Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-24 Inkhwekhweti 2017

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla tinge-24 Inkhwekhweti 2017, eTuynhuys, eKapa.

1. Tindzaba tanyalo

1.1. Ikhabinethi iyakhatsateka mayelana nelizinga lelikhulako letehlakalo tekuhlukunyetwa nebudlova lobentiwa kubomake eveni lakitsi. Tehlakalo letisandza kwenteka letifaka ekhatsi budlova betitsandzani tetente bomake labanengi labanemandla futsi labanesibindzi bakhulumele mayelana nekulwela kwephulwa kwemalungelo abo.

1.2. Ikhabhinethi iyakubona kutsi silive sisachubeka nekuba live lelibuswa ngulabadvuna futsi loku-ke kubita kutsi kwentiwe lokunyenti kute kutsi kuliwe nekubulawa kwabomake nekushushunjiswa kwebantfu.
 
1.3. Ikhabhinethi imema yonkhe imikhakha yemmango kutsi ibambisane kuliwe letehlakalo letinyenti tekuhlukunyetwa kwabomake, kuliwe nalo lonkhe luhlobo lwebudlova lolwentiwa kubomake nebantfwana, kuphindze futsi kusetjentiswane nemaphoyisa netebulungiswa kute kutsi letigilamkhuba tiboshwe.

1.4. Mengameli Jacob Zuma sewumemetele kutsi kuvinjwe kuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana lokuchubekako. Ikhabhinethi seyiyalele Iklasta yeKuvikelwa Kwetenhlalo, Nekutfutfukiswa Kwemmango Nebantfu kutsi isungule luhlelo lwekusebenta lolutawusetjentiswa lelive ekulweni kuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana. 

1.5. Ikhabhinethi iyayemukela imiphumela yeLuklayo Lwebantfu baseNingizimu Afrika nelweTemphilo lwanga-2016 lolwentiwe Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika, lolukala simo setemphilo sebantfu baseNingizimu Afrika, kanye netinhlelo tetemphilo letinotsile naletingutonatona. Loluklayo emkhatsini waletinye tintfo lubika kwehla kwelizinga lekushona kwebantfwana labancane nga-20% kanye nekwehla nga-11% kwelinani labomake nabobabe lababhema ligwayi.

Lemiphumela ikhombisa kutsi tinchubomgomo tekungenelela letahlelwa nguhulumende kaMengameli Zuma tinemiphumela lemihle. 

Ikhabhinethi, nanoma kunjalo, iyakhatsateka ngebantfu baseNingizimu Afrika labasachubeka nekuya emacasini nebalingani labanyenti ngalokungakavikeleki. Bomake labange-32% nemadvodza lange-42% bakhombise kutsi abakate sebahlolwe kutsi banaso yini Sandvulelangculazi (i-HIV) noma cha nanoma nje hulumende enta imitamo yekucaphelisa nekukhutsata bantfu kutsi bahlole simo sabo se-HIV.

Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babe sibopho setemphilo nekuphila kahle kwabo, baye emacasini ngalokuphephile futsi bahle njalo batihlola i-HIV nato tonkhe letinye tifo letitsatselwanako naletingatsatselwana.

1.6. Ikhabhinethi imema bonkhe batali kutsi nebanakekeli bebantfwana kutsi bacinisekise kutsi bantfwana babo bagonyelwa tifo tebuntfwana. Ikhabhinethi iyachubeka nekutinikela ekucinisekiseni kutsi bantfwana bayagonywa kute kutsi bangangenwa tifo letitsatselwanako letiyingoti letingababulala. Ikhabhinethi iyabacinisekisa batali nebanakekeli bebantfwana utsi imitsi labayinikwa Litiko Letemphilo iphephile.

1.7. Ikhabhinethi isemukele sigaba sekucala sekwentiwa kancono kwepaki yeMboni yaseVulindlela Heights eMthatha eMphumalanga Kapa. Loku kuyincenye yeLuhlelo lwalelive lweKwenta Kancono Emapaki Etimboni. Iyincalisakuvela yesibili eMphumalanga Kapa kantsi futsi iyipaki yesitfupha leyentiwa kancono kulo lonkhe lelive.

Hulumende wenta kancono emapaki etimboni kute kutsi kufukuleke kudaleka kwematfuba emisebenti nekucinisekisa kukhula kwemnotfo lokuzuzisa wonkhe umuntfu. Kususwa kwemisebenti yetemnotfo etindzaweni tasemadolobheni nako kuyincenye yemitamo yahulumende yekugucula simo setemnotfo.

Lwatiso lolumayelana nekutsi ungawasebentisa kanjani lamatfuba lakhona kumapaki etfu etimboni, kutfola lusito lwahulumende netinhlelo tetibonelelo tahulumende kanye nematfuba elutjalomali emikhakheni leminengi leyehlukene lutfolakala ku: www.thedti.gov.za noma kuSikhungo Sekusita Ebantfu seLitiko Letekuhwebelana Netimboni (i-dti) ku: 0861 843 384.

1.8. Ikhabhinethi isemukele ngekushaceka sincumo se-General Motors South Africa (i-GMSA) (Pty) Ltd sekuyekela kukhicita nekutsengisa timoto teluhlobo lwe-Chevrolet kulelive.
Loku kunemphumela lomubi kakhulu kulabo labatawulahlekelwa yimisebenti yabo kanye nasemnotfweni welive lakitsi.  

Hulumende uyachubeka nekwesekela umkhakha walelive lokhicita timoto, lobaluleke kakhulu kutemnotfo nasekudaleni ematfuba emisebenti. 

I-dti iyachubeka nekusebentisana nalabatsintsekako kute kutsi kuncishiwe lelifutse. Kute kutsi sikhulise lizinga lekukhicita, kudala ematfuba ekucashwa kanye nekutsengisa imikhicito kulamanye emave, sisandza kwetfula sigaba semfica seLuhlelo Lwekusebenta Lwenchubomgomo Yetimboni (i-IPAP) kutsi lukhombe tinyatselo tetfu indlela. Ikhabhinethi iyakwemukela kutsi Isuzu, lebeyikadze isebentisana ne-GMSA yonkhe leminyaka eNingizimu Afrika, itawutsatsa ichubeke nemsebenti we-GMSA.

1.9. Ikhabhinethi iyasibona simo lesibi lesibangwa somiso eNshonalanga Kapa naseMphumalanga Kapa.  Ikhabhinethi imema yonkhe imimango kutsi yesekele imikhawulo yekusetjentiswa kwemanti lengeniswe tifundza. Licembu lelifaka ekhatsi tisebenti teLitiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle, Likomidi Lekulawula Tinhlekelele Lavelonkhe lisebentisana netifundza kanye nahulumende wendzawo, belimatasatasa licinisekisa kutsi tisombululo tethemu yesikhashana nalesemkhatsini tiyasheshiswa kute kutsi kucinisekiswe kutfolakala kwemanti esifundza ethemini lendze.

Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kufaka ekhatsi ebantfu emakhaya, emabhizinisi, umkhakha wetimbiwa, temandla netekulima kutsi basebentisane futsi basebentise emanti ngekuwonga kakhulu.

1.10. Ikhabhinethi iyemukele idokhumenti lekhuluma ngeNdlelalisu Yekulwa Nenkhohlakalo, lekutawumiselwa kuyo Indlelalisu Yavelonkhe Yekulwa Nenkhonhlakalo. Ikhabhinethi imema bantfu kutsi bafake ligalelo ngekutfumela mibono yabo kwiwebhusayithi yeLitiko Letekuhlela, Kucaphela Nekulinganisa: www.dpme.gov.za

Kulwa nenkhohlakalo kuyachubeka nekuba yintfo yahulumende lenkhulu lebekwa embili.  Inkhohlakalo nekungatsembeki kwahulumende nemkhakha wangasese kunemiphumela lemibi kabi ekutfutfukeni kwelive letfu.

1.11. Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka mayelana nekuhlaselwa kumoshwe luhlelo lwabongcondvomshini lwemave emhlaba, lokusandza kwenteka lokubikwe njengekuhlaselwa lokukhulu kakhulu kwenchubo yabondvomshini yemhlaba lokungakate sekube khona.

Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bacaphele nabachumana ngekwe-elekhthronikhi nanoma babhanga. Kunconywa kutsi kusetjentiswe ema-software lalwa nemavayirasi lahambisana nesikhatsi lahlala njalo agadzile futsi ashayenyela tinhlelo te-inthanethi.

1.12. Ikhabhinethi iyakhatsateka mayelana netehlakalo letisandza kwenteka e-Eskom. Kuyayitfokotisa Ikhabhinethi kutsi loludzaba lolumayelana nekucashwa kabusha kweMnu. Brian Molefe njengeSikhulu Lesiphetse (i-CEO) e-Eskom selusenkantolo nasePhalamende, futsi iyayihlonipha lenchubo. 

Mengameli, nanoma kunjalo, sewusungule Likomidi Letindvuna (i-IMC) lelifaka ekhatsi Indvuna Yetemabhizinisi Ahulumende, yeTemandla, yeTetimali neyeTebulungiswa Nekucondziswa Kwesimilo. Le-IMC icelwe kutsi igcogce emaciniso kute kutsi akhombe Ikhabhinethi indlela mayelana nekutsi kungabukwana kanjani netindzaba letinjena esikhatsini lesitako. Itawuhlangiswa yiNdvuna yeTebulungiswa Nekucondziswa Kwesimilo, Michael Masutha.

2. Tincumo tekhabhinethi

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMculu Lobuyeketiwe Wemkhakhubanti Wekuhlomisa Labamnyama Ngemakhono Etemnotfo yemboni yaseNingizimu Afrika yeTetimayini Netimbiwa nga-2017.

Indvuna yeTimbiwa Mosebenzi Zwane utawetfula inkhulumo uma lomculu sewufakwe kugazethi.

2.2. Ikhabhinethi iluvumile Luhlelo Lwavelonkhe Lwemagagasi Emsakato Wemoya lweLitiko Letakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi. Lokwabiwa kwemtsamo wemagagasi emsakato wemoya yiKhomfa Yemave Emahlaba yeTekuchumana ngeMsakato weMoya kunelifutse lelihle ekukhuleni kwemnotfo waseNingizimu Afrika.

Luhlelo Lwavelonkhe Lwemagagasi Emsakato Wemoya lwanga-2017 lungumtfombo lomkhulu wemtsamo wemagagasi emsakato wemoya lowabelwa tinsita letehlukene tekuchumana ngemsakato wemoya.

Luhlelo Lwavelonkhe Lwemagagasi Emsakato Wemoya lwanga-2017 lolubuyeketiwe lucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iyahambisana neMitsetfo Yemave Emhlaba Yemsakato Wemoya leyemukelwa nga-2015 kukhomfa Yemhlaba Yebunye beTekuchumana ngeMsakato weMoya. 

2.3. Ikhabhinethi iluvumile Luhlelolisu Lwetekuphepha Emachibini. Loluhlelolisu, ngekusebentisa Umtimba Wetekuphepha Elwandle waseNingizimu Afrika, lubeka emazinga lubuye futsi luphucule tinchubo tekuniketa timvume nekuhlelela kuniketwa emalayisense etikebhe letisebenta emachibini. Loku kutawucinisekisa kuphepha kwetikebhe letincane emachibini aseNingizimu Afrika.

2.4. Ikhabhinethi iluvumile Luhlelolisu Lwekutfutsa Imikhicito Ngetitfutsi Temgwaco. Loluhlelo luhlose kwakha luhlakamsebenti loluhlanganisile lwekulawula nekusebenta, lolutawenta kutsi iNingizimu Afrika ikwati kuzuza emazinga emhlaba lahamba embili ekusebenta kwetitfutsi temikhicito temgwaco.

Tincomo kuloluhlelolisu titawenta kancono kusebenta kahle, tikhutsata kuphepha emgwacweni, kwenta kancono kuvikelwa kwesakhiwonchati, kunciphisa lifutse kutemvelo, kanye nekusungula luhlakamsebenti lwemncintiswano lolawulwa ngekwelizinga lelifanele lapho khona umkhakha wemikhicito lehanjiswa ngetitfutsi temgwaco ungachubeka ufeze tidzingo temnotfo waseNingizimu Afrika. 

2.5. Ikhabhinethi iwavumile emadizayini eNkampani Leyakha Luhlavumali yaseNingizimu Afrika anga-2017 na-2018 etimendlela tekugubha umkhosi wekukhumbula netinhlavumali letitawesetjentiswa ngebantfu.

Ngekubambisana neKhabhinethi, kwakhiwe luchungechunge lolusha lolumelela emasiko, inkhululeko kanye nentsandvo yelinyenti ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kugubha umkhosi weNingizimu Afrika”. Iminyaka elikhulu yekutalwa kwelishanhlitiyo leMzabalazo Oliver Reginald Tambo ikhetfwe njengentfo yekucala.

Kungeniswa kweluhlavumali lolusha i-R50 (i-1oz, sterling-silver), luhlabumali lwe-R500 (i-1oz, 24-carat gold) neluhlavumali i-R50 (base metal alloy) lwekugubha umkhosi weminyaka le-100 welusuku lwekutalwa kwa-OR Tambo.

2.5.1. Kwakhiwe nemadizayini eluchungechunge lwetinhlavumali temkhosi wekukhumbula anga-2017 na-2018:

a. Tinhlavumali tanga-2017: Kugubha Umkhosi Weminyaka elikhulu Wekutalwa Kwa-Oliver Reginald Tambo;
b. Luhlavumali lwemjikeleto lwanga-2017: Luhlavumali i-R5 lolukhombisa umklomelo we-Order of the Companions of OR Tambo;
c. Luchungechunge lwetinhlavumali teProtea lwanga-2017: Imphilo yeSigayigayi – Nelson Mandela;
d. Luchungechunge lweluhlavumali lwanga-2017 R1: Tilwanyana Letihumako taseNingizimu Afrika – Imfeti
e. Luchungechunge lweluhlavumali lwanga-2018 lweBantfu neMvelo lweNhlangano ye-UN yeTemfundvo Tesayensi neMasiko (i-UNESCO):  I-Waterberg Biosphere Reserve;
f. Luchungechunge lweluhlavumali lwanga-2017:  ‘Luhlelo Lwemakati Lamakhulu Asendle’ – Libhubesi le-National Geographic Society;
g. Luhlavumali lwanga-2018: i-2018 FIFA World Cup RussiaTM.

3. Imikhosi letako

3.1. Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele Liviki Lekuvikelwa Kwebantfwana kusukela mhla tinge-28 Inkhwekhweti kuya kumhla ti-4 Inhlaba ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Sonkhe asivikele bantfwana kute kutsi sichubele iNingizimu Afrika embili”. Kuvikela bantfwana betfu kungumsebenti nesibopho sabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika; batali, banakekeli bebantfwana, bantfu kanye nemmango.

Singummango sinemsebenti wekutsi sente lokunyenti kucinisekisa kutsi bantfu belive lakitsi labasengotini yekuhlaseleka kalula abahlukunyetwa. Kusetandleni tetfu kutsi sivimbe kunganakwa, kuhlukunyetwa, kwentiwa budlova kanye nekucashatwa kwebantfwana.

Ikhabhinethi ikhutsata yonkhe imikhakha yemmango kutsi isebentisane kute kutsi kube nemimango letse kuphepha kakhulu nalenemphilo kute kutsi bantfwana betfu bakhule futsi baphile ngendlela lefanele.

3.2. Ekugubheni umkhosi wemnyaka elikhulu wekutalwa kwa-OR Tambo, iNingizimu Afrika itawugubha Inyanga yeLusha ngeNhlaba 2017 ngaphasi kwalengcikitsi: “Umnyaka wa-OR Tambo: Kutfutfukisa Kuhlanganyela Kwelusha Kutemnotfo.”

Kuyo lenyanga hulumende utawubamba tingcoco letinyenti letifaka ekhatsi imikhangiso yelusha, tingcoco netikhungo tetemabhizinisi telusha tekukhangisa ematfuba lakhona ebantfu labasha, aphindze futsi abafake inshisekelo yekutsi bajulise emagugu ekufundza newebuholi a-OR Tambo.

Ikhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu labasha kutsi bafinyelele kwesekelwa lokunyenti lokwehlukahlukene netinhlelo tetemfundvo hulumende latente kutsi tibe khona kute kutsi kwentiwe kancono loko labalindzele kuphumelela kuko kanye nekutfutfukisa kuhlanganyela kwabo kutemnotfo.

3.3. Ikhabhinethi imema bonkhe bacashi kutsi bafake ligalelo kulomkhosi lotako lobitwa ngekutsi i-Take a girl child to work mhla tinge-25 Inkhwekhweti namhla tinge-26 Inkhwekhweti. Inhloso yalomkhosi kwenta bafundzi labangentfombatana beLibanga le-10 kuya kule-12 kutsi bavuleleke kumikhakha yemisebenti leyehlukene.

3.4. Mengameli Zuma ngaLesine, 25 Inkhwekhweti 2017, utawungenisa kugujwa kwemkhosi wavelonkhe weLilanga le-Afrika wanga-2017 eSefako Makgatho Presidential Guesthouse ePitoli.

Loku kukupheleliswa kwemisebenti netinhlelo tekugubha umkhosi weNyanga ye-Afrika ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka wa-OR Tambo: Kwakha i-Afrika Lencono neMhlaba Loncono”. Kugujwa njalo ngemnyaka kwemkhosi wekukhumbula Lilanga le-Afrika kugubha umkhosi wekusungulwa kweNhlangano yeBunye be-Afrika (i-OAU) nga-1963.

Lapho siphetsa Inyanga ye-Afrika, Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babambisane nebantfu bakitsi base-Afrika labahlala eNingizimu Afrika nakuletinye tindzawo talelivekati lase-Afrika kucinisekisa kundlondlobala kwesigodzi setfu kanye ne-Afrika yonkhe. 

Kusemahlombe abo bonkhe bantfu labahlala ngekhatsi kweminyele yetfu, bantfu baseNingizimu Afrika kanye nebetive ngekufanana kutsi bagcina imitsetfo yalelive.  Sisonkhe ngekubambisana sifanele kutsi silwe nekubhebhetsaka kwekushushunjiswa, kutfunjwa, kanye nekuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana.

4. Imilayeto yekuhalalisela

4.1. Ikhabhinethi ihalalisela licembu letekwelashwa leNnyuvesi yaseStellenbosch nesibhedlela i-Tygerberg Academic Hospital lelifaka ekhatsi Solwati Andre van der Merwe, Dkt. Alexander Zuhlke, Solwati Rafique Moosa, Dkt. Amir Zarrabi naDkt. Zamira Keyser. Basandza kwenta luhlindvo lwesibili loluyimphumelelo lwekufakwa kwesitfo salabadvuna sangasese sangembili, lokwente lesikhungo setekwelashwa kutsi sibe sekucala ngca emhlabeni lesente loluhlindvo kabili futsi lwaba yimphumelelo.

Lokuphumelela kwaloluhlindvo lebelwentiwa licembu letfu lekuhlindza kubufakazi belikhono nebucwepheshe lobusezingeni leliphakeme kakhulu lobukhona emkhakheni wetemphilo wahulumende eNingizimu Afrika.

4.2. Ikhabhinethi ihalalisela iSimangaliso Wetland Park ngekuklonyeliswa Umklomelo Weluhlolomabhuku Lwekusebenta Ngalokusezingeni Leliphakeme Emkhosini Wemiklomelo Yekusebenta Ngalokusezingeni Leliphakeme weSouth African Institute of Chartered Accountants (i-SAICA) ekucaleni kwalenyanga. 

Lomklomelo bewuwekubongela iSimangaliso Wetland Park ngekutfola imiphumela yeluhlolomabhuku lemihle iminyaka lesihlanu lelandzelanako.  ISimangaliso samenyetelwa njengeNdzawwo Yemagugu Nemasiko Yemhlaba yaseNingizimu Afrika yekucala ngeNgongoni 1999.

4.3. Ikhabhinethi ihalalisela luhlelo lweKusebenta ngeMlilo ngekutfola umklomelo kuHulumende Wesifundza sase-Alberta eCanada wekukhumbula lusito lolultfola kuloluhlelo lwekulawula imililo yemadlelo eSifundzeni sakhe nga-2016. 

Luhlelo lweKusebenta ngeMlilo luyincenye yeLuhlelo Lwemisebenti Yahulumende Leyengetiwe (i-EPWP) loluhlose kuniketa bantfu labasha lababomake nalabadvuna ematfuba emisebenti.

5. Emavi endvudvuto

5.1. Ikhabhinethi nayo njengaMengameli Zuma kanye nebantfu bemhlaba igceka ngalokunemandla kuhlasela kwemaphekulasikhuni lokwenteke eManchester Arena eManchester e-England, lokubangele kushona ngelishwa nekulimala kwebantfwana nebantu abasha abanyenti. 

Ikhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto kuhulumende nebantfu base-United Kingdom, ikakhulu imindeni nalabatsandzekako balabo labashonile, iphindze futsi ifisele labo labalimele kwelulama lokusheshako. Tento tebudlova nekwehluka kakhulu ngalokwendlulele kulabanye kute indzawo emmangweni futsi kukhinyabeta kuthula, kuphepha kanye nentfutfuko. 

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk. Phumla Williams
Tinombolo tekutsintsana tamakhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore