Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-25 Inhlaba 2014

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

1.1. IKhabhinethi iyitfokotele Inkhulumo Yebunjalo Belive yesikhombisa leyetfulwe nguMengameli Jacob Zuma ngaLesibili, 17 Inhlaba, 2014. Tinhlelo letigcanyiswe nguMengameli letibuye futsi ticondziswe Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) titawuhlahlelwa kulamaviki letako  ngemacembu eTindvuna. Ngekwemoya weSisonkhe Sichubekisela INingizimu Afrika Embili, iKhabhinethi imema yonkhe imikhakha kutsi ibambisane naHulumende ekulingeni kuphumelelisa Luhlelo Lwekusebenta lolusha, lolwakhela etikwetimphumelelo letizuzwe kuleMinyaka Yenkhululeko lenge-20 leyendlulile. 

1.2 IKhabhinethi iyakwemukela kuphela  kwesiteleka seTimayini tePlatinamu lesidvonse tinyanga letisihlanu. Lesiteleka lesidvonse sikhatsi lesidze sibe nemphumela lomubi kakhulu kutisebenti, bacashi nakumnotfo wetfu jikelele. Nanoma nje lilungelo lekuteleka livikelekile kuMtsetfosisekelo wetfu nakumitsetfo lebukene netisebenti, iKhabhinethi icela bacashi nembutfo wetisebenti kutsi uphetse masinyane tingcoco tekubonisana nekutsi kungwenywe letiteleka letitsatsa sikhatsi lesidze kuphela. Kuphumelela kwetinhlelo tetfu tekutfutfukisa kusime emnotfweni losimeme nalochubekela embili ngekukhula ngemandla.  Njengebantfu baseNingizimu Afrika, sonkhe sinesibopho sekukhulisa umnonotfo walelive.

1.3 IKhabhinethi ikubonile kwehliswa kweNingizimu Afrika  yehliswa ngema-Ejensi lahlolako, i-Standard and Poor’s, kanye ne-Fitch kuleliviki leliphelile. IKhabhinethi nayo isho ngekuphindzelela kutsi hulumende uticaphele letinselele tekukhula kwemnotfo iNingizimu Afrika lebukene nato. Hulumende sewubeke embili kusheshisa kulinga kuphunyeleliswa kwe-NDP, kanye netilungiso lekuhloswe ngato kutsi tikhulule emandla ekutfutfuka kweNingizimu Afrika.   

Hulumende utinikele ekwenteni kancono kulawula, kunciphisa kweswelakala kwemakhono kanye nekusheshisa luhlelo lwelutjalomali lwesakhiwonchanti sako njengencenye yekususa tikhinyabeto letivimba kukhula.

1.4  IKhabhinethi yemukela loko lokutfolwe Luklayo Lwemakhaya Jikelele
lwanga-2013 lolusandza kukhululwa beLihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika.  Loku lokutfoliwe kucinisekisa lokuhle lokungakhulunywa ngako kwekutsi tinchubomgomo netinhlelo tahulumende leticinile tigucula timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika tiba nguletincono.

Loluklayo lucinisekisa kutsi kufinyelela tinsita letifana nemanti, kubutfwa kwekhukhuma, kuniketwa tindlu nemfundvo yamahhala kukhombise kukhula njalo kulesikhatsi. Linani lebantfu baseNingizimu Afrika labatfola emanti empompi likhule laya  kulange-89,9% kwatsi linani lemakhaya lasachunyelwe gezi lifike kulange-85% nga-2013.

Luhlelo lwemali lesibonelelo sahulumende luyachubeka nekuba siphephelo semindeni kanye nemimango lebeyingahlukubeteka kakhulu ihlukubetwe buphuya lobucakile nekungasebenti.

Linani lebantfu lelifinyelela sibonelelo sahulumende likhule kusuka  kulaba-13,7% nga-2003 laya kulange-45,5% nga-2013. Emaphesenti ebantfu labalambako lehle lesuka  kulabange-29,3% nga-2002 laya kula-13,4% nga-2013.

1.5 IKhabhinethi yemukele litsimba laseNingizimu Afrika lelisezingeni lelisetulu leliholwa nguMengameli Jacob Zuma leliyohlanganyela kuNgcungcutsela Yemave Ase-Afrika Lahlangane ye-23 lemayelana nalengcikitsi: “Kucinisekiswa Kwetekulima Nekudla e-Afrika”.

Lengcungcutsela itawubanjwa kusukela mhla tinge-20 kuya kumhla tinge-27 Inhlaba 2014 eMalabo eRiphabhulikhi ye-Equatorial Guinea. Njengencenye yalelivekati, iNingizimu Afrika itawufaka ligalelo ku-ajenda ye-Afrika futsi itawufaka emandla nemfutfo kuleNgcungcutsela kute kwentiwe kancono tinhlelo tekutfutfukisa lelive lakitsi.

1.6  IKhabhinethi incoma Litiko Letebuciko Nemasiko kanye ne-Ejensi Yetekutfutfukisa Lusha Lwavelonkhe mayelana nekuhola imisebenti Yenyanga Yelusha ngaphansi kwalengcikitsi “Lusha Luchubekisela INingizimu Afrika Embili”.

Lapho sichubeka nekugubha umkhosi weNyanga Yelusha, iKhabhinethi isho ngekuphindzelela luhlelo lwahulumende lwekusebenta nebantfu labasha kutsi bagucule timphilo tabo babuye futsi bagucule nalelive. Kuleminyaka lesishlanu leyendlulile iyodvwana, kwabekwa eceleni imali letigidzigidzi le-2.7 yekwelekelela kumabhizinisi elusha, imifundzate yebafundzi iphindzeke kabili netinhlelo tekufundza tebantfwana labancane titfutfukise sigaba lesisisekelo sebantfwana. Tingenelelo letinjalo titawuhlala tiyintfo hulumende lagcile kuyo, lapho simema bantfu labasha kutsi babe balingani betfu ekuchubekiseleni iNingizimu Afrika embili.

2. Tincumo teKhabhinethi Letibalulekile

2.1. IKhabhinethi inconyiwe ngenchubekela embili lesiyentile ekwakheni Inchubomgomo Yavelonkhe Yekubukana Nekugucuka Kwesimo Selituli (i-NCCRP): Tinhlatiyo Tekunciphisa Imimoya Lebanga Sivuvu Esibhakabhakeni (i-GHG). Lombiko uhlatiya kusebenta kweNingizimu Afrika ekulawuleni ngemphumelelo lifutse lekugucuka kwesimo selitulu, ibuye futsi ibeke tincomo teligalelo leNingizimu Afrika kumitamo yemhlaba jikelele yekunciphisa  kushuba kwe-GHG .

2.2. IKhabhinethi iphindze yatfola umbikoluhlaka lomayelana neLuhlu Loluphelele LweNingizimu Afrika Lwemimoya Lebanga Sivuvu Esibhakabhakeni, lwanga-2000 – 2010. Loku kuhambisana neLuhlaka Lwavelonkhe Loluhlangene lwesivumelwane lesimayelana nekuGucuka Kwesimo Selitulu lesasayinwa yiNingizimu nga-1997. Ngekuya kwaleSivumelwane, emave afanele kutsi angenise imibiko yawo yenchubekela embili njalo ngemnyaka wesibili. Umbikoluhlaka lokhona kwamanje ukhululiwe kute ummango uphawule ngawo.  Utawupolishwa kute uphetfwe ulungele kungeniswa ekuhambeni kwalomnyaka.

2.3. IKhabhinethi iyakwemukela kuvunywa kwendzawo lensha lekufanele ivikelwe, Indzawo Yetemagugu Nemafa Emhlaba yaseMapungubwe Likomidi Lemhlaba Letemagugu Nemafa le-Unesco lelabamba Umhlangano walo we-38 eDoha, Qatar, kusukela mhla ti-15 kuya kumhla tinge-25 Inhlaba 2014.

Lendzawo lensha yetemagugu nemafa lekufanele ivikelwe ingumphumela wetingcoco tekubonisana letitsetse sikhatsi lesidze letifake ekhatsi banikati bemihlaba, bameleli bemimango, tinhlangano letingesito tahulumende, tinkampani letimba timbiwa kanye nalabanye labanyenti bahulumende labatsintsekako.

Lokuvunywa kwalendzawo lensha yetemafa nemagugu lekufanele ivikelwe kuyimitamo yeNingizimu Afrika leyemukelekako letawenta kancono kulawulwa nekuvikelwa kwendzawo yayo yetemafa nemagugu yemhlaba kube futsi kuvunyelwa kutfutfuka lokunesibopho nenchubekela embili ngalokungenamkhawulo.

3. Imikhosi letako

3.1.  INingizimu Afrika itawube ibambisane neLubanjiswano Lwetemphilo Yabomake, Maswane kanye Nebantfwana  ekungeniseni Umhlangano Weforamu Yelubanjiswano lotawube ubanjelwe eSandton Convention Centre, Gauteng, kusukela mhla tinge-30 Inhlaba kuya kumhla lu-1 Kholwane 2014. Lolubanjiswano luyinhlangano yemave emhlaba lolungeniswa yiNhlangano Yetemphilo Yemhlaba.

Kuhlanganyela ekungeniseni leForamu kuvula inkhundla lemayelana nekucinisa temphilo yabomake, bantfwana basesebancane eNingizimu Afrika kanye nekwenta yonkhe imikhakha yemmango kutsi ifake ligalelo kulomtamo.

Kukhululwa kweMbiko Wemave Emhlaba mayelana nekutsi umhlaba uchuba njani ekuhlangabetaneni neMgomo Wekutfutfukisa Welikhulumnyaka Wesine Newesihlanu kutawubuye kwente labo labatawube bahlangene bemikhakha yetemphilo nalengesiyo yetemphilo babukisise inchubekela embili netifundvo.

Kutawubuye futsi kukhutsate kutiphendvulela nekuba nesibopho mayelana nabomake, bantfwana labasandza kubelekwa, kubantfwana nalasebangena esigabeni sebudzala, ibente bakhone kubona emalungelo abo ezingeni lelisetulu letemphilo lelingatfolakala eminyakeni kuya ku-2015 nekwendlula lapho.

3.2. INingizimu Afrika itawube ingenisa Mchudzelwano Wetibalo Wemave Emhlaba (i-IMO). I-IMO ingumchudzelwano wemnyaka wekusombulula tibalo webafundzi betikolwa temabanga lasetulu, lobanjelwa emaveni lehlukene njalo ngemnyaka. Leli litfuba lelive letfu lekutsi likhombise likhono lekungenisa imikhosi yemhlaba lesezingeni lelisetulu ibuye futsi ikhombise, iphakamise bongcondvongcondvo betetibalo baseNingizimu Afrika labasezingeni lelisetulu. Samba semave la-109 asavele abhalisile kutsi atawuyingenela le-IMO.

4. Kubekwa etikhundleni

Ikhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba labalandzelako:

4.1. Mnu. GO Hollamby njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Tetimali Nekulawulwa Kwalokutsengwako kuLitiko Letasekhaya.

4.2.  Ibhodi Yenhlangano Yelutjalomali Yahulumende
a) Mnu. Mcebisi Hubert Jonas, njengemcondzisi longasilophetse naSihlalo (ngesikhatsi aLisekela Lendvuna Yetetimali); 
b) neMnu. Roshan Morar njengeLisekela laSihlalo (iminyaka lemitsatfu).

4.3. Likomidi Letingcweti Temtsetfo Wetinkampani  (sikhatsi lesingeke sendlule iminyaka lesihlanu)
a) Lilunga lelimelele lomunye, Dkt. Johannes Erasmus;
b) naMunye lobekwe eceleni, Nks. Juanita Steenkamp.

Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams
Libambela Lasomlomo WeKhabhinethi
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore