Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla zili-18 kuKhukhulamungu 2013

23 Sep 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1 Urhulumende, ngaphasi koburholi buka Mongameli uJacob Zuma, usabalalisa umthangalasisekelo womphakathi weengidigidi zamathriliyoni wamaranda okunqotjhwe ngawo ukutherhula amathuba wemisebenzi nokuletha iinsetjenziswa kiwo woke amaSewula Afrika.

Urhulumende uzalisa ukuzibophelela kwakhe  ngamahlelo la ekwandiseni imisebenzi. Kusukela kwamukelwa iHlelo eliTjha lokuThuthukiswa komNotho ukuqatjhwa kwabantu kukhule ngeenkululungwa ezima-750 000, imisebenzi engaphasana kwesiquntu ivela embusweni, khulukhulu emikhakheni yabasebenzi bezamaphilo, amatitjhere namapholisa.

Amahlelo la atjheja qangi ukuthuthukiswa kwamabhizinisi amancani okuyingcenye eqakathekileko ukutherhula amathuba womnotho.

IKhabinethi ithokoza imikhakha yamabubulo ebambisana norhulumende ukuhloma ituthuko yomthangalasisekelo emaphorodlha begodu iKhabinethi yenza ibizelo lokubambisana ekurhabiseni imizamo yokwakha imisebenzi nokutjhugulula umnotho ngemiphakathini yekhethu.

Njengengcenye yokusajalaliswa komthangalasisekelo uMongameli uJacob Zuma uzakuvula i-Grootvlei Power Station mhlana ama-20 kuKhukhulamungu 2013 begodu uzakuhlola umzila wesiporo owakhiwako ngeMpumalanga.

IKhabinethi yamukele ukwakhiwa kwe-Sol Plaatjie University etja nge-Kimberley, eTlhagwini Kapa ekulindelwe kobana ithome ukusebenza ngaphambi kokuphela kukaKhukhulamungu 2013.

Le yipumelelo ekulu ekukhuleni nekuthuthukisweni komkhakha wezefundo weSewula Afrika. Umnyanya wokuphendula isoyi kwaba sisenzo sangokomthetho esilitshwayo lokuthoma ukwakha ngekhampasini.

Ukujanyiswa kweyunivesithi etja le kutshwaywe njengesidingoqangi ngokwamaQhinga wamaPhrojekthi aHlanganyelweko (i-SIP 14)   yiKomitjhini kaMengameli eHlanganisa imiThangalasisekelo  (i-PICC).

1.2  UMongameli uJacob Zuma kanye neKhabinethi yakhe bazakuhlonipha abadala beSewula Afrika eNdlini kaMongameli i-Sefako M. Makgatho ngePitori mhlana ama- 29 kuKhukhulamungu 2013. Le kuyingcenye yokugidinga indima yabadala bethu ekuthuthukisweni kwemiphakathi yethu nelizwe. Lokhu kuzakuba sithomo seVeke yaBantu abaDala, ezokuphela mhlana asi-6 kuSewula, okuliLanga labaLupheleko.

1.3  UMongameli uJacob Zuma uzakukhuluma kuKulumoPikiswano yeTjhatjhalazi yama-68 yomKhandlu weHlangano yeeNtjhaba eziBumbeneko (i-UNGA68) nge-New York mhlana ama-24 kuKhukhulamungu 2013.

Isihloko sanonyaka sithi: “I-Ajenda yeTuthuko ngemva kuka-2015:  Ukubhincela iVadla!” nokutjheja isikhathi sonyaka we-2015 wemiNqopho yeyeTuthukoand.

I-UNGA68 inikela iSewula Afrika ikundla yokurhabisa amano wethu wokufikelela kuma- MDG ne-Ajenda yeTuthuko ngemva kuka-2015. Ukuzibandakanya kwethu kuzakukhambisana nekareko yelizwe neendingoqangi zeSewula Afrika, kunye nokuzibophelela kwethu eemfundeni ezingesewula nakukhonthinenti.

1.4 IKhabinethi inyefula ngamagama abukhali ukudlelezelwa kwethungelelwano legezi batjhotjhozeli bomtjhagalo ongakagunyazwa owenza kwatlhayela igezi eengcenyeni zeJwanasbhege. Kufanele izenzo ezifana nalezi zithathelwe amagadango womthetho khululukhulu lokha ilizwe nalizama ngamandla ukunzinzisa ukunikelwa kwegezi.

1.5  UkukhutjhwaThe release kweMbalobalo zoNyaka ka 2012 no 2013 ngoBulelesi eliZweni leSewula Afrika kuqinisekisa ikolelo yethu kobana sizakufikelela emnqopheni wethu womphakathi okhululekileko ebulelesini, ophumelela ukudosa abatjalimali okuzakuletha ukuthula nokunzinza emiphakathini yethu.

IKhabinethi yenza ibizelo kubadlalindima ukutjhejisisa imiphumela le. Urhulumende ukhupha imbalobalo lezi kanye ngonyaka ngomnqopho wokunikela umphakathi ilwazi elingezelelweko ngokulwa nobulelesi ngelizweni, nokubuyekeza amanye wamano wagadesi aqalene nobulelesi. Iimbalobalo zobulelesi zisetjenziswa ngamalanga njengethulusi lokuphatha ukuhlahla amaplani asetjenziswa siPholisa seSewula Afrika    (i-SAPS).

IKhabinethi ibuka imizamo yamandla yangamalanga ye-SAPS nazo zoke iinhlangano zomphakathi ezibumbeneko ezisebenzisana norhulumende ekulweni nobulelesi.  IKhabinethi yenza ibizelo kiwo woke amaSewula Afrika ukuhlanganyela epini yokulwa nobulelesi. Nasibambiseneko sizakuqinisekisa  ngokuba neSewula Afrika lapho woke amaSewula Afrika azazizwela aphephile.

1.6 IKhabinethi iveze umnako wayo odephileko ngeengozi zeendlela ezinganabuyo zamhlapha. Ezinye zazo zitjhiye imindeni isonge imikhono begodu zinomthintela omkhulu kezomnotho.  IKhabinethi yenza ibizelo kibo boke abatjhayeli ukuqinisekisa kobana iinkoloyi zabo zilungele ukuba sendleleni begodu bayelele lokha nabatjhayelako. IKhabinethi ikhombela iimphathimandla zendlela ukuragela phambili nokungabekezeleli nakancani  iinkoloyi ezingakakulungeli ukuba sendleleni. IKhabinethi yenza ibizelo kubakhambi ngeenyawo kobana bahloniphe imithetho yendlela.

1.7 IKhabinethi yenza ibizelo kiwo woke amaSewula Afrika ukugidinga iLanga lamaGugu, mhlana zima-24 kuKhukhulamungu 2013 ngokuvakatjhela iindawo zethu ezinothileko nezihlukileko zamagugu ngelizweni ukugidinga imiNyaka yethu ema-20 yeKululeko. Woke amaSewula Afrika, iinkolo, amabhizinisi nemiphakathi bayakhonjelwa ukuphakamisa igama lelizwe phezulu njengetshwayo lokugidinga kwethu imiNyaka ema-20 yeKululeko nokusekela  ijima lika‘Lesihlanu weKululeko’ elizokuhlonywa mhla ama-20 kuKhukhulamungu 2013.

1.8 IKhabinethi ithokozisa uLucas Sithole ngokuthumba unongorwana wabadlala ngabodwana ephaliswaneni leThenisi-wheelchair US Open e-New York. Ubujamo bukaSithole ngephasini bakhula ukufika kebesibili ngemva kokuthumba kwakhe egade kungokokuthoma kobana umAfrika ongumSewula Afrika athumbe unongorwana we-Hlangano yePhasi yeThenisi.

IKhabinethi yenza ibizelo kiwo woke amaSewula Afrika ukusekela abagijimi bethu abakhubazekileko nabenza ilizwe lekhethu lizikhakhazise ngokudlala ngokusezingeni eliphezulu nokuzasikhuthaza kobana sifikelele emazingeni aphezulu.

1.9 IKhabinethi yamukelauMhlangano weLizwe wokuThuthukiswa ngokuBanzi kwabaNzima ngomNortho (i-BBBEE) ozakubanjwa kusukela mhla ama-3 ukuya mhla ama-5 kuSewula 2013 ngaphasi kwesihloko esithi:  “ImNyaka eliTjhumi yokuNikelwa amaNdla womNotho”.

Ithulusi lomThethomgomo woNikelwa kwabaNzima amandla womnotho kumamano wokukhulisa umnotho okunqotjhwe ngawo ukunabisa isisekelo somnotho welizwe ngokutjheja ukungalingani okuyinto esenza umnotho weSewula Afrika ubebuthakathaka.

UmHlangano lo uzakuhlahluba iragelophambili ngokusebenza kwe-BBBEE ngemva kweminyaka eli-10 yahlonywa kusukela nakubethwa umThetho we-BBBEE ngo- 2003. Abadlalindima bamabubulo. Abajameli beenhlangano zabasebenzi, iinhlangano zepolotiki nezomphakathi zizakubamba indima ekuhlahleni umkhakha wesithathu weSewula Afrika wokunikelwa kwabanzima amandla womnotho ngokukhibelela umThetho we-BBBEE neKhowudi ye-BBBEE yokuSebenza kuHle.

1.10 IKhabinethi ithokozisa umNyango wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle ngeqhinga lawo elitjha lokuletha iinsetjenziswa elibizwa i-Project Mikondzo elizakunabisa iinsetjenziswa zezehlalakuhle kwabatlhagako ngeSewula Afrika zombelele.

NgeNyanga yokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle, umNyango wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle namabubulo naMaziko wawo, i-Ejensi yeemBonelelo zeSondlo nomHlalaphasi kunye ne-Ejensi yokuThuthukiswa kwesiTjhaba azakuragela phambili ngokusabalalisa i-Project Mikondzo kumawadi atlhage khulu ayi-1 300 kibomasipala besiyingi abama-23 abahlelwe qangi yiKhabinethi.

1.11  IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuzibandakanya kuVeke eTjheja Imbizo  hlangana namhla zili-7 namhlana zili-13 kuSewula 2013.

Ngemva kwepumelelo yeVeke eTjheja Imbizo ngoMgwengweni, ihlandla lesibili leVeke yeMbizo lizakunikela abaRholi bePolotiki ithuba lokukhulumisana nomphakathi.

Isikhathi lesi sinikela izakhamuzi ithuba loku kukhuluma bunqopha namaLunga wesiGungu, ukugidinga ipumelelo nokurarulula iintjhijilo ekusetjenzisweni kwamahlelo karhulumende. Ihlelo leveke neendawo kuzakumenyezelwa nasele isikhathi sibandamele.

2    Imikhulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1 IKhabinethi iphasise umGomo weLizwe woKuTholakala koKudla, ukungenelela ngaMano wokuTholakala koKudla kwangeKhaya nomKhiqizo we-Fetsa Tlala.

UMgomo weLizwe unqophe ukuqalana neentjhijilo ezinengi ezikhambisana nokutlhayela kokudla ngeSewula Afrika. Usekelwa mamano wokungenelela anqophileko ukulwa neentjhijilo zokutlhayela kokudla nokwandisa umkhiqizo wokudla, kuqedwe indlala ngo-2030. AmaNo nomKhiqizo we-Fetsa Tlala amahlelo wehlanganyela yeminyango asisekelo somThethomgomo.

Kuzakuba nokuhlonywa okunqophe ukuhlathulula umThethomgomo namaHlelo.

2.2 IKhabinethi iphasise umHlahlandlela weTjhebiswano leSewula Afrika neHlangano yeTjhebiswano neTuthuko yomNotho (i-OECD) isikhathi esiyi-2013/14ukuya ku-2016/17.

ISewula Afrika ifuna ukusebenzisa itjhebiswano leli ukufikelelal emigomeni emithathu eqakathekileko i) ukukhula komnotho okuhlanganyelweko, okusidingoqangi sokutjheja ukutlhayela kwemisebenzi, indlala nokungalingani; ii) abasebenzi abanamakghonofundwa namakghono, ukusekela ukufikelela kuminqopho yetuthuko yelizwe; noku iii) Thuthukisa i-ajenda ye-Afrika, lapho iSewula Afrika izakusebenzisa ithonyo layo lapho amazwe we-Afrika angazuza khona.

Amazwe we-OECD abatjhebisani abaqakathekileko ngokurhwebelana nokutjalwa kweemali ngeSewula Afrika. Kulinganiswa kobana amazwe we-OECD afaka ngaphezu kwamaphesente ama-65% kuGDP yephasi ngo-2011.

Indlela le inikela umhlahlandlela kuminyango karhulumende ukuphatha iimvumelwano zayo namazwe we-OECD. Ukuqiniswa lokhu kwetjhebiswano kurhulumende kuzakusiza ngokuletha inzuzo ebonakalako.

3 Imithethomlingwa

3.1 IKhabinethi iphasise ukwethulwa komThethomlingwa  wesiBonelelo seNtela ozokusiwa emphakathini.

UmThethomlingwa lo wethula isibonelelo sokukhuthaza abaqatjhi ukuqatjha abafunimsebenzi abasebatjha nabatlhoga ilemuko. Isibonelelo lesi singesinye sezinengi esizakungena ngaphasi komkhakha wamano kaRhulumende wokuqatjha ilutjha begodu lizakukhambisana namahlelo karhulumende asele akhona.

Isibonelelo sentela sokuqatjhwa kwelutjha sinqophe abantu abatjha abasathomako ukusebenza begodu abarhola ngaphasi kwezinga lokubhadelwa kwentela yengeniso. Ngalokho, sitjheja abanamakhgonofundwa aphasi, abarhola kancani nabangenalo ithemba lokuthola umsebenzi. Isibonelelo lesi sizakuletha ubujamo obukghonakalisa ukwakhiwa kwamathuba womsebenzi nokwenza kobana abasebenzi abadinywa amathuba laba baqatjheke.

Kuhlelwa umhlangano wokuhlathulula umThethomlingwa lo.

3.2   IKhabinethi iphasise umTlamo womThethomlingwa weKomitjhi yokuPhathwa kweLizwe,  2013 ezokuvezelwa umphakathi kobana kuthowe amazizo wawo.

Hlangana nokhunye umThethomlingwa weKomitjhini yokuPhathwa kweLizwe uzakusetjenziselwa ukuqunta ngemibango yobunini belizwe lokha nakukhutjhwe iincwadi zobunini belizwe linye ezimbili namkha ngaphezulu kwalokho.

Kuzakufuneka iKomitjhini ibenerhelomagama likarhulumende lelizwe loke lombuso elitloliswe ngegama lomnyango ukufaka hlangana inarha yombuso engakatloliswa.

3.3   IKhabinethi iphasise ukwethulwa komThethomlingwa weSizo lezomThetho, 2013 ngePalamende.
UmThethomlingwa lo unqophe ukwesula umThetho weSizo lezomThetho ka-1969, (umThetho wama-22 ka1969) ukuya ngokobujamo bagadesi, khulukhulu umthethosisekelo, nokulinganisa ukusebenza kwawo.

UmThethomlingwa unqophe ukuqinisa ukusebenza ngefanelo kwe-Phiko leSewula Afrika leSizo lezomThetho, ezakuba nomthintela ofaneleko emphakathini woke. Ungalungelelaniswa neminqopho eqakathekileko yokuqinisa zehlalakuhle nokuvikela abatlhagako neenqhema ezinesidingo, nokufikelela emnqopheni welizwe elithuthukako, elikghonako nelitjheja izakhamuzi zalo ngesithunzi.

3.4  IKhabinethi iphasise ukukhutjhelwa kuGazede yomBuso umThethomlingwa weenTjhaba wokuLawulwa kwezamaPhilo, 2013 kobana umphakathi uphawule ngawo.

UmThethomlingwa lo unqophe ukwesula umThetho weenTjhaba wokuLawula zamaPhilo, 1974  (UmThetho wama-28 ka 1974) nokufaka imiThetjhwana yeenTjhaba yezamaPhilo, 2005 ibemthetho welizwe.

ImiThetjhwana yeenTjhaba yezamaPhilo (2005) mthetho weentjhaba osiza amazwe asebenzisane ukusindisa amaphilo ezehlakalweni ezirhatjha izifo nobunye ubungozi bezamaphilo.

3.5  IKhabinethi iphasise ukwethulwa kwesiKhibelelo somThethomlingwa weenHlahla, 2012 to ngePalamende.

UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho weenHlahlaa,1965 IsiKhibelelo, 1965 (umThetho we-101 ka-1965) njengokukhitjelelwa mThetho wama-72 ka-2008.

Ukufikelela iinhlahla ezitjhiphileko, eziphephileko nezinekhwalithi neensetjenziswa zokwelatjhwa kuyisika eqakathekileko yezamaphilo womphakathi begodu kusiza urhulumende ukufikelela emnqopheni wakhe wokwandisa iminyaka yokuphila kumaSewula Afrika.

3.6 IKhabinethi iphasise ukukhutjhelwa kuGazede yomBuso umThethomlingwa oKhibelela ukuKhangiswa kweenSelo, 2013 kobana umphakathi uphawule.

Utjwala busiqabo esikhulu emnqopheni karhulumende wokobana abantu babenepilo ehle begodu baphile isikhathi  eside. UmThethomlingwa lo unqophe ukwehlisa ingozi ebangelwa butjwala nokukhangiswa kweenselo zotjwala.

Nofana urhulumende angeze avala utjwala nokho ngekhe godu akhuthaza ukuselwa kotjwala ngokuvumela umphakathi khulukhulu ilutjha lidlumbane kobana ipilo yalo izakuphumelela nabahlola khulu ngebhodlelweni kanti amambala kukobana umphumela walokho awusimuhle.

Akukafaneli kuqalwe ukungenelela lokhu njengokuzijamele kodwa kodwana njengengcenye yamagadango karhulumende wokwehlisa ukutsirimezeka okukhambisana notjwala.

Kuzakuhlelwa umhlangano wokuhlathulula umThethomlingwa lo.

3.7    IKhabinethi iphasise ukufakwa kugazede kwemiThethomlingwa emibili ekhibelela umThetho wabeNtwana, 2005 (umThetho wama-38 ka- 2005) njengokukhitjelelwa mThetho wama-41 we-2007 ngokwesiGaba sama-75 somThethosisekelo nesiGaba sama-76, kobana umphakathi uphawule.

Umthethomlingwa lo unqophe ukuhlomelela ihlathululo yomlandu wokuhlukumeza ngokomseme ukuqinisekisa kobana nofana ngubani otholwe amlandu ngokuhlukumeza ngokomseme njengokuhlathululwe kumthetho wesiKhibelelo  zemiLandu yokuHlukumeza ngomSeme) akakafaneli ukusebenza nabentwana.

UmThethomlingwa lo ulungelelanisa umThetho nesiqunto seKhotho yomThethosisekelo ukuqalelela kobana kubuyekezwe ngokomthetho  isiqunto sokususa umntwana asiwe endaweni yesikhatjhana ephephileko ngokwesiqunto sekhotho namkha ngaphandle kwaso kwenziwe isikhatjhana esithile esibekiweko.

  IsiKhibelelo sesiBili somThethomlingwa wabeNtwana, 2013 sinqophe ukuqinisekisa kobana boke abentwana bathola iinsetjenziswa nenzuzo yokutjhejwa ngokwezehlalakuhle nokuphepha nokuhloma ihlelo lezehlalakuhle elisebenza ngefanelo. Begodu unqophe ukwenza ibhoduluko eliphephileko nelivikelekileko lapho kungabekwa khona abentwana abatlhoga itjhejo nokuphepha.

4 Ukuqatjhwa

4.1 IKhabinethi iphasise ukuqatjhwa kwabalandelako ngemNyangweni wezamaNzi:
a) Nom. Johannes David Mahlangu esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele: ImiSebenzi yomBuso
b) Nom. Anil Bijman Singh esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele: Imileyo nokuPhumelelisa
c) Mm. Deborah Gabaakelwe Mochotlhi iSekela likamNqophisi Zombelele: ZokuHlela neLwazi.

4.2 IKhabinethi iphasise ukuqatjhwa kwabalandelako ngemNyangweni wezabaSebenzi:
a) Mm. Agnes Moiloa esikhundleni sokuba siPhathiswa esiyiHloko sezemiSebenzi.
b) Nom. Thobile Maxin Lamati esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi Zombeleleto t: ImiSebenzi yokuHlola nokuSetjenziswa.

4.3 IKhabinethi iphasise ukuqatjhwa kwabalandelako kuBhodi yabaNqophisi  ku-EJensi yomBuso yeLwazi leThekhnoloji (i-SITA):
a) Dorh  Anna Mokgokong
b) Adv Mantshare Beatrice Matlejoane
c) Adv Thabani Masuku
d) Nom. Zukile Nomvete
e) Mm. Seadimo Chaba
f) Nom. Ganelang Zeth Malele
g) Nom. Graeme Alvan Victor
h) Mm. Nozipho January-Bardill
i) Nom. Sindi Mabaso-Koyana
j) Mm. Vuyokazi Felicity Mahlati
k) Nom. Stadi Mngomezulu
l) Mm. Michelle Oddette Williams
m) Nom David  Clephane Niddrie  (Umjameli ovela kezokuThintana )
n) Nom Nkhangweleni Walter Mudau (Umjameli we-DPSA)
o) Nom. Geoffrey Rothschild.
4.4 IKhabinethi iphasise ukuqatjhwa kabutjha kwamalunga alandelako kuBhodi yemiSebenzi yeeMali.
a) Mm. Jabu Mogadime
b) Mm. Hilary Wilton (Lisekela likaSihlalo)
c) Phrofesa Phillip J Sutherland
d) Mm. Zarina Bassa
e) Mm. Di Turpin
f) Nom. Ismail Momoniat
g) Nom. Olano Makhubela (Ilungamdlhegi)
h) Mm. Dudu Msomi
i) Nom. Abel Sithole (usiHlalo).

4.5 IKhabinethi itjheja ukuqatjhwa kabutjha kukaMma uHlonela Lupuwana njengesiPhathiswa eisiPhezulu se-EJensi yokuThuthukiswa kwamaBubulo isikhathi esimnyaka  emihlanu.

4.6 IKhabinethi itjheje ukuqatjhwa kabutjha kuka-Dorhodere Prins Nevhutalu njengosiHlalow eNBhodi yeLizwe   yeZiko leMetroloji yeSewula Afrika.

4.7 IKhabinethi iphasise ukuqatjhwa kwabalandelako ku Komitjhini yesiJoni sezokuVikela okwesikhatjhana esingadluli iminyaka emithathu:
a) Mm. Magirly Rebecca Mokoape
b) Mm. Lindiwe Daphney Zulu
c) Mm. Dipuo Mvelase.

Isitatimende sikhutjhwe ngezokuThintana nokunikela ngeLwazi lomBuso (i-GCIS)
Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore