Nangabe ufuna kwenta imisebenti yebuphoyisa kuMbutfo Wemaphoyisa waseNingizimu Afrika (i-SAPS) ngekuvoluntiya, kufanele kutsi ufake sicelo sekuba liphoyisa lelilivolontiya.
Liphoyisa lelilivolontiya lilunga lemmango lelenta imisebenti yebuphoyisa ka-SAPS (lokungenani ema-awa lali-16 ngenyanga) ngekuvolontiya lingaholelwa.
Awukwati kuba liphoyisa lelilivolontiya nangabe:
- uyekeliswe emsebentini waphambilini ngenca yekutsi awuphili kahle
- ulilunga le-SAPS lelo phambilini sicelo salo sekubuyiselwa emsebentini saliwa
- unesikhundla nome usebentela licembu letepolitiki
- uyintsatseli ngalokugcwele nome ungulomelele betindzaba
- ungumfundzi
- ungulogadza
- ulilunga lemaphoyisa lelisebentela masipala.
Kute ube liphoyisa lelilivolontiya kudzingeka kutsi:
- ube ngumhlali waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika ngalokuphelele
- ube lokungenani neminyaka le-18 futsi ube ngephasi kweminyaka lenge-70 ngebudzala
- ube ngumuntfu lote kukhubateka kwengcondvo, kugula nome butsakatsaka lobungakwenta kutsi wehluleke kwenta imisebenti yakho
- ube nesimilo lesihle, lokutawutsi nakuhlolwa limuva lakho litfolakale lilihle
- ube ngulobhale tivivinyo tengcondvo watiphumelela/kuhlolwa lokwentiwe ngukhomishana wavelonkhe wakuphumelela
- ube lokungenani nesitifiketi samatekuletjeni nome ticu letilingana naso bese kuba nebufakazi bemadokhumenti aloko
- ube ngulokwati kukhuluma, kufundza kanye nekubhala Singisi lokungenani njengalolunye lulwimi lolusemtsetfweni
- uvume kutsi utsatfwe tinyatseliso teminwe futsi ube ngumuntfu longamange asabe nelicala nome losashushiswa ngelicala lelitsite
- ube ngulotimisele kutsi uceceshwe
- uwufungele lomsebenti lotawenta
- ube ngumuntfu lote imidvwebo lebonakalako emtimbeni.
Uyakhutsatwa kutsi ube netincwadzi tekushayela imoto kepha atisito sidzingonchanti sekuba liphoyisa lelilivolontiya.
Tfola kabanti kutsi ungenta njani nawufuna kuba liphoyisa lelilivolontiya nome usitsintse: Mbutfo Wemaphoyisa waseNingizimu Afrika.