Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi WangaLesitsatfu, mhla ti-10 Inkhwekhweti 2023 

A.    Tindzaba Telive 

1.    Mhla ti-10 kuya mhla tinge-29 Inkhwekhweti Sigubha Umkhosi weLusuku Lekubeka Esikhundleni Mengameli Wekucala Lowakhetfwa Ngentsandvo yelinyenti

1.1.    Lomhlangano weKhabinethi ubanjwe ngesikhatsi lesiminyaka lenge-29 lesifana ngco nalelinga lekwabekwa ngalo Mengameli Nelson Mandela esihlalweni waba nguMengameli wekucala weNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti mhla ti-10 Inkhwekhweti 1994. Emva kwesikhatsi lesiminyaka lengemakhulumnyaka lamatsatfu nesigamu sekubuswa betive kanye nekutfutfukiswa ngalokwehlukile lapho khona bekubukwa umbala wakho kute ukhone kufinyelela kutfola tinsita letisisekelo, iNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti yabeka imigomo yentfutfuko lefaka wonkhe umuntfu kute kube nemmango lonemphumelelo, longabandlululi ngekwelibala nangebulili futsi lonekulingana
1.2.    Nanoma kube nalokunyenti lesikuzuzile kusukela ngemnyaka we-1994, kunyenti lekusafuneka sikwente kute sifinyelele kulemigomo yentfutfuko yalelive. 
1.3.    Libhangengodla laseNingizimu Afrika likhiphe luchungechunge lwemali yemaphepha, neyeluhlavumali, legubha umkhosi wahulumende wetfu wentsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo futsi lindlulisa kubonga kuMadiba lesimtsandza kakhulu.

2.    Ingcungcutsela Yetemphilo YaMengameli 

2.1.    IngcungcutselaYetemphilo YaMengameli wesibili lobanjwe mhla ti-4–5 Inkhwekhweti 2023 bewugcile kumaphuzu latinsika layimfica eSivumelwano SaMengameli Setemphilo Semnyaka We-2019: tindzaba tebasebenti; kufinyelela kutfola imitsini, imitsi yekugoma nemikhicito yetemphilo; kusakhiwonchanti; ekucocisaneni nemikhakha letimele; kutfola kunakekelwa kwetemphilo lokusezingeni lelisetulu; kutfutfukisa umkhakha wahulumende wekulawula timali; kutekuphatsa netebuholi; kucocisana nemmango; kutinhlelo telwatiso kanye nekuhlala sitilungiselele kubukana netifo letilubhubhane. 
2.2.    Lomunye umphumela waleNgcungcutsela kwaba kutibophelela kabusha ekusebentiseni Umshwalense Wavelonkhe Wetemphilo (NHI).  Loku kuyincenye yeluhlelo lwekunciphisa kungafinyeleli ngalokulinganako kutinsita tekunakekelwa ngekwetemphilo ngekunciphisa umtfwalo wetindleko tekufinyelela kutinsita tekunakekelwa ngekwetemphilo.
2.3.    Ikhabinethi iyavumelana ngekulandzela tindlela letidzingekako tekuvuselela kabusha luhlelo lwetemphilo nekuphutfumisa tingucuko teNHI. Loku kwenta luhlelo lwetfu lwetemphilo lukhone kusebentela kancono bantfu baseNingizimu Afrika.

3.    Temandla

3.1.    Hulumende usebentisana ne-Eskom kute kuphutfunyiswe kulungiswa kwemayunithi labange kutsi kube neSigaba se-6 sekucima gezi ngenhloso yekumonga kulamalanga lasandza kwengca futsi lokukhinyabete inchubekela embili kuloluhlelo lwekutfutfukisa kutfolakala kwemandla kulelive. 
3.2.    Umsebenti lomkhulu uyachubeka e-Eskom wekukhulisa Timo Talesikhungo Tekutfolakala Kwemandla ngekuhlala njalo kwentiwa umsebenti wekunakekela, ngekukhulisa kusetjentiswa kweluhlelo lolubitwa ngekutsi yi-Open Gas Cycle Turbines, kutfola emandla ekuphehla lavela kubatjalitimali labatimele labasebentisa emandla lovusetelelwako futsi bakhulise lwatiso  lwekucaphelisa  Incenye Yekulawula Sidzingo lesibangwa ngulabo labasebentisa gezi kakhulu kanye nalamanye emakhaya. 
3.3.    Tigameko tekucekela phasi sakhiwonchanti tiyachubeka e-Eskom ngako-ke siyachubeka nekutfumela emalunga e-SANDF lange-880 njengendlela yekuvikela titeshi taka-Eskom letinyeti letiphehla gezi tkuyincenye yesinyatselo sekuvikela kuwa kwegridi yagezi yavelonkhe.  
3.4.    Ikhabhinethi iyasamukela sincumo sekufaka sicelosikhalo kulesehlulelo seNkantolo Lephakeme yasePitoli lesiyala i-Eskom kutsi kungacishwa gezi ngenhloso yekuwonga etikhungweni tahulumende, letifaka ekhatsi tikolo, imitfolamphilo, tibhedlela netiteshi temaphoyisa ngekubuka umtselela walesehlulelo. 
3.5.    Ikhabhinethi ifisa kukhumbuta bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke konga gezi kute ufinyelelwe kulomgomo wavelonkhe wekonga lobekiwe we-1000MW. 

4.    Kutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti 

4.1.    Umtamo weNingizimu Afrika wekuvuselela sakhiwonchanti kute kuvuseleleke umnotfo nekuvula ematfuba emsebenti uyachubeka kutfola emandla. Ngenca yaloku, Indvuna Yetetigitjelwa, Mk. Sindi Chikunga uhole umcimbi wekucala kwakhiwa kwemklamo lobitwa ngekutsi yi-Ashburton Interchange Project (umklamo Wase-Ashburton lapho tigitjelwa tintjiselana khona ngebagibeli/umtfwalo)  lobita emabhiliyoni la-2,4 kuMasipala iMsunduzi KwaZulu-Natali, lotawutfutfikisa lokuhamba lokungenamkhawulo kwemphahla lesuka eLugwini laseThekwini iye ngekhatsi kwalelive nakusigodzi se-SADC.  
4.2.    Indvuna Yetemisebenti Yahulumende Nesakhiwonchanti, uMnu. Sihle Zikalala unikele ngematheku emikhumbi lamancane la-13 lavuselelwe kabusha ngaloluhlelo lwahulumende lwemali letigidzi leti-R501 yeLuhlelo Lekunakekela Nekulungisa Ematheku Emikhumbi Lamancane. Lokuvuselelwa kabusha kwalamatibuko kutawenta kutsi kukhule kusebenta kahle kwawo nekutsi asebentele kahle umkhakha wendzawo wetekudoba kanye naleminye imikhakha yeteminotfo yendzawo.

5.    Luvakasho Lwekwengamela umsebenti whulumende lwekuaya eJagersfontein

5.1.    Lisekelamengameli, Paul Mashatile, uvakashele eJagersfontein, kuMasipala Wendzawo i-Kopanong Esigodzini saseFreyistata i-Xhariep kuyowenta umsebenti wakhe wekuhlola. Ufuna kutfola imphendvulo ngekuphakelwa kahle nangalokulinganako kwemanti, kanye nangekuhlaliswa kabusha kwemmango lowatsintseka kulenhlekelele yelokuchuma kwelidamu. 
5.2.    Ikhabhinethi icela tonkhe tinkampani tetimayini kutsi tibhalise emadamu ato ekungcola noma emadamu ekungcola kwasetimayini kudathabheyisi yeLitiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle Nekungcola kute kucinisekiswe kutsi tiyahambisana nemitsetfo yetekuphepha kwemadamu. 
5.3.    Litiko Letemanti Nehuanjiswa  Kwendle Nekungcolanyalo lisabuyeketa idathabheyisi yawo onkhe emadamu ekungcola noma ekungcola kwasetimayini lakulelive lahambisana nesidzingo lesenta kutsi ahlukaniswe abitwe “Njengemadamu Lanebungoti Bekungaphephi”. Kutfola lwatiso lolubanti mayelana nemadamu noma timayini letigcina kungcola imeyilela greylingjm@dws.gov.za.  

6.    Umhlangano We-Africa Travel Indaba

Umhlangano We-Afrika Travel Indaba wemnyaka we-2023 ubanjelwe e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre eThekwini, lapho khona kunebantfu labahlukahlukene labamelele imboni yetekuvakasha yase-Afrika, lapho khona kumelelwe emave ase-Afrika ladlala inzima langetulu ku-20 nalenta umbukiso ngemikhicito yetekuvalasha lengetulu kwe-350. 
6.1.    Lomcimbi usebenta njengenkhundla lemcoka yabochwephesha balemboni yekutsi bakhone kuhlangana ndzawonye, babelane ngemicondvo nekutsi bakhe budlelwane lobutawenta kutsi kube nekukhula kwemnotfo.  
6.2.    INingizimu Afrika iyatichenya ngalokwesekela hulumende lakunika emabhizinisi lasafufusa, lasemkhatsini, lamancane, laphetfwe bomake nalaphetfwe lusha lakulomkhakha wetekuvakasha newekuphatsa kahle tivakashi. 

7.    Emavoti Esabelomali  

7.1.    Ematiko Ahulumende sacalile kwetfula emavoti awo esabelomali, lapho akhombisa khona ummango imisebenti leyentiwa litiko ngesikhatsi salo semnyakatimali. 
7.2.    Luhlelo lwePhalamende Lwemavoti Elwabiwamali lungatfolakala kuwebhusayithi: www.parliament.gov.za/parliament-programme.  
7.3.    Ishejuli Yetinkhulumomphikiswano Temavoti Esabelomali (Emakomiti Emmango Laluliwe (EPC)) kusuka mhla ti-16 Inkhwekhweti kuya ku-19 Inkhwekhweti 2023. 

I-EPC Yetemandla Netimbiwa EPC

(Umhlangano Webetindzaba 13:00 (Kucinisekisiwe)

16 Inkhwekhweti 2023

Good Hope Chamber  

  10:00 kuya ku-15:15

I-EPC Yetemanti Nekutfutfwa Kwendle

(Umhlangano Webetindzaba 08:30-09:30 Kusetawucunisekiswa)

16 Inkhwekhweti 2023

M46   10:00 kuya ku-12:15

I-EPC Yetemisebenti Yahulumende Nekuphatsa ( Sikolo Savelonkhe Sahulumende Nekhomishini Yetemisebenti Yasive)

(Umhlangano Webetetindzaba 10:00-11:00 Kusetawucinisekiswa)

16 Inkhwekhweti 2023

Good Hope Chamber   14:00 kuya ku-16:15

I-EPC Yetemisebenti Yekucchumana Neyelwatiso Lwahulumende

( Umhlangano Webetindzaba 12:00-13:00 Kusetawucinisekiswa)

16 Inkhwekhweti 2023

M46       14:00 kuya ku-16:15

I-EPC Yekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lasafufusa

(Umhlangano Webetindzaba 14:00-15:00  Kusetawucunisekiswa )

16 Inkhwekhweti 2023

eGunjini eGood Hope           16:30 kuya ku-18:15

I-EPC Yemgcinimafa Wavelonkhe EPC

(Umhlangano Webetindzaba 15:00-16:00 Kusetawucunisekiswa )

16 Inkhwekhweti 2023

  M46 16:30 kuya ku-18:15

I-EPC Yetetigitjelwa

(Umhlangano webetetindzaba 12:00-13:00  Kusetawucunisekiswa )

17 Inkhwekhweti 2023

eGunjini eGood Hope          15:00 kuya ku-17:15

I-EPC Yetekuchumana Neyethekhinoloji Ledijithali

(Umhlangano Webetindzaba 11:00-12:00  Kusetawucunisekiswa )

17 Inkhwekhweti 2023

M46 15:00 kuya ku-17:15

I-EPC Yetasekhaya

( Umhlangano Webetindzaba 09:00-10:00  Kusetawucunisekiswa )

17 Inkhwekhweti 2023

eGunjini eGood Hope       17:30 kuya ku-19:00

I-EPC Yetemfundvo Lesisekelo

(Umhlangano Webetindzaba 09:00-10:00  Kusetawucunisekiswa )

18 Inkhwekhweti 2023

eGunjini eGood Hope         14:00 kuya ku 16:15

I-EPC Yetekucondziswa Kwesimilo

( Umhlangano Webetindzaba 11:00-12:00)

18 Inkhwekhweti 2023

eGunjini eGood Hope              16:30 kuya ku-18:15

I-EPC Yekuhlela, Kucaphela Nekulinganisa

(Umhlangao Webetindzaba 10:00-11:00 Usetawucinisekiswa)

18 Inkhwekhweti 2023

  M46 16:30 kuya ku-18:15

Temahlatsi, Tetinhlanti Netesimondzawo

(Umhlangano Webetindzaba 08:30-09:30 Ucinisekisiwe)

19 Inkhwekhweti 2023

eGunjini eGood Hope           10:00 kuya ku-12:15

Yetekuvikeleka Kwembuso

( Umhlangano Webetindzaba 13:00 -14:00 )

19 Inkhwekhweti 2023

  M46    10:00 kuya ku-12:15

8.    Iphakheji Yekuhhamuleka Esikweletini Sakamasipala 

8.1.    Indvuna yetetimali yetfule iphakheji yekuhhamuleka kwesikweleti sakamasipala lotawenta kutsi kucishwe sonkhe sikweleti samasipala sesikhatsi lesengcile ku-Eskom kute kutfolakale imalingena kubomasipala kute bakhone kubonelela kuphakelwa kwetinsita letisisekelo. Bomasipala kutawudzingeka kutsi bahambisane netidzingo letilukhuni letifana nemibandzela le-33 yelizinga lelisetulu kute batfole lolusito. 
8.2.    Lemibandzela ifaka kwenta kutsi kuhlale kugcogcwa njalo imalingena lemkhawulo lomncane lobekiwe lekuhloswe ngayo kukhokhela igezi netinsita temanti; kubekelwe eceleni yonkhe imalingena legcogciwe yegezi, yemanti, neyekutfutfwa kwendle; bese bacala ngekukhokhela sikweleti sanyalo se-Eskom bese kulandzela sikweleti lesikhona nyalo semanti ngebunyenti ngembi kwekutsi kukhokhelwe letinye tikweleti tenyanga.  

9.    I-Ajenda Ye-Afrika  

9.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa ube yincenye Yesigaba Lesisezingeni Lelisetulu Se-11 Senchubomgomo Yendlela Yalesigodzi Yekugadza Kuthula, Kuvikeleka Nekusebentisana (PSC) YeDemocratic Republic of Congo NeyeSigodzi seGreat Lakes, eBurundi, njengencenye yekuchubekisela embili i-Ajenda yase-Afrika yekucedza imisindvo yetibhamu ngemnyaka we-2030. 
9.2.    Mengameli Cyril Ramaphosa uphindze wahambela eNambia Kumhlangano Weligatja Le-Troika Lelingetiwe Lelivame Kakhulu. Lomhlangano watfola umbiko lobuya kulabo Labenta Umsebenti We-SADC Wekuhlola Indzawo encenyeni Lesemphumalanga yeDemocratic Republic of Congo futsi kwabukwa imphendvulo yalesigodzi yekucinisa tekuphepha netimo tebuntfu. Lomhlangano wavumelana kutsi i-AU kufuneka ichumanise lemitamo leyehlukahlukene yekutfutfukisa tekuphepha kulencenye lengaseMphumalanga ye-DRC.  
9.3.    Ikhabhinethi iyavumelana ngalokucala kwetinhlelo tekucala kwetingcoco tangembi kwekucocisana emkhatsini kwembutfo waseSudan kanye nembutfo wema-Rapid Response Forces, lokucale kwenteka eJeddah, eSaudi Arabia, mhla ti-6 Inkhwekhweti 2023. I-Sudan lenekuthula, leholwa nguhulumende webantfu, ayisimcoka ebantfwini baseSudan kuphela kodvwa kuso sonkhe sigodzi nakulelivekati.   Ngako-ke ikhabhinethi icela omabili emacembu kutsi acocisane ente nesivumelwane sekucedza lokungcubutana bese kuphela lokuhlupheka kwebantfu baseSudan. 
9.4.    Ikhabhinethi iyakutfokotela kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labavakalise kutsi bafuna kubuya emuva ekhaya basuke kulokungcubutana kwaseSudan nyalo sebabuyile ekhaya futsi lolusito loluchamuke neNingizimu Afrika lusite emave lesakhelene nawo. 

10.    Tindzaba Tekuhwebelana 

10.1.    Ikhabhinethi ichazelwe mayelana nalokwentekako etindzabeni tekutsengiselana futsi ibonile kutsi enyangeni yeNdlovulenkhulu 2023, linani selilonkhe letintfo letitfunyelwe emaveni angaphandle belime kumabhiliyoni la-R184. Umkhakha Wekukhicita ngiwo losebente kahle kakhulu lowente imali lengetulu kwemabhiliyoni la-R85 ngalomkhakha wetfu wetekukhicita, kantsi Umkhakha Wetetimbiwa wona wente emabhiliyoni la-R84. Wetekulima wona wenta emabhiliyoni la-R11. 
10.2.    Lamanani lawa lamcoka, nanoma amancane kakhulu kunalawo angeNdlovulenkhulu 2022, akhomba kutsi usacine kangakanani umnotfo waseNingizimu Afrika nanoma kusikhatsi sekukhula kancane kwemnotfo. Linani selilonkhe lelimabhiliyoni la-R41 letintfo letitfunyelwe kulamanye emave ase-Afrika lokukhombisa libanga leselihanjiwe timboni taseNingizimu Afrika ekukhuliseni timakethe tato kulo lonkhe lelivekati. 
10.3.    Timakethe lapho kukhule khona kutsengiselana tifaka ekhatsi iChina, iBelgium, i-Italy ne-United Arab Emirates lokukhomba tinzuzo leticondzile tebudlelwane betemnotfo neNingizimu Afrika. 

B. Tincumo Tekhabhinethi 

1.    Lisubuciko Lavelonkhe Lelihlanganisiwe Lekulwa Nekushushumbisa Imphilo Tilwane Netihlahla Tasendle (NISCWT)

1.1.    Ikhabhinethi ivumelene ngaleLisubuciko Lavelonkhe Lehlanganisiwe Lekulwa Nekushushumbisa Tilwane Netihlahla Tasendle (NISCWT). LeLisubuciko lekucala eNingizimu Afrika. Inhloso yalo lesisekelo kuniketa tikhungo temtsetfo emandla ngekutinika emathulusi ekunciphisa nekuvikela kwenyuka kwalomkhuba lomubi wekushushumbisa tilwane netihlahla tasendle kulelive lesekunebungoti kulokuvikeleka kwembuso. 
1.2.    LeLisubuciko lite netiphakamiso letibambekako tekukhulisa emandla ekusebentisa umtsetfo kulelive, kufaka ekhatsi kugcila kakhulu ekuphenyeni nasekushushiseni emacembu lashushumbisa tilwane netihlahla tasendle.  I-NISCWT ishicilelwe kuLitiko Letemahlatsi, TekudobaNemvelo ku: www.dffe.gov.za.

2.    Lilunga laseNingizimu Afrika Lelikhetfwe Kuba Lijaji Lenkantolo Yemave Emhlaba Yetebulungiswa (ICJ)

2.1.    Ikhabhinethi ivumelene kutsi kuphakanyiswe Solwati Dire Tladi abe lilunga lelimelele iNingizimu Afrika kute akhetfwe abe Lijaji Lenkantolo Yemave Emhlaba Yetebulungiswa (ICJ) kulolukhetfo langeLweti 2023 lwaloluphiko. 
2.2.    Dire Tladi unguSolwati Kutemtsetfo eYunivesithi yasePitoli futsi uphindze abe nguMengameli weLigatja LeNhlangano YaseNingizimu Afrika Yetemitsetfo Yemave Emhlaba futsi uliLunga Lesigungu Lesikhulu SeNhlangano Yetemitsetfo Yemave Emhlaba. Wake waba nguSihlalo WeKhomishini Yemitsetfo Yemave Emhlaba, lekuligatja le-UN jikelele lelitsatfwa njengemtimba losebentisana ne-ICJ. Ngaphambilini use waba nguMeluleki weTemtsetfo weMishini yaseNingizimu Afrika eNew York futsi waba nguMeluleki Lokhetsekile WeTindvuna TaseNingizimu Afrika Temave Emhlaba.  

3.    Kubekwa Etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni. 

Labasha lababekwe etikhundleni kuBhodi Lelawula Ibhodi Yebahloli Mabhuku Labatimele.  

(a)    Mk. Precious Nompumelelo Sibiya; ne
(b)    Mnu. Mojalefa Mosala 

Labakhetfwe Kuba Ngemalunga Esikhashana Ebhodi Yetemanti i-Umngeni.

(a)    Mk. Khulekelwe Glynnis Mbonambi;
(b)    UMnu. Mzimkulu Msiwa;
(c)    Mk. Sylvia Thandazile Mhlongo;
(d)    Mk. Hlengiwe Patricia Majozi;
(e)    Mnu. Mfanveli James Ndlovu;
(f)    Mnu. Sibusiso Wycliff Mkhize; ne
(g)    Ummeli Lavan Gopaul;

C.    Imitsetfosivivinyo
1.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekulungiswa Kwesimilo wanga-2023 

1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweluhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekulungiswa Kwesimilo wanga-2023.
Letichibelo tiphendvula kuleSincumo Senkantolo Yemtsetfosisekelo Lesatfulwa NgeNgongoni 2020 kulelicala leSonke Justice NPC abukene naMengameli WeRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika kanye nalabanye.
1.2.    Letichibelo tifaka kutimela Kwebahloli Betebulungiswa Kutemisebenti Yekucondziswa Kwesimilo njengoba kubekiwe kuSigaba 7(2) seMtsetfosisekelo WaseNingizimu Afrika wanga-1996. Loku kwentelwe kutsi kuhonakale kutsi kusebente Tigaba 88A (1) (b) nesigaba 91 Semtsetfo Wetekulungiswa Kwesimilo, wemnyaka we-1998, (Umtsetfo 111 Wemnyaka we-1998).
1.3.    Kwetfulwa kwaloluhlaka lwemtsetfosivivinyo ngako-ke kuhlose kutsi kube netindlela tekucondzisa kungasebenti kahle kwaletinye tigaba taloMtsetfo njengoba kubonakele kuleNkantolo yeMtsetfosisekelo. 

2.    Umtsetfosivivinyo Wetekutsenga Kwahulumende

2.1.    Ikhabinethi ivumelene kutsi kwetfulwe ePhalamende Luhlaka Lwemtsetfosivivinyo Wetekutsenga Kwahulumende. Lomtsetfosivivinyo ucitsa Lomtsetfo Weluhlaka Lwenchubomgomo Yekutsenga Kwahulumende Ngekukhetsa Wemnyaka we-2000 (Umtsetfo We-5 Wanga2000).
2.2.    Loluhlaka Lwemtsetfosivivinyo luhlose kwenta kutsi kube nenchubomgomo leyodvwa yekutsenga kwahulumende futsi kucedvwe kwehlukahlukana kwemitsetfo lemayelana nekutsenga kwahulumende. 
2.3.    Kubaluleka kwaloluhlaka Lwemtsetfosivivinyo Wetekutsenga kutsi ubonelela kutfutfukiswa kwetinhloso tetfu tavelonkhe letifana netingucuko, kutfutfukisa bomake, lusha nebantfu labakhubatekile. 
2.4.    Uphindze futsi ubonelela kugcugcutela kutsi konkhe kwentiwe kuleyo ndzawo nekusekela imikhicito lemisha yendzawo kanye nelucwaningo, futsi lwenta kutsi kucaliswe embili kutsenga kumabhizinisi lasafufusa nalamancane eNingizimu Afrika.  

D.    Imikhosi Letako

1. I-Ajenda Yemave Emhlaba

1.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa utawamukela Mengameli waseBulgaria Umnu. Rumen Radev lotawuvakasha kuleli ngetemsebenti mhla ti-12 Inkhwekhweti 2023. Lokuvakasha kutawugcila kakhulu ekwakheni budlelwane betepolitiki nebetekutsengiselana, kanye nekuntjintjiselana ngemasiko emkhatsini kweNingizimu Afrika neBulgaria. I-Bulgaria itawuhlala ingumlingani lomcoka kutekutsengiselana futsi iNingizimu Afrika ngemnyaka we-2022 itfumele eBulgaria tintfo letibita emabhiliyoni la-R1.96.
1.2.    Mengameli Cyril Ramaphosa futsi utawemukela Ndvunankhulu WaseRiphabhlikhi YaseSingapore Umnu. Lee Hsien Loong mhla ti-16 Inkhwekhweti 2023 lotawuvakasha ngekwemsebenti eNingizimu Afrika, lokutawugcila kakhulu ekukhuliseni lobudlelwane lobukhona emkhatsini kwalamave omabili. INingizimu Afrika itfumele imikhicito lebita emabhiliyoni la-R10.3 eSingapore ngemnyaka we-2022, lapho khona iNingizimu Afrika yazuza ngalokungetulu. Imikhicito lemcoka yaseNingizimu Afrika leyatfunyelwa eSingapore ifaka ekhatsi i-aluminiyamu, idolomayithi leshisiwe kanye nasemende wakaPortland, emkhatsini waletinye  tintfo letatfunyelwa. 

2.    Leminye Imicimbi Yemhlaba Lesitawuba Yincenye Yayo.

2.1.    Ikhabinethi ivumelene kutsi iNingizimu Afrika inikwe ligunya nekutsi ibe yincenye Yekomiti Yemhlangano Wesibili Wekomiti Yematiko Lahlukahlukene Ahulumende Ekucocisana (INC2) Mayelana Nalelithulisi Lelisibopho Semave Emhlaba Kutekungcolisa Lokubangwa Kusebentisa Emaplastiki Lokufaka Ekhatsi Simondzawo Saselwandle lotawubanjwa eParis, eFrance kusuka mhla yi-29 Inkhwekhweti kuya kumhla ti- 2 Inhlaba 2023. I-INC kufuneka ite nesivumelwano semhlaba lesimayelana nekungcolisa lokubangwa maplastiki, lokwenteka nakusimondzawo saselwandle.  
2.2.    Ikhabinethi futsi ivumelene ngeligunya lekucocisana leNingizimu Afrika kuNhlangano Yelubumbano Lwemave Emhlaba Ye-35 yeTemfundvo, Tesayensi, neNhlangano Yetemasiko i-Man and The Biosphere Programme International Coordination council lohlelwe kutsi ubanjelwe eParis, eFrance kusuka mhla ti-12 kuya kumhla ti-16 Inhlaba 2023. 
2.3.    Leligunya le- UNESCO MAB ICC lekugcugcutela kutsi kusetjentiswe tindlela tekuphila letingabulali indalo nesimondzawo. Iningizimu Afrika icale kudlala inzima kuLoluhlelo lwe-Man and the Biosphere (MAB) ngemnyaka we-1995 kulenkhofa yaseSeville, eSpain. Nyalo iNingizimu Afrika isesigabeni sekwenta umsebenti ngekulandzela Lisubuciko laseNingizimu Lekuvikela Indalo Yavelonkhe lesebenta njengenkhombandlela yekusebentisa Luhlelo lwe-MAB kuwo onkhe emazinga ekulawula kuvikela indalo. 

3.    Kuvakashela eNingizimu Afrika KweLisekelamengameli WaseColombia. 

3.1.    Lisekelaengameli Paul Mashatile utawamukela umlingani wakhe waseColombia, Make Lohlonipheke Kakhulu Nkkt Vice Francia Elena Márquez, Lolisekela LaMengameli weRiphabhlikhi yaseColombia lotawuvakasha ngalokusemtsetfweni ngaLesihlanu mhla ti-12 Inkhwekhweti 2023. Lokuvasha kuhlose kukhulisa budlelwano emkhatsini kwalamave omabili i-SA neColombia njengoba iColombia icale tingcoco letinemandla nalelivekati le-Afrika.  

4.    Imihlangano Yebetindzaba Letako Yemalunga Esigungu Lesikhulu.

4.1.    Indvuna Yetegezi Dkt. Kgosientsho Ramokgopa itawuniketa betindzaba timemetelo mayelana nalokuchubekako ekusebentiseni Luhlelo Lwetemandla Lolutawulandzelwa (EAP) ngaLesihlanu ti-12 Inkhwekhweti 2023 ngensimbi ye-14:00. Lemilayeto letawuhlala ikhishwa njalo ngeliviki iniketa litfuba lekwatisa betindzaba nesive ngalokwentekako mayelana nekulwa nalocimicimi wagezi kuleliviki lelengcile kodvwa futsi nekukhona kuphendvula nekuchaza letintfo letibanga kutsi kube nalocimicimi lokusandza kwenteka. 

5.    Inyanga Ye-Afrika.

5.1.    NgeNkhwekhweti iNingizimu Afrika igubha umkhosi wenyanga ye-Afrika, lapho kukhunjulwa khona kwakhiwa kweNhlangano Yelubumbano Lwemave Ase-Afrika (OAU) ngemnyaka we-1963, namuhla leyatiwa ngekutsi Lubumbano Lwe-Afrika (AU). Intfo lemcoka legcugcutelwa yi-AU kucinisekisa kutsi kube nekuthula nekusimama kulelivekati.

6.    Imidlalo Yemhlaba Yetingcwele Te-Table Tennis

6.1.    Imidlalo yemhlaba yemancamu yetingcwele ye-ITTF te-Table Tennis yemnyaka we-2023 itawubanjwa kusuka mhla ti-20 kuya kumhla ti-28 Inkhwekhweti 2023.
6.2.    Lomcimbi utawube ubanjelwe eDurban International Convention Centre, lapho khona kutawube kudlalwa ngayedvwa imidlalo yabo make neyemadvodza, kanye nemidlalo lehlanganisile yangababili. Ikhabhinethi itfumela tilokotfo letinhle kubo bonkhe labatawube badlala indzima kulemidlalo. 
6.3.    Lemidlalo yemancamu ye-ITTF ye-Table Tennis itawuba ngumcimbi lomkhulu emlandvweni we-table tennis, njengoba utawube ucala ngca eminyakeni le-80 kubanjelwa e-Afrika.  

7.    Indzebe Yemhlaba YeLibhola Letandla 

7.1.    Njengoba sekusele tinsuku leti-81 ngembi kwekucala kwemidlalo Yendzebe Yemhlaba yeLibhola Letandla, Ikhabhinethi incusa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlale bakutfokotela kuta kulelive kwalemidlalo ngekusebentisa umkhankhaso lowati ngekutsi yi-Netball Fridays. 

8.    Umsebenti Wekugadza Luhlelo Lwekutfutfukisa Sigodzi 

8.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa utawubamba Imbizo YaMengameli ye-8 Yemodeli Yekutfutfukisa Sigodzi (DDM) Esigodzini SaseCape Winelands, eNshonalanga Kapa mhla ti-19 Inkhwekhweti 2023 njengencenye yemitamo yahulumende yekutfutfukisa kwetfulwa kwetinsita nekuhlanganisa imimango nato tonkhe tinhlangano temmango kute tibe yincenye yekutsi sisonkhe sikhulise iNingizimu Afrika nekutsi kungabi nemuntfu lesimshiyako.
8.2.    EMalunga Esigungu Lesikhulu atawucala masinyane ngalencenye lenkhulu yaLoluhlelo Lwembizo njengencenye yekucocisana lokunemandla lokutawuletsa hulumende edvute nebantfu futsi lugcugcutele kuba yincenye yentsandvoyelinyenti lehlose kusombulula tintfo leticaliswa embili kanye naletinye tintfo letivimbela kwetfulwa kwetinsita lokusilele emuva. 

E.     Imilayeto 

1.     KUHALALISELA

Ikhabhinethi yendlulisela kuhalalisa kwayo netilokotfo letinhle ku: 

  • Mk. Kirsten Neuschäfer ngekuwina umklomelo lomkhulu lobitwa nge-Golden Globe Race lapho khona acedze tinsuku lecishe tibe 235 ahamba ngemkhumbi ngaphandle kwekusebentisa i-GPS nalenye inhlobo yethekhinoloji. Bekunguye kuphela make longenele lomncintiswano futsi waba ngumake wekucala kuwina lomcudzelwano wemhlaba ayedvwa.  

2.    Emavi endvudvuto 

  • Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta umndeni nebangani ba:
  • Sishikashiki selubandlululo saseDutch Umnu. Klaas de Jooste, lobekatibophelele ekulweleni inkhululeko, lowaklonyeliswa Ngendondo Yavelonkhe Yebalingani Ba-OR Tambo. De jong utawukhunjulwa ngekufuna kukhoseliswa emahhovisi elincusa laseDutch lapho khona wahlala iminyaka lemibili kute avikele kutsi aboshwe ngemaphoyisa elubandlululo. Utawukhunjulwa futsi ngemsebenti wakhe wekusombulula kungcubutana emaveni lamanengi alelivekati.  
  • Chwephesha kutemandla, Umnu. Ted Blom, lobekasikhulumi lesinemandla nalesitimiselako kutincubomgomo tetemandla. 
  • Sayitjeni Lwando Lawrence Bunga, Sayitjeni Mario Nel na Konstabhuli Lefaka, emaphoyisa lamatsatfu eTemisebenti Yetemaphoyisa aseNingizimu Afrika lababulewe benta umsebenti wabo etigodzini letehlukahlukene eNelson Mandela Metro neBuffalo City Metro eMphumalanga Kapa nase Attridgeville, eGauteng. Kungeta kuloku, lamanye emaphoyisa lamabili abulewe itolo. Ikhabhinethi iyakugceka lokubulawa kwalabantfu bemtsetfo futsi ikutsatsa njengentfo lenebungoti kulokuvikeleka kwembuso. Ikhabhinethi inikete umyalo kubetemtsetfo kutsi bente konkhe lokusemandleni kute kuboshwe letigebengu letibulala emaphoyisa akitsi.  
  • Makadzebona longumdlali wegalufi lositsandvw seNingizimu Afrika, Umnu. John Bland (77), lowawina ticoco leti-36 emsebentini wakhe lotsetse emashimiminyaka lamanengi.

Imibuto: UMnu Michael Currin
Libambela Lalokhulumela Hulumende 
Makhalekhikhini: 082 462 7896

Share this page

Similar categories to explore