamed Abdelaziz.
b. Emndenini wakaBrowde ngekusishiya emhlabeni kweMmeli Jules Browde SC lowamela tinkhulungwane tebantfu labebabukene nekususwa ngenkhani emhlabeni wabo ngaphasi kweMtsetfo Wekuhlaliswa Ngetinhlanga ngesikhatsi sekucindzetelwa lokukhulu ngesikhatsi selubandlululo. Ummeli Browde wamela tishikashika letinengi lebetiphikisana nelubandlululo, lokufaka boMengameli baphambilini baKhongolse Nelson Mandlela kanye na-Oliver Tambo. Bekakadze futsi alilunga lelingumsunguli wenhlangano ye-Lawyers for Human Rights.
c. Kumndeni, bangani kanye nakummango wetenkholo ngekusishiya emhlabeni kwaMfundisi Dkt. Simon Gqubule. Bekangulomunye webaholi betenkholo lophuma embili kulelive, kutemfundvo kanye nekuba ngumnkantjubovu kumzabalazo wenkhululeko. Dkt. Gqubule waklonyeliswa nge-Order of Luthuli in Silver mhla tinge-28 Mabasa 2016 nguMengameli, ngeligalelo lakhe lelihle kumzabalazo wenkhululeko kanye nakutemfundvo nenkholo.
d. Emndenini nakubangani wemdlali longumakadzebona kanye nemcondzisi Nyembezi Kunene, losishiye emhlabeni emva kwekugula sikhatsi lesidze. Kunene  bekanemsebenti lomuhle futsi ufake ligalelo lelibalulekile ekutfutfukiseni imboni yetemafilimu kulelive.
e. Emndenini nakubangani bemceceshi waphambilini weBafana Bafana, Ted Dumitru, labekadze anemsebenti lomuhle nakacecesha iKaizer Chiefs, iMamelodi Sundowns kanye ne-Orlando Pirates. Waphindza futsi wacecesha iBafana Bafana ngesikhatsi seNdzebe Yetive Tase-Afrika nga-2016.
f. Emndenini, kubangani kanye nakubantfu baseNigeria ngekushona kwamakadzebona waseNigeria elibholeni letinyawo, Stephen Keshi. Waphumelela kutfola Indzebe Yetive Tase-Afrika asasengumdlali waphindza futsi wayiwina lapho asangumceceshi, wafaka ligalelo elibholeni letinyawo e-Afrika kanye nasemhlabeni wonkhe.
g. Siphindza futsi sihlanganyela nemmango wemhlaba wonkhe ekulileni ngekusishiya emhlabeni kwamphetsa wesibhakela kubosondvolimatima kanye nesilomo semave ngemave kutemidlalo Muhammad Ali. Ali bekangulomunye lofake bantfu labanengi lugcozi emhlabeni wonkhe waphindze wasebentisa sikhundla sakhe kutsi alwele emalungelo ebantfu, bulungiswa kanye nekulingana.

6. Kucashwa

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

6.1. Sikhwama Savelonkhe Sekuhlomisa:
Make Philisiwe Mthethwa uphindze futsi wakhetfwa njengeMphatsi Lomkhulu (i-CEO).
6.2. I-Ejensi Yentfutfuko Yemabhizinisi Lamancane:
Make Nondumiso Mandisa Tshikwatamba locokelwe sikhundla sekuba yi-CEO.
6.3. I-Ejensi Yekucinisekiswa Kwetenhlalakahle ENingizimu Afrika  (i-SASSA):
Umnu. Thokozani William Magwaza locokelwe sikhundla sekuba yi-CEO.
6.4. Litiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti:
Umnu. Michael Mlengana locokelwe sikhundla sekuba Mcondzisi Jikelele (i-DG).

Imibuto icondziswa ku: Make Nebo Legoabe (Libamba Lemcondzisi Jikelele we-GCIS)
Makhalekhikhini: 082 453 2874

Share this page

Similar categories to explore