Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla ti-17 Indlovana 2016

1. Kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile

1.1. IKhabhinethi yemukele Inkhulumo yaMengameli Jacob Zuma Yebunjalo Belive layetfule ngaLesine, mhla ti-11 Indlov.  Lenkhulumo ibe ngumhlahlandlela wendlelalisu lekucala kwekusebenta kwetinhlelo tahulumende. Mengameli ucele hulumende, betemisebenti kanye nebetemabhizinisi kutsi basebentisane ekutfoleni tisombululo tekukhula kwemnotfo losimeme. IKhabhinethi iyatisekela letinyatselo tekunciphisa tindleko letimemetelwe nguMengameli, Indvuna Yetetimali letawuphindza yenabe kabanti ngato mhla tinge-24 Indlovana. 

Inkhulumo Yemcombelelo yanga-2016/17 itawuphindza futsi ichaze kabanti ngekuphakelwa kwemitfombolusito letawucondziswa etinhlelweni letahlukahlukene tahulumende njengaloku kugcizelelwe nguMengameli.

1.2. IKhabhinethi yemukele imphumelelo yeMining Indaba, lebeyibanjelwe lapha eKapa kusukela mhla ti-8 kuya mhla ti-11 Indlovana. Baholi labamelele umkhakha wetimayini kanye nabohulumende labanengi base-Afrika bashiyelene ngekuvisisa kwabo lokujulile mayelana nekutsi lomkhakha ungatihola kanjani tekusisa ngetimali kanye nekusebentisa lamatfuba lakhona lapha e-Afrika. IKhabhinethi ikuncomile kakhulu kutinikela kwahulumende waseJapani kutsi utawukhulisa tekusisa tawo lapha eNingizimu Afrika.

IKhabhinethi iphindze yakucinisekisa futsi kutinikela kwayo kutsi kube nemkhakha wetimayini losimeme nalochumako. Sivumelwane seLuhlakamsebenti Lwemboni Yetimayini Lesimeme sisekele imboni yetimayini kulesimondzawo lesikhona lesimatima. Hulumende uyachubeka nekunika siciniseko setekulawula futsi utawucinisekisa kutsi Umtsetfosivivinyo Wetimbiwa Nekutfutfukiswa Kwemitfombolusito Yephethroliyamu, losasetandleni tePhalamende uyaphotfulwa.

2. Tincumo teKhabhinethi Letibalulekile

2.1. IKhabhinethi iyivumile Inchubomgomo yekugcina Yavelonkhe Yekugembula, lebukana netinsayeya letikhinyabeta kusebenta ngemphumelelo kweMtsetfo Wavelonkhe Wetekugembula, 2004 (Umtsetfo we-7 wa-2004). Lenchubomgomo seyivele seyihanjisiwe yayiswa kummango kutsi ucale inchubo yekubonisana ngayo. Lenchubomgomo iphakamisa tichibiyelo kuluhlakamsebenti lwesakhiwo sekulawula semabhodi etekugembula kanye nekucinisa tindlela tekuphatsa kute kuncishiswe kusetjentiswa kabi kwekugembula. Loku kusebenta kumakhasino, kumabhingo, emishinini yekukhokha kanye nekubheja emahhashi.

Lenchubomgomo itakwenta kutsi Umlawuli Wavelonkhe Wetekugembula atsatse sikhundla seBhodi Yavelonkhe Yetekugembula lotawubika ngco kuLitiko Letekuhweba Netimboni.

2.2. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweMbiko Lomayelana Nekubuketwa Kwemnyaka Webudzala Lophasi Wekucala Kwenta Bugebengu ePhalamende, lokudzingekako kuMtsetfo Webulungiswa Bebantfwana, wanga-2008 (Umtsetfo we-75 wanga-2008). Lombiko uncoma kutsi lelive lemukele tibophelelo tetifundza kanye netemave ngemave mayelana nemnyaka lophasi webudzala wekucala kwenta bugebengu kubantfwana labaphambana nemtsetfo.

2.3. IKhabhinethi ikuvumile kugazetwa Kwetindzawo Tekutfutfukisa Emandla Lavusetelelekako (i-REDZ). Loku kutawuhlela kahle inchubo yekulawula, kutfolwe tindzawo lapho umoya netheknoloji yekushisa kwelilanga i-Photovoltaic ingakhutsatwa khona kanye nalapho igridi ‘lejulile’ ingacondziswa khona.

Lama-REDZ atawusicinisekisa kuntjintjela kumnotfo lonekhabhoni lephasi, kutsi kube nentfuntfuko yesakhiwonchanti lesisheshisako, kanye nekufaka ligalelo lelibumbene kanye neluhlakamsebenti lolulawulako lolucombelekako lolunciphisa indendende yekulandzela kuhleleka kwetintfo letiphatselene netindleko tekuhambelana.

2.4. IKhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana naloko lokwatfolwa nguMbiko wa-2014 weSayensi yaseNingizimu Afrika, Ithekhinoloji Netinkhomba Tekwenta Lokusha weMkhandlu Wavelonkhe Wetekweluleka mayelana Nekwenta Lokusha. Lombiko unika tindlelamkhuba ekusebenteni kweLuhlelo Lwavelonkhe Lwekwenta Lokusha (i-NSI). Ihlola kusebenta kanye neligalelo le-NSI etintfweni tavelonkhe letibekwe embili njengaloku kusho Luhlelo Lwavelonkhe Lwentfuntfuko.

2.5. IKhabhinethi ikuvumile kusetjentiswa kwebafundzisi bemfundvo lephakeme lesetitsatse umhlalaphasi kanye netisebenti tahulumende leticashwe ngalokugcwele kutsi tisebente eSikolweni Savelonkhe Sahulumende (i-NSG)

I-NSG yatfulwa ngemnyaka wa-2013, kutsi itsatse sikhundla seBuholi Bekuphatsa Ummango Nekulawula Temfundvo (i-PALAMA), futsi igunyatwe kutsi itfutfukise emagugu lachubekela embili kanye nemitsetfomgomo lebusa kuphatfwa kwemmango kanye nekwenta ncono bunjalo, nekuchubekisela embili lifutse letentfutfuko yemtfombolusito lebantfu kuletikhungo.

Lesichamkelo sitawulingwa kusebenta kanye nekucala kusetjentiswa kweLuhlelo Loludzingekile Lwekutayatisa tisebenti tahulumende.

Lendlela isita tisebenti tahulumende kutsi tibe nguletineligalelo emsebentini wahulumende. Titawundlulisa sipiliyoni sato, bungcwethi, emakhono kanye nelwati lwekufundzisa kanye nekucecesha tisebenti tahulumende.  Lesichamukelo sitawuphindza futsi sente ncono kutsi kube nekuletfwa kwetinsitakalo kubantfu letisezingeni ngemiphumela futsi ngendlela lengabiti.

2.6. IKhabhinethi iwuvumile Umbiko waseNingizimu Afrika Wesigaba Sekugcina  se-3 Selive lomayelana Nekucala Kwekusebenta Kwenhlangano Yetemnotfo Yekusebenta Ngekubambisana kanye Nentfutfuko (i-OECD), (Ingcugcutsela Lelwisana Nekudiza). Lombiko utatakwetfulwa kuLicembu Lekusebenta le-OECD Lekudiza.
Lombiko ukhombisa inchubekelembili leseyentiwe nguhulumende mayelana netingenelelo takhe tekulwa nekudiza lokwentiwa mave angaphandle ngekutsi akutfungatse akutfole, akuphenye aphindze ashushise labo labakwentako. Lombiko uphindze futsi ugcamise sichamukelo lesesentiwe sekucaphelisa ummango mayelana nalobugebengu.

2.7 IKhabhinethi ikuvumile kutsi Litiko Letasekhaya (i-DHA) lehlukaniswe libe ngephasi Kwebulungiswa, Kuvikela Bugebengu kanye Neliphiko Lekuphepha 

Ligunya leLitiko Letasekhaya kutsi ligcine bunguye bemuntfu lobuphephile, nekubhaliswa lokungiko kanye nesimo sabo bonkhe labangekhatsi kulomncele walelive, lokusinyatselo lesimcoka sekwenta yonkhe leminye imisebenti yembuso. Liphindze futsi lagunyatwa kutsi lilawule luhlelo lwekungena nekufika kulelive, lokuyintfo lenelifutse ngco ekuphepheni kwavelonkhe, kubumbana kutenhlalo kanye nekufezekiswa kwetinjongo tentfutfuko. 

Ngaphambilini i-DHA beyihleleke njengensitakalo letayelekile yekuphatsa yekusekela lengaphasi kweKulawula neLiphiko Letekuphatsa. 

3. Imitsetfosivivinyo

3.1 IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuvikela, Kukhangisa, Kutfutfukisa kanye Nekulawulwa Kwelwati Lwendzabuko.

LoMtsetfosivivinyo, wekuvikela, kukhangisa, kutfutfukisa kanye nekulawula Lwati Lwendzabuko.

Unika emandla ekusungula kanye nemisebenti yelihhovisi Lelwati Lwendzabuko Lwavelonkhe, kulawulwa kwemalungelo alabo labanelwati lwendzabuko, kusungulwa kanye nemisebenti yelitsimba lelilulekako macondzana nelwati lwendzabuko.

Uphindze futsi uvumele kutsi ukhone kufinyelela kanye netimo tekuvunyelwakulwati lwendzabuko kanye nakumimango yendzawo, kusungulwa kwesilulu savelonkhe selwati lwendzabuko, kubhaliswa, kuvunyelwa ngekucinisekiswa kanye nekunikwa sitifiketi kwalabo labasebenta ngelwati lwendzabuko, kuhambisa nekuchumanisa lwati lwendzabuko lolweyame ekwenteni lokusha. LoMtsetfosivivinyo utawusebentisana Nemtsetfo Wekuchibiyela Imitsetfo Yemphahla Loticambele, 2013 (Umtsetfo we-28 wa-2013).

IKhabhinethi iluvumile lushicilelo lweMtsetfosivivinyo wa-2015 Wekuchibiyela Kubhaliswa Kwematayitela kute ummango uphawule ngalo. LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Wekubhaliswa Kwematayitela, 1937 (Umtsetfo we-47 wa-1937) kute kusukwe kutindleleni tekusebentisa emaphepha kepha kuyiwe kutindlela telihhovisi lematayitela le-elekthroniki. Ubukana netindzaba tekuphepha ngobe unika kutsi labandluliswa ematayitela babhalise njengalabasebentisa loluhlelo lwekubhalisa lwe-elekthroniki.

3.2 IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wa-2015 Wekuphila Kwetitfombo (i-Phytosanitary). LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kushaywa kwemtsetfo waseNingizimu Afrika kuhambisane netibopho letifanele kanye nemazinga kute kube nekuhwebelana lokuphephile nalokungavuni licala kwemave ngemave kute kutsi kwehwebelana ngetitfombo nangemikhicito yetitfombo kwasekhaya nekwemave ngemave kwalelive kube ngulokuphephile.

LoMtsetfosivivinyo nasewuphasisiwe, live lase Ningizimu Afrika litawukhona kuvikela kungena kweluhlupho lolubuya emaveni langephandle kanye netifo letingabhebhetsekisa loluhlupho loluyingoti kanye netifo tetitfombo kulelive. 

3.3 IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wa-2015 Wekuchibiyela Umtsetfo Wetinkantolo.

LoMtsetfo uchibiyela Umtsetfo Wetimantji Tetinkantolo, 1944 (Umtsetfo we-32 wa-1944) kanye Nemtsetfo Wekuchibiyela Tinkantolo Letiphakeme, 2013 (Umtsetfo we-10 wa-2013).

Letichibiyelo tihlose kudzambisa inhlupheko yalabakweletako labatikhandza sebachashatwa nguloluhlelo lwekugcogca tikweleti etinkantolo tetimantji kanye nekubandzakanya umklamo weLitiko Letekuhweba Netimboni wekususa lwatiso lolungasiluhle lwebatsengi.  LoMtsetfo uhlose kuchibiyela tigaba teMtsetfo Wetimantji Tetinkantolo, 1994 (Umtsetfo we-32 wa-1994) (I-MCA) kute kulungiswe kuchashatwa kuMtsetfo Wekuchibiyela Tinkhokhelo (i-EAO). 

LoMtsetfosivivinyo uhlose kulungisa nekucedza tehlulelo letiphuma ngalokungemtsetfo, ikakhulu letikhishwa bomabhalane betinkantolo ngaphandle kweliso letebulungiswa, etikhatsini letinyenti ngekungabi nesipiliyoni nome ngekuvumelana nalabakweletwako, bameli babo nome bagcogci betikweleti.  LoMtsetfosivivinyo utawucinisekisa kutsi labakweletako baniketwa tehlulelo letihambisana nemtsetfo wesitolimende nome Umtsetfo Wetinkhokhelo Nekudliwa letisemtsetfweni wekukhokha titolimende.

4. Imikhosi letako
4.1 Imphelasontfo yekucala yekubhaliswa kwebavoti babhalisela Lukhetfo Lwabohulumende Basekhaya lwa-2016 itawuba kusukela mhla ti-5 kuya mhla ti-6 Indlovulenkhulu 2016. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi balisebentise lelitfuba bahloniphe futsi lentsandvo yelinyenti leyatfolwa kamatima ngekutsi baphume bayowusebentisa lilungelo labo lentsandvo yelinyenti babhalise baphindze bavote kulolukhetfo lolutako.

4.2 Mengameli Zuma utawube avakashele ngekwembuso e-Islamic Republic of Iran kusukela mhla tinge-28 kuya mhla tinge-29 Indlovana2016.

Lokuvakasha kutawucinisa budlelwane betfu betepolitiki nebetemnotfo nelive lase-Iran kanye nekugcugcutela budlelwane emkhatsini weNingizimu Afrika ne-Iran.

NjengeMkhomuzi Lomkhulu Wembutfo Wavelonkhe Wetekuvikela waseNingizimu Afrika (i-SANDF), Mengameli Zuma utawugubha Lusuku Lwembutfo Lohlomile lwesigaba sesihlanu eBhayi, eMphumalanga Kapa, mhla tinge-21 Indlovana 2016. Lomcimbi lowentiwa minyaka yonkhe wekukhombisa kwesekela nekubonga bomake nabobabe labaseMbutfweni Wavelonkhe Wetekuvikela waseNingizimu Afrika.

4.3 Mengameli Zuma utawukhuluma ekuvulweni Kwendlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko ePhalamende, eKapa mhla tinge-26 Indlovanae 2016. Budlelwane emkhatsini wahulumende nebaholi bendzabuko bubalulekile njengaloku bonkhe basebentela kwenta ncono timphilo tebantfu.

4.4 NgeMgcibelo mhla tinge-20 Indlovana2016, Lisekela Mengameli Cyril Ramaphosa utawube ahola litsimba Letindvuna lelitawuya eMbukisweni WaMengameli Wekutfutfukisa Lusha lotawubanjelwa lapha eGrace Bible Church ePimville, eSoweto. Lombukiso wesekelwa ngematiko eTindzaba Tasekhaya, Lemisebenti, Lekutfutfukisa Tenhlalo kanye Neletekuvikela.

IKhabhinethi icela bonkhe bantfu labasha kulendzawo kutsi baye kulombukiso, ngobe utawubanika lwatiso mayelana nekutsi bangatichuba njani tifundvo tabo, bangawasungula njani emabhizinisi nome yini labangakuzuza kuleto tichamukelo tekubasekela letentiwa nguhulumende.

4.5 IKhabhinethi iwuvumile Umhlangano Wesifundza lomayelana Nekuvikela Bantfu ngalokuphatselene Nebulili Lobuguculiwe, Ngekwebulili kanye Nekukhuluma, lobitwe Ikhomishani yaseNingizimu Afrika Yemalungelo Eluntfu, kusukela mhla ti-3 kute kube mhla ti-5 Indlovulenkhulu 2016.

Lomhlangano utawenta kutsi kube nekukhulumisana kute kube nekuvisisana lokukhulu netimbangela letisisusa kanye nekubonakala kwaletinsayeya kute kutfolakale tisombululo letiphatsekako kanye netindlela letikhona embusweni ekulungiseni nalokukuchashatwa.

4.6 IKhabhinethi ibafisela lokuhle bonkhe bafundzi lababhala luhlolo Lwekuchibiyela libanga lamatekuletjeni.  Bafundzi bayagcugcutelwa kutsi bafinyelele ekutfoleni loluhlelo lwelitfuba lesibili lolusha losandza kwetfulwa lwekusekela bakamatekuletjeni lolutfolakala kuto tonkhe tifundza lolusita bafundzi etifundvweni tabo ngemitfombolusito leyahlukahlukene.

Injongo Yaloluhlelo Lwelitfuba Lesibili Lwamatekuletjeni kunika bantfu labasha labangakaphumeleli kutsi bakhone kuhlangabetana netidzingo Tesitifiketi Savelonkhe Samatekuletjeni (i-NSC) litfuba lesibili lekutsi batfole matekuletjeni ngaleyo ndlela bente ncono lizinga letimphilo tabo.
Luhlolo lwekuchibiyela luyincenye Yeluhlelo lwelitiko Lwelitfuba Lesibili Lwamatekuletjeni futsi lunika bafundzi labahlulekile kutfola tindzingo letiphasi tekuphumelela netekutfola sitifiketi, kepha labadzinga tifundvo letimbili letisetulu kute batfole i-NSC.

IKhabhinethi iyasemukela simemetelo lesentiwe nguMengameli semagama emalunga eLikhomishani Yekuphenya Imfundvo Lephakeme. Ikhabhinethi icela bonkhe labatsintsekako Kutemfundvo Lephakeme kutsi bafake ligalelo kulomsebenti welikhomishani kute kutfolakale sisombululo sesikhatsi lesidze saletinsayeya Imfundvo Lephakeme lebukene nato.

5. Lokushiwo yiKhabhinethi mayelana netindzaba letimcoka eveni

5.1 Indvuna Yetimbiwa Mosebenzi Zwane, Indvuna Yelihhovisi Lamengameli Susan Shabangu kanye Nendvuna Yetentfutfuko Yebantfu Bathabile Dlamini – labebakhetfwe nguMengameli kutsi basekele hulumende wesifundza, tisebenti tasemayini kanye nemindeni letsintsekile emva kwalengoti leyenteke eLily Gold Mine eBhabutini – babikela Ikhabhinethi kafishane  mayelana nalokusha lokwentekako. Ikhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli ekuceleni sive kutsi sikhumbule letisebenti tasemayini letintsatfu letisolo tivaleleke ngephasi kwemgodzi kanye nemindeni yato sitithandazele sicabange ngato futsi.

5.2 IKhabhinethi ikhatsatekile ngesomiso lesisolo sihlasele letinye tincenye talelive.  Ikhabhinethi iyabonga kakhulu kulabo bantfu baseNingizimu Afrika, labasekela imitamo yekulwa nesomiso.
IKhabhinethi itsandza kuvakalisa kudvumisa kwayo kulabo labalalele lesicelo sekubika nome ngabe ngukuphi kuvuta kwemanti ngekusekela Umkhankhaso Wekulwa Nekuvuta loholwa yiNdvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola Nomvula Mokonyane. IKhabhinethi iyawudvumisa sibili lomoya weBuntfu lokhonjiswe ngulesichamkelo lebesiholwa i-Operation Hydrate lesente umehluko emimangweni lebeyihlukumetekile.

5.3 IKhabhinethi ibambe tinkhulumomphikiswano yaphindze yawuphuma umphumela logcwele waloMtsetfo Wekuchibiyela Imitsetfo Yemtselo, 2014. 

Ngekusho kwalo Mtsetfo, kwentiwa umholo wempesheni kwetinzuzo tesikhwama semhlalaphasi kutawucala mhla ti-01 Indlovuylenkhulu 2016. Loku kusho kutsi kusukela ngalolo lusuku, tinzuzo tesikhwama sephrovidenti netinzuzo tesikhwama sempeshini titawuphatfwa ngalokufananako ngendlela yekutsi emalunga langaphasi kwesikhwama sephrovidenti atawutsi nakasatsatsa umhlalaphasi avunyelwe kutsi atsatse kunye kulokutsatfu etinzuzeni tesikhwama sawo sephrovidenti lokungukheshi njengenkhokhelo lesamba bese kutsi kubili kwalokutsatfu lokusele batawukusebentisela kutfola imiholo yenyanga nasetsatse umhlalaphasi. Sekuyintfo lefananako njenganyalo nakulawo malunga langaphasi kwesikhwama sempesheni.

Letingucuko kulomtsetfo titsintsa labo labahola kakhulu kanye nabo bonkhe labangaphasi kwalesikhwama sephrovidenti.

Tinhlangano letinyenti kanye nebantfu bavakalise kukhatsateka kwabo mayelana nekucala kusebenta kwaletingucuko letinsha ngaleyo ndlela base benta tetfulo kuhulumende ngaloko. Kuyabonakala kutsi nanome kube netinchubo tekubonisana kabanti ngembikwekutsi lomtsetfo uphasiswe, loko kukhatsateka kusasekhona nekutsi loko kukhala kufanele kutsi kubukwe ngekushesha kute kucinisekiswe kutsi ngesikhatsi letingucuko tetinzuzo kusikhwama sephrovidenti ticala kusebenta kufanele tenteke kahle futsi ngemphumelelo.

Ngaleso sizatfu-ke, Ikhabhinethi incume kutsi kube nekuchibiyelwa kwaloMtsetfo Wekuchibiyela Imitsetfo Yemtselo njengeludzaba loluphutfumako kuhlehliswe lusuku lwamhla lu-01 Indlovulenkhulu 2016 lwabekwa mhla lu-01 Indlovulenkhulu 2018 kute kube nekubonisana nalabatsintsekako labamcoka. Lokubonisana kungaholela kulokunye futsi kuchibiyelwa kwalemitsetfo. Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela utakwetfulwa ePhalamende kuletinsuku letimbalwa letitako.

6. Tekulila

6.1. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo ngekundlula emhlabeni kwaBhishobhi Glayton Modise we-International Pentecostal Holiness Church. Bhishobhi Modise uhole lelibandla lelinemalunga langetulu kwetigidzi letintsatfu eNingizimu ye-Afrika, alandzela ekushoneni kweyise nemsunguli walelibandla, uyise Comforter Frederick Modise nga-1996.

6.2. IKhabhinethi iphindza futsi ivakalisa kudzabuka kwayo ngekundlula emhlabeni kwaMabhalane Jikelele waphambilini waMhlabuhlangene (i-UN) Shifu Boutros Boutros-Ghali.  Wacala kusebenta nga-1992 ngesikhatsi lapho kunemtselela waMhlabuhlangene macondzana nemphi yaseGulf, wasebenta ithemu yinye yesikhatsi seminyaka lesihlanu.  Ushonele esibhedlela saseCairo ngaLesibili aneminyaka lenge-93 budzala. Utawukhunjulwa ngeligalelo lakhe labenalo etindzabeni tekuthula netentsandvo yelinyenti.

7. Imilayeto yekuhalalisela

7.1. IKhabhinethi ihalalisela Umnu. Kevin Govender lobuya eHhovisi leliseKapa Lelwatitinkhanyenti kute kube Nentfutfuko kanye Nenyonyana Yemave Ngemave Yelwatitinkhanyenti yabosotinkhanyenti lotawuba aklonyeliswa ngekuhlanganyela Indondo yase-Edinburg ya-2016 ngekusungula Lelihhovisi Lelwatitinkhanyenti Kute kube Nentfutfuko leliseKapa. Govender uwekucala waseNingizimu Afrika kutsi atfole lomklomelo kutesayensi nethekhinoloji lefaka ligalelo ekuvisiseni nakutenhlalakahle yeluntfu.

IKhabhinethi imshayela lihlombe umdansi webhaleyi loneminyaka le-16 budzala Leroy Mokgatle lozuze umklomelo Wekutsandvwa Tetsameli kanye nemfundzate e-Prix de Lausanne International Ballet Competition eSwitzerland. Ungumuntfu wekucala waseNingizimu Afrika kutfola lomfundzate eminyakeni lenge-28 aphindze abe wesibili emlandvweni walelive.

IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli Zuma ekuhalaliseni labo labaphumelele kuMklomelo Wesibili Wemnyaka Webuntfu. Lemiklomelo ihlonipha bantfu baseNingizimu Afrika embonini yebaholi kanye nebantfu labatiwako ngeligalelo labo ekukhangiseni emhlabeni wonkhe lokutsandvwa ngulelive kanye nemagugu etfu avelonkhe.

IKhabhinethi ihalalisela umshayi wemfiliji Wouter Kellerman, i-cappella group Ladysmith Black Mambazo kanye nemculi wemculo welukholo Neville D ngekukhetfwa kwabo ku-2016 Grammy. Lamaciko abantfu labasivusela inshisekelo futsi baphakamisela etulu umjeka waseNingizimu Afrika.

8. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

8.1. Ibhodi Yemanti yaseNyakatfo neLepelle:
a) Umhlonishwa Thovhele Tshivhase (Sihlalo);
b) Umnu. Matsebe Ivor Phasha (Lisekela Lasihlalo);
c) Make Thandeka Thembekile Celiwe Hlongwa (lilunga);
d) Umnu. Boxing Phillemon Sebola (lilunga);
e) Umnu. Ntale Herold Matsepe (lilunga);
f) Make Mankone Mabataung Ntsaba (lilunga);
g) Make L Malamba (lilunga);
h) Make Josephine Mampheri Letsoalo (lilunga);  na
i) Make Makgetsi Annabelle Mphahlele (lilunga).

8.2.  U-Advocate JB Skosana ucashwe njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Tinsitakalo Tasenkantolo kuLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo (i-DoJ&CD).
8.3.  Make GB La Foy ucashwe njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Kutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo ku-DoJ&CD.

Imibuto ingacondziswa ku: Make Phumla Williams (Libamba Lasomlomo Wekhabhinethi)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore