Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-18 Inyoni 2013

23 Sep 2013

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo

1.1 Ngaphansi kwebuholi baMengameli Jacob Zuma, hulumende ucala kusebentisa luhlelo lwetakhiwo tahulumende lolubita tigidzigidzi tetigidzi lokuhloswe kutsi luvute ematfuba emisebenti lubuye futsi luletse tinsita kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Ngekwetfula letinhlelo, hulumende wenta umsebenti wakhe wekutinikela ekwakheni ematfuba emisebenti leminyenti. Kusukela kwemukelwa Indlela Yekutfutfukisa Lensha kucashwa sekukhule nge-750 000, ngaphansi nje kwehhafu yalemisebenti, lecalwe kutemisebenti yahulumende, ikakhulu etikhundleni talabasebenta ngetemphilo, bothishela kanye nemaphoyisa.

Letinhlelo tibeka embili kutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane lokuyincenye lebalulekile yekuvula ematfuba etemnotfo.

IKhabhinethi iphakamisa kubonga kwayo imikhakha lebambisene nahulumende ekuphumeleliseni loku lokuchuba lesimiso lesikhulu kangaka ibuye futsi icela lokunye kubambisana lokuchubekako ekulandzeleleni imitamo kwakha ematfuba ekucashwa nekugucula umnotfo kanye nemmango wetfu.

Njengencenye yekucala kusebentisa lesakhiwo semmango Mengameli Jacob Zuma mhla tinge-20 Inyoni 2013 utawuvula siteshi sekuphehla gezi i-Grootvlei Power Station abuye futsi ahlolo jantji wesitimela lowakhiwako eMpumalanga.

IKhabhinethi yemukele kwakhiwa kwenyuvesi lensha iSol Plaatje University eKimberley, eNyakatfo Kapa lelindzeleke kucala kwakhiwa ekupheleni kweNyoni 2013.

Leli ligcatsi lelikhulu ekukhuleni nasekutfutfukeni kwemkhakha wetemfundvo lephakeme eNingizimu Afrika. Lesehlakalo lesiyincalisakuvela sakhombisa kucala ngalokusemtsetfweni kwakhiwa kwalekhempasi.

Kwakhiwa kwenyuvesi lensha kuboniwe kwabuye kwabekwa embili kuMiklamolisu Lehlanganisiwe (i-SIP 14) Likomidi Lekuchumanisa Tekwakha leLihhovisi laMengameli (i-PICC).

1.2  Mengameli Jacob Zuma kanye neKhabhinethi yakhe utawuhlonipha takamuti letikhulile taseNingizimu Afrika eSefako M. Makgatho Endlini Yetvakashi teLihhovisi laMengameli ePitoli mhla tinge-29 Inyoni 2013. Loku kwenta incenye yekugubha ligalelo lelifakwa takhamuti letikhulile/dzala ekutfutfukiseni imimange yetfu nalelive. Loku kutawuba kutawukhombisa kucala kweLiviki Lebantfcu Labadzala, lelitawuphela mhla ti-6 Imphala, lokuLusuku LwaboGogo NaboMkhulu.

1.3  Mengameli Jacob Zuma utawetfula inkhulumo kuNkhulumomphikiswano Jikelele Yekuhlangana Kwe-68th Kwemhlangano Jikelele Wamhlabuhlangene (i-UNGA68) eNew York mhla tinge-24 Inyoni 2013.

Ingcikitsi yalomnyaka itsi: “I-ajenda Yekutfutfukisa Yangemuva Kwa-2015: Lokuvula Inkhundla!” kubuye kugcile elusukwini lolucondziwe lweMigomo Yemnyakankhulungwane (ema-MDG) lwanga-2015, kanye ne-Ajenda Yekutfutfukisa kuchubekela embili.

I-UNGA68 iniketa iNingizimu Afrika inkhundla yekusebentisa indlelalisu yetfu yekuzuza lama-MDG kanye ne-Ajenda Yekutfutfukisa Yangemuva Kwa-2015. Kuhlanganyela kwetfu kutawubuye kumiselwe kutmfuno tavelonkhe teNingizimu Afrika nalokuphuma embili, kanye nekutinikela kwetfu kwesigodzi nekwelivekati.

1.4 IKhabhinethi iyasigceka kakhulu sento sekwentela phansi igridi yagezi bangeneli besitelega lesingekho emtsetfweni lokwaholela ekucisheni kwagezi kuletinye tincenye teJozi. Sento lesinjena ngesikhatsi lapho khona lelive lisondzela ekusimamiseni kupakela kwalo gezi angeke singanakwa sendlule singajeziswa futsi kunale kubukwane naso ngekwemtsetfo ngalokuphelele.

1.5  Kukhululwa Kwetibalobalo Tebugebengu Tavelonkhe TaseNingizimu Afrika temnyaka 2012/13 kucinisekisa kukholelwa kwetfu ekutsini uma sisebentisana sitawufinyelela umgomo wetfu wemmango lokhululekile lote bugebengu, loheha lutjalomali kucinisekisa kuthula nekusimama emimangweni yetfu.

IKhabhinethi imema bonkhe labantsintsekako kutsi bachumane ngalokwakhako naloko lokutfoliwe. Hulumende ukhipha letibalobalo kanye ngemnyaka kute kutsi, ikakhulu, anikeke ummango lwatiso lwakamuva mayelana nekulwa nebugebengu kulelive, kanye nekubuyeketa letinye tetindlela tekubukana nebugebengu. Tibalobalo tebugebengi tibuye futsi tisetjentiswe onkhe malanga njengendlela yekulawula kukhonjwindlela kwetinhlelo teLuphiko Lwemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika (i-SAPS).

IKhabhinethi iyayincoma imitamo lengaphelimandla ye-SAPS kanye nayo yonkhe imitimba lehlelekile neyemmango lebambisene nahulumende ekulweni nebugebengu.  IAKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele ekulweni nebugebengu. Ngekusebentisana sisonkhe sitawucinisekisa iNingizimu Afrika lapho khona iNingizimu Afrika itiva iphephile futsi ivikelekile.

1.6 IKhabhinethi ivakalise kukhatsateka kakhulu ngaletingoti temgwaco letishwacisa lugogo levele ngekulandzelana. Letingoti taloluhlobo tishiye leminye imindeni indzindza futsi tinelifutse nemphumela lomubi kutemnotfo. IKhabhinethi imema bonkhe mashayeli betimoto kutsi bente siciniseko sekutsi timoto tabo tisesimeni lesifanele kutsi tingaba semgwacweni nekutsi futsi bashayele ngalokufanele lokunesibopho. Mayelana naloko iKhabhinethi imema tiphatsimandla temgwaco kutsi tichubeke nekugcina umgomo wekungakubeketeli nakancane kushayelwa kwetimo letingekho esimeni lesifanele kutsi tibe semgwacweni kanye nekunatsa tjwala ube ushayela. IKhabhinethi ibuye futsi imema nalabahamba ngetinyawo kutsi nabo bayihloniphe imitsetfo yemgwaco.

1.7 IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bagubhe umkhosi weLusuku Lwemafa Nemagugu, 24 Inyoni 2013 ngekutsi bavakashele tindzawo tetfu letinotsile temafa nemagugu kulo lonkhe lelive bagubhe Iminyaka lenge-20 satfola Inkhululeko. Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, tikolwa, bemabhizinisi nemimanga imenywa kutsi kutsi iphephetelise etulu umjeka wetfu njengeluphawu lwetfu lwekugubha Iminyaka lenge-20 yeNkhululeko kanye nekwesekela umkhankhaso  ‘waleSihlanu weNkhululeko’ lotawetfulwa mhla tinge-20 Inyoni 2013.

1.8 IKhabhinethi ibongisa u-Lucas Sithole lophumelele kutfola umklomelo we-quad singles ku-US Open Tennis Tournament eNew York. Kukhuphuka kwaSithole kusuke kumunye umdlalo kwaya kulandzela kuncoba, lokwaba Sicoco lesikhulu sekucala se-International Tennis Federation kwemuntfu wase-Afrika newaseNingizimu Afrika.

IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele ema-athilethi etfu lakhubatekile lachubeka nekwenta live letfu litigcabhe ngekudla umdlalo wemhlaba nekusifaka sonkhe inshisekelo yekutsi sifinyelele emazinga lasetulu. 

1.9 IKhabhinethi yemukela Ingcungcutsela Yekuhlonyiswa Kwalabamnyama Ngemakhono (i-BBBEE) letawube ibanjwe kusukela mhla titintsatfu kuya kuma tisihlanu Imphala 2013 ngaphansi kwalengcikitsi: “Umnyakalishumi Wekuhlonyiswa Ngemnotfo”.

Lithulusi lenchubomgomo yeKuhlonyiswa kwalabamnyama Ngemnotfo lilisu lekukhula lekuhloswe kutsi likhulise sendlalelo semnotfo walelive ngekucondza kungalingani lokunguloku kuyindzawo lebutsakatsaka kumnotfo waseNingizimu Afrika.

LeNgcungcutsela itawuhlola inchubekela embili ye-BBBEE ngemuva kwe kwemkhosi weminyaka le-10 kusukela kwashaywa umtsetfo we-BBBEE nga-2003. Labatsintsekako betemabhizinisi, bameleli betinhlangano tetisebenti, emacembu etepolitiki netinhlangano temmango  titawuhlanganyela ekuphindvweni kwesitsatfu kwemculu wetetsembiso teNingizimu Afrika tekuhlonyiswa kwalabamnyama ngemnotfo neMtsetfo we-BBBEE lochitjelwe kanye neKhodi e-BBBEE lentiwa aba sezingeni lelisetulu ekuSenta Ngalokufanele.

1.10 IKhabhinethi ihalalisela Litiko Letekutfutfukisa Kwetenhlalo ngelisu lalo lekwenta kancono kwetfula tinsita kwalo letingumklamo lobitwa ngekutsi pheceletiProject Mikondzo lelitawukhulisa kufinyelela kwetinsita tetenhlalo kulabaphuyile nalabasengotini kuwo onkhe emakhona aseNingizimu Afrika.

Ngesikhatsi seNyanga Yetekutfutfukiswa Kwetenhlalo, Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalo kanye nemitimba yalo, i-Ejensi Yekucinisekisa Ngekudla YaseNingizimu Afrika kanye ne-Ejensi Yetekutfutfukisa yavelonkhe, itawuchubeka nekwetfula i-Project Mikondzo kumawadi ebantfu labaphuye kakhulu laba-1 300 kuboMasipalati beTigodzi labange-23 njengoba bakhonjwe babuye babekwa embili yiKhabhinethi.

1.11  IKhabhinethi ikhutsata bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele kuLiviki Lembizo Lekugcilwe Kulo lelitako enkhatsini wamhla tisikhombisa namhla ti-13 Imphala 2013.
Ngemuva kwekuphumelela kweLiviki Lembizo Lekugcilwe Kulo langeNhlaba 2013, leLiviki Lekugcilwe Kulo lesibili litawuniketa inkhundla leBahlanganyeli labaTikhulu tetePolitiki kutsi tichubeke tichumane nemmango.

Lesikhatsi siveta lelinye litfuba lapho khona takhamuti ttawuwuchuma buso nebuso neMalunga eSigungu Lesiphetse, kute kugujwe umkhosi wekuphumelela nekubukana netinselele letiphatselene nekuphunyeleliswa kwetinhlelo tahulumende. Indzawu lekutawuhlanganelwa kuyo kanye neluhlelo lwaeloViki  kutawumenyetelwa nasekusondzele sikhatsi.

2    Tinkhulumiswano netincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1 IKhabhinethi ivume Inchubomgomo Yavelonkhe Yekucinisekiswa Ngekudla Nekuvikeleka, Lisu Lekudla Kwemndeni Nekucinisekiswa Ngekudla Nekuvuikeleka nekungenelela kwemkhicito lobitwa ngekutsi pheceleti,  Fetsa Tlala (Kukhicitwa Kwekudla Lokucedza Indlala).

Lenchubomgomo Yavelonkhe ifuna kuphendvula kuletinselele letiyenti letiphatselene nekuciniseka ngekudla eNingizimu Afrika. Yesekelwa ngemasu ngco latsite ekungenelela kute kubukwane netinselele tekweselakala kwekudla emindenini nekukhuphula lizinga lekukhicitwa kwekudla kute kucedvwe indlala nga-2030. Lelisu kanye nemkhicito we-Fetsa Tlala tinhlelo letichumanisa ematiko angekhatsi lesekele leNchumbomgomo.

Kutawuba khona kwetfulwa lokutawucacisa leTinhlelo taleNchubomgomo.

2.2 IKhabhinethi ivumeLuhlakamsebenti LweNingizimu Afrika lwekuchumana neNhlangano Yekubambisana Kutemnotfo Nekutfutfuka  (i-OECD) lwalesikhatsi: 2013/14 – 2016/17.

INingizimu Afrika ifuna kubusenentisa lobudlelwane kute izuze imigomo lemikhulu lemitsatfu:

i) kutfutfuka ngalokusezingeni leliphakeme kwetemnotfo lofaka konkhe ekhatsi, lokubaluleke kakhulu ekubukaneni kungacashwa, buphuya nekungalingani;
ii)a tisebenti leticeceshekile naletikhonako, kwesekelwa kwetfulwa kwalokuhlosiwe kwekutfutfukisa kwavelonkhe; kanye
iii)neKuphumelelisa i-ajenda ye-Afrika, lapho khona iNingizimu Afrika itawufuna kufaka umtselela we-ajenda yemhlaba lapho khona iminotfo yase-Afrika ingazuza khona.

Emave e-OECD aloku abalingani lababalulekile kutekuhweba nelutjalomali e-Afrika. Kutfolwe kutsi emave e-OECD afake ligalelo lelingetulu kwa-65% we-GDP yemhlaba nga-2011.

Lendlela iniketa ematiko ahulumende luhlakamsebenti lwekulawula kuchumana kwawo ne-OECD. Loluchumano lwelontiwe labancuno kuhulumende lutawenta tinzuzo letisezingeni lelisetulu titfolwe ekusebentgisaneni.

3 Imitsetfosivivinyo

3.1 IKhabhinethi ivume Umtsetfosivivinyo Wesikhutsato/Sifakamdlandla Wemtselo Wekusebenta kutsi ukhishwe kute sive sitewenta tiphakamiso ngawo.

Lomtsetfosivivinyo wetfula sikhutsato/sifakamdlandla lesihlose ikakhulu kukutsata/kufaka umdlandla bacashi kutsi baashe bantfu labafuna umsebenti labasesebancane futsi labanesipiliyoni semsebenti lesincane. Lesikhutsato singulesinye kuletinyenti lesitawungena ngaphasi kwesambulelo saHulumende selisu lekucashwa kwelusha futsi sitawugcwalisela tinhlelo tahulumende letikhona.

Sikhutsato sentsela yekucasha bantfu labasesebancane labangena emakete yetisebenti futsi labahola ngaphasi kwelizinga lemali lengenako umuntfu lakhokhiswa intsela kuyo.  Ngekwenta njalo, sihloso emakhona laphasi, umholo lomncane webantfu labanematfuba lamancane ekutfola umsebenti. Letikhutato titawakha timo letivula ematfuba emsebenti tibuye futsi tente kancono ematfuba ekucashwa etisebenti leticisheka ematfuba.

Kutawubanjwa umhlangano lohleliwe wekucacisa loMtsetfosivivinyo.

3.2   IKhabhinethi ivume Luhlaka LweMtsetfosivivinyo Wekhomishini Lelawula Umhlaba, 2013 kutsi ukhishwe kute sive sitewenta tiphakamiso ngawo.

Emkhatsini waleminye, Umtsetfosivivinye Wekhomishini Lelawula Umhlaba, 2013 ufuna kusungula iKhomishini Letawulawula Umhlaba.  Lekhomishini Lelawula Umhlaba itawudzingeka kutsi itsatse tincimo mayelana netincabane tebuniyo bemhlaba lapho kukhona kungenteka kutsi kuniketwe ematayitela lamabili noma ngetulu emhlaba munye.

LeKhomishini itawuphindze indzingeke kutsi isungule ibuye igcine idathabhesi lenkhulu yagulumende yawo wonkhe umhlaba wembuso lobhaliswe ngaphasi kweligama lelitiko kufaka ekhatsi noma ngabe ngumuphi lomunye umhlaba wembuso lotfolakale ungakabhaliswa.

3.3   Ikhabhinethi ivume kungeniswa kweMtsetfosivivinyo Welusito Lwetemtsetfo, 2013 ePhalamende.

NgaloMtsetfosivivinyo kuhlolwe kucitfwa Umtsetfo Welusito Lwetemtsetfo, 1969 (Umtsetfo 22 wanga-1969) ingekuhambisana netimo letikhona, ikakhulu umtsetfosisekelo lomusha, nekulinganisa kusetjentiswa kwawo.

NgaloMtsetfosivivinyo kuhloswe kwenta kancono kusebenta ngalokwenele nalokunemphumelelo kweLusito Lwetemtsetfo LwaseNingizimu Afrika, lokutawuba nembuyiselo lenhle kumiphumela kummango jikelele. Ungcachunyaniswa nalokucondziwe lokubalulekile kwekujulisa inchubo yekuciniseka yekuvikeleka kwetenhlalo, ubuso lokhonako nalosebenta ngenkhambo lelungile lophetse takhamuti tawo ngesizotsa.

3.4  IKhambinethi ivume kushicilelwa kweMtsetfosiviviso Wekulawula Temphilo Temhlaba Jikelele, 2013 kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango wente tiphakamiso.
LoMtsetfosivivinyo uhlose kucitsa Umtsetfo Wekulawula Tetemphilo Jikelele, 1974 (Umtsetfo 28 wanga-1974) kanye nekufaka ekhatsi Imitsetfosimiso Tetemphilo Yetemhlaba Jikelele, 2005 kumtsetfo wavelonkhe.

Imitsetfosimiso yetemphilo Yemhlaba Jikeleke (2005) ngumtsetfo wemhlaba losita emave kutsi abambisane ekusindziseni bantfu nalabatiphilisa ngako kutehlakalo lotibangelwa kusabalala kwetifo/kugula kwemave emhlaba nalokunye lokuyingoti kutemphilo.

3.5  Ikhabhinethi ivume kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Lokutidzakamiva Nalokuhambisana Nato, 2012 ePhalamende.

LoMtsetfosivivinyo Wekuchibela uchibela Umtsetfo Lophatselene Nemitsi Nalokuhambisana Nayo, 1965 (Umtsetfo 101 wanga-1965) njengoba uchitjelwe nguMtsetfo 72 wanga-2008.
Kufinyelela kulingana, imitsi lengabiti kakhulu nalephephile netisetjentiswa tetekwelashwa kuyinsika labaluleke kakhulu kutemphilo yemmango futsi kufaka ligalelo ekuzuzeni umgomo waHulumende wekukhulisa iminyaka yekuphila yebantfu baseNingizimu Afrika.

3.6 IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekulawula Kutsengiswa Kwetjwala, 2013 kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango wente tiphakamiso.

Tjwala buyinkinga lenkhulu levimba kufinyelela imiphumela yemigomo yahulumende yemphilo lendze nalekahle yabo bonkhe bantfu. LoMtsetfosivivinyo uhlose kunciphisa kulimala lokuphatselene netjwala ngekulawula kutsengiswa kwetjwala.

Njengoba hulumende akakwati kutsi angavala tjwala futsi angeke avumele kukhutsata kunatfwa kwetjwala ngekutsi avumele ummango ikakhulu lusha kutsi lokholelwe ekutsini imphilo itawentiwa ncono kantsi ecinisweni kulabanyenti itawuba nemphumela lowehlukile kulowo.

Lokungenelela kufanele kubonakale kuseceleni kepha kube kuyincenye yesinyatselo lesikhulu sahulumende sekunciphisa kulimala lokuphatselene netjwala.

Kutawubanjwa umhlangano lohleliwe wekucacisa loMtsetfosivivinyo.

3.7    IKhabhinethi ivume kufakwa kugazethi iMitsetfosivivinyo lemibili, lechibele Umtsetfo Lophatselene Nebantfwana,  2005 (Umtsetfo 38 wanga-2005) njengoba uchitjelwe nguMtsetfo 41 wanga-2007 ngekwemibandzela yaSigaba 75 seMtsetfosisekelo neSigaba 76 , kute ummango wente tiphakamiso.

Lomtsetfosivivinyo uhlose kufaka inchazelo welicala letemacansi kutsi nanoma ngabe ngubani lobekwe licala letemacansi njengobe kuchaziwe kuMtsetfo Webugebengu  (Emacala Etemancansi netindzaba Letiphatselene Nawo) Umtsetfo Wekuchibela, No. 32 wanga-2007, ubonakala ungafanele kusebenta kubantfwana.

LoMtsetfosivivinyo ubuye futsi uhambisane neMtsetfo  nesincumo seNkantolo yeMtsetfosisekelo  kute kubuyeketwe kusebenta kwemajaji kwesincumo sekususa nekubeka umntfwana endzaweni yesikhashana yekuphepha ngemyalelo wenkantolo noma ngaphandle kwemyalelo wenkantolo ngesikhatsi lesitsite.

Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Umtsetfo Lophatselene Nebantfwana Wesibili, 2013 ucinisekisa kutsi bonkhe bantfwana batfola tinsita betinzuzo leticondze kuchuba kufinyelela kunakeelwa ngetenhlalo nekuphepha nekwenta inchubo yekunakekelwa ngetenhlalo lesebentako. Ubuye futsi ufune kuniketa indzawo lephephile nalenekucamba yekubeka bantfwana labatfolakala badzinga kunakekelwa nekuvikelwa.

4 Kubekwa etikhundleni

4.1 IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni teLitiko Letemanti kwanaba labalandzelako.
a) Mnu. Johannes David Mahlangu esikhundleni seLisekela leMcondzisi Jikelele: Tinsita Tekubambisana
b) Mnu. Anil Bijman Singh esikhundleni seLisekela leMcondzisi Jikelele: Imitsetfosimiso Nekuhambisana
c) Nkts. Deborah Gabaakelwe Mochotlhi LIsekela leMcondzisi Jikelele: Kuhlela neLwatiso.

4.2 IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni teLitiko Letetisebenti kwanaba labalandzelako.
a) Nks. Agnes Moiloa esikhundleni seSikhulu Lesikhulu Setemisebenti.
b) Mnu. Thobile Maxin Lamati esikhundleni seLisekela leMcondzisi Jikelele: Tinsita Tekuhlola Nekucindzela Kusetjentiswa Kwemtsetfo

4.3 IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba bantfu labalandzelako ku-i-Ejensi Yetebucwepheshe Belwatiso Lwembuso:
a) Dkt. Anna Mokgokong
b) Umm. Mantshare Beatrice Matlejoane
c) Umm. Thabani Masuku
d) Mnu. Zukile Nomvete
e) Nks. Seadimo Chaba
f) Nks. Ganelang Zeth Malele
g) Nks. Graeme Alvan Victor
h) Nks. Nozipho January-Bardill
i) Nks. Sindi Mabaso-Koyana
j) Nks. Vuyokazi Felicity Mahlati
k) Nks. Stadi Mngomezulu
l) Nks. Michelle Oddette Williams
m) Mnu. David  Clephane Niddrie  (Longummeleli weTekuchumana)
n) Mnu. Nkhangweleni Walter Mudau (Lomelele i-DPSA)
o) Mnu. Geoffrey Rothschild.
4.4 IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwalamalunga lalandzelako kuBhodi Yetinsita Tetimali.
a) Nks. Jabu Mogadime
b) Nks. Hilary Wilton (Lisekela laSihlalo)
c) Phr. Phillip J Sutherland
d) Nks. Zarina Bassa
e) Nks. Di Turpin
f) Mnu. Ismail Momoniat
g) Mnu. Olano Makhubela (Lojikeletako)
h) Nks. Dudu Msomi
i) Mnu. Abel Sithole (Sihlalo).

4.5 IKhabhinethi yemukela kubekwa kwaNks. Hlonela Lupuwana njengeSikhulu Lesikhulu Lesiphetse se-Ejensi Yekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane iminyaka lesihlanu.

4.6 Ikhabhinethi yemukele kubuye kukhetfwe futsi kwaDkt. Prins Nevhutalu njengaSihlalo weBhodi kuSikhungo Setekukala Savelonkhe SaseNingizimu Afrika.

4.7 IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba bantfu labandzelako kuKhomishini Yetinsita Tembutfo Wetekuvikela kusebenta ngetikhatsi letitsite lesingendluli iminyaka lemitsatfu:
a) Nks. Magirly Rebecca Mokoape
b) Nks. Lindiwe Daphney Zulu
c) Nks. Dipuo Mvelase.

Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Libambela Lasomlomo  WeKhabhinethi
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore